Otsus

31. oktoober 2025

Planeeringuala plaan

Mõõtkava: 1:5000 X = 6569119, Y = 597114

X = 6567853, Y = 596146

Leht 1/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Leht 2/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

12

7,5

12

7,5

8

8

8

4

9,21

4

19 ,5

5

Margus Lillak

1: 500

0 5 10 15 20 25 50 m

N

A1

1 PÕHIJOONISE ESKIIS

MAARJAHEINA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö number:

Planeerija: Pinnavormijad OÜ

Vana-Palutootsi, Kurista küla, Kastre vald 5813 3693 1

Jooniseid:

Mõõtkava:

202516

Kuupäev:

09.09.2025 Maarjaheina, Jäneda küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond

Huvitatud isik:

OÜ Jaama Varahaldus

Formaat:

Joonis:

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2025-227), mõõdistatud augustis 2025. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

TINGMÄRGID

planeeritud hoonestusala

planeeritud tee / kõvakattega ala

planeeritud võimalik haljasala

planeeritud võimalik kõrghaljastus

planeeritud võimalik maksimaalne ehitisealune pind

olemasolev riigimaantee kaitsevöönd

planeeritud võimalik jalg- ja rattatee

sõidusuunad

planeeritud krundipiir

1 793 m² POS 15

E/Ä

2 000 m² POS 1

E 2 385 m² POS 2

E

2 485 m² POS 3

E

1 780 m² POS 4

E

2 088 m² POS 5

E 2 002 m² POS 6

E

2 000 m² POS 7

E

1 894 m² POS 8

E

2 151 m² POS 9

E

1 676 m² POS 10

E

1 621 m² POS 11

E

2 460 m² POS 12

E

1 663 m² POS 13

E/Ä

1 840 m² POS 14

E/Ä

2 092 m² POS 16

E/Ä

2 757 m² POS 17

LT

933 m² POS 18

LT

olemasolev noor kuusehekk

olemasolev kõrghaljastus

15 mõõtjoon

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Linda Kelu-Toome

Tapa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk 15

45106, Tapa vald, Tapa linn, Lääne-

Viru maakond

Teie 12.11.2025 nr 7-1/25/100-1

Meie 11.12.2025 nr 7.2-2/25/19197-2

Seisukohtade väljastamine Maarjaheina

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Tapa vallas Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 40001:002:0006, edaspidi planeering) algatamisest Tapa

Vallavalitsuse 04.11.2025 korraldusega nr 654.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada Maarjaheina katastriüksusele kuni 16 elamukrunti ja 2

tänava- ja teemaa krunti ning määrata ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeringuga soovitakse muuta hoonestamata katastriüksuse maa sihtotstarvet, määrata

ehitusõigus, lahendada liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning muud asjakohased ülesanded.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 13 Jägala-Käravete tee (edaspidi riigitee) km 45,17-45,40.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1906 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on hetkel tagatud riigitee km 45,18 (kohalik tee nr 4000281

Tööstuse tee) ja km 45,392 ristumiskohtadelt (Joonis 1).

Vastavalt normide lisa 1 tabelile 17 on antud riigitee lõigus lubatud ristmike vaheline vähim

kaugus 250 või 150 m (vastavalt ristmikuga liituva tee liiklussagedus üle 20 sõiduki ööpäevas

ja kuni 20 sõidukit ööpäevas). Lähtudes normidest ning tulenevalt planeeringuga

kavandatavast maakasutuse muutusest näha ette juurdepääs(ud) planeeringualale Tööstuse

teelt (kohalik tee nr 4000281) väljaspool riigitee kaitsevööndit ning likvideerida riigitee km

45,392 olemasolev ristumiskoht (Joonis 2). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Näha ette riigitee ja Tööstuse tee ristumiskoha ja Tööstuse tee rekonstrueerimine (vt ka p 12),

et nii ristmik kui planeeringuala juurdepääsutee võimaldaks ohutut kahesuunalist liikumist (mh

samaaegselt sõiduauto ja nt prügiveoki liiklemist). Riigitee ristmiku rekonstrueerimise

ruumivajadusel lähtuda meie tüüpjoonise II põhimõtetest.

Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et

planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2 (5)

Joonis 1. Olemasolevad juurdepääsud planeeringualale, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

Joonis 2. Kavandatav juurdepääs planeeringualale, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

(punasega viirutatud ala riigitee kaitsevöönd, ristiga tähistatud likvideeritav riigitee ristumiskoht)

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

3 (5)

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele, mh arvestada vajadusega broneerida ruum

Tapa valla üldplaneeringuga kavandatud kergliiklusteele (vt ka p 5).

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1

tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest

puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama

asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja

tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud riigitee ristmik

tuleb rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) hiljemalt enne planeeringualale kavandatava

mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitamise alustamise

teatise või ehitisteatise esitamist pädevale isikule).

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (haljastus, piirded, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

4 (5)

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada väljavõtet Maa-

ja Ruumiameti geoportaalist (ortofoto).

18. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et planeeringu eskiisjoonisel (Lisa 2) kujutatud juurdepääs

planeeringualale Tööstuse tee ja Spordi tee ristmikult (Joonis 3) toob kaasa antud ristmiku

liikluskoormuse suurenemise, mis arvestades ristmiku olemasolevat geomeetriat, kasutust (mh

juurdepääs spordihoonele ja Tuultepesa kinnistul asuvale korterelamule) ning olematut/segast

liikluskorraldust võib kaasa tuua liiklusohtlike olukordade tekkimise antud asukohas. Soovitame

kavandada juurdepääs(ud) planeeringualale Tööstuse teelt enne ja/või pärast kirjeldatud ristmikku.

Joonis 3. Kavandatav juurdepääs planeeringualale, väljavõte planeeringu eskiisjoonisest (Lisa 2)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa_1_Planeeringuala plaan

2. Lisa_2_202516_DP_Maarjaheina_pohijoonise_eskiis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]