Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

Sotsiaalministri 10.12.2025 määruse nr 68

„Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ Lisa

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning osutamise tingimused

1 Siin ja edaspidi tähistab, et teenust osutatakse korraga ühele asendushoolduse tugiteenust saama õigustatud isikule. 2 Siin ja edaspidi tähistab olukorda, kus teenust osutatakse isikule kontaktkohtumisel. 3 Siin ja edaspidi tähistab hind fikseeritud hinda. 4 Siin ja edaspidi on arvestuse aluseks eur/tund puhul ühe astronoomilise tunni (60 minutit) hind. 5 Siin ja edaspidi tähistab sarnase kogemusega isikute nõustamist grupis, kus on minimaalselt kolm ja maksimaalselt 16 isikut. 6 Siin ja edaspidi tähistab olukorda, kus teenust on võimalik osutada ka telefoni teel või veebi vahendusel. 7 Siin ja edaspidi tähistab, et teenust osutatakse kahele või rohkemale pereliikmele, kes on õigustatud saama asendushoolduse tugiteenust.

Teenuse nimetus Teenuse liik Teenuse osutamise kestus

Teenuse osutamise viis

Teenuse hind ühiku kohta

Teenuse piirmäär peredele, kus last ei ole peres

Teenuse piirmäär peredele, kus laps on peres

Kogemusnõustamine Individuaalteenus1 Kuni 90 minutit

Kontaktteenus2 873 eur/tund4 651 eurot aastas

4728 eurot aastas

Grupinõustamine ja tugigrupp

Grupiteenus5 Kuni 180 minutit

Kontaktteenus, kaugteenus6

32,5 eur/tund

Psühholoogiline nõustamine

Individuaalteenus, pereteenus7

Kuni 90 minutit

Kontaktteenus 124 eur/tund

Kohanemistugi Pereteenus Kuni 12 kuud

Kontaktteenus, kaugteenus

310 eur/kuu Ei osutata 310 eur/kuu kuni teenusevajaduse äralangemiseni või maksimaalse kestuse lõppemiseni

Peretugi Pereteenus Kuni 24 kuud

Kontaktteenus, kaugteenus

409 eur/kuu Ei osutata 409 eur/kuu kuni teenusevajaduse äralangemiseni või maksimaalse kestuse lõppemiseni

MINISTRI MÄÄRUS

10.12.2025 nr 68

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1306 lõike 3, § 1307 lõike 2, § 1308 lõike 2 ja § 1309 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja nõuded teenuste sisule; 2) nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele; 3) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus; 4) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu ning tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord. § 2. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused (1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on: 1) kohanemistugi; 2) peretugi; 3) psühholoogiline nõustamine; 4) grupinõustamine; 5) tugigrupp; 6) kogemusnõustamine. (2) Kohanemistugi on asendushooldust vajavale lapsele (edaspidi laps) ning hooldusperele, eestkosteperele ja lapsendajaperele (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ja stabiilse elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse lapse lisandumisel perre. (3) Peretugi on vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele, ja seda osutatakse peredele kohaliku omavalitsuse üksuse suunamise alusel. (4) Psühholoogiline nõustamine on pereliikmete toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes. Teenuse eesmärk on selgitada välja probleemide olemus, kaardistada peresisesed ja isiklikud ressursid, kavandada psühholoogilist abi ning vajaduse korral suunata klient erialaspetsialistide konsultatsioonile või teraapiasse.

2

(5) Grupinõustamine on tõendus- või teaduspõhine teenus, mille eesmärk on toetada perede psühhosotsiaalset toimetulekut, arendada vanemlikke oskusi ja pakkuda juhendatud arutelu peresid puudutavatel teemadel. (6) Tugigrupp on peredele mõeldud regulaarne kohtumisvorm, mille eesmärk on jagada kogemusi ja pakkuda emotsionaalset tuge. (7) Kogemusnõustamine on isiklikul läbielatud kogemusel ja vastaval ettevalmistusel põhinev nõustamisteenus, mille eesmärk on pakkuda perele emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. § 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele (1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas. (2) Psühholoogilise nõustamise teenust vahetult osutava isiku erialane ettevalmistus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) individuaalse psühholoogilise nõustamise puhul magistrikraad psühholoogias ja varasem nõustamiskogemus; 2) perenõustamise puhul läbitud pereteraapia väljaõpe ja varasem nõustamiskogemus. (3) Grupinõustamise teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja grupinõustamise kogemus. (4) Tugigrupi teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja tugigrupi juhtimise kogemus. (5) Kogemusnõustamise teenust vahetult osutaval isikul peab olema läbitud kogemusnõustaja väljaõpe ja vähemalt 2-aastane kogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere vanemana. § 4. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus (1) Peredele, kus kasvab laps, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 4728 euro eest pere kohta. (2) Peredele, kus last veel ei ole, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 651 euro eest pere kohta. (3) Kohanemistoe teenust osutatakse lapse kohta kuni 12 kalendrikuud lapse perega liitumisest alates. (4) Peretoe teenust osutatakse lapse kohta järjest kuni kaheksa kalendrikuud, lapse peres viibimise ajal kokku kuni 24 kalendrikuud. (5) Lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teenuseid võib osutada kuni ühe kuu jooksul pärast lapse perest lahkumist. (6) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning nende osutamise täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas. § 5. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

3

(1) Kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuste taotleja andmeid riiklikus andmekogus ei ole, tuleb taotlejal esitada taotlemisel teenuste saamise õigustatust tõendav dokument. (2) Kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid soovivad kasutada ka hoolduspere, eestkostepere või lapsendajapere liikmed, tuleb taotlusele märkida pereliikme nimi, isikukood, kontaktandmed ja seos lapsega. (3) Peretoe teenuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile kohaliku omavalitsuse üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust saama suunamise eesmärki. § 6. Määruse rakendamine Kogemusnõustamise teenust vahetult osutav isik peab vastama § 3 lõikes 5 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. jaanuaril 2028. a. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning osutamise tingimused

1

Sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega tagatakse tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele (edaspidi koos pered), kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele, samuti tugiteenuste maht ja maksumus ning teenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Varem osutati perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, millega kehtestatakse ka uus teenuste saamise kord, on määrusel mõningane mõju halduskoormusele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers (tel: 59136865, [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talituse perepõhise hoolduse juhtivspetsialist Anu Järvepera ([email protected]), perepõhise hoolduse teenuseomanik Brit

Kolpakova ([email protected]), sama osakonna perede tugiteenuste

peaspetsialist Katriin Hein ([email protected]) ning arendus- ja finantsosakonna analüütik Olga Margulis ([email protected]). Määruse mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Madli Jõeleht ([email protected]), finantsanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna finantsnõunik Kirsti Toodu (teenistusest lahkunud) ja juriidilist kvaliteeti on hinnanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega, mille kohta on täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang esitatud seletuskirja punktis 4.2. Määrusel on mõningane mõju halduskoormusele, mille kohta on täpsem mõjuhinnang esitatud seletuskirja punktis 4.3. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahvis 1 on esitatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse perepõhiste tugiteenuste loetelu ning nõuded teenuste sisule ja neid teenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Samuti sätestatakse, millises mahus ja maksumuses on võimalik teenuseid saada ning esitatakse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu koos tasu ülevõtmise täpsemate tingimuste ja korraga.

2

Paragrahvi 2 lõikes 1 loetletakse peredele osutatavad perepõhised asendushoolduse tugiteenused: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. Teenuste valik tuleneb ühelt poolt senisest praktilisest kogemusest – tugiteenuseid on kasuperedele osutatud alates 2015. aastast. Teenuseid on korraldanud Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ning neid on varem rahastatud ESF-i toel. Nii SKA kui ka seni teenust pakkunud teenuseosutajate kogemustele tuginedes on algselt välja töötatud teenuseid aja jooksul muudetud, et need vastaksid enam perede vajadustele ning toetaksid parimal viisil laste perekonda saabumist ja seal kasvamist. Samuti on teenuste arendamisel lähtutud teiste riikide kogemusest, kus kasuperede toetamine individuaalsete ja grupiteenustega on osa perepõhise asendushoolduse lahutamatust tugisüsteemist. Kuigi määrus ei käsitle teenuste üldist korraldust (see on sätestatud SHS-is), on selle täpsemaks mõistmiseks vaja lühidalt kirjeldada ka süsteemi. SKA sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kes vastab SHS-is sätestatud tingimustele ning on valmis pakkuma kõiki käesolevas määruses nimetatud teenuseid. Teenusepakkujaga sõlmitakse kuni kolmeaastane leping. Pere jõuab teenust saama SKA või teenuseosutaja kaudu. SKA kaudu võivad edaspidi teenustele jõuda ilmselt need pered, kelle hindamine ei ole veel lõppenud. Peale pere sobivaks hindamist ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) kandmist edastab SKA peredele kohe info tugiteenuse osutajate ja teenuse saamise võimaluste kohta. Süsteemis juba olemas olevad ja lisanduvad eestkostepered võivad teenuse saamiseks sobiva teenuseosutajaga otse ühendust võtta. SKA-ga lepingulises suhtes olevate teenuseosutajate loetelu avaldatakse SKA veebilehel. Kui pere vajab nõu sobiva teenuseosutaja leidmisel, on võimalik ühendust võtta SKA spetsialistiga, kes saab peret nõustada. Teenuste saamiseks tuleb perel esitada SKA-le sooviavaldus, millel saab ära märkida ka pereliikmed, kellele soovitakse teenuste rahastust laiendada. Avalduse võib esitada ka teenuseosutajale, kes edastab selle ise SKA-le (tulevikus lisandub võimalus edastada avaldus otse STAR-i iseteeninduse kaudu). Seejärel kontrollib SKA teenuse saamise õigustatust ning vormistab tasu ülevõtmise otsuse. Edaspidine suhtlus toimub pere ja teenuseosutaja vahel. Vaid peretoe teenuse puhul on vajalik täiendav kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) hinnang, mille võib edastada SKA-le kas pere ise või KOV-i esindaja. Teenuste eest arveldamine toimub SKA ja teenuseosutaja vahel igakuiselt vastavalt osutatud teenustele. Nende teenuste puhul, kus on vaja jälgida aastast mahtu, teeb seda kuni STAR-i arenduse valmimiseni SKA. Lõikes 2 selgitatakse kohanemistoe eesmärki. Teenus on mõeldud toetama peresid sel ajal, kui laps perega liitub ning kogetakse kõige suuremaid muutusi. Kuna iga lapse lisandumisega muutuvad nii dünaamika kui ka suhted perekonnas, osutatakse kohanemistoe teenust iga uue lapse lisandumisel perre kuni üks aasta. Kui lapsendaja- ja eestkostepere puhul saab pere ise kaaluda, kas soovib teenusega liituda, siis hoolduspere puhul sätestab SHS kohanemistoe teenuse kasutamise. See erisus on vajalik, sest hoolduspere puhul on tegemist teenusega ning perekonda võetakse enamasti perele võõras laps. See omakorda kätkeb endas rohkem ootamatusi ja väljakutseid, sest tihti peavad uue lapse perekonda lisandumisega harjuma lisaks täiskasvanud pereliikmetele ka peres varem elanud bioloogilised või teised kasulapsed. Senisele kogemusele tuginedes osutub tihti keerukaks just peres juba elavate laste kohanemine perre tuleva lapse ja tema käitumisega ning sellest tulenevalt pere rutiinis ja rütmis toimuvate muudatustega. Perede jaoks valmistavad tihti raskusi traumakogemusega lapse käitumisega toimetulek ja sobivate kasvatusmeetodite valik, mis on suurimaks väljakutseks just kohanemisperioodil. Kohanemistoe ennetavat pakkumist toetab ka perede poolt välja toodu, et neil on keeruline ise raskusi tunnistada ja välist abi paluda. Seetõttu on senises praktikas ette tulnud, et kui teenust hakatakse saama liiga hilja, ei ole lapse lahkumine perest enam välditav. See tekitab juba varem vanemate kaotust kogenud lapsele uusi üleelamisi. Korduvad ümberpaigutamised kahjustavad lapse arengut ja toimetulekut ning

3

suurendavad tema kompleksset abivajadust. Lapse lahkumine mõjutab ka perekonda ja võib vähendada pere edasist valmisolekut kasuperena tegutseda. Kohanemistoe eripära seisneb selles, et seda pakutakse suures osas lapse ja pere enda keskkonnas, st tegemist ei ole tavapärase kabinetipõhise nõustamisteenusega. See võimaldab peretoetajal paremini mõista peres toimivat dünaamikat, suhtlusviise ja kasvatusmeetodite valikuid igapäevastes olukordades ning pakkuda sellest lähtuvalt täiendavaid teadmisi ja tuge. Vastavalt vajadusele saab neid kohtumisi osaliselt asendada ka muul viisil regulaarse suhtlemisega, näiteks telefoni teel või veebikohtumistena, ent asendamine saab olla osaline ning toimuda vaid siis, kui usalduslik kontakt perega on loodud. Kuigi hoolduse katkemine ei toimu alati kohanemisperioodil, aitab sel kõige suuremal muutuste ajal pere täiendav toetamine hoolduse katkemise riski vähendada. Kuna eestkoste katkemise üle kohtusüsteemis arvet ei peeta, ei ole see number teada. Küll aga katkes 2023. aastal hooldusperes hooldamine 16 lapse puhul (kokku elas 2023. aasta lõpu seisuga hooldusel 166 last, hooldusperre paigutati 2023. aasta jooksul 51 last) ja 2024. aastal kaheksa lapse puhul (kokku elas 2024. aasta lõpu seisuga hooldusel 162 last, hooldusperre paigutati 2024. aasta jooksul 47 last). Arvestades seda, et hooldusperes kasvavate laste hulk on väike, moodustavad hoolduse katkemised igal aastal 5–10% kõikidest hooldusel olevatest lastest. Lõikes 3 sätestatakse peretoe eesmärk – pakkuda täiendavat intensiivset tuge peredele, kellel on hoolduse ajal tekkinud tõsised raskused, millel on pere lagunemise, hoolduse katkemise, väärkohtlemise või muu tõsise tagajärje risk. Peretoe teenust osutatakse kogu perele ning selle osutamise tingimused on sarnased kohanemistoe teenusega – teenust osutatakse peamiselt pere elukohas, et mõista paremini peres toimivaid suhteid ja tekkinud raskuste põhjuseid ning toetada peret kui tervikut lahenduste leidmisel ja lapse heaolu tagamisel. Eesmärk on aidata taastada pere toimetulekumehhanismid ning toetada perekonda kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Kuna tegemist on teenusega, mida osutatakse suuremas riskis või kriisis olevatele peredele, eeldab selle teenuse saamine KOV-ipoolset teenusevajaduse hindamist lapse juhtumiplaanis. Sealjuures tuleb arvestada, et peretoe teenus ei saa asendada muid KOV-i või teiste süsteemide pakutavaid teenuseid (nt psühholoog, teraapia, suurem koostöö haridusasutusega vms). Seda, millist tuge pere vajab, hindab KOV-i lastekaitsetöötaja koos perega. Peretoe teenust saama suunamisel sõnastab KOV-i lastekaitsetöötaja perega koos nii suunamise põhjused kui ka eesmärgi. Lõikes 4 selgitatakse psühholoogilise nõustamise eesmärki. Seda teenust võib osutada nii individuaalselt kui vajaduse korral ka perenõustamisena. Määruse § 3 lõikes 2 nähakse ette nõuded erialasele ettevalmistusele, mis on individuaalse ja perenõustamise puhul erinevad. Psühholoogilise nõustamise teenust osutatakse pereliikmete toetamiseks nii käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes, sealhulgas probleemi olemuse väljaselgitamiseks, pere ressursside leidmiseks ja psühholoogilise abi kavandamiseks kui ka vajaduse korral erialaspetsialisti konsultatsioonile suunamiseks või teraapia soovitamiseks. Psühholoogiline nõustamine on oluline ka selleks, et tegeleda kasuvanema võimalike individuaalsete vajadustega, mis on oluline läbipõlemise ennetamiseks. Kuivõrd lapse liitumine perega toob kaasa muutused pereliikmete senistes rollides ja pererütmis, on psühholoogiline nõustamine oluline ka teiste pereliikmete jaoks. Oluline on psühholoogilise nõustamise kaudu toetada paarisuhet ja peres varem kasvanud laste emotsionaalseid vajadusi. Samuti on oluline tagada kiire ja kvaliteetne psühholoogiline nõustamine nendele vanematele, kelle juures hooldusel olnud laps naaseb oma bioloogilise pere juurde ja kes vajavad toetust kaotusvaluga või lapse lahkumiseni viinud olukorraga toimetulekuks. Lõikes 5 selgitatakse grupinõustamise eesmärki – toetada perede psühhosotsiaalset toimetulekut, arendada vanemlikke oskusi ja pakkuda juhendatud arutelu kindlatel teemadel. Grupinõustamine võib toimuda nii ühekordse kui mitmekordse kohtumisena ning sisaldada ka

4

uute teadmiste andmist ehk koolituselemente. Grupinõustamine toimub struktureeritud viisil ja see põhineb teaduspõhistel meetoditel. Grupinõustamise puhul on juhtiv roll professionaalsel nõustajal või terapeudil, kes kasutab tõenduspõhiseid nõustamistehnikaid ja -meetodeid. Grupinõustamisel osalejatelt ei eeldata isiklike kogemuste jagamist, kohtumiste eesmärk on suurendada osalejate teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimekust. Kohtumiste teemad on senisele kogemusele tuginedes tihti seotud vanemlike oskuste arendamisega või teadlikkuse suurendamisega vastavalt lapse arenguetappidele ja eale (nt traumeeritud lapse toetamine peres, teismelise lapse vajaduste toetamine, sõltuvuses noore toetamine jne). Lõikes 6 sätestatakse tugigrupi eesmärk, milleks on regulaarne kohtumine sarnase kogemusega peredele, et jagada oma kogemusi, saada emotsionaalset tuge ja üksteist vastastikku toetada. Tugigrupp toetub kogemuspõhisele lähenemisviisile ning selle toimimise eelduseks on usaldusliku ja järjepideva keskkonna olemasolu. Tugigrupi kohtumise korraldab vastava ettevalmistuse saanud juhendaja, kelle ülesanne on toetada grupiprotsessi ja turvalise õhkkonna kujunemist. Samas on tema roll tugigrupis pigem protsessi toetav, mitte juhtiv ega terapeutiline. Tugigruppides on kohtumiste rõhk osalejate endi kogemuste jagamisel, kuulamisel ja toetamisel. See aitab ühe meetmena ennetada vanemate läbipõlemist ning toetada mitteformaalse toetusvõrgustiku tekkimist. Lõikes 7 sätestatakse kogemusnõustamise eesmärk kasuperede toetamisel. Kogemusnõustamine aitab isikliku kogemuse ja vastava ettevalmistuse toel nõustada peresid, et pakkuda neile emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. Kogemusnõustamine toetab peret olukordades, kus nõustaja isiklik kogemus aitab mõista pere vajadusi ja pakkuda usalduslikku tuge. Projektipõhiselt on siiani pakutud teenust mentorluse nime all, samas on teenuse sisu vastanud suurel määral kogemusnõustamisele. Seetõttu on mõistlik määruses edaspidi sätestada teenus kogemusnõustamisena, mis on sotsiaalteenuste loetelus olemasolev teenus ja millele pakutakse ka standardiseeritud väljaõpet. Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded teenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Perekonnast eraldatud lapse kasvatamine võib olla tavapärasest vanemlusest oluliselt väljakutsuvam, kuna kaotuse kogemus ja selle põhjused mõjutavad last ka edasises elus. Kui pered ei saa piisavat ja asjakohast toetust, võib see viia hoolduse katkemiseni ning lapsed peavad taas kogema traumat. Selliste olukordade tekkimise minimeerimiseks ning laste heaolu ja huvide kaitseks on oluline, et kord juba perekonnast eraldamise trauma üle elanud laste kasuvanemaid toetaksid professionaalid, kellel on asjakohased teadmised ja töövõtted. Seega on erialaste nõuete kehtestamine vajalik, et tagada eriti haavatavasse sihtrühma kuuluvate laste kaitse ja asjakohane abi neid kasvatavatele inimestele. Kehtestatavad nõuded lähtuvad üldjuhul senisest teenuse osutamise praktikast ega piira teenuseosutamist. Teatud teenuste puhul on võrreldes kehtiva praktikaga tehtud nõuetes leevendusi (et võimaldada süsteemiga liituda, nt on loobutud asendushoolduse valdkonna nõudest). Ainus teenus, mille puhul täiendavate nõuete kehtestamine on vajalik, on kogemusnõustamine. Seda on täpsemalt põhjendatud käesoleva paragrahvi lõike 5 selgitustes. Kõik perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajad peavad orienteeruma lastekaitsekaitsesüsteemis ning omama teadmisi asendushoolduse valdkonnast. Neil peavad olema teadmised vanemluse toetamisest ja laste arengust ning traumakogemusega lapse eripäradest. Elementaarse töökohapõhise väljaõppe ja juhendamise tagab teenust vahetult osutavatele spetsialistidele tööandja ehk perepõhise asendushoolduse tugiteenuse osutaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Lõikes 1 sätestatakse nõuded peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutavatele spetsialistidele, kellel peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas. See nõue on sarnane seni projektipõhiselt kehtinud teenuse osutamisega. Kohanemis- ja peretoetaja roll on sisuliselt keerukas ning nõuab

5

mitmetasandilist pädevust, et mõista peresüsteemi toimimist, märgata varakult psühhosotsiaalseid raskusi ning ennetada ja toetada peret kriisiolukorra tekkimisel. See nõuab oskusi mõelda analüütiliselt ning mõista tõenduspõhiste sekkumiste olulisust ja pidevat enesearengut. Eelduslikult omavad parimat hariduslikku ettevalmistust psühholoogia, sotsiaaltöö vm sarnase elukutse esindajad, kuid nõude kehtestamisel piirdutakse üldise kõrghariduse nõudega, et mitte piirata teiste võimalike potentsiaalselt sobivate spetsialistide lisandumist. Täiendavaks nõudeks on vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas, mis tagab suure teadlikkuse valdkonnast. Kogemus võib olla nii töökogemus kui ka kogemus kasuperena. Samuti toetab teenuse kvaliteedi tagamist ja arendamist SKA eestvedamisel valminud peretoetaja kompetentsimudel, mis aitab teenuseosutajaid peretoetaja rolli ja töö sisu mõistmisel ning nende värbamisel, koolitamisel ja arengu toetamisel. Lõikes 2 kehtestatakse nõuded psühholoogilise nõustamise teenust vahetult osutavate spetsialistide ettevalmistusele. Nõuded erinevad vastavalt sellele, kas teenust osutatakse individuaalselt või perenõustamise vormis. Punktis 1 seatakse nõuded individuaalsele psühholoogilisele nõustamisele. Teenuse osutamine eeldab süvendatud teadmisi inimese psüühikast, arengust ja käitumismustritest. Magistrikraad psühholoogias tagab, et spetsialist on saanud teaduspõhise ettevalmistuse ning omab psühholoogiliste probleemide hindamise ja lahendamise oskusi. Varasem nõustamiskogemus aitab tagada, et spetsialist suudab rakendada oma teadmisi reaalses töösituatsioonis, mõista perede vajadusi süvitsi ning pakkuda järjepidevat ja tõenduspõhist tuge. Soovituslik on varasem valdkonna ja suhtetraumadega lastega töötamise kogemus, kuid selleks, et potentsiaalsete spetsialistidest teenuseosutajate liitumist mitte piirata, sellist täiendavat tingimust määruses ei sätestata. Kuna valiku, milliste spetsialistidega koostööd tehakse, teeb teenuseosutaja, annab see neile endile võimaluse ja paindlikkuse valida partneriteks sobivaimad spetsialistid. Punktis 2 seatakse nõuded perenõustamisteenust vahetult osutavale spetsialistile, kes peab olema läbinud pereteraapia väljaõppe ja kellel peab olema varasem nõustamiskogemus. Perenõustamine on psühholoogilise nõustamise vorm, mille keskmes on pereliikmete omavaheline suhtlemine, suhete kvaliteet ja pere kui süsteemi toimimine. Kuigi perenõustamine ei ole alati samastatav pereteraapiaga, eeldab see siiski teadmisi peresüsteemide toimimisest, suhtemustritest ja sekkumismeetoditest. Psühholoogiaharidus üksi ei pruugi anda piisavat ettevalmistust peredega töötamiseks, mistõttu on oluline, et nõustaja oleks läbinud spetsialiseeritud väljaõppe, näiteks Eesti Pereteraapia Ühingu või muu tunnustatud koolitaja juures. Kuna pereteraapia väljaõppe läbimise eelduseks on valdkondliku või sellele lähedase eriala hariduse olemasolu, siis määruses täiendavat haridusnõuet ei sätestata. Lõikes 3 sätestatakse grupinõustamise teenust vahetult osutava isiku kvalifikatsiooninõuded, milleks on kõrgharidus ja grupinõustamise kogemus. Nõuded on vajalikud, et tagada grupinõustamise kvaliteet ja osalejate turvalisus ning grupiprotsessi professionaalne juhtimine. Grupinõustamine on metoodiliselt ja sisuliselt keerukas sekkumisvorm, mis eeldab nõustajalt oskust juhtida grupidünaamikat, toetada osalejate emotsionaalset turvatunnet ja reageerida tundlikele teemadele, mis võivad kasuperede kontekstis esile kerkida. Lõikes 4 sätestatakse erialased nõuded tugigrupi teenust vahetult osutavale isikule, milleks on kõrgharidus ja tugigrupi juhtimise kogemus. Nimetatud nõuded on vajalikud, et tagada tugigrupi tegevuse sisuline kvaliteet, osalejate turvalisus ja grupiprotsessi teadlik juhtimine. Tugigrupid pakuvad peredele emotsionaalset tuge, kogemuste vahetust ja kuuluvustunnet, mistõttu on grupi juhtimise oskus ja osalejate vajaduste mõistmine kriitilise tähtsusega. Kuigi tugigrupi juhtijal ei pea olema terapeutiline väljaõpe, on vajalik, et tal oleks vähemalt kõrgharidus, mis tagab üldise arusaamise sotsiaalsetest ja kommunikatiivsetest protsessidest. Varasem praktiline kogemus kindlustab suurema teadlikkuse ning grupidünaamika ja turvalise keskkonna mõistmise.

