Sissetulev kiri

1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning

selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ning

sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme kasutuselevõtu,

haldamise ning testimise tingimused ja kord“

seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium, 21.10.2025 kiri nr 8-2/8035

Kontaktisik: Markus Ühtigi, Alar Teras (5191487; [email protected])

Palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes kindlasti kajastada ka informatsioon selle kohta,

milline on mõju halduskoormusele ning selle kasvu korral ülevaade, mille võrra olemasolevat

halduskoormust vähendatakse (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 41 lg 2 p

3).

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas (lk 17) on märgitud, et esialgse prognoosi kohaselt ei kaasne täiendavaid

hüvitamist vajavaid kulusid riikliku mobiilirakenduse valdajatele. Palume asendada see lause

seletuskirjas järgmiselt: „Riigi Infosüsteemi Ametil riikliku mobiilirakenduse haldajana

kaasnevad kulud seoses edasiarenduste ja hooldusega. 2025. aasta jooksul on 3. kvartali lõpuks

kulud umbes 25 000 eurot, mistõttu võib eeldada aastasteks kuludeks ca 33 000 eurot. See

summa võib suureneda, kui arendustöödeks kasutatakse lepingupartnereid.“

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 17.10.2025 e-kiri

Kontaktisik: Karl Stern (625 6405; [email protected])

Kommentaarid puudutavad seletuskirja ja mõningaid standardiviiteid selles.

Paragrahvi 1 punktide 4 ja 5 selgituses on öeldud, et tasemete kasutamisel lähtutakse

rahvusvahelisest standardist ETSI TS 102 900 V1.4.1 (2023-06).

Kuna tegemist ei ole standardi, vaid tehnilise spetsifikatsiooniga, siis tuleks sõnastust

korrigeerida ja asendada standardist sõnadega tehnilisest spetsifikatsioonist.

Paragrahvi 4 lõike 2 selgituses on viide standardile ISO 22322:2022.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

2

Teeme ettepaneku kasutada dateerimata viidet (ilma aastaarvuta ISO 22322), et tagada standardi

järgimise ajakohasus koos hilisemate muudatustega ning et rakendaja saaks juhinduda viidatud

dokumendi uusimast väljaandest.

Lisaks teeme ettepaneku kaaluda ka standardi pealkirja välja jätmist, kuna need võivad standardi

uustöötluse käigus muutuda ning sel juhul ei teki standardi kasutajal võimaliku pealkirjade

erinevuse tõttu segadust.

Paragrahvi 5 lõike 3 selgituses on viidatud ohuteavitust käsitlevale standardile ning

allmärkuses on toodud dokumendi tähis TS 102 900 V1.3.1. Juhime tähelepanu, et ka siin on

tegemist tehnilise spetsifikatsiooniga (mitte standardiga) ning uusim versioon on TS 102 900

V1.4.1

(https://www.etsi.org/deliver/etsi_ts/102900_102999/102900/01.04.01_60/ts_102900v010401

p.pdf), mille punkt 5.1 käsitleb seletuskirjas viidatud teemat.

Välisministeerium, 17.10.2025 e-kiri

Kontaktisik: Perit Soininen (5343 4523; [email protected])

Märgime, et eelnõu § 7 lg 1 p 1 piiritleb teavituste saatmise piirkonna maksimaalselt riigi

territooriumiga (st Eesti Vabariigiga). Samas on süsteemi kaudu võimalik ja võib tekkida

teoreetiline vajadus edastada teavitusi ka rändluspiirkonnas asuvatele Eesti sideoperaatorite

klientidele. Sellised olukorrad võivad olla nt sõda, laia ulatusega terroristlik rünnak, pandeemia

jne. Oleme rändluspiirkonnas asuvatele Eesti mobiilidele saatnud selliseid sõnumeid Ukraina

sõja puhkedes ja Covidi ajal Saksamaal. Määruse kehtestamisel võiks ka sellega arvestada.

Selgitame. Eelnõus on arvestatud ka

rändlusteenuse kasutamisega. Seletuskirja

täiendatud.

Päästeamet, 18.09.2025 kiri nr 2-2/6133-1

Kontaktisik: Hellika Teder (5442 0328; [email protected])

PäA teeb ettepaneku sisustada mõiste „EE-ALARM terviklikkus“ ja sätestada mõiste EN §-i 1.

Mõiste sisustamine on vajalik selleks, et PäA saaks täpse ülevaate, mis on asutuse vastutusala.

PäA tõlgendab terviklikkuse mõistet selliselt, et amet vastutab ohuteate viivitamatu edastamise

eest võttes arvesse töötavate kanalite eripärasid, tegelikku olukorda ja elanikkonna võimet

mõista antavaid käitumisjuhiseid.

Selgitame. Loobutud terviklikkuse mõistest.

Ülesanded on sätestatud paragrahvis 2.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 2 selliselt, et on täpsustatud iga osapoole ülesanded.

Kõnealuse sättega nähakse ette, et PäA vastutab koostöös loetletud asutustega EE ALARM

terviklikkuse eest. See tähendab, et igal osapoolel on konkreetsed ülesanded, mida peab täitma.

Näiteks on määruse seletuskirja (edaspidi SK) lk-l 4 EN §-i 2 kohta selgitatud, et Riigiside

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

3

Sihtasutus (edaspidi RIKS) vastutab sidevõrkudega seotud liidestamise eest, kui protsessides ei

lepita kokku teisiti ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

vastutab käivitaja poolsete lahenduste eest. Ühtlasi on ka alates SK lk-st 15 alapeatükis Sihtrühm

II kirjeldatud asutuste ülesandeid. Selleks, et koostöö toimiks on vajalik, et iga asutus teab

täpselt talle seatud kohustusi.

PäA palub parandada SK lk-l 15 alajaotuses Sihtrühm II sulgudes olevat teksti, mis on järgnev:

„EE-ALARM terviklikkuse eest vastutavad asutused (Siseministeerium koos Päästeameti,

Häirekeskuse, SMIT-i ja RIKS-iga)“.

Kuivõrd EN § 2 sätestab vastupidist, siis palume seletuskirja parandada järgnevalt:

„EE-ALARM terviklikkuse eest vastutavad asutused (Päästeamet koos Häirekeskuse, SMIT-i

ja RIKS-iga)“.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

EN § 3 p 4 sätestab, et PäA tagab EE-ALARM edasi arendamise vastavalt riigi riskipildi

muutusele ning tehnoloogilistele võimalustele.

PäA teeb ettepaneku muuta EN § 3 p-i 4 sõnastust järgnevalt:

„juhib EE-ALARM-i tehnoloogilist süsteemi ja koordineerib arendusi vastavalt riigi riskipildi

muutustele ning tehnoloogilistele võimalustele kaasates vajaduspõhiselt asutusi ja isikuid

arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi“.

SK lk 4 selgitustes EN §-i 2 kohta on välja toodud, et SMIT-i ülesanne on tagada tehnoloogilised

lahendused. See tähendab, et arenduste tagamise roll ei ole PäA l. PäA kui tooteomanik vastutab

EE-ALARM tervikliku toimimise eest, aga ise arendusi siiski ei tee, mistõttu on määruse

sõnastus eksitav ja vajaks korrigeerimist.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

EN § 3 p 7 alusel on PäA ülesandeks esitada sundvalduse seadmise taotlus sireeniseadme

talumise kohustuse kehtestamiseks.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 3 p-i 7 sõnastust järgnevalt:

„esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sundvalduse seadmise taotluse sireeniseadme

talumise kohustuse kehtestamiseks“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 lg 1 teise lause kohaselt otsustab

sundvalduse seadmise ehitusloa kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse üksus.

Eelnevast tulenevalt on kohane lisada EN § 3 p-i 7 täpsustus, kellele taotlus tuleb esitada.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

4

EN § 4 lg-e 1 kohaselt otsustavad EE-ALARM-i terviku või osade kasutamise üle hädaolukorra

seaduse § 131 lõikes 5 nimetatud käivitajad vastavalt eelseisva või toimuva sündmuse mõjule

inimeste elule või tervisele või riigi julgeolekule.

PäA teeb ettepaneku sõnastada EN § 4 lg 1 ümber ja kasutada mõiste mõju asemel ohu

kirjeldust, mis on seotud inimese elu või tervise või riigi julgeolekuga. Mõju mõiste on mitmeti

tõlgendatav.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

EN § 4 lg 2 alusel töötab käivitaja välja asutusesisese viivitamatu ohuteate edastamise

protsessikirjelduse, mille kooskõlastab Päästeametiga.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 4 lg-t 2 minimaalse kohustusliku loeteluga, mis peab

protsessikirjelduses olema välja toodud. Näiteks PäA teeb ettepanku kaaluda järgnevat

sõnastust: „[…] protsessikirjeldus, mis peab sisaldama vähemalt … tingimusi […] “. Kuivõrd

PäA-i kohustus on kooskõlastada protsessikirjeldus, siis peab olema võimalik ka millestki

lähtuda, mille alusel saab lugeda protsessikirjelduse vastavaks või mittevastavaks. Samuti annab

mitte ammendava loetelu määramine osapooltele paindlikkuse lisada protsessikirjeldusse ka

täiendavaid tingimusi.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

EN § 4 lg-ga 3 nähakse ette, et viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja

ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 4 lg 2 minimaalse kohustusliku loeteluga, mis peab

koostöökokkuleppes olema sätestatud. Sõnastuse osas võib kaaluda kasutada sarnast sõnastust

nagu on punktis 3.2. välja pakutud. Kuna PäA kohustus on tagada EE-ALARM terviklikkus, siis

asutuste vahelise koostöö ühtseks ja sujuvaks koostööks tuleks kokku leppida, millistest

kriteeriumitest minimaalselt koostööd tehes lähtutakse.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

Täiendavalt PäA märgib, et määruses on jäänud Häirekeskuse ülesanded määratlemata, millest

tulenevalt ei ole üheselt arusaadav, mis olukorras toimub koostöö otse Häirekeskusega. Lisaks

Häirekeskuse ülesannetele tuleks täpsustada asjaolu, et ohuteate käivitaja konsulteerib PäA-ga

üksnes kahtluse korral, kuidas konkreetset sündmust hinnata, muul juhul toimub koostöö otse

Häirekeskusega.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

EN § 5 lg 1 kohaselt sisustab viivitamatu ohuteate teksti käivitaja. Sõltuvalt ohu liigist ja

prognoositava või toimuva sündmuse raskusastmest valib käivitaja ohuteate taseme ning

edastamiseks kasutatavad lahendused.

PäA teeb ettepaneku sisustada mõiste ohu liik ja sätestada termin EN §-i 1.

Selgitame. Ohu liigi mõiste on eelnõust välja

jäetud.

5

EN § 5 lg-e 3 alusel peab viivitamatu ohuteate tekst olema arvestades piirkonnas enim mõistetud

keeli lisaks eesti keelele üldjuhul koostatud ka vene ja inglise keeles.

PäA teeb ettepaneku täpsustada EN § 5 lg-t 3. Hetkel jääb antud sätte alusel mulje nagu ohuteate

tekst tuleb edastada kolmes erinevas keeles. PäA selgitab, et käivitaja täidab alati ohuteate teksti

kolmes keeles (eesti/inglise/vene), seevastu teade edastatakse isikule vastavalt tema poolt

mobiilsideoperaatori juures valitud keele-eelistusele. Seega, kui isikul on keele-eelistus valitud,

jõuab temani teade ainult ühes valitud keeles.

Selgitame. Eelnõud on täpsustatud ja sätestatud,

et ohuteate tekst peab olema lisaks eesti keelele

üldjuhul koostatud ka inglise keeles või

põhjendatud juhul muus keeles. Eelnõus on

sätestatud teate koostamine. Kuidas tekst

konkreetse adressaadini jõuab, sõltub

tehnilistest lahendustest, sh adressaadi tehtud

seadistustest. Seletuskirja täiendatud.

EN § 5 lg-st 4 tulenevalt tagab käivitaja viivitamatu ohuteate edastamisel ohuga seotud teabe,

sealhulgas käitumisjuhiste, edastamise Häirekeskuse kriisiinfo teenuse, kriis.ee veebilehe,

meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

PäA palub veenduda, et EN § 5 lg-s 4 on kõik teabe edastamise viisid loetletud. SK lk-l 6 on EN

§ 5 lg 4 kohta selgitatud, et ohuteavituse edastamisel lisatakse üldjuhul ka viide täiendava info

asukohale, enamasti 1247 tel nr ning kriis.ee veebileht. Palume veenduda ja üle kontrollida, kas

määrusesse ei ole teadlikult lisatud või on jäänud ekslikult lisamata tel nr-t 1247 või on

kõnealune liin osa Häirekeskuse kriisiinfo teenusest.

Selgitame. Täiendatud seletuskirja, et

riigiinfonumber 1247 on osa kriisiinfo teenusest.

EN § 5 lg-s 6 sätestatakse, et ohu möödumisel edastatakse sellekohane teavitus üldjuhul

viivitamatu ohuteate edastamisega samas vormis. Viivitamatu ohuteate edastamine

sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu möödumisel.

PäA teeb ettepaneku muuta EN § 5 lg 6 sõnastust. Ohu korral kestab sireenide heli umbes 4,5

min intervalliga 1 min sireeni heli, seejärel 30 sek pausi. Sireeni heli kestab kolm intervalli,

mille vahel on 30 sekundiline pausi. Seega olemasolev süsteem sireeni helisignaali kauem ei

edasta ja ohuolukorra lõpetab muude kanalite kaudu edastatud sõnum (peamiselt mõeldakse siin

SMSi). Eelnevast tulenevalt ei ole korrektne, et viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme

kaudu lõpetatakse ohu möödumisel.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täpsustatud.

EN § 6 p 3 kohaselt kohustub testimise või õppuse korraldamise eest vastutav asutus EE-

ALARM kasutamisel hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud alustel tagama nii

testimisele või õppuse eel, kestel ja järgselt info edastamise partneritele, elanikkonnale ning EE-

ALARM terviklikkuse eest vastutavatele osapooltele.

PäA palub täiendada EN § 6 p-i 3 selliselt, et lisatakse teave, mida edastatav info peab sisaldama.

SK lk 7 EN § 6 p-s 3 on vastav teave välja toodud:

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

6

„Info peab sisaldama testimisel ja/või õppusel kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende

kasutamise eesmärke ning sisu lühikirjeldust, samuti infot korraldaja ja kontaktide kohta“.

EN § 6 lg 4 alusel EE-ALARM kasutamisel hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud

alustel kohustub testimise või õppuse korraldamise eest vastutav asutus kandma kõik testimise

või õppusega kaasnevad kulud.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 6 lg-t 4 ja lisada, et kantud kulud tuleb hüvitada

Siseministeeriumi valitsemisalale. Eelnev on selgelt SK lk 7 § 6 p-s 4 välja toodud ja seega

tuleks ka määrust vastavalt täpsustada.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

PäA palub täpsustust. SK lk 7 on EN § 7 kohta selgitatud, et lõikega 1 täpsustatakse HOS § 131

lg-s 4 toodud EE-ALARM-iga kohustatud isikute ringi. Seevastu määruse järgi on täpsustatud

hoopis EE-ALARM edastamise viise, mitte isikute ringi. Seega palume üle kontrollida, kas

isikute ring on ekslikult jäänud reguleerimata või on hoopis vajadus muuta seletuskirja selgitusi.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

PäA palub määrust täiendada. PäA juhib tähelepanu, et EN §-s 7 toodud loetelus, mis vastab

HOS § 131 lg-le 4, sisaldab ka riiklikke mobiilirakendusi. SK lk-l 10 on EN § 8 kohta

täpsustatud: "Riiklike mobiilirakenduste liidestamisel kulude katmist ette ei nähta, sest tegemist

on riigile kuuluvate lahenduste kasutamisega." Samal ajal on EN § 8-s sätestatud, et § 131 lg-s

4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse liitumisega seotud kulud. See tähendab, et määrusest ei

tulene erisust kulude katmise kohta, mis rakenduvad riiklikele mobiilirakendustele.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud

vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi

ettepanekule.

EN § 7 lg-e 1 alusel edastatakse EE-ALARM kaudu teavitusi kasutades mobiilsidevõrke kogu

riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega piirkonnas või piirkondades.

PäA palub EN § 7 lg-t 1 täiendada ja lisada ESS § 2 p 31. SK lk-l 8 on EN § 7 p i 1 kohta

märgitud järgnev: "Punktis 1 tuuakse välja, et riikliku ohuteavituse edastamiseks kasutatakse

mobiiltelefonivõrku edaspidi ESS § 2 p-i 31 tähenduses. Mobiiltelefonivõrgu kasutamisel

lähtutakse nii varasemalt ESS § 1051 käsitletud ohualapõhise kiire ohuteavituse lahendusest kui

ka lähitulevikus kasutusele võetavast võrgupõhisest välkteavituse (Cell Broadcast või CB)

lahendusest." Määruses on jäänud sätestamata, et mobiiltelefonivõrgu mõiste puhul lähtutakse

ESS § 2 p-st 31.

Mitte arvestatud. Seletuskirja täpsustatud.

Eelnõus kasutatakse mõistet „mobiilsidevõrk“,

mitte „mobiiltelefonivõrk“, mis on korrektsem

mõiste tulenevalt ESS-st.

EN § 7 lg 1 p-s 3 alusel edastatakse EE-ALARM kaudu teavitusi kasutades raadioid

meediateenuste seaduse § 4 lg-s 2 raadioteenuse edastamisel multipleksimisteenuse vahendusel.

PäA palub üle kontrollida, kas sätte sõnastusest on sidesõna „ning“ kaotsi läinud. Kas sätte

sõnastus pidi olema järgnev: „raadioid meediateenuste seaduse § 4 lõikes 2 raadioteenuse

edastamisel ning multipleksimisteenuse vahendusel“.

Selgitame. Sättes on mõeldud digiraadio

(Dab+) lahendusi.

7

PäA palub korrigeerida SK lk-l 10 EN § 8 kohta koostatud selgitusi. SK-s on EN §-i 8 kohta

märgitud kaks lõiget. Seevastu määruses EN §-l 8 lõiked puuduvad. Ühtlasi üks neist lõigetest

on hoopis reguleeritud EN § 9 lg-s 1.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

EN § 9 lg-s 1 on kasutatud mõistet keskmistatud hind. PäA palub määrust täpsustada

arvutusmeetodiga, kuidas keskmistatud hinda arvutatakse ja lisada teave, mis aja järel hinnad

üle vaadatakse ja uus keskmistatud hind määratakse.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

EN § 10 p-i 3 sätestatakse, millistele nõuetele sireeniseade peab vastama. Muu hulgas peab

sireeniseade võimaldama alternatiivseid käivitusviise.

PäA teeb ettepaneku täiendada EN § 10 p-i 3. SK lk 13 EN § 10 p-s 3 on selgitatud: "Punktis 3

täpsustatakse, et digitaalsed sireeniseadmed ühendatakse keskselt juhitavasse süsteemi, mis

peab võimaldama alternatiivseid käivitusviise, eelkõige tagama ühenduse erinevate sidevõrkude

vahendusel ning manuaalse käivitamise." Määruses ei ole reguleeritud, et digitaalsed

sireeniseadmed tuleb ühendada keskselt juhitavasse süsteemi. Seega tuleks vastav täiendus

määrusesse lisada

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

EN § 13 lg-e 1 kohaselt teostab sireeniseadmete tehnilised testid sireenseadme paigaldaja

sireeniseadme kasutusele võtul ja hooldaja hooldustööde teostamisel vastavalt vajadusele. PäA

palub täpsustada EN § 13 lg-t 1 ja asendada sõna „hooldaja“ tegeliku hooldustöid teostava

asutusega, kelleks on SMIT. SK lk-l 15 on kirjeldatud SMITi ülesandeid, millest üks on

sireeniseadmete hooldamise kohustus. Seega tuleks määrust vastavalt eelnevale täiendada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

EN § 13 lg 2 sätestab, et sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme

testimine ühekordse kolme kuni nelja sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu

ohuteate helisignaalist. PäA palub muuta EN § 13 lg-t 2 selliselt, et sätestatakse helisignaalile

üksnes tingimus, et helisignaal peab erinema viivitamatu ohuteate signaalist. PäA selgitab, et

sireeniseadmeid testiti ka helitu failiga, mistõttu ei ole otstarbekas testimiseks muid nõudeid

sätestada, kui üksnes erinevus viivitamatu ohuteate signaalist.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

Häirekeskus, 17.10.2025 kiri nr HK 2.-1/691-2

Kontaktisik: Annika Jõgiste-Johanson (628 7400)

Eelnõu 3. peatükk reguleerib kulude hüvitamist ning eelnõu § 8 sätestab kulude hüvitamise

põhimõtted. Eelnõu seletuskirjas on vastava sätte juures välja toodud järgnev: /…/ Lõikes 1

sätestatakse eelnõu § 7 lõike 1 punktides 2-7 toodud edastamise viiside kulude hüvitamine.

Lõikes 2 sätestatakse ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine, mis

osaliselt oli reguleeritud varasemalt ESS § 1051 lõike 6 alusel antud siseministri 27.detsembri

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

8

2022 määruses nr 52 „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega

seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“./…/. Soovime siinkohal aga juhtida tähelepanu

asjaolule, et eelnõu kohaselt ei jagune § 8 lõigeteks nii nagu on seletuskirjas välja toodud.

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt küll pärast kooskõlastusringi, kuid märgime juba

siinkohal ning palume seletuskirjas ühetaolisuse põhimõttest lähtuvalt läbivalt asendada sõnad

„1247 telefonile“ või „1247 telefoninumber“ sõnadega „riigiinfonumber 1247“ vastavas

käändes. Muudatusettepanek seondub sellega, et Häirekeskuse Osmussaare 2 / 13811 Tallinn /

628 7400 / [email protected] / www.112.ee Registrikood 70007446 põhimääruse § 51 kohaselt on

Häirekeskusel päästeseaduse § 5 lõike 11 punktis 11 nimetatud abi- ja infoteadete

menetlemiseks riigiinfonumber 1247.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus, 17.10.2025 e-kiri

Kontaktisik: Anna-Maria Arras (5380 6052; [email protected]),

Määruse eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on

minutipikkune tõusev ja langev heli. SMIT-ile teadaolevalt on hetkel kokkulepe, et

minutipikkust helisignaali korratakse 3 korda, kolmekümnesekundiliste pausidega. Tulenevalt

eeltoodust teeme ettepaneku eelnõud selles osas täiendada.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 17.10.2025 kiri nr 5.1-1/136-1

Kontaktisik: Keilin Tammepärg (6177145; [email protected])

Muuta eelnõu §-i 8 „Kulude hüvitamise üldised põhimõtted“ esimest lauset järgmiselt:

„Hädaolukorra seaduse § 1321 lg 4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse viivitamatu ohuteate

edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja sellega seotud kulud, eelkõige peajaama, riist- ja

tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise kulud riigieelarvest või muudest rahastamisallikatest

Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.“

Sõna peajaama järgi on vajalik lisada koma, kuna ühel juhul võivad need olla peajaamaga seotud

kulud, teisel juhul ei ole lahendus seotud peajaamaga, vaid teavituskanali lahendus on üles

ehitatud teisiti ning kulud on seotud vastava lahenduse riist- ja tarkvaraga. Seetõttu ei saa kulusid

siduda ainult peajaamaga. Meie poolt pakutud koma lisamine võimaldab sõltuvalt olukorrast

siduda need kulud nii peajaama riist- ja tarkvara kuludega kui ka peajaama asendava muu riist-

ja tarkvara kuludega, sõltuvalt ohuteavituse edastamise tehnilisest lahendusest.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

9

Täiendada eelnõu seletuskirja edastajatel tekkivate kulude hüvitamise osas.

Eelnõu § 8 kohaselt kaetakse viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja

sellega seotud kulud, eelkõige peajaama, riist- ja tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise

kulud riigieelarvest või muudest rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve

kaudu. Leiame, et hetkel jääb eelnõu sõnastuses “turvalise sidekanali tagamisega seotud”

kuludest väheseks, et oleks üheselt selge, mida peetakse silmas nende seotud kulude all, mis on

vajalikud turvalise sidekanali tagamiseks. Peame vajalikuks, et eelnõu seletuskirjas kirjutatakse

täpsemalt lahti, mis saab võimalikest tulevikus tekkivatest vajalikest arenduskuludest, mida

liitumise hetkel ei ole võimalik ette näha. Seetõttu teeme ettepaneku probleemi olemust üheselt

selgitada ja anda ettevõtetele kindlustunne, et ka need kulud saavad kaetud, lisades selleks

eelnõu seletuskirja järgmise selgituse:

„Edastajatel EE-ALARMI-iga liidestamise järgselt tekkida võivaid hoolduskulusid või

Päästeameti või Häirekeskuse soovil lisatavate funktsionaalsuste arenduskulusid ei ole võimalik

täpselt ette määrata ja nende hüvitamine määratakse vajaduse tekkimisel kindlaks edastaja ja

Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

Lähtutakse ohuteate edastamiseks rakendatud tehnilise lahenduse (riist- ja tarkvara)

arendamise, haldamise ja kasutamise kuludest, mis on vajalikud vastava ohuteavituse tehnilise

lahenduse loomiseks ja töökorras hoidmiseks. Kulud võivad kaasneda ka tehnoloogiliste

lahenduste muutumisest nii Häirekeskuse ja/või Päästeameti ja edastaja vahel kasutatavas

lahenduses või ka tuleneda ohuteate edastaja ja lõpptarbija vahelisest tehnilise lahenduse

muutmisest, eelkõige kui muutuvad lõpptarbijate poolt kasutatavad tehnoloogiad, riist-või

tarkvara lahendused.“

Sellise selgituse lisamine on kooskõlas eelnõu §-ga 8, mille kohaselt hüvitatakse nii EE-

ALARM-iga liitumise kui ka sellega seotud kulud. Edaspidised arendus- ja hoolduskulud on

liitumisega seotud ehk sellest põhjustatud kulud.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Riigiside Sihtasutus, 17.10.2025.a kiri nr 2025/1-10/148-1

Kontaktisik: Sven Heil (693 1000; [email protected])

Riigiside Sihtasutus kooskõlastab siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning

selleks valmistumise, EEALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja

sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu. Täiendavad

sisendid ja ettepanekud puuduvad.

