Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

BUS

Nätavuskolmnurka

jääva haljastuse

max. kõrgus 40 cm.

Peatumiskohad viiele autole

Mängu- ja spordiväljak

Mängu- ja spordiväljak

M än

gu - j

a sp

or di

vä lja

k

Mängu- ja

spordiväljak

JP36

JP36

3

6

3

3

5

4

4

16 ,5

4

P28

5

3

5

1.5

3

POS 1

POS 3

POS 2

POS 4

POS 5

I II

I I

I I I

I I

I

I

I

I

POS 6

0 10 25 50 m5

Töö nimetus:

Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneering

Mõõtkava:

3 Põhijoonis

DP-24-029 Töö nr:

Koostamise aeg 25.11.2025 1:500

Huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:

Koostaja:

Joonise nr: Joonise nimi: Tartu linn

Tartu Linnavalitsus

Tartu linn, Ruumiloome osakond

Leppemärgid planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

Märkused: 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud Inseneribüroo REIB OÜ poolt novembris 2024 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr TT-7068T). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. 2. Ümbritsevate teede lahendus on joonisel kajastatud illustreerivalt vastavalt Landverk OÜ poolt koostatud Tartu linnas Pallase pst ja Pallase pst 114 lähiala projektile (töö nr T2517). 3. Detailplaneeringu jooniste lahutamatuks osaks on detailplaneeringu seletuskiri.

Mängu- ja spordiväljak

JP48

sõiduauto liikumissuund

lubatud pöörded

juurdepääs sõidukile / jalakäijale

planeeritud võimalik kõrghaljastus / põõsas

likvideeritav objekt

hoone suurim lubatud ehitisealune pind ja võimalik asukoht

jalg- ja jalgrattatee

kõvakattega ala

haljastatud ala võimalik asukoht

olemasoleva puu juurdekaitsevöönd

võimalik mänguväljaku paiknemine

võimalik jalgrada

P10 sõiduki parkimiskohad ja parkimiskohtade arv

varikatusega jalgrattaparkla soovituslik asukoht ja arv

hoonestusala

aed

säilitatav puu

olemasolev alajaam

planeeritud prügimaja soovituslik asukoht

juurestiku kaitse meetmete ala

planeeritud krundipiir

Tartu kohaliku geodeetilise võrgu märk ja kaitsevöönd (R=3 m)

II I

I

I

planeeritud servituut

I

I

BUS

Nätavuskolmnurka

jääva haljastuse

max. kõrgus 40 cm.

Peatumiskohad viiele autole

Mängu- ja spordiväljak

Mängu- ja spordiväljak

M än

gu - j

a sp

or di

vä lja

k

Mängu- ja

spordiväljak

JP36

JP36

3

6

3

3

5

4

4

16 ,5

4

P28

5

3

5

1.5

Sademeveekanalisatsioon ühendub Pallase pst 128 kinnistu kohal olevasse torustikku

Kaugküttetorustik ühendub Ihaste põigu ja Lammi tänava ristmikul

paiknevasse soojatorustikku

Kaugküttetorustik ühendub Soojuse teel paiknevasse

soojatorustikku

3

POS 1

POS 3

POS 2

POS 4

POS 5 I

II

I I

I I I

I I

I

I

I

I

POS 6

0 10 25 50 m5

Töö nimetus:

Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneering

Mõõtkava:

4 Tehnovõrkude joonis

DP-24-029 Töö nr:

Koostamise aeg 25.11.2025 1:500

Huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:

Koostaja:

Joonise nr: Joonise nimi: Tartu linn

Tartu Linnavalitsus

Tartu linn, Ruumiloome osakond

Leppemärgid planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

Märkused: 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud Inseneribüroo REIB OÜ poolt novembris 2024 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr TT-7068T). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. 2. Ümbritsevate teede lahendus on joonisel kajastatud illustreerivalt vastavalt Landverk OÜ poolt koostatud Tartu linnas Pallase pst ja Pallase pst 114 lähiala projektile (töö nr T2517). 3. Detailplaneeringu jooniste lahutamatuks osaks on detailplaneeringu seletuskiri.

Mängu- ja spordiväljak

JP48

planeeritud võimalik kõrghaljastus / põõsas

likvideeritav objekt

hoone suurim lubatud ehitisealune pind ja võimalik asukoht

jalg- ja jalgrattatee

kõvakattega ala

haljastatud ala võimalik asukoht

olemasoleva puu juurdekaitsevöönd

võimalik mänguväljaku paiknemine

jalgrada

P10 sõiduki parkimiskohad ja parkimiskohtade arv

varikatusega jalgrattaparkla soovituslik asukoht ja arv

hoonestusala

aed

säilitatav puu

olemasolev alajaam

planeeritud prügimaja soovituslik asukoht

planeeritud sademeveetorustik koos õlipüüduriga planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik

planeeritud gaasitorustik

planeeritud veetorustik

planeeritud sidetrass

planeeritud liitumiskilp / elektrikaabel

Kaugküttetorustiku ühenduspunkt

Sademeveetorustiku ühenduspunkt

Planeeringuala

planeeritud kaugküttetorustik

Planeeringuala

Kaugküttetorustiku ühenduspunkt

Soojuse tee

Ka bi

na te

e

J. Ko

or ti

Pallase pst

Kaugkütte ja sademeveetorustiku ühenduspunktid

planeeritud krundipiir

Tartu kohaliku geodeetilise võrgu märk ja kaitsevöönd (R=3 m)

II I

I

I

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Päästeamet Raua 2 10124 TALLINN   Keskkonnaamet   Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks  

10.12.2025 nr 9-3.2/DP-24-029

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused" ning Tartu Linnavalitsuse 03.06.2025 korraldusele nr 398 " Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine" esitame teile kooskõlastamiseks nimetatud detailplaneeringu.

    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Jiri Tintera Linnaarhitekt osakonna juhataja ülesannetes     Johanna Kasearu 503 5239 [email protected]  

.

Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneering Seletuskiri

Asukoht: Tartu linn, Ihaste linnaosa, Pallase pst 114 krunt

Huvitatud isik: Tartu linn

Planeeringu koostamise korraldaja: Tartu Linnavalitsus

Koostaja: Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond

Tartu 2025

2

Sisukord 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ......................................................................... 3

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................... 3

2.1 Dendroloogia ............................................................................................................... 4

2.2 Vastavus üldplaneeringule ........................................................................................... 4

3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ........................................................... 5

3.1 Liiklusanalüüs .............................................................................................................. 7

3.2 Planeeringulahenduse põhjendus ................................................................................. 9

4. Planeeringulahendus ......................................................................................................... 10

4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ......................................................................... 10

4.2 Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine .................................................................. 10

4.3 Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine ................................................ 10

4.4 Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................ 11

4.5 Liikluskorralduse põhimõtete määramine ................................................................. 12

4.6 Ehitistevahelised kujad .............................................................................................. 13

4.7 Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike tingimuste määramine . 13

4.7.1 Veevarustus sh tuletõrje veevarustus................................................................ 13

4.7.2 Reoveekanalisatsioon ....................................................................................... 14

4.7.3 Sademeveekanalisatsioon ................................................................................. 14

4.7.4 Soojavarustus .................................................................................................... 15

4.7.5 Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................ 15

4.7.6 Elektrivarustus sh tänavavalgustus ................................................................... 16

4.7.7 Taastuvenergia .................................................................................................. 16

4.8 Keskkonnatingimused ................................................................................................ 16

4.9 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ............................................................... 17

4.10 Servituutide seadmise vajaduse märkimine .......................................................... 17

4.11 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud ................................................................................... 17

4.12 Planeeringu elluviimine ........................................................................................ 18

5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte .............................................................................. 20

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks lasteaed-algkoolile.

Planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 03.06.2025. a korraldus nr 398 „Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine’’

Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Inseneribüroo REIB OÜ poolt novembris 2024 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr TT-7068T, koordinaatsüsteem L-Est 97, kõrgussüsteem EH 2000). Geodeetilise alusplaani mõõtkava on 1:500.

Planeeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduste andmeid.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala suurusega ca 1,4 ha asub asub Ihaste linnaosas Uus-Ihaste asumis. Planeeringuala hõlmab kahte kinnistut:

 Pallase pst 114 krundile (13 453 m2, 100% üldkasutatav maa);

 Pallase pst 116 krunt (62 m2, 100% tootmismaa).

Ala on suures ulatuses kaetud kõrghaljastusega. EELISe andmetel asuvad planeeringualal III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik (laialehine neiuvaip) ning alale ulatub ka II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli elupaik.

4

Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused langevad sujuvalt kagu suunas, jäädes vahemikku ligikaudu 37.10 kuni 41.70. Ala põhjaosas asub reljeefsem ala, kus kõrgused jäävad vahemikku 37.80 kuni 41.30.

Maa-ameti kaardirakenduse geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb planeeringuala loodeosa lainjal moreentasandikul, kus pinnakatte moodustavad sorteerimata glatsiogeensed setted, samas kui kaguosas esineb valdavalt peenliiv. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Planeeritud krundi vahetus läheduses (A.Starkopfi tn ja Pallase pst ristmikul, rohumaal) asub Tartu kohaliku geodeetilise võrgu geodeetiline märk nr 10049 (GPA ID 217748).

Planeeringuala olemasolevat olukorda on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 2).

2.1 Dendroloogia

Ala on suures ulatuses kaetud metsaga, mille osas on läbi viidud dendroloogiline hindamine (Dendro SJ OÜ, juuni 2025).

Uuringu kohaselt on tegemist pikaajalise inimmõjuga alaga, mille põhjaosas esineb ajutiselt liigniisket pinnast. Ala on liigendatud erivanuseliste ja eriliigiliste puistute ning puude rühmadega.

Peamised puuliigid on hall lepp, soo- ja arukask, harilik mänd, raagremmelgas, toomingas ning mitmed pajuliigid. Looduslikumatel aladel kasvav puistu omab jänesekapse kasvukohatüübi tunnuseid.

Rohttaimestikku eraldi ei inventeeritud, kuid välitööde käigus tuvastati üks balti sõrmkäpa ja kaheksa laialehise neiuvaiba isendit. Mõlemad on III kaitsekategooria käpalised, mis on piirkonnas laialt levinud.

Dendroloogilise hinnangu põhjal I väärtusklassi puittaimi uuringualal ei kasva. II väärtusklassi hinnati mõned vana männid (planeeritavast ehitusalast väljaspool, teede ääres), samuti noori mände ja arukaski ning kolm ilupuud teisel pool Pallase puiesteed. Puistutes ei leitud ümberistutamist väärivaid noori puid – enamik isendeid olid kõrgele laasunud ja peenetüvelised.

2.2 Vastavus üldplaneeringule

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Pallase pst 114 krunt haridusasutuse maa-alal, mis on riigi või munitsipaalomandis oleva koolieelse lasteasutuse hoone ja põhikooli või kutseõppeasutuse või gümnaasiumi õppehoone maa-ala. Pallase pst 120 krunt on roheala maa- ala, mis on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale.

Planeeringuala asub arhitektuurilises üksuses UI5, mille eesmärk on alale ette näha piirkonda teenindava lasteaia või algkooli ehitamise võimaluse. Maksimaalne korruselisus on 3.

Krundile tuleb ette näha jalgrataste parkla, millele tuleb ette näha katus. Kool ja seda teenindavad rajatised paiknevad ühel krundil.

Eelistada tuleb olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Haljastuse, sh. kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast on 20%.

Detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas.

3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Planeeringuala asub Tartu linna kaguosas, kesklinnast linnulennult ca 4 km kaugusel. Planeeringuala asub välja kujunenud hoonestusega piirkonnas. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt eluhooned.