6

Lõikes 5 sätestatakse kogemusnõustamise teenust vahetult osutava isiku kvalifikatsiooninõuded, milleks on kogemusnõustaja väljaõpe ning vähemalt kaheaastane kogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere vanemana. Kogemusnõustamine põhineb isiklikul läbielatud kogemusel ning selle teadlikul ja struktureeritud jagamisel teiste sarnases olukorras olevate inimestega. Selleks, et kogemusnõustamine oleks toetav, mitte juhuslik või potentsiaalselt kahjulik, on oluline, et nõustaja oleks läbinud vastava väljaõppe, mis annab teadmised nõustamise eetika, piiride hoidmise ja kuulamisoskuste kohta. Samuti on oluline, et nõustajal oleks piisav isiklik kogemus kasuperena tegutsemisest, mis võimaldab tal mõista perede olukorda süvitsi ning pakkuda asjakohast ja usaldusväärset tuge. Nõuded lähtuvad kogemusnõustamise valdkonna üldtunnustatud põhimõtetest ning aitavad tagada teenuse kvaliteedi ja kasuperedele pakutava toe asjakohasuse. Võrreldes projektipõhise teenuse pakkumise perioodiga lisandub kogemusnõustaja väljaõppe nõue, ent see on sisuliselt vajalik ja põhjendatud, et tagada teenuse osutamise professionaalsus. Teenuse puhul nähakse ette üleminekuaeg kuni 01.01.2028, mil nõue peab olema täidetud. SKA toetab nõude rakendumist ning pakub üleminekuperioodil ESF-i vahendite toel praegu teenust vahetult osutavatele isikutele kogemusnõustaja väljaõppe koolituse läbimise võimalust. Paragrahvis 4 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumused. Teenused jagunevad rahastuspõhimõtetelt üldistatult kaheks: teenused, mille puhul kehtestatakse maht perele aasta kohta, ja teenused, mille eest tasutakse teenuseosutajale kuupõhiselt. Esimesse gruppi kuuluvad: psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp. Selle teenuste grupi puhul erineb maht nende perede puhul, kus peres juba on laps, ja perede puhul, kus last veel ei ole või laps on perest lahkunud, kuid pere on jätkuvalt hooldus- või lapsendajaperena STAR-is märgitud. Nende teenuste puhul kehtestatakse aastamaht, mille ulatuses on pereliikmetel võimalik saada erinevaid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Teise gruppi kuuluvad teenused, mida osutatakse kuupõhiselt ja konkreetses olukorras: kohanemistoe teenust osutatakse lapse liitumisel perega ning peretoe teenust KOV-i hinnatud vajadusest lähtuvalt. Neid teenuseid osutatakse vaid peredele, kus asendushooldust vajav laps on perekonnas ning teenuse eest tasutakse kuupõhiselt. Järgmised lõiked selgitavad põhjalikumalt teenuste mahu ja hinnastamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nende teenuste mahud, mida arvestatakse perepõhiselt. See tähendab, et kogu perele on ühe kalendriaasta kohta ette nähtud kindel eelarve, mille raames võtab SKA teenuse kulude katmise üle. Teenused, mille arvestust peetakse kalendriaasta kohta, on psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp. Täpsem jaotumine ning teenuse osutamise võimalikud viisid, mahud, hinnad ja erisused on esitatud määruse lisas. Teenuste mahud olenevad sellest, kas peres on laps juba kasvamas või alles valmistutakse lapse perekonda tulekuks. Mahud erinevad, kuna perede teenusevajadused on neis etappides erinevad. Peredele, kus last veel ei ole, osutatakse teenuseid väiksemas mahus kui neile peredele, kus laps kasvab. Pereks, kus last veel ei ole, kuid keda kõnealuse määruse tähenduses loetakse siiski kasupereks, on see lapsendaja- ja hoolduspere, kelle SKA on hinnanud lapsendaja- või hooldusperena sobivaks ja kes on kantud STAR-i vastava märkega. Selles etapis on oluline toetada perede ettevalmistuse püsimist, anda lisateadmisi, maandada võimalikke hirme ja aidata toime tulla tagasilöökidega, kui need peaksid lapsele pere valimise protsessis tekkima ning pere ei osutu lapse jaoks sobivaks. Kalendriaastas sätestatud mahu eest on võimalik kindlaks määratud teenuseid saada kõikidel neil pereliikmetel, kellele teenust saama õigustatud hooldusperevanem, eestkostja või lapsendaja on ligipääsu andnud (täpsemalt on selgitatud määruse § 5 lõike 1 juures). Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse nende teenuste tingimused, mida osutatakse lapsepõhiselt. Sellisteks teenusteks on kohanemistugi ja peretugi. Nende teenuste puhul ei ole arvestuse aluseks kalendriaasta, teenust osutatakse lapse kohta kindlaks määratud mahus. Võrreldes teiste teenustega on neil teenustel ka mõned erisused.

7

Kohanemistoe teenust osutatakse lapse perekonda saabumisel. Tegemist on lapsepõhise teenusega, mille osutamise alguseks loetakse lapse perekonda tulekut. Perel on võimalik teenust saada ka hiljem, kuid selle võrra väheneb teenuse kasutamise aeg. Kohanemistoe teenuse puhul osutatakse teenust vaid üks kord, isegi kui perre saabub samal ajal või väikese vahega rohkem lapsi. Teenust osutatakse kokku kuni 12 kuud või vajaduse äralangemiseni. SKA valmistab ette täpsemad praktilised juhised, mis seotakse teenuseosutajatega sõlmitavate lepingutega. Juhiste eesmärk on tagada kvaliteetne ja ühetaoline teenuse osutamine. Näiteks sätestatakse seal kohtumiste tihedus, mis kohanemistoe puhul peaks esimesel kolmel kuul olema vähemalt üks kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Samuti selgitatakse seal põhjalikumalt KOV-idele tagasiside andmise kohustust nii hooldusperede kui teiste perede puhul. Kui hooldusperedele on teenus kohustuslik ja KOV- idele tagasiside andmise kohustus regulaarne, siis teiste perede puhul tuleb kohanemistoe kohta tagasiside andmine leppida kokku töö käigus, arvestades eelkõige peres kasvava lapse heaolu ja vajadustega. Peretoe teenuse puhul on oluliseks erisuseks SHS-ist tulenev nõue, et teenuse osutamisega alustamiseks on vajalik KOV-i suunamine. Selleks sätestatakse suunamisvormides nii konkreetne suunamise põhjus kui ka eesmärk, mida suunamisega soovitakse saavutada. Teenuse osutamise juhistes tuuakse täpsemalt välja töö edasise käigu soovitav protsess, nt tegevuskava koostamine koos perega jms. Samuti antakse peretoe teenuse puhul juhtnöörid KOV-ile tagasiside andmise kohta. Peretoe teenust võib osutada katkematult kuni kaheksa kuud. Teenuse osutamist on võimalik pere abivajaduse korral jätkata, kui KOV jätkuvalt hindab, et perel on teenust vaja. Kokku on peretoe teenust võimalik osutada lapse kohta ühes peres kuni 24 kuud. Lõikes 5 täpsustatakse, et nende teenuste puhul, mida osutatakse lapse peres viibimise ajal (lõiked 1, 3 ja 4), on võimalik jätkata teenuste osutamist samas mahus veel ühe kuu jooksul peale lapse perest lahkumist. See võimalus ei suurenda siiski teenuste mahtu, st teenuseid on võimalik osutada ühe kuu jooksul siis, kui teenuste mahupiir ei ole täitunud. Teenuste täiendav osutamine ühe kuu jooksul tuleneb vajadusest toetada peresid ka seoses lapse perest lahkumisega, sest selle põhjused võivad olla erinevad ja perele traumaatilised. Kui pered leiavad toetust ka lapse lahkumise järel, aitab see toime tulla kaotusega ning võib suurendada nende valmisolekut jätkata kasuperena ka edaspidi. Kui pere toetusvajadus säilib ka peale seda, on võimalik nende perede puhul, kes on STAR-i kantud hooldus- ja lapsendajaperedena, saada teenuseid lõikes 2 sätestatud mahus. Seega on neid võimalik toetada ka edaspidi, kui pered seda vajavad. Lõikes 6 tuuakse välja, et perepõhise asendushoolduse tugiteenuste täpsemad maksumused, mahud ja teenuse osutamise tingimused on esitatud määruse lisas. Määruse lisas kehtestatud hindade puhul on tegemist fikseeritud hindade, mitte piirmääradega. Maksumuse kujunemisel on arvesse võetud nii praeguseks välja kujunenud teenusehindu, teenuste korralduse muudatusest tulenevaid erisusi kui ka osakaalude arvestamisel täiendavat kulukomponentide kaardistust:

Kulukomponent/

teenuseühik

Kohanemis

tugi

Peretugi Kogemus

nõustami

ne

Psühholoogi

line

nõustamine

Tugigrupp Grupi

nõustamine

Teenuseühik 1 kuu pere

kohta

1 kuu

pere

kohta

1 tund

inimese

kohta

1 tund

inimese kohta

1 tund

inimese

kohta

1 tund

inimese

kohta

Personalikulu 140,9 214,8 46,7 79,6 17,8 17,4

8

Üldkulud ja

administreerimine 168,3 193,3 40,1 44,2 14,7 15,0

Teavitustegevused 0,8 0,9 0,2 0,2 0,1 0,1

Kokku 310,0 409,0 87,0 124,0 32,5 32,5

Teenuste eest arveldamine toimub igakuiselt SKA ja teenuseosutaja vahel, sh arvestab perepõhiste teenuste puhul mahtu kuni STAR-i arenduse valmimiseni SKA, kes edastab vastava info teenuseosutajatele, kellega ta on lepingulises suhtes. Edaspidi peaks nii teenuste kasutuse aruandlus kui ka arveldamine toimuma STAR-i kaudu. Paragrahvis 5 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega seotud nõuded. Lõikes 1 tuuakse välja, et juhul kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuse taotleja teenuse saamise õigustatust ei ole võimalik kontrollida riiklikust andmekogust, tuleb teenuse taotlemisel esitada teenuse saamise õigustatust tõendav dokument. Selleks võib olla olenevalt hooldusvormist näiteks leping KOV-i üksusega või kohtumäärus eestkoste seadmise või lapsendamise kohta. 01.01.2027 valmib STAR-i arendus, mis võimaldab mugavalt süsteemisiseselt kontrollida teenuse saamise õigustatust esmakordse teenusega liitumise korral. Siiski võib olla mingeid andmeid, mis registritest automaatkontrolli kaudu välja ei tule (nt varasemad lapsendamised, eestkoste kohtumäärused). Sellisel juhul tuleb teenust saama õigustatud isikul esitada see dokument üks kord digitaalselt või paberil. Kuna tasu ülevõtmise otsuse teeb SKA, peab see jõudma temani kas otse perelt või teenuseosutaja vahendusel. Lõikes 2 tuuakse välja, et kui teenuseid soovivad kasutada ka hoolduspere, eestkostepere või lapsendajapere liikmed, tuleb taotlusele märkida pereliikme nimi, isikukood, kontaktandmed ja seos lapsega. Pereliikmed võib taotlusele hõlmata kohe teenuse esmasel taotlemisel, kuid neid võib lisada ka hiljem. Neid andmeid saab igal ajahetkel taotlusele lisada ning vajaduse korral sealt ka eemaldada. Edaspidi saab neid muudatusi teha mugavalt ka STAR-i iseteeninduses teenust saama õigustatud hoolduspere vanem, lapse eestkostja või lapsendaja ise. Kuni arenduse valmimiseni tuleb taotlus ja pereliikmete andmed edastada SKA-le ning seda saab teha nii otse kui ka teenuseosutaja kaudu. Lõikes 3 sätestatakse, et peretoe teenuse saamiseks tuleb SKA-le esitada KOV-i üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust saama suunamise eesmärki. Teenusevajaduse hinnangu võib SKA-le esitada nii inimene ise kui ka KOV-i üksus või teenuseosutaja vastavalt sellele, kuidas omavahel kokku lepitakse. Peale STAR-i arenduse valmimist ühildub suunamisvorm juhtumiplaaniga, enne seda saavad KOV-id abistava vahendina kasutada juba kasutusel olevat suunamisvormi, mis on muudetud lihtsamaks. Suunamisvormi tutvustatakse KOV-idele enne määruse jõustumist ning see avaldatakse ka SKA kodulehel. Paragrahvis 6 sätestatakse kogemusnõustaja ettevalmistusnõuete rakendumine 1. jaanuarist 2028. a. Üleminekuaja andmine on vajalik, sest praegu osutatakse teenust mentorluse nime all ning sellel puudub kogemusnõustaja väljaõppe nõue. Üleminekuajal toetab SKA kõigi praeguste teenuseosutajate puhul kogemusnõustaja väljaõppe läbimist ESF-i vahenditest. Paragrahvis 7 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2026. a, mis on seotud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste regulatsiooni jõustumisega SHS-is.

9

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne mõju, mõju riigivalitsemisele, majandusele ning kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste korraldusele Määrus mõjutab eelkõige perepõhise asendushoolduse pakkujaid: hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperesid, nendele peredele tugiteenuste pakkujaid ja SKA-d. Muudatuste eesmärk on selgemalt määratleda ja reguleerida nimetatud sihtrühmale mõeldud tugiteenuseid, eelkõige tugiteenuste rahastamist ja korraldamist. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui ka hooldust saavatele lastele, mõju riigivalitsemisele, mõju valitsusasutustele (SKA) ja seotud avalike teenuste pakkujatele, mõju majandusele, kuivõrd perepõhise asendushoolduse osutajatele võivad tugiteenuseid pakkuda vabaühendused ja erasektor. Muudatused on seotud ka IT- arendustega STAR-is, mis tähendab ka mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Alljärgnevalt on hinnatud muudatusi, mis omavad keskmist või olulist mõju, mõnel juhul on hinnatud mõju välja toodud, kui mõju on väike (nt mõju infotehnoloogilistele arendustele). Mõjude olulisuse tuvastamiseks on mõjuvaldkondi hinnatud nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju: mõju inimeste (laste ja perede) heaolule Muudatustest puudutatud sihtrühm on vanemliku hooleta jäänud lapsed, kes kasvavad perepõhisel asendushooldusel ehk eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedes. 2024. aasta lõpu seisuga kasvas perepõhisel asendushooldusel 1188 last (1026 eestkoste- ja 162 hooldusperedes), kellele lisandub veidi üle 500 lapse, kes kasvavad lapsendajaperedes. Igal aastal lisandub perepõhisele hooldusele uusi lapsi. 2024. aastal lapsendati uude perre 26 last, hooldusperre läks 68 last ja esmakordselt sai eestkostetoetust 83 last (2024. aasta jooksul lapsed vanuses 0–17). Seadusemuudatus mõjutab ka perepõhisel hooldusel olevate alaealiste laste eest hoolitsevaid täiskasvanuid. 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 113 hooldus- ja 840 eestkosteperet. Neile lisanduvad lapsendajapered, kelle hulk on oletuslik, sest puuduvad andmed, mis aitaksid nende perede arvu täpselt hinnata. Määruse muudatuste kohaselt tagataks edaspidi lapse perekonda paigutamisel perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldust pakkuvale perele (täisealistele pereliikmetele ja teistele olulistele lähedastele) riigi rahastusel. 2024. aastal sai tugiteenuseid kokku 387 perepõhise asendushooldusteenuse osutajat (2022. a 352 ja 2023. a 360).1 Tugiteenuste saamise protsessid jäävad perede jaoks võrreldes varasemaga suures osas sarnaseks, ent muutuvad mõnevõrra paindlikumaks. Kui seni oli maksimaalne tugiteenuste saamise kordade arv ette määratud, siis uue korralduse kohaselt määratakse igale perele teenuste kogumaht, mida saab vastavalt vajadusele erinevate tugiteenuste vahel jagada. Teenusemahtu võivad lisaks hooldus- või eestkosteperes hooldatavatele lastele kasutada ka teised pereliikmed, näiteks peres kasvavad bioloogilised lapsed. Teenuse saamine muutub samuti paindlikumaks – perel on võimalik pöörduda nii otse sobiva tugiteenuseid osutavad teenuseosutaja kui ka

1 Sotsiaalkindlustusamet (2025). Statistika. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/praktiline-teave/statistika#asendushoolduse-tugi.

10

SKA poole, kes vajaduse korral abistab sobiva teenuseosutaja leidmisel ning kontrollib pere õigust teenust saada. Perele lisandub küll kohustus esitada esmakordsel pöördumisel taotlus, kuid arvestades, et seda saab teha teenuseosutaja kaudu, kes tihtipeale ongi pere jaoks esmaseks kontaktiks, samuti tulevikus STAR-i iseteeninduse kaudu, ei tohiks suurt koormust lisanduda. Mõjutatud sihtrühm on arvuliselt küll väike, kuid muudatus puudutab väga haavatavat sihtrühma. Asendushooldusele saabuvad lapsed on sageli traumakogemusega ja vajavad erilist hoolt, mille pakkumisel saavad tugiteenused kogu hooldusperet tervikuna toetada. Samas on muudatuse mõju ulatus ja avaldumise sagedus väiksed, sest tugiteenuseid on pakutud sihtrühmale juba varem ning perede jaoks muutub tugiteenuste saamise kord vähe. Lisaks sõltub tugiteenuste vajadus suuresti ka hooldamisel oleva lapse vajadustest. Vaid hooldusperede puhul, kelle jaoks on kohanemistugi peale lapse perre tulekut kohustuslik, võib mõju avaldumise sagedust ja ulatust hinnata keskmiseks. Võimalik muudatusega seotud risk tuleneb sellest, et tugiteenuste rahastuse maht kehtestatakse ministri määrusega, mistõttu võib kaasneda risk, et teenusevajadus ei saa ettenähtud summaga täielikult kaetud. Sellest hoolimata on tegemist sihtrühma jaoks olulise ja positiivse mõjuga muudatusega, sest siiani ei ole selliseid teenuseid sihtrühmale seadusega ette nähtud ja neid on pakutud ainult projektipõhiselt. Mõju riigivalitsemisele Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest SKA-d, kes asub 01.01.2026 jõustuva SHS-i alusel täitma perepõhise asendushoolduse tugiteenuste (psühholoogiline nõustamine, mentorlus ja tugigrupid) korraldamisega seotud ülesandeid. Kuigi teenuse osutamise ja korraldamise viis mõnevõrra muutub, on SKA jaoks tegemist seniste tegevuste jätkumisega, mida edaspidi viiakse ellu ESF-i toetuse asemel riigieelarvest rahastatuna ja seadusest tuleneva ülesandena. SHS-i kohaselt peab SKA tagama kohustusliku kohanemistoe teenuse kättesaadavuse kõikidele hooldusperedele, kuhu paigutatakse uus laps, ja vabatahtlikud vajaduspõhised tugiteenused kõikidele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Lisaks peab SKA hindama tugiteenuste osutajate vastavust kehtestatud nõuetele, sõlmima teenusosutajatega lepingu ning korraldama aruandlust, teenuse rahastamist ja järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Muudatus mõjutab eelkõige spetsialiste SKA-s, kes tegelevad otseselt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamisega, teenuseosutajate nõustamisega, lepingute ja arvete menetlemisega jms. Mõju ulatus on suur, sest kuigi SKA on juba varem korraldanud tugiteenuste pakkumist ning vajaminev kompetents ja inimressurss on SKA-s olemas, eeldab muudatus sihiteadlikku kohanemist, sealhulgas seoses STAR-i liidese kasutuselevõtuga. Samas on kohanemisaeg ajutine ja pikemas perspektiivis soodustab muudatus SKA ja tugiteenuste omavahelist koostööd ning vähendab halduskoormust. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest SKA puutub STAR-i liidese kaudu regulaarselt tugiteenuste osutajatega kokku, sealjuures hindab potentsiaalsete uute tugiteenuste pakkujate sobilikkust ja vajaduse korral sõlmib lepinguid. Muudatusega kaasneb risk, et SKA koormus võib kasvada, kui tugiteenuseid soovivate perede arv suureneb ning tugiteenuste pakkumine saab sihtrühmale enam omaseks ja kättesaadavaks. Riski saab maandada iga-aastase ressursside vajaduse ülevaatamisega, ühtlasi maandavad seda riski ka planeeritavad STAR-i arendused, mis vähendavad edaspidi tegevuse aruandluseks ja teenuste rahastamise korraldamiseks kuluvat tööaega. Samas on seadusemuudatuse mõju positiivne, sest see lisab õigusselgust ja annab parema aluse tegevuste jätkusuutlikkuse, sealhulgas ressursside tagamiseks.

11

Risk tuleneb ka sellest, et SKA-le kaasneb lühiajaline üheaastane koormuse kasv, sest STAR- i arendused, mis peaksid soodustama aruandlust, valmivad 2027. aastal. Samas algab tugiteenuste korraldamine SHS-i alusel ikkagi 2026. aastast, mis tähendab, et SKA peab välja töötama ajutise korralduse tugiteenuste rahastamiseks ja arvestuse pidamiseks vahepealsel 2026. aastal. See suurendab ajutiselt SKA koormust. Samas on SKA sellest teadlik ja saab ajutise korralduse luua viisil, mis on kergesti integreeritav edasise korraldusega pärast STAR- i arenduste valmimist. Koondhinnanguna on määruse muudatuste mõju SKA-le keskmine. Enamiku muudatustega kohanemine on ühekordne, mõnel juhul etapiviisiline. Muudatuste mõju on eelduslikult pikaajaline ja positiivne, lisades õigusselgust ja andes parema aluse tegevuste jätkusuutlikuks arenguks. Mõju majandusele: mõju lastele ja peredele teenuseid ja tuge pakkuvatele vabaühendustele ja erasektori asutustele, sealhulgas nende halduskoormusele Seadusemuudatus mõjutab perepõhiste tugiteenuste pakkujaid, keda 2025. aastal on neli (MTÜ Oma Pere, MTÜ Teadlik Lapsevanem, Tallinna Lastekodu ja MTÜ Igale Lapsele Pere). Kuigi tugiteenuste korraldus ja rahastamispõhimõtted muutuvad, jätkub seniste teenuste pakkumine (v.a mentorlus, mis asendub kogemusnõustamisega), kuid senisest paindlikumas vormis. Tugiteenuse osutajale kaasneb mõningane lühiajaline aruandluse esitamisega seotud koormuse kasv, sest STAR-i arendus, mis peaks hõlbustama SKA ja teenuseosutaja vahelist teenuse aruandlust ja arveldamist, valmib 2027. aastal. Samas on 2026. aastal jõustuva muudatuse puhul koormus eelduslikult sarnane praeguse koormusega (praegu kogutakse andmeid samuti teenuseosutajatelt otsesuhtluses). Samas peaks STAR-i kantav andmestik edaspidi hõlbustama SKA ja teenuseosutaja vahelist arveldamist. Kuna riigieelarvest tugiteenuste rahastamine tagab ettevõtetele teatud jätkusuutlikkuse ja kindluse tuleviku suhtes, võib seadusemuudatus muuta tugiteenuste pakkumise atraktiivsemaks ka teistele ettevõtetele, mis suurendab tugiteenuste pakkumisel konkurentsi (seeläbi toetab ka kvaliteeti) ning võimaldab pakkuda mitmekülgsemat tuge lastele ja peredele. Mõjutatav sihtrühm on väike (2025. aastal neli asutust), kuid tänu teenuse pakkumise stabiilsemale ja süsteemsemale korraldusele võib sihtrühm tulevikus suureneda. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on hinnanguliselt keskmised – teenuseosutajate kokkupuude uue korraldusega on regulaarne. Muudatustega kohanemiseks on ette nähtud piisav üleminekuperiood ning kavandatavad IT-lahendused (sh STAR-i täiendused aastaks 2027) toetavad kohanemisprotsessi. Kokkuvõtvalt saab majanduslikku mõju perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajatele lugeda keskmiseks. Positiivselt poolelt kaasneb regulatsioonide kehtestamisega seaduse ja määruse tasandil eelkõige kindlus tuleviku ees, mis on teenuseosutajatele oluline. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja rahastamise andmed kantakse edaspidi STAR-i, mis tähendab mõju ka infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. IT-arendused STAR-is peaksid valmima 2027. aastal, mille tulemusena tagatakse efektiivne andmevahetus teenuseosutaja ja SKA vahel, mis võimaldab teenuseid planeerida, hinnata ja rahastada. Lisaks soodustab muudatus ka valdkonna statistiliste andmete kogumist ja välditakse lisaaruandluse vajadust. Risk on, et IT-lahendused võivad hilineda või vastata vaid osaliselt teenuseosutaja ja/või SKA vajadustele. See tähendab, et tugiteenuste pakkumise haldamine vajab lisatööd, mis

12

suurendab SKA ja teenuseosutajate halduskoormust, et saada vajaminevad andmed jooksevalt tugiteenuste pakkujatelt kätte. Lisaks võib risk olla see, et uus STAR-i keskkond on esialgu tugiteenuste osutajatele võõras, millest tulenedes võib tekkida vigu andmetes. Samas tekivad vead tõenäolisemalt STAR-i kasutusele võtmisel ja vähenevad aja jooksul. Kokkuvõtvalt on määruse muudatustel infotehnoloogilistele arendustele ja infoühiskonnale pigem väike mõju. Muudatuste mõju ulatust, avaldumise sagedust ja sihtrühma suurust saab lugeda väikseks, sest muudatus mõjutab vaid STAR-i. Teatud kohanemist kasutajate seisukohast muudatus siiski eeldab, samuti on muudatustel edaspidi reeglipärane mõju. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teenuste hindade kujundamisel on arvestatud olemasolevate eelarvevahenditega, aluseks on võetud seni kehtinud teenuste hinnad ja tarbijahinnaindeksi muutused, samuti teenuste korralduse muudatustest tulenevad erisused, mille tõttu seni eraldi kaetud komponendid (nt administreerimiskulud) peavad samuti kajastuma teenuse osutamise kuludes. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki kulusid (sh vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muu kulu, kohtumiste ettevalmistamise kulu), mis teenuseosutaja on teinud teenuse osutamiseks, välja arvatud transpordikulud, mis hüvitatakse teenuseosutajale lepingu ja aruande alusel. Selle põhjuseks on asjaolu, et transpordikulu ei ole võimalik isikupõhise teenuse puhul õiglaselt katta ühtse hinna alusel ning arvestada tuleb tegelikku asukohta ja kulu. See tagab õiglase rahastamise ning motiveerib enam osutama teenust ka äärealadel ja tugiteenustega vähem kaetud piirkondades. Teenuse kulukomponentide osakaalude arvestamisel on kasutatud teenusekomponentide kulude kaardistust. Teenuste ühikuhinnad ei sisalda käibemaksu. Kui juriidiline isik on käibemaksukohuslane, lisandub maksumusele käibemaks. Määruses esitatud hindu, eeldatavat teenuse kasutust ja sihtrühma teenuse saamise kasvu arvestades (eelduslikult kuni 5% ulatuses) on prognoositav teenuse eelarve kasutus järgmine:

2026 2027 2028 2029

650 192 659 348 669 346 679 801

4.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang Praegu toimub tugiteenuste osutamine kasuperedele, teenuse osutamiseks vajalike isikuandmete kogumine ja säilitamine SKA dokumendihaldussüsteemis Delta ja võrguketastel (piiratud juurdepääsuga kaustas). Teenuseosutajate, KOV-i, SKA ja perede vaheline infovahetus (sh isikuandmeid sisaldavate dokumentide edastamine) toimub e-kirja teel, isikuandmeid sisaldavad dokumendid krüpteeritakse. SHS-i muudatuste ja määruse jõustumisel 01.01.2026 jätkub isikuandmete töötlemine samamoodi – kogutavad andmekategooriad jäävad samaks, töötlemise viis ei muutu. Võrreldes varasemaga hakkab SKA koguma ja säilitama ka hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperede pereliikmete andmeid (nimi, isikukood), sest määrusega laieneb ka neile õigus tugiteenuseid kasutada. Pereliikmete andmed esitab hooldus-, lapsendaja- või eestkostepere. 2026. aasta lõpuks peaks eelduste kohaselt valmima STAR-i arendus perepõhise asendushoolduse tugiteenuste jaoks, mis tähendab, et teenuste osutamisega seonduvad andmed hakkavad talletuma ainult ühes registris, millele on juurdepääs üksnes selleks volitatud isikutel. Tugiteenuste osutamisega seoses töödeldakse kasuperede, nende pereliikmete ja teenust saavate laste isikuandmeid. Andmete töötlemise eesmärk on teenusevajaduse hindamine, teenuse osutamine ja selle kvaliteedi tagamine ning tasu maksmise korraldamine. Õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine seoses perepõhise asendushoolduse

13

tugiteenuste osutamise, haldamise, järelevalve ja kvaliteedi tagamisega toimub SHS-i ja määruse alusel. Isikuandmete töötlemise olemus ei muutu, uusi andmekategooriaid ei koguta ja andmete töötlemise viis ei muutu. Andmete säilitamisega kaasnevad teatud riskid kuni STAR-i arenduse valmimiseni. Andmetöötluse andmekaitsealane mõju on hinnanguliselt mõõdukas ning olemasolevad turvameetmed (ligipääsupiirangud, krüpteerimine) on hinnanguliselt piisavad. Rakendatavad tagatised ja leevendusmeetmed

Risk Tase Võimalikud tagajärjed

Leevendusmeetmed

Aegunud andmete turvanõrkus

Keskmine Turvameetmed võivad muutuda ebapiisavaks

Regulaarne turvameetmete audit ja ajakohastamine

Volitamata juurdepääs

Keskmine Isikuandmete lekkimine

Rollipõhine juurdepääs, logimine, autentimine

Eesmärgiväline kasutus

Keskmine Ebaeetiline või ebaseaduslik andmekasutus

Ligipääsu piiramine, auditimehhanismid, koolitus

Andmete kadu tehniliste rikete tõttu

Keskmine Andmete taastamatus

Varundusplaanid, failide replikatsioon, turvatud infrastruktuur

Kaebused andmete pika säilitamise kohta

Madal Andmesubjekti rahulolematus

Teavitus säilitamispõhimõtetest, säilitamise õiguslik selgitus

Andmekaitsealane mõju on kokkuvõttes mõõdukas, sest ligipääs võrguketastele, SKA dokumendihaldussüsteemile (tulevikus STAR-ile) on piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Andmete töötlemiseks on olemas seaduslik alus ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud. 4.3. Mõju halduskoormusele Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, mis kehtestab muu hulgas teenuste saamise korra, on mõningane halduskoormus vältimatu. Arvestades aga, et määrus suures osas täpsustab juba vastu võetud SHS-i regulatsiooni, lisandub täiendavat koormust vähesel määral. Lisaks on regulatsiooni loomisel lähtutud põhimõttest, et teenuste saamine oleks võimalikult paindlik, automaatne ja osapooltele vähe koormav. Halduskoormuse vähenemine Kuna seni on perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutatud ESF-i vahenditest hankepõhiselt, muutub võrreldes olemasoleva olukorraga teenuste korraldus kokkuvõttes vähem koormavaks, sest puudub vajadus hankemenetlusega seotud tegevuste ja aruandluse järele. Lisaks valmivad 2027. aastaks STAR-i arendused, mis muudavad osa korraldusest automaatseks (teenuse saamise õigustatuse kontroll), samuti olulise osa teenusemahtude arvestamisest ning teenuseosutaja ja SKA vahelisest arveldamisest praegusest dokumentide digitaalsest vahetamisest oluliselt mugavamaks. Halduskoormuse suurenemine

14

Vähesel määral lisandub halduskoormust teenusesaajatele, kes peavad esmakordsel teenuse saamisel esitama taotluse. Tegemist on ühekordse vajadusega, millega inimene väljendab oma soovi teenuseid saada ning saab määrata, kellele tema pereliikmetest teenused laienevad. Samuti võib vähesel määral halduskoormust kaasneda juhul, kui teenuse saamise õigustatust ei ole võimalik automaatselt olemasolevatest andmekogudest kontrollida. Kuna valdavalt on teenuse saamise õigustatuse andmed kas SKA-l endal olemas või edaspidi kättesaadavad rahvastikuregistrist STAR-i kaudu, on dokumentide esitamine ette nähtud erandjuhtudel. Näiteks tuleb esitada teenuse saamise õigustatust tõendav dokument juhul, kui enne 2016. aastat toimunud lapsendamise fakti ei ole võimalik tuvastada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on eelarves vahendid olemas. Kulud jagunevad järgmiselt: 1) riigieelarvest on eraldatud perepõhise asendushoolduse toetamiseks vahendid, millest

750 000 eurot on mõeldud tugiteenuse osutamisega seotud otsesteks kuludeks; 2) TEHIK-ule IKT-lahenduste ülalpidamise kuludeks on kokku 170 000 eurot (2025. a

40 000 eurot, 2026. a 60 000 eurot, 2027. a 70 000 eurot); 3) tugiteenustega seotud STAR-i arenduskulud kogusummas hinnanguliselt 350 000 eurot

kaetakse ESF-i vahenditest. Täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja KOV-i üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Määruse § 3 lõikes 5 sätestatud kogemusnõustajate ettevalmistusnõuet rakendatakse 1. jaanuarist 2028. a. Määruse jõustumisaeg on seotud SHS-i muudatuste jõustumise ajaga. Kogemusnõustajate väljaõppenõude rakendamise hilisem tähtaeg tuleneb vajadusest tagada seni tegutsenud mentoritele kogemusnõustaja väljaõppe läbimiseks mõistlik tähtaeg. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamisel toimusid koostöös SKA-ga kohtumised perede tugiorganisatsioonidega, kes on seni peredele teenuseid osutanud. Samuti arutati KOV-e puudutavad osad läbi KOV- ide lastekaitsetöötajatega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Sotsiaalkindlustusametile, MTÜ-le Oma Pere, MTÜ-le Igale Lapsele Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühingule, Tallinna Lastekodule, MTÜ-le Teadlik Lapsevanem ja Eesti Kogemusnõustajate Kojale. Tagasisidet andsid Justiitsministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sotsiaalkindlustusamet, MTÜ Oma Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Tallinna Lastekodu. Tagasiside on esitatud kooskõlastustabelis (lisa 2).

Seletuskirja lisa

Kooskõlastaja/ettepaneku esitaja Märkus/ettepanek SoM seisukoht

1. Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu (eelnõu). Kooskõlastame eelnõu märkusega. Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtte kohaselt tagatakse tugiteenused peredele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt osutatakse kohanemistoe teenust lapse lisandumisel perre. Seletuskirja järgi on teenus mõeldud toetama peresid sel ajal, kui laps perega liitub. Jääb ebaselgeks, kas tugiteenused on kättesaadavad ka peredele, kus lapsendamine on toimunud peresiseselt. Palume seletuskirja eeltoodu osas täpsustada.

Täname tagasiside eest. Arvestatud Seletuskirja täpsustatud. Teenusele õigustatud isikuteks on lapsendajad, ent teenuse eesmärgist lähtuvalt (SHS § 1306

lg 2) on teenused siiski mõeldud eelkõige neile peredele, kuhu asub elama teisest perest pärit laps. Peresisese lapsendamise puhul elatakse juba perena koos, sh üks lapse kasvatajatest on bioloogiline vanem ning teisega on juba vanemlikud suhted tekkinud. See erineb oluliselt olukorrast, kus laps asub elama teise perekonda.

2. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise arvamuse. 1. Teeme ettepaneku üle vaadata ja vajadusel ühtlustada eelnõus kasutatavad terminid. Näiteks on eelnõu § 2 lõikes 4 mõisted „klient“ ja „üksikisik“, kuid kasutatakse ka mõistet „laps“. Kuivõrd perel võib olla ka bioloogilisi lapsi, tasub täpsustada, kas lapse all peetakse silmas asendushooldusele suunatud last.

Täname tagasiside eest.

Arvestatud Sõnastust täpsustatud.

Seletuskirja lisa

2. Eelnõu § 4 lõige 4. Teeme ettepaneku kaaluda, kas siin saaks täpsustada, millal osutatakse teenust 8 kuud ja millal 24 kuud. Tänane sõnastus võib olla mitmeti mõistev. 3. Eelnõu § 5. Teeme ettepaneku kaaluda paragrahvi täpsustamist selliselt, et sealt nähtuks taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu, mida tuleb õigustatud isikul esitada perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel. See võimaldaks teenuse taotlejatel paremini mõista, et millistele andmetele tuginedes otsus tehakse. Ühtlasi võiks eelnõu § 5 lõike 1 juures täpsustada, et viidatud riikliku andmekogu all on silmas peetud STAR-i. 4. Määruse lisas on mitme teenuse kohta kirjas, et kui last peres ei ole, siis seda teenust ei

Arvestatud Sõnastust täpsustatud ja seletuskirjas selgitatud. Mittearvestatud/selgitatud Kuna sotsiaalseadustiku üldosa seadus sätestab üldnõuded hüvitise taotlemisel (§ 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1), puudub vajadus sätestada täiendavalt andmete esitamise kohustus määruse tasandil. Samuti puudub vajadus loetleda üles teenusele õigustatust tõendavad dokumendid, sest SÜS sätestab isiku kohustuse oma õigustatust tõendavate dokumentide esitamise. Juhul kui registriandmete põhjal õigustatuse kontroll ei ole õnnestunud, on ka käesolevat õigusraamistikku arvestades SKA-l võimalus täiendavaid dokumente nõuda. Näidisloetelu on toodud välja määruse seletuskirjas. Detailse kinnise loetelu lisamine osutuda mittetäielikuks, sest kõiki võimalusi ei pruugi määrus katta nt hooldusperede puhul on alles hiljuti toimunud praktikamuudatus, mille raames osa kohalikke omavalitsusi ei sõlmi hooldusperega enam lepingut vaid sätestab õigused ja kohustused haldusaktiga. Arvestatud osaliselt/selgitatud

Seletuskirja lisa

osutata. Teeme ettepaneku kaaluda selliste kitsenduste lisamist ka määruse teksti. Seejuures võiks määruse lisas toodud teenuse hindade juures täpsustada, et nende hindade all on silmas peetud fikseeritud hindu - teisisõnu tegemist ei ole piirhindadega. Lõpetuseks markeerime, et eelnõu seletuskirjas on § 5 lõike 2 juures viidatud STAR isteteenindusele, mida kahjuks kogumahus 1. jaanuariks 2027 ei valmi. Vastab tõele, et SKA arendusplaanides on uuendatud iseteeninduse arendamine, kuid selle täieliku valmimise aega on hetkel raske prognoosida

Hindade osas täpsustatud nii määruse lisas kui seletuskirjas, et tegemist on fikseeritud hindadega, mitte piirhindadega. Kitsenduste määrusesse lisamist täiendavalt ei pea vajalikuks, sest need on juba olemas määruse § 4 lõigete 1-4 sõnastustes. Teadmiseks võetud

3. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse põhiteenused“ eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. 1. Eelnõu § 4 lg-s 1 on öeldud, et peredele, kus kasvab laps, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 4728 euro eest pere kohta. Teenuseid võib osutada kuni ühe kuu jooksul lapse perest lahkumisest alates. Viimasest lausest võib jääda ekslik mulje, et teenuseid osutatakse vaid ühe kuu jooksul pärast lapse perest lahkumist. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku lause ümber sõnastada, et see oleks üheselt mõistetav. 2. Eelnõu § 4 lg 4 järgi osutatakse peretoe teenust lapse kohta kuni kaheksa kalendrikuud, lapse peres viibimise ajal kokku kuni 24 kalendrikuud. Selle lause sõnastus jääb ebaselgeks, lause esimene ja teine pool tunduvad olevat

Täname tagasiside eest.

Arvestatud Sõnastust täpsustatud nii et oleks selge, et teenuseid saab kasutada lisaks lapse peres viibimise ajale ka lapse lahkumise järgselt ühe kuu jooksul. Täiendused on § 4 uuest lõikest 5. Arvestatud Sõnastust täpsustatud nii et oleks selgelt arusaadav, et järjest saab

Seletuskirja lisa

vastuolus. Kui mõte seisneb selles, et teenust saab osutada maksimaalselt kuni kaheksa kalendrikuud järjest, siis tuleks see selgelt välja tuua. Lisaks on kaheldav, kas kaheksa kuud on alati piisav aeg probleemide lahendamiseks. Võiks olla võimalus pikendada teenuse kestust nendel juhtudel, kui on näha, et vajatakse veel kõrvaltuge ning koostöö pere ja peretoetaja vahel toimib. 3. Eelnõu § 5 lg 3 kohaselt esitatakse peretoe teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile kohaliku omavalitsuse üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust saama suunamise eesmärki. Ei eelnõus ega seletuskirjas ei selgu, millisel moel ja millises vormis peab kohalik omavalitsus esitama hinnangu pere suunamiseks peretoe teenusele. Oluline on arvestada, et vastav hinnang oleks võimalikult hästi ühendatav STAR juhtumiplaaniga ning ei põhjustaks omavalitsuse lastekaitsetöötajatele täiendavat dubleerivat lisatööd. 4. Seletuskirjas on välja toodud sisulisi teenuste osutamisega seotud nõudeid, mis mõjutavad osapoolte õiguseid ja kohustusi, mis aga ei ole määruse enda tekstis sätestatud. Kuna seletuskiri ei oma õiguslikku tähendust, soovitaks sellised punktid kirja panna määruse tekstis, et vältida praktikas arusaamatusi. Alternatiiv oleks põhjaliku juhise koostamine, mis oleks kättesaadav SKA kodulehel.

teenust kasutada 8 kuud. Kui teenust vajatakse pikemalt, siis on vajalik selle kohta esitada KOV hinnang nagu ka teenusega alustamisel ning teenust on võimalik pikendada vastavalt pere vajadusele, kuid mitte rohkem kui 24 kuu lapse kohta ühes peres. Selgitatud Seletuskirjas täpsustatud, et kuni STAR arenduse valmimiseni on võimalik hinnang esitada SKA poolt koostatud vormi alusel. Vorm on olnud käibel ka varasemalt, kuid läbinud uuenduse. Uuenduse tegemisel olid kaasatud ka kohaliku omavalitsuse esindajad. Rakenduslikke küsimusi tutvustatakse kohalikele omavalitsustele enne määruse jõustumist. Edaspidi saab vorm olema seotud STAR-i juhtumiplaaniga. Selgitatud Täiendavad nõuded, mida ei ole sätestatud määruse tasandil on planeeritud SKA poolt koostatavasse juhisesse, mis saab olema teenuseosutajatega sõlmitava lepingu osa. Nõuded, mis on olulised peredele või

Seletuskirja lisa

a) Eelnõus on kasutatud mõistet „pere, kus veel last ei ole“. Määruses ei ole täpsemalt selgitatud selle mõiste tähendust. Seletuskirjas on selgitatud mõiste sisu järgmiselt: „Pereks, kus last veel ei ole, kuid keda kõnealuse määruse tähenduses loetakse siiski kasupereks, on see lapsendaja- ja hoolduspere, kelle SKA on hinnanud lapsendaja- või hooldusperena sobivaks, kes on kantud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) vastava märkega ning ootab lapse perekonda saabumist.“. Kuna tegemist on spetsiifilise definitsiooniga, siis soovitame selle mõiste tähenduse avada määruse tekstis, et vältida praktikas segadusi teenuste õigustatud sihtgrupi määratlemisel. b) Seletuskirjas on öeldud, et: - esimesel kolmel kuul peavad kohanemistoe teenuse kohtumised perega toimuma vähemalt üks kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Hoolduspere puhul annab teenuseosutaja vajaduspõhist tagasisidet teenuse osutamise jooksul ning kohanemistoe tulemustest teenuse osutamise lõppemisel kohalikule omavalitsusele, kellega hoolduspere on lepingulises suhtes; - teenuseosutaja ja pere, vajaduse korral ka kohalik omavalitsus, lepivad kokku tegevuskava pere toetamise eesmärkide saavutamiseks. Teenuseosutaja annab kohalikule omavalitsusele, kes on pere teenust saama suunanud, tagasisidet vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nelja kuu tagant ja teenuse saamise lõpetamisel. Kui tegemist on teenuseosutajale seatud kohustustega, siis peaksid need olema sätestatud määruse tasandil. Kui

kohalikele omavalitsustele avaldatakse SKA kodulehel. Mittearvestatud/selgitatud Tegemist ei ole eraldi definitsiooniga, mis vajaks määruse tasandil sätestamist, sest antud perede puhul on samuti tegemist hooldus- või lapsendajaperega, kes on juba sobivaks hinnatud ning kantud STAR registrisse hooldus- või lapsendajaperena. Teenusele õigustatuse kontroll käib läbi Sotsiaalkindlustusameti, seega ka praktikas ei saa tekkida küsimust, kas pere on õigustatud teenuseid kasutama või mitte. Arvestatud osaliselt/selgitatud Tegemist on juhisega teenuseosutajale ja infoga ka peredele ning kohalikele omavalitsustele. Juhis on seotud teenuseosutajatega sõlmitava lepinguga ning info saab lihtsal viisil kättesaadavaks ka SKA kodulehel nii peredele kui ka kohalike omavalitsuste esindajatele. Sõnastust korrigeeritud.

Seletuskirja lisa

soov on jätta need siiski soovituslikule tasandile, võiks sõnastust vastavalt muuta.

4. SOS Lasteküla Eesti Ühing Täname, et olete meie organisatsiooni kaasanud kogu määruse valmimise jooksul ning ära kuulanud meiepoolsed seisukohad. Käesolevaga esitame oma arvamuse. Määrusega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Määruses sätestatakse peredele osutatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. Meie organisatsiooni jaoks on positiivne, et riik soovib jätkuvalt panustada sellesse, et tugiteenused oleksid peredele kättesaadavad ja tekiks süsteemsem perede toetamine ning loobutakse projektipõhisest süsteemist. Tugiteenuste liigid on aja jooksul paika saanud ja teenust saavad pered on nendega kohanenud. Käesolevas määruses täpsustatakse teenuste nimetusi, nt kohanemistugi on varasemalt olnud kohanemise peretugi, grupinõustamisele lisaks tuuakse välja ka tugigrupi teenus, mentorlus asendub kogemusnõustamisega. Meie jaoks on suure tähtsusega määruse punktis viide: § 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. (1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2- aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas.

Täname tagasiside eest. Teadmiseks võetud

Seletuskirja lisa

Leiame, et selline määruse sõnastus avab võimaluse asendushoolduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele toetada hooldus-ja lapsendajaperesid. Kompetents selleks on olemas ning see ühtlasi loob perede jaoks võimalusi, et näiteks peretoe teenuse kättesaadavus on kodulähedasem ning vähem vahendeid kulub tranpordile. Oleme varasemalt olnud hankes koos organisatsiooniga MTÜ Oma Pere ning oleme nendega ühisel seisukohal, et keeleliselt on väga sarnased sõnad „peretöötaja“ ja „pere tugitöötaja“, kelle roll on mõnevõrra teine kui peretoetajal. Teeme ettepaneku kaaluda määruses peretoetaja mõiste asendamist perenõustajaga, sest nõustamistöö on põhiline töövahend, mida spetsialist kasutab. Mõistame, et uue määruse kehtestamisega muutub ka senini kehtinud rahastuse vorm. Leiame, et eelnõu seletuskirja kaudu ei ole siiski täielikult võimalik mõista, kuidas uuest aastast teenuste pakkumine toimima hakkab. Seega selles osas on ootus, et see oleks selgemini ja detailsemalt kirjeldatud.

Mittearvestatud/selgitatud Kuna määruses on psühholoogilise nõustamise juures juba juttu perenõustamisest ning sellele on ka sätestatud konkreetsed ja peretoetajatest erinevad nõuded, ei ole võimalik perenõustaja terminit määruses kasutusele võtta. Edaspidi on võimalik täiendavad arutelud sobiva nimetuseni jõudmiseks. Arvestatud Seletuskirja täpsustatud.

5. MTÜ Oma Pere MTÜ-le Oma Pere on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalministri määrus „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu ning seletuskiri. Täname kaasamise eest ning esitame oma arvamuse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamise üldine struktuur. MTÜ Oma Pere on panustanud varasemalt

Täname tagasiside eest.

Seletuskirja lisa

määruse väljatöötamise protsessi. Määrusega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Määruses sätestatakse peredele osutatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. On positiivne, et riik soovib jätkuvalt panustada sellesse, et tugiteenused oleksid peredele kättesaadavad ja tekiks süsteemsem perede toetamine ning loobutakse projektipõhisest süsteemist. Tugiteenuste liigid on aja jooksul paika saanud ning piisavad. Käesolevas määruses täpsustatakse teenuste nimetusi, nt kohanemistugi on varasemalt olnud kohanemise peretugi, grupinõustamisele lisaks tuuakse välja ka tugigrupi teenus, mentorlus asendub kogemusnõustamisega. Leiame, et mentorluse asendamine kogemusnõustamisega annab võimaluse teenusel areneda ning tõsta teenuse kvaliteeti. On positiivne, et riik toetab kogemusnõustajate väljaõpet. Peretoe teenuse osas jätkub eelnevalt väljakujunenud süsteem, mis jagab teenuse kohanemistoeks ja peretoeks. MTÜ Oma Pere on alates peretoe teenuse loomisest tegutsenud selle teenuse osutajana, panustanud teenuse arengusse ning teadlikkuse tõstmisse teenuse osutamisel. Meie kogemus näitab, et peretoetaja nimetus tekitab sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste ja ka kasuperede seas jätkuvalt segadust. Keeleliselt on väga sarnased „peretöötaja“ ja „pere tugitöötaja“, kelle roll on mõnevõrra teine kui peretoetajal. Teeme ettepaneku kaaluda

Mittearvestatud/selgitatud Kuna määruses on psühholoogilise nõustamise juures juba juttu perenõustamisest ning sellele on ka sätestatud konkreetsed ja peretoetajatest erinevad nõuded, ei ole võimalik perenõustaja terminit määruses kasutusele võtta. Edaspidi on võimalik

Seletuskirja lisa

peretoetaja mõiste asendamist perenõustajaga, sest nõustamistöö on põhiline töövahend, mida spetsialist kasutab. Eelnõuga reguleeritakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine riigieelarvest SKA kaudu ning kehtestatakse määrusega tugiteenuste maht ja hinnad. Rahastamine toimub teenuseid õigustatud isiku ehk siis perepõhiselt. Kui tugiteenuste liikide osas on varasemalt olnud teenuseosutajatega kohtumisi ja läbirääkimisi, siis teenuste hinnastamise infot näevad teenusepakkujad esmakordselt määruse eelnõust, kusjuures määrus peaks jõustuma 1. jaanuarist ning teenuste pakkumine peaks kasuperedele jätkuma sujuvalt. Praegune olukord on pannud ühingud väga keerulisse seisu, kus järgmise aasta tegevuste ja eelarve planeerimine on olnud raskendatud, kui pole olnud infot teenuste rahastuse korraldamise osas. Uus süsteem muudab täielikult senist toiminud rahastust ning eelnõu seletuskirja kaudu ei ole siiski täielikult võimalik aduda, kuidas uuest aastast teenuste pakkumine toimima hakkab. Piiratud ajaressurss ei anna võimalust tegevusi planeerida ja küsitav, kas 1. jaanuariks jõutakse tegevustega alustada. Määruse seletuskirjas märgitakse, et teenused, mille arvestust peetakse kalendriaasta kohta, on psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp ja eraldi arvestust peetakse peretoe ja kohanemise toe osas. Seletuskirjas on antud ka orienteeruv arvestuskäik teenuste rahastamisel. Ühingutele tegevuse korraldamiseks ega projektijuhtimiseks eraldi rahastust ei tekitata, kogu rahastus sisaldub teenuse hinnas. Keerukas olukorras on grupinõustamised, kus tuleb arvutada, millise inimeste hulga juures on majanduslikult mõistlik grupinõustamine

täiendavad arutelud sobiva nimetuseni jõudmiseks. Selgitatud Selgitame, et kuigi teenuste korraldus ja rahastus muutub, toimub jätkuvalt arveldamine teenuseosutajatega igakuiselt. Teenuste hindade puhul on tänastele hindadele juurde arvestatud muud kulukomponendid (mida projektipõhise korralduse puhul tasuti eraldi baasrahana), samuti sisaldavad teenusehinnad tarbijahinnaindeksi muutust. Samuti muutub lihtsamaks SKA lepingupartneriks liitumine. Mõistame, et lühiajaliselt võib siiski kaasneda tavapärasest suurem koormus teenuseosutajatele. Püüame seda rakendustasandil kompenseerida võimalikult selge ja lihtsa asjaajamisega. Selgitatud Teenuste rahastamisel tuleb lähtuda SHS raamistikust, mis võimaldab tasu ülevõtmise isikupõhise arvestuse alusel. Teenuste hindade kujunemisel oleme arvestanud täiendavate komponentidega ning need sisalduvad teenuste hindades. Eraldi tasutakse

Seletuskirja lisa

korraldada. Varasemalt tasustati grupipõhiselt, nüüd on tasu isikupõhine. Grupijuhi jaoks on grupi läbiviimine peaaegu samasugune olenemata, kas grupis on 5 või 8 inimest, ei ole mõeldav maksta grupijuhile vähemate inimeste tuleku puhul vähem töötasu, kui gruppi peab ta ikka ühtviisi läbi viima. Kuna ühingutel puudub ligipääs STAR registrisse, ei ole võimalik näha, kui palju on isik aastapõhist rahastust kasutanud või milline staatus perel on registris, siis saab nende andmete haldaja olla SKA. See tähendab ühingutele kindlasti lisatööd korralduslikus plaanis, lisasuhtlemist, andmete saatmist ja dokumentatsiooni. Kuna puudub ühingute baasrahastus, siis on küsimus, kuidas leida administreerimiseks vahendeid nii, et teenust pakkuvad spetsialistid saaksid samuti väärilise töötasu teenuse pakkumise eest.

teenuseosutajatele täiendava tasuna transpordikulu lepingu alusel. Võrreldes projektipõhise perioodiga kompenseeritakse edaspidi lisaks peretoele ka kohanemistoe teenuse transpordikulu. Selgitatud Teenuseosutajad saavad staatuse, aga ka perede teenusemahtude kasutuse info kuni STAR arenduse valmimiseni SKA spetsialisti kaudu. Kuivõrd ka praegu toimub teenuste mahtude ja õigustatuse osas suhtlus SKA-ga, siis ei ole ette näha, et see suhtluse maht peaks oluliselt muutuma. Administratiivsed kulud on arvestatud teenusehindade sisse. Võrreldes projektipõhise perioodiga on teenuse hinnad sellevõrra kõrgemad. Lisandunud on ka hindade muutus seoses tarbijahinnaindeksiga.

6. Tallinna Lastekodu Viidates kooskõlastamiseks saadetud sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõule, teatab Tallinna Lastekodu, et ei pea võimalikuks eelnõu esitatud kujul kooskõlastada. Alljärgnevalt esitame oma peamised sisulised märkused ja ettepanekud: 1. Pearahapõhine rahastamismudel ei ole kooskõlas tugigruppide olemusega. Eelnõu § 4 ja lisa seovad psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise,

Täname tagasiside eest. Selgitatud Teenuste rahastusmudel on kehtestatud SHS-s, seda ei ole

Seletuskirja lisa

tugigruppide ja kogemusnõustamise perepõhise aastase piirmääraga (4728 eurot aastas peredele, kus laps on peres, ning 651 eurot aastas peredele, kus last veel ei ole). Tugigrupp on määruse enda järgi regulaarne kohtumisvorm, mille eesmärk on kogemuste jagamine ja emotsionaalne tugi. Pearahapõhine lähenemine muudab tugigrupi sisuliselt individuaalteenuseks, sest iga osalemiskord tuleb siduda konkreetse pere eelarvega ja pidevalt jälgida piirmäära täitumist. Selline lahendus: • suurendab ebaproportsionaalselt teenuseosutajate halduskoormust; • muudab gruppide komplekteerimise ja jätkusuutliku toimimise raskesti korraldatavaks (pere maht võib aasta keskel ammenduda, kuigi grupp jätkab); • vähendab võimalust lähtuda perede tegelikust abivajadusest, mitte tehnilisest eelarvepiirist. Tugigrupp on oma sisult kogukonnapõhine, grupidünaamikal põhinev sekkumine, mitte üksikule isikule ostetav „tund“. Pearahapõhine lähenemine ei toeta teenuse eesmärgipärast korraldust. Seletuskirjas on tunnistatud, et muudatusega kaasneb risk tugiteenuseid soovivate perede arvu kasvust tuleneva koormuse suurenemiseks ning vajadus tugiteenuste rahastamise ja ressursivajaduse regulaarse ülevaatamise järele, mis viitab omakorda võimalusele, et kavandatav rahastusmaht ei pruugi tegelikku teenusevajadust täielikult katta. Meie hinnangul on see risk eriti terav just tugigruppide puhul, kuna tugigrupp on oma sisult kogukonnapõhine ja grupidünaamikal põhinev sekkumine, mitte üksikisikule „tüki kaupa“ ostetav tund, mistõttu pearahapõhine rahastamisloogika ei toeta teenuse tegelikku sisu ega eesmärki.

võimalik määruse tasandil muuta. Sellest hoolimata ei pea me välja toodud riskide realiseerumist realistlikuks:

 Ka täna suhtlevad teenuseosutajad SKA spetsialistiga, et kontrollida teenusele õigustatust või ka pere mahte. Uues süsteemis peab mahu arvestust SKA ja informeerib teenuseosutajaid sellest. STAR arenduse valmides on pere eelarvemaht nähtav automaatselt. Kuigi esimesel aastal võib olla mõningast ebamugavust selles osas, siis administratiivne täiendav koormus langeb eelkõige SKA-le;

 Teenuse mahud peredele on suuremad kui tänane keskmine teenuste kasutus. Samuti näitab SKA statistika, et kui pere kasutab suuremas mahus grupiteenuseid, kasutab ta samal ajal vähem individuaalteenuseid ning vastupidi. Seega peaks senist kasutust ja suurenenud mahupiiri arvestades olema

Seletuskirja lisa

2. Osalemise liigne sidumine „õigustatud isiku“ staatusega Eelnõu kohaselt rahastatakse teenust üksnes nende pereliikmete jaoks, kes on registreeritud vastava pere asendushoolduse tugiteenuse õigustatud isikutena ning kelle kulud lähevad pere aastase piirmäära arvelt. Selline regulatsioon: • välistab tugigruppidest inimesed, kes alles kaaluvad hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena alustamist, kuigi just nemad vajavad otsuse tegemiseks infot ja tuge; • ei võimalda paindlikult kaasata lapse ja pere teisi olulisi lähisuhteid (nt bioloogilisi pereliikmeid), kuigi see võib olla lapse huvides; • piirab tugigruppide kasutamist süsteemse teadlikkuse tõstmise ja uute perede leidmise kanalina. Arvestades eeltoodut leiame, et kuigi seletuskirjas rõhutatakse selgesõnaliselt vajadust toetada ka peresid, kus last veel ei ole – sh hoida nende ettevalmistuse ja motivatsiooni püsimist, pakkuda lisateadmisi ning aidata toime tulla lapse pere valimise protsessiga kaasnevate tagasilöökidega, ei ole kavandatav perepõhine pearahapõhine rahastusmudel koos kitsalt määratletud „õigustatud isiku“ mõistega nende eesmärkidega sisuliselt kooskõlas, kuna piirab põhjendamatult just nende perede ja nende lähedaste osalemist tugigruppides ning muudab tugiteenuste kasutamise sõltuvaks tehnilisest eelarvepiirist, mitte tegelikust abivajadusest.

maandatud risk, et pered ei saa kogemusgrupis osaleda mahupiiri täitumise tõttu või vajaduspõhist tuge.

Selgitatud SHS-s on sätestatud õigustatud isikutena hooldusperevanem, lapsendaja, eestkostja ja nende pereliikmed. Millistele pereliikmetele teenust pere eelarve piires lapse peres kasvamise toetamiseks osutatakse, saab otsustada pere ise, sest see võib olla pereti individuaalne. Teenuseid, mis ei eelda lapse peres olekut (psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, tugigrupp ja grupinõustamine osutatakse ka neile hooldus- ja lapsendajaperedele, kus last peres ei ole, kuid kes on sobivaks hinnatud ja STAR-i hooldus- või lapsendajaperena kantud. Huviliste sihtgrupi nö ligitõmbamine, mis on SHS-s ka teenuseosutajate kohuseks, on kaetud läbi teenusehindade, mis sisaldavad ka teavitustegevuse komponenti. Selgitatud

Seletuskirja lisa

3. Perepõhiste piirmäärade ebaproportsionaalne mõju suurema abivajadusega peredele Fikseeritud perepõhised piirmäärad toovad kaasa olukorra, kus: • keerukama traumatausta või erivajadustega lastega pered kasutavad sama piirmäära ära oluliselt kiiremini kui vähem koormatud pered; • aasta keskel võib osutuda võimatuks pere osalemise rahastamine tugigruppides ja muudes tugiteenustes, kuigi abivajadus mitte ei vähene, vaid sageli suureneb; • suureneb risk, et pere ei tule hoolduskoormusega toime ning hooldussuhe katkeb – see on otseses vastuolus eelnõu eesmärgiga ennetada perepõhise asendushoolduse katkemist toe puudumise tõttu. Meie hinnangul ei arvesta selline mudel piisavalt nii laste parimate huvide kui ka sotsiaalhoolekande süsteemi pikaajalise kestlikkusega. 4. Järeltoe ebapiisav kestus pärast lapse perest lahkumist Eelnõu § 4 lg 1 järgi võib psühholoogilist nõustamist, grupinõustamist, tugigruppe ja kogemusnõustamist osutada kuni ühe kuu jooksul pärast lapse perest lahkumist. Praktiline kogemus näitab, et lapse perest lahkumisega seotud lein, süütunne ja läbipõlemise risk avalduvad sageli oluliselt pikema aja jooksul. Järeltoe piiramist ühe kuuga tuleb pidada ebapiisavaks, kuna see: • ei arvesta perede tegelikku psühholoogilist toetusvajadust;

Perele ettenähtud aasta eelarve on võrreldes tänase teenuste keskmise kasutusega suurem, samuti on eelarve sees tagatud paindlikkus kasutada just neid teenuseid, mida pere kõige enam vajab. Puuduvad piirmäärad teenuse kasutuskordadele nagu tänases projektipõhises korralduses. Samuti on suurenenud peretoe teenuse kasutuse võimalus 12lt kuult 24le kuule, samuti saavad peretoe teenust ka need pered, kes on juba varasemalt projektipõhiselt teenust saanud ning seal oma piirmäära ammendanud. Seega määrusega vastupidi suurendatakse teenuse mahte võrreldes tänasega ning paindlikkust saada just neid teenuseid ning sellises mahus nagu pere vajab. Selgitatud Peale lapse perekonnast lahkumist on võimalik veel ühe kuu jooksul tagada endises mahus nii psühholoogilise nõustamise, kogemusnõustamise, grupinõustamise kui ka tugigrupi teenust. Samuti on võimalik jätkata kohanemistoe ja peretoe teenuse osutamist veel kuu aja jooksul. Kuigi pere teenusemaht üks kuu peale lapse perest lahkumist

Seletuskirja lisa

• suurendab ohtu, et pere eemaldub süsteemist ja ei soovi tulevikus enam last perre võtta; • ei toeta perepõhise asendushoolduse jätkusuutlikku korraldust. Peame vajalikuks järeltoe perioodi märkimisväärset pikendamist ja paindlikumat rakendamist. 5. Kogemusnõustajate kvalifikatsioon ja väljaõppe ebaühtlane tase Eelnõu näeb ette, et kogemusnõustaja on isik, kes on läbinud kogemusnõustaja väljaõppe ning omab isiklikku kogemust hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena. Töömaailma tagasiside ja koolitusmaastiku analüüs viitavad sellele, et kogemusnõustaja väljaõppe maht ja ülesehitus on koolitajati väga erinev: programmide sisuline fookus ja praktika korraldus ei ole ühtlustatud. Valdkonnas on algatatud kogemusnõustaja kutsestandardi väljatöötamine ning kehtivat kutsekvalifikatsiooni hetkel veel ei ole. Sellises olukorras jätab üksnes üldine nõue „läbitud kogemusnõustaja väljaõpe“ teenuse kvaliteedi liigselt juhuslikuks ega taga perepõhise asendushoolduse tugiteenuste puhul vajalikku kliendiohutust. Teeme ettepaneku: • siduda kogemusnõustajale esitatav nõue kehtiva kogemusnõustaja koolituskava miinimumnõuetega (sh koolituse maht, sisumoodulid, praktika ning õpiväljundid), viidates vastavale sotsiaalkaitseministri määrusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015035?leiaKehtiv); • sätestada põhimõte, et kogemusnõustamise teenust osutaval isikul peab kutsestandardi jõustumisel olema kas kogemusnõustaja kutse või sellele sisult vastav väljaõpe. Selline täpsustus tugevdaks nii teenuse kvaliteeti kui ka õiguskindlust nii perede kui teenuseosutajate jaoks.

väheneb, on teenused (va kohanemistugi ja peretugi) tagatud ka neile hooldus- ja lapsendajaperedele, kus last hetkel ei ole. Arvestatud osaliselt/selgitatud Peame oluliseks paindlikkust ning oleme täiendava arutelu tulemusel teenuseosutajatega teinud määruses järgmised muudatused: oleme pikendanud kogemusnõustaja väljaõppe läbimise nõude tähtaega aasta võrra (nõue jõustub 1.01.2028), mis tagab, et kõik tänased teenuseosutajad jõuavad mahuka kogemusnõustaja koolituse läbida. Viidet soovitud määrusele ei pea mõistlikuks teha, sest sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse õiguslik raamistik on kohe muutumas ning see muudab kehtetuks ka selle alusel sätestatud rakendusaktid. Küll aga ülemineku perioodil SKA poolt tasuta tagatav kogemusnõustaja koolitus lähtub viidatud määruse nõuetest. Kui kogemusnõustaja kutsestandard jõustub, saame ka käesoleva määruse nõuded uuesti üle vaadata ning kaasajastada.

Seletuskirja lisa

6. Ettepanek tugigruppide rahastamise eraldi mudeliks Lähtudes eeltoodust leiame, et tugigruppide ja teiste grupipõhiste teenuste rahastamise loogika tuleks eelnõus lahutada perepõhisest piirmäärast. Ei pea põhjendatuks, et tugigruppides osalemine on nn inimese pearahaga kaasas käiv – tugigrupp on oma olemuselt grupidünaamikal põhinev teenus, mitte individuaalne „ühiku“ teenus. Teeme ettepaneku: • kavandada tugigruppide korraldamiseks eraldi rahastusmeede, mille raames eraldatakse teenuseosutajatele aastane rahaline maht kokkulepitud arvu tugigruppide läbiviimiseks; • fikseerida teenuseosutajate vahelises lepingulises raamistikus konkreetne arv tugigruppe aastas (piirkonna ja sihtrühma lõikes) ning selgelt määratletud sisunõuded ja kvaliteedikriteeriumid; • võimaldada tugigruppides osalemist lisaks teenusel olevatele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele ka nende pereliikmetele ning potentsiaalsetele tulevastele peredele. Selline rahastusmudel: • tagab tugigruppide järjepidevuse ja piisava täituvuse; • vähendab teenuseosutajate halduskoormust (sh välistab vajaduse arvestada iga osaleja „eurojääki“ perepõhisest piirmäärast); • toetab riigi strateegilist eesmärki suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ning hoida olemasolevate perede motivatsiooni ja toimetulekut. 7. Kooskõlastamise tähtaeg Lõpetuseks juhime tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamiseks antud 10-päevane tähtaeg aasta lõpus on ebamõistlikult lühike. Arvestades pühadeperioodi, asutuste töökorralduse eripära ning asjaolu, et tegemist on

Mittearvestatud/selgitatud Teenuste rahastamise nõuded on sätestatud SHS-s. Määruse tasandil uusi teenuste rahastamismudeleid luua ei saa. Tugigruppide ja grupinõustamiste rahastus on perede tugiteenuse osutajatele uudne ja mõistame, et harjumine uue korraldusega võib võtta aega. Pere aastase eelarve planeerimisel on arvestatud nii grupiteenuste kui individuaalteenuste vajadusega ning tänase reaalse teenuse tarbimisega ühe pere poolt. Tugigruppides osalemise võimalusi on laiendatud võrreldes kehtiva korraldusega ka pereliikmetele, sh vajadusel ka lastele (sh pere bioloogilistele lastele). Teenuseosutajatele olulist täiendavat halduskoormust ei kaasne, perede arvestust peab SKA ning informeerib sellest teenuseosutajat. Peale STAR arenduse valmimist toimub arvestus automaatselt. Teadmiseks võetud

Seletuskirja lisa

olulise mõjuga regulatsiooniga, ei võimalda selline tähtaeg sisulist kaasamist ega kvaliteetset kooskõlastusprotsessi. Peame vajalikuks, et sarnaste mahukate ja süsteemseid muudatusi toovate eelnõude puhul nähakse ette oluliselt pikem kooskõlastusaeg, mis tagab partneritele reaalse võimaluse oma kogemuse põhjal sisulisi ettepanekuid esitada.