Teadmiseks võetud.

1

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise,

EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise,

EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja kord“ eelnõu eesmärk on kehtestada

riikliku ohuteavituse süsteemi selged vastutusalad ja protsessid.

Kui 2023. aasta algusest on võimalik edastada ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele

asukohapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega EE-ALARM, siis nüüdseks on praktikas

juba lisandunud mitu muud lahendust (Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanalid,

mobiilirakendused, sireeniseadmed) ja samuti on tehtud arendusplaane tulevikuks.

2025. aasta 12. oktoobril jõustunud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatusega toodi

kogu ohuteavituse regulatsioon üle HOS-i kui üldseadusesse ning elektroonilise side seadusesse

(edaspidi ESS) lisati mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja kohustus tagada HOS-i §-s 131

sätestatud viivitamatu ohuteate edastamine kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale

mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ning selle ülesande täitmiseks

õigus töödelda mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid.

Tehtud muudatusega koondatakse kõik ohuteavitusega seonduv käesolevasse rakendusakti, mis

toetab ohuteavituse protsessi ning eri osapoolte õiguste ja kohustuste paremat jälgitavust ning

suurendab õigusselgust elanikkonna teavitamiseks elu, tervist või riigi julgeolekut ohustava

sündmuse puhul.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või

vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette ka halduskoormuse vähendamise muudatused.

Nimetatud kohustuse võib jätta kohaldamata, kui halduskoormus lisandub riigikaitse või

julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.

Eelnõuga mõneti suureneb edastajate (nt elektroonilise side ettevõtjad, massiteabevahendite

valdajad) halduskoormus seoses EE-ALARM-iga liidestamisega ning kohustusega sõlmida

koostöökokkulepped Häirekeskuse või Päästeametiga. Arvestades, et tegemist on hädaolukorra

seaduse alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui laiapindse riigikaitse tegevusega,

kohaldatakse HÕNTE § 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit, mistõttu

jäetakse nimetatud halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas (teenistusest

lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi

õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

2

keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast peatükist ja kolmeteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.

Punktiga 1 tuuakse välja, et viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse

süsteemi EE-ALARM (HOS-i § 131 lõige 2).

Punktiga 2 avatakse käivitaja mõiste vastavalt pädevusele ohuteate kasutamise otsustanud

asutusele või isikule HOS-i § 131 lõike 5 tähenduses. Ohuteavituse süsteemis on loodud

käivitajatele olukorrateadlikkuse infosüsteemis kõiki ohuteavituse kanaleid koondav ja

kriisinfo vahendamist võimaldav platvorm. Sündmust lahendav asutus peab tegema

ohuteavituse kasutamise otsuse ning selle alusel seatakse ohuteavitusele sündmuse tüüp, vastav

ohutase ja vajalikud käitumisjuhised.

Käivitajatele suunatud platvormi ajakohastatakse pidevalt kooskõlas lisanduvate osapoolte

vajadusega ning lahenduse ligipääsetavuse ja käideldavuse ootustega. Platvormilt liigub

ohuteavitusega seotud info Häirekeskusesse, kus vastavalt ohuteavituse protsessile ja

koostöökokkulepetele edastatakse ohuteavitus kas automaatselt või täiendava valideerimisega

(asjakohastel platvormidel) edastajale, kelle süsteemist edastatakse ohuteavitus automaatselt

lõppkasutajale.

Punktiga 3 avatakse edastaja mõiste. Edastajana käsitletakse süsteemiga liidestatud kolmandaid

osapooli, eeskätt EE-ALARM-iga liituma kohustatud isikuid HOS-i § 131 lõike 4 tähenduses,

kelle teenustele vastav liidestus tagatakse ja ohuteade edastatakse vastavalt ohu tasemele

lõppkasutajale.

Termineid aitab näitlikustada viivitamatu ohuteate edastamise lihtsustatud joonis (vt joonis 1),

kus HOS-i § 131 lõikele 5 või 9 vastav asutus võib otsustada, et paljude inimeste elu või tervist

või julgeolekut ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle lõppemise

korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade (HOS-i § 131 lõige 1).

3

Joonis 1. Viivitamatu ohuteatega seotud osapooled

Punktidega 4 ja 5 sätestatakse ohuteate tasemed. Viivitamatu ohuteate edastamisel eristatakse

kõrgema ja madalama taseme teavitusi. Tasemete kasutamisel lähtutakse tehnilisest

spetsifikatsioonist ETSI TS 102 900 V1.4.1 (2023-06) Emergency Communications (EMTEL);

European Public Warning System (EU-ALERT) using the Cell Broadcast Service (vt tabel 1).

Kõrgema taseme viivitamatu ohuteatena käsitletakse hoiatussõnumeid, milles hoiatatakse

elanikke peagi läheneva või juba saabunud ohtliku olukorra eest. Edastamisel kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda

ohuteate saamisest või peab sellest loobumiseks midagi tegema. Kasutatakse kolme kõrgemat

raskusastet (vt tabel 1, EU-Alert level 1-3): tõsine, äärmuslik ja riigijuhi edastatav teavitus,

võttes arvesse asjaolu, et tõsise ja äärmusliku taseme teavitused saab lõppkasutaja oma seadmes

välja lülitada.

Madalama taseme viivitamatu ohuteatena käsitletakse infoteateid, mille puhul vahetut ohtu

inimesele ei ole, kuid millega edastatakse olulisi ja soovitatud juhiseid. Selliseid infoteateid

kasutatakse ka erinevate ohuteavituse elementide testimise ajal ning elanikkonna koolitamiseks

ja avalikkuse teavitamiseks. Edastamiseks kasutatakse lahendusi, mille vahendusel ohuteate

saamiseks peab inimene olema eelnevalt teinud tegevusi ohuteavituse saamiseks, eeskätt

laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse, külastanud veebilehte või jälginud

sotsiaalmeedias vastavat asutust.

Tabel 1. Hoiatustasemete liigitus1

EU-Alerti liigitus Sarnane liigitus

CMAS2-iga

Kirjeldus

EU-Alert level 1 Presidendi

teavitus

Presidential

Alert

Kõrgeim ohutase, mille puhul on vaja viivitamatut avalikku hoiatamist

Lõppkasutajal ei ole võimalik teavitusest loobuda

EU-Alert level 2 Äärmuslik

teavitus

Extreme Alert

Äärmuslikud ohud: liigitatakse ohtudeks elule ja varale, nagu eelseisev

katastroofiline ilmastikunähtus (orkaan, tsunami, taifuun, üleujutus),

haigusepideemiahoiatused või terrorirünnakud

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada

EU-Alert level 3 Tõsine teavitus

Severe Alert

Tõsised ohud: vähem tõsised kui äärmuslikud ohud; need võivad olla

eelmisega sama tüüpi olukorrad, kuid väiksema mõjuga

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada

1 Koostatud TS 102 900 V1.4.1 jt põhjal. 2 Commercial Mobile Alert System, peamiselt USA-s kasutatav liigitus.

• Kõrge

tase

• Madal

tase

Käivit

aja

EE-

ALARM Edasta

ja

Lõpp-

kasuta

ja

4

EU-Alert level 4 Avaliku

ohutuse

teavitus

Public Safety

Alert

Nõuandeteavitused

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada

EU-Info Puudub EU-info, avaliku turvalisuse sõnumid, et edastada olulisi ja soovitatud

tegevusi, mis võivad päästa elu või vara (nt hädavarjupaigad või

veekeetmise käsk)

Lõppkasutajal on võimalik teavitus välja lülitada

EU-Amber Kadunud laps

Child

Abduction

Alert

Konkreetsed hoiatused, mille eesmärk on leida kadunud laps

Lõppkasutaja peab teavituse sisse lülitama

EU-Monthly

Test

Kohustuslik

igakuine test

Required

Monthly Test

Riiklikud regulaarsed testimised

Lõppkasutaja võib teavituse sisse lülitada

EU-Test State/Local

Test

Kohalikud testimised

EU-Exercise Exercise Kasutatakse harjutustel ja õppustel uuringute tegemiseks, näiteks

arendusvajaduste väljaselgitamiseks

EU-Reserved Reserved for

CMSP3 use

Reserveeritud operaatoritele spetsiifiliseks kasutamiseks. EU-Alerti

puhul reserveeritud riiklike taotluste esitamiseks operaatoritele

EU-Geo-fencing

trigger message

Geo-fencing

trigger

Eraldatud seadmepõhist geopiiret4 käivitava sõnumi jaoks

Eelnõu §-ga 2 määratakse EE-ALARM-i koordineerijaks Päästeamet ja sätestatakse seotud

osapooled. Vastavalt HOS-i § 131 lõikele 2 on EE-ALARM protokollide, protsesside ja

tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks. Protsessidega seotud

tegevused viib ellu Päästeamet, kes vastutab valitsemisala elanikkonnakaitse- ja

kriisireguleerimisalase tegevuse eest. Päästeameti roll on sätestatud HOS-i § 131 lõikega 3 ning

eelnõu §-dega 2 ja 6. Ohuteavituse edastamisel on kriitilise tähtsusega valideerimine ja

EE-ALARM-i rikke korral ohuteate edastamise tagamine. Häirekeskuse roll on sätestatud

HOS-i § 131 lõikega 6 ja tugineb päästeseaduse § 3 lõikele 4, mille järgi on kriisiinfo teenus

erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus.

EE-ALARM-i tehnoloogialahendused ja liidestamine tagatakse Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) ning Riigiside Sihtasutuse (edaspidi RIKS)

pakutavate teenuste abil. Üldjuhul vastutab käivitaja lahenduste eest SMIT ning sidevõrkudega

seotud liidestamiste eest RIKS, kui protsessides ei lepita kokku teisiti.

Eelnõu teise peatükiga täpsustatakse viivitamatu ohuteate edastamise protsessi, tuues välja

EE-ALARM-i kasutamise otsustamise peamised põhimõtted, liidestamise põhialused ja nõuded

viivitamatu ohuteate edastamisele.

Eelnõu §-ga 3 täpsustatakse HOS-i § 131 lõikes 3 toodud Päästeameti rolli viivitamatu ohuteate

edastamiseks valmistumise koordineerimisel.

3 Commercial Mobile Service Provider. 4 Geopiire on virtuaalne perimeeter, mis on loodud reaalse geograafilise ala piiritlemiseks. Hoiatusala

koordinaadid lisatakse kärjeteatesse, mis võimaldab seadmel vastavalt operatsioonisüsteemi võimele, näiteks

GPS-i ja wifi abil, hinnata oma asukohta hoiatusala suhtes.

5

Punktiga 1 toetatakse käivitajaid eelnõu § 4 lõikes 2 viidatud protsessikirjelduse väljatöötamisel

ning tagatakse ühetaoline lähenemine paljude inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut

puudutavate sündmuste korral elanike teavitamiseks. Protsessi väljatöötamine vajab eri asutuste

koostööd ja sisendit, mistõttu on vaja tegevus määruse tasandil reguleerida.

Punktiga 2 tuuakse välja Päästeameti ülesanne viia läbi ohuteavitussüsteemi testimist. See

tegevus võimaldab veenduda, et EE-ALARM-i osad vastavad edastajatega sõlmitud

koostöökokkulepetele ning elanike pädevuskoolituseks ja avalikkuse teavitamiseks,

eesmärgiga tagada kriisiolukorras adekvaatne märkamine ja käitumine. Ülesanne on seotud

HOS-i § 131 lõike 7 punktis 3 sätestatud pädevusega kasutada ohualapõhist kiiret ohuteavitust

EE-ALARM-i testimiseks.

Punktiga 3 sätestatakse Päästeameti ülesanne korraldada viivitamatu ohuteate edastamisega

seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi ning koolitusi. Eestis on ESS-i mõistes

ohualapõhist kiiret ohuteavitust kasutatud 2023. aastal seoses nelja ja 2024. aastal seoses kolme

sündmusega, mis on pädevate asutuste hulka arvestades väike kasutuskoormus ning seetõttu on

ülimalt oluline, et kõik asutused, kellel on õigus EE-ALARM-i kasutada, saaksid oma asutuse

eelnõu §-s 4 sätestatud tegevuste täitmiseks vajaliku väljaõppe ning asutuse õppustel oleks

viivitamatu ohuteate edastamise protsessid läbi harjutatud.

Punkti 4 eesmärk on tagada EE-ALARM-i ajakohasus ja kasutatavus kiiresti muutuvas

maailmas, et edasiarendamine vastaks riigi riskipildi muutustele ning tehnoloogiavõimalustele.

Punktiga 5 sätestatakse Päästeameti ülesanne teavitada elanikkonda EE-ALARM-i ning

üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest ja käitumisjuhistest, sealhulgas testimise

ja tehniliste testide läbiviimisest. Ülesande sätestamine võimaldab tagada, et viivitamatu

ohuteate edastamisega seotud kommunikatsioon on koordineeritud ja ühetaoline sõltumata

lahendusi kasutatavate asutuste eripäradest. Päästeametile antav ülesanne on kooskõlas

Päästeameti põhimääruses kajastatud ennetustööalaste teavituskampaaniate ja elanike

kriisivalmiduse tegevuse korraldamisega.

Punktidega 6–8 reguleeritakse Päästeameti ülesandeid seoses sireeniseadmetega. Punkti 6

kohaselt on Päästeamet pädev otsustama sireeniseadmete paigaldamise piirkonna ja

paigalduskohtade üle. Päästemetil on oma tegevusest lähtuvalt hea ülevaade nii piirkondlikest

ohtudest kui ka elanikkonnast ning seetõttu on tal ka pädevus otsustada, kas ja millisele alale

tuleks sireeniseade paigaldada. Konkreetsete alade ja paigalduskohtade määramisel lähtutakse

vastavatest analüüsidest, et tagada otsuste jälgitavus ning hilisem ümbervaatamine, kui asjaolud

on muutunud. Punkt 7 on seotud asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 rakendamisel sireeniseadme

sundvalduse taotluse esitamisega. Punkti 8 kohaselt korraldab Päästeamet koostöös SMIT-iga

sireeniseadmete võrgustiku toimimise.

Eelnõu §-ga 4 määratakse EE-ALARM-i kasutamise otsustamine, tuues välja käivitaja

kohustused viivitamatu ohuteate edastamisel.

Lõikega 1 täpsustatakse HOS-i § 131 lõikes 5 nimetatud käivitaja kohustust oma vastutusalas

esinevate riskiliikide jälgimiseks ja konkreetse sündmuse ohuga võrdlemisel. Asutuste jaotusel

lähtutakse eeskätt HOS-i § 14 lõike 1 ja § 15 lõike 3 alusel määratletud hädaolukorra

lahendamist juhtivate asutuste kohta sätestatust ning asutuste pädevusest.

6

Lõikega 2 kohustatakse käivitajat töötama välja protsessikirjelduse elanikkonna hoiatamiseks

vastavalt sündmusele ja EE-ALARM-i tehnilistele lahendustele. Selleks et tagada

elanikkonnale haldusalade üleselt ühetaoline hoiatus, on vaja protsessikirjeldus kooskõlastada

Päästeametiga. Protsessikirjelduse loomisel tuleb lähtuda rahvusvahelisest standardist

ISO 22322, tuues välja vähemalt selle, kuidas sündmuseid monitooritakse (milliseid

sündmuseid jälgitakse, kuidas neid jälgitakse, kuidas määratakse teavitusala, kuidas toimub

infovahetus sündmuse käigus ning olukorra muutuse jälgimine ja infovahetus), kuidas toimub

operatiivne otsustusprotsess, kuidas ohuteadet sündmuse ajal levitatakse (määratakse

teavitusala, sõnumi koostamine, teavitusviisid, teavituse edastamine), ning koostatakse sõnumi

mallid.

Lõikega 3 sätestatakse käivitaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahelise koostööleppe

sõlmimine, et tagada EE-ALARM-i viivitamatu käivitamine, kiire lisateabe edastamine

riigiinfo telefonile 1247 ning rikete korral alternatiivsete käivituslahenduste kasutamine.

Koostöökokkuleppes märgitakse vähemalt poolte ülesanded, õigused ja kohustused,

kontaktpunkt, käivitamisprotsessi põhimõtted ning koostöökoolituste ja -õppuste läbiviimine,

mille raames harjutatakse tööprotsesside toimimist, võimekust ja toimepidevust ning poolte

omavahelist koostööd. Koostöökokkuleppes võidakse täpsustada ka neid poolte kohustusi, mis

tulenevad eelmises lõikes nimetatud protsessikirjeldusest (nt milline pool sisestab ohuteavituse

EE-ALARM-i, kes valideerib ja vajaduse korral nõustab jms).

Lõike 4 kohaselt vaadatakse koostöökokkulepe üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele.

Lõikega 1 täpsustatakse, et käivitaja peab vastavalt eelnõu § 4 lõikes 2 viidatud

protsessikirjeldusele määrama ohuteate edastamiseks kasutatavad lahendused, sisustama

ohuteate teksti kooskõlas protsessikirjeldusega ja valima ohuteate taseme.

Lõike 2 kohaselt käivitatakse sireeniseadme helisignaal ohu tekkimisel ja vajaduse korral ohu

jätkumisel. Vastavalt §-le 11 töötavad sireenid käivitamisel kindla perioodi ja kui oht püsib,

võib olla vajalik sireeniseadmed uuesti käivitada. Korduv käivitamine ei tähenda korduvat

kõrgema taseme käivitamist, mistõttu ei pea sellega sama sündmuse raames alati teised kanalid

käivituma.

Lõikega 3 rõhutatakse viivitamatu ohuteate peamist kasutuseesmärki, milleks on

käitumisjuhiste andmine inimeste tervise või elu säästmiseks või riigi julgeoleku tagamiseks.

EE-ALARM-i kasutamine ilma käitumisjuhiseta on väärkasutus. Kõrgema taseme viivitamatu

ohuteate puhul peab käitumisjuhis selgelt suunama ohutule käitumisele ning madalama taseme

viivitamatu ohuteade (infoteade) peab sisaldama nõuandeid või teavet ohu puudumise kohta (et

lõppkasutaja üheselt mõistaks, et ei ole vaja teistmoodi käituda).

Lõike 4 kohaselt peab ohuteate tekst olema üldjuhul koostatud kolmes keeles (eesti, inglise ja

põhjendatud juhul muus keeles), mida vastavalt edastamiseks kasutatavale lahendusele

kuvatakse lõppkasutajale kas ühes või mitmes keeles. Eestis on 2021. aasta rahvaloenduse

andmetel u 28% venekeelne elanikkond ja linnalistes asulates läheneb venekeelne elanikkond

40%-le, mistõttu ei pruugi ainult eestikeelne sõnum olla arusaadav. Samale vajadusele viitab

ka Euroopa Komisjon5: „Hoiatussõnumid peaksid olema kättesaadavad, selged ja järgitavad

5 Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid, 2023.

7

ning võimaluse korral tuleks need esitada mitmes keeles, et tagada nende jõudmine kõigi

elanikkonnarühmadeni, sealhulgas turistide, hooajaliste elanike ja rändajateni.“ Ohuteavitust

käsitlevas tehnilises spetsifikatsioonis6 on viidatud EL-i seisukohale, et ohuteavituse sõnumid

tuleb välja saata kasutaja emakeeles, aga kui see ei ole otstarbekas, siis sõnumi algataja keeles.

Õiges keeles ohuteavitus on kiireim ja lihtsaim viis hoida inimesi vahetu ohu korral ohustatud

alalt eemal ning seeläbi vähendada reageerivate ressursside (eeskätt numbrite 112 ja 1247

kõnekoormus ning kohapeal tegutsevate operatiivressursside töö) töökoormust. Lõppkasutajale

kuvatav keel sõltub tehnilisest lahendusest ja kasutaja seadetest (nt SMS-i puhul operaatori

juures tehtud keele-eelistusest, mobiilirakenduse seadetest, cell broadcast’i puhul on kasutusel

peamine ja alternatiivne keel).

Lõikega 5 sätestatakse viivitamatu ohuteavituse info edastamine Häirekeskuse KRIT-i teenuse,

veebilehe kriis.ee, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu. KRIT-i teenuse mõiste on

avatud siseministri 03.10.2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 9 lõikes 2.

Üldjuhul on viivitamatu ohuteavituse tekst lühike ja seetõttu tekib inimestel täiendavaid

küsimusi. Ohuteavituse edastamisel lisatakse üldjuhul ka viide täiendava teabe asukohale,

enamasti riigiinfo telefon 1247 ja veebileht kriis.ee. Selleks et infovajadust rahuldada, on

oluline edastada täiendav teave võimalikult suurele auditooriumile ning juhinduda soovitusest,

et esialgne info tuleb edastada võimalikult varajases etapis ning tagada sündmuse käigus teabe

ajakohasus. Mida rohkem teavet suudab asutus ise väljapoole kuvada, seda väiksem on koormus

sündmust lahendava ja kaasatud asutuste kommunikatsiooniosakondadele.

Lõikega 6 täpsustatakse, et kui käivitaja otsustab rakendada kõrgema taseme viivitamatu

ohuteate lahendusi, siis tuleb tagada ka madalama taseme viivitamatu ohuteate lahendused, mis

kasutavad teisi edastusmeetodeid, näiteks ohualapõhise lühisõnumi edastamisel peab teavitus

olema edastatud ka mobiilirakenduses.

Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse käivitajale kohustus ohu möödumisel edastada sellekohane

teavitus üldjuhul ohuteate edastamisega samades kanalites, välja arvatud sireeniseade. Oluline

on taotleda ohu möödumisel varasema teavituse saanud elanike maksimaalset katvust, et

lõpetada kasutusele võetud kaitsemeetmete rakendamine ja pöörduda tagasi tavapäraste

tegevuste juurde, kui olukord seda võimaldab. Sireeniseadme puhul edastatakse ohu

möödumisel teavitus, kasutades teisi ohuteate edastamise viise. Sireeni heli kestab kolm

intervalli, mille vahel on 30-sekundiline paus. Ohuolukorra lõpetab muude kanalite kaudu

edastatud sõnum. Otsustatud on eraldi sireeni lõpuheli mitte kasutusele võtta. Vt ka selgitust

seletuskirja § 11 juures.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded EE-ALARM-i kasutamisele HOS-i § 131 lõikes 7 sätestatud

alusel, st õppustel, sõjaväelisel väljaõppel ja testimisel. Eelnevalt on määruses välja toodud

regulatsioon, et tagada viivitamatu ohuteate edastamise ühetaolisus asutusteüleselt.

Samasugune selgus tuleb luua ka ohuteavituse testimisel ja õppustel kasutamisel, sest süsteemi

usaldusvääruse kõige olulisem alus on luua elanikkonnas kindlustunne, et EE-ALARM on

olemas ja töökindel, ning samal ajal tagada, et lahendust ei devalveeritaks elanikkonna liigse

häirimisega, sest see võib kaasa tuua olukorra, kus inimesed ei reageeri enam ohuteatele, sest

peavad seda järjekordseks testimiseks või eeldavad, et niikuinii pole midagi tõsist juhtunud.

6 Emergency Communications (EMTEL); European Public Warning System (EU-ALERT) using the Cell

Broadcast Service (TS 102 900 V1.4.1).

8

Punktiga 1 seatakse kõigi EE-ALARM-i testimiste ja õppustel kasutamise eeltingimuseks

testimisel ja/või õppusel puudutatava avalikkuse varasema teavitamise. ESS-ist on üle toodud

õigus kasutada EE-ALARM-i lisaks elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavale sündmusele

Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOS-i § 18 lõikes 3 nimetatud

õppusel ning Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud

sõjaväelisel väljaõppel. HOS-is on laiendatud õigustatud isikute ringi EE-ALARM-i

laiaulatuslikkuse tõttu, andes täiendava testimise õiguse Päästeametile EE-ALARM-i

testimiseks. Eelnev teavitamine on vajalik, et elanikud saaksid võtta vajalikud meetmed, et

testimise või õppuse raames edastatavate teavitustega minimeerida häirimist või kaasneda

võivaid riske (nt koduvägivalla puhul peidetud seadmete võimalik ilmsiks tulek). Teiste riikide

kogemuse alusel on näiteks lõppkasutajatel soovitatud mobiiltelefoni seadete kaudu

edastatavate teavituste testimisel selleks ajaks seade välja lülitada. Samuti aitab teavitamine

muu hulgas vältida või just uudistama tulla sireeniseadmetega kaetud alasid.

Punktiga 2 tuuakse välja kohustus eelnevalt teavitada partnereid, et tagada kõigi seotud

osapoolte teadlikkus testimisest ja valmidus jälgida oma süsteeme kõrgendatud tähelepanuga.

Testimine võimaldab näiteks mõõta eri edastuslahenduste kiirust, edukust jms, et võimalikud

probleemkohad tuleks välja kriisivälisel ajal. Partnerite eelnevaks teavitamiseks sätestatakse

vähemalt kolme kuu pikkune tähtaeg, et tagada vajalike ressursside planeerimine ja elanikkonna

teavitamine.

Punktiga 3 kohustatakse õppuse või testimise korraldajat tagama kõikidele osapooltele

testimisele ja/või õppusele eelneva, toimumisaegse ning -järgse info. Eelnev info peab

sisaldama testimisel ja/või õppusel kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende kasutamise

eesmärki ning sisu lühikirjeldust, samuti infot korraldaja ja kontaktide kohta. Õppuse- ja/või

testimisaegne infovahetus peab tagama probleemide ilmnemise korral osapoolte kiire

teavitamise, eriti juhul, kui võib kaasneda oht, et EE-ALARM-i kasutatakse samal ajal

ohuolukorras või et elanikkonnas tekib paanika. Õppuse- ja/või testimisjärgne info peab

sisaldama teavet peamiste õpituvastuste ja ilmnenud arendusvajaduste kohta.

Punktiga 4 täpsustatakse, et ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulud hüvitab

Siseministeeriumi valitsemisalale õppuse või väljaõppe korraldaja. Lisaks peab testimise ja/või

õppuse korraldaja arvestama partneritele tekkivate kulude hüvitamisega, eeskätt Häirekeskuse

teenuse 1247 kõrgendatud valmidusest tingitud kulutused.

Eelnõu § 7 lõikega 1 tuuakse välja EE-ALARM-i kasutatavad viivitamatu ohuteate edastamise

viisid.