Analüüs on koostatud vastavalt Ehitisregistri andmetele. Tabelis 1 on kajastatud lähipiirkonnas asuvate kruntide suurust, krundil paiknevate hoonete kõrgusi, ehitisealust pindala ning täisehituse protsenti. Tabeli viimasel real on detailplaneeringuga määratud ehitusõigus, et analüüsida detailplaneeringu lahenduse sobivust piirkonda.

Tabel 1. Lähipiirkonnas asuvate kruntide suurus, ehitisealune pind ning täisehituse protsenti.

Krundi nimi Krundi suurus (m2)

Ehitisealune pindala (m2)

Täisehituse protsent

Korruste arv/kõrgus (m)

J. Koorti tn 49 807 117 15 2

J. Koorti tn 47 953 191* 20 2

J. Koorti tn 16 1728 183* 11 1

A. Starkopfi tn 52 582 171 29 2/9,5

A. Starkopfi tn 50 570 140 25 2

A. Starkopfi tn 35 736 174,9 24 2/6,8

Pallase pst 121 1003 311,7* 31 2/6,2

Pallase pst 121a 1378 273,7 20 2/6,2

A. Kongo tn 1 979 188,2 19 1/6,2

Näsiniine tn 1 1084 198 18 2/8,1

Pallase pst 114 12 090 3 600 30 16

*abihooned on mõõdetud ortofotolt ligikaudse suurusega, põhihoone pindala on võetud EHRist

Planeeringualale kavandatakse lasteaed-algkooli. Arvestades, et planeeringuala ümbritsevad valdavalt väikeelamud (tabel 1), on kavandatava hoone ja naaberkruntidel paiknevate üksikelamute mastaap erinev. Kooliehitise puhul tuleneb ruumivajadus funktsioonist: erinevate õpperuumide, liiklusruumide ja ühiskasutatavate pindade olemasolu eeldab suuremat ehitusmahtu kui üksikelamu puhul.

6

Tabel 2. Tartu koolide ja lasteaedade kruntide suurus, ehitisealune pind ning täisehituse protsenti.

Krundi nimi Krundi suurus (m2)

Ehitisealune pindala (m2)

Täisehituse protsent

Korruste arv/kõrgus (m)

Aardla tn 138 (Tartu Lasteaed Hellik)

9 509 1863,4 20 2/8,2

Kaunase pst 67 (Tartu Lasteaed Tripsik)

11 952 1802 15 2/8,1

Kaunase pst 70 (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium)

21 373 2764,6 13 5/19,3

Kaunase pst 69 (Tartu Lasteaed Kelluke)

10 225 1777 17 2/7,7

A. H. Tammsaare tn 10 (Tartu Lasteaed Tähtvere)

12 772 2302 18 2/10,2

Optika tn 15 (Lõuna TERA koolimaja)

8 640 3430 40 2/9,4

Pallase pst 114 12 090 3 600 30 16

Tabelis 2 on esitatud ülevaade Tartu linnas paiknevatest sarnaste kasutusotstarvetega hoonetest. Võrdlus näitab, et lasteaia ja algkooli ühendatud funktsioon loob paratamatult suurema ruumivajaduse kui üksnes lasteaiast või koolist koosnevad hooned. Oma iseloomult ja mahtudelt on Pallase pst 114 krundile kavandatav hoone kõige sarnasem Optika tn 15 paiknevale Lõuna Tera koolimajale, kus tegutsevad nii lasteaed kui ka algkool (1.–6. klass) ning mille hoonemaht vastab ligikaudselt ka käesoleva planeeringu ruumilisele vajadusele.

Oluline on märkida, et lasteaed-algkooli puhul tagatakse planeeringulahendusega piisava suurusega õueala ning hoone paigutus krundil ei tekita liigselt visuaalset ega ruumilist survet ümbritsevale elamualale. Nii mastaabi kui ka kasutusotstarbe poolest kujuneb planeeritud hoone ümbruskonna elamupiirkonda toetavaks avalikuks funktsiooniks, mis täiendab piirkonna teenuste kättesaadavust.

Erinevate liikumisviiside analüüs

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on planeeringualaga piirnev Pallase pst, Põhjatamme pst määratud olemasolevas kõrvaltänavaks ja Kiigemäe on määratud planeeritud kõrvaltänavaks.

Planeeringuala juurdepääsuvõimalused erinevate liikumisviiside lõikes on üldiselt head. Sõiduautoga on ligipääs Pallase puiesteelt ja kõrvalolevatelt tänavatelt tagatud ning liiklusvõrgustik toimib hästi.

Jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused on rahuldavad. Lähim jalgratta- ja jalgtee lõik paikneb ligikaudu 500 m kaugusel loode suunas, Pallase puiestee bussipeatuse läheduses. Lähim Tartu rattaringluse parkla asub alast ligikaudu 550 m kaugusel Pallase pst ja J.Koorti ristmikul

Ühistranspordi kasutamise võimalused on head. Planeeringualast jäävad ligikaudu 500–550 m kaugusele kolm bussipeatust: Lammi (loodes), Pallase (põhjas) ja Triigi (kirdes). Bussiliinid ühendavad piirkonda kesklinnaga ligikaudu 30-minutilise intervalliga.

Kokkuvõttes on planeeringuala kõige paremini ligipääsetav sõiduautoga, samas kui jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liikumise tingimused on üldjoontes head. Planeeringulahenduse koostamisel on seetõttu oluline arvestada jalg- ja jalgrattataristu arendamise ning ühistranspordi kasutatavust soodustavate lahenduste kavandamisega.

Planeeringuala olemasolevat olukorda on kajastatud funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste joonisel (joonis 2).

3.1 Liiklusanalüüs

Aastal 2023 koostatud liikluskoormuse uuringu (skeemid 2-4) andmetel on Pallase puiestee keskmine ööpäevane liiklussagedus umbes 3930 autot ööpäevas ning Kiigemäe tänaval vastavalt 2220 autot ööpäevas.

Liikluskoormus tipptundidel

Pallase puiestee:

 hommikusel tipptunnil linnast väljuval suunal keskmiselt 68 sõidukit ning linna siseneval suunal 359 sõidukit,

 õhtusel tipptunnil vastavalt 63 sõidukit linna siseneval ja 228 sõidukit linnast väljuval suunal.

Kiigemäe tänaval on:

 hommikusel tipptunnil Näsiniine ja Põhjatamme tänava suunas kokku 76 sõidukit ning linna siseneval suunal 387 sõidukit,

 õhtusel tipptunnil vastavalt 250 sõidukit linnast väljuval ja 67 sõidukit linna siseneval suunal.

8

Skeem 2. Väljavõte liikluskoormuse uuringust Tartu linnas 2023. aastal.

Skeem 3. Väljavõte liikluskoormuse uuringust Tartu linnas 2023. aastal. Hommikune tipptund.

Kiigemäe

Pallase pst

Kiigemäe

Pallase pst

Skeem 4. Väljavõte liikluskoormuse uuringust Tartu linnas 2023. aastal. Õhtune tipptund.

Pallase pst ja Kiigemäe tänaval liikluskoormus on mõõdukas arvestades, et liikumised toimuvad enamasti tipptundidel. Detailplaneeringu elluviimisel suureneb Pallase puiestee ja Kiigemäe tänava koormus võrreldes tänasega.

3.2 Planeeringulahenduse põhjendus Ihaste piirkond on kiirelt arenev, elanikkond on kasvutrendis ning piirkonnas puudub kool ja lasteaed. Sellest tulenevalt on vajalik kavandada piirkonda lasteaed-algkool, mis tagab kohalikele elanikele esmased haridusteenused kodu lähedal. Lahendus loob võimaluse jätkata linna ruumilist arengut, arvestades olemasolevat keskkonda, piirkonnas väljakujunenud mustreid ja suundi ning linna strateegilisi eesmärke. Samuti luuakse planeeringuga eeldus piirkonna elanikkonna kasvule ja sotsiaal-majanduslikule arengule. Kavandades haridusasutuse ning turvalise ja ligipääsetava elukeskkonna, toetatakse ühiskonna erinevate gruppide, sh laste ja perede heaolu ning piirkonna sotsiaalset mitmekesisust.

Lisaks planeeringuala põhjapoolsel küljel asuv Pallase pst 120 munitsipaalmaa krunt võimaldab laiendada kooli välialasid ka sinna, nt kavandada õuesõppe alasid metsas jms. Metsa vahetu lähedus loob head eeldused õppe- ja mänguväljakute mitmekesistamiseks ning täiendab hoone funktsionaalset kasutust.

Kiigemäe

Pallase pst

10

4. Planeeringulahendus

4.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeringuga on kavandatud uute kruntide moodustamine olemasolevast Pallase pst 114 kinnistust. Krundipiiride muutmine on vajalik, kuna Landverk OÜ teeprojektiga kavandatav tänavalahendus nõuab rohkem ruumi, kui olemasolev tänavamaa seda võimaldab. Seetõttu on kavandatud Pallase pst 114 krundist eraldada ala teeprojektis kajastatud jalg- ja jalgrattatee. Tänava laiendamiseks vajalik maa-ala (pos 2 - pos 5) liidetakse tänavamaa (Pallase puiestee T123, Kiigemäe tänav T9 ja Näsiniine tänav T1) koosseisu kas piiri muutmise või jagamise ja liitmise teel.

Lubatud on planeeringu kehtestamise järgselt krundipiiride muutmine/täpsustamine.

Ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel.

4.2 Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

Planeeritud hoonestusala ja ehitusõigus on toodud põhijoonisel, seejuures on markeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mille paigutus võib projekteerimisel hoonestusala sees muutuda. Hoonestusalale on lubatud ka rajatised ja haljastus.

Krundile pos 1 on lubatud ehitada 1 põhihoone ja 4 abihoonet. Krundil pos 6 asub olemasolev alajaam. Lisaks ehitusõigusele on lubatud rajada krundile kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgeid prügimajasid, jalgrataste majasid ja laste mängumajasid jms. Prügimajasid, jalgrattamajasid ja laste mängumajasid võib ehitada väljapoole hoonestusala.

Hoonestusala on määratud arvestades tuleohutuskujasid ning tagamaks kooli ette Pallase puiestee poolsesse osasse hajumis- ja väljakuala.

Vastavalt hädaolukorra seadusele, mis jõustub 01.07.2026 tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse niisugune elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit. Tuginedes eelolevale tuleb rajada varjend. Kuna planeeringuala pinnas võib kohati olla liigniiske, tuleb varjendi projekteerimisel arvestada vastavate geotehniliste tingimustega. Enne projekteerimist tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille tulemuste põhjal tuleb määrata sobivad konstruktiivsed ja hüdroisolatsioonilised lahendused keldri rajamiseks ning tagada ehitise ohutus ja püsivus.

Planeeritud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 3)

4.3 Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine

Hoonete ja nende vahelise ruumi projekteerimisel tuleb tagada inimsõbralik, terviklik ja turvaline linnaruum. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoone peab olema kergesti juurdepääsetav ka liikumisraskustega inimestele. Tagada tuleb meeldiv keskkond ja jalakäija või kergliikleja turvatunne. Hoone välisviimistluses tuleb kasutada kõrge kvaliteediga ajas kestvaid materjale ning anda läbimõeldud värvilahendus. Soovitatav on kasutada kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.

Piirded on lubatud rajada krundi majandussuunitlusega osades (nt ladustamisplats, laadimisala) ja eraldamaks lasteaiaga seotud mängualasid. Piirded lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt arhitektuursele lahendusele ning need peavad olema planeeritud hoonega ühtses arhitektuurses võtmes. Soojussaare efekti vähendamiseks on soovitatav ette näha funktsionaalseid katusepindu (haljaskatused vms).

Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb enne planeeritud ehitusõiguse realiseerimist läbi viia avalik arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse käigus tuleb anda lahendus ka väliruumile. Kaasata tuleb maastikuarhitekt(id). Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga.

4.4 Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala maapinna kõrgust ei ole kavandatud oluliselt muuta. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada säilitatavate puude säilimiseks vajalike tingimustega, samuti pole lubatud sademevett suunata naaberkruntidele. Täpne maapinna kõrgus selgub projekteerimisel.

Planeeringuala on valdavalt metsaga kaetud, mistõttu joonisel ei ole kõrghaljastuse asukohti eraldi välja toodud. Planeeringuga on määratud säilitatavad üksikpuud, mis on kantud geodeetilisele mõõdistusele ja kajastatud dendroloogilises hinnangus. Ülejäänud puude osas selgub likvideerimise vajadus projekteerimisel. Likvideerida võib puid, mis jäävad ette ehitustegevusele või mille likvideerimine on vajalik väärtuslikumatele puudele paremate kasvutingimuste tagamiseks või mille seisund eeldab likvideerimist. Säilitatavate puude määramisel on arvestatud dendroloogilise hinnangu (2.1) seisukohtadega.

Nõuded haljastusele:

 Eelistada tuleb olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele.

 Maa-ala kasutuse olemuse tõttu hoone toimimise kõrval tähtis pöörata suuremat tähelepanu ka välialadele. Välialad peavad olema kujundatud selliselt, et need võimaldaksid mõnusat väljas viibimist (istumist, ootamist, puhkamist, kogunemist).

 Õppeasutuste välialad peavad võimaldama kehaliselt aktiivset tegevust ning väliõpet õpilastele.

 Erineva suunitlusega alad tuleb teineteisest eraldada (majandushoovid vs. mänguväljakud).

 Haljastuse, sh. kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast on 20%. Maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust.

 Kruntide avalikult kasutatavad osad peavad olema nõuetekohaselt valgustatud ja prügiurnidega varustatud.

 Avaparklad liigendada väiksemateks üksusteks, kasutades haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust.

 Koostada iseseisev haljastusprojekt. Haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste tagamiseks.

Kruntidel tuleb tagada heakord vastavalt Tartu linnas kehtivale eeskirjale.

12

Planeeringualal kasvab III kaitsekategooria taimeliik – laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), mille kasvukoht jääb hoonestatavale alale. Enne ehitustegevuse algust tuleb taim ümber istutada sobivasse asukohta, mis määratakse projekteerimise käigus. Ümberistutamisel tuleb lähtuda vastavalt kehtestatud korrale.

Jäätmete kogumine tuleb lahendada kõvakattega alal, varjestatult ja kinnistes kogumismahutites. Jäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi, vastavalt nõuetele. Vajalikud on jäätmemahutid vähemalt nelja jäätmeliigi eraldi kogumiseks. Tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada tuleb vaba juurdepääs konteineritele. Jäätmete käitlemine tuleb korraldada vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.

4.5 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Eesmärgiga tagada kõigile liiklejagruppidele ohutud liikumisvõimalused ja arvestades, et planeeringualale kavandatakse lasteaed-algkool, on planeeringu realiseerimise eelduseks Landverk OÜ poolt koostatud teeprojekti väljaehitamine.

Eskiisprojekt näeb ette Pallase puiestee ümber ehitamist selliselt, et paraneksid jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Teeprojektiga kavandatud jalg- ja jalgrattateede rajamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga ning jalg- ja jalgrattateed tuleb osaliselt rajada kaevevabal meetodil.

Sõidukite juurdepääs planeeringualale toimub Pallase puiesteelt ja väljumine Näsiniine tänavalt. Jalakäijatele ja jalgratturitele toimub planeeringualale juurdepääs Pallase puiesteelt ja Näsiniine tänavalt, sh tagada rattaga loogiline ühendus rattaparklate juurde. Juurdepääsude asukohad võivad projekteerimise käigus muutuda.

Tartu linnas on läbi viidud uuring „Parkimiskohtade vajaduse määramine Tartu linnas“. Uuringu järgi on soovitatav planeeringualal parkimiskohti kavandada standardis toodud normist 100% (kuna teenuste arv 800 m raadiuses on 2, lasteaedade arv 0, toidukohtade arv 0, piirkondlike koolide arv 1200 m raadiuses 0, toidupoodide arv 2 ja töökohtade protsent, mis on kättesaadav 2 km jalutustee kaugusel või alla 30 min ühistranspordiga: 1,8).

Tartu linna energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“ ja Tartu linna arengukava näevad ette autoliikluse vähenemist ja keskkonnasõbralike liikumisviiside osakaalu tõusu. Arvestades, et koolis hakkavad käima ümberkaudsete elamute lapsed, kellel on kool jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks sobival kaugusel, siis on mõistlik vähendada standardist tulenevat parkimiskohtade arvu, et tagada piirkonnas rohkem looduslähedast keskkonda ja jätta rohkem ruumi haljastusele ning kvaliteetsele väliruumile. Krundile pos 1 tuleb rajada minimaalselt 28 parkimiskohta. Täpsem autode ja jalgrataste parkimiskohtade arv määratakse projekteerimisel vastavalt vajadustele.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Krundi aadress Parkimisnormatiiv väikeelamute alal

Parkimisarvutus: Arvestuslik brutopind

/normatiiv

Parkimiskohad

Normatiivikohane / planeeritud

Pallase pst 114 1/120 7 200/120 60/28

Tabel 4. Jalgrattaparkimine

Krundi aadress Parkimisnormatiiv

mujal

Parkimisarvutus: Arvestuslik töötajate

arv / normatiiv Parkimiskohad

Pallase pst 114

Lasteaed 1/5 töötaja kohta

1/5 töötaja kohta Vähim 6

Gümnaasium, põhikool 1/10 õpilase kohta

1/5 õpilase kohta Vähim 10

Jalgrattaparklale tuleb rajada varjualune. Jalgrataste hoiukohtade kavandamisel arvestada ka suuremate, nt kastirataste ruumivajadusega. Jalgrattaparklad lahendada turvaliselt ja ilmastikukindlalt (hoiuraam peab võimaldama jalgratast kolmest punktist lukustada, jalgrataste parklad asuvad kõvakatendil, varikatusega ja videovalvega). Kõik objektid peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele.

Täpne parkimislahendus ja kohtade arv selgub projekteerimisel, sõltudes realiseeritavast ehitusõigusest. Võimalik parkimislahendus on näidatud põhijoonisel.

Planeeringuga on määratud liikluskorralduse põhimõtted, mida võib projekteerimisel täpsustada.

4.6 Ehitistevahelised kujad

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes kehtivatest tuleohutusnõuetest. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldjuhul olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagada tule leviku piiramine ehituslike või muude abinõudega.

4.7 Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike tingimuste määramine

Planeeringuga määratakse tehnovõrkude ja –rajatiste võimalikud asukohad ning ehituslikud tingimused, mida võib projekteerimisel täpsustada. Võimalik lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4) ning ühendused funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 1).

4.7.1 Veevarustus sh tuletõrje veevarustus

Planeeringuala veevarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk 27.08.2025 tehnilistele tingimustele nr 25ARE-2-DT-18.

Krundi pos 1 veevarustus on planeeritud Pallase puiesteel asuvast veetorustikust De90.

Tuletõrje veevarustus

14

Olemasolevad lähimad hüdrandid asuvad A. Starkopfi – Pallase pst ristmikul ning J. Koorti – Pallase pst ristmikul. Olemasolevad hüdrandid tagavad nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha kauguse (kuni 200 m ehitise sissepääsust). Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10 l/s, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada. Vajadusel on lubatud täiendava tuletõrjeveereservuaari rajamine krundile.

Planeeritud hoonele tuleb päästetööde tegemiseks tagada juurdepääs kõikidele päästetöödeks vajalikele hooneosadele. Juurdepääsu projekteerimisel tuleb arvestada päästetehnikast tuleneva koormusega teekonstruktsioonile (sh õueala) ja ruumivajadusega.

4.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk 27.08.2025 tehnilistele tingimustele nr 25ARE-2-DT-18.

Krundi pos 1 reovee eesvooluks on planeeritud Pallase puiesteel paiknev reoveekanalisatsioonitorustik De 500.

4.7.3 Sademevee käitlemine

Arvestades asjaolu, et Pallase pst 114 krundil on hoonestamisest ja ligipääsuks vajalikust vaba ala kasutuses mänguväljakute rajamiseks, on lubatud rajada Pallase pst 120 krundile sademeveetiik. Tiigi rajamine ei ole kohustuslik, kuid seda võib rakendada näiteks juhul, kui projekteerimisel selgub vajadus sademevee puhverdusmahu suurendamiseks, et vältida tänava sademeveesüsteemi ülekoormamist. Lisaks pakub tiik lasteaia ja kooli õppekeskkonnale täiendavat väärtust. Tiigi ülevool on kavandatud juhtida Näsiniine tänav T1 krundi poolsesse kraavi, mis suubub Emajõkke. Projekteerimisel tuleb eesvoolule teha hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused täiendava vee vastuvõtuvõime hindamiseks ning nende põhjal projekteerida vajalikud sademevee ärajuhtimise lahendused. Eesvoolu uurimistöödest lähtuvalt hinnatakse, kas Emajõkke juhtimisel on vajalik rajada täiendavaid meetmeid, sh truupide rekonstrueerimine, ristlõigete suurendamine või kaldakindlustuste rajamine.

Planeeringuala sademeveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk AS Tartu Veevärk 27.08.2025 tehnilistele tingimustele nr 25ARE-2-DT-18.

Planeeritud hoone eesvooluks on planeeritud Pallase pst sademeveekanalisatsioonitorustik De 600 (Pallase pst 128 kinnistu kohal). Tänavatorustikust on planeeritud ühendustorustik kinnistule ning kinnistusisene torustik kuni planeeritava hooneni. Tänavatorustikust on planeeritud krundile ühendustoru ning kinnistutorustik.

Hoonete katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse. Projekteerimisel on soovitav leida võimalused sademevee taaskasutuseks (nt kastmiseks vms).

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kruntidelt tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud vmt).

Kinnistutorustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb ehitusprojekti koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus.

Parkla sademevee puhastamiseks tuleb projekteerida krundile liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud.

4.7.4 Soojavarustus

Kuna kinnistu vahetus läheduses paikneb olemasolev gaasivõrk ning kaugküttevõrguga liitumine eeldaks ulatuslikumat väljaehitamist, nähakse planeeringulahenduses ette kaks võimalikku küttelahendust. Lõplik valik tehakse projekteerimise käigus, võrreldes tehnilisi ja majanduslikke tingimusi.

Kaugküte

Kaugkütte aluseks on Gren Tartu AS-i poolt 21.07.2025 koostatud tehnilised tingimused nr 149/25.

Planeeritud soojustorustiku ühenduskohad on Ihaste põigu ja Lammi tänava ristmikul paiknev soojustorustik (2×100/355) ning Lohkva küla Soojuse teel olev soojustorustik DN800/1000 sobival lõigul.

Soojustorustik tuleb projekteerida rõhuklassi PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtudes standardi EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetest tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide osas.

Gaasivarustus

Gaasivarustuse aluseks on OÜ Ihaste Gaasi poolt 25.07.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 25-344. Tehniliste tingimuste väljastamisel on arvestatud liitumispunkti maksimaalne maagaasi kogutarbimiseks 102 m3/h.

OÜ Ihaste Gaasile kuulub Tartu linnas J. Koorti tänaval ja Pallase ning Põhjatamme puiesteel asuv maa-alune A ja B -kategooria maagaasitorustik. Taristu kaitsevööndi ulatus on 1m mõõdetuna torustiku välisseinast mõlemale poole.

A-kategooria gaasitorustik tuleb projekteerida kõnealusele kinnistule algusega J. Koorti tänava ja Pallase pst ristmiku piirkonda kinnistu piirile rajatavast liitumispunktist. Gaasitorustiku liitumispunkt tuleb kinnistu piirile rajada maakraanis, gaasisurve liitumispunktis on maksimaalselt 100 mbar.

4.7.5 Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonilahendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 21.07.2025 tehnilistele tingimustele nr 39769570. Planeeringuga nähakse ette telekommunikatsiooni ühendus Pallase pst 114 krundile kavandatud hoonesse.

16

Sidetrassile Pallase pst 114 kõrval tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele Projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) põhitrass alates planeeritud sidekaevust.

4.7.6 Elektrivarustus sh tänavavalgustus

Lahendus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 21.07.2025 tehnilistele tingimustele nr 500595.

Elektrivarustus on kavandatud krundile pos 1 Starkopfi 382:(Ülejõe) alajaamast 0,4 kV maakaabelliiniga. Liitumiskilp on planeeritud ligipääsetavasse asukohta Pallase pst 116 ja Pallase pst 114 kinnistute piirile.

Krundi pos 1 paikneva parkla ja hoone funktsioneerimiseks vajaliku tänavavalgustuse täpne lahendus antakse projekteerimisel. Vältida tuleb valgusreostuse teket.

4.7.7 Taastuvenergia

Taastuvenergia tootmine, kasutamine ja edastamine on lubatud ja soovitatav. Projekteerimisel tuleb arvestada vastavaid üldplaneeringus seatud tingimusi.

4.8 Keskkonnatingimused

Detailplaneeringu elluviimisel, ala kasutamisel ja arendamisel tuleb tagada jätkusuutlik keskkond ja tegevused, mis ei põhjusta ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muud reostust (nt lõhn) ega keskkonda kahjustavaid mõjusid.

Projekteerimise hetkel tuleb lähtuda kehtivatest ehitus- ja keskkonnanõuetest ning tagada ohutus nii inimesele, varale kui keskkonnale. Tagada tuleb ka nõuetekohased insolatsioonitingimused. Soovitatav on kasutada kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.

Ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud vibratsiooni piirväärtusi.

Parklatest kogutav sademevesi puhastatakse enne sademeveekanalisatsiooni suunamist õli- ja liivapüüdurites.

Planeeringualale ulatub II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128579). Elupaiga kaitseks püsielupaika moodustatud ei ole ja seda ka ei kavandata. Looduskaitseseaduse § 55 lõikes 6 on sätestatud, et keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kanakulli pesitsusperioodiks loetaks ajavahemikku 1. märtsist kuni 31. juulini. Raie ja ehitustegevus planeeringualal võib häirida liigi pesitsemist. Raie ja lindu häirida võiv ehitustegevus planeeringualal on lubatud ajaperioodil 1. august kuni 28. veebruar.

Planeeringualal paikneb III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht, mis planeeringu elluviimisel hävib. Enne ehitustegevuse alustamist tuleb ümber asustada planeeringualal

paiknev III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht vastavalt kehtestatud korrale kaitsealuste liikide isendite ümberasustamisel.

4.9 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused

Kuritegevuse riski minimeerimiseks on oluline:

 hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

 selgelt eristatavad liikumisteed;

 hästi valgustatud ja vaadeldavad sissepääsud;

 soovitatavalt videovalve;

 professionaalne arhitektuur, haljastuslahendus ja linnaruumiline tervik;

 kvaliteetsed materjalid ja maitsekad värvid;

 vastupidavad ja süttimatud konstruktsioonid;

 ala eeskujulik korrashoid.

4.10 Servituutide seadmise vajaduse märkimine

Servituut või isiklik kasutusõigus või sundvaldus on vajalik määrata tehnovõrkudele võrguvaldaja kasuks. Krundile pos 6 tuleb seada servituut jalg- ja jalgrattateele.

4.11 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Majanduslikud mõjud:

Planeeringu elluviimine toob piirkonda uue haridusasutuse (lasteaed-algkool), mis tagab kohalikele elanikele esmased haridusteenused kodulähedaselt. See suurendab piirkonna atraktiivsust elamuehituse ja kohaliku teeninduse arendamise seisukohalt ning võib soodustada kohaliku töökohtade ja teenuste arvu kasvu.

Sotsiaalsed mõjud:

Kavandatav haridusasutus parandab piirkonna sotsiaalset infrastruktuuri, luues võimaluse laste, perede ja kogukonna liikmete paremale ligipääsule haridusteenustele. Samuti toetab planeering turvalist ja ligipääsetavat elukeskkonda, soodustades kohaliku kogukonna sidusust ja sotsiaalset mitmekesisust.

Kultuurilised mõjud:

Planeeringu elluviimine aitab piirkonna ruumilist mitmekesistumist ja linnaruumiliste väärtuste arengut, luues haridusasutuse ja sellega seotud avaliku ruumi, mis toetab kogukonna tegevusi, õppimist ja sotsiaalset koostööd.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud:

Planeeringuga kaasneb kõrghaljastusega ala pindala vähenemine. See võib aga suurendada piirkonna tundlikkust kliimamuutuste mõjudele. Samas on planeeringuga sätestatud, et säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ning krunti ümbritsevad munitsipaalomandis metsad, mis on üldplaneeringuga kavandatud rohealadeks. Eelolevale tuginedes võib eeldada, et looduskeskkonnale avalduv mõju pole suur.

18

II ja III kaitsekategooria liigid:

Planeeringualale ulatub II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128579). Elupaiga kaitseks püsielupaika moodustatud ei ole ja seda ka ei kavandata. Looduskaitseseaduse § 55 lõikes 6 on sätestatud, et keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kanakulli pesitsusperioodiks loetaks ajavahemikku 1. märtsist kuni 31. juulini. Raie ja ehitustegevus planeeringualal võib häirida liigi pesitsemist. Raie ja lindu häirida võiv ehitustegevus planeeringualal on lubatud ajaperioodil 1. august kuni 28. veebruar.

Samuti asub alal III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht, mis planeeringu elluviimisel hävib. Enne ehitustegevuse alustamist tuleb ümber asustada planeeringualal paiknev III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht vastavalt kehtestatud korrale kaitsealuste liikide isendite ümberasustamisel.

Kui II ja III kaitsekategooria liikide kaitsmise tingimusi arvestatakse siis võib eeldada, et eelnimetatud liikidele avalduv mõju pole suur.

Liiklus- ja kergliiklusvõrgustikule avalduv mõju:

Planeering toetab kergliiklusteede võrgu arendamist, luues uusi ühendusi olemasolevate jalgratta- ja jalgteede ning tänavatega. Kavandatud on jalg- ja jalgrattateed Pallase puiestee, Kiigemäe ja Näsiniine tänavatele, mis parandab liiklusohutust ja kergliiklejate ligipääsetavust. Samuti tänava eskiisprojektis on kavandatud uus bussipeatus, mis täiendab olemasolevat ühistranspordi võrgustikku.

Ehitusaegne mõju:

Hoone ja taristu ehitustegevusega seotud ehitusaegsed mõjud võivad olla häirivad, kuid tegemist on ajutise ja pöörduva mõjuga. Ehitusaegset mõju tuleb minimeerida keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja heast ehitustavast kinnipidamisega.

Kokkuvõttes on planeeringu elluviimise mõjud üldiselt positiivsed, võimaldades piirkonna haridus-, sotsiaal- ja ruumilise infrastruktuuri arendamist, parandades kergliikluse ja ühistranspordi tingimusi ning säilitades samal ajal maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ja looduslikku mitmekesisust.

4.12 Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel.

Planeeringuala vahetusläheduses asub Tartu kohaliku geodeetilise võrgu geodeetiline märk. Vastavalt ruumiandmete seaduse (RAS) § 24 lg-le 1 võib kinnisasja omanik esitada märgi omanikule taotluse selle kõrvaldamiseks või teisaldamiseks. Vastavalt § 24 lg-le 2 märk kõrvaldatakse või teisaldatakse märgi omaniku nõusolekul taotleja kulul. RAS § 35 lg 1 kohaselt võib geodeetilise märgi teisaldamise, rajamise, rekonstrueerimise ja mõõtmisega seotud töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Planeeritud hoonete ehitusõiguse realiseerimise eeldus on planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine, sh Landverk OÜ poolt koostatud Tartu linnas Pallase pst ja Pallase pst 114 lähiala projekt ja sademekanalisatsiooniühendus kuni Pallase pst 128 kinnistu kohal oleva ühenduseni. Avalike rajatiste väljaehitamine on igakordse omaniku kohustus.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi pos 1 (planeeritud krundi) igakordsete omanike ja võrguvaldajate kokkulepetele.

Koos hoonete ja rajatistega tuleb rajada ka haljastus.

20

5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Nimi Kuupäev

Elektrilevi OÜ

Gren Tartu AS

Telia Eesti AS

AS Tartu Veevärk

OÜ Ihaste Gaas

Keskkonnaamet

Päästeameti Lõuna päästekeskus

1

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21 22

23 24

25

26

27

28

29 30

31

32

33

34

35 36

37

38

39

4041 4243

4445

46

47 48

49

50

2

1

1

20

20

30

30 30

34

45

45

45

I II

I I

I I I

I I

I

I

I

I

0 10 25 50 m5

Töö nimetus:

Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneering

Mõõtkava:

2 Olemasolev olukord

DP-24-029 Töö nr:

Koostamise aeg 14.11.2025 1:500

Huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:

Koostaja:

Joonise nr: Joonise nimi: Tartu linn

Tartu Linnavalitsus

Tartu linn, Ruumiloome osakond

Märkused: 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud Inseneribüroo REIB OÜ poolt novembris 2024 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr TT-7068T). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. 2. Detailplaneeringu jooniste lahutamatuks osaks on detailplaneeringu seletuskiri.

TINGMÄRGID planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

III väärtusklass (oluline)

IV väärtusklass (väheväärtuslik)

V väärtusklass (likvideeritav)

II väärtusklass (väärtuslik)

puudub looduses

III kaitsekategooria taim

Tartu kohaliku geodeetilise võrgu märk ja kaitsevöönd (R=3 m)

II I

I

I

Ta rtu

lin n

Lu un

ja v

al d

jalgsi 5 min

jalgsi 5 min

jal gs

i 1 0 m

in

Ta rtu

lin nPlaneeringuala

0 80 200 400 m40

1:4000

Huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:

Koostaja:

Joonise nr: Joonise nimi: Tartu linn

Töö nimetus:

Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneering

Mõõtkava:

1 Situatsiooniskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

DP-24-029 Töö nr:

Koostamise aeg 25.11.2025

Tartu Linnavalitsus

Tartu linn, Ruumiloome osakond

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot. 2. Detailplaneeringu jooniste lahutamatuks osaks on detailplaneeringu seletuskiri.

Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust

Leppemärgid

planeeringuala piir

planeeringualale lähimad olemasolevad veevõtukohad

olemasolev bussipeatus

olemasolev elamurajoon

asustusüksuse piir

olemasolev krundipiir

Pallase puiestee

Näsiniine tänav Kiigem

äe tänav Põ

hja ta

m m

e pu

ies te

e

Pääsusilma tänav

Pallase puieste

e

Ja an

K oo

rti tän

av

Anto n S

tar ko

pfi tä

na v

Maali tänav

Pallase puiestee

Ado Vabbe tänav

Aleksander Vardi tänav Elm

ar Kitse tänav

Kiigem äe tänav

Metshaldja tänav

planeeritud hoone suurim lubatud ehitisealune pind ja võimalik asukoht hoonestusala

olemasolev jalg- ja jalgrattatee

olemasolev jalgtee