Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 21.02.2024 nr 7-1.3/265

Meie 28.02.2024 nr 9.3-4/24/2113-2

Jõhvi valla üldplaneeringu

lähteülesande ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi

kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) tuginedes planeerimisseaduse § 76 lg 1 ja lg 2

kooskõlastamiseks või ettepanekute esitamiseks Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi.

Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.04.2023 otsusega nr 57 Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise.

Planeeringuala hõlmab kogu Jõhvi valla territooriumi. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks

on Jõhvi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi KSH, mille eesmärk on hinnata

planeeringulahendusega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid (mõju looduskeskkonnale,

inimese tervisele, heaolule ja varale, inimeste sotsiaalsetele vajadustele, kultuuripärandile ja

maastikele) ja arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu

koostamisel ja kehtestamisel.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Jõhvi valla üldplaneeringu

lähteseisuskohad ja KSH programmi, kuid juhib tähelepanu järgnevatele tervisekaitsealastele

aspektidele, millega üldplaneeringu ja KSH koostamisel arvestada:

 Joogivee kvaliteet

Olemasolevate asustuspiirkondade kui ka uute planeerimisel tuleks arvestada joogivee

ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõuetega. Inimese tervise kaitseks on vajalik

tagada kvaliteetne joogivesi, nõuetekohane reoveekäitlus ning vajadusel rakendada

meetmeid joogivee kvaliteedi parandamiseks.

Hajaasustuses toimub veevarustus enamasti individuaalsetest salv- või puurkaevudest.

Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeerimisel uute salvkaevude

rajamist joogiveeallikatena.

 Müra- ja saastetundlikud objektid Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on

toodud sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71).

Planeeringus arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteede ja tootmishoonetega,

paigutades müra- ja saastetundlikud objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused,

koolid, hooldekodud) neist piisavalt kaugele, tagamaks määruses nr 71 toodud

normtasemetele vastavus. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed

2(2)

ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

kehtestatud normtasemeid.

 Liikluse negatiivsed mõjud

Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplaneeringu

puhul arvestada olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, paigutades uued

elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus määruses nr

71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide

(elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda

liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest

tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-,

õhusaaste ja vibratsiooni normid.

 Puhveralad

Soovitame müratundlike alade ja tööstusalade vahele planeerida piisavad puhveralad,

mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid (ka visuaalseid) mõjusid ning tagaks

müratundlikul alal müra ja välisõhu saastatuse minimaalsed tasemed. Õhusaaste puhul

peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib

olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes vähem tundlike hoonete ala.

 Radoon

Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.

Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete

mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“).

 Valgusreostus

Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel

kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võib põhjustada häiringuid

tootmisterritooriumi turvakaalutlustel valgustatud ala.

 Kaitsevööndid

Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et

kaitsevöönditesse ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb

pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm

554 8431 [email protected]