Termin „massiteabevahend7“ on varem HOS-is kasutatud üldmõiste, mida piiritletakse

viivitamatu ohuteate vaates nende kanalitega, mille puhul digitaalne liidestamine

EE-ALARM-i on võimalik. Eeskätt peetakse silmas audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuse

edastamist ning taasedastamist, samuti digitaalseid meediaplatvorme/uudisteportaale.

7 Hädaolukorra seaduse 205 SE seletuskirja leheküljel 40 on massiteabevahendi kohta kirjutatud järgmist:

„Massiteabevahendit pole õigusaktides defineeritud. Kõige lihtsamalt öelduna on massiteabevahend selline kanal,

portaal või muu selline, mille kaudu on võimalik paljusid inimesi korraga teavitada. Massiteabevahend on näiteks

avaliku levikuga ajaleht, laiemalt kasutatav uudisteportaal, raadio- ja telekanal, mis on avalikkusele kättesaadav

jne. Massiteabevahend võib olla nii trükis, veebileht, televisioon kui ka raadio. Massiteabevahendajate kaudu on

võimalik operatiivselt esitada vajalik teave kogu elanikkonnale või selle osale.“ Hädaolukorra seaduse 205 SE

seletuskiri. Internetis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188-c9c2-4673-9fb6-

ad324ec9a36c.

9

Punkti 1 kohaselt lähtutakse mobiiltelefonivõrgu kasutamisel nii varem ESS-i §-s 1051

käsitletud ohualapõhise kiire ohuteavituse lahendusest kui ka lähitulevikus kasutusele võetavast

mobiilsidevõrgu välkteavituse (cell broadcast või CB) lahendusest. Ohuteavitus edastatakse

mobiilsidevõrkude kaudu kogu riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega piirkonnas või

piirkondades. Välisriiki on tehniliselt võimalik saata lühisõnumeid riigi täpsusega, eristamata

konkreetseid piirkondi.

Punktiga 2 täpsustatakse liidestamise kohustust meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 4

lõikes 1 toodud audiovisuaalmeedia teenuseid edastavate ja taasedastavate sideettevõtjatega.

Eelnõus on lahendust kitsendatud televiisori ekraaniga, mis tähendab, et teistes lahendustes,

näiteks mobiiltelefonis televisiooniteenuse tarbimisel, ei ole edastaja kohustatud ohuteavitust

liidestamise teel edastama. Kitsendus on põhjendatud, kuna teiste lahenduste, näiteks

mobiiltelefoni kasutamine ei oleks kuluefektiivne ega eesmärgipärane, kuivõrd mobiiltelefon

on juba teiste lahendustega kaetud eri viisidel, nagu SMS, CB ja äpp. MeeTS-i § 4 lõike 1

kohaselt jaguneb audiovisuaalmeedia teenus televisiooniteenuseks, tellitavaks

audiovisuaalmeedia teenuseks ja audiovisuaalseks äriteateks8. Kuna meediateenuse edastaja või

taasedastaja poolt teate edastamise lahendusel on edastamine liidestatud teenust edastava

ettevõtte juurde, näiteks digitaalset teleteenust vahendava süsteemi kaudu, siis on teade

telejaamast sõltumatu ja teavitus jõuab kõigini, kes digiteenust tarbivad. Lahendamine sõltub

teenuse edastamise viisist. ESS-i § 2 punktiga 8 sätestatakse, et muu hulgas on elektroonilise

side võrgud sõltumata nende kaudu edastatava info iseloomust satelliitvõrk, telefonivõrk,

andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem,

kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks. ESS käsitleb televisiooni või

raadioprogrammide edastamise teenustena kaabelleviteenust9 ja multipleksimisteenust10. Eraldi

on reguleeritud audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel ja

taasedastamisel11. ESS-i § 902 lõike 2 punktidega 3 ja 4 tuuakse välja erisus, mille kohaselt

sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS-i § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia

teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu

audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise

osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.

Märtsis 2024 Turu-uuringute AS-i12 tehtud uuringu andmete põhjal jõuab telepilt enamiku

inimesteni kaabli või interneti (sh arvuti) kaudu (73% – laiendades kogu elanikkonnale, on see

hinnanguliselt 796 330 inimest), millele järgneb oluliselt väiksema osakaaluga mobiili

kasutamine (11% – 119 553) ja toas või õues asuva antenni kasutamine (11% – 120 593; üle

poole nendest kasutab tasulist meediateenust); samasse suurusjärku jääb ka nende vastajate

hulk, kes ei oska öelda või ei vaata telerit mingil moel (11%). Satelliitvastuvõtja ja

8 MeeTS-i § 14 lõike 2 kohaselt on audiovisuaalmeedia teenused 1) televisiooniteenus, mida osutatakse saatekava

alusel saadete samaaegseks vaatamiseks. Televisiooniteenused on eelkõige telesaade, teleprogramm ja äriteade;

2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse

kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel; 3) audiovisuaalne äriteade, mis on eelkõige telereklaam, sponsorteave,

otsepakkumised ja tootepaigutus. 9 ESS-i § 2 punkt 11: kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale

televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest. 10 ESS-i § 2 punkt 322: multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik muudab

meedia- või andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks ja edastab selle raadiosaateseadmete kaudu. 11 ESS-i § 902: kohaldub sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS-i § 4 lõikes 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuseid. 12 Telepildi jõudmine vaatajateni – 03.03.2024. Levira, Turu-uuringute AS:

10

kombineeritud telepildi vaatamine moodustab mõlemal juhul 4% (hinnanguliselt 43 663

inimest).

Ohuteavituse edastamise vaatest on oluline eristada n-ö tavapärast eluolu, milles inimesed ei

kasuta kriisiinfo edastamiseks ette nähtud kanaleid, kriisiajast. Seetõttu tuleks ootamatult

tekkivate olukordade puhul ohuteate edastamiseks kasutada lahendusi, mida inimesed

igapäevaselt kasutavad, kuid mille puhul ei ole eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest

ohuteade edastatakse nii varases sündmuse faasis, et eeldatavalt on enamik teavituslahendusi

veel kasutatavad ja ohuteate edastamise abil on võimalik inimesi suunata edaspidi kasutama

kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku lepitud, et ametlikud kriisiinfo kanalid on ETV,

ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest lähtuvalt on ka elutähtsa teenuse edastajana

määratud Levira ja ERR.

Vastavalt ESS-i § 902 lõikele 2 on edastamisel ja taasedastamisel lubatud hoiatusteatega üle

katta audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt loodud sisu. Vastavalt HOS-i § 131 lõike 4

punktile 1 tagatakse selline ülekatmine automaatselt.

Punktiga 3 täpsustatakse, et lisaks audiovisuaalmeedia teenuse edastamisele ja taasedastamisele

laieneb EE-ALARM-i liidestamise kohustus raadioteenusele, tagades selliselt arendatava

dab+13 võrgu puhul multipleksimisteenuses ohuteate edastamise. Niisugune lahendus on

vajalik, et tagada ohuteavituse saabumine ka nende inimesteni, kelle mobiiltelefon ei ole hetkel

kasutatav (nt autoga sõites, teises toas viibides jt põhjused, mida on kirjeldatud

Siseministeeriumi poolt 2022. aastal tehtud uuringus14). Edastatav ohuteavitus vajab

maksimaalselt suurt sihtrühma või täiendava alternatiivse lahenduse kasutamist.

Punktiga 4 täpsustatakse HOS-i § 131 lõikes 4 toodud massiteabevahendina digitaalseid

meediaplatvorme ehk uudisteportaale. See tagab, et ohuteavitus jõuab ka nende inimesteni, kes

kasutavad küll arvutit, kuid kelle mobiiltelefon ei ole kuuldeulatuses, ning sobib ka juhul, kui

edastatav ohuteavitus vajab maksimaalselt suurt sihtrühma või täiendava alternatiivse

lahenduse kasutamist.

Punktis 5 nimetatakse riiklik mobiilirakendus, milleks eelnõu koostamise seisuga on Eesti

mobiilirakendus. Õigusruumis on sellise täpsustuse tegemine vajalik, et anda riigi poolt

mobiilirakenduste levitajatele (eeskätt Google Play pood ja Apple App Store) kinnitus, et

konkreetse äpi kaudu võib vastava taseme ohuteavitus minna üle kasutaja seadete.

Mobiilirakenduse kasutamine ohuteavituse kanalina on oluline, et võimaldada lõppkasutajal

saada teavitusi ka väljaspool oma tegelikku asukohta (vastavalt rakenduses valitud asukohale),

edastada täiendavat infot võrreldes LB-SMS-i ja CB lahendustega ning toetada ohuteavituse

levikut ka mobiilsidevõrgu rikete korral, sest mobiilirakendus saab töötada muu hulgas WiFi-

võrgus; edaspidi on kavas edastada Eesti mobiilirakendusele ohuteavitusi ka Galileo satelliidi

vahendusel.

Punktiga 6 tuuakse ühe lahendusena välja avalikus ruumis paiknevad elektroonilised

teabeekraanid. Siinkohal peetakse silmas eeskätt suurte rahvahulkade kogunemise ja

liikumisega seotud kohtades (nt suured väljakud, sadam, ühistransport) paiknevaid

13 DAB (Digital Audio Brodcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard, milles on kasutusel hädaolukorra

hoiatusfunktsioon Alarm Announcement Switching (AAS), mis võimaldab suunata DAB+ vastuvõtjaid

konkreetsele raadioteenusele, mis edastab hädaolukorra teavet, juhiseid ja suuniseid reaalajas. 14 Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring 2022.

11

teabeekraane, mille kasutamine ohuteavituse edastamisel annab lisaefekti, sest mürarikkas

asukohas ei ole mobiiltelefoni teavitused kergesti märgatavad, kuid teavitus vajab edasiste

tegevuste planeerimiseks reageerimist (nt varjumise või marsruudi muutmise juhis).

Punktis 7 nimetatakse teavituste edastamise lahendusena sireeniseadmeid, millel võrreldes

kõigi eespool kirjeldatud lahendustega ei ole igapäevaselt teist kasutusotstarvet ja mis on

loodud spetsiaalselt varjumist vajavate ohuteavituste edastamiseks. Sireeniseadmetele

esitatavad nõuded on kirjeldatud eelnõu peatükis 4.

Lõikega 2 võimaldatakse EE-ALARM-iga liidestumist ka HOS-i § 131 lõikes 4 nimetamata

teenustele. Üks selline olemasolev ohuteavituse kanal on mobiilirakendus „Ole valmis!“.

Täiendavad EE-ALARM-iga liitumise võimalused laiendavad ohuteavituse levikut ning

soodustavad ohuteavituse jõudmist just sellesse meediumisse, mida inimene kasutab.

Niisuguste lahendustena nähakse muu hulgas veebiportaale, näiteks kohalike omavalituste

veebilehti või uudisteportaalide rakendusi.

Lõikega 3 suunatakse edastajate ja EE-ALARM-i osapooled omavahelisele

koostöökokkuleppele, et tagada protokollide, protsesside ja tehnoloogiate selge ning ühetaoline

kasutamine ning seekaudu ohuteavituse kiire ja usaldusväärne edastamine. Koostöökokkulepe

vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Määruse peatükiga 3 reguleeritakse kulude hüvitamist.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1–6 toodud edastamise viiside kulude

hüvitamise üldpõhimõtted.

HOS-i § 131 lõikes 4 nimetatud liitumise kohustuse puhul kaetakse liidestamisega seotud kulud

riigieelarvest või muudest rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Kulude hüvitamine on põhjendatud, kuna vastava tehnilise lahenduse loomine ei ole seotud

ettevõtja äriteenuste osutamisega, küll aga on selgelt tegemist avalikes huvides osutatava

teenusega. Vastavalt HOS-i § 131 lõikele 4 on liidestamine teatud tingimustele vastavate

ettevõtjate kohustus ja sellega kaasnevate kulude hüvitamine ei ole valikuline ega loo teiste

ettevõtjatega võrreldes majanduslikku eelist.

Alljärgnevalt kirjeldatakse kulude hüvitamise põhimõtteid vastavalt edastusviisile.

Meediateenuste liidestamise kulude hüvitamine. Lahenduse puhul peetakse silmas televiisori

ekraanile edastatavat audiovisuaalmeediat ning raadioteenust multipleksimisteenusena. Kulude

hüvitamise puhul on oluline välja tuua, et kulukomponendid sõltuvad tehnilisest lahendusest.

Digitaalne videoringhääling digital video broadcast (DVB)15 on eri standardite kogum, mis

käsitleb video edastamist, kasutades satelliit-, kaabel- ja maapealse ringhäälingu

infrastruktuure. 2013. aastast võimaldavad kõik põhilised DVB edastusstandardid (DVB-S, S2,

T, T2, C, C2, IPTV) integreerida hädaolukorra hoiatussüsteemi DVB-SI standardi kaudu16.

Peamised edastusstandardid on järgmised:

• DVB-T, DVB-T2 (Digital Video Broadcast – Terrestrial, ’maapealne digivideolevi’) on

ETSI standard ja tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse

15 https://www.techtarget.com/searchmobilecomputing/definition/Digital-Video-Broadcasting. 16 https://dvb.org/news/dvb-emergency-warning-system/.

12

levivõrgu kaudu samadel sagedusaladel nagu analoogtelevisiooni puhulgi. DVB-T

võrgus saab vaadata kõiki tasuta kanaleid ja sobiva vaatajakaardi pesa puhul ka Elisa

Klassiku üle õhu müüdavaid tasulisi kanaleid (eeldab Elisaga lepingut, Elisa annab

vaatajakaardi)17. DVB-T2 on uuema põlvkonna maapealse digilevivõrgu standard ning

selles võrgus on võimalik vastu võtta parema pildi- ja helikvaliteediga HD (high

definition) kanaleid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA)

andmete põhjal pakuvad seda teenust kaks teenuse osutajat, mõlema hinnanguline

kasutajate hulk on üle 30 000 inimese.

• DVB-C, DVB-C2 (Digital Video Broadcast – Cable, ’digitaalse videosignaali

ülekanne – kaabel’) on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks

koaksiaalkaabelvõrgu kaudu seal seni edastatud analoogtelevisiooni signaali asemel.

Eestis pakub seda teenust peamiselt STV. TTJA andmete põhjal pakub seda teenust viis

teenuse osutajat, neist kahel ulatub hinnanguline kasutajate hulk üle 50 000 ja teistel

jääb alla 10 000 inimese.

• DVB-S, DVB-S2 (Digital Video Broadcasting – Satellite) on standard, mis määrab

kindlaks, kuidas edastada satelliittelevisiooni signaali satelliitside võrgu kaudu.

Euroopas vahendavad kõige rohkem ringhäälingusaateid satelliidid Astra ja Eutelsat.

TTJA andmete põhjal Eesti teenuse osutajad puuduvad, teenust kasutavate klientide

hulk on suurusjärgus 50 000 inimest.

• IPTV (Internet Protocol TeleVision) on digitaaltelevisiooni edastamise liik, kus

televisioonisignaali kandev andmevoog liigub interneti ja kohtvõrgu kaudu

andmepakettidena telerisse internetiprotokolli ehk -reeglistiku alusel. Andmevoog

liigub võrgus multiedastusena, st võib jõuda korraga mitmesse sihtkohta. Selleks

kasutatakse digiboksi või nutitelerit vastava privaatvõrgus teleteenuse kasutamise toega.

Hädaohu hoiatussüsteemi (ATIS0800010) spetsifikatsioonid – hädaohu hoiatussüsteem

(EAS) IPTV jaoks laiendab EAS-i sõnumite edastamist mõnelt lineaarselt kanalilt kogu

IPTV-le, mis hõlmab kõiki tegevusi alates otseülekannete ja salvestiste vaatamisest kuni

mängude, interneti ja muude teenuste vaatamiseni voogedastuse ja tellitud sisu kaudu.

Eesmärk on pakkuda hädaolukorrateateid igale IPTV teenust kasutavale isikule,

sõltumata tegevusest18. Praeguseks on Eesti lahenduses arendatud API (Application

Programming Interface) ja CAP (Common Alerting Protocol) in/out-lahendused ning

kavas on luua avalik CAP feed. TTJA andmete põhjal pakub seda teenust seitse teenuse

osutajat, nendest kahel on vähemalt 70 000 tarbijat, teistel tuhatkond või vähem.

• OTT (Over-the-Top) – tavaliselt edastatakse voogesitusseadme (nt nutiteleri,

tahvelarvuti või nutitelefoni) kaudu. Erinevalt IPTV-st ei vaja OTT digiboksi ega

privaatvõrku, mida haldab teenusepakkuja. Selle asemel edastatakse otsetelevisiooni,

tellitava video (VOD) ja järelevaatamise sisu avatud interneti kaudu ning vaatajad

pääsevad sellele juurde kõikjalt maailmast. TTJA ei kogu teavet kõigi pakkujate kohta,

teave on olemas ühe pakkuja kohta.

Peamiselt on ohuteavituse edastamine eri standardites lahendatud CAP (Common Alerting

Protocol) võimaluste abil, mis tähendab, et käivitajal ei ole vaja lisakulutusi teha ning edastajale

17 https://digilevi.ee/nouded-seadmetele/. 18 Maisonneuve, Julien & Deschanel, Muriel & Heiles, Juergen & li, Wei & Liu, Hong & Sharpe, Randy & Wu,

Yiyan. (2009). An overview of IPTV standards development. Broadcasting, IEEE Transactions on. 55. 315 -

328. 10.1109/TBC.2009.2020451.

13

jääb ülesandeks lahendada CAP protokolli alusel automaatne kuvamine televiisori ekraanil.

Üldjuhul on eri standarditel ka vastavad lahendused olemas.

Hoolduskulusid, mis võivad edastajatel EE-ALARM-iga liidestamise järel tekkida, või

Päästeameti või Häirekeskuse soovil lisatavate funktsionaalsuste arenduskulusid ei ole

võimalik täpselt ette määrata. Nende hüvitamine määratakse vajaduse tekkimisel kindlaks

edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

Lähtutakse ohuteate edastamiseks rakendatud tehnilise lahenduse (riist- ja tarkvara)

arendamise, haldamise ja kasutamise kuludest, mis on vajalikud vastava ohuteavituse tehnilise

lahenduse loomiseks ning töökorras hoidmiseks. Kulud võivad kaasneda ka sellega, kui

Häirekeskuse ja/või Päästeameti ja edastaja vahel kasutatavad tehnoloogialahendused

muutuvad või kui ohuteate edastaja ja lõpptarbija vaheline tehniline lahendus muutub, eelkõige

juhul, kui lõpptarbijate kasutatavad tehnoloogiad ja riist- või tarkvara lahendused muutuvad.

Raadioteenuste osas on liidestamisel eeskätt silmas peetud Dab (Digital Audio Brodcasting)

digitaalse raadioringhäälingu standardile vastavat raadioteenuse edastamist, mis on Eestis

kasutusel alates 2025. aasta septembrist. Dab+ raadiosüsteemil on funktsioon Alarm

Announcement Switching (AAS), mis võimaldab suunata Dab+ vastuvõtjaid konkreetsele

raadioteenusele, mis edastab olukorra teavet, juhiseid ja suuniseid reaalajas.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine.

Lõikega 1 korratakse sisuliselt varem ESS-i § 1051 lõike 6 alusel antud siseministri

27. detsembri 2022. aasta määrust nr 52 „Mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale

ohuteavituse edastamisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord“ (edaspidi ESS-i alusel

antud määrus), mis on kehtetu seoses HOS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega.

Ohuteavituse sõnumi edastamise kulud hüvitatakse vastavalt Häirekeskuse ja

mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppele

kord kalendrikuus, lähtudes edastatud lühisõnumite arvust ja kokkulepitud lühisõnumi hinnast.

Kuupõhine arveldamine on kõigile osapooltele mugavam, sest kulu kujuneb sarnaselt

tavapäraste lühisõnumite kulule ja seetõttu ei ole sideettevõtjatel vaja eraldi arveldamisformaati

välja töötada. Kulukomponentidena on sarnaselt varasemale regulatsioonile sätestatud

lühisõnumite tasu, sidevõrgu sõnumikeskuses, tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatud

riist- ja tarkvara kasutamise kulud ning rändlusteenusega seotud kulud.

Rändlusteenuse puhul arvestatakse kahe erineva lahendusega. Neist tavapärasem on, et sõnum

edastatakse Eestis viibivale välisoperaatori kliendile. Teine lahendus on, et sõnum edastatakse

Eesti operaatori kliendile välismaal viibides. Mõlema lahenduse puhul sõltub sõnumi

edastamise kulu välisoperaatori esitatud hinnast. Eluliselt ei ole mõeldav hakata käsitsi eraldi

igale rändlusteenuse kasutajale – keda on kümneid tuhandeid – saadetud SMS-i kuluühikut

välja arvestama, mistõttu toimub arveldamine keskmistatud hinna alusel. Keskmistatud hind

lepitakse kokku sideoperaatorite ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

koostöös ning fikseeritakse operaatori ja Häirekeskusega sõlmitavas koostöökokkuleppes.

Lõikega 2 sätestatakse ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine, mis

osaliselt oli reguleeritud varem ESS-i alusel antud määrusega. Sätestatakse ka arendamisel

oleva cell broadcast’i ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse EE-ALARM-i süsteemi liidestamise

ning sellega seotud kulude hüvitamine. Eelnõu menetlemise ajal on lahenduse hankimiseks

14

rahastus otsustatud ja hankemenetlus ettevalmistamisel. Mobiilsideoperaatorite poolse kuluna

nähakse ette tarkvara litsentsi, arenduse ja haldamise kulu, mis kaasneb mobiilsideoperaatorite

võrku täiendava cell broadcast’i keskuse litsentsiga, ning tarkvara litsentsi, arenduse ja

halduskulu, mis kaasneb mobiilsideoperaatorite raadiovõrku täiendava võimekuse loomisega.

Lisaks on lahenduse juurutamisel vajalik, et iga operaator suhtleks peamiste mobiiltelefoni

operatsioonisüsteemi tootjatega, et lubada lõppkasutaja seadmetes ohuteavituse kuvamine.

Määruse 4. peatükiga sätestatakse sireeniseadmetega seonduv. HOS-i § 131 lõikega 8

sätestatakse, et sireeniseadmena käsitletakse EE-ALARM-i tehnoloogilist osa, mis on

omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.

Sireenide eesmärk on toota valju heli, mis eristub keskkonna tavahelidest. Sellega on võimalik

välitingimustes saada avalikkuse kiiret tähelepanu ning eelneva teavitustegevuse toel ka

esmane õige käitumine, et vähendada otsest ohtu elule ja tervisele. Oluline eelis on ka see, et

hoiatuse saajad ei pea omama ühtegi spetsiaalset seadet, millega teadet vastu võtta (v.a

kuulmispuudega inimesed).

Sireeniseadmed on võrreldes teiste liidestatavate lahendustega erandlikud, kuna neid

kasutatakse üksnes ohuteavituse edastamiseks ning kogu lahendus on üles ehitatud ainult ühel

eesmärgil. Vastavalt HOS-i § 131 lõikele 10 korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu

Päästeamet. Eelnõu selles peatükis täpsustatakse sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning

testimise nõudeid.

Eelnõu §-ga 10 esitatakse kriteeriumid sireeniseadmete kasutusele võtmiseks.

Punktiga 1 täpsustatakse, et Eestis kasutusele võetav sireeniseade peab võimaldama viivitamatu

ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme kaudu. Sellist edastust

võimaldab digitaalne/elektriline sireen – helivõimendi ja valjuhääldi ning kõlari abil esitatakse

etteantud helisalvestis. Sireeniseade võimaldab esitada nii erinevaid helisid kui ka teksti (nt

Iisraelis on heli ja tekst kombineeritud). Alternatiividena oleks olnud kasutada mehaanilised19

või pneumaatilised20 sireeniseadmed.

Punktiga 2 täpsustatakse, et sireeniseadmete paigaldamine ning süsteemi liidestamine peab

toimuma kõrgkäideldavuse tingimuste lähedaselt ning välistama valehäirete tekkimise.

Valehäired põhjustavad elanikkonnas süsteemi usaldusväärsuse vähenemist, mis omakorda

toob kaasa teavitusvajadusega sündmuse puhul käitumisjuhiste mittejärgimise.

Punktiga 3 täpsustatakse, et digitaalsed sireeniseadmed ühendatakse keskselt juhitavasse

süsteemi, mis peab võimaldama alternatiivseid käivitusviise, eelkõige tagama ühenduse eri

sidevõrkude vahendusel ja manuaalse käivitamise.

Eelnõu § 11 lõigetega 1 ja 2 tuuakse välja nõuded sireeniseadme helisignaalile. Heli levimise

vaates on oluline analüüsida keskkonda, kus heli levima peab. Oluline on arvestada

19 Mehaaniline sireen – rootori pöörlemisega tekitatakse õhuvool läbi seda ümbritseva staatori labade ja avade

ning sellise vaheldumise abil tekitatakse helilained; pöörlemiseks on vajalik rootori pöörlema panemine, seda saab

teha elektrimootori või käsiajamiga; võimaldab luua tonaalsuselt ühtlast või tõusvat heli. 20 Pneumaatiline sireen – suruõhusüsteemi kaudu juhitakse õhk läbi pasuna/vile, mis tekitab helilained; süsteemi

töötamiseks on vajalik õhukompressor, suruõhureservuaar ja survetorustik pasuna/vileni. Võimaldab luua

tonaalsuselt ühtlast heli, võimalik vähene tõusev/langev vahemik.

15

olemasolevat taustamüra (liiklus, meri jms) ning heli levimist takistavaid objekte (kõrged

ehitised). Sireeniseadmed paigaldatakse üldjuhul mastidesse või katustele. Heli leviku

seisukohast eelistatakse sireenid paigutada võimalikult kõrgele, et minimeerida ümbritseva

hoonestuse tõkestavat mõju. Selleks sobivad hästi olemasolevad rajatised, nagu

mobiilsidemastid, korstnad jms. Antud projektis on sireenid maapinnast viie meetri kõrgusel

olemasolevate kõrgrajatiste tipust (eelkõige korstnad) või kõrgemate rajatiste (eelkõige

sidemastid) puhul maksimaalselt 50 meetrit maapinnast; kõrgemale paigaldamine ei anna

üldjuhul lisaefekti, sest hooned on oluliselt madalamad.

Sireenide parema kuuldavuse jaoks saab planeerida ka sireenide heli levimise suunda

(valjuhääldite kindlasse suunda suunamine). Kuuldavaks peetakse heli, mille helirõhk on

vähemalt 60–70 dB.

Sireeniseadme heli puhul on oluline, et see oleks elanikkonnale üheselt mõistetav. Kuigi

maailmas on levinud mitme erineva helitüübi kasutamine, näiteks valmisolek, oht,

alarmeerimine, siis rahvusvahelised uuringud on näidanud, et erinevate helide äratundmine ei

ole üldiselt elanikkonnas levinud. Sellest tulenevalt on otsustatud Eestis süsteemi rajamisel

võtta kasutusele üks heli, milleks on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida esitatakse kolm

korda vahepausiga 30 sekundit ning mis suunab seda kuulvaid isikuid koheselt varjuma.

Kirjeldatud helignaal on kasutusel ka ohtlike ja suurõnnetuseohuga ettevõtete sireenide

kasutamisel ning on seetõttu elanikkonnale juba tuttav. Kasutatavate helide valik on üldiselt

seotud ka valitud sireenitüübiga (nt mehaanilise sireeniga saab heli puhul varieeruda püsiva

tooni või tõusva langeva tooni pikkusega; digitaalse sireeni puhul saab kombineerida erinevaid

toone ja neid ka koos esitada, lisades sinna ka teksti). Helisignaali eelistamine ilma audiotekstita

on esialgne valik, sest sireenivõrgu arendamisel on vaja esmalt tagada toimimine ja heli levik.

Mitmetes riikides on kasutusel audiotekst, kuid selle kasutamisel eeldatakse, et tekst on hästi

kuuldav ja kõigile arusaadav, mis võib olla problemaatiline, sest mitmes keeles audiotekst on

raskesti jälgitav, kuid vaid eestikeelse teksti kasutamine võib paljudes piirkondades olla

problemaatiline ja tekitada seeläbi rohkem segadust kui asjakohast reageerimist.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse sireeniseadmetega kaetavate alade valiku kriteeriumid.

Lõikega 1 tuuakse välja, et alade valiku puhul on oluline kriteerium asustustihedus, mille

määramisel lähtutakse kas rahvaloenduse või muu sarnase (nt liikuvusandmete) alusel kogutud

andmetest. Edaspidi on vaja regulaarselt seirata asutustiheduse muutusi, eeskätt täiendavate

tiheasustustusalade tekkimisel laiendada sireeniseadmed ka nendele aladele. Eraldi

kriteeriumina võetakse arvesse ohtlikke tööstuspiirkondi, kus ohuteavituse vajadus võib olla

tootmise tõttu oluliselt suurem kui teistes piirkondades ning seetõttu on ohustavate sündmuste

esinemise risk suurem. Selles vaates tuleks pöörata kõrgendatud tähelepanu riiklikult oluliste

piirkondade ning regiooni- ja maakonnakeskuste kaetusele.

Lõikega 2 määratakse SMIT sireeniseadme paigaldamiseks vajalike akustiliste ja strateegiliste

analüüside teostajaks.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse sireeniseadmete tehnilise testimise põhimõtted. Tegemist on

sireeniseadme tehnilise testimisega, mis ei kuulu HOS-i § 131 lõike 7 punkti 3 mõistes

EE-ALARM-i testimise alla.

Lõikega 1 sätestatakse tehnilise testimise põhimõte. Sireeniseadme paigaldamisel ja

kasutuselevõtul on vaja veenduda, et seade käivitub vastavalt ette nähtud tehnilisele

kirjeldusele. Seetõttu ei saa seadet kasutusele võtta ega töid tehtuks lugeda, kui sireeniseadme

16

paigaldaja ei ole teostanud tehnilist testimist ning tõendanud sellega seadme töökorras olekut.

Süsteemi hooldajal võib olla vajadus hilisemateks lisakontrollideks ning seetõttu antakse

testimise õigus paigaldajale sireeniseadme paigaldamisel ja hooldajale süsteemi hooldamiseks.

EE-ALARMi-i koordineerijana võib põhjendatud ettepaneku testimiseks teha ka Päästeamet.

Testimist korraldab SMIT.

Lõikega 2 sätestatakse tehnilise testimise helisignaali nõuded. Sireeniseadme tehniline

akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse kolme kuni nelja sekundi pikkuse

helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist. Sellise lahendusega antakse

võimalus kontrollida süsteemi töötamist ja teha vajalikke mõõdistusi ning ühtlasi

minimeeritakse võimalikku ohuteatega segi ajamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm I: käivitajad

Käivitajatele kõiki ohuteavituse kanaleid koondav ning kriisinfo vahendamist võimaldav

platvorm aitab kaasa ohuteavituse kiirele ja efektiivsele väljasaatmisele. Päästeameti täidetav

edastamiseks valmistumise roll toetab kõikidel teistel asutustel ohuteavituse rakendamise

protsesside väljatöötamist ning ohuteavituse edastamiseks valmistumist. Muudatusega kaasneb

koolitusvajadus ning teadmiste ja oskuste pideva säilitamise vajadus vastavalt asutuse

ohuteavituse edastamise protsessikirjeldusele. Kuigi praeguse olukorraga võrreldes laieneb

ohuteavituse edastamiseks kasutatavate lahenduste valik ning otsustavatele asutustele kaasneb

sellega laiem vastutus, tagatakse sellega elanikkonna kiirem ja efektiivsem teavitamine. Kui

ohuteavitus on õigeaegne ning maksimaalsel määral ohustatud inimestele edastatud, siis

väheneb seeläbi ka reageerivate asutuste töökoormus sündmuse lahendamisel ja tagajärgede

likvideerimisel.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus käivitajatele keskmine. Kokkuvõttes on

negatiivne mõju väheoluline.

Sihtrühm II: EE-ALARM-i osapooled (Päästeamet koos Häirekeskuse, SMIT-i ja RIKS-iga)

Päästeamet

Viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on Päästeametil loodud ja

täidetud ametikoht, et töötada välja ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtted ning

koostöös partnerasutustega pöörata senisest suuremat tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest

teadlikkuse suurendamisele. Mõju kogu isikkoosseisule on väike, sest puudutab üksikuid

töökohti ning teavituskampaaniate läbiviimise kogemus on Päästeametil olemas. Mõnel määral

suureneb Päästeameti töökoormus seoses AÕS-i § 1581 lõikega 11 lisatava sireeniseadme

talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmisest tulenevate tegevustega. Kuna

suurel osal sireeniseadmetest on olemas kehtivad üürilepingud, siis ei kaasne seaduse

muudatusega ootamatult suurt lisatöökoormust ning uute sundvalduste seadmise ja

17

olemasolevate üürilepingute ühtlustamine on võimalik hajutada üürilepingute kehtivuse ajale

(viis aastat sõlmimisest).

Häirekeskus

Viivitamatu ohuteate edastamisega kaasnev Häirekeskuse edastaja roll ei too asutusele senisega

võrreldes olulist töökoormuse kasvu, sest KRIT-teenus on juba tegevustesse liidestatud ja rolli

täitmine tähendab lisatöökoormust vaid reaalse sündmuse korral ning on arendustegevuste ja

õppuste puhul planeeritav.

SMIT

SMIT-il on eelnõust tulenevalt kaks rolli: EE-ALARM-i käivitaja poolsete

tehnoloogialahenduste ja liidestamise tagamine ning sireeniseadmete paigaldamise ülesande

täitmine. Koos seadmete paigaldamisega kaasneb SMIT-ile ka sireeniseadmete hooldamise

kohustus. EE-ALARM-i käivitaja poolsete tehnoloogialahenduste tagamine on osaliselt kaetud

senise olukorrateadlikkuse infosüsteemi tagamisega, mis on praegustele vajadustele

ligilähedaselt mehitatud. Eelnõuga suunatakse ohuteavituse osale lisatähelepanu ning

täiendavate edastuslahenduste puhul on käivitajapoolsel platvormil vaja teha vastavalt

Päästeametiga väljatöötatud protsessikirjelduste täiendusi. Seetõttu suureneb töökoormus

ajutiselt lähiaastateks ja mõneti suureneb ka püsikulu pikas perspektiivis. Sireeniseadmete

paigaldamise ja hooldamisega seotud ülesannete täitmiseks on SMIT-is loodud kolm töökohta.

Tegemist on ülesandega, mida SMIT juba praegu täidab ja mille täitmine jätkub eelduslikult ka

pärast eelnõu jõustumist. Seega, eelnõu SMIT-i töökorraldusele olulist mõju kaasa ei too.

RIKS

Vastavalt eelnõule vastutab EE-ALARM-i sidevõrkudega seotud liidestamiste eest RIKS, kui

protsessides ei lepita kokku teisiti. Täiendavate edastusviiside kasutusele võtuga töökoormus

mõneti suureneb, kuid mõju ei ole oluline.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju EE-ALARM-i osapooltele mõõdukas, kuid negatiivne mõju on

väheoluline.

4.2. Mõju edastajatele

EE-ALARM-iga liituma kohustatud ja viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud isikud

(massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevõtjad, multipleksimisteenuse osutajad,

avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani valdajad).

Massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja Süsteemi kasutuselevõtt ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik hüvitab

viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/-protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks

edastatakse viivitamatu ohuteade üksnes paljude inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut

ohustava, vahetult eelseisva või juba toiminud sündmuse või selle lõppemise korral, mis

eelduslikult leiab aset haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi

valdaja saatega või elektroonilisel teabeekraanil üliharva. Lisaks käib üldjuhul televisioonis,

audiovisuaalmeedia teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal taustal edasi.

Häirekeskus ei võta nimetatud kanaleid üle, vaid üksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde

või raadio ekraanile. Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhul ei kata ohuteavitus

kogu teatetahvli välja.

18

Kõik eeltoodud tegevused on lühiajalised. Liitumiskohustus on eelnõus seotud HOS-i § 53

lõikest 21 tuleneva lisatähtajaga, millega tagatakse liitumiseks mõistlik aeg.

Üks sihtrühmi on elektroonilise side ettevõtjad, kes edastavad teleteenuseid. TTJA andmete

alusel on praegu Eestis neli teenuseosutajat (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipõhine

teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000 inimest.

Ohuteate edastamiseks digiplatvormidel tuleb lisaks juba lahendatud ERR-i portaalidele

kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Eesti Meediaettevõtete Liidu avalikule

statistikale21 ja ettevõtete infole, puudutab eelnõuga planeeritav muudatus nelja digiplatvormi.

Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste

osutajate õigusi mõjutatakse lühidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal viivitamatu

ohuteate. Teabeekraanide omanike õigusi mõjutatakse selliselt, et Häirekeskus edastab

elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on väikeste mõõtudega,

võib ohuteate tekst katta kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse valdaja õigusi

mõjutatakse selliselt, et mobiilirakenduse kasutajatele edastatakse teavitus, mis ei ole otseselt

mobiilirakenduse valdaja koostatud.

Avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja

Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paikneva elektroonilise

teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe ja

kasutuses olevad süsteemid on üldjuhul ühetaolised. Teadaolevalt puudutab eelnõu koostamise

ajal liidestamine vähem kui kümmet teabeekraani valdajat. Kuna tegemist on valdavalt kesksete

süsteemidega, siis kaetakse ühe liidestamise tulemusena oluliselt suurem hulk ekraane.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kokkuvõttes on mõju ulatus ja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud

isikutele väike. Kokkuvõttes on negatiivne mõju väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeameti kulud

Päästeametis on loodud ohuteavituse üldkoordinaatori ametikoht, kelle ülesanne on luua

viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardid ning koordineerida kasutuskordade

ohuteavituse terviksüsteemi koostöös kasutajatega. Lisaks tekivad Päästeametile kulud

ohuteavituse terviksüsteemi testimisel, mis hüvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse

terviksüsteemi testimisega kaasneb peamiselt SMS-ide saatmise ja avalikkuse teavitamise kulu.

Kulu arvestamise aluseks on, et adressaadile on võimalik saata keele-eelistusest tulenevalt üks

sobivas keeles SMS ning sõnumeid saadetakse vähemalt kaks korda – üks testimise alguses ja

teine lõpus – umbes 1,3 miljonile saajale üle kogu Eesti. Sõnumite edastamise kulu koos

teavituskampaaniaga, mis hõlmaks eri infotarbimisharjumustega ühiskonnakihte, on kokku

ligikaudu 265 000 eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme

talumiskohustuse seadmisega, mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud

eelarveliste vahenditega.

21 Meedialiit. Statistika 2024.

19

Häirekeskuse kulud

Viivitamatu ohuteate edastamisega kaasnevad tegevused ei too Häirekeskusele senisega

võrreldes olulist täiendavat kulu, sest kriisiinfo teenus on juba tegevustesse liidestatud ja rolli

täitmine tähendab lisatöökoormust vaid reaalse sündmuse korral ning on arendustegevuste ja

õppuste puhul planeeritav. Siiski tuleb esile tuua, et kui õppustel, väljaõppel või testimisel

kasutatakse ohuteavitust väga sageli, tuleb selleks planeerida ka täiendavaid ressursse

personalikulude hüvitamiseks.

Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud

Eelnõuga kaasneb üldjuhul EE-ALARM-iga ühekordne liidestamise kulu edastajatele ja selle

katab riik, püsivat halduskulu ei ole enne arenduste tegemist võimalik täpselt määrata. Riigi

Infosüsteemi Ametil riikliku mobiilirakenduse haldajana kaasnevad kulud seoses

edasiarenduste ja hooldusega. 2025. aasta jooksul on kolmanda kvartali lõpuks kulud umbes

25 000 eurot, mistõttu võib eeldada aastakuludeks umbes 33 000 eurot. See summa võib

suureneda, kui arendustöödeks kasutatakse lepingupartnereid.

Mobiilsidevõrgus liidestatava välkteavituse arendamisega kaasnevate kulutuste katmiseks

eraldas Vabariigi Valitsus 2025. aasta suvel 3,67 miljonit eurot, mis katab eelduslikult kõigi

osapoolte kulud, peale mobiilsidevõrgu ka Päästeameti, SMIT-i ja RIKS-i kulud. Hilisemate

halduskulude suurus sõltub tehnilisest arendusest.

Meediateenuse ja avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajatele liidestamise

teostamiseks hüvitatavad kulud on prognoosi järgi 200 000 eurot ning hilisemad liidestuse

tagamise kulud on pigem suurusjärgu võrra väiksemad. Suurimad kulutused kaasnevad

elektroonilise side ettevõtjatel, kes edastavad teleteenuseid väga erinevate sidevõrkude

vahendusel (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipõhine teleteenus) ning kasutavad

mobiilirakendusi juba olemasolevates lahendustes (kaasnevad kulud olemasoleva lahenduse

täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav vajadus on kuni 1,5 miljonit eurot, mis on

planeeritud katta riigieelarves ohuteavitusele eraldatud rahastusega ja ka välisrahastuse abil (nt

EL-i elanikkonnakaitse mehhanism ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste

2021.–2028. aasta perioodi rahastuse toel).

Kuigi eelnõu § 7 lõige 2 lubab lisaks hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 4 nimetatud kohustatud

isikutele liidestumise võimaluse, siis nende puhul riik kulude hüvitamist ette ei näe.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Päästeametile, Häirekeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Riigiside Sihtasutusele, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule ja Eesti Meediaettevõtete Liidule.

Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Arvamuse andsid Päästeamet,

20

Häirekeskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Riigiside Sihtasutus ja

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Riigiside Sihtasutusel täiendavaid

märkusi ja ettepanekuid ei olnud. (vt seletuskirja lisa).

MÄÄRUS

09.12.2025 nr 39

Viivitamatu ohuteate edastamise ning

selleks valmistumise, EE-ALARM-iga

liitumise ning sellega seotud kulude

hüvitamise ja sireeniseadme

kasutuselevõtu, haldamise ning testimise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 131 lõike 11 punktide 1-3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem hädaolukorra seaduse § 131 lõike 2 tähenduses;

2) käivitaja – ohuteate edastamise otsustanud asutus või isik hädaolukorra seaduse § 131 lõike 5

tähenduses;

3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik hädaolukorra seaduse § 131 lõike 4

tähenduses, kelle teenuse kaudu edastatakse viivitamatu ohuteade;

4) kõrgema taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi,

mille vahendusel inimene ei saa üldjuhul seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda

ohuteate saamisest, eelkõige mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, mobiilsidevõrgu välkteavituse

(cell broadcast) kõrgema astme ohuteade, sireen või ringhäälinguvõrgus edastatav ohuteade;

5) madalama taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse

lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt teinud tegevusi

ohuteavituse saamiseks, eelkõige laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse teavitusi lubava

funktsionaalsuse, sealhulgas mobiilsidevõrgu välkteavituse, külastanud veebilehte või jälginud

sotsiaalmeedias vastavat asutust.

§ 2. EE-ALARM-i koordineerimine

(1) EE-ALARM-i koordineerib Päästeamet koostöös Häirekeskuse, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Riigiside Sihtasutusega.

(2) Häirekeskus tagab kriisiinfo teenuse, sealhulgas osutades KRIT-i ja ohuteavituse teenust.

2 (5)

(3) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus tagab EE-ALARM-i info- ja

kommunikatsioonitehnoloogialahenduste ja -süsteemide arendamise ja haldamise.

(4) Riigiside Sihtasutus tagab elanikkonna ohuteavituse platvormi teenuse vastavalt põhikirjale.

2. peatükk

Viivitamatu ohuteate edastamine

§ 3. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise

koordineerimisel

Päästeamet:

1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse protsessi koostöös viivitamatut

ohuteadet käivitavate ja edastavate asutuste ning isikutega;

2) viib läbi ohuteavitussüsteemi testimised;

3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud asutuste ja isikutega regulaarselt õppusi

ning koolitusi;

4) koordineerib EE-ALARM-i arendamist vastavalt riigi riskipildi muutusele ja

tehnoloogiavõimalustele, kaasates vajaduspõhiselt asutusi ja isikuid nende pädevuse ning

volituste alusel;

5) teavitab elanikkonda EE-ALARM-i ja viivitamatu ohuteate edastamise lahendustest ning

käitumisjuhistest, sealhulgas EE-ALARM-i testimise ja tehniliste testide läbiviimisest;

6) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ja kinnitab paigalduskohtade loendi;

7) esitab kohaliku omavalitsuse üksusele sundvalduse seadmise taotluse sireeniseadme talumise

kohustuse kehtestamiseks;

8) korraldab koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega sireeniseadmete

võrgustiku toimimise.

§ 4. EE-ALARM-i kasutamise otsustamine

(1) EE-ALARM-i terviku või osade kasutamise üle otsustavad hädaolukorra seaduse § 131

lõikes 5 nimetatud käivitajad vastavalt eelseisva või toimuva sündmuse ohule inimeste elule

või tervisele või riigi julgeolekule.

(2) Käivitaja töötab välja asutusesisese viivitamatu ohuteate edastamise protsessikirjelduse ja

kooskõlastab selle Päästeametiga. Protsessikirjelduses tuuakse välja vähemalt:

1) sündmuste seiramise korraldus;

2) viivitamatu ohuteate käivitamise asutusesisene protsess;

3) sündmuste ajal viivitamatu teate edastamise põhimõtted;

4) sõnumite mallid.

(3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või

Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel, kus lepitakse kokku viivitamatu

ohuteate edastamise korraldus, mis sisaldab vähemalt järgnevat:

1) poolte ülesanded, õigused ja kohustused;

2) kontaktpunkt;

3) viivitamatu ohuteate käivitamise protsessi põhimõtted;

4) koostöökoolituste ja -õppuste läbiviimine, mille raames harjutatakse tööprotsesside

toimimist, võimekust ja toimepidevust ning poolte omavahelist koostööd.

(4) Protsessikirjeldus ja koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

3 (5)

§ 5. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele

(1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab käivitaja ning valib ohuteate taseme ja edastamiseks

kasutatava lahenduse.

(2) Viivitamatu ohuteate edastamisel sireeniseadme kaudu käivitatakse käesoleva määruse §-s

11 sätestatud helisignaal ohu tekkimisel ja vajadusel korratakse ohu jätkumisel.

(3) Viivitamatu ohuteate tekst sisaldab käitumisjuhiseid ja lisainfo allikaid, mille eesmärk on

säästa inimest tervist või elu või tagada riigi julgeolek.

(4) Viivitamatu ohuteate tekst peab, arvestades piirkonnas enim mõistetud keeli, olema peale

eesti keele üldjuhul koostatud ka inglise keeles või põhjendatud juhul muus keeles.

(5) Viivitamatu ohuteate edastamisel tagab käivitaja ohuga seotud teabe, sealhulgas

käitumisjuhiste, edastamise Häirekeskuse KRIT-i teenuse, veebilehe kriis.ee, meedia ja asutuse

sotsiaalmeedia kanalite kaudu.

(6) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada lisaks madalama taseme

ohuteavituse lahendusi. Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamisel tuleb kasutada

teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse lahendusi.

(7) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane teavitus üldjuhul samas vormis nagu viivitamatu

ohuteade.

(8) Sireeniseadme käivitamise aluseks olnud ohu lõpetamisest teavitamisel kasutatakse teisi

vähemalt sama hõlmatusega ohuteate edastamise lahendusi.

§ 6. Nõuded EE-ALARM-i kasutamisele õppusel, sõjaväelisel väljaõppel ja testimisel

EE-ALARM-i kasutamisel hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 7 sätestatud alusel kohustub

korraldamise eest vastutav asutus:

1) eelnevalt teavitama avalikkust ja puudutatud elanikkonda kasutamise eesmärgist, toimumise

ajast, kasutatavatest EE-ALARM-i lahendustest ja kaasnevatest igapäevaelu häiringutest ning

oodatavast käitumisest;

2) teavitama kaasatud ja eeldatavalt ohuteate edastamisega seotud asutusi ja isikuid vähemalt

kolm kuud ette hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 7 sätestatud alusel EE-ALARM-i

kasutamisest;

3) tagama kasutamise eel, kestel ja järel partneritele ja elanikkonnale teabe edastamise, mis

sisaldab vähemalt kasutatavaid ohuteavituse lahendusi, nende kasutamise eesmärki ja

lühikirjeldust, samuti infot korraldaja ja kontaktide kohta;

4) kandma kõik kasutamisega kaasnevad kulud Siseministeeriumi valitsemisalale.

§ 7. EE-ALARM-i edastamine

(1) EE-ALARM-i kaudu edastatakse teavitusi, kasutades:

4 (5)

1) mobiilsidevõrke kogu riigi territooriumil või ainult teavitusvajadusega piirkonnas või

piirkondades;

2) televiisoriekraane meediateenuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

audiovisuaalmeedia teenuse edastaja või taasedastaja vahendusel;

3) raadioid meediateenuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud raadioteenuse edastamisel

multipleksimisteenuse vahendusel;

4) digitaalseid meediaplatvorme;

5) riiklikke mobiilirakendusi;

6) avalikus ruumis paiknevaid elektroonilisi teabeekraane;

7) sireeniseadmeid.

(2) EE-ALARM-i kaudu tagatakse lisaks hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 4 nimetatud

kohustatud isikutele liidestumise võimalus teiste edastusviiside ühendamiseks.

(3) Liidestamise viis ja tingimused sätestatakse edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel

sõlmitud koostöökokkuleppes. Koostöökokkulepe vaadatakse üle vähemalt kord kahe aasta

jooksul.

3. peatükk

Kulude hüvitamine

§ 8. Kulude hüvitamise üldised põhimõtted

Hädaolukorra seaduse § 131 lõikes 4 nimetatud liidestuse puhul kaetakse viivitamatu ohuteate

edastaja EE-ALARM-iga liitumisega ja sellega seotud kulud, eelkõige peajaama, riist- ja

tarkvara ning turvalise sidekanali tagamise kulud, riigieelarvest või muudest

rahastamisallikatest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Kulude täpsem hüvitamise

kord määratakse kindlaks edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud

koostöökokkuleppes.

§ 9. Ohuteavituse mobiilsidevõrgus edastamise kulude hüvitamine

(1) Ohuteavituse lühisõnumi edastamise kulude hulka arvatakse sidevõrgu sõnumikeskuses,

tuumikvõrgus ja juurdepääsuvõrgus rakendatavad riist- ja tarkvara kasutamise kulud ning

rändlusteenusega seotud kulud. Kulud hüvitatakse Häirekeskuse ja mobiiltelefoniteenust

osutava sideettevõtja vahel sõlmitud kulude hüvitamise kokkuleppe alusel kord kalendrikuus,

lähtudes edastatud lühisõnumite arvust, kokkulepitud lühisõnumi hinnast ja rändlusteenuse

keskmistatud hinnast.

(2) Mobiilsidevõrgu välkteavituse kanali liitumise ja sellega seotud kulude hulka arvatakse

eelkõige mobiilsidevõrgu välkteavituse keskuse ja raadiovõrgus rakendatud riist- ja tarkvara

kulud. Kulude täpsem hüvitamise kord määratakse kindlaks Häirekeskuse ja

mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

4. peatükk

Sireeniseadmed

§ 10. Sireeniseadmete kasutuselevõtt

Sireeniseade peab vastama järgmistele nõuetele:

5 (5)

1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme

kaudu;

2) välistama valehäirete tekkimise;

3) olema keskselt juhitav ja võimaldama alternatiivseid käivitusviise.

§ 11. Nõuded sireeniseadme helisignaalile

(1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ja selgesti eristuma taustamürast.

(2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida

esitatakse kolm korda vahepausiga 30 sekundit. Sellise helisignaali eesmärk on suunata seda

kuulvaid inimesi koheselt varjuma.

§ 12. Sireeniseadmetega kaetavad alad

(1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted:

1) asustustihedus;

2) ohtlikud tööstuspiirkonnad;

3) strateegiliselt olulised piirkonnad;

4) regiooni- ja maakonnakeskused.

(2) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teeb sireeniseadme paigaldamiseks

vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid ning korraldab sireeniseadmete paigaldamise.

§ 13. Sireeniseadmete tehniline testimine

(1) Sireeniseadmete tehnilist testimist korraldab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus sireeniseadme kasutusele võtul või hooldustööde tegemisel vastavalt vajadusele

või Päästeameti põhjendatud ettepanekul.

(2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on sireeniseadme testimine helisignaaliga, mis erineb

viivitamatu ohuteate helisignaalist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler