Ülevaade

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 09.12.2025)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse

epideemilise levikuga. Ülemiste hingamisteede nakkuste tõttu pöördus arsti poole 3470

inimest, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 13%.

Grippi haigestunute arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 128,5%-ni.

Gripiviiruste osakaal on kasvanud üle kolme korra ning koos SARS-CoV-2-ga kuuluvad

mõlemad praegu domineerivate respiratoorsete viiruste hulka.

Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse siiski veel keskmiseks.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 101 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 26,3%.

Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 48 aastat. Suri kolm inimest vanuses 75 aastat ja

vanemad.

Kuna käesoleval hooajal kasutusel olev gripivaktsiin on haigestumise ennetamisel madala

efektiivsusega, palume seda arvesse võtta antiviraalsete ravimite määramisel, eriti

riskirühmade käsitlemisel.

TEHIKu andmetel määrati oseltamiviir 29 hospitaliseeritud patsiendile (28,7%) juba haiglas.

Keskmine määramise aeg oli 2,5 päeva (vahemikus 1–5 päeva) alates laboratoorsest

kinnitamisest kuni oseltamiviiri väljakirjutamiseni. Vaid kahele patsiendile määrati

oseltamiviirravi ambulatoorselt.

49. nädalal registreeriti 403 COVID-19 haigusjuhtu. Üle 60-aastased moodustasid 35,3%

haigete üldarvust. Haigestumus püsib stabiilne. Hooaja alguse alates on COVID-19

põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 21 inimest, neist suri kolm inimest vanuses üle 80a.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest vaid kaks olid vanuses kuni 60

aastat, ülejäänud 19 oli vanuses 70 ja vanemad.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 292 patsiendil, kes olid hospitaliseeritud muudel

põhjustel ja kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine. RS-viirusega seotud juhtumite arv

on tõusutrendis, võrreldes eelneva nädalaga kasvas haigestunute arv 58%. Haigestumus püsib

siiski veel madalal tasemel.

Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa.

Lähiaja prognoos

• Prognooside kohaselt jätkub haigestumuse intensiivne kasv järgnevatel nädalatel,

millele võib järgneda haigestumuse stabiliseerumine.

• Haiglaravi vajadus suureneb, kõige enam mõjutades eakaid patsiente.

• Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja RS-

viirus võivad levida samaaegselt.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

• Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon suurendada

hospitaliseerimise vajadust.

Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed

Seisuga 09.12.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3470

inimest, neist 37,8% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv on tõusutrendis, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 13%.

Keskmine haigestumus oli 221,1 juhtu/ 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli

haigestumus Tartus (264,2/100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (231,5/ 100 000 elaniku kohta)

Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud.

Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse

epideemilise levikuga.

Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine (joonis 1).

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ning valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste osas oli

positiivseid 45,1% analüüsitud proovidest.

Gripiviiruste osakaal moodustab üks kolmandik ehk 29,7% kõikidest analüüsitud proovidest

ning SARS-CoV - 13,5%. Märgatavalt suurenes RS-viiruse osakaal, moodustades 10,8%

uuritud proovidest.

Gripiviiruste osakaal on kasvanud üle kolme korra ning koos SARS-CoV-2-ga kuuluvad

mõlemad praegu domineerivate respiratoorsete viiruste hulka.

Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui viiruslike) kasvu peamised

mõjutajad on gripiviirused, SARS-CoV-2 ja alanud RS-viiruse kasv.

Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel

püsiva ja olulise osa (joonis 2).

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W49)

Joonis 2 Respiratoorsete infektsioonide tekitajate osakaal (2025-W27-W49)

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripp 49. nädalal registreeriti 800 gripijuhtu, neist 55% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute

arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 128,5%-ni.

Gripiviiruste levik on laialdane: gripiga seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades.

Viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Suurim tõus toimus

kooliealiste ja täiskasvanute seas, kus haigusjuhtude arv suurenes üle 45% (joonis 3).

Eesti keskmine haigestumus oli 35,7 juhtu/100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Tartumaal (150,0 juhtu/100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal / 66,8/

100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis

ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks. Erandiks on Tartumaa, kus haigestumus

on olnud tõusutrendis neli järjestikust nädalat ning intensiivsus on hinnatud kõrgeks.

Joonis 3 Grippi haigestunute arv vanusrühmades

Laboratoorselt kinnitati 311 gripiviirust, neist 143 A gripiviirus, 3 B-gripiviirus ning 165

gripiviirust tüpiseerimata. Täpsemalt määratleti 12 A-gripiviirust, neist kolm olid

A(H1N1)pdm09 alatüüpi ning üheksa A(H3N2) alatüüpi.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja

A(H3N2) ja üks B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) alatüübi kiiret

kasvu.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 101 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 26,3%.

Koolilapsed lapsed moodustavad 47,5% kõikidest hospitaliseeritutest, neist omakorda 67%

on kuni 7-aastased lapsed. Gripi põhidiagnoosiga hospitaliseeritutest moodustasid lapsed

60,8%.

Eakad patsiendid moodustasid 45,5% hospitaliseeritutest.

Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 48 aastat. Suri kolm inimest vanuses 75 aastat ja

vanemad.

Kuna käesoleval hooajal kasutusel olev gripivaktsiin on haigestumise ennetamisel madala

efektiivsusega, palume seda arvesse võtta antiviraalsete ravimite määramisel, eriti

riskirühmade käsitlemisel.

TEHIKu andmetel määrati oseltamiviir 29 hospitaliseeritud patsiendile (28,7%) juba haiglas.

Keskmine määramise aeg oli 2,5 päeva (vahemikus 1–5 päeva) alates laboratoorsest

kinnitamisest kuni oseltamiviiri väljakirjutamiseni. Vaid kahele patsiendile määrati

oseltamiviirravi ambulatoorselt.

Gripi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 182 463 inimest

ning vaktsineerimisega hõlmatus on 13,3%. Vanusrühmas 60 aastat ja vanem on

vaktsineeritud 93 112 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 12 111. Seisuga 01.12.2025 on

immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 25% ning kuni 7-

aastaste laste seas 11,4%.

ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K

põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise

eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.

COVID-19

49. nädalal registreeriti 403 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilne.

Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb veel

madalast keskmiseni.

Eesti keskmine haigestumus oli 30,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

oli haigestumus Läänemaal ( 54,3 /100 000 elaniku kohta ), Ida-Virumaal (51,5 /100 000

elaniku kohta), Jõgevamaal (44,4 juhtu /100 000 elaniku kohta) ning Lääne-Virumaal (44,2

juhtu/100 000 elaniku kohta) ja Põlvamaal (42,5 /100 000 elaniku kohta)

Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsib ligikaudu Eesti

keskmisel tasemel.

Haigestumuse kasvu täheldati vanusrühmades 70-74 (100%), 65-69 (71,4%), 10-14 (66%) ja

15-19 (60%).

Üle 60-aastased moodustasid 35,3% haigete üldarvust.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest on COVID-

19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 21 inimest, neist suri kolm inimest vanuses üle 80a.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest vaid kaks olid vanuses kuni 60

aastat, ülejäänud 19 oli vanuses 70 ja vanemad.

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 292 patsiendil, kes olid hospitaliseeritud muudel

põhjustel ja kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

COVID-19 kõigist (nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu) hospitaliseeritud patsientidest olid

80% patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Nendest omakorda ligi 95% olid 70-aastased ja

vanemad.

Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele jääb

mõõdukaks. Koormus võib lähiajal suureneda, kui kui SARS-CoV-2 esineb sagedamini

kaasuva haigusena krooniliste patsientide hulgas.

Reoveeseire

49. nädalal oli seiratud kokku 14 proovi ning reoveeseire tulemuste alusel jäid rohelisele

(madalale) ohutasemele 8 proovi ning kollasele ( mõõdukale) tasemele 6 proovi (Tallinn,

Haapsalu, Viljandi, Narva, Valga ja Tartu).

RSV

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) registreeritud 109 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 60 (55%) olid 0–7-

aastased lapsed.

Eelmisel nädalal registreeriti 32 haigusjuhtu. RS-viirusega seotud juhtumite arv on

tõusutrendis, võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 58%.

Haigestumus püsib veel madalal tasemel.

Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 39 inimest, neist 30 last vanuses 0–4 aastat, neli

kooliealist last vanuses 5–14 aastat ning kaks patsienti vanuses 65 aastat ja vanem.

Mycoplasma pneumoniae

Mycoplasma pneumoniae haigestumise kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest

(29.09.2025) on registreeritud 547 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Eelmisel

nädalal tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 165 inimesel.

Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad ~35% kõigist tuvastatud juhtudest.

Täiskasvanutest registreeriti kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (15,6%).

Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga

(RHK-10 diagnoos J20).

Kokku hospitaliseeriti 39 inimest, enamik hospitaliseeritutest oli J15.7 koodiga kopsupõletiku

diagnoosiga. Neist enamiku moodustavad 19 last vanuses 0–14 aastat.

Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil

esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust.