KLIM,JDM_kiri

Hr Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 10.12.2025 nr 16-1/252155/2508937

Koosluste taastamist puudutavad otsused

Austatud ministrid

Õiguskantsleri poole pöördusid Saarde Vallavolikogu ja -valitsus, kes tunnevad muret, kuidas

mõjutab kavandatav Reiu jõe hüdroloogilise režiimi ja Kikepera looduskaitseala taastamine

piirkonna veetaset ja inimeste elupaika. Vald selgitas, et ka praegu esineb Surju piirkonnas

üleujutusi, vahel isegi mitu korda aastas. Üleujutused seavad aga ohtu hooldekodu ja inimeste

kodud.

Tavaliselt on ümbritsevat keskkonda oluliselt muutvate tegevuste otsustamiseks selge kord ning

muudatused kavandatakse avatud menetluses. Ärakuulamise ja arutelude tulemus vormistatakse

planeeringus või muus haldusaktis.

Praegusel juhul sellist akti ei ole ja seega on nii neil, kes pelgavad hüdroloogilise režiimi muutmise

tagajärjel kodu väärtuse vähenemist kui neil, kes sooviksid metsa olemasoleval kujul säilimist

peaaegu võimatu oma õigusi kaitsta. Kui üldse, saab halduskohtus vaidlustada üksnes koosluste

taastamiseks tehtavaid toiminguid. Segane on seegi, kes vastutab, kui soo taastamise tulemusel

tekivad kahjud või jäävad saavutamata oodatavad eesmärgid. Taoline olukord ei pruugi olla

kooskõlas hea halduse tavaga ega õigusriigi põhimõtetega.

Õiguskantsler ei sekku sellesse, kuidas sisuliselt lahendada erimeelsused Reiu jõe hüdroloogilise

režiimi ja Kikepera looduskaitseala taastamisel. Koosluste taastamise eesmärgi saavutamiseks on

ilmselt rohkem kui üks võimalus.

Valla pöördumist tuleb õiguslikult käsitada nii valla ruumilise planeerimise autonoomia

rikkumisele osutava kui ka üleujutusest potentsiaalselt ohustatud või mõjutatud inimeste õiguste

kaitse avaldusena. Mõistagi on inimestel võimalik ka otse õiguskantsleri poole pöörduda, kuid

sedavõrd põhimõttelises küsimuses ja võimalikus vastasseisus riigiga tuleb pidada valla

pöördumist enda elanike huvide ja õiguste esindamiseks.

2

Muret teeb asjaolu, et enne ulatusliku taastamisprojekti rakendamist ei ole ühelgi ametiasutusel

kohustust eelnevalt hinnata projekti kui terviku mõju ja anda selle kohta haldusakt, kuhu saaks

vajaduse korral kirja panna taastamisprojekti rakendamise kõrvaltingimused, mis tagaks, et

hooldekodu ja kohalikud elanikud ei kannaks üleujutuse tõttu kahju. Samuti on oluline, et otsuse

õiguspärasuse kontrollimiseks ja enda õiguste kaitseks saaksid inimesed kohtusse pöörduda.

Õiguskantsleri nõuniku järelepärimistele antud vastustest nähtub, et kaitseala valitseja annab

taastamisprojektile kooskõlastuse (see on praegusel juhul olemas). Kui vajalik on metsaraie, siis

selle kohta esitatakse metsateatised (need on registreeritud, seega on antud luba raiuda).

Kliimaministeerium selgitas: „taastamistööde puhul ei ole tegemist ehitustegevusega

ehitusseaduse mõistes. Tegemist on looduskaitselise tööga kaitseala väärtuste

säilitamiseks. Samas, kui tööd puudutavad maaparandussüsteemide registris olevaid eesvoole ja

infrastruktuuriga seotud kraave, siis küsitakse täiendavad load MaRu-st ja Transpordiametist“.

Järelikult piirdutakse tuhandeid hektareid hõlmavate soode taastamise tööde kavandamisel pelgalt

projekti kooskõlastusega1 või üksikküsimusi reguleerivate haldusaktidega ning ükski

asjassepuutuv haldusorgan justkui ei saa ega peagi praegu otsustama tegevuse üle selle kogumõju

silmas pidades. Näiteks kui peaks tõesti juhtuma, et üleujutused sagenevad või muutuvad

ulatuslikumaks, siis pole selge, kas ja millised kohustused kaasnevad sellega projektiga

tegelevatele isikutele ja organisatsioonidele. Kelle ülesanne on sellisel juhul ümber ehitada

hooldekodu või kes hüvitab inimestele üleujutustega tekitatud kahju? Õigupoolest pole praegu

dokumenti, millesse saaks need kohustused kirja panna.

Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsis „Reiu jõe hüdroloogilise režiimi ja Kikepera

looduskaitseala taastamise mõju Surju piirkonna üleujutusriskidele“ ei välistata tulevasi

üleujutusi. Selles analüüsis märgitakse: „Lisaks üldisele sademete hulga suurenemisele

projitseerivad mudelid ekstreemsete sademete juhtumite hulga suurenemist, seetõttu võib suviste

paduvihmade tulemusena suureneda üleujutusoht ka suvisel madalveeperioodil. Kriitilist veetaset

ületavate väga kõrgete veetasemete esinemissagedus Surju külas on pigem vähenemas, kuid

kriitilist veetaset ületavate veetasemete kogusagedus on suurenemas.“ Samuti antakse soovitus:

„Märgalade taastamise edasisel kavandamisel koostada kliimastsenaariumite põhine analüüs,

kuidas paduvihmade sagenemine või intensiivistumine ning muutused kevadises suurvees ja

talvistes tulvades võiksid mõjutada taastamisala vee puhverdamisvõimet.“

Tavapäraselt märgalad seovad vett ning pigem võiks üleujutusohtu vähendada. Samas nähtub

Keskkonnaagentuuri analüüsist, et üleujutusoht on piirkonnas praegu ja säilib ka pärast kraavide

sulgemist. Üleujutustest ohustatud inimesed kardavad, et tekivad veel suuremad või sagedasemad

üleujutused, kui suletud kraavidega märgalad lisavett enam vastu ei võta.

Sellele murele tuleb otsida praktilised lahendused: kes kannab kulud, kui hooldekodu ja

vallaelanike kodud üle ujutatakse ning kas ja kuidas tuvastatakse vajadusel põhjuslik seos kraavide

sulgemise ning üleujutuse vahel. Pole selge, millises haldusaktis ja milline haldusorgan peab

1 Kaitseala valitseja saab kooskõlastuse anda, kui tegevus sobib kaitse-eesmärkidega. Kaitse-eeskirjas on kirjas, et

üheks kaitse-eesmärgiks on teatud koosluste taastamine ning vajaliku tegevusena märgitud kraavide sulgemine.

Kaitse-eeskirjas on sellisel kujul need kaitse-eesmärgid väga üldised ning nendest ei saanud ega pidanudki vald ega

ükski inimene aru saama nii, et kaitse-eeskirjast tuleb mistahes konkreetse kraavi sulgemise otsus. Seetõttu ei saa

pidada kaitse-eeskirja haldusaktiks, mis lubab sulgeda konkreetsed kraavid ning millega otsustati koosluste taastamine

projektis kirjeldatud ulatuses.

3

tegema otsused, kui metsa sooks muutmisega kaasneb kardetav kahjulik mõju inimeste

elukohtadele ja hooldekodule.

Palun andke hiljemalt 23. detsembriks teada, milline on teie seisukoht selles asjas.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Saarde Vallavolikogu

Evelin Lopman 693 8431, [email protected]