Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Kliimaministeerium

10.12.2025 nr 2-2/4138-1

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a

määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmine“

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a

määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon

Maksu- ja Tolliamet

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tööinspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Tervisekassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Statistikaamet

Riigi Infosüsteemi Amet

Marilin Lutsoja

+372 5883 6479, [email protected]

26.11.2025

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrust nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõu kohaselt uuendatakse

ja täpsustatakse töökeskkonna andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantavate üldandmete,

andmeandjate ja andmetele juurdepääsu õigust omavate isikute loetelu.

Näiteks eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega pole enam tarvis andmekogusse esitada teavet

õnnetuse raskusastme kohta ja tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda

edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on

vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendatakse ka andmeandjate

nimekirja. Näiteks lisatakse e-riigikassa, kust Tööinspektsioon (edaspidi TI) saab andmeid

sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta ja välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, mis võimaldab TI-l saada andmeid

Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta. Lisaks sisaldab

põhimääruse eelnõu muudatusi, mis parandavad õigusselgust.

Muudatus ei too töötajatele ega tööandjatele uusi kohustusi ega kohanemisvajadust ning

väheneb esitatavate andmete hulk. Samas tõhustab muudatus TI tööd ning võimaldab neil teha

lihtsamini järelevalvetoiminguid andmebaasist saadava info põhjal ehk halduskoormus

väheneb.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479),

Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ja Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud), sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected], 5913 6476) ja TI õigusnõunikud

Kairit Kuusemaa (töösuhe lõppenud) ja Ene Kivineem ([email protected], 5919 8107).

Määruse mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna

andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226) ja juriidilise ekspertiisi on

teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Määruse on

keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Moonika Kuusk ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse põhimäärust redaktsioonis RT I, 03.10.2023, 4.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM)1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs

eelnõu seletuskirja 4. punktis.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat õiguslikku

raamistikku, mis võimaldab tulevikus andmekogu andmekoosseisusid täiendada ja täpsustada.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse andmekogu põhimäärust

ja teisega sätestatakse eelnõu kohaselt tehtavate põhimääruse muudatuste jõustumine.

Järgnevalt on täpsemalt kirjeldatud põhimääruse sätteid, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja

täiendatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 1 lõiget 3, sätestades, et TI töötleb

andmekogus olevaid andmeid talle õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning

andmete töötlemine toimub elektrooniliselt või vajadusel paberkandjal. Võrreldes kehtiva

õigusega ei sätestata enam loetelu, milliste andmete töötlemiseks TI andmekogu kasutab.

Muudatus tagab üheselt mõistetavuse, et TI töötleb andmeid vaid õigusaktides põhjendatud

ulatusel ja viisil, sh hoides ära vajaduse põhimäärust iga kord muuta, kui TI-le lisandub uus

seadusest tulenev ülesanne või andmetöötluskohustus. Sätte sõnastamisel on lähtutud IKÜM-

ist ning riigisisestest õigusaktidest. IKÜM-i artikkel 6 näeb ette, et isikuandmete töötlemine on

seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. § 1 lõiget 4 ei

muudeta sarnaselt kuna tööandjas saavad kasutada andmekogu ka vabatahtlikeks tegevusteks,

mis ei tulene seadusest nagu näiteks nõu saamiseks Tööinspektsioonilt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 1 lõikes 5 loetletud isikute ringi töötaja

esindusõigusliku isikuga. Muudatuse eesmärk on tagada, et töötaja esindusõiguslikul esindajal

oleks õigus tutvuda tema või tema esindatava töökeskkonna andmekogus olevate andmetega.

Andmekogu iseteeninduses näeb töötaja neid andmeid, mille tööandja peab töötajale teatavaks

tegema, näiteks teave töökeskkonna riskianalüüsi kohta. Isikute ringi laiendamine töötajate

esindusõiguslike isikutega on vajalik õiguste kaitseks näiteks olukorras, kus alaealise töötaja

seaduslikul esindajal (näiteks lapsevanemal) või töötaja volitatud esindajal on õiguste kaitseks

vajalik koostada töövaidluse jaoks tsiviilhagi või tõendada tervisekahjustuse tekkimist näiteks

tööandja riskianalüüsis väljatoodud riskide maandamata jätmise vms tõttu. Tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikest 2 võib esindusõiguse anda tehinguga

(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)“. Kättesaadav: EUR-Lex - 02016R0679-20160504 - EN - EUR-Lex.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 4 lõiget 1 punktiga 3, lisades andmekogu

koosseisu ka andmelao. Täienduse eesmärk on parandada õigusselgust, täpsustades, et

andmeladu on andmekogu komponent (eraldiseisev osa ehk andmebaas), mis on optimeeritud

päringute ja ärianalüüsi tegemiseks. Andmeladu ei sisalda andmeid, mis jääksid väljapoole

andmekogu andmetest, st andmelaos sisalduvad samad metaandmed, mis andmekogus endas.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 6 punktiga 41, lisades üldandmete

andmestikku kantavate andmete loetellu ka andmed, mis on vajalikud kohtutäiturite, notarite,

pankrotihaldurite, vandetõlkide, patendivolinike ja audiitorite (edaspidi vabade

(õigus)elukutsete esindajad) identifitseerimiseks.

Üldandmed sisaldavad eelkõige andmeid ettevõtete ja nende esindajate identifitseerimise ja

volituste ning töötajate arvu kohta ning sellest loetelust olid varem välja jäänud vabade

(õigus)elukutsete esindajad, kelle andmed samuti üldandmete andmestikku kantakse.

Muudatus on tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist olid vabade (õigus)elukutsete

esindajate üldandmed ekslikult loetelust välja jäänud.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse § 6 punktis 5 sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikest 2 võib esindusõiguse anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Seega on

täpsem kasutada volituse asemel esindusõigust.

Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 sõnad „ja alustamise“

sõnadega „ning menetluse alustamise ja lõpetamise“. Andmekogus kajastuvad andmed TI

järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta ning andmete terviklikkuse huvides on vajalik

andmekogusse kanda järelevalvemenetluse alustamise ja lõpetamise kuupäev. Muudatus on

tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist oli sõna „lõpetamine“ ekslikult välja jäänud. TI

tehtav järelevalve on haldusmenetlus, mille raames peab olema võimalik tuvastada

haldusmenetluse algus ja lõpp (haldusmenetluse seaduse §-d 35 ja 43).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 8 lõike 2 loetelu punktiga 4, mille kohaselt

liiklusseaduse alusel toimuva sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisel

kantakse andmekogusse ka menetluse käigus kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev.

Kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäeva andmekogus kajastamine on lisaks

haldusmenetluse seadusest tulenevale vajalik ka antud järelevalve eripärast. Sõidukijuhtide

kontrolli käigus kontrollitakse mh sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmist ning

digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete

täitmist. Liiklusseaduse § 137 lõike 1 kohaselt peab tööandja vähemalt 12 kuud säilitama juhi

sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid elektroonselt muutmata kujul või salvestuslehtedel,

juhi allkirjastatud väljatrükkidena või ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral

salvestuslehtedel. Seega on TI-l õigus kontrollida kuni ühe aasta andmeid, kuid praktikas

kontrollitakse 3–4 kuu andmeid ning seetõttu on oluline välja tuua konkreetne kontrolliperiood

sellest üheaastasest ajavahemikust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse § 11 lõike 2 punktis 10 sõna „infosüsteemist“ sõnaga

„andmekogust“. Tegu on terminit täpsustava muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse põhimääruse § 11 lõike 2 punkti 9, sätestades, et

andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta andmed vigastuse liigi ja

vigastatud kehaosa kohta. Võrreldes kehtiva õigusega jäetakse välja andmete esitamise

kohustus õnnetuse raskusastme kohta.

Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et alates 2022. aasta 19. novembrist ei klassifitseerita

tööõnnetusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kergeteks ja rasketeks. Samuti

ei ole alates 25. novembrist 2022 õnnetuse liigitust Vabariigi Valitsuse määruse nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ lisas 1

„Tööõnnetuse teatis“. Eeltoodu põhjal ei ole põhjendatud ka kehtiv nõue esitada andmekogusse

andmed õnnetuse raskusastme kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 1 punkt 8, kuna alates

1. jaanuarist 2026 ei ole tööandjad enam kohustatud esitama TI-le ehitustööde alustamise

eelteadet vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusele nr 377 „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“ (edaspidi ehitustööde määrus).

Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtted, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning

ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või töömaht ületab 500 inimtööpäeva,

kohustatud esitama 1) TI-le ehitustööde alustamise eelteate kolm tööpäeva enne ehitustööde

alustamist ning 2) Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töövõtuahela ja töötamise kestuse

andmekogusse (edaspidi TTKI) andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja

ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.

Alates 1. jaanuarist 2026 saab TI kõik vajalikud andmed, mida muidu esitavad tööandjad

nimetatud eelteates, TTKI andmekogust andmevahetusliidese kaudu. Selle tõttu jõustuvad

1. jaanuaril 2026 ehitustööde määruse muudatused2, mille kohaselt ei ole ehitusettevõtetel

enam kohustust esitada TI-le ehitustööde alustamise eelteadet.

Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud tunnistada kehtetuks põhimääruses sätestatud vastav säte,

et vältida andmete dubleerimist ja vähendada tööandjate halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6, pärast sõna „surma“

sõnadega „ning temaga seotud isikute“. Tegemist on täpsustava muudatusega, mis kajastab

senist praktikat – TI-l on juba praegu juurdepääs seotud isikute, st esindatavate andmetele.

Muudatus aitab parandada õigusselgust ja tagada, et andmekogu kirjeldus vastab tegelikule

andmetöötlusele.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 14, täpsustades

Tervisekassalt andmekogusse esitatavaid andmeid. Kehtivas õiguses on Tervisekassalt

andmekogusse esitatavad andmed piiratud tööõnnetuse järgsete töövõimetuspäevade arvu

2 Eelnõu on esitatud kooskõlastusringile.

esitamisega. Selline piirang ei võimalda töödelda teisi olulisi andmeid, nagu töövõimetuslehe

kestus ja töövõimetuse põhjus (nt kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses).

Muudatus on kooskõlas tervise infosüsteemi põhimääruse § 12 lõikega 1, milles sätestatakse

kolmandate isikute õigus andmetele juurdepääsuks, ning sama põhimääruse § 10 lõikega 1, mis

sätestab viisid, kuidas andmetele tagatakse otsejuurdepääs (infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu või volitatud töötleja määratud kasutajaõiguse alusel ja viisil).

Eelnõu § 1 punktiga 13täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 1 punktidega 17–21.

 Punkti 17 kohaselt on andmekogu üks andmeandja maksukohustuslase register. Täiendus

on kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punktiga 18, mille kohaselt võib

maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet TI-le riikliku järelevalve

tegemiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle.

Päringuga küsitakse maksukohustuslase registrist andmeid mitteresidentsuse kohta.

 Punkti 18 kohaselt lisatakse andmekogu üheks andmeandjaks töövõtuahela ja töötamise

kestuse infosüsteem (TTKI). Muudatus on seotud määruse eelnõu § 1 punktiga 9.

Alates 1. oktoobrist 2023 tuleb ehitustööde korral, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva

ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või kui eeldatav tööde maht ületab 500

inimtööpäeva, registreerida nii töövõtuahel kui ka töötajate ehitusplatsil viibitud aeg

Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna kaudu TTKI-s. TTKI-d peetakse Maksu- ja

Tolliametile ja TI-le seadusega pandud ülesannete täitmise ning Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi ka PPA) poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle

riikliku järelevalve tegemine (MKS-i § 2510 lõige 1) tagamiseks. Andmete juurdepääsu

tingimused sätestab maksukohustuslaste registri põhimääruse § 61.

 Punkti 19 kohaselt lisatakse andmekogu üheks andmeandjaks tervishoiukorralduse

infosüsteem. TI-l on juba praegu juurdepääs andmetele tervishoiuteenuse osutajate ja

nende tegevuslubade kohta, kuid vastav muudatus põhimääruses oli seni tegemata.

Seetõttu on tegemist õigusselgust parandava muudatusega.

 Punkti 20 kohaselt lisatakse andmekogu üheks andmeandjaks e-riigikassa, kust saadakse

andmeid sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta.

Eelnõuga kavandatavat täiendust on vaja selleks, et kajastada andmekogus andmete

terviklikkuse huvides järelevalvemenetluse ja väärteomenetluse käigus määratud ja

tasutud sunnirahade ja trahvide laekumise andmed. Andmete väljastamine e-riigikassast

põhineb rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise

eeskiri“ §-l 37, mis sätestab e-riigikassast andmete väljastamise tingimused ja korra.

 Punkti 21 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjateks välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu. Nimetatud täienduse eesmärk on võimaldada TI-l

saada andmeid Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste

kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 51 alusel.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu lisamine on tingitud

ELTTS-i § 51 lõikes 1 sätestatust, kus on reguleeritud, milliseid andmeid lähetatud töötaja

tööandja peab TI-le lähetuse kohta esitama ning milliseid andmeid on TI-l kohustus jagada

Maksu- ja Tolliametiga.

Töökeskkonna andmekogusse kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimääruse3 § 7 punktides 1–4 ja 9, § 8 lõike 1 punktides 1–

4, § 8 lõike 2 punktides 1–5, § 8 lõike 3 punktides 1–3, § 8 lõike 5, § 9 punktides 1, 2 ja 4,

§ 10 punktides 1–3, 5, 7 ja 8 ning § 11 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed.

Samuti valmistab TI koostöös Politsei- ja Piirivalvemetiga ette tehnoloogilist lahendust,

kus lähetatud töötajate andmete edastamiseks saab tööandja välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise iseteeninduskeskkonna kaudu edastada TI-le välismaalaste

lähetuse andmed.4 Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal, sest samal kuupäeval

jõustuvad seaduse muudatused, millega võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ja millega luuakse õiguslikud

alused, et PPA ja TI andmekogud saaksid edaspidi vahetada välismaalase Eestis töötamise

andmeid üle X-tee. Reaalselt vabanevad tööandjad andmete esitamisest mitmele asutusele

siis, kui vastavad andmevahetuse arendused on valmis ja kasutusele võetud, kuna

muudatused on seotud tehnilise võimekuse loomisega.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 17 lõikega 3, sätestades, et andmekogusse saabuvad

andmed teistest riigi andmekogudest infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Samuti jäetakse

võimalus andmete edastamiseks muul andmekogude vastutavate töötlejate vahel kokkulepitud

elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil.

Eelnõuga tehtav muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks ning on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“

sätestatuga. Selle määruse kohaselt:

- teevad asutused koostööd teabe jagamisel (§ 14 lõige 2);

- asutuste omavaheline suhtlus on elektrooniline (§ 14 lõige 4);

- asutus ei nõua isikult uuesti andmeid, mis on otsese avaliku teenuse osutamiseks vajalikud,

kuid juba olemas asutuse andmekogus või põhiandmetena muus riigi infosüsteemi

kuuluvas andmekogus (§ 9).

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse põhimääruse § 19 pealkirja, asendades senine pealkiri

„Andmekogule juurdepääs“ pealkirjaga „Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“.

Muudatuse eesmärk on viia paragrahvi pealkiri kooskõlla selle sisuga, kuivõrd paragrahvis

sätestatakse, kellel on andmekogule juurdepääsu õigus ning millistel juhtudel võib andmeid

väljastada välisriigile. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 19 lõigetega 3–5, mille eesmärk on täpsustada

andmekogus sisalduvatele andmetele juurdepääsu tingimusi ja andmete väljastamise korda.

3 Kättesaadav: Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus– Riigi Teataja. 4 Vaata ka „Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(rändemenetluste tõhustamine)“. Kättesaadav: Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)–Riigi Teataja.

 Lõike 3 kohaselt tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda edastatud või

tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud

tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 Lõike 4 kohaselt väljastatakse andmed andmekogust elektrooniliselt ning paberil

väljastatakse andmeid üksnes põhjendatud taotluse alusel või kui kohustus tuleneb

õigusaktist. Elektrooniline suhtlus on haldusorgani töökorraldust puudutav küsimus, millel

isiku õiguste kaitse seisukohalt iseseisvat tähendust enamasti ei ole, kuid võimaldab

kiiremat ja vähem ressurssi vajavat asjaajamist. Eeltoodu tõttu tuleb riigiga suhtluses

eelistada elektroonilist suhtlusviisi, kuid täielikult ei saa välistada ka muud suhtlusviisi, sh

paberkandjal (näiteks olukorras, kus andmeandjal ei ole tervislikel või tehnilistel põhjustel

võimalik kasutada internetiühendust, kuid andmekogus olevad andmed vajavad

parandamist või täiendamist).

 Lõikes 5 sätestatakse, et füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs

isiku kohta andmekogus töödeldud andmetele vastutava töötleja kaudu või muu ühiselt

isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.

Juurdepääs andmetele on reguleeritud IKÜM-i III peatükis, mis sätestab andmesubjekti

õigused. Täpsemalt on teavet, mida tuleb esitada isikuandmete kogumisel, ning andmesubjekti

õigust tutvuda isikuandmetega reguleeritud artiklites 13–15.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kohaselt tehtavad muudatused on suures osas tehnilist laadi. See tähendab, et need

kinnistavad juba seni kehtivat praktikat (näiteks andmevahetus toimib juba praegu

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; andmetele ligipääs on ka praegu tagatud;

tööõnnetuse raskusastme kohta ei ole vaja andmeid, kuna õnnetusi ei klassifitseerita

raskusastme järgi juba alates 2022. aastast) või loovad täpsustusi (näiteks pealkirja muutmine

või registri nimetuse muutmine). Need muudatused loovad õigusselgust, kuid ei avalda otsest

mõju sihtrühmadele, mistõttu ei ole neid muudatusi mõjuanalüüsis eraldi hinnatud.

Mõjuanalüüsis on sisulisi muudatusi täpsemalt hinnatud. Nende muudatuste rakendamisega

avaldub sotsiaalne mõju töötajatele ning mõju riigiasutuste tegevustele ja töökorraldusele.

Samuti avaldub mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mida on kirjeldatud peatükkides 4

ja 5. Koostatud on ka andmekaitsealane mõjuhinnang. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta

majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ning

siseturvalisust ja keskkonda.

4.1. Sotsiaalne mõju

4.1.1 Sihtrühm: töötajad

Statistikaameti andmetel5 oli 2024. aastal Eestis 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200 (97,6%)

töötasid töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel.

Määruse muudatused avaldavad töötajatele otsest ja kaudset mõju. Muudatus, millega antakse

töötaja seaduslikule esindajale õigus andmekogus olevate andmetega tutvuda, avaldab otsest

mõju töötajatele, kel on seaduslik või volitatud esindaja (nt alaealine töötaja, kelle seaduslik

esindaja on lapsevanem). Täpseid andmeid selliste töötajate arvu kohta ei ole, kuid

hinnanguliselt on nende osakaal kõikidest töötajatest väike. 2023. aastal töötas 18 752 noort

vanuses 7–176, moodustades 3% kõikidest palgatöötajatest. Kohtute statistika järgi lahendati

2024. aastal 2103 täiskasvanule eestkostja määramise juhtumit7, kuid pole teada, kui paljudele

töötavatele täiskasvanutele eestkostja määrati.

Muudatus tugevdab töötajate õiguskaitset olukordades, kus nad ise ei saa oma õigusi tõhusalt

teostada. Esindaja saab näiteks hinnata tööandja tegevust ning koguda tõendeid

tervisekahjustuste või töövaidluste jaoks. Muudatus ei too töötajatele uusi kohustusi ega

kohanemisvajadust, seega on mõju ulatus väike. Mõju sagedus sõltub sellest, kui tihti töötaja

või tema esindaja peab andmekogus andmeid vaatama, kuid jääb pigem madalaks. Andmete

lekke või loata juurdepääsu risk on minimaalne, kuna andmetega saavad tutvuda ainult

seaduslikud või volitatud esindajad ning see tugineb juba kehtivale esindusõiguse süsteemile.

Kaudset mõju avaldavad kõikidele töötajatele muudatused, millega laiendatakse andmekogu

andmeandjate ringi ja lisatakse uued andmeväljad (järelevalvemenetluse lõpetamise info ja

sõidukijuhi kontrollimise ajavahemik). Need muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks,

mis omakorda aitab parandada töötajate töötingimusi ja tööohutust laiemalt. Töötajatele need

muudatused kohanemiskohustusi ei too, mistõttu on mõju ulatus väike. Sagedus on keskmine,

kuna järelevalvetoimingud ning töötingimuste kontroll on olemuslikult regulaarsed.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.2. Mõju riigiasutustele

4.2.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon

Määruse muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks. Andmekogusse lisatavad uued

andmeväljad annavad TI-le parema ülevaate järelevalvemenetlustest. Töötasu,

töövõimetuslehtede, ehitustööde, sunniraha ja trahvide laekumise ning välismaiste töötajate

kohta lisanduvad andmed võimaldavad TI-l töötingimusi täpsemalt hinnata ja seadusest

tulenevaid järelevalveülesandeid tõhusamalt täita. Andmeväljade ja andmete lisandumine

eeldab alguses mõõdukat kohanemist, kuid ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi TI

töökorralduses, mistõttu on mõju ulatus väike. Lisanduvat infot kasutatakse regulaarselt.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.

6 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise

toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

7 Kohtute menetlusstatistika, tsiviilasjad maakohtus, nõude liik: piiratud teovõimega täisealisele isikule

eestkostja määramine.

Lisanduva andmevahetuse tõttu vajalikke tegevusi nii TI-le kui ka teistele riigiasutustele on

kirjeldatud peatükis 5.

4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga täpsustatakse TI andmekogu andmetöötluse eesmärke, ulatust ja andmetele

juurdepääsu korda. Muudatustega ei looda uusi andmekogusid, vaid täpsustatakse

olemasolevaid ja uusi andmetöötluse aluseid ning andmeandjaid, et tagada õigusselgus ja

läbipaistvus.

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada andmete kasutusvõimalusi järelevalve-

ja analüüsifunktsioonide täitmiseks, parandada andmete kättesaadavust ning vähendada

tööandjate halduskoormust, säilitades samal ajal andmekaitse põhimõtted. Muudatused loovad

selgema, turvalisema ja õiguspärasema raamistiku andmete töötlemiseks ning andmetele

juurdepääsuks.

Eelnõuga tehtavate muudatustega:

 täpsustatakse TI õigust töödelda andmekogus andmeid elektrooniliselt õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatus on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1

punktiga c (töötlemine on vajalik vastutavale töötlejale kohalduva õigusliku kohustuse

täitmiseks);

 täiendatakse andmekogu andmeandjate ringi, näiteks lisanduvad maksukohustuslase

register, TTKI andmekogu. Andmevahetus toimub turvaliselt riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud viisil. Kõikidel andmevahetustel on

seadusest tulenev õiguslik alus ning need on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktidega

c ja e;

 täiendatakse, kellele tagatakse andmekogus juurdepääs (andmeandjale tema enda

edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile). See vastab IKÜM-i

artiklile 6.

TI järgib isikuandmete töötlemisel IKÜM-i artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (sh

seaduslikkus, eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, konfidentsiaalsus)

ning artikli 5 lõike 2 kohast vastutuskohustust. Isikuandmetele juurdepääs on piiratud ning

andmete töötlemine toimub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruses tehtavad muudatused nõuavad arendustegevusi nii töökeskkonna andmekogus kui ka

teiste asutuste (Tervisekassa, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet)

infosüsteemides, et tagada andmevahetus. Samuti on muudatustest mõjutatud Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle ülesanne on töökeskkonna andmekogu, Tervisekassa

andmekogu ning Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemi tehniline pidamine, sh

arenduste elluviimine. Kõikide muudatuste jaoks vajalike arenduste jaoks on kokkulepped

sõlmitud, kulud kavandatud ja arendused töös.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu-

ja Tolliametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tööinspektsioonile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Tervisekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule,

Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.

EELNÕU

26.11.2025

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel.

§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööinspektsioon töötleb andmekogu andmeid Tööinspektsioonile õigusaktidest tulenevate

ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu võimaldab füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul tutvuda tema

kohta andmekogus olevate andmetega.“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) andmelaost.“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) kohtutäituri, notari, pankrotihalduri, vandetõlgi, patendivoliniku ja audiitori

identifitseerimiseks;“;

5) paragrahvi 6 punktis 5 asendatakse sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja alustamise“ sõnadega „ning menetluse

alustamise ja lõpetamise“;

7) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev.“;

8) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõna „infosüsteemist“ sõnaga „andmekogust“;

9) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) vigastuse liik ja vigastatud kehaosa;“;

10) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „surma“ sõnadega „ning temaga

seotud isikute ;“;

12) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) Tervisekassa andmekogu – töövõimetuslehe andmed;“;

13) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17–21 järgmises sõnastuses:

„17) maksukohustuslase register – mitteresidentsuse andmed;

18) töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem – andmed ehitatava ehitise, ehitustööde,

nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta;

19) tervishoiukorralduse infosüsteem – andmed tervishoiuteenuse osutaja ja nende

tegevuslubade kohta;

20) e-riigikassa – andmed sunniraha ja väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise

kohta;

21) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase Eestis

töötamisega seotud andmed.“;

14) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punktis

5 nimetatud andmevahetuskihi kaudu või muul andmekogude vastutavate töötlejate vahel

kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldaval viisil.“;

15) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“;

16) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogus tagatakse juurdepääs:

1) andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele;

2) haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

(4) Andmed väljastatakse andmekogust elektrooniliselt. Paberil väljastatakse andmekogust

andmeid üksnes põhjendatud taotluse alusel või kui selline kohustus tuleneb õigusaktist.

(5) Füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs füüsilise isiku kohta

kogutud andmetelevastutava töötleja kaudu või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava

elektroonilise kanali kaudu.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler