Vastuskiri

Infektsioonikontrollialase toimepidevuse

ja riskijuhtimise metoodika

hoolekandeasutustele

JUHENDMATERJAL

2

TUNNUSTUS

Juhendi koostamise peakoordinaator:

Sven Jablonski, MindUp Systems OÜ

Toimepidevuse ja riskijuhtimise ekspert

Juhendi koostamisel osalesid ekspertiisi ja nõuga:

Signe Juhkam, Terviseamet

Peaspetsialist (REACT-EU)

nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Andrei Petuhhov, Terviseamet

REACT-EU projektijuht

nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Suur tänu hoolekandeasutuste juhtidele ja töötajatele, kes jagasid häid praktikaid:

Heli Kaer, SA Hooldekodu Saaremaa Valss

Yulia Khoreva, Narva Sotsiaaltöö Keskus

Anne Nook, Põlva valla hooldekodu

Jaanika Luus, Iru Hooldekodu

Marilin Vaksman, Benita Kodu AS

Terje Teder, SA Koeru Hooldekeskus

Sirje Bammer, Väike-Maarja hooldekodu

Meelis Mälberg, Südamekodud AS

Soovituslik viitamine:

Terviseamet. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika.

JUHENDMATERJAL, 2023.

Käesolev töö on valminud Terviseameti ja OÜ Mindup Systems 28.03.2023 sõlmitud

töövõtulepingu 4.2-3.1/1634 alusel. Teenust rahastatakse Terviseameti ja Euroopa

3

Sotsiaalfondi projektist „Euroopa Sotsiaalfondi vahendid REACT-EU COVID-19 mõjude

leevendamiseks“.

Kõik õigused kuuluvad Terviseametile.

Seda dokumenti võib ilma loata kasutada ja uuesti trükkida autoriõiguste valdaja

selgesõnalise loaga.

4

KUIDAS ANTUD JUHENDIT KASUTADA?

Käesolev juhendmaterjal on loodud selleks, et anda väljaspool kodu osutatava

ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenust pakkuva asutuse juhtkonnale ja

töötajatele põhiteadmisi infektsiooni ennetamise ja tõrje korraldamisel.

Juhend on koostatud Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise

metoodika taustamaterjali põhjal [13]. Juhendi tuuma moodustab WHO ekspertide

poolt tervishoiuteenuse osutajatele koostatud infektsioonikontrolli juhend [12] ja

erinevad valdkondlikud õigusaktid ning Terviseameti juhised [10;11].

Juhend on üles ehitatud informeerival ja headel praktikatel põhineval viisil ning iga

nõude/soovituse juurdes ära toodud ka viited olulisematele õigusaktidele.

Tähistused

Viide olulisematele õigusaktidele

Baasinfo/taustamaterjal

Hea praktika või soovitus

5

SISUKORD

SISUKORD .................................................................................................................................. 5

MÕISTED ................................................................................................................................... 6

LÜHENDID.................................................................................................................................. 7

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 8

PÕHIKOMPONENT 1: INFEKTSIOONIKONTROLLI KAVA .......................................................... 10

PÕHIKOMPONENT 2: IK JUHISED ............................................................................................ 12

PÕHIKOMPONENT 3: IK HARIDUS JA KOOLITUS ..................................................................... 29

PÕHIKOMPONENT 4: TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD INFEKTSIOONIDE SEIRE

................................................................................................................................................ 36

PÕHIKOMPONENT 6: IK TAVADE JA TAGASISIDE SEIRE .......................................................... 38

PÕHIKOMPONENT 7: TÖÖKOORMUS, PERSONAL JA VOODIKOHTADE TÄITUVUS ................. 45

PÕHIKOMPONENT 8: IK JAOKS EHITATUD SISEKESKKOND, MATERJALID JA SEADMED ........ 47

TESTKÜSIMUSTIK ..................................................................................................................... 58

VIITED ...................................................................................................................................... 61

ÕIGUSAKTIDE NIMEKIRI .......................................................................................................... 62

6

MÕISTED

Klient – käesolevas metoodikas hoolekandeasutuses teenuse saajana viibiv isik, alternatiivne mõiste on

hoolealune.

Elutähtis teenus – teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab

vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat

teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu

ja muu sellisega.

Erihoolekandeteenus – teenus, mis on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu

igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande

tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande

abimeetmetega.

Hoolekandeasutus – käesolevas metoodikas kasutatakse kui ööpäevaringset üldhooldusteenust ja/või

ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav asutus.

Infektsioonikontroll - süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on hoida ära või peatada

nakkushaiguste ehk mikroorganismide poolt tekitatud haiguste levik tervishoiuteenuste osutamisel.

Toimepidevus – võime kohaneda muutuste, väljakutsetega ja erinevate riskitasemetega selleks, et hoida

hoolduse kõrge kvaliteeditaset ja viia ellu asutuse eesmärgid.

Üldhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise

keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või

elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime

tulla.

Üldhuviteenus – olulise infrastruktuuriga seotud teenus, mille kättesaadavusest sõltub valdava enamuse

isikute toimetulek, elukvaliteet ning riigi majanduskeskkond ja julgeolek. Elutähtsat teenust osutav

ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava

enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-,

jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist

majandushuvi pakkuva teenuseosutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja).

7

LÜHENDID

IK – infektsioonikontroll

IKV - isikukaitsevahendid

WHO – World Health Organisation (eesti k. Maailma Terviseorganisatsioon)

8

SISSEJUHATUS

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2022 a. novembri seisuga 162 tegevuskohta, sh

13 päevahoiu- ja intervallhoiuteenuse osutajat, mis pakuvad ööpäevaringset väljaspool

kodu osutatavat üldhooldusteenust. Statistikaameti andmete põhjal osutati 2022. aastal

üldhooldusteenust 14495 inimesele ja erihoolekandeteenuseid 6894 inimesele.

Käesolev juhendmaterjal on loodud selleks, et anda väljaspool kodu osutatavat

ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust (edaspidi hoolekandeasutus) pakkuva

asutuse juhtkonnale ja töötajatele põhiteadmised infektsiooni ennetamise ja tõrje

korraldamisel. Juhendi väljatöötamisel kasutati materjale infektsioonikontrollialase

(edaspidi IK) toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika taustamaterjal [13]

dokumendist ja muudest allikatest. Head praktikad selgitati välja kohtumistel

hoolekandeasutuste juhtidega.

Taustamaterjalis seati eesmärgiks koondada kõik olulised IK alased nõuded ühte

juhendisse, töötada välja lihtne enesehindamise tööriist ning tuues kokku erinevate

hoolekandeasutuste kogemused, jagada parimaid praktikaid. Selleks analüüsiti WHO

ekspertide poolt koostatud juhendmaterjali [12] infektsioonikontrolli korraldamiseks

tervishoiuasutustes, WHO infektsioonikontrolli miinimumnõudeid mitte statsionaarravi

osutatavates tervishoiuasutustes [6], teadustööd, mis uuris, kui palju ja milliseid WHO

soovitusi erinevate riikide hoolekandeasutuste infektsioonikontrolli juhendites

rakendatakse [4] ning kolme riigi (Kanada [7], Hispaania [1], Ühendkuningriigid [2].)

spetsiaalselt hoolekandeasutustele loodud infektsioonikontrolli juhendeid.

Peale esmase analüüsi koostamist, milles selgitati välja, millised võiksid olla need WHO

nõuded/soovitused, mida on mõistlik hoolekandeasutuse IK rakendada, analüüsiti neid

nõudeid Eesti vastava õigusruumi kontekstis ning vajadusel viidi sisse kas

nõude/soovituse parandus, lükati soovitus põhjendusega tagasi või tekkis

nõudeid/soovitusi juurde.

9

Kokku tuvastati 52 olulist tegevust/nõuet/soovitust, mis jagunevad seitsmesse (7) WHO

põhikomponendi kategooriasse, millele hoolekandeasutused oma IK alases tegevuses

tähelepanu pöörama peaksid.

Kõik hoolekandeasutused peavad teadvustama, et antud nimekiri tegevustest ei ole

lõplik ja uusi nõudeid/soovitusi võib edasises praktikas ja poliitika kujundamises juurde

tulla ning olemasolevad võivad muutuda. Lisaks on Terviseameti õigus kriisiolukorras,

hädaolukorras või eriolukorras ühepoolselt täiendavaid meetmeid ja kohustusi

hoolekandeasutustele infektsioonide ennetamiseks ja tõrjeks rakendada.

Antud juhend on ennekõike mõeldud abistavaks materjaliks nii hoolekandeasutuste

juhtidele kui töötajatele.

Järgnevalt on ära toodud kõik olulised infektsioonikontrollialased nõuded koos

näidetega sellest, kuidas erinevad Eesti hoolekandeasutused neid nõudeid rakendavad.

10

PÕHIKOMPONENT 1: INFEKTSIOONIKONTROLLI KAVA

Asutuses töötab üks või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida tööohutuse

ja töötervishoiu riskianalüüsis ja tegevuskavades ja tegevuskavades välja

toodud IK alaste nõuete täitmist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12, §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6, §22, §24

Otseselt ei sätesta ükski õigusakt, kui palju peab olema vastutavaid või kuidas

hoolekandeasutuse juht töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse ning muude õigusaktide nõudeid täidab ja täitmist jälgib.

Nii Ontario (Kanada) [7] kui Ühendkuningriikide [2] hoolekandeasutuste IK juhendite

koostajad soovitavad tõsiselt kaaluda võimalust, et asutuses on määratud konkreetne

inimene või inimesed, kelle ülesanne on jälgida kõikide IK nõuete täitmist, sh viivad läbi

teste, kontrollivad aegajalt füüsiliselt nõuete täitmist ja teevad asutuse juhile olukorrast

ettekandeid.

Head praktikad:

- Narva Sotsiaaltöökeskuses on õde see isik, kes vastutab IK nõuete rakendamise ja

täitmise eest. Talle alluvad nii hooldusjuht kui haldusspetsialist, kes omakorda

kontrollivad nõuete täitmis oma vastutusalas.

- Hooldekodus Saaremaa Valss on vastutus jagatud valdkonnapõhiselt. Õde

vastutab õendusabis kehtestatud nõuete täitmise eest, haldusjuht ja hooldusjuht

oma vastutusalas kehtestatud IK nõuete täitmise eest.

- Imastu Hooldekodus vastutab nõuete täitmise eest hooldekodu juht ja iga

valdkonna juht omakorda oma vastutusalas.

11

Valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel töötajatel on

piisavalt aega riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste

tegevuste rakendamise ja jälgimisega aega tegeleda.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12, §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6

Otseselt ükski õigusakt ei reguleeri, millise töökoormuse ulatuses peavad vastutavad

isikud IK alaste tegevuste jälgimist korraldama. Asutuse juhil on kohustus tagada nõuete

täitmine ning kuidas ta seda teeb, on asutuse juhi ainupädevuses. Nii WHO [12], Ontario

(Kanada) [7], Ühendkuningriigi [2] kui Hispaania [1] hoolekandeasutuste

juhendmaterjalides on rõhutatud, et IK kava täitmise eest vastutavatel isikutel peab

juhtkonna poolt olema tagatud piisavalt aega ja tuge oma ülesannete elluviimiseks.

Lahendus, kus kogu IK alase tegevuse kontrollimine ja rakendamine on ühe töötaja

õlgadel on mõistlik rakendada väiksemates hoolekandeasutustes. Suuremate asutuse

korral on mõistlik vastutuse hajutamine valdkondade kaupa – õendusabiteenus,

toitlustus, haldus, hooldus.

Asutusel, milles osutatakse õendusabiteenust, on piisavalt kiire ligipääs

labori tulemustele.

Tervishoiuteenuse korraldamise seadus §25

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6

Sotsiaalhoolekandeseadus §102

Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused §4

Enamus hoolekandeasutusi pakuvad ka tervishoiuteenuseid. Teenuse nimi on väljaspool

kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus, mille osutamist reguleerib

tervishoiuteenuse korraldamise seadus ja seda rahastab Tervisekassa, seejuures teenuse

osutaja ei pruugi alluda hoolekandeasutuse juhile. Vastavalt

sotsiaalhoolekandeseadusele peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama

12

iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40

tundi nädalas.

Koduõendusteenuse hulka kuuluvad lisaks paljudele muudele tervist säilitavatele ja

haigusi ennetavatele tegevustele ka laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine ja

laboriuuringute tegemine.

Testimist, sh proovide (veeproovid, pindade proovid jne) võtmist korraldavad

hoolekandeasutused ise ja proove võtavad ning hindavad laborid. Ette on nähtud

sagedus, proovide arv ja muud olulised tegevused. Terviseametil on õigus teostada

kontrolltestimisi.

Ontario (Kanada) [7] hoolekandeasutustele mõeldud juhistes on heade praktikatena

välja toodud järgmised soovitused:

- IK vastutavatel peab olema juurdepääs akrediteeritud mikrobioloogialaborile,

mille testide tulemustele kiire ligipääs võimaldab asutuse juhil saada eelhoiatuse

oluliste mikroorganismide levikute eest ja pakkuda austusele õigeaegselt abi

seireteabega.

PÕHIKOMPONENT 2: IK JUHISED

Asutusel on IK juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12, §133

Juhendite koostamine on Terviseameti kui pädeva asutuse nakkushaiguste osakonna

põhimäärusest tulenev ülesanne, rakendamine hoolekandeasutuse juhi kui tööandja

kohustus.

Põhimääruse järgi on osakonna ülesanded antud juhendi punkti kontekstis järgmised:

- töötab välja nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje põhisuunad;

13

- korraldab tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide seiret ning

juhendab haiglate nakkustõrje juhendite kooskõlastamist;

- juhendab ja koordineerib tegevusi puhangute esinemisel;

- osaleb juhendmaterjalide koostamisel ja õppuste läbiviimisel epidemioloogilise

valmisoleku tagamiseks;

- tagab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje teemalise teavitustegevuse, sh koostab

vajalikud juhised ja juhendmaterjalid.

Tegemist on omavahelise koostöö küsimusega. TA-l on kohustus tagada maksimaalselt

mõistlikud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmed riigis, kuid kõik nõuded ning

uued tegevused on hoolekandeasutustes seotud ressurssidega – inimesed, aeg, raha.

Soovitused asutusele:

- kui asutuses ei ole vajalikku eksperti (õde) juhise rakendamiseks, siis on võimalik

saada see teisest hoolekandeasutusest, haiglast või TA-st.

- Kui asutuses ei ole raha juhiste rakendamiseks, siis peaks hoolekandeasutus

esmalt pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

Asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise

kaitse, kliendi tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise,

tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse,

ruumide igapäevase puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12, §121, §13

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §5, §6,

§7, §141

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8, §9, §11, §12, §13

Töötajate tervis

- Hingamisteede infektsiooni haigustunnustega töötaja ei tohi tulla tööle, tööl

haigestudes jääb esimesel võimalusel töölt kõrvale. Haigestumisest tuleb

teavitada vahetut juhti.

14

- Haigustunnustega töötaja pöördub esimesel võimalusel perearsti või pereõe

poole ja jääb arsti otsuseni töölt eemale (haiguslehe väljastamiseni või terveks

tunnistamiseni). SARS-CoV-2 või sarnase hingamisteede infektsiooni proovi

võtmise vajaduse otsustab perearst.

Kliendi tervis

- Hingamisteede infektsioonide haigustunnustega kliendi tervislikku seisundit

tuleb jälgida. Vajadusel tuleb mõõta kehatemperatuuri, sest nad ise ei pruugi

tajuda ega olla suutelised oma esmastest haigusnähtudest märku andma.

Tulemused tuleb dokumenteerida.

- Vanemaealistel inimestel võib hingamisteede infektsioonid kulgeda atüüpiliselt.

Neil võib puududa palavik, köha, õhupuudus ning nad ei pruugi kaevata maitse-

ja lõhnatundlikkuse muutust. Haigustunnusteks võivad olla näiteks uimasus,

segasusseisund, isutus, kõhulahtisus ja oksendamine.

Head praktikad:

- Hooldajatel on hoolduskärus kaasas töölehed, kus on kirjas täpsed protseduurid

ja tegevused konkreetse kliendiga.

- Kui hooldaja näeb või kahtlustab, et klient on kas loid, nohune, köhib või on

tavapärasest kehvema olekuga, siis paneb ta koheselt töölehele märke õe

teavitamiseks peale protseduuride lõppu.

Kätehügieen

- Eesti ravijuhendi töögrupp [3] toob välja, et hoolekandeasutuse töötaja käed

võivad saastuda mikroorganismidega pärast lähikokkupuudet kliendi, pindade,

vahendite ja seadmetega või ka teiste töötajatega. Nõuetekohane kätehügieen on

oluline tegevus tervishoiutekkeliste infektsioonide ennetamisel, sest vähendab

mikroorganismide ülekandumist.

- Antiseptikumi dosaatorid paigutada ohutusnõudeid järgides erinevatesse

kohtadesse (nt tualetti, pesuruumidesse, välisukse lähedusse, võimalusel

klientide ruumidesse).

15

- Kui käte antiseptikumi pole kliendi ruumi võimalik panna, siis töötaja kannab seda

kaasas.

- Käte antiseptikumide ja käte vedelseepide pudelite taastäitmine pole saastumise

riski tõttu lubatud.

- Tuletada klientidele regulaarselt meelde kätepesu/antiseptikat ja vajadusel neid

juhendada.

- Sõrmuste, käekettide, -kellade ja -võrude tööl kandmine ei ole lubatud.

- Küüned peavad olema terved, puhtad ja hooldatud.

- Küüne pikkus ei tohi ületada sõrmeotsa.

- Lakitud küünte, kunstküünte, püsigeellaki ja küünte kaunistuste kandmine ei ole

lubatud.

- Käte nahk ja küünevallid peavad olema põletikuvabad. Kätel olevad haavad tuleb

katta veekindla plaastriga.

Käsi pestakse alati:

- kui need on silmaga nähtavalt saastunud;

- enne söömist;

- pärast WC kasutamist;

- pärast kliendi abistamist tualetitoimingutel.

Kätepesu tehnika:

- jälgida, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga;

- kasutada 3-5 ml seepi ning sooja jooksvat vett;

- hõõruda seebiga käsi ja randmeid intensiivselt 30 sekundi jooksul;

- erilist tähelepanu pöörata küünealustele, sõrmeotstele, pöialdele ja

sõrmevahedele;

- loputada hoolikalt rohke voolava veega;

- kuivatada käed ja randmed ühekordse paberrätikuga;

- sulgeda kraan küünarnuki või paberrätiku abil.

Käte antiseptika tehakse alati:

- enne ja pärast käte kontakti kliendiga;

16

- enne ja pärast kinnaste kasutamist;

- kaitsekinda purunemisel: tuleb eemaldada kaitsekindad, teha käte antiseptika ja

alles siis võtta kasutusele uued kaitsekindad;

- saastunud kehapiirkonna puudutamise järgselt enne sama kliendi teiste

kehapiirkondade puudutamist,

- pärast käte kontakti pindade ja esemetega kliendi lähiümbruses (voodiääred,

potitool, öökapp, pult, valguslülitid, rulaator jne);

- enne ja pärast täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist.

Käte antiseptika tehnika:

- 3 ml antiseptikumi kanda kuivadele kätele;

- käsi hõõruda kuni nende kuivamiseni (vähemalt 30 sekundit);

- erilist tähelepanu pöörata sõrmeotstele, pöialdele ja sõrmevahedele;

- enne kinnaste kätte panemist peavad käed olema kuivad.

Kätepesu ja sellele järgnev käte antiseptika tehakse alati:

- kui esinevad seedetrakti infektsioonile viitavad haigustunnused (iiveldamine,

oksendamine, kõhulahtisus).

Kätehügieen köögis

- Veenduge, et kõik toiduga tegelevad töötajad kasutavad tõhusat

kätepesutehnikat:

• kööki sisenemisel, nt pärast pausi või tualetis käimist;

• enne valmistoidu käitlemist;

• pärast jäätmete käitlemist;

• pärast kokkupuudet toore liha/linnuliha/kala, munade ja puhastamata puu-

/juurviljadega;

• pärast prügikastide tühjendamist;

• pärast puhastamistoiminguid;

• pärast söömist, joomist, suitsetamist või telefoni kasutamist;

• pärast haava katsumist või sidemete vahetamist;

• pärast tualeti kasutamist;

• pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist.

17

- Kui teenuse osutamise raames toimub toidu valmistamine koos kliendiga, siis

õpetage kliendile tõhusat kätepesutehnikat.

- Tagage, et kätepesuvalamuid on mugav kasutada, nendes on sooja vett, seepi ja

piisavalt ühekordseid kuivatusrätikuid.

- Segisti suletakse paberrätikuga, et vältida käte uuesti saastumist.

- Kui arvate, et keegi töötajatest ei pesnud käsi, kuigi oleks pidanud seda tegema,

laske tal kohe käed uuesti pesta.

- Rõhutage käte pesemise olulisust, kui töötatakse toiduga.

- Tõhustage kontrolli töötajate üle, kuni olete kindel, et töötajate kätepesutavad on

paranenud. [5;8;9]

Köha etikett

- Köhides või aevastades tuleb pöörata pea teistest eemale, katta nina ja suu

ühekordse salvrätikuga või selle puudumisel varrukaga.

- Aevastamise või köhimise järgselt tuleb pesta käed vee ja seebiga või teha käte

antiseptika.

IKV kasutamine

- Asutuse juht võiks, tulenevalt riskianalüüsist, olukorras, kui hingamisteede

infektsioonidesse nakatumine on tõusnud, soovitada töötajatel kanda

kaitsemaski.

- Kui töötajad kannavad kaitsemaski, siis peab arvestama, et kirurgilist maski tuleb

vahetada, kui mask on niiskunud või on möödunud 3 tundi.

- Kirurgiline mask peab katma nina ja suu kogu kandmise aja, st maski ei tohi kanda

lõua all.

- Kui kirurgiline mask on eemaldatud, siis tuleb see ära visata, teha käte antiseptika

ja vajadusel võtta uus kirurgiline mask.

- Ühekordset kilepõlle tuleb kanda töötaja tööriietuse kaitsmiseks igal tegevusel,

kus on otsene kokkupuude kliendi ja tema lähiümbrusega.

- Enne ja pärast isikukaitsevahendite kasutamist tuleb teha käte antiseptika.

18

- Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: kilepõll, kirurgiline mask,

kaitsekindad.

- Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kaitsekindad, kilepõll, kirurgiline

mask.

- Standardabinõuna tuleb isikukaitsevahendid võtta kasutusele enne vahetut

kokkupuudet kliendiga (kilepõll, kaitsekindad). Kliendi isolatsiooni korral tuleb

isikukaitsevahendid võtta kasutusele enne kliendi ruumi sisenemist.

Kaitsekinnaste kasutamise põhimõtted:

- Kaitsekindad on tegevusepõhised, seega vaid ühekordseks kasutamiseks.

- Samade kaitsekinnastega ei siirduta ühe kliendi juurest teise juurde.

- Samade kaitsekinnastega ei siirduta kliendi saastunud kehapiirkonnast sama

kliendi puhta kehapiirkonna juurde.

- Samade kinnastega ei siirduta puhastamisel ühest ruumist teise.

- Kinnastatud kätega ei puudutata kasutusel olevaid isikukaitsevahendeid (nt ees

olevat kaitsemaski, seljas olevat kaitsekitlit).

- Kaitsekinnaste saastumisel tuleb kasutatud kaitsekindad eemaldada, teha käte

antiseptika ning vajadusel võtta kasutusele uued kaitsekindad.

- Kaitsekindaid ei tohi pesta ega antiseptikumiga töödelda.

- Katkised kaitsekindad tuleb viivitamatult välja vahetada.

- Kasutatud kaitsekindad tuleb eemaldada nii, et need saastaksid võimalikult vähe

ümbruskonda ja nahka.

- Kinnastatud kätega ei liiguta avalikes ruumides, koridorides, personalitoas jne.

- Vahetult enne kaitsekinnaste kasutamist ei soovitata kasutada kätekreeme ega –

salve.

Kaitsekindaid kasutatakse alati:

- kui on kokkupuuteoht vere ja teiste kehavedelikega;

- kui on kontakt haavade ja limaskestadega;

- trahheostoomi, epitsüstostoomi jne hooldusel;

- kontaktisolatsiooni korral (nt kõhulahtisus, sügelised);

- hooldustoimingutel;

19

- siibrite, potitoolide ja uriinianumate tühjendamisel;

- jäätmete käitlemisel;

- eritiseplekkide eemaldamisel;

- ruumide puhastamisel.

Kaitsekindaid ei ole vaja kasutada:

- telefoni kasutamisel;

- dokumentatsiooni täitmisel;

- toidu jagamisel ja kasutatud nõude ära toomisel.

Tööriietuse kasutamine

- Töötaja välimus peab olema korrektne ning töötaja peab järgima igapäevaselt

isiklikku hügieeni.

- Töötaja juuksed peavad olema puhtad ja hooldatud. Pikad juuksed tuleb kinni

panna.

- Töötajad peavad kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja

korrashoiu eest vastutab tööandja.

- Tööriietus peab olema lühikeste või kolmveerand varrukatega, et oleks võimalik

teha korralikult kätehügieeni. Tööriietus peab olema alati puhas, terve ja õiges

suuruses. Tööriietust tuleb vahetada pärast iga tööpäeva (määrdumise korral

kohe).

- Kasutatud tööriided tuleb saata pesumajja või alternatiivina pesta eraldi

hooldekandeasutuse pesumasinas 60 kraadi juures, seejärel kuivatada kuivatis

või kuivatusruumis.

- Jalas kantakse sokke või sukki. Tööjalanõud peavad olema pestavad või kergelt

puhastatavad ning soovitatavalt ergonoomilised.

Diagnostika- ja hooldusvahendite puhastus

- Diagnostika- ja hooldusvahendid tuleb peale iga kasutuskorda ja ruumist välja

toomist puhastada ja desinfitseerida.

- Kui on võimalus kasutada vahendeid kliendipõhiselt, siis piisab puhastamisest

kord ööpäevas.

20

Ruumide igapäevane puhastamine

- Personal, kes tegeleb ruumide puhastamise ja desinfitseerimisega, peab olema

koolitatud puhastus- ja desinfitseerimisainete kasutamise (lahustamine,

säilitamine) ja puhastamise läbiviimise osas.

- Puhastamiseks on vajalik planeerida õiged koristustarvikud ja koristustekstiilid.

Koristustekstiilidest eelistada kontaktpindade puhastamiseks võimalusel

korduvkasutusega puhastuslappe. Kasutada võimalusel värvikoode, mille

eesmärgiks on selgelt eristada, millist lappi millisel pinnal kasutada.

- Desinfitseerimiseks kasutada ühekordseid lappe. Põrandate niiskeks koristuseks

planeerida pestavad mopid.

- Koristustekstiilide arvu planeerimisel arvestada kontaktpindade puhul lappide

voltimise tehnikat, see tähendab et ühel lapil on mitu puhast külge, millega on

võimalik erinevaid pindu puhastada (iga pind puhta küljega). Koristustekstiilid on

alati ruumipõhised. Ühe ruumi jaoks planeerida põranda pesuks üks mopp,

tualettruumi jaoks alati eraldi mopp.

- Koristustarvikud (mopivarred, alused/kaabitsad jne) planeerida nii, et need oleks

kergesti puhastatavad. Võimalusel eelistada kaabitsat, mis võimaldab enne

põrandapesu kokku pühkida sinna kogunenud prügi ning seejärel kasutada koos

kinnitatava mopiga põrandapesuks.

- Väldi veega ämbrite kasutust ruumide puhastamisel. Juhul kui kasutada, siis tuleb

vett vahetada ja ämbrit puhastada peale iga ruumi puhastamist. Eelista lappide ja

moppide niisutamist niisutuspudeliga.

- Ruumide puhastamiseks kasutada neutraalse pH puhastusainet ning

tualettruumide puhastamiseks nõrgalt happelise pH puhastusainet. Kasutada

puhastusainete töölahuste valmispanekuks niisutuspudeleid või klappkorgiga

pudeleid. Vältida pritspudelite kasutust.

- Puhastamise sageduseks üks kord päevas on piisav ja õigusaktist tulenev

kohustus. Oluline on kõik pinnad puhastada niisutatud lapiga hõõrudes ja

sagedamini kasutatavad kontaktpinnad (nt. ukselingid, käepidemed, käsipuud)

pärast puhastamist vajadusel täiendavalt desinfitseerida.

21

- Enne ruumide puhastamist planeerida ja panna valmis puhtad kaasavõetavad

koristustekstiilid ja koristustarvikud. Niisutada lapid ja mopid.

- Ruumi puhastamisel järgida tööpõhimõtet, liikudes puhtamatelt pindadelt

mustematele.

- Kõik ruumi puhastamisel kasutusel olnud korduvkasutusega puhastuslapid ja

mopid pesta pesumasinas 60-90 kraadi juures. Ühekordsed puhastuslapid tuleb

ära visata.

Veel häid praktikad:

- Puhastusteenindajate ja hooldajate ruumides on detailsed juhised, kuidas ja

millisel temperatuuril peab puhastusvahendeid pesema.

- Puhastusteenindajate ja hooldajate ruumides on detailsed juhised, millist ainet

millises kontsentratsioonis ja millisel pinnal kasutama peab

- Puhastusteenindajatel ja hooldajatel on kärus kaasas selge juhis või tabel, kus on

ära toodud puhastuse intervall, kasutatav vahend ja meetod protseduuri

läbiviimiseks.

- Lihtne ja selge on kasutada süsteemi, kus iga pinna jaoks on eri värvi lapp.

Pesupesemine ja -käitlemine

- Kasutatud voodipesu koguda kokku ja saata pesemiseks pesumajja või pesta

hoolekandeasutuse pesuruumis. Pesu pesta vähemalt 60 kraadi juures.

- Klientide isiklik pesu tuleb pesta pesumasinas eraldi teistest tekstiilidest vastavalt

riidel oleva tootja märgistusele.

- Pesu transport ei vaja eritingimusi, kuid must pesu tuleb puhtast pesust eraldi

hoida.

Asutuses on saadaval jäätmete käitlemise eeskiri koos selgete

lühijuhistega, sh võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §6

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §24

Toiduseadus §26, §30

22

- Jäätmed koguda vastavalt asutuses väljatöötatud jäätmehoolduseeskirjale.

- Koguda eraldi segaolmejäätmed, segapakendid, papp-ja kartongijäätmed.

- Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud jäätmed (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed,

patareid, luminessentslambid jne).

- Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmetena tuleb eraldi koguda kehavedelikega

küllastunud materjalid ja teravad-torkivad esemed.

Soovitused köögijäätmete käitlemiseks [5;8]:

- osta piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad);

- määra jäätmenõude tühjendamise kord ja sagedus – nt vähemalt tööpäeva lõpus,

vajadusel (täitumise korral) tihedamini;

- kehtesta jäätmenõude puhastamise kord, meetod ja sagedused – nt kord nädalas

põhjalik pesu ja desinfitseerimine – ja selle eest vastutaja – nt puhastusteenindaja.

Lisa jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord

ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani;

- kui asutus ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia

lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite

tühjendamise sagedus;

- kui asutuses tekib loomseid kõrvalsaadusi, siis tuleb neid koguda, registreerida,

säilitada ja väljastada selleks ettenähtud korra kohaselt.

- kirjelda kõiki jäätmekäitlusega seotud tegevusi jäätmekäitlusplaani osas.

Asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesu

kohad) on saadaval ja nähtavalt selged kätehügieeni juhendid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §121

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §24

Tööandjal on kohustus tegeleda ennetustegevusega, mille hulka muuhulgas kuuluvad

järgmised ennetuspõhimõtted:

- riskide tekkimise vältimine;

- vältimatute riskide hindamine;

23

- riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende

vähendamine vastuvõetava tasemeni;

- ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele.

Tööandjal on kohustus luua tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht,

töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud ning tagada nakkusohutusnõuete täitmise

töötamiskohal.

Kätehügieeni nõuete täitmine on üks olulisemaid infektsioonide ennetamise ja leviku

vähendamise meetmeid ning sellele tuleb suurt rõhku pöörata. Ka Eesti ravijuhendi

koostanud eksperdid annavad kätehügieeni tagamisele tugeva positiivse soovituse.

Kätehügieen on tõhus ja toimiv vaid siis, kui seda korralikult teha. Üks võimalus selle

parandamiseks on välja töötada lihtsad ja selged juhised kätehügieeni läbiviimiseks ja

panna need nähtavale kohale nii töötajate kui klientide jaoks.

Head praktikad:

- selgete piltide ja hästi loetavate (sh klientidele arusaadavas keeles) juhendite

paigaldamine igale poole, kus on kraanikauss ja antiseptikumi dosaator või

antiseptikumi kasutamise koht.

Asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude

juhend.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §3, §6

Nakkusohtliku või kahtlusega kliendi paigutamine või klientide kohortimine.

- Ägeda hingamisteede infektsiooni/kahtluse korral suunata klient isolatsiooni oma

tualettruumiga eluruumi.

- Kliendi haigestumisest teavitada tema perearsti või pereõde, vajadusel teha talle

antigeeni kiirtest.

24

- Vajadusel võib ühte tuppa paigutada mitu ägeda hingamisteede infektsiooni

diagnoosiga klienti. Kontaktsed kliendid peaksid olema võimalusel eraldi

ruumides.

- Haiguspuhangute (3 või enam nakatunut) võib luua tsoonid vastavalt asutuse

võimalustele. Erinevaid tsoone saab tekitada mitmel moel – erinevad korrused,

ühe koridori piires jagada koridor osadeks jne.

- Tsoonide loomisel võib abi saamiseks pöörduda Terviseameti poole.

- Isolatsioonitsoonis viibivatele klientidele peavad olema teistest tsoonidest eraldi

tualett- ja pesuruumid. Selliste ruumide puudumisel tuleb tagada palatisse

potitool ja kaaluda võimalust teha pesemistoimingud kliendi ruumis. Üldpesu

korral planeerida eraldi pesemise aeg neile klientidele ja mõelda läbi liikumise

logistika.

- Ägeda hingamisteede infektsiooniga kliendi ruum või isolatsioonitsoon tähistada

sildiga.

- Puhangu ajal tuleb viiruse leviku vältimiseks kõigil klientidel püsida ainult oma

ruumides, ühistegevusi läbi ei viida.

- Klientidele tuleb neile arusaadaval viisil selgitada, miks nad peavad viibima

haiguspuhangu ajal ainult oma ruumis. Kui ägeda hindamisteede infektsiooniga

klient või kontaktne peab oma ruumist lahkuma, peab ta kandma kirurgilist maski.

- Võimalusel tagada ruumis TV, raadio, ajalehed, raamatud jms, et kliendil oleks

võimalik oma aega sisustada.

- Isoleerimisel tuleb kõigile tagada ohutu keskkond arvestades nt psühhiaatriliste

vm diagnoosiga klientide vajadustega.

- Koostöös kohaliku omavalitsusega planeerida vajadusel alternatiivse teenuse

osutamise koha kasutusele võtmine ägeda hingamisteede infektsiooni puhangu

ajal.

- Aktiivravihaiglast või õendushaiglast kliendi asutusse tagasi toomine võib

toimuda lähtuvalt raviarsti otsusest: kliendid, kes ei vaja isolatsiooni, lähevad

tsooni „PUHAS“; kliendid, kes vajavad isolatsiooni, lähevad tsooni

„ISOLATSIOON“. Kui asutuses puudub isolatsioonitsoon, siis sellesse asutusse

isolatsiooni vajavaid kliente suunata ei tohi.

25

- Ägeda hingamisteede infektsiooni juhtude esinemisel asutuses uusi kliente vastu

ei võeta ning olemasolevaid kliente teise hoolekandeasutusse suunata ei tohi.

Samuti on soovitatav kehtestada külastuspiirang.

IKV kasutamine

- Enne ja pärast IKV kasutamist teha käte antiseptika.

- Tööl vajalik tööriietus, mida võimalik tööpäeva järgselt pesta.

- Hoolekandeasutusel peab olema vähemalt 1 kuu IKV varu.

- Töötajad peavad olema koolitatud isikukaitsevahendeid kasutama.

- Isikukaitsevahendite selga panemise ja eemaldamise kohad peavad olema

korrektselt tähistatud.

Asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut

isolatsiooniabinõude rakendamiseks.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §22, §24

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §8, §13

Otseselt ükski õigusakt ei nõua, et tööandja peab isolatsiooniabinõude rakendamise

valmisolekut kontrollima või testima, kuid tööandja on kohustatud kontrollima

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist ning looma tööaladel, kus on

nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud,

tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal, vältima haigustekitajate levikut

toorme või valmistoodangu käitlemisel ning hoolitsema nakkusohtlike jäätmete

kahjutustamise eest.

Võimalusi, kuidas testida või kontrollida, kas töötajad on saanud aru ja oskavad toimida

isolatsiooniabinõude rakendamise korral, on mitmeid.

Kõige levinud ja kõige odavam on esitada suulisi küsimusi suvalisel ajal. IK eest vastutav

isik või asutuse juht esitab suusõnaliselt, nt puhkeruumis või kliendi toas, töötajatele

küsimusi. See eeldab, et eelnevalt on küsimused fikseeritud selleks, et hiljem

26

tulemustele tuginedes teha järeldusi kas täiendavate meeldetuletuskoolituste

planeerimiseks, juhendite parendamiseks või muu protsessi parendamiseks. Selline

lähenemine ei nõua peale ajalise ressursi, mis kulub küsimuste ettevalmistamise ning

hilisemate järelduste ja parenduste väljaselgitamisele, muid ressursse.

Kõige kallim meetod, kuid see-eest kõige tõhusam nii õppimise kui parenduskohtade

väljaselgitamise mõttes, on korraldada praktiline õppus, kus imiteeritakse väga ägeda

hingamisteede infektsiooni avastamist ning sellele järgnevaid protseduure

maksimaalselt praktilises võtmes.

Asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist

(kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud).

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §22, §24,

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §8, §121, §13

Haiguspuhangu ajal on kriitiliselt oluline, et kõiki isolatsiooniabinõusid täidetakse

kehtestatud mahus. Piisab ühest hooletust reeglitest kõrvale kaldumisest ja kogu töö

võib olla asjatu ning tagajärjed võivad olla fataalsed.

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Nakkushaiguste tõrje nõudeid on kohustatud täitma tervishoiutöötaja,

tervisekaitseametnik, nakkushaiguse levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu

nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.

Tööandja on kohustatud:

1) looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult

nakkusohutud tööolud;

2) tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;

27

3) tagama tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;

4) lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal

terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;

5) vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;

6) hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

On oluline, et hoolekandeasutuses on selgelt kirjas, kes ja kuidas isolatsiooniabinõude

rakendamisel nõuete täitmist jälgib ning millised on need abivahendid, mis aitavad

isolatsiooniruumides töötavatele töötajatele meelde tuletada, mida on vaja teha enne

ruumi sisenemist, mida ruumis sees ning kuidas käituda isolatsiooniruumist väljumisel.

Isolatsiooniabinõude kehtestamisel on erinevad tsoonid selgelt tähistatud.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §6

Tegemist on õigusaktidest tuleneva kohustusega. Kui bioloogilistest ohuteguritest

tulenevat ohtu pole võimalik kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama

võimalikult madala tasemeni, tuleb märgistada bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

piirkonnad töökeskkonnas ning paigaldada vajalikesse kohtadesse hoiatusmärk

«Bioloogiline oht».

Näiteks: Covid-19 pandeemia alguses rakendati Covid-19 kui eriti ohtlikku

nakkushaigusesse nakatumiste korral tervishoiu- ja hoolekandeasutustes järgmisi

tsoone:

Tsoon Kliendid

„PUHAS“ TSOON Hingamisteede infektsiooni haigusnähtudeta, negatiivse

testitulemusega (sh vajalik testida vaktsineerituid ja

läbipõdenuid).

KONTAKTSETE

TSOON

Ägeda hingamisteede infektsiooni sümptomitega või

positiivse testitulemusega kliendi lähikontaktsed.

28

ISOLATSIOONI

TSOON

Ägeda hingamisteede infektsiooni sümptomitega või

positiivse testitulemusega kliendid, kes ei vaja

hospitaliseerimist.

Tsoonide moodustamise vajadus sõltub suuresti infektsioonist ja ka hoolekandeasutuse

võimalusest tsoone luua. Ühtseid soovitusi välja tuua on keeruline. Nakkuspuhangutest

teavitada Terviseametit ning kooskõlastada isolatsioonitsoonide loomise vajadus.

Häid praktikaid:

- Kliendi tuba määratakse isolatsioonitoaks ehk isolatsioonitsooniks ja hooneosa /

korrus / tiib määratakse kohordi tsooniks.

- Erinevate tsoonide uksed on selgelt tähistatud ja ustel on mõlemal pool selged

tegevusjuhised / nimekirjad tegevustest ja tegevuste järjekordadest, et töötajad

ei unustaks ära kohustuslikke tegevusi.

IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad,

puhastusteenindajad ja muud töötajad.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12

IK juhised Eestis koostab ja uuendab Terviseamet koostöös vastavate ekspertidega.

Hoolekandeasutuse vastutuseks on peamiselt juhiste rakendamine. Tööandja ja töötajad

on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib

töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna

parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning

töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning

uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab

võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.

Nii WHO [12], Ontario (Kanada) [7], Hispaania [1] kui Ühendkuningriigi [2]

hoolekandeasutustele juhendmaterjale koostavad ekspertgrupid tõdevad, et IK on

asutuses võimalik tagada ainult siis, kui kõik teavad nõudeid ja vastutavad nende nõuete

täitmise eest. Seega on kõikide töötajate kaasamine kriitilise tähtsusega – alates

toiduainete tarnijatest kuni õdedeni välja.

29

PÕHIKOMPONENT 3: IK HARIDUS JA KOOLITUS

Kõik töötajad läbivad enne tööle asumist tööandjapoolse juhendamise.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus §133

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tööandja juhendab töötajat

enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks ettevõtte

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, töökeskkonna riskide hindamise tulemused,

sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste

vältimiseks rakendatavad abinõud, tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded,

ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine, keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Tööandja korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks,

võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.

Eesti ravijuhendi töögrupp [3] leidis, et IK standardnõuete alased teadmised on vajalikud

kõikidele hoolekandeasutuse töötajatele. Töörühma arvates võib töötaja IK alaseid

teadmisi tööle asumisel kontrollida testi teel, kus hinnatakse teadmisi kätehügieeni,

isikukaitsevahendite, vaktsineerimise kohta ning heade tulemuste puhul pole täielik

koolitus vajalik.

Head praktikad:

- Juhendamise viib läbi vastava valdkonna kogenud töötaja, kes lisaks

dokumentides kirjas olevale annab edasi ka oma kogemusi ja nippe. See

võimaldab uuel töötajal end kohe kindlamalt tunda. Lisaks tagab see, et uus

töötaja on suure tõenäosusega endale nõuded üldises pildis selgeks saanud ja

tema allkirjal on ka tegelikku kaalu.

- Tasub kaaluda peale juhendamise lõppu kasvõi suuliselt mõne kontrollküsimuse

esitamist, et näha, kas suures pildis on uus töötaja nõuetest aru saanud.

30

- Väga hea meetod, kuidas olulisemad nõuded uuele töötajale selgeks teha, on

automaattegevuste mällu söövitamine. Hea näide on kätehügieen - kui lasta uuel

töötajal korduvalt ja korduvalt kätepesu ja antiseptika läbi teha, siis see muutub

standardiks nii, et ta ise selle peale ei mõtle.

- Kindlasti peaks alustava töötaja esmane juhendamine sisaldama ka praktilisi

sooritusi, nt voodikoha koolitust.

Kõik asutuse töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja

tööülesanne, ta kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus §133

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tööandja peab töötaja

juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui muutub ettevõtte

töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja

annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia, töötaja on pikka aega töölt

eemal viibinud, töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud

põhjustada õnnetusjuhtumi

Head praktikad:

- Kui jagada IK alane koolitus kaheks – IK nõuded tavaolukorras ja IK alane tegevus

haiguspuhangute korral – ja korraldada esimene osa koolitusest esimesel

poolaastal ja teine osa teisel poolaastal, võimaldab see antud punkti lihtsamalt

siduda ülejäänud IK alase täienduskoolitusega ja eraldiseisev ühekordne koolitus

ei pruugi olla ilmtingimata vajalik.

- Uue tehnoloogia (nt puhastusseadmed) kasutuse võtmisel teeb uue tehnoloogia

pakkuja kõikidele töötajatele koolituspäeva (teoreetiline + praktiline), koostab

selged juhendid ja muu olulise dokumentatsiooni (mis võiks olla kohe ka nõudena

hankedokumentides sees).

31

Kõik asutuse töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase

meeldetuletuskoolituse.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus §133

Otseselt ükski õigusakt ei sätesta, kui tihti meeldetuletuskoolitusi või sarnaseid koolitusi

teha tuleb. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi tööandja korraldab töötajale

töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja

töö eripära ja ohtlikkust.

Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui

muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja

tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia,

töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud, töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see

põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi.

Eesti ravjuhendi koostamise töörühm [3] toob välja, et töötajale võib tööle asumisel kohe

IK alase koolituse teha. Töörühm leidis, et testi/koolitust peaks tegema regulaarselt, kuid

mitte vähem kui 5 aasta tagant. Töörühm võttis samuti arvesse, et standardnõuete alane

test/koolitus peab vastama töö iseloomule. Viimane tähendab, et kuigi erinevad

ametirühmi esindavad töötajad (nt arstid, õed, hooldustöötajad) peavad kõikidest IK

standardnõuete alateemadest (kätehügieen, isikukaitsevahendid jne) teadma, siis sõltub

ametirühmast, millise teema osas

rohkem või vähem koolitatakse.

Head praktikad:

- Kõik töötajad võiksid vähemalt kord aastas ja võimalusel enne nakkushaiguste

leviku tipphooaega (nt ülemiste hingamisteede ägedad nakkushaigused) läbida

IK alase meeldetuletuskoolituse, milles käsitletakse ja korratakse üle

standardettevaatusabinõud, haiguste esmaste ilmingute tuvastamine jne.

- Koolitused võiks olla eelnevalt planeeritud ja kajastatud asutuse koolitusplaanis.

See võimaldab töötajatel aegsasti oma tegevusi planeerida.

32

- Võimalusel kaasata koolituse läbiviimisse asutuseväliseid isikuid ja/või

Terviseametit, et iga koolitus oleks lisaks baasosale ka uuem ja huvitavam.

- Kindlasti tuleks koolitustesse kaasata kõik asutuse töötajad ning võimalusel

kliendid.

- Kindlasti tasub tõsiselt kaaluda puhastusteenindajatele mõeldud spetsiaalset

koolitust.

Töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele

töötajale ka praktiline voodikohakoolitus.

Töötervishoiu ja tööohutus seadus §133

Otseselt ükski õigusakt ei kohusta voodikoha koolitusi või sarnase detailsusastmega

koolitusi tegema, kuid tööandja on kohustatud korraldama töötajale töökohal väljaõppe

ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja

ohtlikkust. Hooldustöötaja peamine roll on tagada klientidele vajaminev abi, tugi ning

hooldus vastavalt hooldusplaanile ning vähemalt osa sellest tööst (voodikesksete korral

suurem osa) on seotud voodikohaga.

Ohutute töövõtete aluseks on nii teoreetiline kui praktiline õpe ja kõige efektiivsema

õppe saavad läbi viia vaid need inimesed, kes ise seda tööd teevad.

Parim praktika on, kui koolitusi viivad läbi oma ala profid. Uute tehnoloogiate ja

seadmete oma ala profid on need, kes neid tarnivad ja seega uute tehnoloogiate

kasutamisele võtmisel on väga hea, kui seda teevad uue tehnoloogia tarnijad.

Olemasolevate võtete ja meetodite ning tehnoloogiate kasutamise suurimad profid on

olemasolevad töötajad, kes igapäevaselt seda tööd teevad.

IK alaste koolituste läbiviimiseks on kõige mõistlikum kasutada samas kohas töötavat

õde, kasutada Terviseameti eksperte või lähima haigla IK eksperte.

33

Klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise

olulisuse kohta.

Otsest õigusaktidest tulenevat nõuet Eestis kehtestatud ei ole. Nii Ontario (Kanada) [7],

Hispaania [1] kui Ühendkuningriigi [2] juhiste koostajad rõhutavad kliente kaasamise

olulisust, kuna kliendilt kliendile on peamine infektsioonide levimise viis.

Eesti ravijuhendi koostamise töörühm [3] annab sellele tegevuse praktilise soovituse.

Praktilise soovituse andmisel võttis töörühm arvesse, et hoolekandeasutuses viibival

kliendil ning nende külastajatel on oluline roll tervishoiutekkeliste infektsioone

põhjustavate mikroorganismide leviku vähendamises, mistõttu on nad tähtis kaasata IK

nõuete järgimisse. Töörühm leidis, et kliendile ja külastajale on eelkõige vajalik anda

infot kätehügieeni tegemise ja isikukaitsevahendite kandmise olulisuse kohta.

Head praktikad:

- Pakkuda klientidele ja külalistele kätehügieeni vahendeid. Dosaatorid ja maskid

võiksid asuda hoone peasissepääsu juures. Lisaks peaksid dosaatorid olema

söögiruumides ning võimalusel iga toa juures.

- Julgustage kliente kätehügieeni tegema saabumisel, enne söömist ja enne toast

lahkumist ning abistage neid.

- Üks töötaja võiks seista söögiruumi ukse juues ja vajadusel tuletada klientidele

meelde antiseptikumi kasutamist ning vajadusel näidake ette.

Klientide lähedastele saadetakse teavitusi või teavitatakse muul moel

kätehügieeni ja köhaetiketi ning tegutsemisel haigussümptomite täitmise

olulisuse kohta.

Otsest õigusaktidest tulenevat nõuet kehtestatud ei ole. Nii Ontario (Kanada) [7],

Hispaania [1] kui Ühendkuningriigi [2] juhiste koostajad rõhutavad klientide kaasamise

olulisust, kuna lähedaselt kliendile ning edasi kliendilt kliendile on peamine

infektsioonide levimise viis.

Eesti ravijuhendi töörühm [3] annab sellele tegevuse praktilise soovituse. Soovituse

andmisel võttis töörühm arvesse, et hoolekandeasutuses viibival kliendil ning nende

34

külastajatel on oluline roll tervishoiutekkeliste infektsioone põhjustavate

mikroorganismide leviku vähendamises, mistõttu on nad tähtis kaasata IK nõuete

järgimisse. Töörühm leidis, et kliendile ja külastajale on eelkõige vajalik anda infot

kätehügieeni tegemise ja isikukaitsevahendite kandmise olulisuse kohta.

Head praktikad:

- Kliente lähedasi saab „harida“ kodulehele ning sotsiaalmeedia lehtedel

edastatud teabe teel.

- Võimalik on panna peasissepääsu juurde suur teavitustahvel koos palvega täita

kätehügieeni ja köhaetiketi nõudeid ning võimalusel kasutada maski.

- Väga oluline on, et kliendi lähedane ei tuleks haigussümptomitega

hoolekandeasutusse. Võimalusel tagada kliendi lähedase ja kliendi kontakt

teistest klientidest eemalt, nt kohtumiste toas, peasissekäigu juures olevas

ruumiosas või võimalusel väljas.

- Kui kliendi lähedased peavad kliendi juurde minekuks läbima ruumi või ruumiosa,

kus on teised kliendid, paluge kasutada külastajal maski.

Asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik või

motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §6

Kui bioloogilistest ohuteguritest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada, tagab

tööandja vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste

ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin.

Vaktsineerimise kasulikkust hindas Eesti ravijuhendi koostamise töörühm [3] kaudse

tõendusmaterjali põhjal, kus näidati üksikjuhtuuringutes ning nende põhjal tehtud

ülevaateartiklites, et vaktsiinvälditavad haigused levisid tervishoiutöötajatelt

patsientidele.

35

Lisaks kliendi kaitsmise aspektile hindas töörühm tervishoiutöötaja enda tervise

kaitsmist, viidates vere ja kehavedelike kokkupuute ohuga tervishoiutöötaja

märkimisväärsele tööalasele riskile haigestuda B-hepatiiti.

Arvestades potentsiaalselt kulu, väga madala tõendatuse astmega tõendusmaterjali,

praegu ühtse vaktsineerimise süsteemi puudumist, kuid võimalikku kasu siiski

vaktsiinvälditavatesse haigustesse mittehaigestumisel, andis töörühm nõrga positiivse

soovituse hooldekodutöötaja vaktsineerimiseks.

Eesti ravijuhendi koostajate soovitused hoolekandeasutuste töötajatele:

Hepatiit B Vaktsineerige töötajaid (kellel on kokkupuude kliendi verega): • kes ei ole saanud dokumenteeritult täielikku vaktsineerimiskuuri ehk 3 doosi • kellel ei ole seroloogilist tõendust vaktsineerimise või

põdemise kohta.

Vaktsineerige 3 doosiga intervalliga 0, 1 ja 6 kuud. 1-2 kuud pärast kolmandat doosi kontrollige anti-Hbs hulka. Kui anti-Hbs hulk on <10 mIU/mL, konsulteerige infektsioonhaiguste arstiga.

Gripp Vaktsineerige igal aastal ühe doosiga.

COVID-19 Vaktsineerige vastavalt riiklikele juhistele.

Läkaköha (Tdap vaktsiin

Läkaköha haigusjuhtude tekkimisel hooldekodus vaktsineerige

lähikontaktseid.

Difteeriateetanus Vaktsineerige töötajaid vastavalt riiklikule

immuniseerimiskavale iga 10 aasta tagant.

Asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega.

Otsest õigusaktidest tulenevat kohustust ei ole, kuid riskirühma vaktsineerimine, eriti kui

on olemas tõhus ja toimiv vaktsiin, on tõhus ja toimiv ennetusmeede hoidmaks ära

nakatumise kiiret levikut ja enneaegseid surmasid.

Riskirühma (kuhu kuuluvad kõik inimesed teatud vanusest) kuuluvate inimeste

vaktsineerimist korraldab Terviseamet riikliku immuniseerimiskava alusel.

Hoolekandeasutuse kliente immuniseerib tervishoiuteenuse osutaja kliendi soovil.

36

Tihti võib kliendi soovi või tahte avaldus jääda kas teadmatuse, unustamise või kahtluse

ja kõhkluste või muu põhjuse taha. Seega hoolekandeasutuse juhil ja töötajatel on tähtis

roll kliente teavitamise ja motiveerimise korraldamisel.

Head praktikad on:

- tuntud eksperdi kutsumine infopäevale;

- klientide ja nende lähedaste erapooletu teavitamine / info jagamine

vaktsineerimise plussidest ja miinustest;

- tasuta kultuuriüritusel osalemise korraldamine (nt teatri või kontserti

külastamine);

- muude hüvede pakkumine.

PÕHIKOMPONENT 4: TERVISHOIUTEENUSTE

OSUTAMISEGA SEOTUD INFEKTSIOONIDE SEIRE

Asutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses

aastate lõikes esineb, sh hingamisteede ning naha ja pehmete kudede

infektsioone.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §121

Otseselt ei ole öeldud, et hoolekandeasutuse juht peab täpselt teadma, kui palju ja

milliseid infektsiooni tema juhitavas asutuses aastate lõikes esineb, kuid tööandjal on

töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus tegeleda ennetustegevusega,

mille hulka kuulub ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine

terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning

töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

37

Nende meetmete hulka muuhulgas kuuluvad:

1) riskide tekkimise vältimine;

2) vältimatute riskide hindamine;

3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende

vähendamine vastuvõetava tasemeni.

Seega kaudselt – selleks, et planeerida ja rakendada IK ennetavaid meetmeid, peaks

asutuse juht vähemalt teadma infektsioonide trende - millisel tasemel infektsioonide

esinemine on, kas erinevad infektsioonid on langustrendis või tõusutrendis – selleks, et

vastumeetmeid planeerida.

Pea kõik lisanduvad meetmed nõuavad täiendavat ressurssi, mis omakorda tähendab, et

need ressursid peaksid olema selgelt suunatud just soovitud tulemuse saavutamiseks.

Kui asutuse juht teab, et ülemiste hingamisteede infektsioonide levik on tema asutuses

suur (see on iga asutuse juhi enda otsustada, mida tähendab suur), siis ta saab hakata

planeerima vastumeetmeid olukorra ohjamiseks (NB! kindlasti konsulteerida

vastumeetmete rakendamisel Terviseametiga).

Asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne infektsioonide seire

korraldamine.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12

Otseselt ei nõua ükski õigusakt, et hoolekandeasutus peab tervishoiuteenuse

osutamisega seotud infektsioone seirama, kuid kuna ennetustegevus on tööandja

kohustus, siis on eraldi isikute määramine mõistlik soovitus. Oluline ei ole niivõrd

spetsiifiliselt arve teada, vaid oluline on teada trende – kas ja millised infektsioonid on

tõusutrendis ning vajavad vastumeetmeid ning millised on langustrendis ja nendega

tegelemine nõuab vähem ressursse.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses on tervishoiuteenuse osutajale, kelleks on

ka hoolekandeasutuses töötav õde, seatud mitmeid ülesandeid, mis on seotud ka

38

infektsioonide seirega (tuvastamine, teavitamine, nõustamine, registreerimine jne).

Seega on mõistlik, et asutuse juhile annab seireandmeid asutuses õendusabiteenust

osutav õde.

Ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et teenuseosutajad, kes töötavad ühes

töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et

nende tegevus ei ohusta töötegijaid. Kui hoolekandeasutuses ei osutata väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse õendusteenust, siis tuleb leida muud lahendused ja

sõlmida muud kokkulepped, mis oma keerukuse tõttu jääb hetkel antud juhendist välja.

Asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt

noroviiruse, gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6

Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mille järgi tervishoiutöötaja teavitab

registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit

nakkushaiguskahtlusest, haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise asjaoludest ja

laboriuuringute tulemustest.

PÕHIKOMPONENT 6: IK TAVADE JA TAGASISIDE SEIRE

Asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või isikud teostavad

töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle

seiret konkreetse plaani põhjal.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §121, §13

Ükski õigusakt ei kohusta seireplaani koostama, kuid tööandja peab kontrollima

töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide tööde korral, kus esineb

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi

käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest

39

tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud

ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist. Ka on tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest tulenev kohustus tegeleda ennetustegevusega, mille hulka kuulub

ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks

või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja

sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Iga asutuse juht teeb ise oma juhtimisotsused, kuid sellise plaani olemasolu on väga

soovitatav, kuna võib kokkuvõttes säästa aega ja ressursse.

Miinimum, mida seireplaan sisaldada võiks, on:

- kätehügieeni nõuete täitmine;

- IKV kasutamise nõuete täitmine;

- keskkonna puhastamise nõuete täitmine;

- toiduohutuse ja veekvaliteedi nõuete täitmine;

- jäätmekäitlusnõuete täitmine;

- riietuse, sh tööriietuse kasutamise nõuete täitmine.

Plaan ei pea olema mahukas dokument. Plaanis võiks kirjas olla vähemalt järgmised

punktid:

- kes milliste nõuete täitmise eest vastutab?

- kui tihti ja milliseid seirevõtteid kasutatakse?

- tulemuste fikseerimise korraldamine.

Head praktikad:

- Haldusjuht teostab kontrolli keskkonna puhtuse ja juhenditest, sh

jäätmekäitlusjuhendist kinnipidamise üle. Keskkonna puhtuse, tööriietuse ning

IKV kasutamise seiret teostab visuaalselt pidevalt, 3 korda nädalas teeb pistelist

kohtvaatluskontrolli ruumi puhastamise töövõtete üle ning 1 kord kuus teeb

kõikidele puhastustöötajatele suulise testi isolatsiooninõuete täitmise osas.

Jäätmekäitlusnõuete üle teostab kontrolli pistelist, kuid mitte harvem, kui kord

nädalas. Tagasisidet annab töötajatele kohe ning tõsisemad puudused fikseerib

tööarvutis seire kataloogis oma valdkonna alamkataloogis.

40

- Köögi toimimise eest vastutav isik teostab seiret köögis ja toitlustusruumides

kehtestatud nõuete täitmise üle, sh vastutav joogivee ning pindade õigeaegse

testimise korraldamise eest ning jäätmekäitlusnõuete täitmise üle.

- Õde teostab seiret tervishoiuteenuse osutamisega seotud nõuete täitmise eest

(IKV, kätehügieen, tööriided, ruumide puhtus, diagnostika- ja hooldusvahendite

puhtus, ohtlike jäätmete käituse nõuded). Näiteks kätehügieeni nõuete täitmise

seireks fikseeritakse plaanis, et seisab 10 min kliente tubade koridoris ja jälgib,

kui paljud töötajad toast väljudes kasutavad antiseptikumi. Või kui paljud kliendid

enne söögisaali minemist kasutavad antiseptikumi.

- Hooldusjuht teostab kontrolli hooldajate tegevuse ja nõuetest kinnipidamise üle

(tööriided, IKV, kätehügieen, köhaetikett, tegevused isolatsiooniabinõude

rakendamisel jne).

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt kätehügieeni

juhendi rakendamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud ning jälgima tööhügieeni nõuete täitmist.

Kätehügieeni nõuete täitmise seire on üsna lihtne ja odav, kuid võib anda väga suuri

tulemusi. Seda saab teha nii visuaalselt, teoreetiliselt ja praktiliselt.

Visuaalne meetod:

- Seista kliente tubade koridoris ja jälgida, kui paljud töötajad, väljudes kliendi

toast, kasutavad antiseptikumi.

- Seista söögisaalis ja jälgida, kui paljud kliendid kasutavad enne sööma minemist

antiseptikumi.

Teoreetilised meetodid:

41

- Paluda hooldajal kirjeldada kätehügieeni nõudeid isolatsiooniabinõude

rakendamise korral.

- Paluda puhastusteenindajal kirjeldada kätehügieeni nõudeid peale kliendi

hügieeniruumi puhastamist.

Praktiline meetod:

- Paluda hooldajal või puhastusteenindajal näidata ette, kuidas ta teostab kätepesu

vee ja seebiga.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt

ruumide puhastamise juhendi / nõuete rakendamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja

kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima

tööhügieeni nõuete täitmist.

Visuaalne meetod:

- Liikudes asutuse ruumides ringi saab kohe visuaalselt näha, kas kusagil on

nähtavat mustust.

- Seistes kliendi toa puhastamise protseduuri teostamise juures ja jälgida

puhastamise protseduuride läbiviimist.

Teoreetiline meetod:

- Paluda puhastusteenindajal kirjeldada kliendi hügieeniruumi puhastamise

järjekorda, kasutatavaid vahendeid ning mida kliendi hügieeniruumis hooldaja

teha ei tohi.

42

Asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete

täitmise seire.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §6

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja

kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima

tööhügieeni nõuete täitmist.

Tervishoiutöötaja peab täitma nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded, sh

tagama puhtad töövahendid.

Asutuses toimub ohtlike jäätmete käitluse nõuete täitmise seire.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja

kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima

tööhügieeni nõuete täitmist.

Visuaalne meetod:

- Kas eri värvi ja/või erinevalt tähistatud prügikastis on need jäätmed, mis sinna

kuuluvad?

- Hooldusportsessi ajal jälgida, kuhu protseduuri läbiviijad viskavad teravad ja

kehavedelikega määrdunud jäätmed.

43

Head praktikad:

- Asutuses on igal pool avalikes kohtades kasutusel neljased prügikastid, mille peal

on selge, piltidega juhend nendest jäätmetest, mida tohib konkreetsesse

prügikasti visata.

- Kuna teravaid jäätmeid ja kehavedelikke sisaldavad jäätmed tekivad vaid

hooldajatel ja õdedel, on neil oma kärus alati kaasas vastavad selgelt tähistatud

konteinerid.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib köögis vähemalt visuaalselt

kätehügieeni, IKV kasutamise, toiduainete gruppide hoidmise, tööriiete

kasutamise, pindade puhastamise ja nõude puhtuse nõuetest

kinnipidamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Toiduseadus §26, §34

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Käitleja

on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust (edaspidi

enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid

kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. [5;8]

Head praktikad:

- Vastutav isik jälgib visuaalselt köögis toimuvat ning puuduste korral annab kohest

tagasisidet.

- Vastutav isik palub töötajal selgitada, kuidas toimub eri toorme käitlemine ja

hilisem pindade ning seadmete puhastamine (nt kanaliha käitlemine jne).

- Vastutav isik palub töötajal ette näidata, kuidas töötaja teostab kätehügieeni.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt IKV

kasutamise korra rakendamist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

44

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja

kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima

tööhügieeni nõuete täitmist.

Head praktikad:

- IKV kasutamise jälgimine on üks lihtsamaid seire meetodeid, sest visuaalne pool

annab kohe tagasisidet selle kohta, kas IKV rakendatakse korrektselt või ei. Seega

kõik töötajad, peaksid olema koolitatud mitte ainult ise IKV korralikult kasutama,

vaid juhtima tähelepanu ka kolleegi puudulikule IKV kasutamisele.

- Vastutav isik saab lisaks teha suulisi teste, nt kinnaste kasutamise kohta – millal

tuleb kaitsekindaid kasutada, kui tihti tuleb vahetada, kuhu kasutatud

kaitsekindad panna jne.

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt riietuse, sh

tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13

Tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist. Kõikide

tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja

töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi,

suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja

kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid ning jälgima

tööhügieeni nõuete täitmist.

Head praktikad:

- Nagu IKV puhul, on ka tööriietuse kandmise visuaalne kontroll kiire ja kohese

tagasiside andmise võimalusega. On mõistlik ja ohutu organisatsioonikultuuri

45

normaalne osa, et kõik töötajad mitte ainult ei jälgi ise nõuete täitmist, vaid

vajadusel juhivad kolleegide tähelepanu puudusele.

PÕHIKOMPONENT 7: TÖÖKOORMUS, PERSONAL JA

VOODIKOHTADE TÄITUVUS

Asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36

teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja

või abihooldustöötaja kohalolekul kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel

ajal 12 järjestikuse tunni jooksul, erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud

arv tegevusjuhendajaid.

Sotsiaalhoolekandeseadus §86

Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele §3

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega. Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele seab selged nõuded personali arvule ja

pädevusele, sätestades, et teenuseosutaja tagab teenuse osutamise tegevuskohas

vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja

lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12

teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul (nõue hakkab kehtima

01.07.2026).

Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja,

kes on läbinud selleks vajaliku erialase väljaõppe või omab sobivat kutse- või

kõrgharidust.

46

Asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised

oma tööd tegema (nt on haiged).

Ükski õigusakt otseselt ei nõua, et hoolekandeasutusel peab olema plaan juhuks, kui

hooldustöötajaid ei ole piisavalt, kuid selleks, et hoolekandeteenust osutada on

kohustus teatud arv töötajaid tagada.

Head praktikad:

- Hoolekandeasutusel on kokkulepe omavalitsusega, et kui tekib personali

probleem ning hoolekandeasutusel endal puudub võimekus probleem

lahendada, siis koostöös omavalitsusega viiakse läbi kampaania vabatahtlike

leidmiseks, kellele viiakse prioriteetse tegevusena läbi tervisekontroll,

vormistatakse abihooldajaks ning tutvustatakse kõiki vajalikke dokumente.

- Eriti hea praktika on juba valmis internetiplatvorm, kus vabatahtlik esitab

andmed, allkirjastab tahteavalduse, tutvub juba kõikide dokumentidega ja ka

riskidega ning alles siis suunatakse tervisekontrolli ning viiakse läbi muud

protseduurid.

Kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega

kokkupuutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad

töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad,

tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad

tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja

isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat sooritavad või

täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat

tervisetõendit.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §13

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus nõuab tervisetõendit nakkushaiguste

läbimise kohta järgmistelt töötajatelt:

47

- toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja

joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja

joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad;

- abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;

- tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad

tervishoiuasutuse töötajad;

- kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;

- praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

PÕHIKOMPONENT 8: IK JAOKS EHITATUD

SISEKESKKOND, MATERJALID JA SEADMED

Kõikidel klientidel on pidev juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja

joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §9

Veeseadus §85

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded §9

Toiduseadus §32

Tegemist on õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kvaliteetne ja testitud joogivesi peab

klientidele olema alati kättesaadav. Hoolekandeasutus kui joogiveekäitleja peab

vähemalt kord aastas korraldama joogivee proovi võtmise.

Head praktikad:

- Kraanivesi

- Maitsega kraanivesi (nt marjade, kurgi koorte, maitsetaimedega maitsestatud

kraanivesi) üldkasutatavates kohtades.

- Veeautomaadid ja/või pudelivesi

48

Asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv

plaan selle tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks veeteenuse

katkemine, elektrienergia teenuse katkemine või muu kriitilise teenuse katkemine.

Lisaks joomisele vaja vett ka söögi tegemiseks, hügieenitoimingute tegemiseks,

puhastamiseks jne.

Head praktikad:

- Veeautomaadid ja kokkulepe pudelivee tarnijatega, mis tagab ohutu joogivee

vähemalt 48 tunniks.

- Koostöö omavalitsusega, mis veeteenust kui elutähtsat teenust korraldav asutus

või kui lihtsalt üldhuviteenuse korraldamist tagav asutus tagab pikemaajalise

veeteenuse katkestuse korral hoolekandeasutusele prioriteetse ülesandena

ohutu joogivee.

- Kokkulepe omavalitsusega, kus hoolekandeasutuse vastutus on ohutu joogivee

tagamine 48. tunniks ja kui katkestus on üle selle, tagab ohutu joogivee

omavalitsus.

- Selge plaan, kuidas kogutakse joogivett, kui on oht teenuse katkemiseks või

kuidas korraldatakse joogivee kättesaadavus pikaajaliselt, rakendades piiranguid

tavapärases joogiveele juurdepääsus.

Asutuses on vähemalt kaks WC-potti kümne voodikoha kohta,

erihoolekandeteenuse osutamisel üks valamuga tualettruum kuni kümne

isiku kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile §4

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt

kaks WC potti kümne voodikoha kohta. Töötajatele peab olema eraldi WC.

49

Erihoolekandeteenuse osutamise korral on kohustuslik ühe valamuga tualettruum kuni

10 kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku, välja

arvatud uriini absorbeerivaid abivahendeid kasutava isiku kohta

Asutuses on vähemalt üks valamu nelja voodikoha kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt

üks valamu nelja voodikoha kohta.

Kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab kõikides tualettruumides

olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Käte pesemiseks sobivad kõige paremini seebid ja soe vesi. Seebi valikul asutuse juhi

enda otsustada, kas kasutatakse vedelseepi, mis on soovitatav, kuna võimaldab koheselt

doseerida õiges koguses pesuainet, või tavalist seepi. See sõltub osaliselt ka kliendi enda

soovidest – paljud kliendid on tavalise seebiga harjunud ja on juhtumeid, kus tavalise

seebi asemel vedelseebi andmine viib selleni, et klient üldse seepi ei kasuta.

Anda võib järgmisi praktilisi soovitusi:

- kui vähegi võimalik, eelistage vedelseepi seebidosaatoris;

- kui klient on harjunud kasutama tavalist seepi ja on oht, et ta ei võta vedelseepi

omaks, siis kasutage tavalist seepi.

Asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt

45 kraadine vesi.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

50

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutusel olema ööpäev

läbi tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45 kraadine vesi.

Asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus, toimiv plaan või

muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas

katkeb.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee või veeteenuse katkemine, elektrienergia teenuse

katkemine või muu kriitilise teenuse katkemine.

Head praktikad:

- Koostöö omavalitsusega, mis tagab pikemaajalise sooja vee katkestuse korral

hoolekandeasutusele prioriteetse teenuse taastamise.

- Eraldi kaasaskantavate gaasiballoonidega gaasipliit, kus lisaks toidu tegemisele

saab keeta vett nii hügieenitoiminguteks kui joogivee ohutumaks tegemiseks.

- Oma soojaveeboiler (koos alternatiivse elektrienergia tagamisega).

- Võimalik on tellida liikuv välisaun või sarnane liikuv võimalus sooja pesuvee

tagamiseks.

Asutuses on vähemalt üks pesemiskoht kümne voodikoha kohta,

erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni

kümne isiku kohta.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumidele §4

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab asutuses olema vähemalt

üks pesemiskoht kümne voodikoha kohta.

51

Köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatuse

võimalusega.

Toiduseadus §26

Õigusaktidest otseselt tulenev kätepesu kohustus sõltub suuresti valdkonnast ja

toiduainete grupist (nt piimatöötlejad, lihatöötlejad jne), kuid kõikide nõuete alus

tuleneb toiduseadusest, mille järgi peavad kõik toidu käitlejad tagama toiduhügieeni

nõudeid.

On väga tähtis, et töötajad järgivad isikliku hügieeni häid tavasid, sest seeläbi

takistatakse bakterite levimist toidule. Iga isik, kes töötab toidukäitlemisalas, peab

hoidma kõrgel tasemel isiklikku puhtust ning kandma sobivat puhast riietust ja vajaduse

korral kaitseriietust. Töötajad peavad alati enne toidu valmistamist pesema käsi, sest see

on üks parimaid viise takistada toidumürgitust põhjustavate bakterite levimist.

Asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide

ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja

ühendamise võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja

kütuse saamiseks ja järgi ühendamiseks.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee või veeteenuse katkemine, elektrienergia teenuse

katkemine või muu kriitilise teenuse katkemine.

Olenevalt asutusest, osutatavatest teenustest ja sõltuvatest teenustest, võiks kriitiliselt

vajalikeks lugeda järgmisi teenuseid/seadmeid:

- toasoe;

- joogivesi ja toidu valmistamiseks sobilik vesi;

- valgustus (med. ruumid, hügieeniruumid, kliente toad jne);

- toit, sh soe toit (siia alla kuulub säilitamine, valmistamine, soojas hoidmine);

52

- pesuvesi (keskkonna puhastamine, köögiseadmete ja toidunõude puhastamine

jne);

- tuleohutusseadmed (ATS, turvavalgustus);

- elektrilised meditsiiniseadmed (hapnikumasin jne);

- 1 pesumasin puhastusvahendite (mopid, lapid, riided jne) pesemiseks.

Head praktikad:

- Minimaalne plaan peaks olema, et asutus on kaardistanud kõik need olulised

tarbijad, mis on absoluutne miinimum, et tagada klientidele parim võimalik

teenus, ning koostöös elektrikäidu korraldajaga on need tarbijad koondatud

peakilbis nii, et need oleks kas ühes kohas ja/või selgelt tähistatud. Lisaks on

vajalik tagada selgelt tähistatud generaatori ühendamise võimalus ning

ümberlülitus.

- Koostöö omavalitsusega, mis elektrienergia teenuse katkemise korral koostöös

elektrienergia teenuse taastamist korraldava asutusega taastab elektrienergia

hoolekandeasutuses esmajärjekorras.

- Oma elektrigeneraator, piisav kogus kütust (min 48h), isik, kes oskab generaatorit

kasutada ja hooldada, ning võimalus ühendada generaatori hoone

elektrisüsteemi. Minimaalne vajadus on tagada elektrienergia esmajoones

sanitaarsõlme (toasoe, külm vesi, soe vesi), olulise valgustuse, olulise pliidi (oma

teisaldatavate gaasiballoonidega gaasipliit on parem variant, kuna tööstuslikud

elektripliidi tarbivad väga palju elektrit), pesumasina jaoks.

- Selge kirjalik kokkulepe generaatori omajaga (nt omavalitsus) või rentimisega

tegeleva ettevõttega, kes tarnib vajaliku elektrigeneraatori koos täis paagiga

ettenähtud kohta. Sellise plaani toimimise eelduseks on, et asutuses on võimalik

generaatori ühendada ja olemas on isik, kes oskab generaatorit kasutada ning

hooldada.

- Päikeseenergia tootmise võimalus koos oma elektrienergia salvestamise

võimalusega.

53

Kõikides kliendi hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad

kätehügieeni võimalused (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja

ühekordsed kätekuivatuspaberid. Antiseptika punktid on olemas lisaks õe

vastuvõtuteenuse kohtades ka söögisaalis, köögis, pesuruumides,

koridorides ja hoone sissepääsu juures.

Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele,

aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele §72

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §8

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §7

Nõuded tulenevad mitmest õigusaktist, mille alusel on Terviseamet kui pädev asutus

koondanud soovituse. Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma

tarvitusele erinevad tööhügieeni abinõud, mille hulka kuulub ka kohustus anda töötajate

kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid

ning vajadusel paigaldama silmadušid.

Eesti ravijuhendi töögrupp [3] toob välja, et hooldekodutöötaja käed võivad saastuda

mikroorganismidega pärast lähikokkupuudet patsiendi, pindade, vahendite ja

seadmetega või ka teiste tervishoiuasutuse-/hooldekodutöötajatega. Adekvaatne

kätehügieen on oluline tegevus tervishoiutekkeste infektsioonide ennetamisel, sest

vähendab mikroorganismide ülekandumist. Kõikides tualettruumides peab olema käte

pesemise ja kuivatamise võimalus.

Head praktikad:

- Antiseptikumi dosaatorid paigutada erinevatesse kohtadesse (nt tualetti,

pesuruumidesse, välisukse lähedusse, võimalusel klientide ruumidesse) järgides

ohutusnõudeid.

- Kui pole võimalik panna käte antiseptikumi kliendi ruumi või mistahes ruumi

nähtavale kohale siis töötaja kannab seda kaasas.

- Käte antiseptikumide ja käte vedelseepide pudelite taastäitmine pole saastumise

riski tõttu lubatud.

54

Magamistubades on loomulik ventilatsioon.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §9

Tegemist on õigusaktist tuleneva nõudega, mille järgi loomulik või sundventilatsioon

peab tagama küllaldase õhuvahetuse kõikides ruumides. Magamistubades peab olema

ka loomulik ventilatsioon.

Head praktikad:

- Kõige odavam viis loomuliku ventilatsiooni tagamiseks on paigaldada

manuaalsed värskeõhuklapid. Kõige kliendisõbralikum variant on paigaldada

eraldiseisev elektriline sissepuhke/väljatõmbeventilaator, mis vastavalt andurilt

saadud infole kas annab õhku tuppa juurde või kui CO2 või niiskussisaldus on liiga

suur, siis tõmbab õhu välja.

Hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, mida saab

täielikult välisõhule ümber lülitada või on võimalik välisõhu osakaalu

suurendada vähemalt 50%-ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist

samale tasemele välisõhu filtreerimisega.

Ventileerimise ja tuulutamise nõuded hoolekandeasutusele §3

Tegemist on õigusaktist tuleneva kohustusega, mille järgi kui ruumitemperatuuri

tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine

võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50 protsendini sissepuhkeõhust

ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimine samale tasemele välisõhu filtreerimisega.

Asutuses on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi

kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui

isolatsioonitubade arv on ebapiisav.

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §4

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §7, §22, §24

55

Nakkushaiguste tõrje nõuded terves ulatuses

Otseselt ei ole öeldud, et asutuses peavad isolatsioonitoad või üheinimesetoad olema,

kuid asutuse juhi kohustus on tagada töötajate ning klientide elu ja tervise kaitse ning

täitma nakkushaiguste tõrje nõudeid, kus on ära toodud ka haige isoleerimise ja tõrje

tegevused. Tööandjal kohustus määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest

ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks. Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4.

ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega kliendid, tuleb

rakendada eriabinõusid.

Nii Ontario (Kanada) [7], Ühendkuningriigi [2] kui Hispaania [1] hoolekandeasutuste

juhendmaterjalides on rõhutatud, et kohortimine, kui isolatsioonitoad või üksikud toad

ei ole saadaval, on üks olulisemaid ja kõige kiiremaid meetodeid nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, sh eriti siis, kui täpselt ei ole teada, mis nakkushaigusega tegemist on ja

mille kaudu see levib.

Head praktikad:

- Eesti hoolekandeasutustes on levinud ja end tõestanud praktika kahetasandiline

isolatsiooniabinõude rakendamine:

a) kliendi tuba, kui peamine isolatsioonituba; b) hoone tiib, hooneosa või korrus,

kus klient elab, on eraldi kohort.

- Tsoonide ustel on selgelt eraldi tähistatud tsooni nimetus koos selgete

tegevusjuhistega ja kõik töötajad teavad, kuidas erinevates tsoonides käituda.

- Kohordis töötavad vaid ühed ja samad inimesed, kes on infektsiooni vastu

vaktsineeritud, töötajate ristkasutust ei toimu.

- Kliendi üleviimine spetsiaalsesse eraldi tuppa peaks olema erimeede ja väga hästi

läbi mõeldud, kuna see mõjub väga tugevalt kliendi psüühikale (mis omakorda

võib vähendada kliendi organismi vastupanuvõimet) ja transport ise on

infektsiooni leviku riski suurendav.

Asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon.

Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded §11

56

Tegemist on õigusaktidest tuleneva nõudega, mille järgi peab hoolekandeasutuses

olema reoveekanalisatsioon.

Asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui

kanalisatsiooniteenused ei tööta.

Otseselt plaani kui dokumendi olemasolu ükski õigusakt ei nõua, kuid õigusaktidest

tulenevaid kohustusi peab täitma ka kriisiolukordade ajal. Olgu selleks

kanalisatsiooniteenuse, soojavee või veeteenuse katkemine, elektrienergia teenuse

katkemine või muu kriitilise teenuse katkemine.

Head praktikad:

- Koostöö omavalitsusega, mis tagab pikemaajalise kanalisatsiooniteenuse

katkestuse korral hoolekandeasutusele prioriteetse teenuse taastamise.

- Neile klientidele, kes on võimelised kasutama välitualetti, neile on mõistlik tellida

välitualett. Neile, kes ei ole, tuleb hügieen tagada alternatiivsel moel kas

kasutades niiskeid rätikuid, mähkmeid, siibreid – potte.

Asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud.

Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus §24

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §6

Asutuses koguda eraldi segaolmejäätmeid, segapakendit, papp-ja kartongijäätmeid.

- Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud jäätmed (erikäitlust vajavad meditsiinilised

jäätmed, patareid, luminessentslambid jne).

- Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmetena tuleb eraldi koguda

kehavedelikega küllastunud materjalid ja teravad-torkivad esemed.

57

Asutuse töötervishoiu riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool

nimetatud IK alaseid tegevusi.

Nõudeid on palju ja iga asutuse juht korraldab oma tööd ise. Kõiki neid punkte, mis

käesolev juhend sisaldab, võib tinglikult pidada infektsioonikontrolli plaaniks.

Käesoleva juhendi autor annab järgmise soovituse:

- Koostage töötervishoiu riskianalüüs ja tegevuskava selle juhendi punktide järgi.

See aitab teil struktureerida ja planeerida kogu IK alast tegevust ning tagab selle,

et ükski nõue ei jää täitmata. Samuti aitab struktureeritud ülesehitus planeerida

seiret ja koolitusi, mis omakorda võib aega säästa – tegevused on teadlikult

planeeritud ja kogu ressurss (inimesed, raha, aeg) läheb kõige kriitilisemate ja

olulisemate tegevuste elluviimiseks.

58

TESTKÜSIMUSTIK

Kas asutusel on 1 või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete täitmist?

Kas valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel on piisavalt aega riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste rakendamise ja jälgimisega aega tegeleda?

Kui asutuses osutatakse õendusabiteenust, siis kas tervishoiuteenuse osutajal on piisavalt kiire ligipääs labori tulemustele? Kas asutusel on juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid? Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised? Kas asutuses on saadaval võimalike nakkusohtlike jäätmete käitlemise juhised koos selgete lühijuhistega võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades? Kas asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesu kohad) on saadaval ja nähtavalt kohal selged kätehügieeni juhised?

Kas asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude juhend? Kas asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut isolatsiooniabinõude rakendamiseks? Kas asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud)? Kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud, kas erinevad tsoonid on selgelt tähistatud?

Kas IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad, puhastusteenindajad ja muud haldustöötajad?

Kas kõik töötajad enne tööle asumist läbivad tööandjapoolse juhendamise? Kas kõik töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja ülesanne, kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat? Kas kõik töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase meeldetuletuskoolituse?

Kas töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele töötajale ka praktiline voodikohakoolitus? Kas klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse kohta? Kas klientide lähedastele saadetakse teavitusi või teavitatakse muul moel kätehügieeni ja köhaetiketi ning tegutsemisel haigussümptomite täitmise olulisuse kohta?

59

Kas asutus motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik? Kas asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik? Kas asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega?

Kas asutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes?

Kas asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne on infektsioonide seire korraldamine?

Kas asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse, gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle? Kas asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või vastutavad isikud teostavad töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse plaani põhjal? Kas asutuses toimub vähemalt visuaalne kätehügieeni nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete täitmise seire?

Kas jälgite vähemalt visuaalselt ohtlike jäätmete käitlemise juhendi rakendamist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt köögis enesekontrolli plaani hügieeni osa täitmist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt IKV kasutamise korra rakendamist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt riietuse, sh tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses? Kas asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul, erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud arv tegevusjuhendajaid? Kas asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma tööd tegema (nt on haiged)?

Kas kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat tervisetõendit?

Kas kõikidel klientidel on pidev juurdepääs ohutule joogiveele? Kas joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas? Kas asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan selle tagamiseks juhul, kui peamine teenuse allikas katkeb? Kas asutuses on vähemalt 2 WC potti kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel 1 valamuga tualettruum kuni kümne isiku kohta? Kas asutuses on vähemalt 1 valamu nelja voodikoha kohta? Kas kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus? Kas asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45 kraadine vesi?

60

Kas asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus või toimiv plaan juhuks või toimiv plaan või muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb? Kas asutuses on vähemalt 1 pesemiskoht kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta? Kas köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatuse võimalusega?

Kas asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja ühendamise võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja kütuse saamiseks ja järgi ühendamiseks?

Kas kõikides klientide hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad kätehügieeni võimalused (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed kätekuivatuspaberi? Kas antiseptika punktid on olemas lisaks õe vastuvõtuteenuse kohtades ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoonesse sissepääsu juures? Kas magamistubades on loomulik ventilatsioon? Kui hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, siis kas seda saab täielikult välisõhule ümber lülitada või kui ei, siis kas välisõhu osakaalu saab suurendada vähemalt 50%ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemee välisõhu filtreerimisele? Kas teil on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav? Kas asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon? Kas asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui kanalisatsiooniteenuse ei tööta?

Kas asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud? Kas asutuse riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool nimetatud IK alaseid tegevusi?

61

VIITED

1. Bouza et al. Infection control in long term care institutions for the elderly: A

reflection document on the situation in Spain. 2023

2. Department of Health (England) and the Health Protection Agency in conjunction

with the Care Quality Commission. Prevention and control of infection in care

homes – an information resource. 2013

3. Infektsioonikontrolli standardnõuded. Eesti Haigekassa. 2022.

4. Lee et al 2019 Effectiveness and core components of infection prevention and

control programmes in long-term care facilities: a systematic review

5. Maaeluministeerium on 2019. aastal tellinud töö „Ohutu toitlustamine – toidu

ohutu valmistamise juhend

6. Minimum requirements for infection prevention and control. Geneva: World

Health Organization; 2019. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

62

7. Ontario Agency for Health Protection and Promotion (Public Health Ontario).

Infection prevention and control for long-term care homes: summary of key

principles and best practices. Toronto, ON: Queen’s Printer for Ontario; 2020

8. Põllumajandus- ja Toiduamet 2021. Ettevõtte enesekontrolli plaan.

9. Põllumajandus- ja Toiduamet. Listeria monocytogenes`e tuvastamiseks

toidutöötlemisaladelt ja seadmetelt proovide võtmise juhend

10. Terviseamet 08.10.2020 „Standardnõuded hoolekandeasutuses teenuse

osutamiseks ja külastuste korraldamiseks, COVID-19 haiguse leviku

ennetamiseks“

11. Terviseameti „Hoolekandeasutuse personali ja klientide tegevusjuhis COVID-19

pandeemia tingimustes“

12. World Health Organization 2016. Guidelines on core components of infection

prevention and control programmes at the national and acute health care facility

level. ISBN 978-92-4-154992-9 ©

13. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika „Väljaspool

kodu osutatavat ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust hooldusteenust

pakkuva asutuse toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika“ etapp nr 2.

TAUSTAMATERJAL.

Õigusaktide nimekiri

Riigikogu 08.02.2017. a „Hädaolukorra seadus“

Riigikogu 09.12.2015. a „Sotsiaalhoolekande seadus“

Riigikogu 12.02.2003. a „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus“

Riigikogu 09.05.2001.a „Tervishoiuteenuste korraldamise seadus“

Riigikogu 16.06.1999. a „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“

Riigikogu 25.02.1999. a „Toiduseadus“

Riigikogu 14.06.1995. a „Rahvatervise seadus“

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

63

Majandus- ja taristuministri 02.04.2020 a määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja

sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“

Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023. a määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“

Sotsiaalministri 24.09.2019.a määrus 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“

Sotsiaalministri 13.08.2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi

iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele

ja ravimitele“

Sotsiaalministri 19.08.2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“

Sotsiaalministri 31.10.2003. a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“

Sotsiaalministri 03.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse

tervisekaitsenõuded“

Terviseameti põhimäärus

Terviseameti nakkushaiguste osakonna põhimäärus

Infektsioonikontrollialase toimepidevuse

ja riskijuhtimise metoodika

hoolekandeasutustele

TAUSTAMATERJAL

1

Sisukord

Mõisted .......................................................................................................................................2

Lühendid .....................................................................................................................................3

Tabelid ........................................................................................................................................3

Sissejuhatus ................................................................................................................................4

1. Taustaandmed ......................................................................................................................6

1.1. WHO 8 põhikomponenti ...............................................................................................6

1.2. WHO miinimumnõuded .............................................................................................. 14

1.3. Teaduslik materjal ....................................................................................................... 17

1.4. IK Ontario hoolekandeasutustes, Kanada .................................................................... 19

1.5. IK Hispaania hoolekandeasutustes .............................................................................. 25

1.6. IK Ühendkuningriigi hoolekandeasutustes .................................................................. 28

1.7. Andmete võrdlemine ................................................................................................... 32

1.8. Koondandmete analüüs ............................................................................................... 47

1.9. Vahekokkuvõte ........................................................................................................... 51

2. Õiguslik taust ..................................................................................................................... 55

2.1. Õigusaktid................................................................................................................... 55

2.2. Juhendmaterjalid ......................................................................................................... 70

2.3. Toimepidevus .............................................................................................................. 72

3. Kokkuvõte ......................................................................................................................... 76

3.1. Vahekokkuvõtte tabel .................................................................................................. 76

4. Ettepanekud hoolekandeasutusele rakendatavate IK nõuete/soovituste rakendamiseks ....... 94

Õigusaktide nimekiri ............................................................................................................... 100

Kasutatud materjalide nimekiri ................................................................................................ 101

2

Mõisted

Klient – käesolevas metoodikas hoolekandeasutuses teenuse saajana viibiv isik, alternatiivne

mõiste on hoolealune.

Elutähtis teenus – teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine

ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse

toimimist. Elutähtsat teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku

ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.

Erihoolekandeteenus – teenus, mis on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise

tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab

erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste

sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Hoolekandeasutus – käesolevas metoodikas kasutatakse kui ööpäevaringset

üldhooldusteenust ja/või ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav asutus.

Infektsioonikontroll - süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on hoida ära või peatada

nakkushaiguste ehk mikroorganismide poolt tekitatud haiguste levik tervishoiuteenuste

osutamisel.

Toimepidevus – võime kohaneda muutuste, väljakutsetega ja erinevate riskitasemetega

selleks, et hoida hoolduse kõrge kvaliteeditaset ja viia ellu asutuse eesmärgid.

Üldhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk

on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,

tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes

ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

Üldhuviteenus – olulise infrastruktuuriga seotud teenus, mille kättesaadavusest sõltub valdava

enamuse isikute toimetulek, elukvaliteet ning riigi majanduskeskkond ja julgeolek. Elutähtsat

teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või

kohaliku omavalitsuse valdava enamiku klientide kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-

, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust

ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuseosutaja (edaspidi

üldhuviteenuse osutaja).

3

Lühendid

Ad hoc – sündmuspõhine või ühekordne tegevus, strateegilise planeerimise puudumine

ECDC - Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus

IK – infektsioonikontroll

IKV - isikukaitsevahendid

SKA – Sotsiaalkindlustusamet

TEA – Terviseamet

WHO – World Health Organisation (eesti k. Maailma Terviseorganisatsioon)

Tabelid

Tabel 1. WHO miinimumnõuete koondtabel

Tabel 2. SKA toimepidevuse metoodika

Tabel 3. Vahekokkuvõte

Tabel 4. Nõuete/soovituste koondtabel

4

Sissejuhatus

Töö on valminud Terviseameti ja OÜ Mindup Systems 28.03.2023 sõlmitud töövõtulepingu

4.2-3.1/1634 alusel. Teenust rahastatakse Terviseameti ja Euroopa Sotsiaalfondi projektist

„Euroopa Sotsiaalfondi vahendid REACT-EU COVID-19 mõjude leevendamiseks“

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2022 a. novembri seisuga 162 tegevuskohta, sh 13

päevahoiu- ja intervallhoiuteenuse osutajat, mis pakuvad ööpäevaringset väljaspool kodu

osutatavat üldhooldusteenust. Statistikaameti andmete põhjal osutati 2022. aastal

üldhooldusteenust 14495 inimesele ja erihoolekandeteenuseid 6894 inimesele.

Rahvusvahelisel tasemel on infektsioonikontroll (edaspidi IK) suunanäitajaks Maailma

Terviseorganisatsioon (edaspidi kasutatakse selguse huvides inglisekeelset lühendit WHO),

mille koostatud juhendmaterjalid1 on aluseks tervishoiuasutuste IK süsteemi korraldamisel. IK

ongi hetkel suuresti seotud tervishoiuteenuste osutajatega tulenevalt tervishoiutekkestest

infektsioonidest.

Tervishoiutekkesed infektsioonid on ühed sagedasemad tüsistused haiglas, põhjustades

kannatusi nii patsiendile kui ka tema pereliikmetele. Tervishoiutekkeste infektsioonide tõttu

pikeneb sageli haiglas viibimine, kaasneb ravi ebaõnnestumine ning suurenevad

tervishoiukulud. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmetel haigestub

igal aastal Euroopa Liidus tervishoiutekkesesse infektsiooni ligikaudu 4 miljonit patsienti ja

sellega otseselt seotud surmajuhtude arv on hinnanguliselt 37 000. Eestis on

tervishoiutekkeste infektsioonide levimus ECDC 2016-2017 hetkleviuuringu alusel 4,2 %.

Paljud tervishoiutekkesed infektsioonid on ennetatavad, kui rakendada IK standardnõudeid.

Neid tuleb rakendada iga patsiendi/kliendi hoolduses ja ravis. 2

WHO eksperdid usuvad, et kuigi nende juhised keskenduvad akuutsetele tervishoiuasutustele,

peaksid IK põhiprintsiibid ja tavad olema levinud igas asutuses, kus osutatakse

1World Health Organization 2016. Guidelines on core components of infection prevention and control programmes at the national and acute health care facility level. ISBN 978-92-4-154992-9 © 2 Eesti Ravijuhend. infektsioonikontrolli juhend. Esimene osa: infektsioonikontrolli standardnõuded

5

tervishoiuteenust. Seetõttu tuleks neid suuniseid mõningate kohandustega arvestada ka

kogukonnas, esmatasandi arstiabis ja pikaajalist hooldust pakkuvates asutustes, kui nad oma

IK-programme arendavad ja läbi vaatavad (juhis lk 9).

Samas tõdevad WHO eksperdid, et mittestatsionaarravi osutavad asutused ei peaks kõiki WHO

kaheksal põhikomponendil põhinevaid juhiseid täitma, vaid peaks piirduma

miinimumnõuetega.

Sellest tulenevalt on antud tööl järgmised eesmärgid:

1) kirjeldada lähemalt WHO IK kaheksat põhikomponenti ja nende sisu;

2) selgitada välja, millised võiksid olla need nõuded/soovitused, mida on mõistlik

hoolekandeasutustes rakendada;

3) vajadusel muuta mõistliku nõude/soovituse sõnastust viisil, et see haakuks Eestis

kehtiva õigusruumi ja mõistetega.

Eesmärkide saavutamiseks avatakse IK tausta nii WHO, WHO IK miinimumnõuete, ühe

teadustöö ja kolme riigi hoolekandeasutuse jaoks koostatud juhendmaterjali vaates. Nende

põhjal koostatakse küsimuste vormis nimekiri nendest nõuetest/soovitustest, mida töö autor

peab mõistlikuks hoolekandeasutustes rakendada. Täiendavalt analüüsitakse Eestis kehtivat

õigusruumi ning Terviseameti juhendeid ning vajaduse korral sõnastatakse WHO

kontrollküsimus kas ümber, lükatakse tagasi või lisatakse küsimusi juurde.

Antud taustamaterjaliga tuvastatud oluliste nõuete/soovituste kohta koostatakse eraldi

dokumendina headel praktikatel ja soovitustel põhinev juhendmaterjal ja enesehindamise

tööriist.

Lisaks peab arvestama, et riskijuhtimise ning toimepidevuse vaates on IK vaid üks osa

hoolekandeasutuste protsessidest / tegevustest. Seega antud juhul tuleb metoodikas

arvestada asutuse üldiste oluliste teenustega seotud tegevuste hindamiseks mõeldud

metoodikatega, nt Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA, 2021) “Väljaspool kodu osutatavat

ööpäevaringset üldhooldusteenust pakkuva asutuse toimepidevuse ja riskijuhtimise

metoodika”, et vältida dubleerimisi. Nimetatud metoodika ei ole veel laialt asutustele

kättesaadavaks tehtud, kuna on hetkel veel pooleli (metoodika on valmis, kuid hindamise

tööriista ei ole).

6

1. Taustaandmed

1.1. WHO 8 põhikomponenti

WHO ekspertide poolt koostatud juhendmaterjal tervishoiuasutustele põhineb kaheksal

põhikomponendil:

1. Põhikomponent 1: IK kava/programm (ingl.k Infection Prevention and Control

(IPC) program)

2. Põhikomponent 2: IK juhised (ingl.k IPC guidelines)

3. Põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus (ingl.k IPC education and training)

4. Põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire (ingl.k

Surveillance of Health care-associated infections)

5. Põhikomponent 5: Strateegiad IK kava efektiivsemaks rakendamiseks (muutuste

vastuvõtlikkuse suurendamine ja kiirendamine) (ingl. k Multimodal strategies for

implementation of IPC interventions)

6. Põhikomponent 6: IK tavade ja tagasiside seire (ingl. k Monitoring/audit of IPC practices

and feedback)

7. Põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus (ingl.k Workload,

staffing and bed occupancy)

8. Põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed (ingl.k Built

environment, materials and equipment for IPC at the facility level)

Põhikomponendid omakorda sisaldavad olulisi tegevusi / protsesse / aspekte, mis WHO

enesehindamise küsimustikus on esitatud testküsimustena.

Testküsimused on:

Põhikomponent 1: IK programm

• Kas asutuses on IK kava/programm?

• Kas IK kava toetab IK professionaalidest koosnev IK meeskond?

• Kas IK meeskonnal on vähemalt üks täiskohaga IK spetsialist või samaväärne (õde või

arst, kes töötab 100% IK valdkonnas)?

• Kas IK meeskonnal või kontaktisikul on IK tegevuste jaoks piisavalt aega?

• Kas IK meeskonda kuuluvad nii arstid kui õed?

7

• Kas teil on IK juhtorgan, kes IK meeskonda aktiivselt toetab?

• Kas mõni järgmistest organitest on IK juhtorganis esindatud/kaasatud?

o asutuse kõrgem juhtkond (näiteks haldusdirektor, tegevjuht,

meditsiinidirektor)?

o vanemad kliinilised töötajad (näiteks arst, õde)?

o oluliste teenuste osutajad (näiteks bioohutus, jäätmed ja elutähtsad teenused

nagu elekter, vesi)?

• Kas teil on selgelt määratletud IK eesmärgid (st konkreetsetes kriitilistes valdkondades)?

• Kas asutuse kõrgem juhtkond näitab üles selget pühendumust ja toetust IK

programmile?

• Kas teie asutusel on mikrobioloogilise labori tugi (kas kohapeal või väljaspool)

tavapäraseks igapäevaseks kasutamiseks?

Põhikomponent 2: IK juhised

• Kas asutusel on juhiste väljatöötamiseks või kohandamiseks vajalikud teadmised

(infektsioonikontrolli ja/või nakkushaiguste alal)?

• Kas asutuses on saadaval standardsed ettevaatusabinõude juhised?

• Kas asutuses on saadaval kätehügieeni juhend?

• Kas asutuses on saadaval levikuviisil põhinevad ettevaatusabinõude (ingl. k.

transmission-based precautions) juhis?

• Kas asutuses on saadaval haiguspuhangu juhtimise ja valmisoleku juhised?

• Kas asutuses on saadaval operatsioonitoa infektsiooni ennetamise juhis?

• Kas asutuses on saadaval töötajate kaitse ja ohutuse juhised?

• Kas asutuses on saadaval vaskulaarsete kateetritega seotud vereringeinfektsioonide

ennetamise juhis?

• Kas asutuses on saadaval haiglas omandatud kopsupõletike ([HAP], sh kopsude

kunstliku ventilatsiooniga seotud kopsupõletike ennetamise juhis?

• Kas asutuses on saadaval kateetri kasutamisega seotud kuseteede infektsioonide

ennetamise juhis?

• Kas asutuses on saadaval multiresistentsete (MDR) patogeenide edasikandumise

ennetamise juhis?

• Kas asutuses on saadaval meditsiiniseadmete desinfitseerimise ja steriliseerimise juhis?

8

• Kas asutuses on saadaval süstimise ohutuse juhis?

• Kas asutuses on saadaval jäätmekäitluse juhis?

• Kas asutuses on saadaval antibiootikumide otstarbekuses ja vastutustundliku

kasutamise (ingl. k Antibiotic stewardship) juhis?

• Kas asutuse juhised on kooskõlas riiklike/rahvusvaheliste suunistega (kui need on

olemas)?

• Kas suuniste rakendamist kohandatakse vastavalt kohalikele vajadustele ja

ressurssidele, säilitades samal ajal peamised IK standardid?

• Kas lisaks IK spetsialistile on kaasatud IK juhiste kavandamisse ja elluviimisse ka eesliinil

olevad hooldustöötajad?

• Kas IK juhiste väljatöötamisse ja kohandamisse on lisaks IK spetsialistile kaasatud ka

asjaomased huvirühmad (näiteks teiste asutuste IK eksperdid, haiglate IK eksperdid /

arstid / õed, haiglajuhid)?

• Kas hooldustöötajad saavad spetsiaalset koolitust seoses asutuses kasutusele võetud

uute või ajakohastatud IK juhistega?

• Kas jälgite regulaarselt vähemalt mõne IK juhise rakendamist oma asutuses?

Põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus

• Kas IK koolitusi viivad läbi inimesed, kellel on IK-alased teadmised?

• Kas on täiendavaid mitte-IK alase spetsiaalse väljaõppega töötajaid, kellel on piisavad

oskused koolitajate ja mentoritena (nt õed või arstid)?

• Kui sageli saavad asutuse töötajad IK alaseid koolitusi?

• Kui sageli saavad asutuses koristajad ja teised patsiendihooldusega

otseselt (juhendajad, füsioterapeudid jne) seotud töötajad IK alast koolitust?

• Kas haldus- ja juhtivtöötajad saavad teie asutuses IK alast üldkoolitust?

• Kuidas hooldustöötajaid ja muud personali koolitatakse ?

• Kas koolitusprogrammide tõhusust hinnatakse perioodiliselt (näiteks kätehügieeni

auditid, muud teadmiste kontrollid)?

• Kas IK koolitus on integreeritud kliinilisse praktikasse ja teiste erialade koolitusse

(näiteks kirurgide koolitus hõlmab IK aspekte)?

• Kas patsientidele või pereliikmetele on olemas spetsiaalne IK koolitus, et minimeerida

sissetoomisega seotud infektsioonide tekkevõimalust?

9

• Kas IK spetsialistile pakutakse pideva arengu võimalusi (nt regulaarsed konverentsid,

kursused jne)?

Põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

• Kas seire on asutuses IK kavas/programmis määratletud komponent?

• Kas asutuses on eraldi isikud või isik, kelle ülesanne on seiret korraldada?

• Kas seiretegevuse eest vastutavad spetsialistid on saanud põhiepidemioloogia, seire ja

IK-alase koolituse (st suutlikkust jälgida seiremeetodeid, andmehaldust ja

tõlgendamist)?

• Kas teil on järelevalve teostamiseks informaatika/IT-tugi (näiteks seadmed,

mobiiltehnoloogiad, elektroonilised tervisekaardid)?

• Kas teie asutuses teostatakse järgmiste infektsioonide seiret:

o operatsioonipiirkonna infektsioonid?

o seadmega seotud infektsioonid (näiteks kateetriga seotud kuseteede

infektsioonid, tsentraalveenikateetriga seotud vereringe infektsioonid,

perifeerse veenikateetriga seotud vereringe infektsioonid, kopsude kuntsliku

ventilatsiooniga seotud kopsupõletik)?

o kliiniliselt määratletud infektsioonid (näiteks määratlused, mis põhinevad ainult

kliinilistel nähtudel või sümptomitel mikrobioloogilise analüüsi puudumisel)?

o multiresistentsete patogeenide põhjustatud kolonisatsioon või infektsioonid

vastavalt teie kohalikule epidemioloogilisele olukorrale?

o kohalikud prioriteetsed epideemiaohtlikud infektsioonid (näiteks noroviirus,

gripp, tuberkuloos [TB], raske äge respiratoorne sündroom [SARS], Ebola, Lassa

palavik)?

o infektsioonid haavatavates klientkonnarühmades (näiteks vastsündinutel,

intensiivraviosakonnas, immuunpuudulikkusega patsientidel,

põletushaavadega patsientidel)?

o infektsioonid, mis võivad mõjutada tervishoiutöötajaid kliinilistes,

laboratoorsetes või muudes tingimustes (nt B- või C-hepatiit, inimese

immuunpuudulikkuse viirus [HIV], gripp)?

• Kas hindate regulaarselt, kas teie seire on kooskõlas teie asutuse praeguste vajaduste

ja prioriteetidega?

10

• Kas kasutate usaldusväärseid jälgimisjuhtumite määratlusi (määratletud lugeja ja

nimetaja vastavalt rahvusvahelistele määratlustele või kui neid on kohandatud, siis

tõenduspõhise kohandamisprotsessi ja ekspertkonsultatsiooni kaudu?

• Kas kasutate standardiseeritud andmekogumise meetodeid (näiteks aktiivset

järelevalvet) vastavalt rahvusvahelistele seireprotokollidele või kui neid on kohandatud,

siis tõenduspõhise kohandamisprotsessi ja ekspertkonsultatsiooni kaudu?

• Kas teil on kehtestatud protsessid andmete kvaliteedi korrapäraseks ülevaatamiseks

(näiteks juhtumiaruannete vormide hindamine, mikrobioloogia tulemuste

ülevaatamine, nimetaja määramine jne)?

• Kas teil on järelevalve toetamiseks piisav mikrobioloogia ja laborivõime?

• Kas seireandmeid kasutatakse IK tavade täiustamiseks kohandatud

üksuse/rajatisepõhiste plaanide koostamiseks?

• Kas analüüsite antimikroobsete ravimite resistentsust regulaarselt (näiteks kord

kvartalis/poolaastas/aastas)?

• Kas annate regulaarselt (näiteks kord kvartalis/poolaastas/aastas) tagasisidet

ajakohastatud seireteabe kohta:

o tervishoiutöötajatele (arstid/õed)?

o kliinilistele juhtidele /osakonnajuhatajatele?

o IK juhtorganile?

o mittekliinilistele juhtidele (tegevjuht/finantsjuht)?

Põhikomponent 5: Multimodaalsed strateegiad IK kava efektiivsemaks rakendamiseks

(Kokku on 5 erinevat elementi - süsteemi muutmine, treening ja haridus, seire ja tagasiside,

meelde tuletamine ja kommunikatsioon, ohutuskultuur. Nt kui asutus peab vajalikuks

parandada kätehügieeni, siis multimodaalses stateegias peaks keskenduma kõigile viiele

elemendile. Töö autori täpsustus ).

• Kas kasutate IK rakendamiseks multimodaalseid strateegiaid?

• Kas teie multimodaalsed strateegiad hõlmavad mõnda või kõiki järgmisi elemente?

o süsteemi muutus?

o haridus ja koolitus?

o järelevalve ja tagasiside?

o suhtlused ja meeldetuletused?

11

o ohutuorganisatsioonikliima ja -kultuuri muutus?

• Kas IK multimodaalsete strateegiate rakendamiseks kasutatakse multidistsiplinaarset

meeskonda?

• Kas teete regulaarselt koostööd kvaliteedijuhtide ja patsiendiohutuse spetsialistidega,

et töötada välja ja edendada IK multimodaalseid strateegiaid?

• Kas need strateegiad sisaldavad kontrollnimekirju?

Põhikomponent 6: IK programmi järelevalve ja tagasiside

• Kas asutuses on koolitatud töötajaid, kes vastutavad IK tavade ja tagasiside seire eest?

• Kas asutuses on täpselt määratletud seireplaan, millel on selged eesmärgid, oodatavad

tulemused ja tegevused (sh vahendid süstemaatiliseks andmete kogumiseks)?

• Kas asutuses toimub kätehügieeni nõuete täitmise seire (kasutades WHO kätehügieeni

jälgimisvahendit või samaväärset)

• Kas asutuses toimub haavahoolduse nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub intravaskulaarse kateetri sisestamine ja/või hoolduse nõuete

täitmise seire?

• Kas asutuses toimib keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub nakkusepõhiste ettevaatusabinõude ja isoleerimise nõuete

täitmise seire, et vältida multiresistentsete organismide levikut?

• Kas asutuses toimub meditsiiniseadmete/instrumentide desinfitseerimine ja

steriliseerimine nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub alkoholipõhiste antiseptikumide ja/või seebi

tarbimine/kasutamine seire?

• Kas asutuses toimub antimikroobsete ainete tarbimine/kasutamine seire?

• Kas asutuses toimub ohtlike jäätmekäitluse nõuete täitmise seire?

• Kui sageli tehakse WHO kätehügieeni enesehindamise raamistiku uuringut?

• Kas asutus annab auditiaruannetele tagasisidet (näiteks tagasiside kätehügieeni

nõuetele vastavuse andmete või muude protsesside kohta) IK tegevuste/tulemuste

kohta?

• Kas seireandmete aruandlus toimub regulaarselt (vähemalt kord aastas)?

• Kas IK kava protsesside ja indikaatorite jälgimine ja tagasisidestamine toimub

„süüvabas” institutsionaalses kultuuris, mille eesmärk on parandada ja käitumist muuta?

12

• Kui sageli tehakse WHO kätehügieeni enesehindamise raamuuringut?

• Kas annate tagasisidet auditeerimisaruannetele (näiteks tagasiside kätehügieeni

nõuetele vastavuse andmete või muude protsesside kohta) IK tegevuste/tulemuste

kohta?

• Kas seireandmete aruandlus toimub regulaarselt (vähemalt kord aastas)?

• Kas IK protsesside ja indikaatorite jälgimine ja tagasisidestamine toimub „süüvabas”

institutsionaalses kultuuris, mille eesmärk on parandada ja käitumist muuta?

• Kas hindate oma rajatise ohutuskultuuri tegureid (näiteks kasutades muid uuringuid)?

Põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

• Kas asutuses hinnatakse sobiva personali olemasolu taset vastavalt patsiendi

töökoormusele, kasutades riiklikke standardeid või standardset personalivajaduste

hindamisvahendit, näiteks WHO personalivajaduse töökoormuse indikaatorite

meetodit?

• Kas teie asutuses säilib kokkulepitud (st WHO või riiklik) tervishoiutöötajate ja

patsientide suhe?

• Kas teie asutuses on olemas süsteem, et tegutseda vastavalt personalivajaduste

hinnangute tulemustele, kui töötajate arvu peetakse liiga väikeseks?

• Kas teie asutuse palatite kujundus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega

voodikohtade mahu osas?

• Kas teie asutuses on ühe voodikoha kohta 1 patsient?

• Kas teie asutuse patsiendid on paigutatud väljaspool tuba koridoris seisvatesse

vooditesse (sh erakorralise meditsiini osakonna voodid)?

• Kas teie asutuses on patsiendi voodite vahel piisav vahemaa >1 meeter?

• Kas teie asutuses on olemas süsteem piisava voodimahu ületamise hindamiseks ja

reageerimiseks?

Põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud keskkond, materjalid ja seadmed

• Kas veeteenused on alati kättesaadavad ja piisavas koguses igaks kasutuseks (näiteks

kätepesuks, joomiseks, isiklikuks hügieeniks, meditsiiniliseks tegevuseks,

steriliseerimiseks, saastest puhastamiseks, puhastamiseks ja pesupesemiseks)?

13

• Kas töötajatele, patsientidele ja peredele on igal ajal ja kõikides kohtades/palatites

olemas usaldusväärne ja ohutu joogiveejaam?

• Kas kõigis hoolduspunktides on töötavad kätehügieenipunktid (st alkoholipõhine

antiseptik või seep ja vesi ning puhtad ühekordsed rätikud)?

• Kas teie asutuses on ≥ 4 tualetti ambulatoorseks kasutamiseks või ≥ 1 20 kasutaja kohta

statsionaarses ravis?

• Kas teie tervishoiuasutuses on öösel ja päeval piisavalt energiat/toiteallikat kõikideks

kasutusaladeks (näiteks vee pumpamiseks ja keetmiseks, steriliseerimiseks ja saastest

puhastamiseks, põletamiseks või alternatiivsete ravitehnoloogiate, elektrooniliste

meditsiiniseadmete, ruumide valgustamiseks tehakse tervishoiutoiminguid, et tagada

ohutu tervishoiuteenuste osutamine ning tualettruumide ja duširuumide valgustus)?

• Kas toimiv ventilatsioon (looduslik või mehaaniline) on patsientide

hoolduspiirkondades saadaval?

• Kas põrandate ja horisontaalsete tööpindade puhul on olemas puhastusdokument,

millele koristajad iga päev alla kirjutavad?

• Kas puhastamiseks sobivad ja hästi hooldatud materjalid (näiteks pesuvahend, mopid,

ämbrid jne) on saadaval?

• Kas teil on ühe patsiendi toad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi

kohortimiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav (nt TB, leetrid, koolera, Ebola,

SARS)?

• Kas IKV on alati ja piisavas koguses kõikide tervishoiutöötajate jaoks saadaval?

• Kas teil on kõigi jäätmetekkekohtade vahetus läheduses funktsionaalsed jäätmete

kogumiskonteinerid mittenakkuslike (üld)jäätmete, nakkusohtlike jäätmete ja teravate

jäätmete jaoks?

• Kas mittenakkuslike (tavajäätmete/ üldjäätmete) kõrvaldamiseks on olemas

funktsionaalne piiratud prügimägi või munitsipaaljäätmekäitlus?

• Kas põletusahi või alternatiivne töötlemistehnoloogia nakkusohtlike ja teravate

jäätmete töötlemiseks (näiteks autoklaav) on olemas (kas kohapeal või väljaspool seda

ja mida haldab litsentseeritud jäätmekäitlusteenus), on funktsionaalne ja piisava

võimsusega?

• Kas reoveepuhastussüsteem (näiteks septik, millele järgneb drenaažikaev) on olemas

(kas objektil või väljaspool) ja töötab usaldusväärselt?

14

• Kas teie tervishoiuasutus pakub meditsiiniseadmete ja muude esemete/seadmete

saastest puhastamiseks ja steriliseerimiseks spetsiaalset saastest vabastamise ala ja/või

steriilsete varude osakonda (kas kohapeal või väljaspool seda ja mida haldab

litsentseeritud saastetõrjeteenus)?

• Kas teil on steriilsed ja desinfitseeritud seadmed kasutusvalmis?

• Kas vajaduse korral on saadaval ühekordsed vahendid (näiteks

süstimisohutusseadmed, kindad)?

1.2. WHO miinimumnõuded

WHO on tervishoiuasutustele 2019 aastal koostanud IK miinimumnõuded3, lähtuvalt eelpool

nimetatud kaheksast põhikomponendist.

WHO eksperdid jagavad tervishoiuasutused kahte kategooriasse:

1. Esmatasandi tervishoiuasutused: asutused, mis pakuvad ambulatoorseid raviteenuseid,

pereplaneerimise, sünnituseelse hoolduse, ema-, vastsündinu- ja laste

tervishoiuteenused.

2. Haiglad (haiglad jagunevad omakorda mitmeks, kuid kuna antud töö ei ole haiglate

põhine, et pea töö autor vajalikuks neid eraldi nimetada).

Miinimumnõuded esmatasandi tervishoiuasutustele on:

Põhikomponent 1 - IK programm

Miinimumnõuetena tuuakse välja, et asutuses võiks olla vähemalt 1 (osalise) tööajaga IK

spetsialist ja keegi kõrgemal ametikohal, kes kontrollib/ koordineerib IK spetsialisti tööd.

Põhikomponent 2 - IK juhised

Miinimumnõuded on:

• tõenduspõhised asutusele kohandatud standardsed töökorrad riiklike IK juhiste alusel.

• koostatud peaksid olema vähemalt järgmised juhised:

o kätehügieen;

o meditsiiniseadmete ja hooldusvahendite puhastamine;

3 Minimum requirements for infection prevention and control. Geneva: World Health Organization; 2019. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

15

o keskkonna puhastamine;

o tervishoiujäätmete käitlemine;

o süstimise ohutus;

o tervishoiutöötaja kaitse (näiteks kokkupuutejärgne profülaktika,

vaktsineerimine);

o aseptilised tehnikad;

o nakkuspatsientide triaaž;

o standardabinõude ja nakkuste levikuviisil põhinevate ettevaatusabinõude

üldised põhiprintsiibid.

• toimuma peaks vähemalt mõne juhise rakendamise seire.

Põhikomponent 3 - Koolitus ja treening

Miinimumnõuetena tuuakse välja, et kõik eesliini kliinilised töötajad ja koristajad peavad saama

IK alasest koolitusest vähemalt juhistega seotud hariduse ja koolituse ning IK spetsialist IK

alase koolituse.

Põhikomponent 4 - Tervishoiuga seotud infektsioonide seire

Spetsiaalne seire pole vajalik, kuid peaks järgima riiklikku või piirkondlikke nõudeid, kui need

on saadaval (näiteks seire, mille nõue tuleneb riiklikest kavadest ja ühekordsetest

korraldustest).

Põhikomponent 5 - Multimodaalne strateegia

Multimodaalne strateegia (ehk strateegia, kuidas panna / suunata / nügida töötajad, kliendid

ja külastajad täitma asutuses kinnitatud IK nõudeid. Töö autori täpsustus) võiks sisaldada

tegevusi vähemalt selleks, et parandada kätehügieeni, ohutu süstimine tavade, meditsiini

instrumentide puhastamise, seadmete ja keskkonna puhastamise praktilist rakendamist.

Põhikomponent 6 - IK kava järelevalve, audit, tagasiside

Lähtuvalt IK kava prioriteetidest tuleb paika panna need indikaatorid, mis on IK mõistes kõige

olulisemad. Need peaks olema sätestatud riikliku tasemel.

16

Põhikomponent 7 - Töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

WHO ekspertgrupp soovitab riski vähendamiseks järgida järgmisi elemente tervishoiuga

seotud infektsioonide ennetamiseks:

• voodikohtade täituvus ei tohiks asutuses ületada standardset mahutavust;

• tervishoiutöötajate arv tuleks määrata vastavalt patsientidega seotud töökoormusele.

Põhikomponent 8 - IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed

Minimaalsed nõuded on:

• riiklikele standarditele vastav vesi peaks alati olema saadaval. Nii joomiseks,

kätehügieeniks, keskkonna puhastamiseks, pesupesemiseks, meditsiiniseadmete

puhastamiseks, kanalisatsiooni tagamiseks;

• kohapeal peaks olema saadaval vähemalt kaks tualettruumi, üks patsientidele ja muu

personalile;

• funktsionaalsed kätehügieeni vahendid peaksid alati olema

hoolduspunktides/tualettruumides kättesaadavad ja sisaldama seepi, vett ja

ühekordseid rätikud (või kui need pole saadaval, siis puhtad korduvkasutatavad rätikud)

või alkoholipõhiseid antiseptikume;

• tervishoiujäätmete sorteerimiseks peaks olema piisavalt asjakohaselt märgistatud

prügikaste (vähem kui 5 meetri kaugusel tekkekohast). Jäätmeid tuleks töödelda ja

kõrvaldatakse ohutult;

• rajatise paigutus peaks võimaldama piisavat loomulikku ventilatsiooni ja ruume

ajutiseks kohortimiseks/isoleerimiseks/füüsiliseks eraldamiseks, kui vajalik;

• piisav ja asjakohane arv puhastamise tarvikud ja seadmed (näiteks mopid,

pesuvahendid, desinfitseerimisvahendid, isikukaitsevahendid (IKV) ja steriliseerimine)

ja vajalik energia (elekter, kütus) peaks olema saadaval kõigi IK põhimeetmete

rakendamiseks, sealhulgas tagamaks kõik standardsed ettevaatusabinõud;

• valgustus peaks olema kättesaadav tööajal hoolduse osutamise ajal.

17

1.3. Teaduslik materjal

Lee et al4 on oma uurimistöös võtnud kokku olulised komponendid just hoolekandeasutuse

vaates. Kokku võeti esialgsesse valmisse 1769 uuringut. Pärast duplikaatide eemaldamist jäi

1221 uuringut, mille hulgast sõeluti pealkirja ja sisujärgi välja ning hinnati 157 uuringut. Lõpuks

jäi võrdlevasse uuringusse 17 teost.

Teadlased töid välja järgmised tulemused seotuna WHO põhikomponentidega:

Põhikomponent 1 (IK kava) - Oma töös toovad nad välja, et mitte ükski analüüsitud algallikas

ei sisaldanud kõiki WHO kaheksat põhikomponenti. Seitsme uuringu tulemuste põhjal tõdeti,

et IK kava olemasolu parandab oluliselt kinnitatud efektiivsusnäitajad, nagu vastavus,

teadmised ja praktilise poolega seotud kvaliteet, kuid tõdevad, et selle tõendi kvaliteet on

madal.

Põhikomponent 2 (juhised) - eraldi ei uuritud.

Põhikomponent 3 (haridus ja koolitus) - Neliteist uuringut hõlmasid hariduse ja koolituse

komponente IK käitumuslike muutuste esilekutsumiseks. Õppeteemad olid kätehügieen,

standard-ettevaatusabinõud, levikuteedel põhinevad ettevaatusabinõud, nakkustõrje

põhimõtted, desinfitseerimine ja rakendamine konkreetsed protokollid. Meetoditena kasutati

videopresentatsiooni, praktilisi ettenäitamisi ja kohapealseid vaatlusi. Kaheksa uuringut

hõlmasid nii haridust kui ka koolitust ning rakendamise jälgimist ja tagasisidet.

Põhikomponent 4 (Tervishoiuga soetud infektsioonide seire) - Ainult neljas uuringus

rakendati seirekomponente nakkushaiguste aktiivseks avastamiseks mingis osas.

Põhikomponent 5 (multimodaalne strateegia) - Ülevaadatud uuringutest 14 hõlmas WHO

ühe või mitme elemendiga multimodaalseid strateegiaid. Neli uuringut, mis keskendusid

kätehügieenile, sisaldas selles valdkonnas nelja või enamat elementi. Ainult üks uuring sisaldas

kõiki viite multimodaalse strateegia elementi koos enne-pärast hindamisega. Viie uuringu

4 Lee et al. 2019 Effectiveness and Core Components of Infection Prevention and Control Programmes in Long-term Care Facilities: A Systematic Review

18

põhjal järeldati, et IK kava, mis sisaldas nelja või enamat multimodaalse strateegia elementi,

seostati hingamisteede infektsioonide vähenemise ning kätehügieeni paranemisega.

Põhikomponent 6 (IK järelevalve, tagasiside) - eraldi ei uuritud.

Põhikomponent 7 (töökoormus, personal, voodikohtade täituvus) - Ükski uuring ei

hõlmanud töökoormust, personali ja voodikohtade täituvuse komponente.

Põhikomponent 8 (keskkond, materjalid, seadmed) - Kaheksas uuringus sisaldas IK kava

keskkonna, materjalide ja seadmete osa. Oluliste tegevustena toodi välja keskkonna

desinfitseerimine, infektsioonide ennetamise komplektid, kätehügieenivahendid (eriti

antiseptikumid) ja IKV ning neile pidev juurdepääs. Nelja uuringu tulemuste põhjal saab

järeldada, et kui selle põhikomponendi olulised tegevused siduda multimodaalse

strateegiaga, siis tulemuseks võib olla oluline infektsioonide taseme langus.

Kokkuvõttes toodi soovitustena välja järgmist:

• haridus, järelevalve ja tagasiside komponent peaks olema kaasatud igasse IK kavasse

käitumise muutuste parendamiseks;

• seire ja tagasiside on olulised, et tagada soovitatud praktikate tegeliku tegemise ja

käitumiste muutmine. Pidev tagasiside infektsioonide seire tulemuste kohta võib aidata

tõsta teadlikkust ja näha seoseid nakkuse leviku ja nakkustõrje praktikate vahel;

• WHO multimodaalse strateegia rakendamine vähemalt kätehügieeni osas on end

tõestanud praktika;

• seire on nakkustõrjeprotsesside väljatöötamise ja hindamise esimese sammuna

ülioluline. See võimaldab infektsioon varakult avastada ja haiguspuhanguid

hoolekandeasutustes tuvastada. On tõendeid selle kohta, et läbimõeldud seire viib

infektsioonidest põhjustatud tervisekahjustuste arvu vähenemiseni 25–57%. Nendel

põhjustel tuleks seire kaasata kõikidesse IK programmidesse (uuringu autorid tõdesid,

et seda väidet toetavad tõendid ei olnud siiski veenvad, ja kvaliteetsete tõendite

saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid seirekomponendi tõhususe tagamiseks);

• sobiv keskkond ja ressursside paigutamine on tervishoiuasutustes nakkustõrje aluseks.

Järelevalve, keskkond, materjalid ja seadmed on IK kavas väga ressursimahukad

19

komponendid, kuid need moodustavad ka efektiivse ja toimiva IK kava nurgakivi ning

neid ei tohi ignoreerida. Seega soovitatav on rakendada riskihindamisel põhinevat

süsteemi, kus prioriteet on selgelt kõrgemate riskide maandamisel.

1.4. IK Ontario hoolekandeasutustes, Kanada

Ontario on Kanada suuruselt teine provints ehk haldusüksus, mis pindalalt on suurem, kui

Prantsusmaa ja Hispaania kokku. Public Health Ontario on koostanud hoolekandeasutustele

mõeldud juhendmaterjali5, kus olulisel kohal on IK kava, personali koolitus, rutiinsed,

täiendavate ettevaatusabinõude, ravimite ja vaktsiinide manustamise ning naha

antiseptikumide ja keskkonnapuhastamise praktikad, seire, administratiivne kontroll ja

nakkuspuhangute ohjamine.

IK kava olemasolu

IK kaval on 2 eesmärki:

• kaitsta kliente tervishoiuga seotud nakkuste eest, mille tulemuseks on paranenud

ellujäämismäär ja vähenenud nakkustega seotud haigestumus.

• ennetada nakkuste levikut klientide, tervishoiuteenuse osutajate, külastajate ja

teiste keskkonnas viibijate seas.

Nende eesmärkide kulutõhusaks saavutamiseks tuleb välja töötada aktiivne, tõhus, kogu

organisatsiooni hõlmav IK kava ning selle elluviimist peab pidevalt toetama kõrgem juhtkond.

IK kava täitmise eest peab selgelt vastutama vähemalt üks määratud isik. IK kava tuleb vähemalt

igal aastal hinnata, et selgitada välja, millised tegevused on konkreetse hoolekandeasutuse

jaoks olulised ja millised ei tööta ning miks ei tööta.

Personali koolitus

Kvaliteetse IK haridus- ja koolitusprogrammi eesmärk on arendada organisatsioonikultuuri, kus

kõik tervishoiuteenuse osutajad järgivad alati soovitatud põhimõtteid ja "parimaid tavasid"

ning tunnevad uhkust hea IK praktiseerimise üle oma igapäevase rutiini osana.

5 Ontario Agency for Health Protection and Promotion (Public Health Ontario). Infection prevention and control for long-term care homes: summary of key principles and best practices. Toronto, ON: Queen’s Printer for Ontario; 2020

20

Koolitusprogramm peaks hõlmama:

• koolituste nimekirja, mille läbimine on kohustuslik ja millised on soovituslikud,

seejuures peab see kajastama kõiki töötajaid;

• kohaloleku registreerimisi, et saada täpne ülevaade, millal ja milliseid koolitusi

konkreetne töötaja on läbinud.

Koolitusprogrammi peab regulaarselt hindama, et see oleks aja- ning asjakohane ja efektiivne.

Rutiinsed praktikad

Rutiinsed praktikad on termin, mida kasutatakse standardite kirjeldamiseks, mida tuleb

kasutada kõikide klientide hooldamisel kogu aeg, sõltumata nende kliinilisest või nakkuslikust

seisundist. Rutiinsete praktikate järgimine ei kaitse mitte ainult tervishoiuteenuse osutajat, vaid

kõiki töötajaid ja kliente, kes võivad hiljem selle tervishoiuteenuse osutajaga kokku puutuda,

sh tema enda perekonda.

Rutiinsete praktikate üheks oluliseks elemendiks on kätehügieen, mis on kõige tõhusam

nakkustõrje meede tervishoiuga seotud nakkuste leviku tõkestamiseks. Alkoholipõhine

antiseptika on eelistatud meetod käte puhastamiseks, kui käed ei ole nähtavalt määrdunud.

Alkoholivabasid veepõhiseid antiseptilisi aineid ei soovitata. Kätepesuvalamuid ei tohi

kasutada muuks otstarbeks kui kätepesu ning tervishoiuteenuse osutajad ei tohiks kliendi

kraanikausis kätehügieeni teostada.

Rutiinsete praktikate teine oluline element on isikukaitsevahendite (IKV) kasutamine.

Soovitatakse koostada ja rakendada järgmised rutiinsed praktikad:

• üldised praktikad - need on ennekõike mõeldud asutuse külastajatele ning annavad

külastajatele kohesed visuaalsed ja juhendavad soovitused või käsud. Lisaks

käsitletakse üldise praktika all riskide hindamise protseduure. Erinevates asutustes võib

nt kokkupuude vere ja muude kehavedelikega olla erinev ja asutus peab ise hindama

töötajate kokkupuute riske nendega.

• kätehügieeni praktikad - luua kõiki töötajaid ja kliente hõlmav kätehügieeni

programm, mis lisaks koolitustele ja juhendamistele sisaldab ka vajalike vahendite, nt

antiseptikumid ja dosaatorid, tagamist ja asetamist. Pakkuda klientidele ja külalistele

kätehügieeni vahendid. Julgustada ja aidata kliente kätehügieeni tegemisel

21

saabumisel, enne söömist ja enne ruumist lahkumist. Kasutada 70–90% alkoholipõhist

antiseptikumi.

• isikukaitsevahendite, sh kinnaste, kitlite ja maskide kasutamise praktikad - luua

selge juhis, millal millised IKV kasutada ning koolitada personal. Tagada IKV-le lihtne ja

pidev juurdepääs ning harjutada ja hinnata nende täitmist.

Täiendavate ettevaatusabinõude praktikad

Lisaks tavapärastele ehk rutiinsetele praktikatele tuleb asutused välja töötada ja rakendada ka

täiendavad ettevaatusabinõud, mis on seotud haiguste leviku meetodiga ning eristatakse

piiskade, kontakti ja õhukaudu levivaid nakkushaigusi.

Selle praktika eesmärk on rakendada tavapärasest suuremaid ettevaatusabinõusid, kui kliendil

on tuvastatud haiguslik seisund, nt kliendil on köha või nohu. Näiteks rakendatakse täiendavaid

vahemaid teistest klientidest teleka vaatamisel, söömisel jne kuni täieliku isoleerimiseni kas

üksikusse tuppa või sarnase sümptomitega kliendi tuppa.

Tuuakse välja, et kohortimine on viis, kuidas vältida haiguspuhangute ajal nakkuse levikut

hoones, kui ühekohalised toad pole saadaval. Klientide geograafiline ümberpaigutamine

kohortimiseks ei ole sageli asjakohane, kuna klientide ümberasumine oma tubadest põhjustab

kliendile sageli kahju.

Sellegipoolest saab klientide kohortimist siiski teha, kui kohelda neid, kes jagavad tuba või

vannituba ja kes on nakatunud või koloniseeritud sama mikroorganismiga, kui ühte kohorti.

Töötajad, kes hoolitsevad ühe kohorditud klientide rühma eest, ei tohiks võimaluse korral

vahetuse ajal ühest kohordist teise liikuda.

Kui töötajad peavad kohortide vahel liikuma, peaksid nad minema ainult madalaima riskiga

rühmast (need, kes on terved ja kes ei ole kokku puutunud või kellel on nakatumine paranenud)

kõrgeima riskiga kohortidesse (need, kes on nakatunud või koloniseeritud või kokku puutunud

negatiivsete või tundmatutega nakkav staatus), kui see on vähegi võimalik. Ideaalis peaksid

töötajad võimaluse korral puhangu ajal töötama ainult ühe rühmaga.

22

Tuuakse välja järgmised soovitused:

- Kui ühekohaliste tubade arv on piiratud, tehke kindlaks kohortimise teostatavus

sama mikroorganismiga nakatunud kliendid paigutamiseks.

- Kaaluge klientide ja töötajate geograafilise kohordi kasutamist, et vähendada

haiguspuhangute ajal levikut (nt hoone eri tiibade muutmist eri tsooniseks –

koostaja märge).

- Kohordi moodustamisel rakendage täiendavaid ettevaatusabinõusid iga

kohorditud kliendi jaoks eraldi. Ärge kandke samu IKV vahendeid ja

hooldusvahendeid, kui teete toiminguid mitmele kliendile kohordi sees.

- Viige kliendid, kes vajavad õhus levivate nakkushaiguste ettevaatusabinõude

rakendamist, võimalikult kiiresti õhu kaudu levivate nakkuste isolatsiooniruumi.

Kui selline ruum ei ole saadaval, viige klient niipea kui meditsiiniliselt võimalik

vastavasse asutusse.

- Piirake klient tema enda tuppa ja sulgege uks.

- Ägeda hingamisteede infektsiooniga kliente, keda ei saa paigutada üheinimese

tubadesse, tuleks hallata tema enda voodikohas, kasutades

ettevaatusabinõusid koos privaatsuskardinatega.

Ravimite ja vaktsiinide manustamise ning naha antiseptikumide praktikad

Need juhendid tuleb koostada vastavalt riskianalüüsile ehk milliseid ravimeid, vaktsiine ning

millisel moel manustatakse. Kui asutuses ei toimu süstimist, ei ole põhjendatud sellise praktika

välja töötamine ja rakendamine. Lisaks protseduurilistele praktikatele ja nendest kinnipidamise

seirele leiab selles punktis kajastust ka nakkusohtlike jäätmete kokku kogumine ja

utiliseerimine ning ravimite hoidmise tingimused.

Keskkonnakontrolli praktikad

Keskkonnakontroll ehk puhastus peab toimuma rutiinselt ja järjepidevalt, et tagada ohutu ja

puhas keskkond. Kõik töötajad peavad olema koolitatud, alates tervishoiutöötajates (et oskaks

märgata nähtavat mustust) kuni protseduuride reaalsete elluviijateni. Kõik peavad tundma ja

teadma keskkonnakontrolli nõudeid ning neid täitma, sh asutuse juhatus.

23

Autorite arvates peavad olemas olema kirjalikud protseduurid hooldusalade ja -seadmete

puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, mis hõlmavad järgmist:

• selge vastutus konkreetsete esemete ja piirkondade puhastamise eest;

• rutiinid ja tühjendus;

• koristamine puhastamine ehitus-/renoveerimisaladel;

• piirkondade puhastamine ja desinfitseerimine täiendavate ettevaatusabinõude

rakendamise korral (nt isolatsioonitubades);

• haiguspuhangute ohjamine;

• puhastusstandardid ja -sagedus, sh kasutatavad vahendid ning meetodid.

Järelevalve ehk seire

Eristatakse protsessi- ja väljundipõhist seiret ning seire korraldamiseks koostatakse iga-aastane

seireplaan koos indikaatornäitajatega.

Protsessiseiret (st praktikate pidevat seiret) tehakse selleks, et kontrollida, kas järgitakse

kinnitatud protseduure ja/või standardeid ning on olemas selge tegevuskava praktikate

parandamiseks. Protsessiseire üks eeliseid on see, et protsessi sooritajale antav tagasiside on

kohene.

Protsessiseire võib jagada kolmeks:

• klientide ja nende külastajatega seotud protsessi seire indikaatorid;

• personaliga seotud protsessi seire indikaatorid;

• juhendite ja standarditega seotud protsessi seire indikaatorid.

Praktikad / protsessid, mida kõik alusmaterjalid peavad oluliseks jälgida on:

• kätehügieen ja kätepesu (ravijuhend annab sellele tugeva soovituse);

• haavasidemete vahetus;

• pindade puhastamine (ravijuhend annab sellele tugeva positiivse soovituse, väga nõrga

tõenduse astmega);

• nakkusohtlike jäätmete käitlemine.

24

Väljundipõhise seire eesmärgiks on tuvastada klastrid ja puhangud (st tõus üle algtaseme),

võrrelda nakatumise määra väliste võrdlusnäitajatega ja mõõta sisemist paranemist aja jooksul.

Kõrgenenud riskitaseme korral peaks väljundipõhise seire põhifookuse suunama riskifaktorile

(nt Covid-19 pandeemia korral peaks põhirõhk olema suunatud SARS-Cov-2 taseme

tuvastamisel. Noroviiruse kõrgema leviku korral peaks rõhk olema noroviiruse

tuvastamisel jne).

Autorid soovitavad hoolekandeasutustel rakendada järgmisi väljundpõhiseid

seireindikaatoreid:

• asutusesiseselt leviva hingamisteede infektsioonide arv klientidel;

• naha ja pehmete kudede infektsioonide arv klientidel;

• noroviiruse, gripi, SARS-Cov-2, tuberkuloosi, raske äge respiratoorne sündroom [SARS]

testide arv klientidele;

• SARS-Cov-2, B- või C-hepatiit, inimese immuunpuudulikkuse viirus [HIV], gripi testide

arv personalile.

Väljundipõhise seire oluliseks teguriks on hea koostöö laboriga. Seire mõte on tuvastada, kas

liigutakse IK kavas toodud eesmärkide poole ning kui ei, siis miks. Kas probleem on juhendites

ja protseduurides? Või ei taha töötajad neid üle võtta? Võibolla on juhendid liiga keerulised ja

ebamõistlikult bürokraatlikud.

Administratiivne kontroll

Administratiivsed kontrollid on meetmed, mida asutuse juhtkond rakendab töötajate ja

klientide kaitsmiseks nakkuste eest. Need hõlmavad selliseid valdkondi, nagu tervisliku

töökoha poliitika, töötajate immuniseerimine, tuberkuloosi ennetamine, nakkuste ohjamine

tervishoiuteenuste osutajate juures, töötajate kokkupuude ja kokkupuutejärgne

haldusprotokoll, ja hingamisteede kaitsemeetmed.

Olulisel kohal on selge protsessikirjeldus või juhis:

• kuidas töötaja peab käituma, kui töötajal esinevad esmased sümptomid;

• kuidas töötaja peab käituma, kui tal esines kaitsmata kokkupuude kehavedelikega;

• milline on hingamisteede kaitsemeetmed töötajatele, klientidele, külastajatele.

25

Lisaks vabatahtlik töötajate vaktsineerimise võimaldamine või riskianalüüsi põhiselt kohustuslik

vaktsineerimine ning võimalusel motivatsioonipaketiga vaktsineerimise toetamine.

Nakkuspuhangute ohjamine

Nakkuspuhangud on defineeritud kui tervishoiuga seotud infektsioonid, mille

esinemissagedus on suurem kui oodatav. Varajane sekkumine haiguspuhangute

ärahoidmiseks või nakkuste leviku piiramiseks pärast haiguspuhangu tuvastamist katkestab

leviku, vähendab mõju klientide tervisele ja hoiab ära suurte kulude tekke.

Haiguspuhangu korral kutsutakse kokku multidistsiplinaarne haiguspuhangu haldamise

meeskond ja meeskonnal peaks olema õigus teha muudatusi praktikas või võtta kasutusele

muid meetmeid, mis on vajalikud haiguspuhangu ohjamiseks, nt:

• sulgeda haiguspuhangu üksus(ed) uute vastuvõttude jaoks;

• klientide ja/või töötajate kohortimine;

• ühiskondlike tegevuste muutmine ja/või peatamine;

• puhastamise sageduse suurendamine.

Meeskond peaks samuti tagama, et nende lepingulised laboriteenused suudavad

haiguspuhangu uurimise toetamiseks läbi viia või hankida asjakohaseid katseid ja viivitamatut

aruandlust.

1.5. IK Hispaania hoolekandeasutustes

Alusmaterjal: Bouza et al6 Infection control in long term care institutions for the elderly: A

reflection document on the situation in Spain. 2023

Töö autorid (23 erineva tasemega tervishoiueksperti) tõdevad, et Hispaanias ei ole ühist

lähenemist IK korraldamisse ei riigi ega regionaalsel tasandil. Just hoolekandeasutustes on

suur tervishoiuga seotud infektsioonide leviku oht. Kõige sagedasemad on hingamisteede,

järgnevad kuseteede, naha ja pehmete kudede, seedetrakti ińfektsioonid ja silmapõletik.

6 Bouza et al. Infection control in long term care institutions for the elderly: A reflection document on the situation in Spain. 2023

26

Autorid väidavad, et IK kavad on vältimatult vajalikud, et kaitsta hoolekandeasutuse kliente.

Kliendid on väga haavatavad ja neid mõjutavad ka muud riskitegurid, nagu kõrge vanusega

seotud immuunsupressioon, kaasuvad haigused, immunosupressiivsete ravimeetodite

kasutamine ja muud riskitegurid, mis on institutsionaalses klientkonnas väga levinud

(survehaavandid, põie kateetrid, düsfaagia, uriinipidamatus, jne).

Töö autorid toovad kõige olulisema tegurina välja üldiste ennetusmeetmete, spetsiifiliste

protokollide, IK eest vastutavate isikute, keskkonna puhtusega seotud nõuete rakendamist.

Üldised ennetusmeetmed, mille eesmärk on vähendada üldist hoolduse või

keskkonnaga seotud nakkusohtu, kus peaksid olema järgmised jaotised:

• keskkonna- ja pindade puhastamine ja desinfitseerimine;

• kätehügieen;

• kaitsekinnaste, kaitsekitlite või -põllede õige kasutamine;

• isikukaitsevahendite nõuetekohane käsitsemine;

• jäätmete ja teravate esemete ohutu käitlemine;

• puhastussüsteem, voodipesu ja kliendi voodipesu ladustamine ja transport;

• invasiivsete seadmete (veenikanüülid, põiekateetrid, toitesondid jne) nõuetekohane

käsitsemine.

Spetsiifilised protokollid, mille eesmärk on ennetada hoolekandeasutuses kõige

levinumaid nakkushaigusi:

• klientide ja töötajate immuniseerimiskava (gripp, pneumokokk, B-hepatiit, SARS-CoV-

2, …);

• kuseteede kateetriga seotud või mitte seotud kuseteede infektsioonide seire,

ennetamine ja ravi;

• hingamisteede infektsioonide seire, ennetamine ja ravi;

• haavainfektsioonide, lamatise, vaskulaarsete haavandite, perifeerse venoosse

puudulikkuse ennetamine, ...) seire, ennetamine ja ravi;

• toidu kaudu levivate nakkuste või haiguspuhangute seire ja ennetamine;

• multiresistentsete mikroorganismide koloniseerimise ja nakkuse seire, ennetamine ja

juhtimine.

27

IK eest vastutava isiku olemasolu

Tuuakse välja järgmised olulised soovitused:

• protokolli või protseduuri järgimise tagamiseks hooldekodus on oluline, et seda juhiks

professionaal, kellel on juhtkonna toetus ja tunnustus;

• IK eest vastutama määratud isikul peavad olema piisavad teadmised ja kogemused

nakkushaiguste tõrje ja juhtimise alal.

• Nende töö on oluline iga nakkushaiguse juhtumi varajaseks avastamiseks, nagu on

näidanud COVID-19 pandeemia, samuti situatsiooni- ja isoleerimisplaani kiireks

rakendamiseks, et vältida edasikandumist ülejäänud klientidele.

Minimaalsed keskkonna puhtusega seotud nõuded

Tuuakse välja järgmised olulised soovitused:

• ruumid peavad olema piisavalt ventileeritud ja valgustatud, eelistatavalt loomuliku

valgusega;

• klientidel peab ühisveevärgist saadaval olema piisava rõhuga joogivesi. Kui see pärineb

veehaardest või mahutitest, peab olema vähemalt üheks ööpäevaks joogivett mahutav

reservpaak;

• sanitaarruumides ja köögis peab saadaval olema soe vesi temperatuuriga üle 40ºC;

• küte, mis tagab ruumides 20ºC või kõrgema temperatuuri;

• kanalisatsioon;

• magamistoad, mille kasulik pind peaks olema 5,50 ruutmeetrit inimese kohta puuetega

inimeste puhul ja 7,50 ruutmeetrit inimese kohta ratastoolikasutajate puhul;

• ühe magamistoa maksimaalne mahutavus on kuus inimest. Magamistubades peab

olema loomulik valgus ja ventilatsioon;

• tualettruumid: kui need on kollektiivsed, eristatakse neid soo järgi. Minimaalne vajadus

on tualettruum, kraanikauss, dušš ja bidee iga kuue inimese kohta;

• eluruumid: minimaalse pindalaga 1,80 m2 kliendi kohta, minimaalselt 12 ruutmeetrit;

• viirusnakkuse ennetamise protsessi näitajad hooldekodudes peaksid sisaldama

andmeid varasema nakatumise kohta selliste viirustega nagu HIV, HBV, HCV, SARS-

COV-2, gripp ja RSV;

28

• samuti soovitatakse tagada, et kõik uued töötajad oleksid saanud spetsiaalse koolituse

haiglanakkuste ennetamise ja äratundmise kohta, kuna uuringud on näidanud, et need

koolitused parandavad oluliselt praktikantide ohutust ja hoolduse kvaliteeti.

Töö koostajad toovad kõige olulisemate seireindikaatoritena välja järgmised näitajad:

• grippi haigestunud klientide arv;

• vaktsineeritud klientide arv;

• vaktsineeritud töötajate arv.

Isolatsiooniabinõude osas tuuakse välja, et võimalus kliente kiirelt testida (kiire esmane test)

võimaldab asutustelt kiiresti luua erinevad alad haigustunnustega või positiivse testiga ning

negatiivse testiga või juba läbipõdenud klientide jaoks.

Töö autorid toovad eraldi välja, et tuleb meeles pidada, et pikaajaline isolatsioon soodustab

klientide suuremat füüsilise ja vaimse seisundi langust.

1.6. IK Ühendkuningriigi hoolekandeasutustes

Alusmaterjal: Department of Health (England) and the Health Protection Agency in conjunction

with the Care Quality Commission. Prevention and control of infection in care homes – an

information resource. 20137

Selle dokumendi eesmärgid on sõnastatud järgmiselt:

1. aidata töötajatel võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta nii kliente kui ka

personali nakkuste ja ristnakkuse eest;

2. pakkuda teavet ja juhiseid nakkuste ennetamise ja tõrje kohta, mis aitavad juhtidel riske

hinnata ja poliitikaid välja töötada.

Teenuse pakkuja peab tagama / näitama järgmist:

1) Süsteemid nakkuste ennetamise ja kontrolli juhtimiseks ja jälgimiseks. Need süsteemid

põhinevad riskianalüüsidel ja arvestavad, kui vastuvõtlikud on teenusekasutajad ehk

7 Department of Health (England) and the Health Protection Agency in conjunction with the Care Quality Commission. Prevention and control of infection in care homes – an information resource. 2013

29

kliendid ning mis tahes riske, mida nende keskkond ja teised kasutajad võivad neile

tekitada.

2) Tagada ja hoida hallatavates ruumides puhtust ja sobivat keskkonda, mis hõlbustab

nakkuste ennetamist ja tõrjet.

3) Pakkuma teenuse kasutajatele ja nende külastajatele sobivat ja täpset teavet nakkuste

kohta.

4) Pakkuma õigeaegselt sobivat ja täpset teavet nakkuste kohta igale isikule, kes on

huvitatud edasise toe või põetamise/arstiabi pakkumisest.

5) Veenduma, et inimesed, kellel on infektsioon või kellel on tekkinud infektsioon,

tuvastatakse kiiresti ning neile antakse asjakohane ravi ja hooldus, et vähendada

nakkuse teistele inimestele edasikandumise ohtu.

6) Veenduma, et kõik töötajad ja isikud, kes tegelevad hooldamisega, on täielikult

kaasatud nakkuste ennetamise ja tõrje protsessi.

7) Pakkuma või kindlustama piisavad isolatsioonivahendid.

8) Vajadusel tagama piisav juurdepääs laboratoorsele toele.

9) Koostama ja järgima eeskirju, mis on loodud üksikisiku hooldust- ja teenust osutavatele

asutustele (koostaja märkus: nt pesupesemise sisseostetav teenus, toiduohutus jne),

mis aitavad nakkusi ennetada ja kontrollida.

10) Niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, tagama, et hooldustöötajad ei puutuks kokku

nakkustega, mida võib tööl tabada, ja et kõik töötajad on asjakohaselt koolitatud

tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje alal.

Algtaseme nakkuste ennetamise ja tõrje olulised komponendid on:

Standardettevaatusabinõud, mis sisaldavad järgmist:

• kõik hooldusega seotud isikud peaksid olema haritud nakkuste ennetamise ja tõrje

standardpõhimõtete osas ning koolitatud käte puhastamise, isikukaitsevahendite

kasutamise ning teravate esemete ohutu kasutamise ja kõrvaldamise alal;

• kätehügieen;

• IKV kasutamine;

• teravate esemete kasutamine, eriti veresuhkru jälgimisseadmete kasutamisel.

30

Infektsioonide ennetamine, juhtimine ja tõrje, mis sisaldab järgmist:

• klientide immuniseerimine;

• infektsiooniga klientide isoleerimine;

• isolatsiooni vajavate isikute hooldamine;

• kõhulahtisus ja oksendamine;

• hingamisteede infektsioonid;

• antibiootikumide väärkasutamine.

Nakatunud klientide isoleerimine võib osutuda vajalikuks, et vältida edasisi

nakatumisjuhtumeid. Ideaalis peaksid selleks otstarbeks olema saadaval üheinimesetoad.

Enamikul juhtudel saab kliente isoleerida oma magamistuppa. Ühekohalistes tubades peaksid

olema kätehügieenivahendid, sealhulgas antiseptika dosaatorid, vedelseebi dosaator ja

ühekordselt kasutatavad paberrätikud. Ideaalis peaks nendes tubades olema täielik privaatne

vannituba, sealhulgas tualett. Kui see ei ole võimalik, peaksid nakkusliku kõhulahtisusega

kliendid kasutama ainult ühte tualetti, mis tuleb pärast iga kasutuskorda põhjalikult puhastada.

Oluline on meeles pidada, et isoleeritud klient on nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt

isoleeritud. Kui tehakse otsus nakatunud kliendi isoleerimise kohta, on oluline arvestada selle

mõjuga. Vanemad inimesed võivad isolatsiooni tõttu desorienteeruda ja segadusse sattuda.

Klientkonna hoolduse planeerimisel tuleks arvesse võtta isolatsiooniprotseduuridele kuluvat

lisaaega, st isikukaitseriietuse selga- ja seljast võtmist, psühholoogilist tuge ning lisaaega toidu

ja jookide võtmiseks. Isolatsiooni ettevaatusabinõusid saab rakendada kliendi jaoks oma toas.

Infektsioonide ennetamise ja tõrje keskkonnaaspektid, mis sisaldavad järgmist:

• keskkonna puhastamise poliitika;

• üldpuhastuse korraldamine

• minimaalne puhastussagedus;

• värvikoodid tagamaks, et sobimatutest puhastusvõtetest tulenevad ristsaastumisest

tulenevad riskid on viidud miinimumini;

• desinfektsioonivahendite kasutamine;

• tegevused vere või muude kehavedelike lekke korral;

31

• korduvkasutatavate seadmete puhastamine/saastest puhastamine vastavalt

riskitasemele;

• ühekordsete meditsiiniseadmete kasutamine ja utiliseerimine;

• toiduohutus;

• voodipesu ja pesupesemine;

• määrdunud voodipesu käsitlemine;

• voodipesu kategoriseerimine ja eraldamine;

• kahjurite kontroll;

• lemmikloomade lubamine;

• jäätmekäitlus, sh nakkusohtlike jäätmete käitlemine, sh eriliigiliste jäätmete käitlemine;

• joogivesi ja vesi;

• tööriided, vormiriietus ja riietumisstiil.

32

1.7. Andmete võrdlemine

Andmete võrdlemise eesmärk on tuvastada ühisosasid ja seoseid WHO juhendmaterjali, WHO miinimumnõuete, teadustöö ja

erinevate riikide juhiste vahel. Eesmärgi saavutamiseks hinnatakse, milliseid punkte/soovitusi/nõudeid WHO juhendmaterjalist on

hoolekandeasutustes kajastust leidnud selleks, et teha ettepanek, millised võiksid olla Eesti hoolekandeasutuste IK aluspõhimõtted

ning IK kava sisu.

WHO alusmaterjal WHO miinimumnõuded

Lee et al 2019 Ontario, Kanada Hispaania UK

Põhikomponent 1: IK kava

Kas asutuses on IK kava? Mainitakse kaudselt Peetakse oluliseks Jah, ülevaatus vähemalt kord

aastas

Jah, nimetatakse plaaniks

Jah, riskianalüüsidel

põhinevad süsteemid

Kas IK kava toetab IK professionaalidest koosnev IK meeskond?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Peetakse väga oluliseks, et oleks üks ekspert, kellel on juhtkonna tugi

Ei mainita

Kas IK meeskonnal on vähemalt üks täiskohaga IK spetsialist või samaväärne (õde või arst, kes töötab 100% IK-s)?

100% või osalise tööajaga

Ei uuritud Peab olema juurdepääs IK

eksperdile

Peetakse väga oluliseks, et oleks üks ekspert, kellel on juhtkonna tugi

Ei mainita

Kas IK meeskonnal või kontaktisikul on IK tegevuste jaoks piisavalt aega?

Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Ei mainita

Kas IK meeskonda kuuluvad nii arstid kui ka õed?

1 professionaal Ei uuritud Ei mainita Piisav ühest IK pädevusega õest.

Ei mainita

Kas teil on IK juhtorgan, kes IK meeskonda aktiivselt toetab?

Ei mainita Ei uuritud Juhatus peab toetama

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

33

Kas mõni järgmistest organitest on IK juhtorganis esindatud/kaasatud? Asutuse kõrgem juhtkond (näiteks haldusdirektor, tegevjuht, meditsiinidirektor)? Vanemad kliinilised töötajad (näiteks arst, õde)? Oluliste teenuste osutajad (näiteks bioohutus, jäätmed ja elutähtsad teenused nagu elekter, vesi)?

Ei mainita Ei uuritud Mainitakse juhatuse

pühendumist IK kava täitmise toetamisele

Ei mainita Peetakse oluliseks juhtkonna

pühendumist ja poliitikate

kujundamist

Kas teil on selgelt määratletud IK eesmärgid (st konkreetsetes kriitilistes valdkondades)?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas asutuse kõrgem juhtkond näitab üles selget pühendumust ja toetust IK kavale?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Kas teie asutusel on mikrobioloogilise labori tugi (kas kohapeal või väljaspool) tavapäraseks igapäevaseks kasutamiseks?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Peetakse oluliseks, et vajadusel oleks

kättesaadav

Põhikomponent 2: IK juhised

Kas asutusel on juhiste väljatöötamiseks või kohandamiseks vajalikud teadmised (infektsioonikontrolli ja/või nakkushaiguste alal)?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks IK eksperdi

olemasolu, kes juhised koostab ja

uuendab

Ei mainita

Kas asutuses on saadaval standardsed ettevaatusabinõude juhised?

Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Peetakse oluliseks

Kas asutuses on saadaval kätehügieeni juhend? Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Edastuspõhised ettevaatusabinõud? Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas asutuses on saadaval haiguspuhangu juhtimise ja valmisoleku juhised?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Operatsioonitoa infektsiooni ennetamise juhis? Ei mainita Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Ei mainita Ei mainita

34

Kas asutuses on saadaval töötajate kaitse ja ohutuse juhised?

Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Vaskulaarsete kateetritega seotud vereringeinfektsioonide ennetamine?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Ei mainita Ei mainita

Haiglas omandatud kopsupõletiku ([HAP]; kõik kopsupõletiku tüübid, sealhulgas (kuid mitte ainult) ventilaatoriga seotud kopsupõletik) ennetamine?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Peetakse oluliseks Ei mainita

Kateetri kasutamisega seotud kuseteede infektsioonide ennetamine?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Multiresistentsete patogeenide edasikandumise ennetamine?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Peetakse oluliseks Ei mainita

Desinfitseerimine ja steriliseerimine? Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Süstimise ohutus? Jah Ei uuritud Ei mainita, peab olema riskide

põhine

Ei mainita Mainitakse jäätmekäitluse ja aseptilise tehnika

osas

Jäätmekäitlus? Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Antibiootikumide kasutamine? Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Mainitakse antibiootikumide manustamise ja

hoidmise võtmes

Kas asutuse juhised on kooskõlas riiklike/rahvusvaheliste suunistega (kui need on olemas)?

Jah Ei uuritud Jah Ei mainita Jah

35

Kas suuniste rakendamist kohandatakse vastavalt kohalikele vajadustele ja ressurssidele, säilitades samal ajal peamised IK standardid?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas lisaks IK spetsialistile on kaasatud IK juhiste kavandamisse ja elluviimisse ka eesliinil olevad hooldustöötajad?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks, et kõik töötajad ja isikud, kes tegelevad hooldamisega, on täielikult kaasatud nakkuste ennetamise ja tõrje protsessi.

Kas IK juhiste väljatöötamisse ja kohandamisse on lisaks IK spetsialistile kaasatud ka asjaomased huvirühmad (näiteks teiste asutuste IK eksperdid, haiglate IK eksperdid / arstid / õed, haiglajuhid)?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks laialdast

kaasamist

Ei mainita Peetakse oluliseks asutuse juhtkonna

toetust ja poliitikate kujundamist

Kas hooldustöötajad saavad spetsiaalset koolitust seoses asutuses kasutusele võetud uute või ajakohastatud IK juhistega?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks,

koolitusplaani osa

Ei mainita Peetakse oluliseks

Kas jälgite regulaarselt vähemalt mõne IK juhise rakendamist oma asutuses?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse väga oluliseks

Peetakse oluliseks Seiret mainita

Põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus

Kas IK koolitusi viivad läbi inimesed, kellel on IK- alased teadmised?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Mainitakse, et IK ekspert

koordineerib

Mainitakse asjakohast,

tõenduspõhisusel põhinevat koolitus.

Kas on täiendavaid mitte-IK alase spetsiaalse väljaõppega töötajaid, kellel on piisavad oskused koolitajate ja mentoritena (nt õed või arstid)?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Mainitakse asjakohast,

tõenduspõhisusel põhinevat koolitus.

36

Kui sageli saavad asutuse töötajad IK alaseid koolitusi?

Peavad saama tööle asumisel

Peetakse oluliseks, kuid ei tooda välja

sagedust

Peab olema kirjeldatud

asutuse koolituste poliitikates

Otseselt ei mainita, peetakse oluliseks kõikide

töötajate koolitamist ja koolitusplaani

olemasolu.

Mainitakse enne tööle asumist, personaalselt

koolitusplaani ja koolitusprogrammi.

Kõik koolitused fikseeritakse ja esitatakse iga-

aastases aruandes.

Kui sageli saavad asutuses koristajad ja teised patsiendihooldusega otseselt (juhendajad, füsioterapeudid jne) seotud töötajad IK alast koolitust?

Peavad saama tööle asumisel

Ei uuritud Kõik asutuse töötajad peavad

saama koolitusi ja see peab olema

kajastatud asutuse koolituse

poliitikas ehk koolitusplaanides

Otseselt ei mainita, peetakse oluliseks kõikide

töötajate koolitamist ja koolitusplaani

olemasolu.

Mainitakse enne tööle asumist, personaalselt

koolitusplaani ja koolitusprogrammi.

Kõik koolitused fikseeritakse ja esitatakse iga-

aastases aruandes.

Kas haldus- ja juhtivtöötajad saavad teie asutuses IK alast üldkoolitust?

Ei mainita Ei uuritud Kõik asutuse töötajad peavad

saama koolitusi ja see peab olema

kajastatud asutuse koolituse

poliitikas ehk koolitusplaanides

Otseselt ei mainita, peetakse oluliseks kõikide

töötajate koolitamist ja koolitusplaani

olemasolu.

Mainitakse, et kõik asutuse töötajad peavad teadma

oma rolli IK tagamisel

Kuidas hooldustöötajaid ja muud personali koolitatakse ?

Ei mainita Oluliseks peetakse nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Õppeteemad olid

kätehügieen, standardsed

ettevaatusabinõud, ülekandepõhised

ettevaatusabinõud, nakkustõrje põhimõtted,

Kõik asutuse töötajad peavad

saama koolitusi ja see peab olema

kajastatud asutuse koolituse

poliitikas ehk koolitusplaanides

Peetakse oluliseks nii checkliste,

proffide poolset juhendamist, perioodilist tagasisidet.

Mainitakse, et pidev tagasiside ja

praktika on olulisel kohal töötaja

praktiliste oskuste suurenemisel.

37

desinfitseerimine ja rakendamine konkreetsed protokollid.

Kas koolitusprogrammide tõhusust hinnatakse perioodiliselt (näiteks kätehügieeni auditid, muud teadmiste kontrollid)?

Ei mainita Peetakse oluliseks Peetakse väga oluliseks

Ei mainita Ei mainita

Kas IK koolitus on integreeritud kliinilisse praktikasse ja teiste erialade koolitusse (näiteks kirurgide koolitus hõlmab IK aspekte)?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas patsientidele või pereliikmetele on olemas spetsiaalne IK koolitus, et minimeerida sissetoomisega seotud infektsioonide tekkevõimalust?

Ei mainita Ei uuritud Otseselt ei mainita

Peetakse oluliseks Mainitakse, et kõikide osapoolte

teavitamine on oluline

Kas IK spetsialistile pakutakse pideva arengu võimalusi (nt regulaarsed konverentsid, kursused jne)?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

Kas seire on asutuses IK kavas määratletud komponent?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Peetakse kriitiliselt oluliseks

Peetakse oluliseks, neid nimetatakse

väljundipõhiseks seireks

Peetakse oluliseks

Seire on oluline nakkuskoldest

teavitamise kontekstis

Kas asutuses on eraldi isikud või isik, kelle ülesanne on seire korraldada?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Ei mainita

Kas seiretegevuse eest vastutavad spetsialistid on saanud põhiepidemioloogia, seire ja IK-alase koolituse (st suutlikkust jälgida seiremeetodeid, andmehaldust ja tõlgendamist)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

38

Kas teil on järelevalve teostamiseks informaatika/IT-tugi (näiteks seadmed, mobiiltehnoloogiad, elektroonilised tervisekaardid)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuses teostatakse järelevalvet järgmiste infektsioonide üle:

Kirurgilise koha infektsioonid? Seadmega seotud infektsioonid (näiteks

kateetriga seotud kuseteede infektsioonid, tsentraalse liiniga seotud vereringe

infektsioonid, perifeerse liiniga seotud vereringe infektsioonid, ventilaatoriga seotud

kopsupõletik)? Kliiniliselt määratletud infektsioonid (näiteks määratlused, mis põhinevad ainult kliinilistel nähtudel või sümptomitel mikrobioloogilise

analüüsi puudumisel)? Multiresistentsete patogeenide põhjustatud

kolonisatsioon või infektsioonid vastavalt teie kohalikule epidemioloogilisele olukorrale? Kohalikud prioriteetsed epideemiaohtlikud

infektsioonid (näiteks noroviirus, gripp, tuberkuloos [TB], raske äge respiratoorne

sündroom [SARS], Ebola, Lassa palavik)? Infektsioonid haavatavates

klientkonnarühmades (näiteks vastsündinutel, intensiivraviosakonnas,

immuunpuudulikkusega patsientidel, põletushaavadega patsientidel)?

Infektsioonid, mis võivad mõjutada tervishoiutöötajaid kliinilistes, laboratoorsetes

või muudes tingimustes (nt B- või C-hepatiit, inimese immuunpuudulikkuse viirus [HIV],

gripp)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Multiresistentsete patogeenide seire, hingamisteedega

seotud infektsioonide seire

ja muude tervishoiuasutusteg

a seotud infektsioonide seire

üldiselt

Peetakse oluliseks jälgida:

asutusesiseselt leviva hingamiste

ede infektsioonide arv

klientidel; naha ja pehmete

kudede infektsioonide arv

klientidel; noroviiruse, gripi,

Covid-SARSII, tuberkuloosi,

raske äge respiratoorne

sündroom [SARS] testide arv klientidele;

Covid-SARS-II, B- või C-hepatiit,

inimese immuunpuudulikk

use viirus [HIV], gripi testide arv

personalile.

Peetakse oluliseks:

kusepidamatuseg a seotud

seadmetega seotud või mitte

seotud kuseteede infektsioonide

seiret; hingamisteede infektsioonide

seiret; haavainfektsiooni

de, survehaavandite,

vaskulaarsete haavandite, perifeerse venoosse

puudulikkuse ennetamine, ...) seiret; levivate nakkuste või

haiguspuhangute seiret;

multiresidentsete mikroorganismid

e, nagu MRSA, Clostridoides difficile jne,

koloniseerimise ja nakkuse seiret.

Ei mainita

Kas hindate regulaarselt, kas Infektsioonide seire on kooskõlas teie asutuse praeguste vajaduste ja prioriteetidega?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

39

Kas kasutate usaldusväärseid jälgimisjuhtumite määratlusi (määratletud lugeja ja nimetaja vastavalt rahvusvahelistele määratlustele või kui neid on kohandatud, siis tõenduspõhise kohandamisprotsessi ja ekspertkonsultatsiooni kaudu?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas kasutate standardiseeritud andmekogumismeetodeid (näiteks aktiivset järelevalvet) vastavalt rahvusvahelistele seireprotokollidele või kui neid on kohandatud, siis tõenduspõhise kohandamisprotsessi ja ekspertkonsultatsiooni kaudu?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas teil on kehtestatud protsessid andmete kvaliteedi korrapäraseks ülevaatamiseks (näiteks juhtumiaruannete vormide hindamine, mikrobioloogia tulemuste ülevaatamine, nimetaja määramine jne)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas teil on järelevalve toetamiseks piisav mikrobioloogia ja laborivõime?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Mainitakse, et vajadusel tagada

labori tugi

Kas seireandmeid kasutatakse IK tavade täiustamiseks kohandatud üksuse/rajatisepõhiste plaanide koostamiseks?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Jah, peetakse väga oluliseks

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Ei mainita

Kas analüüsite antimikroobsete ravimite resistentsust regulaarselt (näiteks kord kvartalis/poolaastas/aastas)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Ei uuritud Peab olema riskide põhine

Peetakse oluliseks Ei mainita

Kas annate regulaarselt (näiteks kord kvartalis/poolaastas/aastas) tagasisidet ajakohastatud seireteabe kohta:

Tervishoiutöötajatele (arstid/õed)? Kliinilistele juhtidele /osakonnajuhatajatele?

IK juhtorganile? Mittekliinilistele

juhtidele (tegevjuht/finantsjuht)?

Ei nõuta, kuid peab jälgima riigi suundasid.

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

40

Põhikomponent 5: Multimodal strateegiad IK kava efektiivsemaks rakendamiseks

Kas kasutate IK rakendamiseks multimodaalseid strateegiaid?

Jah Enamlevinud kasutamine on kätehügieeni

parendamiseks

Eraldi ei mainita. Ei mainita Ei mainita

Kas teie multimodaalsed strateegiad hõlmavad mõnda või kõiki järgmisi elemente?

Süsteemi muutus? Haridus ja koolitus?

Järelevalve ja tagasiside? Suhtlused ja meeldetuletused?

Ohutu kliima ja kultuurimuutus?

Jah, soovitus on käte hügieen,

süstimise ohutus, med.vahendite

dekontamineerimin e, seadmete ja

keskkonna puhastamine

Soovitatakse kasutada vähemalt

nelja viiest.

Eraldi ei mainita. Ei mainita Ei mainita

Kas IK multimodaalsete strateegiate rakendamiseks kasutatakse multidistsiplinaarset meeskonda?

Ei mainita Ei uuritud Eraldi ei mainita. Ei mainita Ei mainita

Kas teete regulaarselt koostööd kvaliteedijuhtide ja patsiendiohutuse spetsialistidega, et töötada välja ja edendada IK multimodaalseid strateegiaid?

Ei mainita Ei uuritud Koostööd peetakse

oluliseks, kuid mitte

multimodaalse strateegia osana.

Ei mainita Ei mainita

Kas need strateegiad sisaldavad kontrollnimekirju?

Ei mainita Ei uuritud Ei uuritud Ei mainita Ei mainita

Põhikomponent 6: IK kava järelevalve ja tagasiside

Kas asutuses on koolitatud töötajaid, kes vastutavad IK tavade ja tagasiside seire eest?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks,

nimetatakse protsessiseireks

Peetakse juhtkonna

ülesandeks

Peetakse oluliseks, kuid ei öelda, kes

seda tegema peaks.

Kas asutuses on täpselt määratletud seireplaan, millel on selged eesmärgid, oodatavad tulemused ja tegevused (sh vahendid süstemaatiliseks andmete kogumiseks)?

Mainitakse vajadust mõõdikud IK kava

koostamisel määrata, kuid see

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei öelda, mainitakse nt

glükoositaseme mõõtmise seire

41

sõltuvat riigipoolsetest

nõuetest.

protsessis, keskkonnapuhtuse

ja vee kvaliteedi seire kontekstis.

Kas asutuses toimub kätehügieeni nõuete täitmise seire (kasutades WHO kätehügieeni jälgimisvahendit või samaväärset)

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks, tuuakse

eraldi välja.

Otseselt ei mainita, kuid protsessi

peetakse oluliseks

Kas asutuses toimub haavasidemete vahetuse) nõuete täitmise seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Peetakse oluliseks Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita

Kas asutuses toimub kateetri sisestamine ja/või hoolduse nõuete täitmise seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Ei mainita Peetakse oluliseks, tuuakse

eraldi välja.

Otseselt ei mainita, kuid protsessi

peetakse oluliseks

Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Peetakse oluliseks Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita, kuid protsessi

peetakse oluliseks

Kas asutuses toimub nakkusepõhiste ettevaatusabinõude ja isoleerimise nõuete täitmise seire, et vältida multiresistentsete organismide levikut?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Ei mainita Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita

Kas asutuses toimub meditsiiniseadmete/instrumentide desinfitseerimine ja steriliseerimine nõuete täitmise seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Jah, täiesti eraldi peatükina

Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita

Kas asutuses toimub alkoholipõhiste antiseptikumide ja/või seebi tarbimine/kasutamine seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Peetakse oluliseks Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita

Kas asutuses toimub antimikroobsete ainete tarbimine/kasutamine seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Ei mainita Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

Otseselt ei mainita

42

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Kas asutuses toimub ohtlike jäätmekäitluse nõuete täitmise seire?

Vt 6 peatüki punkti 2

Ei uuritud Peetakse oluliseks Otseselt ei öelda, kuid rõhutatakse

kinnitatud reeglite seire olulisust.

Otseselt ei mainita

Kui sageli tehakse WHO kätehügieeni enesehindamise raamistiku uuringut?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Otseselt ei mainita

Kas asutus annab auditiaruannetele tagasisidet (näiteks tagasiside kätehügieeni nõuetele vastavuse andmete või muude protsesside kohta) IK tegevuste/tulemuste kohta?

Ei mainita Ei uuritud Tagasisidet peetakse väga oluliseks

Soovitatakse edastada

Otseselt ei mainita

Kas seireandmete aruandlus toimub regulaarselt (vähemalt kord aastas)?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Otseselt ei mainita

Kas IK kava protsesside ja indikaatorite jälgimine ja tagasisidestamine toimub „süüvabas” institutsionaalses kultuuris, mille eesmärk on parandada ja käitumist muuta?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Otseselt ei mainita

Kas hindate oma rajatise ohutuskultuuri tegureid?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Otseselt ei mainita

Põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

Kas asutuses hinnatakse sobiva personali olemasolu taset vastavalt patsiendi töökoormusele, kasutades riiklikke standardeid või standardset personalivajaduste hindamisvahendit, näiteks WHO personalivajaduse töökoormuse indikaatorite meetodit?

Jah Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Mainitakse vaid üldises võtmes IK

kava osana või juhtkonna

tegevusena.

Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuses säilib kokkulepitud (st WHO või riiklik) tervishoiutöötajate ja patsientide suhe?

Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

43

voodikohtade täituvust

Kas teie asutuses on olemas süsteem, et tegutseda vastavalt personalivajaduste hinnangute tulemustele, kui töötajate arvu peetakse liiga väikeseks?

Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Mainitakse juhtkonna poliitika

kujundamise osana.

Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuse palatite kujundus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega voodikohtade mahu osas?

Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuses on ühes voodis 1 inimene? Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuse patsiendid on paigutatud väljaspool tuba koridoris seisvatesse vooditesse (sh erakorralise meditsiini osakonna voodid)?

Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuses on patsiendi voodite vahel piisav vahemaa > 1 meeter?

Ei mainita Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust, personali ja

voodikohtade täituvust

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas teie asutuses on olemas süsteem piisava voodimahu ületamise hindamiseks ja reageerimiseks?

Mainitakse kaudselt patsientide

liikumise (flow) ja

Mitte ükski uurimus ei sisaldanud töökoormust,

Ei mainita Ei mainita Ei mainita

44

triaažisüsteemi kaudu

personali ja voodikohtade

täituvust

Põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed

Kas veeteenused on alati kättesaadavad ja piisavas koguses igaks kasutuseks (näiteks kätepesuks, joomiseks, isiklikuks hügieeniks, meditsiiniliseks tegevuseks, steriliseerimiseks, saastest puhastamiseks, puhastamiseks ja pesupesemiseks)?

Jah Ei uuritud Oluline hügieeni protseduuride

osas.

Peetakse oluliseks,

reserviga 1 ööpäev

Peetakse oluliseks

Kas töötajatele, patsientidele ja peredele on igal ajal ja kõikides kohtades/palatites olemas usaldusväärne ja ohutu joogiveejaam?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

Kas kõigis hoolduspunktides on töötavad kätehügieeni punktid (st alkoholipõhine antiseptik või seep ja vesi ning puhtad ühekordsed rätikud)?

Jah Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Ei mainita Peetakse oluliseks sooja vett ja seepi ning antiseptikut

Kas teie asutuses on ≥ 4 tualetti ambulatoorseks kasutamiseks või ≥ 1 20 kasutaja kohta statsionaarses ravis?

Minimaalselt 2 - 1 patsientidele ja 1

töötajatele

Ei uuritud Ei mainita Iga kuue kasutaja kohta

Tualettidest räägitakse konkreetse

viirusnakkuste kontrolli kontekstis, nt Campylobacter korral peab olema

eraldi tualett.

Kas teie tervishoiuasutuses on öösel ja päeval piisavalt energiat/toiteallikat kõikideks kasutusaladeks (näiteks vee pumpamiseks ja keetmiseks, steriliseerimiseks ja saastest puhastamiseks, põletamiseks või alternatiivsete ravitehnoloogiate, elektrooniliste meditsiiniseadmete, ruumide üldvalgustamiseks tehakse tervishoiutoiminguid, et tagada ohutu

Jah Ei uuritud Ei mainita Ei mainita Ei mainita

45

tervishoiuteenuste osutamine ning tualettruumide ja duširuumide valgustus)?

Kas toimiv ventilatsioon (looduslik või mehhaaniline) on patsientide hoolduspiirkondades saadaval?

Jah Ei uuritud Ei mainita Loomulik ventilatsioon

Ventilatsiooni mainitakse viiruse leviku võtmes läbi

saastunud kondentsvee, mis

võib tilkuda.

Kas põrandate ja horisontaalsete tööpindade puhul on olemas puhastusdokument, millele koristajad iga päev alla kirjutavad?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Kas puhastamiseks sobivad ja hästi hooldatud materjalid (näiteks pesuvahend, mopid, ämbrid jne) on saadaval?

Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Kas teil on ühe patsiendi toad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav (nt TB, leetrid, koolera, Ebola, SARS)?

Jah Ei uuritud Peetakse oluliseks Oluline üldise kontrolli plaani

mõttes

Peetakse oluliseks

Kas IKV on alati ja piisavas koguses kõikide tervishoiutöötajate jaoks saadaval?

Jah Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Kas teil on kõigi jäätmetekkekohtade vahetus läheduses funktsionaalsed jäätmete kogumiskonteinerid mittenakkuslike (üld)jäätmete, nakkusohtlike jäätmete ja teravate jäätmete jaoks?

Jah Ei uuritud Otseselt ei mainita

jäätmekäitluse, vaid ohutuse

vaates.

Peetakse oluliseks Peetakse oluliseks

Kas mittenakkuslike (tavajäätmete/üldjäätmete) kõrvaldamiseks on olemas funktsionaalne piiratud prügimägi või munitsipaaljäätmekäitlus?

Ei mainita Ei uuritud Otseselt ei mainita

Ei mainita Ei mainita

Kas põletusahi või alternatiivne töötlemistehnoloogia nakkusohtlike ja teravate jäätmete töötlemiseks (näiteks autoklaav) on olemas (kas kohapeal või väljaspool seda ja

Jah Ei uuritud Mainitakse meditsiiniseadme te steriliseerimise

võtmes.

Ei mainita Ei mainita

46

mida haldab litsentseeritud jäätmekäitlusteenus), on funktsionaalne ja piisava võimsusega?

Kas reoveepuhastussüsteem (näiteks septik, millele järgneb drenaažikaev) on olemas (kas objektil või väljaspool) ja töötab usaldusväärselt?

Ei mainita Ei uuritud Ei mainita Peetakse oluliseks Ei mainita

Kas teie tervishoiuasutus pakub meditsiiniseadmete ja muude esemete/seadmete saastest puhastamiseks ja steriliseerimiseks spetsiaalset saastest vabastamise ala ja/või steriilsete varude osakonda (kas kohapeal või väljaspool seda ja mida haldab litsentseeritud saastetõrjehaldusteenus)?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas teil on steriilsed ja desinfitseeritud seadmed töövalmis?

Ei mainita Ei uuritud Peetakse oluliseks Ei mainita Ei mainita

Kas vajaduse korral on saadaval ühekordsed esemed? (näiteks süstimisohutusseadmed, kindad)

Jah. IKV loetelus IKV loetelus IKV loetelus IKV loetelus IKV loetelus

Tabel 1. Miinimumnõuete koondtabel

1.8. Koondandmete analüüs

WHO põhikomponent 1: IK programm

Koondandmetest selgub, et IK programmi olemasolu on vajalik. Seda ei pea nimetama

konkreetselt IK programmiks, kuid mingi alusdokument, kus on kirjas, miks, mida ja kuidas

tehakse, peaks olemas olema. Pigem on tähtis, et IK ei toimuks ad hocina, vaid tegevused

põhinevad riskidel ja läbimõeldult. Selle peaks koostama, uuendama, parendama 1 täis- või

osalise tööajaga IK spetsialist ning tal peab olema asutuse juhtkonna igakülgne tugi. Ka

juhtkond ise peab IK kavale pühenduma, kinnitades vajalikud poliitikad, protseduurireeglid ja

muu olulise. Otseselt ei pea olema pidev koostöö laboriga, kuid oluline on juurdepääs juhuks,

kui vajadus peaks tekkima. Ennekõike nakkuskahtluste korral patogeeni tuvastamiseks. Muud

punktid kas ei leia kajastust või on üksiksoovitus.

WHO põhikomponent 2: IK juhised

Koondandmetest selgub, et teatud juhised on väga olulised ja nende koostamiseks peaks

olema juurdepääs vajalikule teabele või isikule. Oluliste juhistena tuuakse välja:

1. standardsed ettevaatusabinõud;

2. kätehügieeni juhis;

3. haiguspuhangute juhtimise ja valmisoleku juhis;

4. töötajate kaitse ja ohutuse juhis;

5. keskkonna puhastamise juhis

6. seadmete desinfitseerimise ja steriliseerimise juhis;

7. ohtlike jäätmete käitlemise juhis;

8. antibiootikumide kasutamisega seotud juhis.

Kaks hoolekandeasutustega seotud materjali soovitab ka kateetri kasutamisega seotud

juhiseid ning süstimise ohutusega seotud juhiseid, mis aga peaks põhineva riskide analüüsil -

kui sellist protsessi läbi ei viida, siis puudub ka vajadus. Üldiselt võib kõikide juhiste

väljatöötamist ja rakendamist iseloomustada riskide põhisusega - juhised koostatakse vastavalt

riskidele. Juhised peavad põhineva riiklikel soovitustel / regulatsioonidel ning nende

koostamisse ja uuendamisse peavad olema kaasatud kõik eesliini töötajad - hooldajad ja

koristajad ning soovitatakse kaasata ka vastavalt spetsialiste teistest asutustest. Lisaks peab

alati, kui juhis muutub, koolitama ka muutuse poolt mõjutatud töötajaid. Muid juhised kas ei

mainita või on üksiksoovitus.

48

WHO põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus

Kõik allikad rõhutavad töötajate koolitamist, seejuures just hoolekandeasutuse suunalised

juhendmaterjalid rõhutavad kõikide töötajate, lisaks hooldajatele ja koristajatele, ka

haldustöötajate ja teiste töötajate koolitamist. Otseselt koolituste ajalist raami keegi välja ei too,

v.a koolitused enne tööle asumist, kuid kõik allikad toonitavad koolitusplaani vajadust.

Peamine eesmärk on, et kõik asutuse töötajad alates remondiinimestest kuni juhtkonnani

teavad, mis on nende roll IK tagamisel. Olulisel kohal on nii teoreetiline kui praktiline. nö

“voodikoha” koolitus, seejuures eraldi toonitatakse tagasiside olulisust. Kaks

hoolekandeasutustele mõeldud juhendmaterjalis toonitati eraldi ka klientide ja nende

lähedaste koolitamise olulisust. Lee at al 2019 ja Ontario materjal soovitavad kindlasti hinnata

ka koolituste efektiivsust. Muid juhised kas ei mainita või on üksiksoovitus.

WHO põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

Tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide seiret peavad oluliseks kõik materjalid,

kuid WHO ei nõua, kuid peab oluliseks toonitada juhinduda riiklikest normidest. Peetakse

oluliseks, et IK kavas oleks seire sees koos mõõdikutega. Selle eest peaks vastutama üks

konkreetne isik, kuid jääb selgusetuks, kas see võib olla sama isik, kes vastutab kogu IK kava

täitmise eest või peab olema eraldi isik. Antud materjali koostaja ei näe põhjust

hoolekandeasutustes eraldi inimesele vastutuse andmist, sest see tükeldaks IK kava

põhjendamatult. Tegemist ei ole IK kava täitmise auditiga, et lahususe nõue vajalik oleks. Lee

2019 peavad oluliseks teha multiresistentsete patogeenide seire, hingamisteedega seotud

infektsioonide seire ja muude tervishoiuasutustega seotud infektsioonide seire üldiselt.

Ontario ning Hispaania materjalid on täpsemad, nendes tuuakse välja, et oluline oleks seirata

järgmisi infektsioone:

• asutusesiseselt leviva hingamisteede infektsioonide arv klientidel;

• naha ja pehmete kudede infektsioonide arv klientidel;

• noroviiruse, gripi, SARS-CoV-2, tuberkuloosi, raske äge respiratoorne sündroom [SARS]

testide arv klientidele;

• SARS-CoV-2, B- või C-hepatiit, inimese immuunpuudulikkuse viirus [HIV], gripi testide

arv personalile.

49

Oluline on kõikidele osapooltele vähemalt kord aastas teha ülevaade seireandmete

tulemustest. Seireandmeid tuleb kasutada IK kava täiendamiseks ning seire läbiviimiseks on

vaja koostöö laboriga. Hispaania toob eraldi olulise seiretegevusena välja antimikroobsete

ravimite residentsuse seire, kuid see sõltub riskidest (UK materjal). Muid punkte kas ei mainitud

või mainiti ühes materjalis.

WHO põhikomponent 5: Multimodaalsed strateegiad IK programmi efektiivsemaks

rakendamiseks

WHO ja Lee et al peavad multimodaalseid strateegiaid käitumiste muutmiseks väga oluliseks.

Lee et al leidsid, et vähemalt nelja multimodaalse punkti rakendamine suurendab vähemalt

kätehügieeni osas oluliselt tulemusi ehk kätehügieen paraneb. Samas ei sisalda ükski

hoolekandeasutustele mõeldud materjal otsesõnu sellise strateegia rakendamist.

WHO põhikomponent 6: IK kava järelevalve ja tagasiside

Kõik materjalid kas otseselt või kaudselt peavad vajalikuks IK kava järelevalvet ja tagasiside

andmist. Otseselt ei soovitata selleks eraldi inimest, kuid kindlasti peaks olema seireplaan.

Kõige enam leidsid seire olulisuse osas mainimist järgmised tegevused:

• käte hügieen;

• haavasidemete vahetamine;

• kateetri sisestamine;

• keskkonna puhastamine;

• meditsiiniseadmete / instrumentide desinfitseerimine ja steriliseerimine;

• antiseptikumi ja vee ning seebi kasutamine;

• ohtlike jäätmete käitlemise nõuete täitmine.

Oluliseks peetakse ka seire tulemuste jagamist kõikide osapooltega, eriti hooldustöötajate ja

koristajatega. Muid punkte kas ei mainitud või mainiti ühes materjalis.

WHO põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

WHO miinimumnõuded soovitavad hinnata sobiva personali olemasolu taset vastavalt

patsiendi töökoormusele, kasutades riiklikke standardeid või standardset personalivajaduste

hindamisvahendit. Muid punkte kas ei mainitud või mainiti ühes materjalis.

50

WHO põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud keskkond, materjalid ja seadmed

Kõik materjalid peavad oluliseks puhta ja kvaliteetse joogivee pidevat kättesaadavust. Muu

pesuvesi ei pea nii rangetele nõuetele vastama, kuid joogivee puhul soovitatakse ka eraldi

seire korraldamist.

Pidevalt peab kättesaadaval olema antiseptikumid, kuid eraldi rõhutatakse, et antiseptikum ei

asenda sooja vett ja seepi ehk selgelt määrdunud kätehügieen on ainult septikumiga küsitava

väärtusega. Antiseptikum on pigem vee ja seebile täienduseks.

Oluliseks peetakse piisava arvu tualettide olemasolu, kuid päris konsensus hetkel selles osas,

kui palju, puudub.

Ventilatsioon on oluline nii hooldusalades kui tubades, eriti oluline on see isolatsioonitubades,

et nende ruumide õhk ei satuks üldisesse õhuringlusesse (kui süsteemil ei ole spetsiaalseid

filtreid). Kõik materjali peavad väga oluliseks õigete puhastusvõtete ja -ainete kasutamist.

WHO miinimumnõuetes otseselt ei ole kirjas, et olemas peab olema puhastusdokument, mida

koristajad allkirjastavad, kuid teised materjalid annavad sellele tugeva soovituse. Mõned

soovitavad koostada eraldi puhastamise plaani, kus kasutusintensiivsuse järgi ning ohtlikkuse

järgi kategoriseeritakse kõik ruumid ja nii on koristajatel lihtsam oma protseduure läbi viia, sh

kasutada õiges kohas õigeid puhastusaineid.

Kõik materjalid soovitavad võimalusel võtta isolatsioonitubadena kasutusele üheinimese toad

või kui neid ei ole, siis mitmeinimese toad sarnaste patogeenidega klientide kohortimiseks või

kasutada geograafilist kohorti, nt hoone, hooneosa, korruse põhiselt. Klientide täielik ja

pikaajaline isoleerimine peaks olema vaid äärmuslik meede. Rõhutatakse, et kohort peab

olema infektsiooni levikuteedel põhinev ning kõige raskemad on õhu kaudu levivad

infektsioonid.

Kõik materjalid pidasid kriitiliselt oluliseks IKV vahendite olemasolu, reservi ja kasutamise

õpetamist ning kasutamise jälgimist, seejuures kasutatav IKV peaks sõltuma riskitasemest ja

riskidest.

Kõik materjalid pidasid oluliseks spetsiaalse jäätmekäitlussüsteemi kasutusele võtmist,

õpetamist ja kasutamise jälgimist. Muid punkte kas ei mainitud või mainiti ühes materjalis.

51

1.9. Vahekokkuvõte

Siin on esitatud esmased soovitused, mida võiks hoolekandeasutused IK korraldamiseks

rakendada, tuginedes WHO põhikomponentide küsimustikule ning analüüsitud materjalidel,

kuid need soovitused tuleb panna rohkem Eesti Vabariigi (ennelõike õigusloome) konteksti.

WHO põhikomponent 1: IK kava/programmi olemasolu

• Kas asutusel on IK programm või kava?

• Kas IK meeskonnal on vähemalt üks täiskohaga IK spetsialist või samaväärne (õde või

arst, kes töötab 100% IK-s)?

• Kas IK kontaktisikul on IK tegevuste jaoks piisavalt aega?

• Kas teil on IK juhtorgan, kes IK meeskonda aktiivselt toetab?

• Kas asutuse kõrgem juhtkond näitab üles selget pühendumust ja toetust IK kavale?

• Kas teie asutusel on mikrobioloogilise labori tugi (kas kohapeal või väljaspool)

tavapäraseks igapäevaseks kasutamiseks?

WHO põhikomponent 2: IK juhised

• Kas asutusel on juhiste väljatöötamiseks või kohandamiseks vajalikud teadmised?

• Kas asutuses on saadaval standardsed ettevaatusabinõude juhised?

• Kas asutuses on saadaval kätehügieeni juhend?

• Kas asutuses on saadaval haiguspuhangu juhtimise ja valmisoleku juhised?

• Kas asutuses on saadaval töötajate kaitse ja ohutuse juhised?

• Kas asutuses on saadaval kateetri kasutamisega seotud kuseteede infektsioonide

ennetamise juhised?

• Kas asutuses on saadaval meditsiiniseadmete ja hooldeseadmete desinfitseerimise ja

steriliseerimise juhised?

• Kas asutuses on saadaval süstimise ohutuse juhised (kui süstitakse)?

• Kas asutuses on saadaval ohtlike jäätmete käitlemise juhised?

• Kas asutuses on saadaval antibiootikumide kasutamise juhised (kui manustatakse)?

• Kas asutuse juhised on kooskõlas riiklike/rahvusvaheliste suunistega (kui need on

olemas)?

• Kas lisaks IK spetsialistile on kaasatud IK juhiste kavandamisse ja elluviimisse ka eesliinil

olevad hooldustöötajad?

52

• Kas IK juhiste väljatöötamisse ja kohandamisse on lisaks IK spetsialistile kaasatud ka

asjaomased huvirühmad (näiteks teiste asutuste IK eksperdid, haiglate IK eksperdid /

arstid / õed, haiglajuhid)?

• Kas hooldustöötajad saavad spetsiaalset koolitust seoses asutuses kasutusele võetud

uute või ajakohastatud IK juhistega?

• Kas jälgite regulaarselt vähemalt mõne IK juhise rakendamist oma asutuses?

WHO põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus

• Kui sageli saavad asutuse töötajad IK alaseid koolitusi?

• Kui sageli saavad asutuses koristajad ja teised patsiendihooldusega

otseselt (juhendajad, füsioterapeudid jne) seotud töötajad IK alast koolitust?

• Kas haldus- ja juhtivtöötajad saavad teie asutuses IK alast üldkoolitust?

• Kuidas hooldustöötajaid ja muud personali koolitatakse?

• Kas koolitusprogrammide tõhusust hinnatakse perioodiliselt (näiteks kätehügieeni

auditid, muud teadmiste kontrollid)?

• Kas patsientidele või pereliikmetele on olemas spetsiaalne IK koolitus, et minimeerida

sissetoomisega seotud infektsioonide tekkevõimalust?

• Kas asutuses tagatakse töötajate immuniseerimine, teavitustöö, andmete säilitamine ja

kaitsmine ning motiveerimine?

• Kas asutuses tagatakse klientide immuniseerimine, teavitustöö, andmete säilitamine ja

kaitsmine ning motiveerimine?

WHO põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

• Kas infektsioonide seire on asutuses IK programmis / kavas määratletud komponent?

• Kas asutuses on eraldi isikud või isik, kelle ülesanne on seire korraldada?

• Kas asutuses tehakse järelevalvet asutusesiseselt leviva hingamisteede infektsioonide

(klientidele) üle?

• Kas asutuses tehakse järelevalvet naha ja pehmete kudede infektsioonide (klientidele)

üle?

• Kas asutuses tehakse järelevalvet noroviiruse, gripi, SARS-CoV-2, tuberkuloosi, raske

äge respiratoorne sündroom [SARS] (klientidele) üle?

53

• Kas asutuses tehakse järelevalvet SARS-CoV-2, B- või C-hepatiit, inimese

immuunpuudulikkuse viirus [HIV] (töötajatele) üle?

• Kas seireandmeid kasutatakse IK tavade täiustamiseks kohandatud

üksuse/rajatisepõhiste plaanide koostamiseks?

• Kas annate regulaarselt (näiteks kord kvartalis/poolaastas/aastas) tagasisidet

ajakohastatud seireteabe kohta?

WHO põhikomponent 6: IK kava järelevalve ja tagasiside

• Kas asutuses on täpselt määratletud seireplaan, millel on selged eesmärgid, oodatavad

tulemused ja tegevused (sh vahendid süstemaatiliseks andmete kogumiseks)?

• Kas asutuses toimub kätehügieeni nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub haavasidemete vahetuse nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub kateetri sisestamine ja/või hoolduse nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub meditsiiniseadmete/instrumentide desinfitseerimine ja

steriliseerimine nõuete täitmise seire?

• Kas asutuses toimub alkoholipõhiste antiseptikumide ja/või seebi

tarbimine/kasutamine seire?

• Kas asutuses toimub ohtlike jäätmekäitluse nõuete täitmise seire?

• Kas asutus annab auditiaruannetele tagasisidet (näiteks tagasiside kätehügieeni

nõuetele vastavuse andmete või muude protsesside kohta) IK tegevuste/tulemuste

kohta?

WHO põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

• Kas asutuses hinnatakse sobiva personali olemasolu taset vastavalt patsiendi

töökoormusele, kasutades riiklikke standardeid või standardset personalivajaduste

hindamisvahendit, näiteks WHO personalivajaduse töökoormuse indikaatorite

meetodit?

WHO põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed

54

• Kas veeteenused on alati kättesaadavad ja piisavas koguses igaks kasutuseks (näiteks

kätepesuks, joomiseks, isiklikuks hügieeniks, meditsiiniliseks tegevuseks,

steriliseerimiseks, saastest puhastamiseks, puhastamiseks ja pesupesemiseks)?

• Kas töötajatele, patsientidele ja peredele on igal ajal ja kõikides kohtades/palatites

olemas usaldusväärne ja ohutu joogiveejaam?

• Kas teie asutuses on ≥ 4 tualetti ambulatoorseks kasutamiseks või ≥ 1 20 kasutaja kohta

statsionaarses ravis?

• Kas teie tervishoiuasutuses on öösel ja päeval piisavalt energiat/toiteallikat kõikideks

kasutusaladeks (näiteks vee pumpamiseks ja keetmiseks, steriliseerimiseks ja saastest

puhastamiseks, põletamiseks või alternatiivsete ravitehnoloogiate, elektrooniliste

meditsiiniseadmete, ruumide üldvalgustamiseks tehakse tervishoiutoiminguid, et

tagada ohutu tervishoiuteenuste osutamine ning tualettruumide ja duširuumide

valgustus)?

• Kas kõigis hoolduspunktides on töötavad kätehügieeni punktid (st alkoholipõhine

antiseptik või seep ja vesi ning puhtad ühekordsed rätikud)?

• Kas toimiv ventilatsioon (looduslik või mehhaaniline) on patsientide

hoolduspiirkondades saadaval?

• Kas põrandate ja horisontaalsete tööpindade puhul on olemas puhastusdokument,

millele koristajad iga päev alla kirjutavad?

• Kas puhastamiseks sobivad ja hästi hooldatud materjalid (näiteks pesuvahend, mopid,

ämbrid jne) on saadaval?

• Kas teil on ühe patsiendi toad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi

kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui

isolatsioonitubade arv on ebapiisav (nt TB, leetrid, koolera, Ebola, SARS)?

• Kas reoveepuhastussüsteem (näiteks septik, millele järgneb drenaažikaev) on olemas

(kas objektil või väljaspool) ja töötab usaldusväärselt?

• Kas IKV on alati ja piisavas koguses kõikide tervishoiutöötajate jaoks saadaval?

• Kas teil on kõigi jäätmetekkekohtade vahetus läheduses funktsionaalsed jäätmete

kogumiskonteinerid mittenakkuslike (üld)jäätmete, nakkusohtlike jäätmete ja teravate

jäätmete jaoks?

55

2. Õiguslik taust

2.1. Õigusaktid

Eestis reguleerib nakkusohtlike patsientide ravi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus8,

mille kohaselt on tööandja on kohustatud:

• looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult

nakkusohutud tööolud;

• tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal;

• tagama töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;

• lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal

terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;

• vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;

• hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

Ohutut töökeskkonda ja tööolusid korraldatakse Eestis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse9

alusel. Vastavalt seadusele, on tööandja kohustatud:

• viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,

korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas

seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

• vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle

tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale.

Töötervishoiu olukorra analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele,

kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;

• korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Tööandja selgitab töökeskkonna

riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral

nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüs

sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja

juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja

8 Riigikogu 12.02.2003. a seadus „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus“ 9 Riigikogu 16.06.1999. a seadus „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“

56

vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja

eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid;

• tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud

töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;

• korraldama töötervishoiuteenuse osutamist. Tervisekontroll tuleb korraldada

töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada

ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja

mutageenid ja bioloogilised ohutegurid. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli

enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide kokkupuute algust.

• oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja

pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale

isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;

• kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist;

• korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe. Tööandja juhendab töötajat enne

tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks ettevõtte töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded, töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja

töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad

abinõud, tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded, ühis- ja

isikukaitsevahendite kasutamine, keskkonna saastamisest hoidumise juhised. Tööandja

korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu

hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Tööandja peab töötaja juhendamist ja

väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui muutub ettevõtte töötervishoiu ja

tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja

kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud,

töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada

õnnetusjuhtumi;

• töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendid tehtava töö ja

kasutatava töövahendi kohta.

Töötaja kohustused samast seadusest on:

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;

57

• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid

töökorras;

• tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema

enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;

• kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;

• hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele

või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.

Nõuded erihoolekandeteenuse osutajatele on kehtestatud sotsiaalhoolekandeseaduse10

alusel. Seaduses on esitatud järgmised, IK vaates olulised nõuded:

• koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani,

lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri

eluvaldkondades;

• tagama erihoolekandeteenuse osutamise, teenuse osutamiseks vajalike ruumide ja

maa-ala vastavuse rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste

tervisekaitsenõuetele, kui teenust osutatakse teenuseosutaja omandis või kasutuses

oleval maa-alal või ruumides;

• erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja),

kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või

kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks.

Tervisekaitsenõuded täiskasvanute hoolekandeasutusele, välja arvatud erihooldekodule, ja

selle maa-ala projekteerimisele, ehitamisele, ümberehitamisele, renoveerimisele ning

kasutamisele on sätestatud täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuete määruses11,

kus oluliste IK seotud tegevustena on välja toodud järgmised punktid:

• üks pesemiskoht kümne voodikoha kohta;

• üks valamu nelja voodikoha kohta;

• kaks WC-potti kümne voodikoha kohta;

10 Riigikogu 09.12.2015. a seadus „Sotsiaalhoolekandeseadus“ 11Sotsiaalministri 03.04.2002 määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“

58

• hoolekandeasutuse pesemis- ja tualettruumide ning pesemiskoha seinad ning

põrandad peavad olema kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava

materjaliga;

• tualettruumides peab olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus;

• hoolekandeasutuses kasutatav joogivesi peab vastama Riigikogu 30.01.2019

seadusega „Veeseaduse“ alusel kehtestatud joogiveenõuetele ning hoolekandeasutus

kui joogiveekäitleja peab vähemalt kord aastas korraldama joogivee proovi võtmise

vastavalt joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid määrusele12;

• hoolekandeasutuse soojaveevarustuses peab ööpäevaringselt olema vähemalt 45 ºC

vesi;

• loomulik või sundventilatsioon peab tagama küllaldase õhuvahetuse kõikides

ruumides. Magamistubades peab olema ka loomulik ventilatsioon;

• hoolekandeasutuse ruume peab iga päev niiskelt koristama ja tuulutama;

• koristusinventar peab olema markeeritud. Siibrite ja potitoolide koristusinventar

hoitakse ja pestakse eraldi muust inventarist. Koristusinventar ja -vahendid peavad

olema ühekordse kasutamisega või pestavad;

• hoolekandeasutuses ei kasutata tervisele ohtlikke koristus- ja puhastusvahendeid;

• madratseid, tekke ja patju tuleb kloppida, pesta või puhastada vastavalt määrdumisele,

kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Madratsi- ja padjakatteid pestakse vähemalt

üks kord kvartalis, määrdumisel tihedamini. Kasutada võib ühekordseid katteid;

• voodipesu ja käterätikuid tuleb vahetada vähemalt üks kord nädalas ja määrdumisel;

• puhast ja määrdunud pesu hoitakse eraldi;

• hoolekandeasutuse toidukäitlemise ruumid ja toit peavad vastama Toiduseadusele13 ja

teiste seaduste alusel kehtestatud õigusaktidele, millest IK alaselt on olulisem

enesekontrolli kohustus ja enesekontrolliplaan. Toidukäitlejad, kes valmistavad

valmistoitu, mis võib olla rahvatervisele ohtlik listeria monocytogenes’e bakterite tõttu,

võtavad proovivõtukava osana töötlemisaladelt ja seadmetelt proove Listeria

monocytogenes’e analüüsideks. Kõige väiksem korraga võetav proovide arv on viis

pinnaproovi, sh kolm toiduga otseselt kokkupuutuvalt ja kaks mitte kokkupuutuvalt

12 Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ 13 Riigikogu 25.02. 1999 a seadusele „Toiduseadus“

59

pinnalt, 2 korda aastas. Proovide võtmisel lähtutakse Põllumajandus- ja Toiduameti

juhendist14;

• toorpiima võib kasutada ainult kuumtöödeldult;

• hoolekandeasutuse töötajal peab olema nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli

läbimise kohta kirjalik tervisetõend nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

kohaselt. Sellised töötajad hoolekandeasutuses on:

o toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja

joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti

toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad;

o abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;

o tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad

tervishoiuasutuse töötajad (kui asutuses osutatakse õendusabiteenust).

• hoolekandeasutuse töötajad, kes vahetult teenindavad hoolekandeasutuse kliente,

peavad kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest

vastutab tööandja;

• kui hoolekandeasutuse töötaja jaotab või serveerib toitu, peab ta kandma selleks

ettenähtud eririietust;

• tööriietust tuleb vahetada vähemalt kord nädalas, määrdumisel tihedamini;

• hoolekandeasutuse töötajate tänavariietust hoitakse eraldi tööriietusest.

Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile on kehtestatud määrusega15,

millest IK vaates olulisemad on:

• kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise maa-ala

peab olema puhas, ohutu, ligipääsetav ja turvaline;

• kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise maa-alal

olevad jäätmenõud ja -mahutid peavad asuma eemal teenuse osutamise ruumide

akendest, kasutamiseks ja äraveoks sobival kohal. Jäätmenõude ja -mahutite

kasutamine peab olema ohutu ning nendest ei tohi levida nakkusi ega kahjureid;

14PTA juhend „Listeria monocytogenes`e tuvastamiseks toidutöötlemisaladelt ja seadmetelt proovide võtmise juhend“ 15 Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“

60

• valamuga tualettruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset

erihooldusteenust saava isiku, välja arvatud uriini absorbeerivaid abivahendeid

kasutava isiku kohta;

• duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või

ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta. Tualettruum ja pesemisruum

võivad olla ühendatud;

• erihoolekandeteenuse osutajal peab olema võimalus vajaduse korral pesu pesemiseks,

kuivatamiseks ja triikimiseks;

• kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumide

puhastamiseks kasutatavaid seadmeid ja vahendeid hoitakse ruumis, kus on piisav

õhuvahetus, valamu ja tingimused põrandapesuks vajalike korduskasutatavate

vahendite pesemiseks ning vajaduse korral pesumasin;

• puhastusvahendid, välja arvatud käte pesemiseks mõeldud seep ja nõude pesemiseks

kasutatavad vahendid, ja muud kemikaalid hoitakse lukustatud või turvakinnisega kapis

või muus kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele

isikutele kättesaamatus kohas;

• põranda- ja trepipind ei tohi olla libe ega liikumist takistavate konarustega ning see

peab olema kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav;

• magamistoas võib elada kuni kaks erihoolekandeteenust saavat samast soost isikut.

Sügava liitpuudega isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli. Erinevast soost

teenust saavaid isikuid võib ühte magamistuppa elama panna üksnes isiku kirjaliku

avalduse alusel;

• magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt, nõuetekohane

üldvalgustus ja isiku või eestkostja soovist või teenuse eesmärgist lähtuv kohtvalgustus

ning valguse reguleerimist võimaldavad aknakatted;

• eraldusruumis peab olema kättesaadav nõuetekohane joogivesi;

• magamistoa, elutoa ja vaba aja veetmise ruumi õhuvahetus, siseõhu mikrobioloogiline

ja keemiline koostis, sealhulgas kahjulike gaaside, peenosakeste ja radooni sisaldus

peab vastama vähemalt eluruumidele esitatud miinimumnõuetele;

• ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40–60 protsenti. Lubatud on siseõhu

suhtelise niiskuse vähenemine kuni 30 protsendini ja lühiajaline suurenemine kuni 70

protsendini;

61

• erihoolekandeteenuse osutaja tagab erihoolekandeteenust saava isiku kasutuses

olevates ruumides vähemalt asjakohastele valgustuse standardite miinimumnõuetele

vastava valgustuse, arvestades ruumis tehtavat erihoolekandeteenuse sisuks olevat

tegevust;

• ruumid ja sisustus peavad olema puhtad. Puhastamisel kasutatakse kemikaaliseaduse

nõuetele vastavaid aineid kasutusjuhendi kohaselt. Puhastamisel kasutatavad ained

peavad olema müügipakendis. Nõuetekohaselt valmistatud töölahused peavad olema

lekkekindlas märgistatud anumas;

• puhastusvahendite kasutamisel tuleb vältida nakkuste levikut. Tualettruumi, siibrite ja

teisaldatavate tualetitoolide puhastusvahendid peavad olema asjakohaselt tähistatud

ning neid tuleb hoida teistest puhastusvahenditest ja -ainetest eraldi;

• erihoolekandeteenust saava isiku kasutuses olevaid ruume, kus puudub konditsioneer,

tuulutatakse korrapäraselt;

• ruumides ei tohi olla närilisi, välja arvatud lemmikloomad, ega kahjurputukaid;

• ruumides võivad olla lemmikloomad üksnes erihoolekandeteenuse osutaja loal.

Lemmikloomad ei tohi tekitada ohtu teenust saavate isikute tervisele ega elule;

• madratseid, tekke ja patju tuleb kloppida, pesta ja puhastada vastavalt vajadusele, kuid

vähemalt kaks korda aastas. Madratsi- ja padjakatteid pestakse vastavalt vajadusele,

kuid vähemalt üks kord kvartalis. Voodipesu ja käterätikuid tuleb vahetada vastavalt

vajadusele, kuid vähemalt üks kord nädalas;

• puhast ja määrdunud pesu hoitakse eraldi;

• erihoolekandeteenust saavale isikule võimaldatakse piisavas koguses kasutada

veeseaduses ja selle alusel joogiveele kehtestatud nõuetele vastavat joogivett;

• kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja

juures võimaldatakse ööpäev läbi kasutada pesemiseks sooja vett temperatuuriga

40−55 kraadi;

• kogukonnas elamise teenuse osutajal ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal

peab olema võimalus erihoolekandeteenust saavate isikute nõuetekohaseks

toitlustamiseks ja vajaduse korral eritoitlustamiseks, võttes arvesse teenust saava isiku

terviseseisundit ja erivajadusi;

• erihoolekandeteenust vahetult osutavate isikute riietus peab olema puhas.

62

Lisaks on ventileerimise ja tuulutamise nõuded hoolekandeasutusele kehtestatud

määrusega16, milles on välja toodud järgmist:

• ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutamise ajal ning

vähemalt üks tund enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel

projekteeritud tootlikkusel;

• hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb

ruume intensiivselt tuulutada;

• hoonepõhine tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem lülitatakse täielikult ümber

välisõhule, sulgedes selleks tagastusõhuklapid ja avades värskeõhuklapid;

• kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule

ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50

protsendini sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimist samale

tasemele välisõhu filtreerimisega.

Töötajate kaitset bioloogiliste ohutegurite eest on täpsemalt reguleeritud bioloogilistest

ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded määruses 17, kus

olulisemate kohustustena on välja toodud järgmist:

• kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab

tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu

laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud;

• töötaja terviseriski tuleb hinnata regulaarselt. Täiendav hindamine tehakse siis, kui

töökeskkonnas leiavad aset töötaja tervist mõjutada võivad muutused;

• kui riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökeskkond on bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud, peab tööandja vältima töötaja tervise ohustamist bioloogiliste ohutegurite

poolt;

• kui ohtu pole võimalik kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult

madala tasemeni, rakendades järgmisi abinõusid:

16 Majandus- ja taristuministri 02.04.2020. a määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“ 17 Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

63

o märgistada bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas ning

paigaldada vajalikesse kohtadesse hoiatusmärk «Bioloogiline oht»;

o viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks;

o korraldada tööprotsess ja nakkusohtlike materjalide käitlemine ja transport

ettevõttes nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida

nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel;

o koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes märgistatud

konteinerites töökeskkonnast kõrvaldamiseni;

o muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavimise,

desinfitseerimise või muu meetodi abil;

o järgida tööhügieeni nõudeid;

o tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste

ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin;

o määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu

puhuks;

o mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja

tehniliselt võimalik;

o võtta kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet

bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida;

o SARS-CoV-2 viiruse leviku korral tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku

puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate SARS-CoV-2 haiguse

vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 haiguse vastase vaktsineerimise

läbimist või haiguse läbipõdemist kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate

testimise SARS-CoV-2 testiga.

• tööandja on kohustatud tagama ennetava ravi võimaluse töötajale, kellel toimus nahka

läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva isiku, looma või

esemega ja kes on tööandjat oma kokkupuutest viivitamata teavitanud. Ennetava ravi

all mõeldakse pärast nimetatud kokkupuudet töötajale profülaktilise ravimi või

antiraabilise vaktsiini ja antiraabilise immunoglobuliini viivitamatut manustamist.

Nimetatud nahka läbistavat kokkupuudet, millele järgneb ennetav ravi, loetakse

tööõnnetuseks;

• tuleb töötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord;

64

• tööandja peab koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise kirjalikud juhised ning

tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ja vajaduse korral pandud nähtavale

kohale;

• tervishoiuteenuse osutamisega tegelevas ettevõttes tuleb arvestada ohuga, et inimene

võib olla nakatunud ning neilt võetud proovid võivad sisaldada bioloogilisi ohutegureid

või kasutatavad teravad töövahendid võivad olla bioloogilise ohuteguriga saastunud;

• töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud puhastus-

ja desinfitseerimisprotseduurid, nägema ette saastunud materjalide ohutu käitlemise

kuni nende hävitamiseni ning määrama korra, kuidas ohutult uurida ja käidelda

inimestelt võetud proove;

• isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega

nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid, tuleb rakendada eriabinõusid.

Lisaks reguleerib üldhooldusteenuse osutamist sotsiaalkaitseministri määrus“18, mille järgi:

• väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutaja tagab väljaspool

kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning

muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud

teenusesaaja hooldusplaanis;

• hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks (abistamine ja juhendamine

siirdumisel, liikumisel ja kehaasendi muutmisel, abistamine ja juhendamine

suuhügieenitoimingute tegemisel, sealhulgas proteeside puhastamisel vähemalt üks

kord ööpäevas, abistamine ja juhendamine tualetitoimingutes, sealhulgas potitooli ja

inkontinentsitoodete kasutamisel, abistamine ja juhendamine pesemisel, sealhulgas

üle keha pesemisel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas, jne),

terviseseisundiga seotud toiminguteks (lamatiste ennetamine asendivahetuse ja

abivahendite abil, abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel ning ravimite

hankimine vastavalt tervishoiutöötaja juhistele, jne) ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse

aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks;

• teenuseosutaja tagab teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja

kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe

18 Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“

65

hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel

ajal 12 järjestikuse tunni jooksul (nõue rakendub 01.07.2026).

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele19 saavad hooldusteenust osutada teatud erialase

pädevusega inimesed – hooldustöötajad ja abihooldustöötaja, seejuures abihooldustöötaja

vaid hooldustöötaja juuresolekul. Hooldustöötajal peab olema pädevust tõestav

kutsestandard vastavalt kas tase 3 või tase 4, seejuures vaid Tase 4 kutsega hooldajad võivad

töötada laste ja erivajadustega inimestega.

Enamus hoolekandeasutusi pakuvad ka tervishoiuteenuseid. Metoodika koostamise ajal

(30.08.2023) on teenuse nimeks väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus,

mille tegevust reguleerib tervishoiuteenuse korraldamise seadus20 ja seda rahastab

Tervisekassa, seejuures teenuse osutaja ei pruugi alluda hoolekandeasutuse juhile.

Hoolekandeteenuse IK vaates olulised punktid nimetatud seadusest on:

• tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala

piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis;

• tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline

isik;

• õendusteenust üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida võib

omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib üldhooldekodu sobiva õendusteenuse

pakkuja, kellega Tervisekassa sõlmib lepingu;

• koduõendusteenuse hulka kuuluvad allpool nimetatud tervist säilitavad ja haigusi

ennetavad tegevused:

o õendusloo dokumenteerimine (õendusanamneesi kogumine, patsiendi tervise

seisundi hindamine elamistoimingute kaupa, õendusplaani koostamine,

õendusabi vajaduste määratlemine ning patsiendi tervise seisundi muutumisel

õendusplaani muutmine, patsiendi turvalisuse hindamine, õendustegevuse

dokumenteerimine, õendustegevuse hindamine, õendusepikriisi koostamine);

o õendusalane nõustamine (meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutamise

õpetamine ja juhendamine, nõustamine tervise säilitamiseks ja taastamiseks (sh

19 Riigikogu 9.12.2015. a seadus „Sotsiaalhoolekande seadus“ 20 Riigikogu 9.05.2001. a seadus „Tervishoiu korraldamise seadus“

66

turvalisuse tagamiseks), pereliikmete juhendamine ja õpetamine, toitumisalane

nõustamine, nõustamine toimetuleku ja õendustegevustega haakuvate

hooldustoimingute osas);

o õendustoimingute teostamine (elutähtsate näitajate jälgimine, mõõtmine ja

hindamine, naha seisundi hindamine ja lamatiste ravi ja profülaktika, asendiravi,

dehüdratatsiooni ennetamine, kusepõie kateteriseerimine, püsikateetri

hooldus, epitsüstostoomi hooldus, vahetus, haavaravi koos sidumisega.

perifeerse veenikanüüli paigaldamine ja hooldamine, veresuhkru mõõtmine

glükomeetriga, jne);

o raviprotseduuride tegemine (arsti otsuse alusel võib koduõendusteenuse

osutamisel teha iseseisvalt järgmiseid raviprotseduure: haavaõmbluste

eemaldamine haavalt, ravimite manustamine i/m; i/v; s/c per/os; per/rectum,

jne);

o laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine ja laboriuuringute tegemine;

o immuniseerimine.

Kuna õendusabiteenuse raames manustatakse ka ravimeid, sh süstimise teel, paigaldatakse

veenikanüüli, võetakse verenäitajate testimiseks verd jne, kaasnevad ka nendega IK nõuded nii

protsessidele, seadmetele kui jäätmete utiliseerimisele.

Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele,

aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele on kehtestatud sotsiaalministri 13.08.2010 a

määrusega nr 5621, millest IK vaates olulisemad punktid võiksid olla:

• koduõendusteenuse osutajalt on nõutav vähemalt dokumentide nõuetekohaseks

hoidmiseks sobiva ja andmekaitse nõuetele vastava ruumi ning töövahendite ja

aparatuuri hoidmiseks vastava ruumi olemasolu;

• ruumis peab olema peab olema ühendusvõimalus telefoniside- ja arvutivõrgu

süsteemiga;

• koduõendusteenuse osutamiseks peab õel olema järgmine aparatuur ja töövahendid:

o konteiner laboratoorsete analüüside transportimiseks;

o ühekordne mask kunstliku hingamise tegemiseks;

21 Sotsiaalministri 13.08.2010 a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“

67

o süstalde ja nõelte hävitamise konteiner;

o ühekordsed kaitsekindad;

o nahapuhastusvahendid;

o kätehügieeni vahendid;

o ühekordsed pintsetid.

• koduõendusteenuse osutamiseks peab õel olema vajadusel järgmine aparatuur ja

töövahendid:

o külmaelemendiga varustatud konteiner vaktsiinide transpordiks;

o külmkapp vaktsiinide hoidmiseks;

o külmkapi termomeeter (2 tk).

• õe vastuvõtuteenuse osutamise kohas peavad olema vähemalt järgmised ruumid:

o vastuvõtu- ja protseduuriruum(id) (pindalaga 2 x 12 m2 või 16 m2);

o ooteruum;

o tualettruum;

o ruum koristusvahendite hoidmiseks.

• õe vastuvõtuteenuse osutamise koha ruumid, aparatuur ja sisseseade võivad olla

ühiskasutuses teise tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutajaga;

• ruumide kõik pinnad peavad olema siledad, vett mitteimavast ja vett taluvast materjalist,

et võimaldada ruumide niisket koristamist ja desinfitseerimist;

• vastuvõtu- ja protseduuriruumis ning tualettruumis peab olema sooja ja külma vee

varustus ning kanalisatsioon;

• kõikides ruumides on nõutav tehisvalgustus. Vastuvõtu- ja protseduuriruumis peab

olema ka loomulik valgustus;

• ruumides peab olema piisav ventilatsioon, arvestades võimalikku samal ajal ruumis

viibivate inimeste arvu;

• õe vastuvõtuteenuse osutamiseks peab vastuvõtu- ja protseduuriruumis olema

lukustatav ravimikapp;

• õe vastuvõtuteenuse osutamise kohas peavad olema järgmised aparaadid ja

töövahendid:

o ühekordsed hügieeni- ja kaitsevahendid;

o antiseptilised ja desinfitseerivad vahendid.

68

Eestis reguleerib nakkusohtlike patsientide ravi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus,

mille olulisemad punktid võiksid hoolekandeasutuste, milles pakutakse tervishoiuteenust,

vaates olla järgmised:

• tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses:

o täidab nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks seaduses sätestatud nõudeid;

o teeb nakkushaige või nakkuskahtlase isiku terviseuuringu ja saadab vajadusel

uurimismaterjali laborisse uuringuteks ning määrab talle ravi;

o uurib nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi, nakkuse

levitegureid ja selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud isikud;

o teavitab nakkushaigega kokku puutunud isikut terviseuuringu vajadusest;

o teavitab registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseametit

nakkushaiguskahtlusest, haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise

asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest;

o teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse

nakkusohtlikkuse, haiguse leviku teed, haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja

haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud, annab juhiseid nakkuse leviku

vältimiseks ning teeb edastatud teabe kohta sissekande ravidokumenti;

o väljastab sugulisel teel leviva haiguse korral nakkushaigele teatise, milles

märgitakse diagnoositud haiguse nimetus ja vajadus teavitada patsiendiga

seksuaalvahekorras olnud isikuid nimetatud haigusest ja arstlikule läbivaatusele

pöördumise vajalikkusest.

• tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada

nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes

tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli

läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:

o toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja

joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti

toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad;

o abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;

o tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad

tervishoiuasutuse töötajad;

o kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;

69

o praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja

töötajad.

• tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta

kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt

aasta pärast töösuhte lõppemist;

• tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb /../ valdkonnas ning osaleb

tööprotsessides, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab

läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning tal peab olema selle kohta

tervisetõend;

• lasteasutuse ja sotsiaalteenuseid osutava asutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda

juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga;

• nakkusohtlik on materjal, mis sisaldab baktereid, viiruseid, mikroskoopilisi seeni,

nakatatud rakukultuure, inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid

bioloogiliselt aktiivseid tegureid. Nakkusohtliku materjali käitlemine on materjali proovi

võtmine, vedu, töötlemine, uurimine, säilitamine ja kahjutustamine.

Nakkuste tõrjet, kus nakkushaiguste põhiselt on ära määratud isolatsiooninõuded ja

tõrjeüritused, reguleerib sotsiaalministri määrus nr 12322. See määrus sätestab tegevused

erinevate infektsioonide korral, sh määrab ära:

• haige isoleerimise nõuded;

• tõrjeüritused koldes ja desinfektsiooni;

• immuniseerimise;

• tõrjeüritused nakkuspuhangu korral.

Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri

pidamine, nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril

nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja

analüüsimine, immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning

rahvusvaheliste kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine on

Terviseameti, täpsemalt Terviseameti nakkushaiguste osakonna ülesanne, sh kuulub osakonna

koosseisu Gripikeskus.

22 Sotsiaalministri 31.10.2003 a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“.

70

Ülesannete täitmiseks osakond (olulisemad):

• töötab välja nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje põhisuunad;

• kavandab epidemioloogilist ja laboratoorset seiret ning sihtuuringuid ja korraldab

nende läbiviimist;

• kogub andmeid nakkushaiguste esinemise kohta, hindab epidemioloogilist olukorda

ning määrab nakkushaiguste levikutendentse;

• korraldab tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide seiret ning juhendab

haiglate nakkustõrje juhendite kooskõlastamist;

• juhendab järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle immuniseerimiskava ja

külmahela nõuete täitmisel ning tervishoiuteenuse osutajate poolt rakendatavate

nakkustõrje meetmete täitmise üle;

• juhendab ja koordineerib tegevusi puhangute esinemisel;

• osaleb juhendmaterjalide koostamisel ja õppuste läbiviimisel epidemioloogilise

valmisoleku tagamiseks;

• tagab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje teemalise teavitustegevuse, sh koostab

vajalikud juhised ja juhendmaterjalid.

Ülesannete täitmiseks Gripikeskus (olulisemad):

• kavandab ja korraldab gripi ning gripilaadsete nakkushaiguste laiendatud seiret (sh

sentinel–seiret) koostöös ameti nakkushaiguste laboriga;

• kogub andmeid gripi ja gripilaadsete nakkushaiguste esinemise kohta;

• teostab operatiivset ja retrospektiivset epidemioloogilist analüüsi, määrab gripi ja

gripilaadsete nakkushaiguste haigestumise levikutendentsid, jälgib gripi levikut

maailmas, Euroopas ning naaberriikides, töötab välja epideemia/pandeemia

tõrjemeetmete põhisuunad;

• töötab välja pandeemilise gripi nakkusohutuse juhised riskirühmadele ja klientkonnale.

2.2. Juhendmaterjalid

Terviseamet23 on spetsiaalselt hoolekandeasutustele töötanud välja ja avaldanud ka kodulehel

materjalid käitumaks pandeemia tingimustes. Kuigi tegemist on spetsiifiliselt SARS-CoV-2

23 15.08.2023. a leitav Terviseameti kodulehelt

71

pandeemiaga seotud suunised/juhised, on selle põhimõtteid mõistlik ja vajalik rakendada ka

üldise IK poliitika rakendamisel.

Materjal on koostatud WHO soovitustele tuginedes ning IK üldise poliitika rakendamise mõttes

võiksid olulised olla järgmised peatükid:

• töötajate koolitamine;

• töötaja tervise kaitse;

• kliendi (kliendi) tervise kaitse;

• kätehügieen;

• köha etikett;

• IKV kasutamine;

• tööriided;

• diagnostika, põetus- ja hooldusvahendite puhastus;

• ruumide igapäevane puhastamine;

• pesupesemine;

• jäätmed.

Nende materjalide pealt on Terviseamet koostanud „Standardnõuded hoolekandeasutuses

teenuse osutamiseks ja külastuste korraldamiseks COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks“

koondmaterjali, mis on hoolekandeasutuste juhtidelt saanud head tagasiside kui näidet heast

juhendist.

Lisaks on eraldi koostatud juhendmaterjalid isolatsiooni rakendamiseks kahtluse või kinnitatud

juhtude puhul, millest üldise IK poliitika rakendamise mõttes võiksid olulised olla:

• haigustunnustega kliendi (kliendi) paigutamine ja tegevused kliendiga (kliendiga);

• IKV kasutamine;

• diagnostika, põetus- ja hooldusvahendite puhastus;

• toitlustuse korraldamine;

• puhastuse korraldamine erinevates tsoonides;

• pesu käitlemine;

• jäätmete käitlemine;

• transpordi korraldamine;

72

• teavitamise korraldamine.

2.3. Toimepidevus

Eesti Vabariigi kriisireguleerimispoliitikas on toimepidevuse mõiste hetkel veel kehtivas

õigusruumis seotud, kas läbi hädaolukorra seaduse elutähtsa teenuse osutamise vaate, või läbi

laiapindse riigikaitse ühiskonna toimepidevuse vaate.

Elutähtsa teenuse toimepidevuse all mõeldakse elutähtsa teenuse osutaja järjepideva

toimimise suutlikkust ja järjepideva toimimise taastamise võimet pärast elutähtsa teenuse

katkestust, seejuures teenuseosutaja peab koostama elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja plaani

ning arvestama lisaks ka lisanõudeid, mille kehtestab elutähtsat teenust korraldav asutus oma

määrusega.

Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille

katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või

üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks

vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.

Elutähtsa teenuse osutaja peab ise tuvastama, millised on teenuse osutamiseks vajalikud

kriitilised tegevused ja kriitiliste tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud ressursid. Peale

oluliste ressursside tuvastamist hinnatakse, mis on need ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste

tegevuste katkestust ning koostatakse nende ohtude ennetamise meetmed.

Tervishoiuteenuses mujal maailmas kasutatakse toimepidevuse mõistet kui võimet viia asutuse

eesmärgid ellu ka kriiside ajal24. Toimepidevuse suurendamine üldhooldusteenuses ja

tervishoius vähendab kriisiolukorras asutuste haavatavust, sest need on paremini ette

valmistatud ja efektiivsemad. Üldhooldusteenuse toimepidevuse võib raamistada kui võime

kohaneda muutuste, väljakutsetega ja erinevate riskitasemetega selleks, et hoida hoolduse

kõrge kvaliteeditaset ja viia ellu eesmärgid.25

24 Teo WL, Lee M, Lim WS. The relational activation of resilience model: how leadership activates resilience in an organizationa l crisis. J Contingen Crisis Manage. 2017;25(3):136–47.) 25 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. “Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust pakkuva asutuse toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika”

73

Hoolekandeasutuste toimepidevust puudutav metoodika on juba koostatud, kuid hetkel ei ole

see pooleli jäänud protsessi tõttu laiemat levikut leidnud. Töö on 2021.a tellinud SKA.

Metoodika koostajad on sõnastanud 9 eesmärki, mida üldhooldusteenust osutavad asutused

peaksid ellu viima mistahes olukorras:

1) Kliendile on tagatud turvalisust ja väärikust tagav ning kodune elukeskkond.

2) Kliendile on tagatud vabadus liikuda, maksimaalne oskuste ja liikuvuse säilitamine ning

arendamine, sh võimalus tegeleda oma hobiga

3) Kliendile on tagatud tema vajadusi arvestav sotsiaalsus, nii lähedastega kui omavahel

ning vajalik privaatsus;

4) Kliendile on tagatud tema võimekust hoidev ja arvestav abi riietumisel;

5) Kliendile on tagatud tema võimekust hoidev ja arvestav abi hügieeni tagamiseks.

6) Kliendil on pidev juurdepääs kvaliteetsele joogiveele.

7) Kliendile on tagatud juurdepääs kvaliteedile vastavale toidule ja tagatud on tema enda

söömise võimekuse hoidmine.

8) Kliendile on korraldatud vajalik ravi.

9) Kliendi tundlikud andmed on kaitstud.

74

1. Kliendile on tagatud turvalisust ja väärikust tagav ning kodune elukeskkond.

1.1. Ohutus, riskijuhtimine Ohutuse tagamine

- Pidev teadlikkus klientide asukohast - Tagatud on bioohutus - Tagatud on tuleohutus ja evakuatsiooniohutus - Tagatud on elektriohutus - Tagatud on kukkumise ohu vähendamise või juba

kukkunud kliendi abistamise meetmed - Klientidele on tagatud kaitse väärkohtlemise vastu - Tagatud on kemikaaliohutus

Riskijuhtimissüsteemi korraldamine - Tagatud riskijuhtimise raampõhimõtted ja

protseduurireeglid; - Tagatud on riskide tuvastamine ja hindamine; - Tagatud on riskihaldusmeetodi valik ja

sisekontrollimeetmete rakendamine; - Tagatud on riskide seire, aruandlus ja muudatuste

sisseviimine, korrigeerimine; - Tagatud on riskikultuur.

1.2. Personal - Tagatud piisav hooldustöötajate olemasolu - Tagatud on piisav tugiteenuste personali olemasolu - Loodud on vabatahtlike kaasamise protseduur

1.3. Territoorium - Klientidele on tagatud turvaline ja ohutu ning hästi

tähistatud territoorium. - Tagatud on pidev juurdepääs asutusele.

1.4. Hoone ja ruumid - Klientidele on tagatud turvaline, ohutu ja kodune

eluruum 1.5. Elutähtsate ja üldhuviteenuste tagamine

- Asutuses on tagatud elektrienergia - Asutuses on tagatud kanalisatsioon - Asutuses on tagatud soe ja külm vesi - Asutuses on tagatud maagaas - Asutuses on tagatud sideteenus - Asutuses on tagatud andmesideteenus - Asutuses on tagatud toasoe - Asutuses on tagatud valgustus - Asutuses on tagatud ventilatsioon

1.6. Klientidele on tagatud kvaliteetne toit 1.7. Klientidele on tagatud kvaliteetsed ravimid.

2. Kliendile on tagatud vabadus liikuda, maksimaalne oskuste ja liikuvuse säilitamine ning arendamine, sh võimalus tegeleda oma hobiga

- Kliendid ise määravad oma päeva tegevused - Kliendid liiguvad vabalt ja iseseisvalt - Kliendid saavad tegeleda nende tegevustega, mida

nad tegid enne asutusse saabumist - Kliendid saavad tegeleda oma hobidega - Kliendid saavad ise sisustada oma eluruumid - Kliendid saavad kasutada iseseisvat liikumist

toetavaid tehnilisi vahendeid

75

3. Kliendile on tagatud tema vajadusi arvestav sotsiaalsus, nii lähedastega kui omavahel ning vajalik privaatsus

- Kliendid saavad kaasa rääkida sotsiaalsust tõstvates/ tagavates plaanides

- Kliendid saavad käia välistel kultuuriüritustel - Kliendid saavad omale toakaaslase valida - Voodikesksetele klientidele on tagatud

sotsiaalsuseks - Kliendi saavad privaatselt võtta vastu oma

pereliikmeid ja sõpru - Klientidel on juurdepääs ühistegevust ja sotsiaalsust

ning aja sisustamist soodustavatele vahenditele, seadmetele, mängudele

- Klientidel on juurdepääs IKT seadmetele ja internetile

- Klientidel on võimalik olla üksi ja privaatselt

4. Kliendile on tagatud tema võimekust hoidev ja arvestav abi riietumisel

- Kliendid saavad ise otsustada riiete üle. - Kliendid saavad riietumisel abi - Kliendid saavad jätkata iluteenuste kasutamist - Kliendid saavad iseseisva riietumise tagamiseks

kasutada tehnilisi vahendeid. - Kliendid saavad ise oma pesu pesta.

5. Kliendile on tagatud tema võimekust hoidev ja arvestav abi hügieeni tagamiseks.

- Kliendid saavad ise otsustada oma hügieenitoimingute tegemise aja

- Kliendid pääsevad ligi hügieenivahenditele - Kliendid pääsevad iseseisvalt pesema ja WC-sse /

potile - Kliendid saavad abi hügieenitoimingute

teostamiseks. - Klientidele tagatakse juuksur, habeme ajamine,

maniküür, pediküür ja muude sarnaste vajaduste rahuldamine.

- Kliendid saavad kiiresti teavitada, kui on kukkunud.

6. Kliendil on pidev juurdepääs kvaliteetsele joogiveele.

- Kliendid ise otsustavad, millal joovad . - Klientidele on tagatud kvaliteetne joogivesi. - Klientidele on tagatud ligipääs kvaliteetsele

joogiveele

7. Kliendile on tagatud juurdepääs kvaliteedile vastavale toidule ja tagatud on tema enda söömise võimekuse hoidmine

- Kliendid ise otsustavad, millal ja mida söövad - Kliendid pääsevad ligi kvaliteetsele toidule - Kliendid saavad osaleda toidu valmistamisel

8. Kliendile on korraldatud vajalik ravi - Kliendid saavad ravimeid siis, kui neil on vaja

9. Kliendid tundlikud andmed on kaitstud

- Klientide isiklikud tundlikud andmed on kaitstud

Tabel 2. SKA toimepidevuse metoodika

76

3. Kokkuvõte

Selles peatükis võrreldakse eelnevalt tuvastatud minimaalset WHO põhikomponentide küsimustikku ja Eestis kehtivat IK alast

õigusruumi hoolekandeasutuste vaates. Metoodika koostaja, lähtudes temale teadaolevast teabest, mis on saadud nii

dokumendianalüüsil kui kohtudes hoolekandeasutuste juhtidega, teeb omapoolsed soovitused küsimuste muutmiseks,

säilitamiseks või eemaldamiseks.

3.1. Vahekokkuvõtte tabel

Soovituste põhjal lahterdatakse minimaalsed WHO testküsimused kolmeks:

• roheline – testküsimus on suures osas või täielikult asja- ja ajakohane;

• kollane – testküsimus on asja- ja ajakohane, kuid küsimus ise vajab ümbersõnastamist;

• punane – testküsimus ei ole asja- ja/või ajakohane.

WHO testküsimus Kehtiv Eesti õigusruum Metoodika koostaja soovitus

WHO põhikomponent 1: IK kava/programm Kas asutuses on IK kava? Tööohutus, IK ja nõuded hoolekandeasutustele on

seaduste ja määrustega tugevalt reguleeritud. Kohustus on koostada ja uuendada riskianalüüsi ning selle rakendada selle põhjal koostatud tegevuskava. Õendusabiteenus on Tervisekassa poolt rahastatud sissetellitud teenus ja otseselt ei allu see teenus hoolekandeasutuse juhile ja kogu vastutus, sh vastutus IK tagamisel on teenust osutavatel tervishoiutöötajatel.

Ei ole mõistlik rakendada uut ja täiendavat plaani või kava, kuna alusdokumendi nõue on seadusega paika pandud. Mõistlik on muuta testküsimust viisil, et see peegeldaks riskianalüüsi ja selle põhja koostatud tegevuskava kvaliteeti ning sisu. Autor pakub välja järgmise sõnastuse ja viia küsimus viimaseks: Kas asutuse riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool nimetatud IK alaseid tegevusi?

77

Kas IK meeskonnal on vähemalt üks täiskohaga IK spetsialist või samaväärne (õde või arst, kes töötab 100% IK-s)

Sotsiaalministri 31.10.2003 a määrus nr 117 sätestab, et Statsionaarse tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi haigla) on kohustatud iga 250 voodikoha kohta ette nägema vähemalt ühe infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga haiglanakkustõrje arsti ja haiglanakkustõrje õe töökoha. Haigla, kus on vähem kui 250 voodikohta, võib tellida haiglanakkustõrje alast teenust ka teistelt haiglatelt. Hoolekandeasutustele nõuet kehtestatud ei ole.

Kuna isegi haiglatele kehtib IK spetsialisti või samaväärse isiku kohustus alates 250 voodikohast, ei ole sellise soovituse rakendamine hoolekandeasutustele mõistlik. Küll aga on mõistlik, et hoolekandeasutustel oleks üks või mitu inimest (nt õendusabi vastutav, hooldusjuht, haldusjuht), kes oma vastutusalas IK alase tegevuse eest vastutab. Autor paku välja järgmise sõnastuse: Kas hoolekandeasutusel on üks või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete täitmist?

Kas IK kontaktisikul on IK tegevuste jaoks piisavalt aega?

Otseselt ükski õigusakti nõue seda ei reguleeri, v.a eelmise punkti nõue. Tegemist on subjektiivse arvamusega ning suuresti seotud juhtimis- ja planeerimisvõimekusega.

Autor pakub välja järgmise sõnastuse: Kas valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel on piisavalt aega riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste rakendamise ja jälgimisega tegeleda?

Kas teil on IK juhtorgan, kes IK meeskonda aktiivselt toetab?

Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje on seadusest tulenev kohustus ja seega ka asutuse juhatuse vastutusel.

Ei ole asjakohane küsimus ja jätta välja.

Kas asutuse kõrgem juhtkond näitab üles selget pühendumust ja toetust IK kavale?

IK, riskianalüüsi ajakohastamine ja tegevuskava koostamine on seadusest tulenev kohustus ja seega ka asutuse juhatuse vastutusel.

Ei ole asjakohane küsimus ja jätta välja.

Kas teie asutusel on mikrobioloogilise labori tugi (kas kohapeal või väljaspool) tavapäraseks igapäevaseks kasutamiseks?

Igasugust testimist, sh proovide (veeprooid, pindade proovid jne) võtmist korraldavad laborid asutuse tellimisel. Teatud testimised on kohustuslikud. Seega otseselt ei ole labori tugi hoolekandeasutustele vajalik. Tegemist on Terviseameti nakkushaiguste osakonna ülesandega vastavalt osakonna põhimäärusele. Samas on õendusabiteenuse osutajate üks ülesanne laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine ja laboriuuringute tegemine.

Muuta sõnastust rohkem õendusabiteenuse osutamise vaates ja asendada küsimus järgmise sõnastusena: Kui asutuses osutatakse õendusabiteenust, siis kas tervishoiuteenuse osutajal on piisavalt kiire ligipääs labori tulemustele? Piisavalt kiire ligipääs tulemustele sisaldab nii laborile ligipääsu kui tulemuste saamise kiiruse komponenti.

78

Eriti oluline on kiire koostöö laboriga selleks, et tuvastada, millist levikumeetodit nakkushaigus kasutab, et töötada välja ja rakendada sobilikud täiendavad ettevaatusabinõud või isolatsiooniabinõud.

WHO põhikomponent 2: IK juhised Kas asutusel on juhiste väljatöötamiseks või kohandamiseks vajalikud teadmised (infektsioonikontrolli ja/või nakkushaiguste alal)?

Juhised töötab välja Terviseamet., täpsemalt nakkushaiguste osakond. Hoolekandeasutus rakendab juhiseid.

Autor pakub välja järgmise sõnastuse: Kas asutusel on IK juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid? See annab ka juhiste väljatöötajale tagasisidet, kas hoolekandeasutustele on tagatud piisav ekspertiis ja/või kas juhised ise on piisavalt selged.

Kas asutuses on saadaval standardsed ettevaatusabinõude juhised?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandjatöökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning korraldama töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Ka terviseamet on koostanud Standardabinõude juhised spetsiaalselt hoolekandeasutusele.

Et ei tekiks dubleerimist või oluliste juhiste mainimata jätmist, pakub töö autor välja järgmise sõnastuse: Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised? Kuigi TeA poolt koostatud standardabinõude juhised on sees ka jäätmete, sh bioloogiliste jäätmete käitlemise juhised, peab töö autor oluliseks bioloogiliste jäätmete käitlemise juhis eraldi välja tuua.

Kas asutuses on saadaval kätehügieeni juhend?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandjatöökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning korraldama töötajale töökohal väljaõppe

Kuna kätehügieeni juhised on kaetud küsimusega „Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi,

79

ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Ka terviseamet on koostanud Standardabinõude juhised, kus olulise tegevusena on välja toodud ka kätehügieen.

IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised?“, ei ole mõistlik seda eraldi toonitada. Küll aga on asjakohane küsida, kas asutuses on kätehügieeni joonised hügieenipunktides nähtaval kohal, et töötajad ja kliendid ei unustaks protsessi ellu viia. Töö autor soovitab muuta küsimust järgmiselt: Kas asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesu kohad) on saadaval ja nähtavalt kohal selged kätehügieeni juhised?

Kas asutuses on saadaval haiguspuhangu juhtimise ja valmisoleku juhised?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 144 on tööandjal kohustus määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks. Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid, tuleb rakendada eriabinõusid. Nakkushaiguste tõrjel rakendatakse nakkushaiguste tõrje nõuded. Terviseamet on oma kodulehel koostanud isolatsiooni põhimõtted kahtluse ja kinnitatud juhtude puhul Covid- 19 tingimustes, kuid suuresti on selle põhimõtted rakendatavad ka muude, klientide ning töötajate elu ja tervist ohustavate infektsioonide korral.

Töö autor teeb ettepaneku laiendada teemat, tuua sisse täiendavad küsimused ja muuta sõnastus järgmiselt: Kas asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude juhend? Kas asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut isolatsiooniabinõude rakendamisel? Kas asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud)? Kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud, kas erinevad tsoonid on selgelt tähistatud?

Kas asutuses on saadaval töötajate kaitse ja ohutuse juhised?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning korraldama töötajale töökohal

Kuna töötajate kaitse ja ohutuse juhised on kaetud küsimusega „Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi

80

väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Ka terviseamet on koostanud standardabinõude juhised, kus olulise tegevusena on välja toodud ka töötajate kaitse ja ohutuse juhised.

(kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised?“, ei ole mõistlik seda eraldi toonitada.

Kas asutuses on saadaval kateetri kasutamisega seotud kuseteede infektsioonide ennetamise juhised?

Tegemist on meditsiinilise protseduuriga, mida teostavad õed, kes on läbinud selleks vajaliku väljaõppe. Küsimus ei ole asjakohane.

Tegemist on asjakohase küsimusega, kuid antud hetkel ei ole ajakohane, kuna hoolekandeasutusel puudub pädevus hinnata, kas tervishoiutöötaja teeb oma tööd kvaliteetselt ja vastavalt nõuetele.

Kas asutuses on saadaval meditsiiniseadmete desinfitseerimise ja steriliseerimise juhised?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning korraldama töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Ka terviseamet on koostanud Standardabinõude juhised, kus olulise tegevusena on välja toodud ka meditsiiniseadmete desinfitseerimise ja steriliseerimise juhised Vastavalt Vabariigi valitsuse määrusele nr 144, tervishoiuteenuse osutamisega tegelevas ettevõttes tuleb arvestada ohuga, et inimene võib olla nakatunud ning neilt võetud proovid võivad sisaldada bioloogilisi ohutegureid või kasutatavad teravad töövahendid võivad olla bioloogilise ohuteguriga saastunud.

Kuna nimetatud juhis on kaetud küsimusega „Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised?“, ei ole mõistlik seda eraldi toonitada ning kuna peavastutav antud küsimuses on tervishoiuteenuse osutaja, ei ole hoolekandeasutusel pädevust kontrollida tema tegevust.

Kas asutuses on saadaval süstimise ohutuse juhised (kui süstitakse)?

Tegemis on meditsiinilise protseduuriga, mida teostavad meditsiiniõed, kes on läbinud selleks vajaliku väljaõppe. Küsimus ei ole asjakohane.

Tegemist on asjakohase küsimusega, kuid antud hetkel ei ole ajakohane, kuna hoolekandeasutusel puudub pädevus hinnata, kas tervishoiutöötaja teeb oma tööd kvaliteetselt ja vastavalt nõuetele.

Kas asutuses on saadaval jäätmete käitlemise, sh nakkusohtlike jäätmete käitlemise juhised?

Vastavalt Vabariigi valitsuse määrusele nr 144 , tervishoiuteenuse osutamisega tegelevas ettevõttes tuleb arvestada ohuga, et inimene võib olla nakatunud ning neilt võetud proovid võivad sisaldada bioloogilisi

Töö autor teeb ettepaneku jätta ohtlike jäätmete käitlemise juhised eraldi küsimusena sisse, kuid muuta sõnastus bioloogiliste jäätmete põhiseks järgmiselt:

81

ohutegureid või kasutatavad teravad töövahendid võivad olla bioloogilise ohuteguriga saastunud. Seejuures bioloogilise ohu käitlemise juhised peavad olema kirjalikud. Töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid, nägema ette saastunud materjalide ohutu käitlemise kuni nende hävitamiseni ning määrama korra, kuidas ohutult uurida ja käidelda inimestelt võetud proove.

Kas asutuses on saadaval võimalike nakkusohtlike jäätmete käitlemise juhised koos selgete lühijuhistega võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades?

Kas asutuses on saadaval antibiootikumide kasutamise juhised (kui manustatakse)?

Kuna antibiootikume, nagu ka muid ravimeid, kirjutab välja ja annab loa süstida kliendi raviarst, et ole sellise juhendi nõudmine hoolekandeasutuselt asjakohane.

Tegemist on asjakohase küsimusega, kuid antud hetkel ei ole ajakohane, kuna hoolekandeasutusel puudub pädevus hinnata, kas tervishoiutöötaja teeb oma tööd kvaliteetselt ja vastavalt nõuetele.

Kas asutuse juhised on kooskõlas riiklike/rahvusvaheliste suunistega (kui need on olemas)?

Juhised on koostanud ja koostab Terviseamet. Küsimus ei ole asjakohane.

Küsimus ei ole asjakohane.

Kas lisaks IK spetsialistile on kaasatud IK juhiste kavandamisse ja elluviimisse ka eesliinil olevad hooldustöötajad?

Juhised on koostanud terviseamet, kuid kuna riskianalüüsi ja tegevuskava uuendamine on kohustuslik, siis küsimuse ümbersõnastamisel muutub teema asjakohaseks.

Töö autor teeb ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: Kas IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad, puhastusteenindajad ja muud haldustöötajad?

Kas IK juhiste väljatöötamisse ja kohandamisse on lisaks IK spetsialistile kaasatud ka asjaomased huvirühmad (näiteks teiste asutuste IK eksperdid, haiglate IK eksperdid / arstid / õed, haiglajuhid)?

Juhised töötab välja Terviseamet vastavalt oma sisemistele protseduuridele, sh hea kaasamise tavale.

Küsimus ei ole asjakohane.

Kas hooldustöötajad saavad spetsiaalset koolitust seoses asutuses kasutusele võetud uute või ajakohastatud IK juhistega?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, tööandja juhendab töötajat enne tööle asumist. Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, muutuvad

Tegemist on olulise küsimisega, kuid koolituste peatükk on nr 3 ja mõistlik on kõik koolitustega seotud punktid kajastada seal.

82

töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia. Tegemist on olulise küsimisega, kuid koolituste peatükk on nr 3 ja mõistlik on kõik koolitustega seotud punktid kajastada seal.

Kas jälgite regulaarselt vähemalt mõne IK juhise rakendamist oma asutuses?

Otseselt õigusaktides nõutud ei ole, kuid kuna tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinni pidamist ja töötajatel on kohustus oma väljaõppel saadud pädevust rakendada parimal moel ja asutuses kehtestatud nõudeid täita, eeldab see, et asutuse juhtkond nõuete täitmisest kinnipidamist mingil moel ka korraldab. Intervjuudest selgus, et seda tehakse peamiselt visuaalselt ja antakse kohe ka tagasiside ennekõike kätehügieeni, tööriietuse ja IKV kasutamise ning köögi ja ruumide puhtuse osas.

Töö autor teeb ettepaneku tuua sisse 2 uut küsimust ja muuta sõnastusi järgmiselt ning viia põhikomponent 6 alla.: Kas jälgite vähemalt visuaalselt kätehügieeni juhendi rakendamist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt köögis enesekontrolli plaani hügieeni osa täitmist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt jäätmete käitlemise juhiste rakendamist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt IKV kasutamise korra rakendamist oma asutuses? Kas jälgite vähemalt visuaalselt riietuse, sh tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses?

WHO põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus

Kui sageli saavad asutuse töötajad IK alaseid koolitusi?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, peab tööandja tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all tööandja juhendab töötajat enne tööle asumist. Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui muutub ettevõtte

Töö autor teeb ettepaneku küsimust laiendada ja sõnastada küsimusi järgmiselt: Kas kõik töötajad enne tööle asumist läbivad tööandjapoolse juhendamise?

83

töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia. Intervjuudest selgus, et üldjuhul läbivad kõik asutuse töötajad meeldetuletuskoolitusi vähemalt 1 kord aastas.

Kas kõik töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja ülesanne, kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat? Kas kõik töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase meeldetuletuskoolituse?

Kui sageli saavad asutuses koristajad ja teised patsiendihooldusega otseselt (juhendajad, füsioterapeudid jne) seotud töötajad IK alast koolitust?

Sõltub riskianalüüsist. Kui riskianalüüsis tuvastatakse, et töötajal on oht puutuda kokku bioloogiliste ohuteguritega, peab lisaks muudele ohutust tagavatele nõuetele olema töötaja ka koolitatud ja riskidest teadlik.

Kuna eelmise küsimuse sõnastuse muutus katab selle nõude ära, ei ole mõistlik küsimust dubleerida ja jätta see sellises sõnastuses välja.

Kas haldus- ja juhtivtöötajad saavad teie asutuses IK alast üldkoolitust?

Sõltub riskianalüüsist. Kui riskianalüüsis tuvastatakse, et töötajal on oht puutuda kokku bioloogiliste ohuteguritega, peab lisaks muudele ohutust tagavatele nõuetele olema töötaja ka koolitatud ja riskidest teadlik.

Kuna eelmise küsimuse sõnastuse muutus katab selle nõude ära, ei ole mõistlik küsimust dubleerida ja jätta see sellises sõnastuses välja.

Kuidas hooldustöötajaid ja muud personali koolitatakse?

Otseselt ei ole nõudeid kehtestatud, kuid Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Intervjuudest selgus, et kohapealne väljaõpe on seotud kas praktikantide ja abihooldajatega või muu personalina, kui muutub kas juhend, töö meetod või vahend. Kõikide puhul kasutatakse nii teoreetilist kui praktilist koolitust, sh voodikohakoolitus.

Töö autor teeb ettepaneku küsimust täpsustada järgmiselt: Kas töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele töötajale ka praktiline voodikohakoolitus?

Kas koolitusprogrammide tõhusust hinnatakse perioodiliselt (näiteks kätehügieeni auditid, muud teadmiste kontrollid)?

Koolitusprogramme koostavad kas Terviseameti j/või tema partnerite oma ala professionaalid ning selle nõude rakendamine hoolekandeasutusele ei ole asjakohane.

Tegemist ei ole asjakohase küsimusega.

Kas patsientidele või pereliikmetele on olemas spetsiaalne IK koolitus, et minimeerida sissetoomisega seotud infektsioonide tekkevõimalust?

Otseselt sellist nõuet kehtestatud ei ole. On olemas nõuded, et kliendi lähedasi tuleb teavitada võimalikest muutustest senises kehtivas korras, nt külastuskorras või isiklike asjade kasutamise korras, kuid IK alaseid koolitusi ei nõuta.

Töö autor teeb ettepaneku jagada küsimus kaheks ja muuta sõnastust järgmiselt: Kas klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse kohta?

84

Samas on IK leviku osas oluline, et nii kliendid kui nende külalised peaksid vähemalt elementaarsetest IK juhistest kinni, nt kätehügieen, köhaetikett, tegutsemine haigussümptomite korral.

Kas klientide lähedastele saadetakse teavitusi või teavitatakse muul moel kätehügieeni ja köhaetiketi ning tegutsemisel haigussümptomite täitmise olulisuse kohta?

Kas asutuses tagatakse töötajate immuniseerimise võimalus, teavitustöö, andmete säilitamine ja kaitsmine ning motiveerimine?

Töötajate immuniseerimine, kui see on riskianalüüsist tulenev kohustus või töötaja ise soovib, on kohustuslik.

Töö autor teeb ettepaneku jagada küsimus kaheks ja sõnastada need järgmiselt: Kas asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik? Kas asutus motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik?

Kas asutuses tagatakse klientide immuniseerimine võimalus, teavitustöö, andmete säilitamine ja kaitsmine ning motiveerimine?

Kliente immuniseerib tervishoiuteenuse osutaja kliendi soovil. Antud ajahetkel ei ole see otseselt seotud hoolekandeasutuse kohustusega. Küll aga saab soovitada klientide motiveerimist, mis toodi välja ka intervjuude ajal.

Töö autor teeb ettepaneku sõnastada küsimus järgmiselt: Kas asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega?

WHO põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

Kas infektsioonide seire on asutuses IK kavas määratletud komponent?

Otseselt ei ole öeldud, et hoolekandeasutuse juht peab täpselt teadma, kui palju ja milliseid infektsiooni tema juhitavas asutuses aastate lõikes esineb, kuid tööandjal on töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus tegeleda ennetustegevusega, mille hulka kuulub ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Töö autor teeb ettepaneku muuta küsimust järgnevalt: Kas hoolekandeasutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes?

Kas asutuses on eraldi isikud või isik, kelle ülesanne on seire korraldamine?

Otseselt ei nõua üksi õigusakt, et hoolekandeasutus peab tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioone seirama, kuid intervjuudest koorus välja, et hoolekandeasutuse juhtidel on huvi, kuidas palju ja milline on erinevate infektsioonide tendents. Eraldi küsimus on, et kas tervishoiuteenuse osutajal on kohustus neid andmeid hoolekandeasutusele esitada või on tegemist lepinguvälise tegevusega.

Töö autor teeb ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: Kas asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne on infektsioonide seire korraldamine?

85

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12 ütleb, et teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. Hea koostöö raames peaks olema eraldi määratud kas 1 isik või siis mitu inimest valdkondade lõikes (haldus ja hooldus), kes vastutava IK nõuete täitmise eest. Näiteks Narvas on väga konkreetselt 1 isik (õde) määratud seiret ja kontrolli tegema.

Kas asutuses tehakse järelevalvet asutusesiseselt leviva hingamisteede infektsioonide (klientidele) üle?

Tervishoiuteenusega seotud infektsioonidest teavitamine on tervishoiuteenuse osutamise kohustus. Antud hetkel, eriti olukorras, kus tervishoiuteenuse osutaja ei pruugi alluda hoolekandeasutuse juhile, ei ole seda hoolekandeasutustel mõistlik nõuda. Küll aga tundsid osad intervjueeritavad selle üle huvi.

Antud küsimus on väga oluline, kuid juba kaetud küsimusega „Kas hoolekandeasutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes?

Kas asutuses tehakse järelevalvet naha ja pehmete kudede infektsioonide (klientidele) üle?

Tervishoiuteenusega seotud infektsioonidest teavitamine on tervishoiuteenuse osutamise kohustus. Antud hetkel, eriti olukorras, kus tervishoiuteenuse osutaja ei pruugi alluda hoolekandeasutuse juhile, ei ole seda hoolekandeasutustel mõistlik nõuda. Küll aga tundsid osad intervjueeritavad selle üle huvi.

Antud küsimus on väga oluline, kuid juba kaetud küsimusega „Kas hoolekandeasutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes?

Kas asutuses tehakse järelevalvet noroviiruse, gripi, Covid-SARSII, tuberkuloosi, raske äge respiratoorne sündroom [SARS] (klientidele) üle?

WHO järgi on need kohalikud prioriteetsed epideemiaohtlikud infektsioonid, mis suure tõenäosusega tekitavad asutuse siseseid puhanguid, kui ei rakendata koheselt meetmeid.

Töö autor teeb ettepaneku muuta küsimust järgmiselt: Kas asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse, gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle?

Kas asutuses tehakse järelevalvet Covid-SARSII, B- või C-hepatiit, inimese immuunpuudulikkuse viirus [HIV] (töötajatele) üle?

Kordab eelmist punkti ja pannakse kokku. Kordab eelmist punkti ja pannakse kokku.

Kas seireandmeid kasutatakse IK tavade täiustamiseks kohandatud üksuse/rajatisepõhiste plaanide koostamiseks?

Otseselt ei nõua üksi õigusakt, et hoolekandeasutus peab tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioone seirama, kuid intervjuudest koorus välja, et hoolekandeasutuse juhtidel on huvi, kuidas palju ja milline on erinevate infektsioonide tendents. Seire on tervishoiuteenuse osutaja vastutusel, kuid hea koostöö

Töö autor teeb ettepaneku antud küsimus hetkel välja jätta, sest kuigi see on asjakohane, et ole see hetkel Eesti õigusruumis ajakohane.

86

raames peaks asutuse juhtkond infektsioonide olukorda teadma, et vajadusel võtta vastu juhtimisotsuseid. Küll aga selgus intervjuudest, et hoolekandeasutuse juht ei saa nõuda tervishoiuteenuse osutajalt lisatöid või strateegiaid, kui tema arvates on nt kusekateetri sisestamise seotud infektsiooni liiga palju. Lisaks ei ole hoolekandeasutuse juht piisvalt pädev hindama, mis on liiga palju ja kas teenuse osutaja on lohakas.

Kas annate regulaarselt (näiteks kord kvartalis/poolaastas/aastas) tagasisidet ajakohastatud seireteabe kohta?

Tervishoiuteenusega seotud infektsioonidest teavitamine on tervishoiuteenuse osutamise kohustus. Antud hetkel, eriti olukorras, kus tervishoiuteenuse osutaja ei pruugi alluda hoolekandeasutuse juhile, ei ole seda hoolekandeasutustel mõistlik nõuda.

Kuigi tegemist on asjakohase küsimusega, siis antud ajahetkel ei ole see küsimus ajakohane.

WHO põhikomponent 6: IK kava/programmi järelevalve ja tagasiside

Kas asutuses on täpselt määratletud seireplaan, millel on selged eesmärgid, oodatavad tulemused ja tegevused (sh vahendid süstemaatiliseks andmete kogumiseks)?

Otseselt õigusaktides nõutud ei ole, kuid kuna tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse ja muudest nõuetest kinni pidamist, võib olla mõistlik konkreetse plaani tegemine.

Töö autor teeb ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: Kas asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või vastutavad isikud teostavad töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse plaani põhjal?

Kas asutuses toimub kätehügieeni nõuete täitmise seire?

Otseselt õigusaktides nõutud ei ole, kuid kuna tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse ja muudest nõuetest kinni pidamist ja töötajatel on kohustus oma väljaõppel saadud pädevust rakendada parimal moel ja asutuses kehtestatud nõudeid täita, eeldab see, et asutuse juhtkond nõuete täitmisest kinnipidamist mingil moel ka korraldab. Intervjuudest selgus, et seda tehakse peamiselt visuaalselt ja antakse kohe ka tagasiside. Mõned intervjueeritavad lasevad töötajatel teha ka spetsiaalseid praktilisi protsessi, nt kätepesu ettenäitamisi.

Töö autor teeb ettepaneku sõnatust vähesel määral muuta järgmiselt: Kas asutuses toimub vähemalt visuaalne kätehügieeni nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub haavasidemete vahetuse (Wound

Haavasidemeid vahetavad õed, kes on läbinud erialase pika väljaõppe ning teevad seda õendusabiteenuse raames. Isegi, kui haavasidemete vahetamisel on

Tegemist on asjakohase küsimusega, kuid antud hetkel ei ole ajakohane, kuna hoolekandeasutusel puudub pädevus

87

dressing change ) nõuete täitmise seire?

probleeme, ei pruugi asutuse juhtkond sellest midagi teada, kuna õendusabiteenuse osutaja ei allu asutuse juhtkonnale. Järelevalvet õendusabiteenuse osas teostab Terviseamet.

hinnata, kas tervishoiutöötaja teeb oma tööd kvaliteetselt ja vastavalt nõuetele.

Kas asutuses toimub kateetri sisestamine ja/või hoolduse nõuete täitmise seire?

Kateetrit sisestavad ja hooldavad õed, kes on läbinud erialase pika väljaõppe ning teevad seda õendusabiteenuse raames. Isegi, kui sellega on probleeme, ei pruugi asutuse juhtkond sellest midagi teada, kuna õendusabiteenuse osutaja ei allu asutuse juhtkonnale. Järelevalvet õendusabiteenuse osas teostab Terviseamet.

Tegemist on asjakohase küsimusega, kuid antud hetkel ei ole ajakohane, kuna hoolekandeasutusel puudub pädevus hinnata, kas tervishoiutöötaja teeb oma tööd kvaliteetselt ja vastavalt nõuetele.

Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

Otseselt õigusaktides nõutud ei ole, kuid kuna tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse ja muudest nõuetest kinni pidamist ja töötajatel on kohustus oma väljaõppel saadud pädevust rakendada parimal moel ja asutuses kehtestatud nõudeid täita, eeldab see, et asutuse juhtkond nõuete täitmisest kinnipidamist mingil moel ka korraldab

Küsimus jääb sisse muutmata kujul. Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub meditsiiniseadmete/instrumentide desinfitseerimine ja steriliseerimine nõuete täitmise seire?

Otseselt õigusaktides nõutud ei ole, kuid kuna tööandja peab kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse ja muudest nõuetest kinni pidamist ja töötajatel on kohustus oma väljaõppel saadud pädevust rakendada parimal moel ja asutuses kehtestatud nõudeid täita, eeldab see, et asutuse juhtkond nõuete täitmisest kinnipidamist mingil moel ka korraldab Ka hooldajad kasutavad meditsiiniseadmeid, nt pulss- oksümeeter jne, seega küsimus on asjakohane.

Töö autor teeb ettepaneku sõnastada küsimus ümber järgmiselt: Kas asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete täitmise seire?

Kas asutuses toimub alkoholipõhiste antiseptikumide ja/või seebi tarbimine/kasutamine seire?

Otseselt nõutud või reguleeritud ei ole. Küsimus on asjakoha selles võtmes, et saada teada, kui palju mingis ajaraamis antiseptikuni või seepi kulub selleks, et planeerida varusid. Samuti on see küsimus asjakohane siis, kui asutus näeb kasutamist ühe strateegilise mõõdikuna.

Töö autor ei näe selles küsimuses antud ajahetkel suur väärtust ja pigem seab asutustele asjatut kohustust. Oluline on tagada antiseptika ja seepide laovaru vähemalt kuuks ajaks, kuid nende kasutamise seire ei anna vähemalt praegu hoolekandeasutustele suurt juurde.

88

Kas asutuses toimub ohtlike jäätmete käitluse nõuete täitmise seire?

Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 seab ohtlike (bioloogiliste) jäätme käitlemisele ranged nõuded. Seega nõuete täitmise jälgimine on asutuse juhi üks juhtimisülesannetest.

Küsimus jääb sisse muutmata kujul. Kas asutuses toimub ohtlike jäätmete käitluse nõuete täitmise seire?

Kas asutus annab auditiaruannetele tagasisidet (näiteks tagasiside kätehügieeni nõuetele vastavuse andmete või muude protsesside kohta) IK tegevuste/tulemuste kohta?

Nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet, mis viib läbi spetsiaalseid kontrolle. Iga asutuse juht võib ka ise alati rakendada täiendavaid kontrolle, kuid antud ajahetkel ei ole täiendavate kontrollide tegemine asjakohane.

Autor teeb ettepaneku jätta see küsimus antud ajahetkel välja.

WHO põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus

Kas asutuses hinnatakse sobiva personali olemasolu taset vastavalt patsiendi töökoormusele, kasutades riiklikke standardeid või standardset personalivajaduste hindamisvahendit, näiteks WHO personalivajaduse töökoormuse indikaatorite meetodit?

Sotsiaalkaitseministri määrus nr 38 seab selged nõuded personali arvule ja pädevusele, sätestades, et teenuseosutaja tagab teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. Kuigi see nõue peab olema täidetud aastaks 2026, on mõistlik see sisse jätta. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele saavad hooldustöid teha teatud erialase pädevusega inimesed – hooldustöötajad ja abihooldustöötaja, seejuures abihooldustöötaja vaid hooldustöötaja juuresolekul. Hooldustöötajal peab olema pädevust tõestav kutsestandard vastavalt kas tase 3 või tase 4, seejuures vaid Tase 4 kutsega hooldajad võivad töötada laste ja erivajadustega inimestega. Erihoolekandeteenuse osutaja peab tagama vajalikul arvul tegevusjuhendajaid. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus nõuab tervisetõendit nakkushaiguste läbimise kohta järgmistelt töötajatelt:

- toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või

Töö autor teeb ettepaneku muuta nii sõnastust kui küsimuste arvu järgmiselt: Kas asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul, erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud arv tegevusjuhendajaid? Kas asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma tööd tegema (nt on haiged)? Kas kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat

89

nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad;

- abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad;

- tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad;

- kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad;

- praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat tervisetõendit?

WHO põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed

Kas veeteenused on alati kättesaadavad ja piisavas koguses igaks kasutuseks (näiteks kätepesuks, joomiseks, isiklikuks hügieeniks, meditsiiniliseks tegevuseks, steriliseerimiseks, saastest puhastamiseks, puhastamiseks ja pesupesemiseks)?

Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 58, peab joogivesi olema klientidele alati kättesaadav ja hoolekandeasutuses kasutatav joogivesi peab vastama „Veeseaduse“ alusel kehtestatud joogiveenõuetele.

Töö autor teeb ettepaneku jagada antud küsimus mitmeks osaks – joogivesi ja pesuvesi ning tuua sisse ka alternatiivsed lahendused toimepidevuse tagamiseks, ning sõnastada küsimused järgmiselt, kasutades osaliselt SKA toimepidevuse metoodika küsimusi: Kas kõikidel klientidel on pidev juurdepääs ohutule joogiveele? Kas joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas? Kas asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan selle tagamiseks juhul, kui peamine teenuse allikas katkeb?

Kas teie asutuses on ≥ 4 tualetti ambulatoorseks kasutamiseks või ≥ 1 20 kasutaja kohta statsionaarses ravis?

Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 58 peab olema 2 WC potti kümne voodikoha kohta. Erihoolekandeteenuse osutaja peab tagama ühe valamuga tualettruumi kuni kümne isiku kohta. Tualettruumides peab olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

Küsimus sõnastatakse ümber järgmiselt, tuues sisse ka lisanõuded samas teemas ning lisaks pesemise osa: Kas asutuses on vähemalt 2 WC potti kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel 1

90

Hoolekandeasutuses peab olema külma- ja soojaveevarustus, soojaveevarustuses peab ööpäevaringselt olema vähemalt 45 ºC vesi. Köögi hügieeninõuded tulenevad enesekontrolliplaanist ja kuigi need pole seotud otseselt tualettidega, on hügieen mõistlik kajastada ühes kohas, muutes sõnastust vastavalt. Erihoolekandeteenuse osutajal on kohustus tagada 1 duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta.

valamuga tualettruum kuni kümne isiku kohta? Kas asutuses on vähemalt 1 valamu nelja voodikoha kohta? Kas kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus? Kas asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45 kraadine vesi? Kas asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus või toimiv plaan juhuks või toimiv plaan või muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb? Kas asutuses on vähemalt 1 pesemiskoht kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta? Kas köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatuse võimalusega?

Kas teie tervishoiuasutuses on öösel ja päeval piisavalt energiat/toiteallikat kõikideks kasutusaladeks (näiteks vee pumpamiseks ja keetmiseks, steriliseerimiseks ja saastest puhastamiseks, põletamiseks või alternatiivsete ravitehnoloogiate,

Otseselt ei ole kehtestatud nõudeid elektri olemasolule või selle kättesaadavusele, kuid paljude nõuete elluviimine nõuab elektrienergiat, nt:

- Ventilatsioon - Külma- ja soojaveevarustus - Toasoe - Valgustus

Autor teeb ettepaneku kasutada SKA toimepidevuse metoodikas kasutatavaid küsimusi järgmiselt: Kas asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja ühendamise

91

elektrooniliste meditsiiniseadmete, ruumide üldvalgustamiseks tehakse tervishoiutoiminguid, et tagada ohutu tervishoiuteenuste osutamine ning tualettruumide ja duširuumide valgustus)?

- Osaliselt reoveekanalisatsioon (kui on ülepumpamisega)

võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja kütuse saamiseks ja järgi ühendamiseks?

Kas kõigis hoolduspunktides on töötavad kätehügieenipunktid (st alkoholipõhine antiseptik või seep ja vesi ning puhtad ühekordsed rätikud)?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 144, töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 56 peavad õe vastuvõtuteenuse osutamise kohas olema antiseptilised ja desinfitseerivad vahendid. Intervjuudest selgus, et hea praktika on paigaldada võimalusel antiseptika dosaatorid hoone sissepääsude juurde (külastajatele), kliendi ruumi uste läheduses, koridori sissepääsude juures, abivahendite ruumis, köögis, söögisaali sisenemisel, personali toas, pesuruumides, võimalusel tualettides. Soe vesi ja seep ning kuivatamise võimalus on kohustuslik tualettruumide ja see punkt on kajastatud juba WC küsimuse juures.

Töö autor teeb ettepaneku jagada küsimus kaheks ja muuta küsimusi järgmiselt: Kas kõikides klientide hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad kätehügieeni võimalused (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed kätekuivatuspaberi? Kas antiseptika punktid on olemas lisaks õe vastuvõtuteenuse kohtades ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoonesse sissepääsu juures?

Kas toimiv ventilatsioon (looduslik või mehhaaniline) on patsientide hoolduspiirkondades saadaval?

Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 58 peab loomulik või sundventilatsioon tagama küllaldase õhuvahetuse kõikides ruumides. Magamistubades peab olema ka loomulik ventilatsioon. Majandus ja taristuministri määrus nr 8 täpsustab, et hoonepõhine tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem lülitatakse täielikult ümber välisõhule, sulgedes selleks tagastusõhuklapid ja avades värskeõhuklapid. Kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50 protsendini sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega

Töö autor teeb ettepaneku muuta küsimust kolme osaliseks järgmiselt: Kas magamistubades on loomulik ventilatsioon? Kui hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, siis kas seda saab täielikult välisõhule ümber lülitada või kui ei, siis kas välisõhu osakaalu saab suurendada vähemalt 50%ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemee välisõhu filtreerimisele?

92

Kas põrandate ja horisontaalsete tööpindade puhul on olemas puhastusdokument, millele koristajad iga päev alla kirjutavad?

Sellist nõuet kehtestatud ei ole. Intervjuudest selgus, et selline nõue ei ole ka eraldi väärtusloov, kuna tubade koristajatel on olemas detailsed juhised nii koristustarvete ruumides kui koristuskärudel, kuidas ja millist pinda millise vahendiga ja kuidas puhastada.

Kuna keskkonnahügieen on Terviseameti poolt koostatud standardabinõude juhendis sees, ei ole mõistlik seda eraldi toonitada. Küll aga on asjakohane seda kajastada hea praktikana.

Kas puhastamiseks sobivad ja hästi hooldatud materjalid (näiteks pesuvahend, mopid, ämbrid jne) on saadaval?

Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 58 peab hoolekandeasutuse ruume iga päev niiskelt koristama ja tuulutama, Koristusinventar peab olema markeeritud. Siibrite ja potitoolide koristusinventar hoitakse ja pestakse eraldi muust inventarist. Koristusinventar ja - vahendid peavad olema ühekordse kasutamisega või pestavad. Hoolekandeasutuses ei kasutata tervisele ohtlikke koristus- ja puhastusvahendeid. Suuna, kuidas puhastust korraldada, annab Terviseameti standardjuhis, mis küll ei ole hoolekandeasutusele siduv, kuid kooskõlas WHO ja muude riiklike suunistega ning tasub võtta aluseks kui hea tava. Intervjuude käigus selgus palju erinevaid häid praktikaid, kuid ühisosad on järgmised:

- Kõigil on mingi konkreetne süsteem (nt eri värvi lapid eri pindade jaoks, väljaprinditud paberid pindade puhastamise intervallidest, kuhu koristaja teeb märke jne)

- Süsteem on juhendina alati koristajal kärus kaasas ning see on ka koristaja ruumides seina peal saadaval.

- Kõik lapid ja mopid lähevad pessu peale igat tuba

- Kõikide kasutatavate kemikaalide kohta on olemas nii kasutus- kui doseerimisjuhend.

Antud küsimus on kajastatud standardsete ettevaatusabinõude juhise all, kus uuriti, kas nimetatud juhis sisaldab ruumide igapäevane puhastamise nõudeid.

Kas teil on ühe patsiendi toad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 144 on tööandjal kohustus määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks. Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või

Kuigi isolatsioonitoad, üheinimesetoad ja kohortimine on osa isolatsiooniabinõude juhendist, on see küsimus piisavalt oluline, et eraldi välja tuua.

93

isolatsioonitubade arv on ebapiisav (nt TB, leetrid, koolera, Ebola, SARS)?

nakkuskahtlusega patsiendid, tuleb rakendada eriabinõusid. Nakkushaiguste tõrjel rakendatakse nakkushaiguste tõrje nõuded. Ka kõik juhendmaterjalid rõhutavad, et kohortimine on oluline ja võimalusel kasutada geograafilist kohortimist ilma klientku tema toast liigutamata. Siinkohal on oluline rõhutada, et isolatsiooniabinõud peaksid põhinema nakkushaiguse leviku meetodil. Ka intervjuude käigus hoolekandeasutustega toodi välja, et klientide üksikuna isoleerimine tegi neile suurt vaimset kahju.

Kas teil on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav?

Kas reoveepuhastussüsteem (näiteks septik, millele järgneb drenaažikaev) on olemas (kas objektil või väljaspool) ja töötab usaldusväärselt?

Sotsiaalministri määrus nr 58 sätestab üldsõnaliselt, et hoolekandeasutusel peab olema reoveekanalisatsioon.

Töö autor teeb ettepaneku muuta küsimust rohkem toimepidevuse vaates järgmiselt: Kas asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon? Kas asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui kanalisatsiooniteenuse ei tööta?

Kas IKV on alati ja piisavas koguses kõikide tervishoiutöötajate jaoks saadaval?

IKV väljastamine, kasutamise korra loomine ja töötajate koolitamine ning nõuetest kinnipidamise järgimine on tööandja kohustus. Töötaja kohustus on neid kasutada vastavalt kehtestatud korrale. Eraldi punkt, mida kehtestatud ei ole, on kui suured peavad IKV varud olema. Intervjuudest selgus, et üldjuhul on see 2-3 kuud.

Kuna juhise olemasolu, nõuetest kinnipidamise jälgimine on juba kajastatud, siis teeb töö autor ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt ning tulevases juhendis kajastada kahe kuu varu soovitus IKV peatüki all: Kas IKV on alati ja piisavas koguses kõikide töötajate jaoks saadaval vähemalt kaheks kuuks?

Kas teil on kõigi jäätmetekkekohtade vahetus läheduses funktsionaalsed jäätmete kogumiskonteinerid mittenakkuslike (üldjäätmete), nakkusohtlike jäätmete ja teravate jäätmete jaoks?

Nii üldjäätmete, bioloogiliste jäätmete kui muude jäätmete käitlemine on tugevalt õiguslikult reguleeritud ja see on selge tööandja kohustus. Samuti kehtib kohustus, et bioloogilised jäätmed ja teravad jäätmed (nõelad) peavad olema selgelt tähistatud selleks sobivas konteineris või kotis ning eri jäätmeid käideldakse erinevalt.

Kuna jäätmete käitlemise juhis ja kord ning nendest kinnipidamise jälgimine on eelpool nimetatud, teeb töö autor ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: Kas asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud?

94

Tabel 3. Vahekokkuvõte

4. Ettepanekud hoolekandeasutusele rakendatavate IK nõuete/soovituste rakendamiseks

Peatükis 3 tuvastati ja vajadusel sõnastati ümber, lisati või kaotati need küsimused, mis lähtuvalt WHO soovitustest,

teadustöö ja kolme riigi hoolekandeasutuste juhistest ja Eestis kehtivast õigusruumist on mõistlik rakendada

hoolekandeasutuse IK korraldamisel. Käesoleva peatüki eesmärk on reastada soovituslikud küsimused lähtuvalt WHO

põhikomponentide süsteemist ja muuta küsimuse sõnastus sisusõnastuseks, mille põhjal koostatakse praktiline juhend.

Soovituslikud küsimused enesehindamise tööriista Soovituslik sisusõnastus juhendisse WHO põhikomponent 1: IK kava/programm

Kas asutusel on 1 või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete täitmist?

asutuses töötab üks või mitu inimest, kelle ülesanne on jälgida tööohutuse ja töötervishoiu riskianalüüsis ja tegevuskavades välja toodud IK alaste nõuete täitmist.

Kas valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel on piisavalt aega riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste rakendamise ja jälgimisega aega tegeleda?

Valdkonna (õendusabi, hooldus, haldus vms) vastutavatel on piisavalt aega riskianalüüsis ja tegevuskavas väljatoodud IK alaste tegevuste rakendamise ja jälgimisega aega tegeleda.

Kui asutuses osutatakse õendusabiteenust, siis kas tervishoiuteenuse osutajal on piisavalt kiire ligipääs labori tulemustele?

Asutuses, kus osutatakse õendusabiteenust, on piisavalt kiire ligipääs labori tulemustele.

WHO põhikomponent 2: IK juhised

Kas asutusel on juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid?

Asutusel on IK juhiste rakendamiseks vajalikud teadmised ja vahendid.

95

Kas asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi (kliendi) tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevane puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised?

Asutuses on saadaval standardabinõude juhis, mis sisaldab töötaja tervise kaitse, kliendi tervise kaitse, kätehügieeni, köha etiketi, IKV kasutamise, tööriietega seotud tegevuste, diagnostika- ja hooldusvahendite puhastuse, ruumide igapäevase puhastamise, pesupesemise ja -käitlemise juhised.

Kas asutuses on saadaval võimalike nakkusohtlike jäätmete käitlemise juhised koos selgete lühijuhistega võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades?

Asutuses on saadaval jäätmete käitlemise eeskiri koos selgete lühijuhistega, sh võimalike nakkusohtlike jäätmete tekkimise kohtades.

Kas asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesu kohad) on saadaval ja nähtavalt kohal selged kätehügieeni juhised?

Asutuse kätehügieeni punktides (nii antiseptikumide jaamad kui kätepesu kohad) on saadaval ja nähtavalt selged kätehügieeni juhendid.

Kas asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude juhend?

Asutusel on nakkustunnustega kliendi või klientide isolatsiooniabinõude juhend.

Kas asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut isolatsiooniabinõude rakendamiseks?

Asutus testib või kontrollib muul moel personali valmisolekut isolatsiooniabinõude rakendamiseks.

Kas asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud)?

Asutuses kontrollitakse kehtestatud isolatsiooniabinõudest kinnipidamist (kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud).

Kui isolatsiooniabinõud on kehtestatud, kas erinevad tsoonid on selgelt tähistatud?

Isolatsiooniabinõude kehtestamisel on erinevad tsoonid selgelt tähistatud.

Kas IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad, puhastusteenindajad ja muud haldustöötajad?

IK juhiste muutmisesse ja rakendamisse on kaasatud ka hooldustöötajad, puhastusteenindajad ja muud töötajad.

WHO põhikomponent 3: IK haridus ja koolitus Kas kõik töötajad enne tööle asumist läbivad tööandjapoolse juhendamise?

Kõik töötajad läbivad enne tööle asumist tööandjapoolse juhendamise.

Kas kõik töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja ülesanne, kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat?

Kõik töötajad läbivad korduskoolituse juhul, kui muutub töötaja ülesanne, ta kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat.

Kas kõik töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase meeldetuletuskoolituse?

Kõik töötajad läbivad vähemalt kord aastas spetsiaalse IK alase meeldetuletuskoolituse.

Kas töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele töötajale ka praktiline voodikohakoolitus?

Töötajaid koolitatakse nii teoreetilist kui praktiliselt, sh toimub asjaomasele töötajale ka praktiline voodikohakoolitus.

Kas klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse kohta?

Klientidele viiakse läbi infopäevi kätehügieeni ja köhaetiketi täitmise olulisuse kohta.

96

Kas klientide lähedastele saadetakse teavitusi või teavitatakse muul moel kätehügieeni ja köhaetiketi ning tegutsemisel haigussümptomite täitmise olulisuse kohta?

Klientide lähedastele saadetakse teavitusi või teavitatakse muul moel kätehügieeni ja köhaetiketi ning tegutsemisel haigussümptomite täitmise olulisuse kohta.

Kas asutus motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik? Kas asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik?

Asutus võimaldab töötajate vaktsineerimist, kui see on talle kohustuslik või motiveerib töötajate vaktsineerimist, kui see ei ole kohustuslik.

Kas asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega? Asutus motiveerib kliente soostuma vaktsineerimisega.

WHO põhikomponent 4. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud infektsioonide seire

Kas asutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses oli aasta lõikes?

Asutuse juhil on statistika, kui palju ja milliseid infektsioone tema asutuses aastate lõikes esineb, sh hingamisteede ning naha ja pehmete kudede infektsioone.

Kas asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne on infektsioonide seire korraldamine?

Asutuses on määratud isik või isikud, kelle ülesanne infektsioonide seire korraldamine.

Kas asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse, gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle?

Asutuses tehakse järelevalvet infektsioonhaiguste puhangute (nt noroviiruse, gripi, Covid-SARS-2, tuberkuloosi) üle.

WHO põhikomponent 6: IK kava/programmi järelevalve ja tagasiside

Kas asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või vastutavad isikud teostavad töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse plaani põhjal?

Asutuse juhtkond või seire eest vastutav isik või vastutavad isikud teostavad töötervishoiu ja tööohutuse ning muudest nõuetest kinnipidamise üle seiret konkreetse plaani põhjal.

Kas asutuses toimub vähemalt visuaalne kätehügieeni nõuete täitmise seire?

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt kätehügieeni juhendi rakendamist.

Kas asutuses toimib tubade keskkonna puhastamise nõuete täitmise seire?

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt ruumide puhastamise juhendi / nõuete rakendamist.

Kas asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete täitmise seire?

Asutuses toimub diagnostika- ja hooldusvahendite puhastamise nõuete täitmise seire.

Kas jälgite vähemalt visuaalselt ohtlike jäätmete käitlemise juhendi rakendamist oma asutuses?

Asutuses toimub ohtlike jäätmete käitluse nõuete täitmise seire.

Kas jälgite vähemalt visuaalselt köögis enesekontrolli plaani hügieeni osa täitmist oma asutuses?

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib köögis vähemalt visuaalselt kätehügieeni, IKV kasutamise, toiduainete gruppide hoidmise, tööriiete kasutamise, pindade puhastamise ja nõude puhtuse nõuetest kinnipidamist.

Kas asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt IKV kasutamise korra rakendamist oma asutuses?

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt IKV kasutamise korra rakendamist.

97

Kas jälgite vähemalt visuaalselt riietuse, sh tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses?

Asutuse juhtkond või vastutav isik jälgib vähemalt visuaalselt riietuse, sh tööriietuse kasutamise korra rakendamist oma asutuses.

WHO põhikomponent 7: töökoormus, personal ja voodikohtade täituvus Kas asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul, erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud arv tegevusjuhendajaid?

Asutuses on vähemalt 1 hooldustöötaja (tase 3 ja/või 4) kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul, erihoolekandeteenuse osutamisel nõutud arv tegevusjuhendajaid.

Kas asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma tööd tegema (nt on haiged)?

Asutuses on olemas plaan juhuks, kui hooldustöötajad ei ole võimelised oma tööd tegema (nt on haiged).

Kas kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat tervisetõendit?

Kõik toitu ja joogivett käitlevad või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad ning toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ning praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased omavad kehtivat tervisetõendit.

WHO põhikomponent 8: IK jaoks ehitatud sisekeskkond, materjalid ja seadmed

Kas kõikidel klientidel on pidev juurdepääs ohutule joogiveele? Kas joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas?

Kõikidel klientidel on pidev juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja joogivee ohutust kontrollitakse vähemalt kord aastas.

Kas asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan selle tagamiseks juhul, kui peamine teenuse allikas katkeb?

Asutusel on alternatiivne ohutu joogivee tagamise võimalus või toimiv plaan selle tagamiseks juhul, kui peamine teenuse allikas katkeb.

Kas asutuses on vähemalt 2 WC potti kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel 1 valamuga tualettruum kuni kümne isiku kohta?

Asutuses on vähemalt 2 WC potti kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel 1 valamuga tualettruum kuni kümne isiku kohta.

Kas asutuses on vähemalt 1 valamu nelja voodikoha kohta? Asutuses on vähemalt 1 valamu nelja voodikoha kohta.

Kas kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus?

Kõikides tualettruumides on käte pesemise ja kuivatamise võimalus.

98

Kas asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45 kraadine vesi?

Asutusel on ööpäevaringselt tagatud soojaveevarustus, milles on vähemalt 45 kraadine vesi.

Kas asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus või toimiv plaan juhuks või toimiv plaan või muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb?

Asutusel on alternatiivne soojaveevarustuse võimalus, toimiv plaan või muu meetod hügieeni tagamiseks juhuks, kui peamine teenuse allikas katkeb.

Kas asutuses on vähemalt 1 pesemiskoht kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta?

Asutuses on vähemalt 1 pesemiskoht kümne voodikoha kohta, erihoolekandeteenuse osutamisel üks duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta.

Kas köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatuse võimalusega?

Köögis on olemas kätepesu võimalus koos vedelseebi ja käte kuivatuse võimalusega.

Kas asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja ühendamise võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja kütuse saamiseks ja järgi ühendamiseks?

Asutusel on olemas alternatiivne energiaallikas vähemalt oluliste ruumide ja tehnosõlmede elektrienergiaga varustamiseks koos kütuse ja ühendamise võimalusega või vähemalt plaan alternatiivse energiaallika ja kütuse saamiseks ja järgi ühendamiseks.

Kas kõikides klientide hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad kätehügieeni võimalused (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed kätekuivatuspaberi? Kas antiseptika punktid on olemas lisaks õe vastuvõtuteenuse kohtades ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoonesse sissepääsu juures?

Kõikides kliendi hooldusega seotud tegevuskohtades on kättesaadavad kätehügieeni võimalused (käte antiseptikum ja/või vesi, seep ja ühekordsed kätekuivatuspaberid. Antiseptika punktid on olemas lisaks õe vastuvõtuteenuse kohtades ka söögisaalis, köögis, pesuruumides, koridorides ja hoonesse sissepääsu juures.

Kas magamistubades on loomulik ventilatsioon? Magamistubades on loomulik ventilatsioon.

Kui hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, siis kas seda saab täielikult välisõhule ümber lülitada või kui ei, siis kas välisõhu osakaalu saab suurendada vähemalt 50%ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemee välisõhu filtreerimisele?

Hoones või hooneosas on tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem, mida saab täielikult välisõhule ümber lülitada või kui ei, siis kas välisõhu osakaalu saab suurendada vähemalt 50%ni ja parandada väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemee välisõhu filtreerimisele.

Kas teil on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav?

Asutuses on üheinimesetoad või ruumid sarnaste patogeenidega patsiendi kohortimiseks ja vajadusel isolatsioonitsoonide moodustamiseks, kui isolatsioonitubade arv on ebapiisav.

Kas asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon?

Asutusel on suuremate probleemideta toimiv reoveekanalisatsioon.

99

Kas asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui kanalisatsiooniteenuse ei tööta?

Asutusel on olemas alternatiivne lahendus või plaan juhuks, kui kanalisatsiooniteenus ei tööta.

Kas asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud?

Asutuses on eri liiki jäätmete käitlemiseks olemas vajalikud lepingud.

WHO põhikomponent 1: IK kava/programm

Kas asutuse riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool nimetatud IK alaseid tegevusi?

Asutuse töötervishoiu riskianalüüs ja tegevuskava sisaldavad kõiki eelpool nimetatud IK alaseid tegevusi.

Tabel 4. Nõuete/soovituste koondtabel

100

Õigusaktide nimekiri

Riigikogu 08.02.2017. a „Hädaolukorra seadus“

Riigikogu 09.12.2015. a „Sotsiaalhoolekande seadus“

Riigikogu 12.02.2003. a „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus“

Riigikogu 09.05.2001.a „Tervishoiuteenuste korraldamise seadus“

Riigikogu 16.06.1999. a „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“

Riigikogu 25.02.1999. a „Toiduseadus“

Riigikogu 14.06.1995. a „Rahvatervise seadus“

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

Majandus- ja taristuministri 02.04.2020 a määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima

tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“

Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023. a määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“

Sotsiaalministri 24.09.2019.a määrus 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“

Sotsiaalministri 13.08.2010. a määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt

osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“

Sotsiaalministri 19.08.2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“

Sotsiaalministri 31.10.2003. a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“

Sotsiaalministri 03.04.2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse

tervisekaitsenõuded“

Terviseameti põhimäärus

Terviseameti nakkushaiguste osakonna põhimäärus

101

Kasutatud materjalide nimekiri

Põllumajandus- ja Toiduamet. Listeria monocytogenes`e tuvastamiseks toidutöötlemisaladelt

ja seadmetelt proovide võtmise juhend

Sotsiaalkindlustusamet, 2021. “Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust

pakkuva asutuse toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika”.

Terviseamet 08.10.2020 „Standardnõuded hoolekandeasutuses teenuse osutamiseks ja

külastuste korraldamiseks, COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks“

Terviseamet „Hoolekandeasutuse personali ja klientide tegevusjuhis COVID-19 pandeemia

tingimustes“

Bouza et al. Infection control in long term care institutions for the elderly: A reflection

document on the situation in Spain. 2023

Department of Health (England) and the Health Protection Agency in conjunction with the Care

Quality Commission.Prevention and control of infection in care homes – an information

resource. 2013

Guidelines on core components of infection prevention and control programmes at the

national and acute health care facility level. Geneva: World Health Organization; 2016. Licence:

CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

Lee et al 2019 Effectiveness and core components of infection prevention and control

programmes in long-term care facilities: a systematic review.

Minimum requirements for infection prevention and control. Geneva: World Health

Organization; 2019. Licence: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

Ontario Agency for Health Protection and Promotion (Public Health Ontario). Infection

prevention and control for long-term care homes: summary of key principles and best

practices. Toronto, ON: Queen’s Printer for Ontario; 2020.