Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

12.12.2025 nr 1-6/3324-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

DIREKTIIV (EL) 2024/1233, 24. aprill 2024,

mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele

liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava

ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast

riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti

sõnastatud)

Ülevõtmise

kohustus

Sisuliseks rakendamiseks kehtestatav

riigisisene õigusakt

Kommentaarid

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Reguleerimisese

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse:

a) kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis

töötamise eesmärgil elamiseks ühtse loa

väljastamise ühtse taotluse menetlus, et

lihtsustada nende riiki lubamise menetlust ja

nende staatuse kontrollimist;

b) liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise

põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused

liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandast

riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest,

millised olid nende töötajate asjaomasesse

liikmesriiki lubamise algsed põhjused.

JAH

a) Vastab. VMS-i1 § 1 lg 1

b) Vastab. VMS-i § 10

1 Välismaalaste seadus.

2

2. Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi

õigust otsustada kooskõlas ELi toimimise

lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate

kolmandate riikide kodanike arvu üle.

JAH Vastab. VMS §-i 113 lg 1

Artikkel 2. Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi

mõisteid:

1)„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole

liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20

lõike 1 tähenduses;

2)„kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda

riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja elab

seal seaduslikult ning kellele on antud luba

kõnealuses liikmesriigis töötada töösuhte

raames liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute

või tava kohaselt;

3)„ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste

väljastatud elamisluba, mis võimaldab

kolmanda riigi kodanikul asjaomases

liikmesriigis töötamise eesmärgil seaduslikult

elada;

4)„ühtse taotluse menetlus“ – menetlus, mille

käigus tehakse kolmanda riigi kodaniku või

JAH

1) Vastab. VMS-i § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja

§ 3

2) Vastab. VMS-i § 112

3) Vastab. VMS-i §-d 112, 176 ja 229,

siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 772 § 28

4) Vastab. Siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 73 § 1 ja

2 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 77„Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise

reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“. 3 Siseministri 12.01.2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“.

3

kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tööandja

esitatud ühtse taotluse alusel otsus talle

liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa

andmise kohta.

siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 77 § 28

Artikkel 3. Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmanda

riigi kodanike suhtes, kes:

a) taotlevad töötamise eesmärgil liikmesriigis

elamist;

b) on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi

õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil,

kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba

määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohaselt, või

c) on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil

liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

JAH

a) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 213

b) Vastab. VMS-i §-d 1, 3, 118, 200 ja

259

c) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 176

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmanda

riigi kodanike suhtes,

a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kes on

kasutanud või kasutavad liidus vaba liikumise

õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ; (20)

b) kellel ja kelle pereliikmetel on

kodakondsusest olenemata liidu ja selle

liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide

vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune

vaba liikumise õigus nagu liidu kodanikel;

JAH

a) Vastab. VMS-i § 2 lg 1

b) Vastab. VMS-i § 2 lg-d 1 ja 4

4

c) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad

viibivad lähetuses;

d) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2014/66/EL; (21)

e) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina;

f) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga

2001/55/EÜ (22) antud luba elada liikmesriigis

seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel

põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse

taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud;

g) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (23)

rahvusvahelise kaitse saajad või kes on

taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt

nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta

ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

h) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi

õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või

liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset

vastavalt liikmesriigi õigusele,

rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi

c) Muudetakse ja täiendatakse VMS-

i: VMS § 1841 lg 2, § 1842 lg 1, § 1893 lg

4

d) Muudetakse ja täiendatakse VMS-i:

VMS § 1841 lg 2, § 1842lg 1, § 1893 lg 4

c) Ei vasta.

d) Ei vasta.

e) Vastab. VMS-i § 106 lg 15 ja lg-d

10˗12

f) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i4 §

1

g) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i §

1

h) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i §

1

4 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

5

tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel

lõplikku otsust tehtud;

i) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile

2003/109/EÜ;

j)kelle riigist väljasaatmine on peatatud

faktidele või õigusele tuginedes;

k) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud iseenda tööandjana;

l) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või

liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava

meremehe või muu töötajana.

i) Vastab. VMS-i § 231 lg 1

j) Vastab. VSS5-i § 1 lg 1 ja § 14 lg 5,

VMS-i § 104 lg 3

k) Vastab. VMS-i § 191

l) Vastab. VMS-i § 105 lg-d 21˗24

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et

II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi

kodanike suhtes, kellele on antud luba

liikmesriigis töötada kuni kuueks kuuks või kes

on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil.

VALIKULINE Vastab. VMS-i § 175

4. II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi

kodanike suhtes, kellele on antud luba

töötamiseks viisa alusel.

JAH Vastab. VMS-i § 43 lg 1 p 1 ja 2, § 104

lg 1 ja lg 2

5. Olenemata käesoleva artikli lõike 2

punktist h kohaldatakse III peatükki liikmesriigi

õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või

liikmesriigi tava kohase kaitse saajate suhtes,

kui neil on kooskõlas liikmesriigi õigusega

lubatud töötada.

JAH Vastab. VMS-i § 1 lg 1 ja lg 3, VRKS-

i § 1

5 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus.

6

II PEATÜKK ÜHTSE TAOTLUSE MENETLUS JA ÜHTNE LUBA

Artikkel 4. Ühtse taotluse menetlus

1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotlus esitatakse ühtse taotluse

menetluse korras. Liikmesriik määrab kindlaks,

kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda

riigi kodanik või tema tööandja. Alternatiivselt

võib liikmesriik lubada, et taotluse esitab

ükskõik kumb neist.

JAH Vastab. VMS-i § 213 lg 1, siseministri

12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 14

lg 2

2. Ühtse loa taotlus vaadatakse läbi ja seda

hinnatakse juhul, kui kolmanda riigi kodanik

elab väljaspool seda liikmesriiki, kuhu

kõnealune kolmanda riigi kodanik lubamist

taotleb, või juhul, kui kõnealune kolmanda riigi

kodanik juba viibib kehtiva elamisloa valdajana

asjaomases liikmesriigis. Samuti võib

liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta

vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised

tema territooriumil seaduslikult viibivad

kolmanda riigi kodanikud.

JAH Vastab. VMS-i § 215, § 216 lg 1 p 1

3. Kui taotluse esitaja vastab liidu või

liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele,

vaatavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt esitatud

taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa

väljastamise, muutmise või pikendamise kohta.

Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise otsus esitatakse ühtses

haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui

ka tööluba.

JAH

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 116, 219

ja 220, HMS-i6 § 43 lg 1 ja lg 2

Vastab. VMS-i §-d 112, 176, 229 ja

259, siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 77 § 28

6 Haldusmenetluse seadustik.

7

4. Kui liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud

nõuded on täidetud ja kui liikmesriik väljastab

ühtset luba ainult oma territooriumil, peab

asjaomane liikmesriik väljastama kolmanda

riigi kodanikule ühtse loa saamiseks nõutava

viisa.

EI Vastab. ITDS-i7 § 15 lg 5 punktid 4˗6

Eesti väljastab elamisluba ka

välisesindustes.

5. Kui nõutavad tingimused on täidetud,

väljastab liikmesriik ühtse loa nendele

kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad riiki

sisenemist, ning nendele liikmesriigis juba

seaduslikult viibivatele kolmanda riigi

kodanikele, kes taotlevad elamisloa pikendamist

või muutmist pärast riigisiseste rakendussätete

jõustumist.

JAH Vastab. VMS-i § 116 lg 1 ja § 128

Artikkel 5. Pädev asutus

1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle

pädevuses on vastu võtta taotlus ja väljastada

ühtne luba.

JAH Vastab. VMS-i § 211 lg 1, §-d

214˗216 ja § 2171, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 8 lg-d

1 ja 2, § 14 lg 2, § 28 lg 1 ja § 34 lg 2,

ITDS-i § 15 lg-d 4 ja 5

2. Pädev asutus võtab vastu otsuse ühtse loa

taotluse kohta võimalikult kiiresti, ent igal juhul

90 päeva jooksul täieliku taotluse esitamise

kuupäevast.

Juhul kui seoses üksiktaotlusega ühtse loa

saamiseks kontrollitakse tööturu olukorda, siis

hõlmab esimeses lõigus osutatud tähtaeg

asjaomast kontrolli.

JAH

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, § 224 lg 1 p

1, HMS-i § 5 lg 4, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 §-d 26 ja

44

Vastab. VMS-i § 177, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 15

Eesti Töötukassa luba ei ole seotud

üksiktaotlusega

7 Isikut tõendavate dokumentide seadus.

8

Kui käesolevas lõikes ette nähtud tähtajaks

otsust ei tehta, määratakse õiguslikud tagajärjed

kindlaks riigisiseses õiguses.

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 33 ja 34;

HMS-i § 41

3. Pädev asutus teatab taotluse esitajale otsusest

kirjalikult asjaomases riigisiseses õiguses

sätestatud teatamismenetluse kohaselt.

Kui taotluse esitab kolmanda riigi kodaniku

tööandja, tagavad liikmesriigid, et tööandja

teavitab kolmanda riigi kodanikku aegsasti

taotluse staatusest ja taotluse tulemusest.

JAH

Vastab. VMS-i §-d 36˗40, HMS-i § 55

lg 2.

Eestis esitab elamisloa taotluse

välismaalane, seega teine lause ei

kohaldu.

4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või

dokumendid on liikmesriigi õiguse kohaselt

kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud,

teatab pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline

teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada,

ja määrab mõistliku tähtaja nende esitamiseks.

Käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus

osutatud tähtaja ja artikli 8 lõikes 3 osutatud

pikendatud tähtaja kulgemine peatatakse seniks,

kuni pädev asutus või muud asjaomased

ametiasutused on saanud vajaliku täiendava

teabe.

Kui täiendavat teavet või dokumente ettenähtud

tähtajaks ei esitata, võib pädev asutus taotluse

tagasi lükata.

JAH

JAH

JAH

Muudetakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2 lg 3

Vastab osaliselt (puudub märge

kirjaliku teavitamise kohta). VMS-i §

12 lg 1, HMS-i § 15

Vastab. Siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2 lg 4

Vastab. VMS-i § 219 lg 1 p 5, HMS-i

§ 15 lg 3, siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2

Artikkel 6. Ühtne luba

1. Liikmesriigid väljastavad ühtse loa, kasutades

ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ)

nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe

JAH

Vastab. Siseministri 26. augusti 2020.

a määruse nr 33 § 1 lg 2, siseministri

9

töötamise lubamise kohta vastavalt kõnealuse

määruse lisa punkti a alapunktidele 12 ja 16.

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi

kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks

tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö

liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või

säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt

määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle

lisa punkti a alapunktile 20.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga

4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele on

väljastatud ühtne luba, õigus kontrollida

kõnealuses loas sisalduvaid isikuandmeid ning

asjakohasel juhul nõuda nende parandamist või

kustutamist.

VALIKULINE

JAH

26. augusti 2020. a määruse nr 338 § 4

lg 9 p 8 ja lg 13 p 10

Vastab. VMS-i 185 lg 1, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 10. detsembri

2021. a määruse nr 769 § 2 lg 3 p 11

Vastab. IKS-i10 §-d 24 ja 25, VMS §

2793, siseministri 18. detsembri 2015

määrus nr 8111 § 37 ja § 39 lg 1 p1.

2. Ühtse loa väljastamisel ei väljasta liikmesriik

tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks

täiendavaid lube.

JAH Vastab. VMS § 259

Artikkel 7. Elamisload, mis on väljastatud

muul kui töötamise eesmärgil

1. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1030/2002 muul kui töötamise

eesmärgil esitab liikmesriik teabe töötamise

lubamise kohta sõltumata loa liigist.

JAH

Vastab.

Siseministri 26. augusti 2020. a

määruse nr 33 § 1 lg 2 ja § 4 lg 9 p 8

8 Siseministri 26.08.2020. a määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“. 9 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.12.2021. a määrus nr 76 „Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja

andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu“. 10 Isikuandmete kaitse seadus. 11 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“.

10

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi

kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks

tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö

liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või

säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt

määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle

lisa punkti a alapunktile 20.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga

4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele

elamisluba on väljastatud, õigus kontrollida

kõnealuses loas sisalduvat lisateavet ning

asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist

või kustutamist.

VALIKULINE

JAH

Vastab. Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 10. detsembri

2021. a määruse nr 76 § 2 lg 3 p 11

Vastab. IKS-i §-d 24 ja 25, VMS-i §

2793, siseministri 18. detsembri 2015.

a määruse nr 81§ 37 ja § 39 lg 1 p 1

2. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1030/2002 ei väljasta liikmesriik

tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks

täiendavaid lube.

JAH Vastab. VMS-i § 259

Artikkel 8. Menetluslikud tagatised

1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotluse tagasilükkamise otsust või

ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsust vastavalt

liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud

kriteeriumidele tuleb põhjendada kirjalikus

teates.

JAH Vastab. VMS-i § 12 lg 1, HMS-i § 56

2. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotluse tagasilükkamise otsuses

või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsuses

võetakse arvesse juhtumi konkreetseid

asjaolusid ning järgitakse proportsionaalsuse

põhimõtet kooskõlas liidu ja liikmesriigi

õigusega.

JAH

Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 3 ja

§4, HMS § 56 lg 3

11

Sellise otsuse võib vaidlustada asjaomases

liikmesriigis riigisisese õiguse kohaselt.

Lõikes 1 osutatud kirjalikus teates esitatakse

teave kohtu või haldusasutuse kohta, kuhu

otsuse saab edasi kaevata, ja kaebuse

esitamisega seotud tähtajad.

JAH

JAH

Vastab. VMS § 12 lg 1, VMS § 222 lg

1, HMS § 71 lg 1

Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 57

3. Artikli 5 lõike 2 kohast otsuse tegemise

tähtaega võib pikendada 30 päeva võrra

erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel,

mis on seotud taotluse keerukusega, teavitades

taotlejat teate või teatisega vastavalt riigisiseses

õiguses sätestatud korrale.

JAH Muudetakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 §-i 26 lg 7

Ei vasta. VMS § 34, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määrus nr 7 § 26 lg 7

4. Erandlikel ja igakülgselt põhjendatud

asjaoludel võib artikli 11 lõike 3 kolmandas

lõigus osutatud tähtaega pikendada veel 15

päeva võrra.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 224 lg 1 p

10;

Täiendatakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 §-iga § 533 lg 2.

Ei vasta.

Artikkel 9. Teabe kättesaadavus

Liikmesriigid teevad hõlpsasti kättesaadavaks ja

esitavad taotluse korral kolmanda riigi

kodanikule ja tema tulevasele tööandjale:

a) piisava teabe kõigi taotluse esitamiseks

vajalike dokumentaalsete tõendite ja

asjakohasel juhul kohaldatavate tasude kohta;

b) teabe riiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike

ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja

menetluslike tagatiste, sealhulgas

JAH

a) Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 7

lg 2

b) Vastab. AvTS § 17, VMS § 12 lg 1;

HMS § 7 lg 2 ja § 57, RTS12 § 1 lg 1

12 Riigi Teataja seadus.

12

õiguskaitsevahendite kohta ning teabe töötajate

organisatsioonide kohta kooskõlas riigisisese

õigusega.

Artikkel 10. Tasud

Liikmesriik võib nõuda käesoleva direktiivi

kohase taotluse menetlemise eest tasu maksmist.

Sellise tasu suurus, mida liikmesriik nõuab

taotluse menetlemise eest, ei tohi olla

ebaproportsionaalne ega ülemäärane.

Kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja,

ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi

kodanikult sisse nõuda.

JAH

Täiendatakse VMS-i: VMS § 41 lg 11, §

286 lg 7, § 3011

Vastab. VMS § 41 lg 1 p 1, RLS13 §4

lg 1, § 237 lg 1 ja 2 ning § 274 lg 1 ja

2

Vastab. RLS §4 lg 1

Ei vasta. VMS § 41

Artikkel 11. Ühtse loa alusel saadavad

õigused

1. Kui ühtne luba on väljastatud, annab see oma

kehtivusaja jooksul valdajale vähemalt õiguse:

a) siseneda ühtse loa väljastanud liikmesriiki ja

seal elada, eeldusel et loa valdaja vastab

liikmesriigi õiguse kohaselt kõigile riiki

sisenemise tingimustele;

b) liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi

kogu territooriumil riigisiseses õiguses

sätestatud piirides;

c) teha ühtse loaga lubatud spetsiifilist tööd

riigisisese õiguse kohaselt;

JAH

a) Vastab. VMS § 112

b) Vastab. VMS §112

c) Vastab. VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3

ja lg 4, § 259

13 Riigilõivuseadus.

13

d) saada teavet loa valdaja õiguste kohta, mis on

loaga seotud ja mis on ette nähtud käesoleva

direktiiviga, liidu muu õiguse või liikmesriigi

õigusega.

d) Vastab. VMS § 10, HMS § 7 lg 2,

AvTS14 § 17

2. Liikmesriigid lubavad ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat.

Liikmesriigid võivad siduda ühtse loa valdaja

õiguse vahetada tööandjat ükskõik millise lõikes

3 sätestatud tingimuse täitmisega.

JAH Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2

ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , § 224 lg 1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1, ja p 3

- siseministri 12. jaanuari 2017. a

määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

Ei vasta.

3. Ühtse loa kehtivusaja jooksul võivad

liikmesriigid:

a) nõuda, et tööandja vahetamisest teatataks

asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele

riigisiseses õiguses sätestatud korras,

b) nõuda, et tööandja vahetumise korral

kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane

liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul

tööturu olukorda;

c) kehtestada minimaalse ajavahemiku, mille

jooksul ühtse loa valdaja peab esmase tööandja

juures töötama.

VALIKULINE

VALIKULINE

VALIKULINE

a) Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg

1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1 ja p 3

- siseministri 12. jaanuari 2017. a

määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

b) Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41

- siseministri 12. jaanuari 2017. a

määruse nr 7 § 531 lg 1 p 2 ja lg 3

a) Ei vasta.

b) Ei vasta.

c) Ei vasta.

14 Avaliku teabe seadus.

14

Esimese lõigu punktis c osutatud minimaalne

ajavahemik ei tohi ületada töölepingu või loa

kehtivusaega. See ei tohi mingil juhul ületada

kuut kuud.

Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tööandja

rikub oluliselt töösuhete tingimusi, lubavad

liikmesriigid ühtse loa valdajal tööandjat

vahetada enne nimetatud minimaalse

ajavahemiku möödumist.

Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest

teavitamist kooskõlas esimese lõigu punktiga a,

võib ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada

peatada maksimaalselt 45 päevaks alates

kuupäevast, mil teade esitati riiklikele

pädevatele asutustele.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul võivad

riiklikud pädevad asutused kontrollida, kas

esimese lõigu punktides b ja c sätestatud

tingimused on täidetud, kui see on kohaldatav,

ning samuti kontrollida, kas muud liidu või

liikmesriigi õiguses sätestatud nõuded on

endiselt täidetud.

Kõnealuse 45 päevase ajavahemiku jooksul võib

liikmesriik esitada tööandja vahetamise suhtes

vastuväite.

VALIKULINE

VALIKULINE

VALIKULINE

c) Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg

1 p 10

- siseministri 12. jaanuari 2017. a

määruse nr 7 § 533 lg 1 p 1

Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2

ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , § 224 lg 1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1, ja p 3

- siseministri 12. jaanuari 2017. a

määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Ei vasta.

Ei vasta.

4. Töötus iseenesest ei ole põhjus ühtse loa

kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et:

a) töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa

kehtivusaja jooksul kolme kuud, või kuut kuud,

JAH

Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p

6, § 189 lg 2 p 6, § 1893, § 1909, § 19010

lg 2, § 19012 lg 1 p 2 ja 3. Tunnistatakse

kehtetuks VMS § 1892

a) Ei vasta. VMS § 1892

15

kui kolmanda riigi kodanik on olnud ühtse loa

valdaja rohkem kui kaks aastat;

b) asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi

teavitatakse iga töötusperioodi alguses, ja kui

see on kohaldatav, selle lõpus asjaomase

riigisisese korra kohaselt.

Erandina esimese lõigu punktist a võivad

liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu

pikema ajavahemiku vältel.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad

liikmesriigid kindlaks, kas pädevaid asutusi

peab teavitama kolmanda riigi kodanik või tema

tööandja.

Kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad

liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja

tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda

ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi

sotsiaalabisüsteemi abita.

Kui töötu ühtse loa valdaja leiab käesolevas

lõikes osutatud lubatud töötuse ajavahemiku

jooksul uue tööandja ja kui liikmesriik seab uuel

töökohal alustamise sõltuvusse ükskõik millise

lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmisest, lubab ta

ühtse loa valdajal viibida oma territooriumil

seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud

lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist, isegi kui

lubatud töötuse ajavahemik on möödunud.

VALIKULINE

JAH

VALIKULINE

JAH

Täiendatakse:

- VMS § 1893 lg 2

- siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus

nr 7 § 53 lg 9

Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p

6, § 189 lg 2 p 6, § 1893 lg 3 p 2 ja p 3

b) Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21

Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku

vältel töötu olla

Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21

Ei vasta.

Ei vasta.

16

5. Kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse

ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul

viibida oma territooriumil, nagu kõnealune

kolmanda riigi kodanik oleks ühtse loa valdaja,

kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise

kohta otsuse teinud.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 105 lg 4 p

9 ja 10

Vastab. VMS § 130

6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad

riigisiseses õiguses sätestatud korras kindlaks, et

on põhjendatult alust arvata, et ühtse loa omanik

on töötanud eriti orjastavates töötingimustes,

nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (24) artikli 2

punktis i, pikendab asjaomane liikmesriik

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud lubatud

töötuse ajavahemikku kolme kuu võrra.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 1893 lg 3 p

1

Ei vasta. VMS § 189´2

III PEATÜKK

ÕIGUS VÕRDSELE KOHTLEMISELE

Artikkel 12. Õigus võrdsele kohtlemisele

1. Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud

kolmandast riigist pärit töötajaid koheldakse

võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad

elavad, vähemalt järgmistes valdkondades:

a) töötamise ja töötingimused, sealhulgas seoses

töötasu ja töölt vabastamise, tööaja, puhkuse,

meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning

töötervishoiu ja tööohutusega;

JAH

JAH

a) Vastab. VMS § 10, SoVS15 § 1 lg 1

ja § 2 lg 1-2, § 5, VõrdKS § 2, TLS16

§-id 21 ja 3, § 28, § 89 lg 4, TTOS17 §

1 lg 1 ja § 9, VRKS § 45 ja § 75 lg 1

15 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 16 Töölepingu seadus. 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

17

b) õigus streikida ja osaleda ametiühingualases

tegevuses kooskõlas liikmesriigi õiguse ja

tavadega, ühinemisvabadus ning õigus liituda

töötajate või tööandjate organisatsiooniga või

muu organisatsiooniga, mis ühendab teataval

tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende

liige, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide

pakutavatele õigustele ja eelistele, näiteks õigus

pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja

neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda

ja julgeolekut käsitlevaid riigisiseseid sätteid;

c) haridus ja kutseõpe;

d) diplomite, tunnistuste ja muude

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

tunnustamine asjaomaste riigisiseste menetluste

kohaselt;

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks

määratud määruses (EÜ) nr 883/2004;

JAH

JAH

JAH

JAH

Muudetakse ja täiendatakse:

- PHS § 4 lg 11

- PISTS § 3 lg 1

b) Vastab. VMS § 10, AÜS18 §-id 4 ja

19, KTTLS19 § 3 ja 24;

c) Vastab. VMS § 10, PS20 §

37, HaS21 § 4 lg 1, KHaS22 § 12,

KutÕS23 § 25, haridus- ja

teadusministri 21. augusti 2024. a

määrus nr 2324 §3 lg 3, VRKS § 75 lg-

d 6, 61 ja 7

d) Vastab. VMS § 10, VKTS25 §-id 1

ja 2, Vabariigi Valitsuse 06. aprilli

2006. a määrus nr 8926 § 1

e) Vastab osaliselt (ei vasta

pikaajalise viisaga viibijate osas).

18 Ametiühingute seadus. 19 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus. 20 Põhiseadus. 21 Eesti Vabariigi haridusseadus. 22 Kõrgharidusseadus. 23 Kutseõppeasutuse seadus. 24 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 a. määrus nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“. 25 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. 26 Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 a. määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud

kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord”.

18

f) maksusoodustused, eeldusel et töötajat

peetakse asjaomases liikmesriigis

maksuresidendiks;

g) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning

üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste

pakkumisele, sealhulgas nii avalikku kui ka

eraomandisse kuuluva eluruumi saamisega

seotud menetlused riigisisese õiguse kohaselt,

piiramata liidu ja liikmesriigi õiguse kohast

lepinguvabadust;

h) tööhõiveametite pakutavad

nõustamisteenused ja teave.

JAH

JAH

JAH

- RPKS § 4 lg 1

- TKindlS § 35 lg 4 p 2

- TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21

SHS27 § 5, SÜS28 § 3, RPKS29 § 4,

TKindlS30 § 3, PHS31 § 4, PISTS32 § 3,

RaKS33 § 5, TVTS34 § 2

f) Vastab. VMS § 10 ja TuMS35 § 6 lg

1

g) Vastab. VMS § 10, TKS36 § 2 ja 3,

VÕS37 § 1 lg 5 ja § 271

h) Vastab. VMS § 10, TÖMS38 § 3 lg

1 p-id 2-5, § 4, VRKS § 75 lg 1

2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist

piirata järgmiselt:

a) lõike 1 punkti c alusel:

i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast

riigist pärit töötajatega, kellel on või on olnud

töökoht ja kes on registreeritud töötuna;

VALIKULINE

a) Eesti on võrdse kohtlemise piirangut

kasutanud osaliselt:

27 Sotsiaalhoolekande seadus. 28 Sotsiaalseadustiku üldosa seadus. 29 Riikliku pensionikindlustuse seadus. 30 Töötuskindlustuse seadus. 31 Perehüvitiste seadus. 32 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. 33 Ravikindlustuse seadus. 34 Töövõimetoetuse seadus. 35 Tulumaksuseadus. 36 Tarbijakaitseseadus. 37 Võlaõigusseadus. 38 Tööturumeetmete seadus.

19

ii) jättes välja need kolmandast riigist pärit

töötajad, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt

direktiivile (EL) 2016/801;

iii) jättes välja õppe- ja toimetulekutoetused

ning -laenud või muud toetused ja laenud;

iv) kehtestades vastavalt riigisisesele õigusele

teatavad eeltingimused (sealhulgas keeleoskus

ja õppemaksu tasumine) juurdepääsuks

ülikooliharidusele ja keskkoolijärgsele

haridusele ja õppele ning kutseharidusele ja -

õppele, mis ei ole otseselt seotud spetsiifilise

tööga;

b) piirates lõike 1 punkti e alusel kolmandast

riigist pärit töötajatele antud õigusi, kuid mitte

piirates neid õigusi nende kolmandast riigist

pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes

on töötanud vähemalt kuus kuud ja on

registreeritud töötutena.

Lisaks võivad liikmesriigid otsustada, et lõike 1

punkti e ei kohaldata perehüvitiste osas nende

kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud

luba töötada liikmesriigis kuni kuueks kuuks,

nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on

liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil, või

nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on

lubatud töötada viisa alusel.

VALIKULINE

VALIKULINE

Muudetakse ja täiendatakse:

- PHS § 4 lg 11

- PISTS § 3 lg 1

- RPKS § 4 lg 1

- TKindlS § 35 lg 4 p 2

- TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21

- SMS39 § 6 lg 1 p 5

Eesti kasutab võrdse kohtlemise

piirangut, seades tingimuseks et isik

peab töötama.

i) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

ii) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

iii) Vastab. ÕÕS40 § 5 lg 1 ja 21, § 15

lg 1, haridus- ja teadusministri 16.

augusti 2019. a määrus nr 3741 § 2 lg 1;

haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023.

a määrus nr 2442 § 2 lg 1

iv) Vastab. KHaS § 16 lg 1 ja lg 6 p 2;

KutÕS § 471 lg 3 (jõus 1.09.2025)

b) Ei vasta. SHS § 5, SÜS § 3, RPKS

§ 4, TKindlS § 3, PHS § 4, PISTS § 3,

RaKS § 5, TVTS § 2

Vastab. PHS § 4

Eesti kasutab võrdse kohtlemise

piirangut viisaga viibijatele.

39 Sotsiaalmaksuseadus. 40 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. 41 Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 a. määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“. 42 Haridus- ja teadusministri 14.09.2024 a. määrus nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“.

20

c) lõike 1 punkti f alusel, piirates selle

kohaldamist maksusoodustuste osas nende

juhtudega, kus kolmandast riigist pärit töötaja

pereliikmetel, kellele kõnealune kolmandast

riigist pärit töötaja soodustusi taotleb, on

registreeritud või alaline elukoht asjaomases

liikmesriigis;

d) lõike 1 punkti g alusel:

i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast

riigist pärit töötajatega, kellel on töökoht;

ii) piirates juurdepääsu eluasemele, välja

arvatud eramajutuse üürimisele, arvestades

liikmesriigi õiguses kehtestatud piiranguid.

VALIKULINE

VALIKULINE

c) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut

ei kasuta.

3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele

kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust

tunnistada kehtetuks käesoleva direktiivi

kohaselt väljastatud elamisluba, muul kui

töötamise eesmärgil väljastatud elamisluba või

mis tahes muu luba, mis võimaldab liikmesriigis

töötada, või keelduda nende pikendamisest.

EI Vastab. VMS §-id 131 ja 136

4. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral

makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele

kolmandast riigist pärit töötajatele või selliste

töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle

õigused tulenevad kõnealusest töötajast,

kohustuslikku pensioni, mis põhineb töötaja

varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja

määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud

õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja

samal määral kui asjaomase liikmesriigi

JAH Vastab. VMS § 10, RPKS § 4

21

kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise

korral.

Artikkel 13. Järelvalve, hindamine,

kontrollid ja karistused

1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mille abil

vältida artikli 12 kohaselt vastu võetud

võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste

sätete võimalikku kuritarvitamist tööandjate

poolt ja neid selle eest karistada.

Meetmed hõlmavad kooskõlas liikmesriigi

õiguse või haldustavaga järelevalvet,

riskihindamist ja asjakohasel juhul kontrolle,

eelkõige valdkondades, mis on kindlaks tehtud

kui valdkonnad, kus töötajate õiguste rikkumise

oht on suur.

JAH Vastab. VMS §-id 1 ja 296-2971, TLS

§-id 3, 28, 115 ja 7. peatükk, TvLS43 §

2 p 1, VõrdKS § § 23-25, VõrdKS §-id

15-19, SoVS § 12-15, TsMS 44 § 3

2. Liikmesriigid näevad ette karistused neile

tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast

direktiivist tulenevaid kohustusi. Kehtestatud

karistused peavad olema mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

JAH Muudetakse ja täiendatakse VMS-i:

VMS §-id 299-302, § 305-3061

Vastab osaliselt. VMS § 286-2863, §

288-289; § 291-292; § 300, § 301,

§302, § 305, § 3061-307

3. Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste

järelevalve eest vastutavatel teenistustel või

pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel

organisatsioonidel (juhul kui viimased on

riigisisese õiguse kohaselt liikmesriigi

kodanikele ette nähtud) on juurdepääs

töökohale.

JAH Vastab. VMS § 288, § 289; § 293 lg 4

ja 5, TLS § 115 lg 2

43 Töövaidluse lahendamise seadus. 44 Töövaidluse lahendamise seadus.

22

Kui tööandja pakub majutust ja see on

liikmesriigi kodanike jaoks riigisisese õigusega

ette nähtud, hõlmab juurdepääs töökohale

juurdepääsu kõnealusele majutusele, kui

kolmandast riigist pärit töötaja on sellise

juurdepääsuga nõus.

Artikkel 14. Kaebuste esitamise ja

õiguskaitsevahendite kasutamise

lihtsustamine

1. Liikmesriigid tagavad toimivad

mehhanismid, mille kaudu kolmandast riigist

pärit töötaja saab esitada oma tööandja kohta

kaebusi:

a)otse;

b)selliste kolmandate isikute kaudu, kellel on

vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud

kriteeriumidele õigustatud huvi tagada

käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud

riigisiseste õigusnormide järgimine, ning

c)liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui see on

riigisisese õigusega ette nähtud.

JAH Vastab. VMS § 2861, TvLS §-id 2-4, §

36, § 58, TLS §-id 21 ja 114, ÜVLS45

§ 1, § 21, VÕS § 326, TsMS § 3

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis b

osutatud kolmandad isikud võivad kolmandast

riigist pärit töötaja nõusolekul osaleda tema

nimel või tema toetuseks mis tahes

haldusmenetluses või tsiviilkohtumenetluses,

mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja

selle alusel vastu võetud riigisiseste

õigusnormide järgimine.

JAH Vastab. VMS § 23, TvLS § 17 ja 42,

TsMS § 217

45 Üürivaidluse lahendamise seadus.

23

3. Liikmesriigid tagavad, et kolmandast riigist

pärit töötajatel on nende elukohaliikmesriigi

kodanikega võrdne juurdepääs:

a) meetmetele, mis kaitsevad tööandjapoolse

töölt vabastamise või muu ebasoodsa

kohtlemise eest vastusena ettevõttesisesele

kaebusele;

b) õiguskaitsele, mille eesmärk on tagada

käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud

riigisiseste õigusnormide järgimine.

JAH Vastab. PS §-id 28 ja 29, VMS § 10 lg

1

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15. Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste

soodsamate sätete kohaldamist:

a) liidu õigus, sealhulgas liidu või liidu ja tema

liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel

sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ning

b)kahe- või mitmepoolsed lepingud ühe või

mitme liikmesriigi ning ühe või mitme

kolmanda riigi vahel.

VALIKULINE Vastab. VMS § 2 lg 4

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide

õigust võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis

on selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute

suhtes soodsamad.

VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse VMS-i:

VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 1893 lg 3 p 3

Eesti võimaldab elamisloa kehtivusaja

jooksul töökohavahetust ka sama

tööandja juures. Samuti on lubatud

töökoha vahetus muule alusele ja muule

ametile.

Vastab.

Artikkel 16. Üldsuse teavitame JAH Vastab. HMS § 7 lg 2, AvTS46 § 17

46 Avaliku teabe seadus.

24

Iga liikmesriik teeb üldsusele hõlpsasti

kättesaadavaks, sealhulgas asjaomastest

kolmandatest riikidest juurdepääsetavate

allikate kaudu korrapäraselt ajakohastatava

teabe:

a) kolmanda riigi kodanike töö eesmärgil

liikmesriiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste kohta;

b) kõigi ühtse loa taotluse esitamiseks vajalike

dokumentaalsete tõendite kohta;

c) riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste,

sealhulgas kolmanda riigi kodanike ja nende

pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike

tagatiste kohta.

Teavitamistegevustega tegeleb

Politsei- ja Piirivalveamet

Artikkel 17. Aruandlus

1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest

korda hiljemalt 21. maiks 2029 Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva

direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta

ning teeb vajaduse korral

muudatusettepanekuid.

JAH Kohustus Komisjonile

2. Esimest korda hiljemalt 30. juunil 2028

esitavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

862/2007 komisjonile (Eurostatile) statistilised

andmed selliste kolmanda riigi kodanike arvu

kohta, kes on eelmise kalendriaasta jooksul

taotlenud ühtset luba, kellele on antud ühtne

luba ning kelle ühtset luba on pikendatud või

kelle ühtne luba on kehtetuks tunnistatud.

Kõnealused statistilised andmed hõlmavad ühe

kalendriaasta pikkuseid võrdlusperioode, on

JAH Sättes on reguleeritud andmete

edastamist Euroopa Komisjonile ning

seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse

üle võtta.

25

liigitatud otsuse liigi, otsuse põhjenduse, lubade

kehtivusaja, kodakondsuse, soo ja vanuse ning

võimaluse korral tegevusala järgi ning esitatakse

kuue kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu.

Artikkel 18. Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 punkti 2,

artikli 3 lõigete 2 ja 5, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 4,

artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 6 lõike 1, artikli

7 lõike 1, artikli 8 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 9,

artikli 10, artikli 11 lõike 1 punkti d, artikli 11

lõigete 2–6, artikli 12 lõike 1 punktide a, b, g ja

h, artikli 12 lõike 2 punkti d alapunkti ii ning

artiklite 13, 14, 16 ja 17 järgimiseks vajalikud

õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. maiks

2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste

normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad,

lisavad nad nende ametlikul avaldamisel

nendesse või nende juurde viite käesolevale

direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid

märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides

esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga

kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse

viidetena käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

JAH Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026.

a 22. mail.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse

VMS-i normitehnilist märkust viitega

direktiivile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile

käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste

normide teksti.

EI Sättes on reguleeritud direktiiviga

reguleeritavas valdkonnas õigusnor-

mide vastuvõtmist ja teksti edastamist

Euroopa Komisjonile ning seda ei ole

vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Artikkel 19. Kehtetuks tunnistamine EI Sättes on reguleeritud eelneva

direktiivi kehtetuks tunnistamist ja

26

Direktiiv 2011/98/EL tunnistatakse kehtetuks

alates 22. maist 2026, ilma et see piiraks

liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisas

osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse

ülevõtmise tähtpäevaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile

käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile

ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud

vastavustabelile.

seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse

üle võtta.

Artikkel 20. Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal

päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3 ja 4, artikli 3

lõikeid 1, 3 ja 4, artikli 4 lõikeid 3 ja 5, artikli 5

lõiget 1, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 2, artikli

8 lõiget 1, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c,

artikli 12 lõike 1 punkte c–f, artikli 12 lõike 2

punkte a, b ja c ning punkti d alapunkti i, artikli

12 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 15 kohaldatakse

alates 22. maist 2026.

EI Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026.

a 22. mail.

Sättes on reguleeritud direktiivi

jõustumist ja seda ei ole vaja riigi-

sisesesse õigusesse üle võtta.

Artikkel 21. Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud

liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

EI Säte on üldine – direktiiv on suunatud

liikmesriikidele – ja seda ei ole vaja

riigisisesesse õigusesse üle võtta.

I LISA. Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise

tähtpäev

EI

II LISA. Vastavustabel EI Tegu on informatiivse tabeliga, mida ei

ole vaja riigisisesesse õigusesse üle

võtta.

1

Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba)

eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Kooskõlastustabel

I EIS kooskõlastus

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium Markus Ühtigi

[email protected]

Tagasiside edastatud Markus Ühtigile e-

kirja teel 01.10.2025.

1. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja1 (HÕNTE) muudatus, millega

kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel

(HÕNTE § 1 lg 41). Reegli kohaselt tuleb

halduskoormust suurendava nõudega kavandada ka

halduskoormust vähendav muudatus.

Halduskoormuse tasakaalustamise reegli

rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja

Digiministeeriumi veebilehel2.

Eeltoodud HÕNTE muudatustest tulenevalt palume

eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes kirjutada, kas

eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusel

halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu.

Halduskoormuse kasvamisel palume seletuskirja

sisukokkuvõttes märkida, mis meetmega on

kavandatud suurenenud halduskoormust

tasakaalustada.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud vastavalt tehtud

ettepanekule.

2. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse VMS-

i3 § 1892. Muu hulgas luuakse muudatusega alused,

mis võimaldavad töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud

kindla perioodi tööta.

Eelnõuga kavandatud VMS § 1892 lõige 2 punkti 1

kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks

VMS § 1892 lõikes 1 sätestatud ajale kuni kolm

kuud, kui välismaalane on kannatanu

kriminaalmenetluses, mille ese on KarS4 §-s 133,

1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või

§ 2601 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu.

Arvestatud

Seletuskirjas täiendatud selgitustega KarS-i

paragrahvide osas.

Direktiivi artikkel 11 lõike 6 kohaselt võib

lubatud tööta olemise periood olla kolme

kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust

arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti

orjastavates töötingimustes nagu on

määratletud direktiivi 2009/52/EP artikli 2

punktis i. Nimetatud sätte kohaselt on „eriti

orjastavad töötingimused”– töötingimused,

mille puhul esineb muu hulgas soolisest või

muust diskrimineerimisest tulenevalt

äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes

1 RT I, 22.05.2025, 8 2 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis 3 RT I, 08.07.2025, 9 4 RT I, 05.07.2025, 9

2

Seletuskirjas puuduvad selgitused, miks kavandatud

VMS 1892 § lõike 2 punkti 1 loetelusse on valitud

just need KarS-i paragrahvid. Seletuskirjas on

üksnes viidatud sellele, et eelnõuga üle võetava

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.04.2024

direktiivi (EL) 2024/12335 artikkel 11 lõike 6

kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla

kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust

arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti

orjastavates töötingimustes nagu on määratletud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/52/EP236 artikli 2 punktis i.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/52/EP23 artikli 2 punktis i on öeldud: „“eriti

orjastavad töötingimused“– töötingimused, mille

puhul esineb muu hulgas soolisest või muust

diskrimineerimisest tulenevalt äärmine

ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult

töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad

näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus

inimväärikusega“. Seega ei loo direktiivi tekst

selgust küsimuses, mis alusel on valitud kavandatud

sättes viidatud KarS-i paragrahvid. Kui sätte

sõnastusel on näiteks võetud eeskuju mõnest teisest

seadusest, peaks vastav info seletuskirjas kajastuma.

Palume eelnõu seletuskirja tehtud märkuse pinnalt

täiendada. Samuti palume selguse huvides kirjutada

seletuskirjas välja KarS-i paragrahvide pealkirjad.

seaduslikult töötavate töötajate

töötingimustega, mis mõjutavad näiteks

töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus

inimväärikusega. Selle direktiivi

ülevõtmisel siseriiklikkusse õigusesse ei

defineeritud eriti orjastavate töötingimuste

mõistet, vaid nähti ette, et see hõlmab nii

tööorjust inimkaubanduse koosseisuna kui

inimväärikust alandavaid töötingimusi ja

välismaalase elu ja tervist ohustavaid

töötingimusi ilma inimkaubanduse

koosseisuta. Sellest tulenevalt täiendati

KarS-i §-ga 2601 ja sätestati VMS-i

kriminaalmenetluses osalemiseks

tähtajalise elamisloa andmise alus viidates

KarS-i paragrahvidele, mida hiljem on

muudetud ja täiendatud. KarS-i

paragrahvid, mille puhul saab anda

tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses

osalemiseks on järgmised:

§ 133. Inimkaubandus;

§ 1331. Inimkaubanduse toetamine;

§ 1332. Kupeldamine;

§ 1333. Prostitutsioonile kaasaaitamine;

§ 138. Ebaseaduslik inimuuringute

tegemine;

§ 1381. Doonorlusele sundimine;

§ 139. Ebaseaduslik siirdematerjali

võtmine;

§ 140. Doonorlusele kallutamine;

§ 175. Inimkaubandus alaealise suhtes;

§ 2601. Eestis ilma seadusliku aluseta

viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamine.

Samadel alustel võib välismaalasele anda

ka tähtajalise elamisloa

kriminaalmenetluses osalemiseks: VMS §

203 lõige 1 punkti 1 kohaselt võib

välismaalasele anda tähtajalise elamisloa

kriminaalmenetluses osalemiseks, kui ta on

kannatanu kriminaalmenetluses, mille

esemeks on KarS-i §-des 133–1333, 138–

140, §-s 1451, 175 või § 2601 lõike 1

punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu. VMS §

204 kohaselt teavitatakse sellises olukorras

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajatele ühtetaolisi õigusi. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EP, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded.

3

välismaalast kriminaalmenetluses

osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise

ja rahvusvahelise kaitse saamise

võimalusest ja tingimusest. Täiendavalt

kehtivale korrale, mis võimaldab anda

välismaalasele, kes töötas eriti orjastavates

tingimustes (st kannatanu

kriminaalmenetluses, mille esemeks on

KarS-i §-des 133–1333, 138–140, §-s 1451,

175 või § 2601 lõike 1 punktis 3 või 5

sätestatud kuritegu) tähtajalise elamisloa

kriminaalmenetluses, võimaldatakse

eelnõuga sellel välismaalasel olla kehtiva

töötamiseks antud elamisloaga Eestis tööta

kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba

töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni

üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba

töötamiseks vähemalt kaks aastat. Seega

laieneb eriti orjastavates töötingimustes

töötanud välismaalase võimalus töösuhte

lõppemise järgselt valida, millise tähtajalise

elamisloa alusel ta riigis viibimist jätkab.

3. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt täiendatakse VMS

§-ga 3011, milles sätestatakse tööandja vastutus

riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest.

Seletuskirjas (lk 31) on selgitatud: „Eelnevast

lähtuvalt nähakse eelnõu § 1 punktiga 18 tööandjale

ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks

antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud.

Muudatuste järgselt võib tööandjat, tema juhatuse

liiget või muud esindajat, kellele oli vastava

kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise

korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Samas ulatuses on sätestatud VMS-is näiteks

karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste

rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma

seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise

võimaldamise eest (VMS-i § 300). Kuigi VMS-is on

teatud rikkumiste puhul võimalik karistada juriidilist

isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot, ei ole nii kõrge

trahvimäära kehtestamine riigilõivu sisse nõudmise

karistusena proportsionaalne.“.

Seletuskirjast ei selgu, miks ei ole kavandatud

juriidilise isiku vastutust. Trahviühikutes määratakse

rahatrahv füüsilisele isikule. Kui seletuskirjas

tuuakse näiteks VMS §-d 300 ja 301, siis mõlemates

on juriidilise isiku vastutus eraldi lõigetes 2

sätestatud.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud juriidilise

isiku karistuse sättega.

4

KarS § 14 kohaselt vastutab juriidiline isik siis, kui

see on seaduses ettenähtud. Juriidilise isiku

vastutusele võtmine ei eelda ega välista süüteo toime

pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui

seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus.

Eelnõus kavandatu kohaselt on füüsilisele isikule

ette nähtud maksimaalne võimalik karistus, kuid

juriidiline isik on jäetud vastutuseta.

Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et kuni

32 000-eurone rahatrahv juriidilisele isikule ei ole

proportsionaalne karistus, eriti arvestades asjaolu, et

KarS § 47 lõike 2 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo

eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Seega

jääb 32 000 eurot maksimaalsest lubatud määrast

väga kaugele. Kui füüsilisele isikule on kavandatud

maksimaalne võimalik karistus (300 trahviühikut),

siis 32 000 eurot juriidilise isiku puhul seda ei ole.

Palume kavandada eelnõu § 1 punkti 18 juriidilise

isiku vastutus suuruses, mis oleks proportsionaalne

arvestades füüsilisele isikule kavandatud vastutust.

4. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu

sellele, et VMS-is tervikuna on juriidilise isiku

karistusmäärad jäänud ajale jalgu. Füüsilise isiku

puhul on karistusmäärad läbivalt sätestatud

maksimaalse suurusega ehk kuni 300 trahviühikut,

kuid juriidilise isiku karistused jäävad suurusesse

kuni 3200 eurot või kuni 32 000 eurot. Seega

füüsiline isik võib VMS alusel saada karistuseks

kuni 2400 eurot (8x300 trahviühikut7) samas, kui

juriidilise isiku maksimaalne karistus on sellest vaid

800 eurot kõrgem. Juriidilise isiku karistusmäär ei

ole proportsionaalne ning vajab muutmist. Palume

hinnata VMS-s sätestatud juriidilise isiku

karistusmäärade proportsionaalsust ning kavandada

VMS vastavate sätete muutmist. Palume anda

Justiits- ja Digiministeeriumile teada, millal võiks

vastavaid muudatusi oodata.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud VMS-is

sätestatud juriidilise isiku karistusmäärade

muudatustega.

5. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse VMS-i

§ 402 lõiget 2, milles on loetletud menetlused, mille

puhul võib haldusorgan arvestada kutsujale antud

usaldusväärsuse hinnanguga. VMS § 402 lõike 3

kohaselt võetakse hinnangu andmisel arvesse VMS

alusel pandud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi,

mille alusel on põhjendatult alust kahelda kutsuja

usaldusväärsuses. Palume seletuskirjas täpsustada,

millistele andmetele hinnangu andmisel tuginetakse

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud selgitustega kutsuja

usaldusväärsuse hinnangu kohta.

7 KarS § 47 lg 1: [---]Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot.

5

ja milliste normide alusel võib vastavaid andmeid

töödelda. Näiteks, kui taotluse menetlemisel

hinnatakse kutsujaks oleva ettevõtja usaldusväärsust

ja sealhulgas on vaja kontrollida juhatuse liikme

andmeid, siis kust neid kontrollitakse, milliste

andmete alusel, millisel õiguslikul alusel. Samuti

palume selgitada kuidas eristub usaldusväärsuse

hindamine taustakontrollist, mille puhul on

seadusandja8 leidnud, et tegemist on olulise eraelu

puutumatuse riivega, mille ulatust tuleks sätestada

seaduses.

6. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud

eelnõu seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu

mõju hindamise kohta.

Arvestatud

Seletuskirja ja eelnõu täiendatud vastavalt

märkustele.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

Ermo Perolainen, ERAA peasekretär

Tagasiside edastatud Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioonile e-kirja teel

02.09.2025.

1. Autojuhtide puudus on täna sektori kõige suurem

probleem ja väljakutse. Konkurents tööjõuturul on

globaalne ja võidavad need riigid, kus on vähem

piiranguid, kiirem ja paindlikum lubade taotluste

menetlemine ning soodsam maksukeskkond.

Kolmandatest riikidest pärit autojuhtide kaasamine

rahvusvaheliste autovedude tegemiseks on

hädavajalik, et veondusturul teiste riikide (Läti,

Leedu, Poola jt) vedajatega konkureerida.

Toetame ja tervitame kõiki ettepanekuid, mis

muudavad kolmandate riikide päritolu tööjõu

värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja

paindlikumaks. Dokumentide taotluste menetlemise

kiirus ehk aeg on probleem, mis täna võõrtööjõu

kasutamist märkimisväärselt pidurdab. See puudutab

nii elamislubasid, viisasid kui lühiajalise töötamise

registreeringuid (LTR). Mitu kuud töötamiseks

vajalikke dokumente oodata tähendab, et Eesti

ettevõtted jäävad võõrtööjõu turul konkurentsist

sisuliselt kõrvale. Naaberriikides toimub

dokumentide vormistamine oluliselt kiiremini ning

Eestit valitakse viimasena kui teistes riikides mingil

põhjusel töötamiseks vajalikke lubasid ei anta.

Arusaamatuks jäävad mitmed negatiivse otsusega

lõppenud menetlused, kus kogenud, staažikaid,

seaduskuulekaid Eesti ettevõtteid nimetatakse

ebausaldusväärseteks. Sektori spetsiifikat

mittetundvad ametnikud süüdistavad aastakümneid

Selgitus

Võtame teadmiseks, et toetate ettepanekuid,

mis muudavad välistööjõu värbamise

tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja

paindlikumaks. Mõistame, et

veondussektori tööjõupuudus on tinginud

vajaduse värvata vajalikke töötajaid

välisriikidest. Eesti rändepoliitika lähtub

tasakaalustatud lähenemisest toetades ühelt

poolt Eesti ühiskonnale kõrget

lisandväärtust andvate välismaalaste

sisserännet, tagades Eestis seadusliku

viibimise reeglite paindlikkuse ning

inimesekeskse lähenemine ning teisalt

ennetades ja tõkestades ebaseaduslikku

viibimist, elamist ja töötamist ning

maandades rändega kaasnevaid riske.

Viimastel aastatel on ellu viidud mitmeid

muudatusi, mille eesmärgiks on soodustada

kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajate ja

oskustöötajate sisserännet. Töös on

täiendavad välismaalaste seaduse (edaspidi

VMS) muudatused, millega lihtsustatakse

tööandja vahetust elamisloa kehtivusaja

jooksul (edaspidi ei pea taotlema uut

elamisluba tööandja vahetamiseks) ning

kehtestatakse tööjõupuudusega

tegevusaladel tööle asumiseks soodsamad

8 Vt näiteks vangistusseaduse § 1052; hädaolukorra seaduse § 411.

6

tegutsenud ettevõtjaid „oskamatuses oma tööd

korraldada“. Me ei saa selliste hinnangutega

nõustuda, keelamise ja piiramise asemel peaks riigi

ning ametnike eesmärgiks olema ettevõtjate aitamine

ja toetamine. Kehtivad seadused peaksid olema

paindlikud ning võimaldama arvesse võtta

muuhulgas erinevate valdkondade spetsiifikat.

tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks

(erisus sisserände piirarvu kohaldumisest,

Töötukassa loast ning palgakriteeriumist).

Praeguse analüüsi kohaselt kuulub ka

veonduse sektor potentsiaalselt

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse,

andes veondussektori ettevõtetele

paindlikumad võimalused välistööjõu

kaasamiseks.

2. Käesolevaga soovime korrata 2024.a. veebruaris

tehtud ettepanekut VMS muutmiseks kaotada

kolmandatest riikidest pärit rahvusvaheliste

autovedude autojuhtidele keelenõue. Kui autojuht

omab elamisluba ja soovib seda pikendada/uuesti

taotleda, siis ei peaks temale rakendama keelenõuet,

sest arvestades rahvusvahelise autojuhi töö

iseloomu, kus suurem osa ajast viibitakse väljaspool

Eestit ning Eestis kohapeal vaid mõned päevad kuus,

siis puudub reaalselt vajadus keeleoskuse järele.

Pikema 2024.a. veebruaris tehtud pöördumise antud

teemal leiate lisatuna. Palume lisada VMS § 179 lg 4

eesti keele oskuse nõudest vabastatud välismaalaste

hulka rahvusvaheliste vedude autojuhid.

Rahvusvaheliste vedude autojuhtidele seadustes

erisuste loomine peaks olema nende töö iseloomu

arvestades igati põhjendatud. Nad ei viibi püsivalt

Eestis, nende töö on liikuva iseloomuga ja peamiselt

väljaspool Eestit, nad veedavad puhkust oma

koduriigis, nad ei koorma Eesti sotsiaal- ja

tervishoiusüsteemi. Ja arvestades kriitilist olukorda

tööjõuturul, kus Eestis ei ole piisavalt rahvusvahelisi

vedusid teostavaid autojuhte, siis Eesti ettevõtjate

toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on

oluline, et võõrtööjõu kaasamine ei oleks takistatud.

Maanteekaubaveo näol on tegemist elutähtsa

teenusega, millest sõltub kõigi kaupade ja teenuste

kättesaadavus, mistõttu on Eesti enda veovõimekus

hädavajalik, et tagada elanikkonna varustamise

jätkusuutlikkus. Lisaks annaks sektori

konkurentsivõime tõstmine võimaluse kasvatada

teenuste ekspordi panust Eesti majandusse.

Selgitus

Sarnaselt varasemale tagasisidele

selgitame, et VMS § 179 lõikes 3 sätestatud

A2 keeleoskuse nõue laieneb

välismaalasele, kes taotleb tähtajalist

elamisluba töötamiseks ja kes on Eestis

elanud töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti

keele oskus on üks olulisemaid eeldusi, et

ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat

mõista. Välismaalasele on riigikeele oskus

vahend, et saavutada näiteks parem haridus

ja töökoht. Keeleoskus on tähtis ka

ühiskonnale, kui pidada silmas lõimumist ja

eesti keele säilimist.

Seadusandja on A2-tasemel keelenõudele

loonud üksnes erisused, mis tulenevad

Euroopa Liidu õigusaktidest: Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2014/36/EL (hooajatöötajate direktiiv),

2014/66/EL (ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajate direktiiv), 2016/801/EL (õpi- ja

teadusrände direktiiv), 2021/1883 (Euroopa

Liidu sinise kaardi direktiiv). Muude

täiendavate erisuste loomist ei ole

seadusandja pidanud põhjendatuks.

Teie pöördumisest nähtub, et

rahvusvaheliste vedude autojuhid ei viibi

Eestis püsivalt ning töö iseloomust

tulenevalt viibivad peamisel väljaspool

Eestit. Selgitame, et rahvusvaheliste

autoveojuhtide puhul oleme nende töö

iseloomu tähtajalise elamisloa menetluste

puhul arvesse võtnud. Siiski peab silmas

pidama, et tähtajaline elamisluba on

välismaalasele antav luba Eestisse elama

asumiseks ja Eestis elamiseks. Seadusandja

soov on olnud toetada Eesti elama asuvate

välistöötajate ühiskonda sulandumist, mille

puhul eesti keele oskus on olulise

tähtsusega. Eesti keele oskuse nõuet peab

7

välismaalane tõendama, kui ta soovib pärast

viit aastat oma elamisluba pikendada. Koos

viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise

alusel töötamisega on seega välismaalasel

kuus ja pool aastat, et õppida A2 tasemel

eesti keelt. Usume, et need rahvusvaheliste

vedude autojuhid, kes taotlevad endale

tähtajalist elamisluba töötamiseks ning kes

kavatsevad seeläbi jääda Eestisse

pikemaajaliselt elama ja tööle, leiavad ka

võimaluse, et õppida selle perioodi jooksul

piisavalt eesti keelt.

Samuti märgime, et lühiajalise iseloomuga

töö puhul on võimalik taotleda lühiajalise

töötamise registreerimist ja viisat. Sellisel

juhul ei kohaldu A2-tasemel keelenõue.

Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni

Liit

Kadri Pungas

[email protected]

Tagasiside edastatud Kadri Pungasele e-

kirja teel 24.09.2025.

1. ITL-i hinnangul on mitmed eelnõuga tehtavad

muudatused positiivsed ja toovad tööandjale

leevendust administratiivse koormuse osas. On väga

tervitatav eelnõuga välismaalasele antav võimalus

tööta olekuks (töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal), sest see toob lahenduse

praktikas sagedasele probleemile, kus töölt lahkudes

peab välismaalane kohe uue tööandja juurde liikuma

või riigist lahkuma.

Teadmiseks võetud

2. ITL toetab eelnõu eesmärki lihtsustada

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

välismaalase töökohavahetust. Eelnõuga

võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust

ilma, et ta selleks uut elamisluba peaks taotlema

ning selleks kehtestatakse uus töökohavahetuse

registreerimise regulatsioon. Juhime aga tähelepanu,

et sealjuures ei tohi tekkida olukorda, kus teatud

juhtudel välismaalase töökohavahetus muutuks

praktikas hoopis oluliselt aeglasemaks.

Seetõttu soovime täpsustada, kas eelnõuga muutuks

tippspetsialistide ning idu- ja kasvuettevõtete jaoks

välismaalase töökohavahetus aeglasemaks? Eelnõu

seletuskirja kohaselt lühiajalise töötamise

registreerimist (edaspidi: LTR) enam vaja ei ole

tööandja vahetusel uue töökohavahetuse

registreerimise regulatsiooni korral:

"Kuivõrd kehtestatav töökohavahetuse

registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on

Selgitus

Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane,

kellel on tähtajaline elamisluba

töötamiseks, taotlema tööandja vahetamise

korral uut tähtajalist elamisluba. Samuti

registreeritakse praktikas tihti välismaalase

lühiajaline töötamine, et võimaldada uue

tööandja juures kiiremat tööle asumist,

kuniks elamisloa taotluse suhtes otsus

tehakse. Ka tippspetsialistide ja idu- ning

kasvuettevõtte töötajate puhul tehakse otsus

elamisloa taotluse suhtes kuni kahe kuu

jooksul (alates 01.01.2026 kuni kolme kuu

jooksul). Eelnõuga kavandatavate

muudatuste kohaselt ei ole uue elamisloa

taotlemine enam vajalik, piisab

töökohavahetuse registreerimisest.

Erinevalt lühiajalise töötamise

registreerimisest, mille puhul on teatud

töötajate kategooriatele loodud kiirendatud

8

võrreldes elamisloa taotluse läbivaatamise

tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra

kohaselt on töökohavahetuse registreerimise

menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva), kaob ka

vajadus täiendavalt välismaalase lühiajalist

töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu

töökohavahetuse protsess välismaalase, tööandja ja

riigi jaoks vähem koormavaks, kiiremaks ja

efektiivsemaks." (seletuskiri lk 16).

menetlus, kohaldatakse eelnõu kohaselt

töökohavahetuse regulatsiooni ühetaoliselt

kõikidele töötamise alustele. Seda põhjusel,

et vältida täiendavate erisuste loomist

VMS-i. Nii tööandjad, välismaalased, kui

ka mitmed uuringud (sh nt Sihtasutus

Kutsekoja Välistööjõu uuring aastani 2035)

on välja toonud, et Eesti töörännet

puudutavas regulatsioonis on kehtestatud

liigselt erisusi, mis muudab reeglitest

arusaamise ja nende järgimise keeruliseks

kõikidele osapooltele. Seetõttu on peetud

otstarbekas liikuda edasi regulatsiooniga,

mis täiendavaid erandeid töökohavahetuse

registreerimise üldreeglitest ei loo. Eelnõu

kohaselt teeb PPA töökohavahetuse

registreerimise taotluse suhtes otsuse kuni

30 kalendripäeva jooksul. Ka

töökohavahetuse registreerimise

menetluses lähtub PPA haldusmenetluse

seaduses sätestatust, viies menetluse läbi

võimalikult kiiresti.

3. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt saavad välis-

tippspetsialistid ja idu- ning kasvuettevõtete

ettevõtete välistöötajad töökohavahetusel tööd

alustada hetkest, mil LTR sisse antakse – seega

põhimõtteliselt koheselt, otsus tuleb välja 48 tunni

jooksul. Ilma uue elamisloa taotluseta aga LTR-i

tegemise õigust pole. Seega kui enam LTR-i teha ei

saa (kuna uut elamisloa taotlust pole esitatud) ja

tööandjavahetuse protsess on uue töökohavahetuse

registreerimise regulatsiooni kohaselt 30 päeva, siis

see on tänasest praktikast (48 tundi) oluliselt

aeglasem ja raskendab tippspetsialistidest

välismaalaste värbamist ja nende töökohavahetust.

Selgitus

Kuigi direktiivi 2024/1233 artikli 11 lõike 3

kohaselt võib liikmesriik peatada ühtse loa

valdaja õiguse tööandjat vahetada 45 päeva

jooksul alates tööandja vahetamise kohta

teavituse esitamisest, siis peeti direktiivi

ülevõtmisel Eesti õigusesse põhjendatuks

sellest lühema menetlustähtaja sätestamist.

Võttes arvesse, et riigisisese õiguse

kohaselt on töölepingu ülesülemisel

tavapärane ette teavitamise aeg 30 päeva,

sätestatakse eelnõuga ka töökohavahetuse

registreerimise taotluse suhtes otsuse

tegemiseks sama tähtaeg, st 30 päeva alates

taotluse esitamisest. Eelnev võimaldab

PPA-l viia läbi vajalikud toimingud

kontrollimaks, et töötamine uue tööandja

juures vastab VMS-is sätestatud

tingimustel, kuid tagab samas, et

töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbivaatamise menetlustähtaeg ei oleks

oluliseks takistuseks uue tööandja juures

tööle asumisel.

4. ITL leiab, et eelnõus tuleb näha ette

tööandjavahetusel välismaalastest

tippspetsialistidele ning idu- ja kasvuettevõtete

välistöötajatele töökohavahetusel kiirendatud

protsessid või vähemalt luba asuda tööle kohe, kui

Selgitus

Eelnõu kohaselt kohaldatakse

töökohavahetuse regulatsiooni ühetaoliselt

kõikidele töötamise alustele, vältimaks

VMS-i erisuste juurde loomist ja seeläbi

9

avaldus on sisse antud. See protsess ei tohi kindlasti

muutuda tänasest praktikast aeglasemaks. LTR-i

puhul selline erisus iduettevõtetele ja

tippspetsialistidele hetkel on ja tööle tohib asuda

koheselt, kui avaldus on teele pandud.

seaduse keerukamaks muutmist. Otsus

töökohavahetuse registreerimise taotluse

kohta tehakse kuni 30 päeva jooksul, mis

vastab tavapärasele töösuhte lõpetamise

etteteatamise ajale ja eelduslikult ei tohiks

seega saada takistuseks uue tööandja juures

tööle asumisel.

Selle aasta sügisest rakendab PPA piloodi

korras menetluspraktikat, mille puhul

vaadatakse strateegilistest sihtriikidest pärit

tippspetsialistide, idu- ja kasvuettevõtete

töötajate lühiajalise töötamise ja tähtajalise

elamisloa taotlused läbi kiirendatud korras.

Eelnõuga planeeritavate muudatuste

jõustumisel näeme võimalust hõlmata ka

töökohavahetuse registreerimise taotlused

kiirmenetluse skoopi.

5. Eelnõuga seatud välismaalase töökohavahetuse

lihtsustamise eesmärgi toetamiseks teeb ITL

täiendava ettepaneku lisada eelnõusse sätted

lihtsustamaks välistöötaja töökohavahetust ühe

emaettevõtte erinevate juriidiliste kehade vahel.

Leiame, et sellist tüüpi töökohavahetus peaks

toimuma lihtsustatud protsessi järgi. Ettevõttesisesed

(sh emaettevõtte erinevate juriidiliste kehade

vahelised) töökohavahetused on välismaalase

karjääri mõttes sagedased ja loogilised, emaettevõtte

erinevate juriidiliste kehade eraldi ettevõtetena

käsitlemine takistab inimeste kasvamist ettevõtte

sees ja nende karjääri. Samuti on see ettevõtjale

liigselt halduskoormav.

Mitte arvestatud

Esmalt märgime, et eelnõuga võetakse Eesti

õigusesse üle direktiiv 2024/1233, mistõttu

ei lähe eelnõu muudatused direktiivis ette

nähtust kaugemale. Ettepanekus toodu ei

ole direktiivi reguleerimisalas.

Eelnõu kohaselt kohaldub töökohavahetuse

regulatsioon ühetaoliselt nii tööandja

vahetamisel kui sama tööandja juures uuel

töökohal tööle asumisel, kui

kvalifikatsiooninõuded muutuvad ja

elamisloa tingimused muutuvad. Samuti

kohaldub töökohavahetuse regulatsioon

ühetaoliselt emaettevõtte erineva juriidilise

keha juures tööle asumiseks.

Töökohavahetuse registreerimise

menetlemisel hinnatakse uue töökohaga ja

ka tööandjaga seonduvaid asjaolusid, sh

VMS-is sätestatud nõuete täitmist. Iga

ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult

iseseisev majandusüksus, mistõttu iga

tööandja, st juriidilise keha puhul tuleb

kontrollida VMS-is sätestatud tingimuste

täitmist.

Tööinspektsioon Kairit Kuusemaa

[email protected]

55963175

Jaana Vaus Madureira Silva

[email protected]

53440322

10

Tagasiside edastatud Kairit Kuusemaale ja

Jaana Vausile e-kirja teel 01.09.2025.

1. Eelnõuga kehtestatakse piirang, mille kohaselt

tööandja ei või riigilõivu tasu välistöötajalt tagasi

nõuda, kui ta on selle ise tasunud (VMS-i § 41

täiendatakse lõikega 3) ning sätestatakse

sanktsioonid olukorras, kus tööandja seda piirangut

on rikkunud – kohustatakse tööandjat hüvitada

välismaalasele riigilõiv (s.o VMS-i § 286

täiendatakse lõikega 7) ning keelu rikkumise eest

nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut (s.o

VMS-i täiendatakse §-ga 3011 ). Praktikas on paraku

üsna tavapärane, et tööandjad nõuavad välismaalt

Eestisse tööle tulnud töötajatelt erinevate kulude

hüvitamist, sh riigilõivu tasumist. Kuigi nimetatud

muudatused on tervitatavad ja Tööinspektsioon

toetab nende lisamist VMS-i, siis antud punktide

osas jääb siiski küsimus, kuidas seda kohustuse

täitmist (kohustust tagastada välismaalasele

riigilõiv) tagatakse, sest trahvi määramine ei pruugi

seda tagada – trahv makstakse ära, aga välismaalane

suure tõenäosusega riigilõivu summat ei saa ilmselt

enne tagasi, kui ta pöördub vastava nõudega

Töövaidluskomisjoni või kohtusse (mis arvestades

riigilõivu suurust, ilmselt ei ole üksinda väärt, et seda

bürokraatliku teekonda ette võtta). Hirmust tööandja

(ja eelkõige töökaotuse) ees ei pruugi paljud töötajad

seda sammu ettegi võtta ja politsei, kes on pädev

trahvi määrama, ei pruugi rikkumisest teada saada.

Selgitus

Tööandja kohustused on sätestatud VMS-s.

Nende kohustuste täitmine pärast

välismaalasele elamisloa andmist toimub

järelkontrolli käigus. Riigilõivu

välismaalaselt sissenõudmise keeldu

kontrollitakse samamoodi ja niisamuti

määratakse ka karistus kohustuse

mittetäitmise eest. Välismaalasel on oma

õiguste kaitseks võimalik pöörduda PPA-

sse, Töövaidluskomisjoni või kohtusse ja

kui isik otsustab sellest loobuda, siis see on

tema enda valik.

2. Eelnõu lk 25: Kehtestatava korra kohaselt peab

töökohavahetuse registreerimise taotluse esitama

PPA-le tööandja, kelle juures välismaalane soovib

tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise

taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt

esitada samad andmed, mis tööandja peab

tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt

esitama tööandja kutses. Töökohavahetuse

registreerimise taotluses tuleb muuhulgas esitada

andmed töötamise kohta, sealhulgas töötamise alus,

brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne.

Samuti tuleb vajadusel lisada täiendavad tõendid,

kui töötamisele kohaldub eritingimus. Näiteks, kui

tööle asutakse iduettevõtte erisuse alusel, tuleb

lisada ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.

Kommentaar: Praktikas vahetatakse tööandjat, siis

kui teine potentsiaalne tööandja on olemas. Taotlus

tuleb esitada kaks kuud ette, samas tuleb töötajal

TLS-st tulenevalt järgida ka etteteatamistähtaega

töölepingu ülesütlemisel, ehk (pärast katseaega)

Selgitus

Töökohavahetuse registreerimise taotluse

võib välismaalane esitada koheselt uue

tööandja leidmisel. Eelnõu kohaselt võib

välismaalane uuel töökohal tööle asuda

pärast seda, kui PPA on taotluse suhtes

teinud positiivse otsuse ja töökohavahetuse

registreerinud. Töökohavahetuse

registreerimise taotluse suhtes teeb PPA

kavandatavate muudatuste kohaselt otsuse

30 päeva jooksul. Seega on

töökohavahetuseks vajalike

registreeringute menetluste kestus

maksimaalselt 30 päeva. Seejuures lähtub

PPA haldusmenetluse seaduse põhimõttest,

et menetlus viiakse läbi võimalikult kiiresti.

Kehtiva õiguse kohaselt vaadatakse

tähtajalise elamisloa taotlus läbi kahe kuu

jooksul (alates 2026. aasta jaanuarist 3 kuu

jooksul), seega lüheneb uue korra kohaselt

11

teatada 30 kalendripäeva ette. Juhul, kui töötaja

olemasoleva tööandja juures ütleb töölepingu üles

nõnda, et töökohavahetuse taotluse rahuldamise

korral saaks otse uue tööandja juurde liikuda, riskib

ta sellega, et taotluse rahuldamata jätmise korral jääb

töötuks. Kui töötaja töötuks jäämisega riskida ei

taha, on tal võimalik ülesütlemisavaldus esitada

üksnes pärast PPA poolt töökohavahetuse taotluse

rahuldamist. Mis tähendab seda, et lisaks kahele

kuule, venib tööandja vahetus 30 päeva võrra veel

pikemaks (s.t 60+30 päeva). Kuidas aga on

reguleeritud olukord kus töötajal tuleks 30 päeva

veel eelmise/olemasoleva tööandja juures „ära

töötada“, samas on elamisluba juba seotud uue

tööandjaga, kuivõrd töökohavahetuse taotlus on

rahuldatud?

töökohavahetuse protsess välismaalase ja

uue tööandja jaoks oluliselt.

Kuivõrd töökohavahetus sama elamisloa

alusel on lubatud selle elamisloa

kehtivusaja jooksul, seatakse nõue, et

töökohavahetuse registreerimise taotlus

tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne

tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu.

Seda põhjusel, et kui elamisluba kaotab

kehtivuse, ei ole võimalik sama elamisloa

alusel enam töökohavahetust registreerida,

vaid tuleb taotleda elamisloa pikendamist

või uut elamisluba. Elamisloa pikendamise

taotlus tuleb esitada kaks kuud enne

tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist

(Siseministri 12.01.2017 a määruse nr 7 §

28). Samuti peab uue tähtajalise elamisloa

taotlemisel arvestama menetluse kestusega

(kehtiva korra kohaselt kuni kaks kuud,

alates jaanuarist 2026 kolm kuud).

Pikendatud või uue elamisloa alusel on

võimalik taas taotleda töökohavahetuse

registreerimist.

Juhul, kui töötaja ütleb üles töölepingu

olemasoleva tööandja juures ning

töökohavahetuse registreerimise taotlus

saab keelduva otsuse, on välismaalasel

võimalik olemasoleva tööandjaga arutada

võimalust töösuhte jätkamiseks, jääda

ajutiselt tööta ja otsida uut tööandjat

(eelnõuga luuakse võimalus olla ajutiselt

tööta) või Eestist lahkuda.

Selgitame ka, et rakendusakti kavandi

kohaselt tuleb töökohavahetuse

registreerimise taotlusel märkida töötamise

algusaeg. Alates uue tööandja juures tööle

asumisest kohaldatakse eelnõu punkti 14

muudatuse kohaselt uuele tööandjale

kutsuja kohustusi. Seega on alates sellest

kuupäevast välismaalase elamisluba seotud

uue tööandjaga ning enne uue tööandja

juures tööle asumist varasema tööandjaga.

Sarnane põhimõte rakendub ka praegu, kui

välismaalane taotleb uut tähtajalist

elamisluba uue tööandja juures tööle

asumiseks. Kuni uue elamisloa andmiseni

(mis on seotud uue tööandja juures tööle

asumisega) jätkab välismaalane Eestis

elamist ja töötamist varasema elamisloa

alusel varasema tööandja juures.

12

3. Eelnõu § 1 punkt 13 – VMS § 1892 lõike 3

muutmine:

Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba

ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud

töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste

seaduse tähenduses, võib selle elamisloa

kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja

ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel

põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2

kohas. Seletuskirja lk 27 on kirjas: Kuigi kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta

kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu

erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, siis seda

võimalust kohaldati praktikas üksnes neile

välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti

tööandjaga ning seega ka töösuhte lõpetamiste

aluste kontrollimine võimalik. Lähetatud töötajate ja

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul asub

välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on

sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu oli töösuhte

lõpetamise aluste kontrollimine keeruline ning

praktikas neile tööta olemise perioodi ei

võimaldatud.

Kommentaar: Seletuskirjas tuuakse välja, et

välismaise tööandja puhul on töötajaga töösuhte

tegeliku lõpetamise kontrollimine keeruline, sest

tööandja on välisriigis. Samas uus säte oma

sõnastuses suunab PPA-d seda kontrolli ka edaspidi

läbi viima ehk küsitav on kuidas eelnõuga

planeeritavat sätet on mõeldud praktikas rakendada.

Selgitus

Eelnõuga ei piirata kehtivas õiguses

sätestatud võimalust ettevõtjasiseselt

üleviidud töötajatel ja lähetatud töötajatel

olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja

ütles töölepingu üles erakorraliselt.

Eelnõuga tehakse üksnes muudatused, mis

tulenevad direktiivist 2024/1233. Kuigi

töösuhte lõpetamiste aluste kontrollimine

eelnevalt nimetatud aluste puhul on

keeruline ning praktikas seda ei kasutatud,

on välismaalasel soovi korral võimalik

esitada PPA-le tõendeid (nt välisriigis välja

antud dokumendid töösuhte lõpetamise

kannete kohta) töösuhte lõpetamise aluste

kohta ning kasutada VMS-is sätestatud

õigust tööta olla. Seletuskirja vastavate

selgitustega täiendatud.

4. Seletuskirja lisa 2 vastavustabel lk 15 on kirjas,

et Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku vältel töötu

olla.

Kommentaar: eelnõu kohaselt tahab Eesti

võimaldada töötaolekut 3-6 kuud, kuid

vastavustabelis on kirjas, et Eesti ei võimalda olla

pikema kui kolmekuulise ajavahemiku jooksul tööta.

Samas kui tähtajaline elamisluba on olnud vähemalt

kaks aastat, võib isik olla tööta kuni kuus kuud. Kuus

kuud on üsna pikk periood olla tööta, mistõttu tekib

küsimus, kas oleks mõistlik sätestada PPA-le õigus

kontrollida, kas isikul on enda ülalpidamiseks nii

pika perioodi vältel piisavaid rahalisi vahendid?

Arvestatud

Eelnõu § 1 punktiga kuus täiendatakse

loodavat VMS § 1892 lõikega 2, sätestades

nõude, et kui välismaalane töötab kauem,

kui kolm kuud, peab tal olema piisav

legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks.

Nõutav piisava legaalse sissetuleku määr

kehtestatakse Siseministri 12. jaanuari

2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise ning

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning legaalse

sissetuleku määrad“ §-is 53.

5. Juhime tähelepanu ka eelnõus toodud

terminoloogiale, nt on kasutatud seletuskirjas

mõistet ametikoht (lk 30), kuid ülejäänud tekstis

töökoha mõistet. Ametikoht on eelkõige ATS-is

kasutatav mõiste, aga ATS kohaselt ei saa

Arvestatud

Seletuskirjas on sõna „ametikoht“

asendatud sõnaga „töökoht“, kuid viidete

puhul kehtivatele VMS-i sätetele, kus on

13

ametnikuks nimetada välismaalast, seega see mõiste

ei sobi eelnõu seletuskirja. Lisaks on segadusse ajav

töökoha mõiste, kuna eelnõus räägitakse nii tööandja

vahetamisest, kui ka sama tööandja juures teiste

ülesannete täitma asumisest ning kohati on seetõttu

seletuskirja raske lugeda. Ehk teeme ettepaneku

seletuskirja selle pilguga üle vaadata ja sõnastust

muuta/kohendada (nt nagu on eelnõu § 177 lg-s 4 1

neid eristatud).

kasutusel sõna „ametikoht“, on see termin

jäetud muutmata.

Selgitus

Teksti loetavuse ja selguse eesmärgil on

kasutatud mõistet „töökohavahetus“, kui

hõlmatud on nii teise tööandja juurde tööle

asumine kui sama tööandja juures teisele

töökohale tööle asumine (vt seletuskirja lk

1). Tööandja vahetusele on viidatud, kui on

üksnes hõlmatud tööandja vahetamine, kuid

mitte sama tööandja juures tööle asumine.

Sama tööandja juures tööle asumisele on

viidatud, kui on üksnes hõlmatud sama

tööandja juures tööle asumine, kuid mitte

teise tööandja juures tööle asumine.

6. Lõpetuseks märgime, et toetame eelnõuga

plaanitavaid muudatusi ja nõustume, et need võivad

kaasa aidata välismaalaste ekspluateerimise

vähendamisele.

Kuna eelnõu puudutab vaid elamisloa menetlusega

seonduvat, siis juhiksime siiski tähelepanu ühele

praktikas esile kerkinud tendentsile, mille osas

leiame, et see vajab lähemas tulevikus VMS-i (aga

ka teiste seonduvate õigusaktide) regulatsiooni

ülevaatamist ja muutmist.

Nimelt näeb Tööinspektsioon oma järelevalve

raames seda, et ärakasutamisest on saanud mõnede

ettevõtjate jaoks „ärimudel“ – see tähendab, et ära

kasutatakse nii süsteemi ehk seaduse kitsaskohti kui

inimesi. Pahatahtlikud tööandjad kasutavad ära nii

meie enda Eesti inimesi, aga ka välismaalt tulnud

võõrtööjõu haavatavust. Viimased ei tunne keelt ega

kehtivaid seaduseid, mis loob hea pinnase

ärakasutamiseks. Välismaalaste Eestisse tööle

kutsumisel täidetakse küll paberil seadusega

ettenähtud nõuded ja vahendajad maalivad

koduriigis tööotsijatele ilusa pildi Eestist ja siin

ootavast tööst – sageli kaasneb sellega ka kopsakas

vahendustasu nõudmine ja kõik selleks, et Eestis

madalapalgalist tööd teha sageli topelt tundidega.

Sageli juhtub, et pärast paari töötamiskuud jätab

tööandja töötajale töötasu välja maksmata või

hakkab seda osade kaupa maksma, seejuures

osaliselt võlgu jäädes (seda kinnitab mh töövaidluste

arvu kasv, kus töövaidluskomisjoni pöördunud

avaldajaks on välismaalane). Maksmata töötasult

jäävad deklareerimata ka tööjõumaksud ning seeläbi

„teenib“ tööandja märkimisväärse tulu ja saavutab

sellega ebaausa konkurentsieelise. Kui töötaja

Võtame teadmiseks

Võtame teadmiseks, et toetate eelnõuga

plaanitavaid muudatusi.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle

direktiiv 2024/1233, mis reguleerib

töötamiseks antava elamisloa menetlust ja

karistusi direktiivis sätestatud tingimuste

rikkumise eest, ei lähe eelnõu muudatused

direktiivis ette nähtust kaugemale. Võtame

teadmiseks vajaduse tulevikus analüüsida

VMS-i regulatsiooni ülevaatamist ja

muutmist vältimaks inimeste

ekspluateerimist ja seaduse kitsaskohtade

ärakasutamist.

14

tuletab tööandjale meelde maksmata töötasu, päädib

see sageli n-ö „konfliktina“, kus tööandja saab paari

nupuvajutusega töötamise registris töösuhte

lõppenuks märkida (kuigi reaalselt töösuhe lõppenud

ei ole, sest pooled ei ole saavutanud kokkulepet

töösuhte lõpetamiseks TLS § 79 alusel ning

ülesütlemisavaldust ei ole kumbki pool teisele

esitanud) ja/või maksab tööandja VMS-ga

ettenähtust madalamat töötasu, mis toob kaasa

lühiajalise töötamise registreeringu tühistamise ja

välismaalase Eestist väljasaatmise (PPA ei saa

kontrollida ja/või anda hinnangut töösuhte

lõppemise/mittelõppemise faktile, kuna see on juba

töövaidluse teema). See omakorda tähendab, et

Eestis lühiajalise töötamise registreeringu alusel

tööd teinud välismaalane ei jõua sageli lühikese aja

jooksul (PPA saab anda välismaalasele

maksimaalselt 30 kalendripäeva vabatahtlikuks

lahkumiseks) pöörduda töövaidluskomisjoni ega

kohtusse või ei jõua oma avalduse alusel tehtavat

lahendit ära oodata (kui täna avaldaja istungile ei

ilmu, jätab töövaidluskomisjon avalduse lihtsalt läbi

vaatamata) ja töötaja jääb reaalselt ilma võimalusest

saada kätte välja teenitud töötasu. Kuigi

välismaalane võiks näiteks töövaidluskomisjoni

istungil osaleda video teel (vt töövaidluse

lahendamise seaduse § 421 ) või esindaja vahendusel,

neid võimalusi sageli ei kasutata, sest neist ei olda

teadlikud ja/või tundub protsess keeruline ja

aeganõudev (töövaidluskomisjonis/kohtus tuleb

kasutada tõlki ja vormistada dokumendid eesti

keeles) ning see kõik tagab tööandjale taas „kasumi“

maksmata töötasu näol.

Ehk siis kokkuvõtlikult näeb Tööinspektsioon

vajadust vaadata üle ka lühiajalise töötamise

registreeringu alusel töötamist (ja sellega seonduvalt

ilmselt ka maksukorralduse seaduses sätestatud

töötamise registreerimist) puudutavat regulatsiooni,

mis ei võimaldaks tööandjatel võõrtöötajaid

eelkirjeldatud viisidel ära kasutada (sageli ei ole

rikkumised nii rasked, et tööandjat oleks võimalik

vastutusele võtta inimkaubanduse kuriteo

toimepanemise eest).

Eesti Töötukassa Reet Raud

[email protected]

614 8247

Monika Aasa

[email protected]

614 8632

15

Irina Borozdina

[email protected]

614 8644

Tagasiside edastatud Reet Rauale, Monika

Aasale ja Irina Borozdinale e-kirja teel

01.09.2025.

1. Eelnõu § 1 punktis 6 jääb ebaselgeks, kas § 1841

lõike 1 punktid 1 ja 2 kohalduvad samaaegselt või

mitte. Selguse huvides võiks § 1841 lõike 1 punkti 1

lõppu lisada sõna „ning“. Sarnaselt on eelnõus

sõnastatud § 1842 lõige 2.

Teeme ettepaneku sõnastada § 1841 lõige 1

järgmiselt:

„(1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui:

1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist

esitanud Politsei- ja

Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise

taotluse ning

2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et

töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva

seaduse §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907

sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning

registreerinud töökohavahetuse.“.

Arvestatud.

VMS-i § 1841 lõike 1 punkti 1 sõnastust

muudetud vastavalt tehtud ettepanekule.

2. Teeme ettepaneku sõnastada TVTS § 12 lõige 21

sarnaselt kehtiva TVTS § 12 lõike 1 punktile 1 ning

loetleda lepingu liigid ühes lõikes, mitte

punktloeteluna:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud

pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval

välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta

töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu,

käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud

muu võlaõigusliku lepingu alusel.“.

Kui punktloetelu jääb, teeme ettepaneku selguse

huvides täpsustada TVTS § 12 lõike

21 sissejuhatavas lauseosas, et õigus

töövõimetoetusele tekib, kui välismaalane töötab

vähemalt ühe järgmise lepingu alusel. Vastasel korral

võib jääda ekslik arusaam, et kõik lepingud peavad

esinema korraga:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud

pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval

välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta

töötab vähemalt ühe järgmise lepingu alusel:

Arvestatud.

TVTS-i § 12 lõike 21 tekst muudetud

vastavalt tehtud ettepanekule:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks

antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival

ja töötaval välismaalasel on õigus

töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu

alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu

või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel.“.

16

1) tööleping;

2) töövõtuleping;

3) käsundusleping;

4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik

leping.“.

Alternatiivina võib lisada TVTS § 12 lõike 21 punkti

3 lõppu sõna „või“:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud

pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval

välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta

töötab vähemalt ühe järgmise lepingu alusel:

1) tööleping;

2) töövõtuleping;

3) käsundusleping või;

4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik

leping.“

Täiendav kooskõlastamine

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium Kärt Voor

[email protected]

Tagasiside edastatud Kärt Voorile e-kirja

teel 12.11.2025

1. Juhtisime I kooskõlastusringil eelnõu koostajate

tähelepanu sellele, et VMS-s tervikuna on juriidilise

isiku karistusmäärad vananenud. Täname, et

muutsite juriidilise isiku karistusmäärasid. Tõstsite

kõigis normides karistusmäära samale summale, aga

oleks tulnud täiendavalt hinnata, kas kõik VMS-s

sätestatud süüteod on ühesuguse raskusega. Kui

mõni on kergem, siis oleks pidanud seda ka

karistusmäära sätestamisel arvesse võtma. Palume

järgmiste VMS muudatuse ettevalmistamisel

karistusnorme süvitsi analüüsida ja kaaluda, kas

kõik teod ühesugused ning teo iseloomust

lähtuvalt karistusmäärasid eristada.

Selgitus

Muudatuste raames analüüsiti VMS-is

sätestatud väärteo raskuseid ning jõuti

järeldusele, et eesmärgipärane on need

ühtlustada. Sarnaselt on füüsilise isiku

karistusmäärad VMS-is läbi erinevate

väärteo sätete ühtlustatud. Seletuskirja on

täiendatud vastava selgitusega.

2. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides

esitatud normitehniliste ja keelemärkustega

märkustega ning märkustega eelnõu seletuskirja

kohta.

Arvestatud

Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni

Liit

Kadri Pungas

[email protected]

17

Tagasiside edastatud Kadri Pungasele e-

kirja teel 01.12.2025

1. Ehkki ajale jalgu jäänud trahvimäärade

ajakohastamise vajadus arvestades üldist

elukalliduse tõusu on mõistetav, siis ITL-ile tekitas

küsimusi eelnõuga väljapakutud trahvimäärade suur

tõus (5 kuni 47 korda) ja selle põhjendatus.

Ettevõtete poolt vaadanuna ei tundu nii suur tõus

põhjendatud, eriti nende rikkumiste puhul, kus see

tõus on kümnetes kordades, mistõttu palume eelnõus

kaaluda elukalliduse tõusuga võrreldes

proportsionaalsemat lahendust. Kui siiski on plaan

praeguse trahvimäärade ettepanekuga edasi liikuda,

siis tuleb eelnõus täiendavalt selgitada praktilist

vajadust 5-47 kordseks trahvimäärade tõusuks

erinevate karistavate tegude puhul – kas praktikas

esineb hulgaliselt (ajas kasvava trendiga) suuri

rikkumisi, mis võimaldavad järeldada, et senised

trahvimäärad ei ole piisavad omamaks rikkumiste

vältimiseks hoiatavat mõju? Eelnõu seletuskirjas (lk

37) on väide: „Samuti ei pruugi karistusseadustikus

sätestatud määrast oluliselt madalamad trahvimäärad

olla piisavalt mõjusad või omada soovitud hoiatavat

mõju, et vältida tööandjate poolset VMS-is

sätestatud nõuete rikkumist.“ – Siin oleks meie

hinnangul vaja selgemat väljendust ja põhjendust

tänaste trahvimäärade mõjususe kohta, samuti

eesmärkide osas, mida soovitakse saavutada

trahvimäärade olulisel tõstmisel. Praegune sõnastus

„ei pruugi olla piisavalt mõjusad“ jääb meie

hinnangul liiga ebamääraseks ja ei ole veenev

trahvimäärade väga suure tõusu põhjendusena.

Arvestatud osaliselt

Justiits- ja Digiministeerium juhtis eelnõu

kooskõlastamisel tähelepanu sellele, et

VMS-is tervikuna on juriidilise isiku

karistusmäärad jäänud ajale jalgu ning ei

ole proportsionaalsed võrreldes füüsilise

isiku karistusmääraga. Kui füüsilise isiku

karistusmäärad on VMS-is sätestatud

maksimaalses ulatuses ehk samas ulatuses

kui KarS-is füüsilise isiku maksimaalne

karistusmäär, siis juriidilise isiku

karistusmäärad on KarS-is sätestatud

minimaalsest määrast mitmekordselt

madalamad. Võttes arvesse eelnevat, et

VMS-is sätestatud juriidilise isiku

karistusmäärad ei ole juba ammu kooskõlas

KarS-is sätesatud trahvimääradega ning

samuti arvestades üldist elukalliduse tõusu,

muudetakse eelnõuga kõiki VMS-is

sätestatud juriidilise isiku karistusmäärasid,

et need oleksid tõhusamad vähendamaks

tööandjate poolset välismaalaste seaduses

sätestatud nõuete rikkumist.

Selgitame, et VMS-i rikkumiste arv on ajas

tõusnud. Kui 2021. aastal registreeriti 380

VMS-i alusel vastutusele võtmist, millest

ühel juhul võeti vastutusele juriidiline isik,

siis 2024. aastal registreeriti 524 VMS-i

rikkumist, millest 38 juhul võeti vastutusele

juriidiline isik.

Samas mõistame, et kuna kehtivas VMS-is

on maksimaalsed juriidilise isiku

trahvimäärad on ulatuses 3200–32 000

eurot, siis võib karistusmäära tõstmine

150 000 eurole olla liiga kõrge. Seetõttu

tõstetakse eelnõuga trahvimäärasid 100 000

euroni.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Marko Udras

[email protected]

Tagasiside edastatud Marko Udrasele e-

kirja teel 01.12.2025.

1. Eelnõu § 1 punktidega 18, 19 ja 21 tõstetakse

välismaalaste seaduses sätestatud juriidilise isiku

maksimaalseid trahvimäärasid praeguselt 3200,

6400 ja 32 000 eurolt 150 000 euroni. Eelnõu

seletuskirjas (lk 37) on trahvimäärade suurendamist

põhjendatud üldise elukalliduse tõusuga

Arvestatud

Eelnõu § 1 punktides 18, 19 ja 21 on arv

„150 000“ asendatud arvuga „100 000“.

Seega sätestakse VMS-is maksimaalne

juriidilise isiku trahvimäär summas 100 000

eurot.

18

(trahvimäärasid tõsteti viimati 2010. ja 2018. aastal)

ning 15.07.2018 jõustunud karistusseadustiku

muudatusega (§ 47 lõige 2), mille kohaselt võib

kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule

väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 000 – 400 000

eurot. Seega ei ole välismaalaste seaduses sätestatud

juriidilise isiku trahvimäärad juba ammu enam

kooskõlas ka karistusseadustikus sätestatud

trahvimääraga.

Kaubanduskoda mõistab vajadust viia välismaalaste

seadus kooskõlla karistusseadustikuga. Samas oleme

seisukohal, et juriidilise isiku maksimaalsete

trahvimäärade tõstmine 4,7-47,8 korda ei ole

proportsionaalne. Isegi kui osasid trahvimäärasid

suurendati viimati 2010. aastal, siis alates sellest

ajast on Statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeks

suurenenud üksnes 86,5 protsenti. Seega

elukalliduse tõusuga saab trahvimäärade tõstmist

põhjendada vaid väga väikeses ulatuses.

Meie hinnangul oleksid trahvimäärad mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad ka siis, kui tõsta

maksimaalseid trahvimäärasid karistusseadustikus

sätestatud miinimumini ehk 100 000 euroni. Näiteks

kui juriidiline isik võimaldab Eestis ilma seadusliku

aluseta viibival välismaalasel töötada, siis oleks meie

ettepaneku kohaselt maksimaalne trahvimäär

eelnõus sätestatud 150 000 euro asemel 100 000

eurot. Leiame, et ka sellisel trahvimääral oleks

soovitud hoiatav mõju ning vähendaks motivatsiooni

vältida tööandjate poolset välismaalaste seaduses

sätestatud nõuete rikkumist.

Kaubanduskoja ettepanek:

Asendada eelnõu § 1 punktides 18, 19 ja 21 arv

„150 000“ arvuga „100 000“.

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2026. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (ühtne luba)

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning § 228 lõike 1

alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise taotluste,“ sõnadega

„töökohavahetuse registreerimise,“;

2) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse

kantavad andmed

(1) Töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotluse registreerimise kuupäev ja number;

3) taotluse menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed;

4) andmed taotluse staatuse kohta;

5) andmed selle kohta, kas töökohavahetuse registreerimise taotlus läheb sisserände piiarvu

alla;

6) taotlusele lisatud dokumentide andmed;

7) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta.

(2) Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed

ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust

kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle vastavalt välismaalaste

seaduse §-le 1761;

2

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse,

lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes,

töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,

küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181

lõike 1 punktile 1;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste

seaduse § 181 lõikele 7;

8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest

ja tal on elamisluba töötamiseks;

9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4;

10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit;

11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi

või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus;

12) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja

telefoninumber.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta andmekogusse kantavad andmed

Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja ametikoht;

2) otsuse tegemise kuupäev ja number;

3) otsuse andmed.“;

4) paragrahvi 34 punktis 1 asendatakse sõnad „ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus“

tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ja töökohavahetuse registreerimise

taotlus“;

5) paragrahvi 34 punktis 3 asendatakse sõnad „ning Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise“.

§ 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

3

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „7–9“ tekstiosaga „7–10“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“;

3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki nõutud dokumente,

taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi, teavitab Politsei-

ja Piirivalveamet taotlejat kirjalikult puudustest ja määrab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.“;

4) paragrahvi 26 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnadega „tähtajalise elamisloa

töötamiseks taotluse läbivaatamise ja otsuse tegemise tähtaega ning“;

5) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Välismaalaste seaduse § 1893 lõikes 2 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne

sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava

kuu kohta.“;

5) määrust täiendatakse peatükiga 71. järgmises sõnastuses:

„71. peatükk

Töökohavahetuse registreerimise taotlemine

§ 531. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid

(1) Välismaalaste seaduse § 1812 lõigetes 6 või 11 nimetatud juhul töökohavahetusel esitab

tööandja, kes soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalast tööle võtta,

Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid:

1) töökohavahetuse registreerimise taotlus (edaspidi käesolevas peatükis taotlus);

2) Eesti Töötukassa luba;

3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest.

(2) Tööandja esitab taotluses välismaalase tööle võtmise kohta järgmised andmed:

1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed

ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust

kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse

§ 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse,

lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes,

töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,

küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

4

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1

punkti 1 alusel;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste

seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 7 alusel;

8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel;

9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit.

10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi

või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg, esindusõiguse alus ning

esindusõigust omava isiku allkiri;

11) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja

telefoninumber.

(3) Tööandja ei pea Politsei- ja Piirivalveametile esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud Eesti Töötukassa luba:

1) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1762 alusel;

2) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 181 lõigete 1 ja 2 alusel või

3) välismaalaste seaduse § 177 lõikes 41 nimetatud juhul, kui välismaalane on töötanud tööandja

juures, kelle juurde tööle asumiseks talle elamisluba anti, vähemalt 12 kuud järjest.

§ 532. Taotlusele lisatavad lisadokumendid

(1) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 51 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

dokumentidele dokumendid või andmed, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt

12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.

(2) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

dokumentidele dokumendid või andmed investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või

Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta

riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad.

(3) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 alusel,

kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks taotluse

allkirjastamisega:

1) välismaalase loominguliseks tegevuseks Eestis – välismaalase erialast ettevalmistust või

kogemust;

2) välismaalase teaduslikuks tegevuseks Eestis – võõrustamiselepingu olemasolu.

(4) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:

1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;

2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;

5

3) teadus- või arendustöö kestus, ja

4) finantseerimisallikas.

(5) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 1

alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ja § 179 lõike 2 kohaldamata jätmiseks taotluse

allkirjastamisega välismaalase erialast ettevalmistust.

(6) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 12

alusel, esitab iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui

siseminister on käskkirjaga määratlenud asjassepuutuva äriühingule kuuluva majandusüksuse

iduettevõttena.

(8) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6

alusel, esitab kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(9) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, esitab

välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavad

dokumendid.

(10) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, kinnitab

§ 531 lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt

kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle

võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat

kvalifikatsiooni nõudvale töökohale.

(11) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti

7 alusel, esitab spordialaliidu nõusoleku, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei

ole spordialaliit.

§ 533. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse välismaalase töökohavahetuse

kohta 30 päeva jooksul.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse läbi vaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada

kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast

teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud

postiaadressil või e-posti aadressil.

(3) Tööandja esitab taotluse vähemalt 2 kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.

§ 534. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlusele kohaldatakse § 2 lõigetes 1˗5 ja § 3 lõigetes 1˗3 ning 6 sätestatud nõudeid.

6

(2) Kui tööandja esitab taotluse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 22. mail.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

7

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER

MÄÄRUS 2025. a nr

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa

kehtivuse aeg;“;

2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Viisaregistrist on õigus saada andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa kehtivusaja kohta.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 22. mail.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

1

EELNÕU

08.12.2025

Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

(ühtne luba)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 402 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste

taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel:

1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus;

2) pikaajalise viisa taotlus;

3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus;

4) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus;

5) töökohavahetuse registreerimise taotlus.“;

2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise

riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda.“;

3) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba

käesoleva seaduse § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 61, 62, 7 või 9 alusel;

10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba

töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures.“;

4) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja

juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 2 alusel.“;

5) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab:

1) tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel või

2) töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1 alusel.“;

6) seadust täiendatakse §-dega 1841 ja 1842 järgmises sõnastuses:

„§ 1841. Tööandja vahetamine

(1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat,

kui:

2

1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile

töökohavahetuse registreerimise taotluse ning

2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva

seaduse §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning

registreerinud töökohavahetuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalasele, kui:

1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või

2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.

(3) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 punktides 1,

2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või

2) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse

registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi

vaatamata, kui ta on käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel hinnanud välismaalase kutsuja

ebausaldusväärseks.

§ 1842. Sama tööandja juures töökoha vahetamine

(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta

sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1841 kohaselt.

(2) Käesoleva seaduse § 1841 ei kohaldata, kui:

1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha

ei muutu ning

2) uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.“;

7) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 185 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel, asendatakse

töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja

juures töötamise tingimustega.

(6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1

alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise

tingimused uuel töökohal töötamise tingimustega.“;

9) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei

käsitata järgmisi juhte:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1

alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel;

3

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel;

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel;

5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1893 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“;

10) paragrahvi 188 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 189 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei

käsitata järgmisi juhte:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1

alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel;

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel;

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel;

5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1893 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“;

12) paragrahvi 189 lõige 3 ja § 1892 tunnistatakse kehtetuks;

13) seadust täiendatakse §-ga 1893 järgmises sõnastuses:

„§ 1893. Töötaolek

(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku:

1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta;

2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat.

(2) Kui välismaalane on tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek

Eestis toimetulekuks.

(3) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale:

1) kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on

karistusseadustiku §-s 133, 1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1

punktis 5 sätestatud kuritegu;

2) töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal;

3) Eesti Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal.

(4) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on

lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle

elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt

üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohaselt.

4

(5) Töötaoleku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.“;

14) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel tööandjat, kohaldatakse

kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates.“;

15) paragrahvid 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning § 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse

kehtetuks;

16) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra, taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“;

17) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui tööandja rikub käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise

keeldu, hüvitab ta viivitama sissenõutud riigilõivu välismaalasele.“;

18) paragrahvi 299 lõikes 2 asendatakse arv „6400“ arvuga „100 000“;

19) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2, § 302 lõikes 2 ja § 3061 lõikes 2 asendatakse arv

„32 000“ arvuga „100 000“;

20) seadust täiendatakse §-ga 3011 järgmises sõnastuses:

„§ 3011. Riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumine

(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse

täitmine delegeeritud, käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keelu

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“;

21) paragrahvi 305 lõikes 2 ja § 306 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „100 000“;

22) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja

töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate

kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1233,

30.04.2024).“.

§ 2. Perehüvitiste seaduse § 4 muutmine

Perehüvitiste seaduse § 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis

töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele.“.

5

§ 3. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 1 muutmine

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 08.04.2025, 1) § 1 punkt 2

muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3

lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult

enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud

48 järjestikuse kuu jooksul:

1) elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alusel või

2) viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel.“.“

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse keskmisest, raskest või sügavast

puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ning käesoleva seaduse § 6 lõikes 11 sätestatud juhul

puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks järgmistele isikutele:

1) Eesti alaline elanik;

2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

3) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane.“.

§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 täiendamine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale

välismaalasele;“.

§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnadega „, välja

arvatud lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane,“.

§ 7. Töötuskindlustuse seaduse § 35 täiendamine

Töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „-õiguse andmed“

sõnadega „, lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa andmed“.

§ 8. Töövõimetoetuse seaduse täiendamine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

6

„21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane;“;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval

välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu,

käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel.“.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 22. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026

1

Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

(ühtne luba)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne

luba) eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud selleks, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi

kodanikele1 liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühtetaolisi õigusi2 (edaspidi

direktiiv).

Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS) ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis

viiakse direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele

töökohale (edaspidi koos töökohavahetus). Samuti tugevdatakse kolmandatest riikidest pärit

töötajate õigusi.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:

 võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust ilma, et ta peaks selleks uut elamisluba taotlema. Selleks eesmärgiks

kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon;

 lubatakse välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla

tööta;

 laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohaldamisala lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele.

Lisaks eelnevale kehtestatakse eelnõuga piirang, mille kohaselt ei või tööandja riigilõivu tasu

välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud, ja sätestatakse sanktsioonid olukorras,

kus tööandja on seda piirangut rikkunud. Samuti ajakohastatakse ja ühtlustatakse eelnõuga

VMS-is tööandjale eri rikkumiste toimepanemise eest sätestatud karistusmääri. Eelnõuga

muudetakse ka töökohavahetuse lubamise ja tööta jäämise võimaluse tõttu töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning

võimaldatakse välismaalasel töötada, kui ta on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist või

uut tähtajalist elamisluba ja tal on seadusest tulenev õigus taotluse menetluse ajal Eestis viibida.

Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samuti on

koondina mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) töökoormusele positiivne, kuid

toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu Eesti Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis

(edaspidi SKA). Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele on väheoluline. Ettevõtete ja

kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus kokkuvõttes väheneb ning

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada.

1 Direktiivi 2024/1233 artikli 2 punkti 1 kohaselt käsitletakse kolmanda riigi kodanikuna isikut, kes ei ole Euroopa

Liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. 2 OJ L, 2024/1233, 30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Killu Christine Paal ([email protected]);

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]) ja

 õigusnõunik Doris Järv (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu paragrahvid 2–5 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud Sotsiaalministeeriumi

(edaspidi SM):

 hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo

([email protected], 5914 3941);

 hüvitiste ja pensionipoliitika nõunik Kati Kümnik ([email protected], 5198 2989);

 laste ja perede osakonna perepoliitika juht Gerli Lehe ([email protected], 5681 6531);

 hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

([email protected], 5913 7972);

 hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa

([email protected], 5916 6728);

 analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo ([email protected],

5913 4890);

 õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected], 58 553 1599).

Eelnõu paragrahvid 6–8 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud:

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööhõive osakonna

töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5660 0831);

 sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014);

 Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul ([email protected], 614 8500);

 Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp

([email protected], 614 8520);

 Eesti Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud

([email protected], 614 8247);

 Eesti Töötukassa analüüsiosakonna vanemanalüütik Mare Loos

([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka PPA, SKA, Eesti Töötukassa ja Tervisekassa

ametnikud.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud

Kertu Nurmsalu ([email protected], 612 5084) ja Jaanus Põldmaa

([email protected], 612 5166).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre (teenistusest lahkunud). Seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti

keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

3

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2025–20273 punktiga „Eelnõu direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks

(kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus, liikmesriigis seaduslikult elavate

kolmandast riigist pärit töötajate õigused)“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 32;

2) perehüvitiste seadust (edaspidi PHS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 3;

3) perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I,

08.04.2025, 1;

4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (edaspidi PISTS) avaldamismärkega RT I,

12.06.2025, 2;

5) riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) avaldamismärkega RT I, 12.06.2025,

7;

6) sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) avaldamismärkega RT I, 03.06.2025, 14;

7) töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS) avaldamismärkega RT I, 03.06.2025, 5;

8) töövõimetoetuse seadust (edaspidi TVTS) avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 33.

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis

käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki

sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

2009/50/EÜ4;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)5

(edaspidi määrus nr 883/2004).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eelnõuga võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiiviga sõnastati uuesti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL6 (edaspidi direktiiv

2011/98/EL), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. septembril 2013. aastal jõustunud välismaalaste

seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega7. Direktiivi artikli 20 kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud

direktiivi alates 22. maist 2026 ja kuni direktiivi jõustumiseni kehtib direktiiv 2011/98/EL.

Direktiivi laiem eesmärk on direktiivi 2011/98/EL ajakohastamise kaudu tagada tõhus

3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. 4 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 5 ELT L 166, 30.04.2004, lk 1. 6 ELT L 343, 23.12.2011, lk 1–9. 7 RT I, 02.07.2013, 3.

4

rändehaldus, suurendada EL-i atraktiivsust, soodustada EL-i konkurentsivõimet ja

majanduskasvu ning vähendada tööjõupuudust EL-is.

Direktiivi 2011/98/EL peamine eesmärk on sätestada miinimumtingimused ühtse loa

taotlemiseks ja menetlemiseks, mille tulemusel antakse kolmandast riigist pärit välistöötajale

ühe haldustoiminguga välja luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba (edaspidi ühtne luba).

Eesti töörände regulatsiooni mõistes on ühtse loa puhul tegemist töötamiseks antud

tähtajalise elamisloaga. Direktiiviga 2011/98/EL sätestatakse EL-i-ülesed ühtse loa menetluse

ja vormi nõuded, kuid ei piirata liikmesriigi pädevust reguleerida nõudeid ühtse loa

väljastamiseks töötamise eesmärgil. Direktiivi 2011/98/EL teine oluline eesmärk on tagada

EL-is töötavate kolmanda riigi kodanike võrdne kohtlemine EL-i kodanikega töötingimuste,

sealhulgas töötasu, töötervishoiu ja -ohutuse, ametiühingusse kuulumise, sotsiaalkindlustuse,

hariduse ja kutseõppe ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas. 2019. aastal valminud

EL-i seadusliku rände toimivuskontrollis8 ja selle jätkuna koostatud rakendamisaruandes9 toodi

välja mitmed murekohad, mis takistavad direktiivi 2011/98/EL eesmärkide täielikku

saavutamist, muu hulgas keerukad ja ebatõhusad taotluse menetlused, ebaselged õigused, mis

mõnel juhul pikendavad menetlust ja vähendavad EL-i atraktiivsust kolmandate riikide

kodanike silmis, ning töötajate ebapiisav kaitse ärakasutamise eest. Eelnevast lähtudes seadis

komisjon 2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe teatises eesmärgiks vaadata direktiiv

2011/98/EL üle10, ning esitas 2022. aasta aprillis selle muutmise ettepaneku11.

Direktiiviga muudetakse ühtse loa taotlemise menetlus senisest lihtsamaks ja tõhusamaks

ning vähendatakse menetluste kestust, mis sageli heidutab tööandjaid rahvusvahelisest

värbamisest. Lisaks varasemale võimalusele esitada ühtse loa taotlus kolmandas riigis tuleb

direktiivi muudatustega võimaldada ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis, kui taotleja juba viibib

kehtiva elamisloa valdajana seal. Samuti lühendatakse direktiiviga ühtse loa taotluse

läbivaatamise maksimaalset tähtaega, võimaldades erandjuhul menetlust teatud perioodiks

pikendada. Tööandjale seatakse kohustuseks teavitada välistöötajat ühtse loa taotluse staatusest

ja selle tulemusest, kui taotluse esitas tööandja. Lisaks piiratakse võimalust, et tööandja nõuab

välistöötajalt tagasi ühtse loa taotlemise eest tasutud riigilõivu, kui tööandja selle ise tasus.

Olulise muudatusena sätestatakse direktiivis, et ühtne luba ei ole edaspidi enam seotud ühe

tööandjaga. See tähendab, et välistöötajal on õigus ühtse loa kehtivusaja jooksul vahetada

tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut ühtset luba või vahepeal liikmesriigist lahkuma.

Muudatusega vähendatakse välistöötaja sõltuvust tööandjast ja seeläbi aidatakse võidelda

töötajate ekspluateerimise vastu. Võimaldamaks välistöötajal leida uus tööandja, luuakse

direktiiviga välistöötajale võimalus olla tööta. Eelnevast tulenevalt ei tohi tööta jäämine olla

põhjus ühtse loa tühistamiseks, tingimusel et tööta olemise kestus ei ületa kolme kuud, kui

välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on

ühtne luba olnud kauem kui kaks aastat. Direktiiv sisaldab ka uusi nõudeid, et tugevdada

kolmandate riikide kodanike kaitsemeetmeid ja tagada võrdne kohtlemine EL-i kodanikega.

Lisaks suurendatakse direktiivi muudatustega riigi kohustusi teavitada välismaalasi nende

õigustest, tagada tõhus kontroll välismaalaste töötingimuste üle ja tõhusad karistused

tööandjatele töötingimuste rikkumise korral, parendades seeläbi kaitset tööalase ärakasutamise

eest.

8 d1f2a7ff-f9e3-4276-84da-e26ce5c658c2_en. 9 Euroopa Komisjoni raport Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2011/98/EL kohta, eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0160&from=EN. 10 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Uus rände- ja varjupaigalepe“, 23.09.2020, COM(2020) 609 final, lk 27. 11 COM/2022/655 final, 2022/0131 (COD), EUR-Lex - 52022PC0655 - ET - EUR-Lex.

5

Mitme direktiivi muudatuse osas on Eesti riigisisene õigus juba kooskõlas, mistõttu eelnõu

neid direktiivi sätteid ei hõlma:

 Direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel ühtse

loa taotlemist ka liikmesriigis viibides, kui ta viibib asjaomases liikmesriigis kehtiva

elamisloa alusel. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse

loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda

riigi kodanikud.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS-i § 216 lõike 1 kohaselt võib PPA-s

taotleda tähtajalist elamisluba välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Seega võib kehtiva korra kohaselt tähtajalist elamisluba töötamiseks Eestis taotleda nii

välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel, kui ka välismaalane, kellel on riigis

viibimiseks muu seaduslik alus, sealhulgas viisa või viisavaba viibimise õigus.

 Direktiiviga lühendatakse ühtse loa taotluse läbivaatamise tähtaega. Kui direktiivi

2011/98/EL kohaselt tuli otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul,

siis uuesti sõnastatud direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt tuleb otsus taotluse kohta

vastu võtta hiljemalt 90 päeva jooksul. Seejuures on täpsustatud, et juhul kui seoses

üksiktaotlusega kontrollitakse tööturu olukorda, peab menetlustähtaeg hõlmama tööturu

kontrolli läbiviimiseks vajalikku aega. Direktiivi põhjenduspunkti 15 kohaselt ei hõlma

otsuse vastuvõtmise tähtaeg tööturu olukorra üldist kontrollimist, mis ei ole seotud

üksiktaotlusega loa saamiseks.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta

määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad12“

(edaspidi tähtajalise elamisloa määrus) § 26 lõike 1 kohaselt tehakse otsus tähtajalise

elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul menetluse

algatamise päevast alates. Tähtajalise elamisloa menetlustähtaeg ei hõlma Eesti

Töötukassa loa taotlemise menetlusaega. Üldreeglina võib tähtajalise elamisloa

töötamiseks anda, kui Eesti Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks

välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele

kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega Eestis

elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on

põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes

(VMS-i § 177 lõige 1). Vastav luba ei ole seotud välismaalase isikuga ja antakse ühe

või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega (VMS-i § 177 lõige 2) ning seda tuleb

taotleda enne tähtajalise elamisloa taotlemist. Tähtajalise elamisloa määruse § 15

lõike 2 kohaselt annab Eesti Töötukassa motiveeritud loa või keeldub loa andmisest

tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega seitsme tööpäeva jooksul. Kuna Eesti

Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega, vaid tegemist on tööturu olukorra üldise

kontrollimisega, siis ei loeta direktiivi kohaselt Eesti Töötukassa loa läbivaatamise

menetlust üldise menetlustähtaja sisse.

 Direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks, kas ühtse loa

taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Juhul, kui loa taotluse

12 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, RT I, 28.12.2023, 19.

6

esitab tööandja, peab sama artikli lõike 3 kohaselt tagama, et tööandja teavitab

välistöötajat aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS-i § 213 lõike 1 kohaselt esitab

tähtajalise elamisloa taotluse välismaalane. Üldpõhimõttena (VMS-i § 36) teavitatakse

haldusaktist ja sooritatud toimingutest taotlejat. Kuna Eesti seaduste kohaselt esitab

taotluse välismaalane, mitte tööandja ning otsusest teavitatakse taotlejat, ei saa tekkida

olukorda, kus välismaalast ei teavitata tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

taotluse kohta tehtud otsusest või sellega seonduvatest asjaoludest.

 Direktiivi artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt on välismaalasel õigus

kontrollida elamisloas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle

teabe parandamist või kustutamist.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse üldmääruse13 §-de 14

ja 17 alusel on välistöötajal õigus saada andmeid tema kohta töödeldavate isikuandmete

kohta ning nõuda nende parandamist või kustutamist. Siseministri 18. detsembri 2015.

aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“14 (edaspidi

elamislubade registri põhimäärus) § 37 kohaselt korraldab vastutav töötleja ebaõigete

andmete parandamise viivitamata nende teadasaamisest. Elamislubade registri

põhimääruse § 39 alusel on välismaalasel õigus kirjaliku taotluse alusel saada andmed

selle kohta, millised isikuandmed on tema kohta elamislubade ja töölubade registrisse

kantud, samuti tema enda poolt andmekogusse esitatud andmed. Juhul, kui selgub, et

registris kajastatud andmed ei ole korrektsed, on vastutav töötleja kohustatud need

andmekogus korrigeerima.

Teatud direktiivi sätete, ennekõike tööandja vahetamise ja töötuks jäämise võimaluse, aga ka

teatud välistöötajate kategooriate puhul võrdse kohtlemise sätete osas, ei ole riigisisene õigus

kooskõlas, mistõttu on direktiivi ülevõtmiseks vaja riigisisest õigust muuta.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla direktiivis sätestatuga.

Eelnõul on kolm peamist eesmärki: 1) lihtsustatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust,

vähendades seeläbi nii välismaalase, tööandja kui ka riigi menetluskoormust;

2) lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta, et

soodustada juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule;

3) laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise

eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele,

tugevdades seeläbi välistöötajate põhiõigusi.

Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale

suuremat lisaväärtust, ning teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Tagamaks

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 14 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“, RT I,

28.12.2023, 9.

7

majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, on oluline soodustada välistöötajate kaasamist

tööturule ning võimaldada senisest paindlikumalt töökohavahetust. Juhitud rändepoliitika

lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks

ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb

arvestada vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Muudatus on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole

koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu

väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõus käsitletakse EL-i õiguse rakendamist ning

eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi

lõike 1 nõuetest.15

Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta kinnitati 4. mai 2023. aasta Vabariigi Valitsuse

istungil ning 16. mai 2023. aasta Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja 22. mai 2023. aasta

Riigikogu EL-i asjade komisjonis.

Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidetud seisukohtade järgi toetas Eesti direktiivi

läbirääkimistel:

 võimalust taotleda elamisluba liikmesriigi siseselt, kui välismaalasel on olemas muu

seaduslik alus samas liikmesriigis viibimiseks;

 võimalust, et välismaalane saab vahetada tööandjat ja töökohta elamisloa kehtivusaja

jooksul tingimusel, et ta vastab töökohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele;

 asjaolu, et tööandja vahetamine ei tooks kaasa välismaalase pikaajalist töötust ega

ülemäärast koormust Eesti sotsiaalsüsteemile;

 põhimõtte säilitamist, mille kohaselt elamisloa kehtivusaja jooksul tööandja vahetamise

korral peab uus tööandja taotlema luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

Eesti ei toetanud muudatusettepanekut laiendada peretoetustele õigustatud isikute ringi viisa

alusel üle kuue kuu riigis töötavatele välismaalastele.

2.4. Eesti kaalutlusõigus direktiivi ülevõtmisel

Direktiivi ülevõtmisel on Eestil kaalutlusõigus tööandja vahetamise tingimuste, tööta olemise

perioodi ja tingimuste, võrdse kohtlemise sätete ning ühtse loa menetluse ja ühtset luba

käsitlevate direktiivi sätete kohaldamisel õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale.

1) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata tööandja vahetamise

võimalust, seades selle sõltuvusse tööturu kontrollimisega, nõudes tööandja

muutumisest teatamist ja kehtestades miinimumperioodi (mitte üle kuue kuu),

mille jooksul peab ühtse loa omanik töötama oma esimese tööandja juures

(direktiivi artikli 11 lõige 3).

15 Direktiivi mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni 7. juuni 2016. aasta ettepanekus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi kohta kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki

sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, COM(2016) 378 final.

8

Eesti kasutab võimalust kontrollida tööturu olukorda, kui välismaalane vahetab

tööandjat elamisloa andmise järel esimese aasta jooksul. Üldreeglina peab tööandja

enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemist saama Eesti Töötukassalt loa

töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti Töötukassa andmetel oli 2025. aasta jaanuaris

registreeritud töötute määr Eestis 7,4% (51 117 töötut)16. Eesti Panga andmetel on

viimase kahe aasta töötuse määra tõus EL-i riikide seas olnud suurim just Eestis17. Seega

on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada

lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele. Õiguskord, mis võimaldab paindlikult

tööandjat ja töökohta vahetada, ei tohiks muutuda võimaluseks tööturu kaitse

meetmetest kõrvale hoida. Sellel põhjusel on eesmärgipärane seada piirang, et kui

välismaalane soovib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamise järel esimese aasta

jooksul töökohavahetust, tuleb selleks taotleda Eesti Töötukassalt luba, kui see oleks

nõutav juhul, kui välismaalane taotleks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seeläbi

on välistatud, et töötamiseks taotletakse tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti

Töötukassa luba ei ole tarvis, ning elamisloa saamise järel vahetatakse see ümber

alusega, millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba.

Küll aga, kui välismaalane on juba Eestis töötanud kauem kui aasta ja seega Eesti

tööturule integreerunud, ei ole mõistlik enam nõuda, et tööandja taotleks välismaalase

tööle võtmiseks Eesti Töötukassalt luba. Sarnane regulatsioon on juba kehtestatud ka

siis, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel.

Samuti kasutab Eesti võimalust nõuda tööandja vahetamisest teavitamist. Töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa menetluses kontrollitakse peale välismaalasega seonduvate

asjaolude ka tööandja ja töötamisega seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse puhul on

oluline, et ka uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal töötamise

tingimused vastaksid VMS-is sätestatud nõuetele, muu hulgas nõutava töötasu osas.

Töökohavahetuse registreerimise regulatsioon võimaldab haldusorganil töötamise

tingimuste täitmist kontrollida ning juhul, kui need ei vasta nõuetele, ei anta

välismaalase töökohavahetuseks luba. See kaitseb ka välismaalast, kuna enne kui

välismaalane vahetab töökohta, kontrollib haldusorgan, kas tööandja täidab talle

seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus välismaalase

elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on

maksuvõlgnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne.

Eesti ei kasuta võimalust seada nõuet, et välistöötaja peab enne uue tööandja juures

tööle asumist olema töötanud teatud perioodi esimese tööandja juures. Seni ei ole

VMS-is sellist piirangut sätestatud ja välistöötajal on igal ajal võimalik taotleda uut

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, et töökohta vahetada. Sellise piirangu

seadmine mõjutaks negatiivselt ka välistöötajat, kuna kohustus töötada teatud perioodi

esimese tööandja juures suurendab töötajate ekspluateerimise riske.

2) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi

II peatükki, mis sätestab ühtse taotluse menetluse ja ühtse loa sätted, õppimise

eesmärgil riiki saabuvatele välismaalastele (direktiivi artikli 3 lõige 3).

Eesti seda võimalust ei kasuta. Ka direktiiv 2011/98/EL andis liikmesriikidele sama

kaalutlusõiguse. Ühetaolise lähenemise eesmärgil otsustati direktiivi 2011/98/EL

ülevõtmisel kohaldada ka õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale ühtse loa vormi.

Alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba, muu hulgas õppimiseks

antud tähtajalise elamisloa puhul. Ka edaspidi on mõistlik väljastada kombineeritud

16 Eesti Töötukassa 2025. Registreeritud töötud | Töötukassa. 17 O. Soosaar, L. Matsulevitš. Eesti Pank, Tööturu Ülevaade, 2/24, lk 18. Tööturu Ülevaade, 2/2024.

9

elamis- ja tööluba ning mitte luua õppimiseks antud tähtajalise elamisloa puhul eraldi

tööloa regulatsiooni. Oluline on täheldada, et muul kui töötamise eesmärgil

väljastatavate lubade puhul kohaldatakse direktiivi II peatükki üksnes lubade vormi

suhtes ega reguleeri selliste lubade taotlemise ja väljastamise menetlust (direktiivi

põhjenduspunkt 23).

3) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada välistöötajal olla tööta

pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud (direktiivi artikli 11 lõige 4).

Eesti seda võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende

välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat

lisaväärtust. Eelnõu § 13 muudatustega võimaldatakse välistöötajal olla tööta, et tal

oleks võimalik uut tööandjat otsida ja tööandjad saaksid tõhusamalt värvata juba Eestis

viibivaid välistöötajaid. Seejuures, mida pikemalt on välismaalane Eesti

sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta olla. Samas on oluline,

et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ja välismaalane ei muutuks koormaks

Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtudes ei ole täiendava tööta olemise perioodi

võimaldamine eesmärgipärane.

4) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid – juhul kui töötus kestab kauem kui

kolm kuud – nõuda, et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavad rahalised

vahendid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabi süsteemita

(direktiivi artikli 11 lõige 4).

Eesti kasutab seda võimalust. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik võimaldama

välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks, teatud perioodi olla tööta.

Eelnõu § 1 punkti 13 muudatustega lubatakse välismaalasel olla tööta kuni kolm kuud

ja kui välismaalasel on olnud kehtiv elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat, on

tal lubatud olla tööta kuni kuus kuud. On oluline, et välismaalase pikemaajaline töötus

ei koormaks ülemäära Eesti sotsiaalsüsteemi. Üldpõhimõttena peab välismaalasel olema

tähtajalise elamisloa saamiseks piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema ja tema

perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS-i § 117 lõike 1 punkt 3). Seetõttu seatakse

eelnõuga nõue, et kauem kui kolmekuulise tööta olemise perioodil peab välismaalasel

olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis.

5) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata teatud tingimustel võrdse

kohtlemise kohaldamist haridus- ja kutseõppe, sotsiaalkindlustusliikide,

perehüvitiste, maksusoodustuste, tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste

ja teabe ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas (direktiivi artikli 12 lõige 2).

Eesti on kasutanud võimalust teatud osas (õppelaenud ja -toetused) piirata haridus- ja

kutseõpet. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL.

Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikli 12 lõike 2 punktiga a. Eelnõuga

Eesti kehtivat korda ei muudeta. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust haridus- ja

kutseõppe osas ei muudeta.

Eesti on kasutanud peretoetuste andmise piiramist nendele välismaalastele, kellel on

lubatud töötada viisa alusel. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga

2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikli 12 lõike 2 punkti b

alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust peretoetuste osas ei muudeta.

10

Samuti kasutab Eesti võimalust piirata sotsiaalkindlustuste kohaldamist üksnes neile

kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajatele, kellel on töökoht. Vastav

kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus

on jäetud kehtima direktiivi artikli 12 lõike 2 punkti b alusel. Kehtiv õigus

sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele

välismaalastele ette ei näe. Direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb

kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega

sotsiaalkindlustusliikide osas, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004.

Direktiivi artikli 12 lõike 2 punkti b kohaselt võib sotsiaalkindlustusliikide osas võrdset

kohtlemist piirata, kuid mitte piirata neid õigusi nende kolmandast riigist pärit töötajate

puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud

töötutena. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole viisa alusel riigis viibivatel välismaalastel

võimalik end töötuna registreerida. Direktiiv ei kohusta seda ka võimaldama. Eelnevast

lähtudes võib sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist piirata nende välistöötajate puhul,

kes on töötamiseks antud viisa alusel Eestis töötanud, kuid kelle töösuhe on lõppenud

ja kes on tööta. Küll peab võimaldama võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse osas

nendele pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele, kes töötavad. Seega laiendatakse

eelnõuga sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohaldamisala lühiajalise töötamise

eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele.

Eesti ei kasuta maksusoodustuste osas võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav

kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus

on jäetud kehtima direktiivi artikli 12 lõike 2 punkti c alusel. Eelnõuga kehtivat

riigisisest õigust maksusoodustuste osas ei muudeta.

Eesti ei kasuta kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste

pakkumisel võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti

liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima

direktiivi artikli 12 lõike 2 punkti g alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust kaupadele

ja teenustele juurdepääsu osas ei muudeta.

2.5. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

2.5.1. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus

Direktiivi artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt võivad liikmesriigid ühtse loa valdaja õiguse

vahetada tööandjat siduda nõudega, et tööandja vahetumise korral kontrollitakse tööturu

olukorda ning pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest. Eelnõuga lubatakse

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust tingimusel, et

töökohavahetus on PPA juures registreeritud. Seejuures, kui tegemist on töötamise alusega,

mille puhul kohaldatakse VMS-i kohaselt Töötukassa loa nõuet, tuleb uuel tööandjal

töökohavahetuse registreerimiseks taotleda Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks.

Töötukassa loa taotlemine ei ole vajalik, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud. Seega sätestatakse eelnõuga töökohavahetusele

teatud lisatingimused.

Direktiivi artikli 11 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu

pikema ajavahemiku jooksul kui direktiiviga seatud miinimumnõuded. Eelnõuga lubatakse

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta direktiivis ette nähtud

ajavahemiku jooksul, kuid mitte pikemalt. Seega, kui välismaalase tööta olemise aeg on pikem

kui eelnõu muudatustega ette nähtud, on see aluseks tähtajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamisele.

11

PS-i § 29 lõike 1 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. See õigus kaitseb ka juba tekkinud töö- või teenistussuhte jätkumist18.

Seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei sätestata

teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest

tema äraelamine sõltub. Kõige üldisemalt ja ennekõike sätestatakse selle põhiseaduse

paragrahviga negatiive tõrjeõigus ehk õigus nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult

isiku põhiõigusesse vabalt valida (või mitte valida) seda tegevusala või elukutset, millega

teenida elatist19. PS-i § 29 sisustamisel on mõistlik arvestada EL-i ja siduva rahvusvahelise

õigusega.

Põhiõiguse kaitseala jaguneb esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguse esemeline

kaitseala on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida antud norm hõlmab.

Töökoha valikuvabaduse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib

olla või saada rikutud. Töökoha valikuvabadus kaitseb isikut selle eest, et ta saaks vabalt valida

endale tegevusala, elukutset ja töökohta ilma riigi sekkumiseta. Isikulises kaitsealas on isikute

ring ja põhiõiguste kandjaid, keda vastav põhiõigus kaitseb. Põhiõigused jaotuvad põhiõiguse

kandja järgi kõigi ja igaühe õigusteks ning kodanikuõigusteks. Selle põhiõiguse isikuline

kaitseala hõlmab nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut. PS-i § 29 on päritolult palgatöötajatele suunatud põhiõigus, mis peab

ennekõike kaitsma isikuid, kes alluvad töö tegemisel teiste isikute juhtimisele ja kontrollile20.

PS-i § 29 lõike 1 teises lauses on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon, kus seadus võib ette

näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Töökoha valimise

piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada

normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust valida tegevusala, elukutset

ja töökohta, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

lihtsustab tööandja ja töökoha vahetamist selle elamisloa kehtivusajal. Samas hoitakse eelnõu

muudatustega ära lihtsustatud töövahetuse korra väärkasutust ning sätestatakse tööturu

kaitsemeetmed. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke

saavutatakse:

1) võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust ilma, et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba. Selleks eesmärgiks

kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon, mille üks komponente on

ka töötukassa loa nõue. Töötukassa luba ei ole vaja, kui välismaalane on Eestis töötanud

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud;

2) võimaldatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui

välismaalase tööta olemise periood on kauem kui kolm kuud, peab välismaalasel olema

piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis.

18 RKÜKo, 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p-d 67–69; RKPJKo, 12.04.2021, 5-21-1/10, punkt 26, RKÜKo = Riigikohtu

üldkogu, RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 19 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 59. 20 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 61.

12

Võimalus vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat ja töökohta

ilma, et peaks selleks taotlema uut elamisluba, aitab kaasa elamisloa menetluse lihtsustamisele

ja paindlikkusele nii tööandja, välismaalase kui ka haldusorgani jaoks. Töökohavahetuse

registreerimise nõue aitab tagada, et töötamine uuel töökohal vastab VMS-is sätestatud nõuetele

ja tõkestab paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutust. Sama eesmärki täidab ka

töötukassa loa nõue, tagades ühtlasi tööturu kaitse.

Võimalus olla töötamiseks antud elamisloa kehtivusajal tööta, soodustab juba riigis viibiva

välismaalase tõhusamat kaasamist tööturule, kuna teatud perioodil saab ta uut tööandjat otsida

ja tema viibimisalust ei tunnistata kehtetuks. Välismaalane võib elamisloa kehtivusajal olla

tööta rohkem kui üks kord, kuid kogu tema tööta olemise periood elamisloa kehtivusajal ei tohi

ületada seaduses sätestatud perioodi. Samas sätestatakse eelnõuga nõue, mille kohaselt peab

välismaalasel pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi korral olema piisav legaalne

sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Muudatuse eesmärk on vältida, et pikema

tööta olemise perioodi korral muutuks välismaalane koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile.

Eelnõu meetmed on väärkasutuse ennetamise ja sotsiaalsüsteemi koormuse vältimise eesmärki

arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa.

Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil

vähemalt sama hästi saavutada.

1) Töökohavahetuse võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ilma,

et selleks peaks taotlema uut elamisluba, muudab välismaalasele Eestis töötamise

tingimused paindlikumaks ning PPA-le vastava regulatsiooni järgimise ja kontrollimise

lihtsamaks ja selgemaks. Samuti vähendab muudatus välistöötaja sõltuvust tööandjast

ja aitab seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Töökohavahetuse

registreerimise nõue on vajalik, et PPA-l oleks võimalik kontrollida, kas töötamine uuel

töökohal vastab VMS-is sätestatud nõuetele. Meede on vajalik ka välismaalase

kaitsmiseks, kuna töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib haldusorgan,

kas tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, täidab talle seadusega

pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba

võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maksuvõlgnevus või ta ei

ole muul põhjusel usaldusväärne.

2) Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta, võimaldab

välistöötajal leida uus tööandja. Lubatud perioodil tööta olemine ei ole ka põhjus

elamisloa tühistamiseks, tingimusel et see ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne

luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on luba olnud kauem

kui kaks aastat. Nõue, mille kohaselt peab välismaalasel olema pikema kui

kolmekuulise tööta olemise perioodi korral piisav legaalne sissetulek, aitab vältida seda,

et välismaalane muutub koormaks riigi sotsiaalsüsteemile.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada tegevusala, elukutse ja

töökoha valikuvabadust, takistades samas regulatsiooni väärkasutust ning koormust riigi

sotsiaalsüsteemile. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta-

miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

13

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise

ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Seejuures kehtib reegel: mida

intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

1) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetuse võimalus on

välismaalasele positiivne muudatus. Kuigi töökohavahetuse registreerimise, sealhulgas

töötukassa loa nõudega piiratakse PS-i § 29 kaitsealas olevat õigust, on piirang

mõõdukas ning nii välismaalasele kui ka uuele tööandjale vähem koormav kui uue

tähtajalise elamisloa taotlemise nõue.

2) Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta aitab juba riigis

viibivaid välismaalasi tõhusamalt tööturule kaasata ja selle soodustava muudatuse

kehtestamisega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet. Kuigi nõue, mille kohaselt peab

pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi jooksul töötamiseks antud tähtajalise

elamisloaga välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, ei ole piirang ulatuslik. Ka

kehtiva VMS-i § 117 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist

elamisluba, olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis. Nõude

eesmärk on vältida, et Eestisse elama asuvad välismaalased muutuksid koormaks riigi

sotsiaalsüsteemile.

Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed.

2.5.2. Isikuandmete töötlemine

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Eelnõu kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui

ta soovib vahetada tööandjat või töökohta. Edaspidi peab tööandja esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse ning eelduslikult selles esitatavad andmed ühtivad

sellega, mis tööandja esitab tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste järel välismaalaselt

küsitavate andmete esitamise kordsus ja tõendite hulk, kuna uut elamisluba ei ole vaja enam

taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Kui varem esitas tööandja PPA-le

välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse, siis edaspidi tuleb esitada

töökohavahetuse registreerimise taotlus. Selles taotluses esitatavad andmed ja tõendid on

samad, mis tööandja varem esitas tööandja kutses. Kokkuvõtvalt, kuna muudatuste

rakendamine ei too kaasa lisaandmete esitamise kohustust, ei ole vaja muudatust põhiõiguste

riive kontekstis täiendavalt analüüsida.

2.5.3. Sotsiaalriigi põhimõtted

Direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda

võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt sotsiaalkindlustusskeemide

osas, mis on määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Eelnõuga laiendatakse õigust

sotsiaalkindlustushüvitistele lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga

Eestis töötavatele välismaalastele ja seejuures on osa sotsiaalkindlustusliikide puhul nende

õigused tagatud juba kehtivate seadustega (näiteks ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 1

sätestatud kindlustatud isiku määratlus).

14

PS-i § 10 järgi on PS-i aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted, mis

Riigikohtu hinnangul moodustavad Eesti Vabariigi põhikorra tuuma ning on õiguskorra kõige

olulisemad normid. Neist põhimõtetest on tuletatavad sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas PS-i

§-s 28 nimetatud õigused.21 PS-i § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele22 ning

lõike 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral. Samuti on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

PS-i § 28 lõige 2 sätestab ka, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on lõikes 2 viidatud õigused

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i

§ 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.

Eelnõuga muudetakse mitmeid sotsiaalkindlustust puudutavaid seadusi ning laiendatakse

nendes sätestatud õigusi Eesti alaliste elanike ja tähtajalise elamisloa või elamisõigusega isikute

kõrval ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele

välismaalastele. Samas ei tehta seda kõigis sotsiaalkindlustuse liikides, näiteks lubab direktiivi

artikli 12 lõike 2 punkt b teha viisaga töötajate puhul erandi perehüvitiste osas. Viisaga viibijaid

käsitletakse VMS-i mõistes riigis ajutiste viibijatena, mistõttu ei ole neile tagatud samasuguseid

õigusi nagu Eesti elanikele. Piiratud ressursside tingimustes tuleks eelistada oma kodanikke ja

riigis juba elavaid välismaalasi, mistõttu on põhjendatud teatud osas piirata viisaga viibijate

õigust hüvitistele. PS-iga on kooskõlas piirata nii PS-i § 28 kaitsealasse jäävate riskide puhul

kui ka sinna mittekuuluvate riskide puhul hüvitisi ja toetusi saavate isikute ringi.

Põhiseadusandja on eelduslikult sidunud abi andmise Eestis elamise ja töötamise ning

ühiskonna liikmesuse sisuliste tingimustega (sotsiaalkindlustusõiguses tuntud ka kui

territoriaalsuse ja solidaarsuse põhimõtted). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on

piirangud põhjendatud näiteks riigis lühiajaliselt viibivate isikute korral.23

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Direktiivi eeskirjad hõlmavad enamikku EL-i mittekuuluvaid töötajaid. Direktiivi artikli 3

lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes:

1) taotlevad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba;

2) on lubatud EL-i liikmesriiki töötamise eesmärgil, olenemata loa liigist;

3) on lubatud EL-i liikmesriiki elamisloa alusel muul kui töötamise eesmärgil, kuid kellel

on lubatud töötada.

EL-i ühtne piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide

kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni

alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi

liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanikele ega nende perekonnaliikmetele. Samuti ei kohaldata direktiivi selle artikli 3 lõike 2

kohaselt kolmanda riigi kodanikele:

1) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses;

2) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (edaspidi

direktiiv 2014/66 EL);

3) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina;

21 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 11. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 22 Kuna tervisekaitsealaseid muudatusi eelnõuga ei tehta, siis seda edaspidi ei käsitleta. 23 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 19. – (viide 20).

15

4) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ antud luba elada liikmesriigis seoses

ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse

kohta ei ole veel otsust tehtud;

5) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL rahvusvahelise

kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile

ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

6) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või

liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele,

rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel

lõplikku otsust tehtud;

7) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ;

8) kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes;

9) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana;

10) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud

või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana.

Direktiivi peatükke kohaldatakse välistöötajatele erinevas ulatuses:

 Direktiivi II peatükki, milles on reguleeritud ühtse taotluse menetlus ja ühtset luba

käsitlevad sätted, kohaldatakse üksnes tähtajaliste elamislubade suhtes. Seejuures

kohaldatakse direktiivi sätteid muul kui töötamise eesmärgil väljastatavate

elamislubade puhul ainult selliste lubade vormi suhtes (direktiivi põhjenduspunkt 23).

Loa taotluse menetluse, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaja ja menetluslike

tagatiste sätteid kohaldatakse vaid töötamiseks antud elamisloale. Direktiivi II peatükki

ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba

töötamiseks viisa alusel (direktiivi põhjenduspunkt 14).

 Direktiivi III peatükki, mis reguleerib võrdse kohtlemise õigust, kohaldatakse kõikide

direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes, sealhulgas

nii nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud elamisluba töötamiseks

muul eesmärgil ja tagatud ligipääs tööturule, kui ka neile, kes on liikmesriiki lubatud

töötamise eesmärgil viisa alusel.

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on

võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

3.1. Töökohavahetus (§ 1 punktid 1, 4–8, 14 ja 16)

Direktiivi artikli 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et tööandja

vahetamisest teavitataks pädevaid asutusi ning kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane

liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Tööandja vahetamisest

teavitamise raames võivad pädevad asutused kontrollida, kas tööandja vahetamise tingimused

on täidetud, ning esitada tööandja vahetamise kohta vastuväiteid. Liikmesriik võib peatada

tööandja vahetamise õiguse maksimaalselt 45 päevaks alates tööandja vahetamisest teavitamise

päevast.

Eesti kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt määratakse töötamiseks antud tähtajalises

elamisloas kindlaks tööandja ja töökoht (VMS-i § 185 lõige 1). Tööandjal, kelle juures

töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on VMS-i § 190 lõike 1 kohaselt

kutsuja kohustused. Kui välismaalase elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus, näiteks

tööandja või töökoht, on muutunud, tunnistatakse välismaalase elamisluba VMS-i § 189 lõike 1

punkti 2 kohaselt kehtetuks. Seetõttu võib välismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa alusel, tööandjat küll vahetada, kuid peab selleks taotlema uut tähtajalist

16

elamisluba töötamiseks ning uuel tööandjal tuleb elamisloa taotluse juurde esitada kutse. Uuel

tööandjal tuleb võtta üle ka kutsuja kohustused. Samuti tuleb uus tähtajaline elamisluba

töötamiseks taotleda siis, kui välismaalane jääb tööle küll sama tööandja juurde, kuid soovib

tööle asuda uuel töökohal, mille puhul kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad. See

tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole töökohavahetus ilma uue töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa taotlemiseta lubatud. Seejuures võib välismaalane uue tööandja juures või

uuel töökohal tööle asuda alles siis, kui PPA on teinud uue töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa taotluse kohta positiivse otsuse. Kuna otsus elamisloa andmise kohta tehakse

tähtajalise elamisloa määruse § 26 kohaselt kuni kahe kuu jooksul (alates 2026. aasta

1. jaanuarist 90 päeva jooksul) ning puudustega taotluse korral võib menetlustähtaeg olla veel

pikem, on praktikas töökohavahetuse protsess nii välismaalasele kui ka tööandjale aeganõudev

ja koormav.

Muul eesmärgil antud elamislubade puhul ei pea juba kehtiva korra kohaselt välismaalane

töökohavahetuse korral uut elamisluba taotlema, kuna elamisluba ei ole seotud konkreetse

tööandjaga. Näiteks välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa pererände eesmärgil või

õppimiseks, kuid kes ka Eestis töötab, ei pea kehtiva õiguse kohaselt taotlema uut elamisluba,

kui ta tööandjat vahetab.

Tähtajaline elamisluba antakse üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ja seda pikendatakse kuni

kümneks aastaks korraga. Eelneva tõttu on praktikas üha sagedasemad olukorrad, kus

välismaalane, kellel on juba töötamiseks antud tähtajaline elamisluba, peab töökohavahetuse

tõttu taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. 2022.–2024. aasta andmete põhjal taotles

aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8% nendest välismaalastest, kes

juba omasid kehtivat tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. 2024. aastal taotles uut

tähtajalist elamisluba töötamiseks 711 välismaalast, kellel oli varem tähtajaline elamisluba

töötamiseks juba olemas.

Tabel 1. Välismaalased, kes omasid töötamiseks antud elamisluba ja taotlesid uut

elamisluba töötamiseks

2022 2023 2024

Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711

Uue taotluse esitanute osakaal kehtivatest

töötamiseks antud elamislubadest 9% 8% 7%

Allikas: PPA

Keskmiselt omati esimest tähtajalist elamisluba töötamiseks enne uue saamist 1,85 aastat.

Seejuures – kuna tähtajalise elamisloa taotluse kohta tuleb haldusorganil teha otsus kuni kahe

kuu jooksul (alates 01.01.2026 kuni 90 päeva jooksul), kuid üldjuhul on vajadus asuda tööle

uuel töökohal kiiremini – taotletakse praktikas tihti paralleelselt uue elamisloa taotlusega ka

lühiajalise töötamise registreerimist. Lühiajalise töötamise registreerimine võimaldab

välismaalasel töökohavahetust kehtiva tähtajalise elamisloa alusel, samal ajal kui tema uut

tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadatakse. 2022.–2024. aasta andmete põhjal taotleti

paralleelselt uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga 37% juhtudel ka lühiajalise

töötamise registreerimist, et välismaalasel oleks kiiremini võimalik uuel töökohal tööle asuda.

Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimised enne uue elamisloa saamist

2022 2023 2024

Lühiajalise töötamise registreerimine enne uue

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 334 232 249

Allikas: PPA

17

Olukord, kus töökohavahetuseks tuleb välismaalasel taotleda uus elamisluba, uuel tööandjal

esitada sinna juurde kutse ja töökohavahetuse protsessi kiirendamiseks registreerida uuel

tööandjal ka välismaalase lühiajaline töötamine, on ebamõistlikult koormav nii välismaalasele,

tööandjale kui ka riigile. Samuti takistab see juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset

kaasamist tööturule, avaldades seeläbi pärssivat mõju majanduskasvule ja Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele.

Eelneva tõttu ning tulenevalt direktiivi nõuetest muudetakse eelnõuga kehtivat töörände

regulatsiooni, võimaldades kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

töökohavahetust ilma, et selleks tuleks taotleda uut elamisluba. Samuti kiirendatakse

töökohavahetusega seonduvate lubade menetlusaega, vähendades seeläbi vajadust täiendavalt

lühiajalise töötamise registreerimiseks.

Töökohavahetuse puhul kasutatakse direktiivi artikli 11 lõike 3 punktis a ette nähtud võimalust,

et pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest.

2022.–2024. aasta andmete põhjal sai 87% taotlustest, kus kehtivat töötamiseks antud

elamisluba omav välismaalane taotles uut elamisluba töötamiseks, positiivse otsuse. 13%

taotlustest sai keelduva otsuse või menetlus lõpetati.

Tabel 3. Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluste kohta tehtud otsused

2022 2023 2024

Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711

positiivse otsuse saanuid 637 637 601

elamisloa andmisest keeldumisi 15 32 33

menetluse lõpetamisi 52 71 77 Allikas: PPA

Seega, pea veerandi taotluste puhul, kus sooviti töökohavahetust, ei vastanud kavandatav

töötamine seaduses ette nähtud tingimustele. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi oleks

haldusorganil võimalik hinnata, kas töötamine uuel töökohal vastab VMS-is sätestatud

tingimustele. Sellel eesmärgil luuakse eelnõuga seadusesse töökohavahetuse registreerimise

regulatsioon. Muudatuste järel ei pea välismaalane enam tööandja vahetamiseks taotlema uut

tähtajalist elamisluba töötamiseks ega uus tööandja esitama selle juurde kutset, vaid piisab, kui

uus tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Kuna kehtestatav

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse

läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse

registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva), kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase

lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töökohavahetuse protsess välismaalase,

tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks, kiiremaks ning efektiivsemaks.

18

Joonis 1. Töökohavahetuse protsess praegu ja muudatuste järel

Allikas: Siseministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS-i § 402 lõiget 2, milles on loetletud menetlused, mille

puhul võib haldusorgan arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga.

Kehtiva korra kohaselt võib PPA anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja

või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta (VMS-i § 402 lõige 1) ning haldusorgan võib seda

hinnangut arvestada tulevikus esitatava pikaajalise viisa taotluse, viibimisaja pikendamise

taotluse, lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, elamisloa taotluse või elamisloa

pikendamise taotluse suhtes sooritatava toimingu või antud haldusakti puhul (VMS-i § 402

lõige 2). Muudatuse tulemusena võimaldatakse PPA-l arvestada tööandja ebausaldusväärsuse

hinnangut ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktiga 6, millega täiendatakse muu hulgas VMS-i §-ga 1841. Viidatud paragrahvi lõike 5

kohaselt võib PPA jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on

andnud hinnangu välismaalase kutsuja ehk uue tööandja ebausaldusväärsuse kohta. Eelnevast

tulenevalt on vaja täpsustada VMS-i § 402 lõiget 2, sätestades, et haldusorgan võib ka

töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse

hinnangut. Ühtlasi muudetakse sätte struktuuri, et oleks selgem, milliste menetluste puhul võib

haldusorgan kutsuja ebausaldusväärsuse hinnangut arvestada.

VMS-i § 402 alusel võib PPA anda välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta

eelhaldusakti arvestades haldusmenetlusseadusest tulenevaid nõudeid VMS-is sätestatud

erisustega. VMS-i § 402 lõike 3 kohaselt võetakse hinnangu andmisel arvesse VMS-is

sätestatud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi, mille alusel on põhjendatult alust kahelda

kutsuja usaldusväärsuses. Tööandja usaldusväärsuse hindamisega seonduvad asjaolud on

sätestatud VMS-i §-s 180. Tööandja usaldusväärsuses võib olla põhjust kahelda, kui tööandjat

on karistatud karistusseadustiku §-des 133–1333, 175 või 2601 sätestatud kuriteo eest ja tema

karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (VMS-i

§ 180 lõige 1), kui tööandja tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse

saabumist (VMS-i § 180 lõige 11), kui välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis

(VMS-i § 180 lõike 2 punkt 1), kui tööandjal on maksuvõlgnevusi (VMS-i § 180 lõike 2

punkt 2) või on algatatud likvideerimine, tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot,

19

menetluses on tema pankrotiavaldus või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus (VMS-i

§ 180 lõike 2 punkt 41), kui tööandjat on karistatud VMS-i §-des 300–302 sätestatud väärteo

eest (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 3) või kui tööandja ei ole täitnud VMS-is sätestatud

teavitamiskohustust (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 4). Samuti juhul, kui on muul põhjusel

põhjendatud alust kahelda tööandja usaldusväärsuses (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 5). Nagu

Tartu halduskohus oma 29.11.2022. aasta otsuses haldusasjas 3-20-197824 märkis, on

usaldusväärsus määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad

asjaolud, sealhulgas VMS-is sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium,

mille alusel haldusorganil on põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS-is sätestatud

nõudeid. Näiteks võib VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5 alusel muul põhjusel kahelda tööandja

usaldusväärsuses, kui tööandja majanduslik olukord ei võimalda tegelikkuses välismaalasele

nõuetekohast töötasu maksta või kui tööandja on esmalt välismaalase lühiajalise töötamise

alusel tööle võtnud ja sellel perioodil VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu maksnud.

Kui seejärel taotletakse välistöötajale elamisluba, ei pruugi tööandjat olla VMS-i alusel

vastutusele võetud töötamise tingimuse rikkumiste eest, kuid samas on alust kahelda tööandja

usaldusväärsuses. Samuti võib olla tööandja usaldusväärsuses muul põhjusel alust kahelda

olukorras, kus tööandja on süstemaatiliselt võimaldanud välistöötajatel palgata puhkusel

viibimist, makstes seeläbi VMS-is sätestatud määrast väiksemat palka. Kuigi palgata puhkuse

võimaldamine ei ole keelatud, võib selle süstemaatiline võimaldamine tekitada küsimusi

elamisloa eesmärgipärasuses ja tööandja usaldusväärsuses. Praktikas on olnud ka olukordi, kus

tööandja väärkasutab EL-i-sisese lähetamise ja teenuse vaba liikumise õigust, vormistades

välistöötajatele Eestis tööle asumiseks vajalikud load, kuid tegelikkuses ei asuta tööle mitte

Eestis, vaid teistes EL-i riikides, kus elamiseks ja töötamiseks vajaliku loa saamine võib olla

keerulisem. Muu hulgas paigutuvad tööandja usaldusväärsuse alla olukorrad, kus tööandja on

rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, töökeskkonna reegleid või muid töötajate

rakendamist puudutavaid reegleid.

Usaldusväärsuse hinnangu andmise menetlus toimub andmekogu väliselt, rakendades

uurimispõhimõtet. Eraldi andmekogu pole selle tarbeks loodud, andmeid töödeldakse tervikuna

haldusmenetluse läbiviimiseks ning see on üks osa terviklikust haldusmenetluse protsessist,

otsusest, kas lühiajaline töötamine või töökohavahetus registreeritakse, kas isikule antakse viisa

või kas isikule antakse elamisluba. VMS-i § 270 ja § 271 lõike 1 kohaselt on haldusorganil

õigus töödelda isikuandmeid ning koguda andmeid välismaalasega seonduvate menetluses

tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid

täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt. Nimetatud isikutel ja asutustel on

kohustus need andmed haldusorganile edastada ning haldusorganil on õigus neid andmeid

töödelda. Usaldusväärsuse hinnangu menetluses võidakse välismaalase kutsujaga seonduvaid

andmeid kontrollida muu hulgas migratsioonijärelevalve andmekogust, samuti elamis- ja

töölubade registrist, viisaregistrist, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust,

piirikontrolli andmekogust ning karistusregistrist. Näiteks nähtuvad migratsioonijärelevalve

andmekogus andmed kutsujaga seotud tabamuste kohta. Lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogus nähtuvad andmed registreeringute kohta, mis on olnud varem selle

tööandjaga seotud. Elamislubade ja töölubade registris nähtuvad andmed selle kohta, kui

konkreetse kutsujaga seotud välismaalase elamisluba on kehtetuks tunnistatud tööandjaga

seonduvatel põhjustel. Kutsuja usaldusväärsuses võib olla põhjendatud alus kahelda ka siis, kui

tegemist ei ole otseselt VMS-ist tulenevate kohustuste rikkumisega. Näiteks kui tööandjat on

karistatud inimkaubanduse või tööalase ekspluateerimise eest, võib olla põhjendatud

ebausaldusväärsuse hinnangu andmine.

24 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, kohtuotsus 29.11.2022. aasta kohtuasjas 3-20-1978.

20

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VMS-i § 177 lõiget 4, millega on sätestatud Eesti

Töötukassa loa nõude erisus välismaalasele, kes vahetab töökohta sama tööandja juures, kuid

muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei

muutu ning uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise

muudatusega, kuna õiguslik alus, mille kohaselt on välismaalasel lubatud töökohta vahetada

sama tööandja juures eelnimetatud juhul, viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842

lõikesse 2, kuhu see VMS-i ülesehituselt paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse

VMS-i § 185 lõige 4 kehtetuks. Eelnevast tulenevalt on vaja muuta VMS-i § 177 lõikes 4 olevat

viidet õiguslikule alusele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 177 lõikega 41, mille kohaselt ei kohaldata Eesti

Töötukassa loa nõuet töökohavahetuse puhul, kui välismaalane on töötanud tähtajalises

elamisloas kindlaks määratud tööandja juures vähemalt 12 kuud. Muudatus on seotud eelnõu

§ 1 punktiga 6, mille kohaselt peab töökohavahetuse korral töötamine uue tööandja juures või

sama tööandja juures uuel töökohal vastama VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa

töötamiseks andmise tingimustele, sealhulgas Eesti Töötukassa nõude osas.

Direktiivi artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul

nõuda, et töökohavahetuse korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik

kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt – kui taotletakse tähtajalist elamisluba

töötamiseks – peab üldreeglina VMS-i § 177 lõike 1 järgi tööandja eelnevalt saama Eesti

Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seda ka juhul, kui välismaalasele on juba

varem antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ja Eesti Töötukassa on andnud selleks loa. Eesti

Töötukassa loa nõuet ei kohaldata tähtajalise elamisloa pikendamisel (VMS-i § 177 lõige 3),

samuti on erisus tehtud juhul, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning

töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu (VMS-i § 177 lõige 4 ja

§ 185 lõige 4). Teatud soodustatud kategooriate, muu hulgas iduettevõtte töötajate,

tippspetsialistide ja ekspertide puhul ei ole samuti kehtiva korra kohaselt vaja Eesti

Töötukassalt luba taotleda (VMS-i 181 lõiked 1 ja 2).

Kui vaadata 2024. aasta andmete põhjal, kui mitmel korral tuli tööandjatel taotleda Eesti

Töötukassalt luba juba Eesti tööturul olevate välismaalaste tööle võtmiseks, siis poolte

elamislubade taotluste puhul oli uuel tööandjal vaja esmalt Eesti Töötukassalt luba saada.

Nendest välismaalastest, kellele Eesti Töötukassa oli eelmise tööandja juurde tööle asumiseks

juba loa andnud, tuli töökohavahetuse korral 87% juhtudest saada tööle võtmiseks Eesti

Töötukassalt uus luba ja 13% juhtudest enam Eesti Töötukassalt uut luba ei vajatud. Nendest

välismaalastest, kelle tööle võtmiseks ei pidanud eelmine tööandja Eesti Töötukassalt luba

taotlema, oli 14,5% juhtudest vaja töökohavahetuse korral taotleda Eesti Töötukassalt luba.

Tabel 4. Eesti Töötukassa loa nõude kohaldamine välismaalaste puhul, kes omasid

tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut tähtajalist elamisluba töötamiseks

2022 2023 2024 Välismaalased, kes

omasid elamisluba

töötamiseks ja said

uue elamisloa

töötamiseks

564 593 540

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

21

Varasem

elamisluba

töötamiseks

345 219 343 250 275 265

Uus elamisluba

töötamiseks 340 224 333 260 270 270

Allikas: PPA

Seega oli töökohavahetuste puhul märkimisväärsel osal juhtudel vaja uuel tööandjal taotleda

Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks.

Eesmärgipärane on võimaldada juba Eesti tööturul olevate välismaalaste võimalikult

paindlikku ja ulatuslikku tööhõivesse kaasamist. Eelnevast lähtudes on mõistlik vabastada Eesti

Töötukassa loa nõudest need välismaalased, kes on juba saanud tähtajalise elamisloa

töötamiseks ja soovivad töökohavahetust selle loa kehtivusaja jooksul.

Samas on oluline, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon ei muutuks võimaluseks

pääseda mööda tööturu kaitsemehhanismidest. Näiteks tuleb välistada olukord, kus esmalt

taotletakse töötamiseks antud tähtajalist elamisluba tippspetsialisti alusel (VMS-i § 181 lõike 2

punkt 3), mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis. Kui elamisluba on saadud, vahetatakse

töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel töötamine ümber aga üldisele alusele (VMS-i

§ 118 punkt 4), millel on madalam palganõue ja mille puhul tööandja oleks tavapäraselt pidanud

Eesti Töötukassalt välismaalase tööle võtmisel esmalt luba taotlema. Eelnevast lähtudes

seatakse piirang, et Eesti Töötukassalt tuleb luba taotleda, kui välismaalane soovib kehtiva

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust enne 12 kuu möödumist.

Sarnane regulatsioon on kehtestatud kehtivas seaduses, kui taotletakse töötamiseks antud

elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. VMS-i § 1908 lõike 1 kohaselt, kui EL-i sinise

kaardi valdaja soovib esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle

juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab

teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba. Kui aga EL-i sinise kaardi

valdaja on juba töötanud tööandja juures vähemalt 12 kuud järjest, siis võib ta VMS-i § 1909

lõike 3 kohaselt asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures,

ning sellisel juhul ei vaja uus tööandja Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks

välismaalasega. Eelnõuga kehtestatakse sama põhimõte töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

üldregulatsioonis. Erinevalt kehtivast EL-i sinise kaardi regulatsioonist ei piirata, et

välismaalane peab olema töötanud 12 kuud ühe tööandja juures või ühel töökohal. Oluline on,

et välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud elamisloa alusel järjestikku vähemalt 12

kuud. Aastane töötamise nõue on eelduslikult piisav aeg, mille puhul paindlikuma regulatsiooni

väärkasutuse riskid on minimaalsed ja ühtlasi võib pidada välismaalast Eesti tööturule

integreerituks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS-i §-dega 1841 ja § 1842, võimaldades välismaalasel

vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohta.

Direktiivi artikli 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 punkti a kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja

jooksul nõuda, et tööandja vahetamisest teavitataks asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi

riigisiseses õiguses sätestatud korras. Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist,

siis võib ta peatada ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates

teavituse esitamise kuupäevast. Selle ajavahemiku jooksul võivad pädevad asutused

kontrollida, kas seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Samuti võib liikmesriik esitada

tööandja vahetamise kohta vastuväite.

22

Paragrahviga 1841 sätestatakse tingimused tööandja vahetamiseks elamisloa kehtivusaja

jooksul.

Paragrahvi 1841 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, kui enne töökoha vahetamist on uus tööandja PPA-le

esitanud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA on kontrollinud töötamise

vastavust VMS-is sätestatud tingimustele ja registreerinud töökohavahetuse. Enne kui PPA ei

ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimuste vastavust

VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset otsust, ei ole lubatud uue tööandja juurde tööle

asuda.

Töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib PPA, kas töötamine uue tööandja

juures vastab seaduses sätestatud tingimustele töötamise osas, sealhulgas palganõude, Eesti

Töötukassa loa nõude ning muude VMS-is sätestatud töötamise tingimuste osas. Näiteks kui

asutakse tööle iduettevõtte erisuse alusel, tuleb muu hulgas kontrollida, kas ettevõte vastab

iduettevõtte määratlusele. Kui tööle asutakse tippspetsialisti erisuse alusel, tuleb muu hulgas

kontrollida, kas palgakriteerium vastab nõuetele ja äriühing vastab VMS-i § 181 lõikes 5 või 51

sätestatud tingimustele. Kui tööle asutakse EL-i sinise kaardi alusel, tuleb muu hulgas

kontrollida, kas välismaalasel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, kas palgakriteerium on täidetud

ja kas Eesti Töötukassa on välismaalase tööle võtmiseks andnud loa. Oluline on, et

töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses kontrollitakse üksnes uue töökohaga ja

tööandjaga seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses ei

kontrollita välismaalasega seonduvaid elamisloa andmise üldtingimusi, kuna pädevad

haldusorganid on välismaalase tausta ja temaga seonduvaid asjaolusid juba töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa andmise menetluses kontrollinud ning välismaalasel on kehtiv elamisluba.

Välismaalase ja töötamisega seonduvad asjaolud hinnatakse tervikuna uuesti üle tähtajalise

elamisloa pikendamise menetluse, uue tähtajalise elamisloa taotlemise või järelevalve

menetluse käigus.

Töökohavahetuse registreerimise taotluse tulemuseks saab olla kas töökohavahetuse

registreerimine, selle registreerimisest keeldumine või töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbi vaatamata jätmine. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetlus ei päädi näiteks

elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Juhul, kui töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbivaatamise menetluses selguvad asjaolud, mis võivad kaasa tuua elamisloa kehtetuks

tunnistamise, näiteks seoses eelmise tööandjaga, kelle juurde tööle asumiseks välismaalasele

elamisluba anti, on võimalik eraldiseisva järelevalve menetluse raames algatada vastavad

toimingud.

Töökohavahetuse korral on võimalik muuta ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust.

Praktikas vahetavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes saavad

uue tähtajalise elamisloa töötamiseks, tihti ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust.

2022.–2024. aasta andmed näitavad, et ajas on aluste vahetamine tõusutrendis. Kui 2022. aastal

uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saanud välismaalastest 77% puhul jäi töötamise

alus samaks, siis 2024. aastal jäi vaid 61% puhul töötamise alus samaks. Seejuures vahetati

töötamise alust nii uue tööandja juurde tööle asumisel kui ka sama tööandja juures uuel töökohal

tööle asumisel.

23

Tabel 5. Töötamise aluse muutmine uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

taotlemisel

2022 2023 2024

Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus

Sama tööandja 14 11 16 16 14 54

Uus tööandja 420 119 431 130 318 154

Kokku 434 130 447 146 332 208 Allikas: PPA

Seetõttu on mõistlik, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon võimaldaks vahetada ka

töötamise alust, näiteks liikuda üldiselt aluselt üle tippspetsialisti alusele, iduettevõtte aluselt

EL-i sinise kaardi alusele jne. Lisaks töötamise aluse vahetamisele võib uue tööandja juures

tööle asuda võrreldes varasemaga ka teisel töökohal. Seda põhjusel, et ka kehtiva VMS-i

kohaselt võib välismaalane, kes omab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ühel töökohal,

taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teistsugusel töökohal. Seejuures ei ole

töökohavahetuste arv töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piiratud. See

tähendab, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul võib välismaalane

korduvalt vahetada töökohta tingimusel, et PPA on töökohavahetuse registreerimise taotluse

kohta iga kord teinud positiivse otsuse.

Paragrahvi 1841 lõikega 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei kohaldata töökohavahetuse

registreerimise regulatsiooni välismaalasele, kellel on elamisluba ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajana või lähetatud töötajana.

Direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nendele kolmanda riigi

kodanikele, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata

sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud

liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/66/EL.

Võttes arvesse lähetatud ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate töösuhte olemust ning eeldust,

et nad naasevad lähetuse järel lähetatavasse riiki, ei ole eesmärgipärane lihtsustada neile

töökohavahetust kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Küll on neil võimalik

taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui nad näiteks lähetuse jooksul leiavad uue

tööandja Eestis ja soovivad tema juures tööle asuda.

Paragrahvi 1841 lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks ja töötamine uue tööandja juures on samal alusel, ei kohaldata VMS-i

§ 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimusi. VMS-i § 1762 lõike 1 kohaselt võib

tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui:

1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis

lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;

2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne

tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase

lühiajalise töötamise;

3) tööandja on usaldusväärne;

4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul

seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu.

24

Kuigi direktiiviga ei reguleerita elamisloa andmise tingimusi ja kriteeriume (direktiivi

põhjenduspunktid 7 ja 25), tuleb direktiivist tulenevalt võimaldada välismaalasel elamisloa

kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat (direktiivi artikkel 11).

VMS-i § 1762 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 kohaselt oleks sisuliselt võimatu vahetada tööandjat

juhul, kui välismaalane soovib tööandjat vahetada tähtajalise elamisloa alusel, mis on antud

lühiajaliseks töötamiseks, ning jätkata töötamist samal alusel. Nõuet, et välismaalane peab

esmalt olema töötanud tööandja juures ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise

registreeringu alusel ning jätkama töötamist selle tööandja juures elamisloa alusel (VMS-i

§ 1762 lõike 1 punktid 1 ja 2), saab kohaldada vaid esimese tööandja suhtes, kelle juures

töötamiseks tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks anti. Uus tööandja ei saa täita

VMS-i § 1762 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kuna välismaalasele on juba antud

elamisluba esimese tööandja juures töötamiseks. Seega ei saa ta uue tööandja juures töötamist

alustada lühiajalise töötamise registreerimise alusel ega jätkata töötamist elamisloa alusel selle

tööandja juures, kelle juures töötamiseks tema lühiajaline töötamine registreeriti. Selleks, et

täita direktiivis sätestatud õigust vahetada tööandjat kehtiva elamisloa alusel, tuleb seetõttu

kehtestada erand nõuetest, et tööandja vahetamise korral peab välismaalane olema esmalt uue

tööandja juures töötanud ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerimise alusel

ning jätkama töötamist lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Samuti, kuna

tööandja vahetamise puhul kontrollitakse töötamise tingimuste täitmist uue tööandja juures, ei

ole asjaolu, kas varasem tööandja maksis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat

töötasu, asjakohane. Vastava tingimuse täitmist hinnatakse esmase tööandja juurde töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa andmisel.

Erandit VMS-i § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetest kohaldatakse üksnes siis,

kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks lühiajalise töötamise eesmärgil ning

töötamine uue tööandja juures või uuel töökohal sama tööandja juures jätkub samal alusel. See

tähendab, et kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks muul alusel (näiteks

üldistel alustel), siis ei saa ta tööandja vahetamise registreerimise raames üle minna töötamisele

lühiajalise töötamise alusel. Seda põhjusel, et töökohavahetus – kui jätkatakse töötamist

lühiajalise töötamise elamisloa alusel – ei loo erisust VMS-i § 186 lõikes 5 sätestatust, mille

kohaselt antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat

ja seda ei pikendata.

VMS-i § 119 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ja VMS-i

§ 132 kohaselt pikendatakse seda kuni kümneks aastaks korraga. Kui välismaalane on saanud

elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat, siis ei tohi uus paindlikum töökoha

vahetamise regulatsioon kaasa tuua olukorda, kus vahetatakse töötamise alust lühiajalisele

töötamisele VMS-i § 1762 alusel elamisloaga, mille kehtivus on viis aastat. Välismaalane võib

küll tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada, kuid kui elamisluba on

lühiajaliseks töötamiseks, siis selle maksimaalne kehtivusaeg on kuni kaks aastat ning seda ei

pikendata. Küll aga, kui välismaalane on esmalt saanud tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis

töötamiseks ning töökohavahetuse registreerimisega liigutakse muule töötamise alusele

(näiteks üldistele alustele), siis kohaldatakse elamisloa kehtivusaja ja pikendamise suhtes samu

tingimusi nagu uue töötamise aluse puhul (nt üldisel alusel elamisluba võib pikendada kuni

kümme aastat korraga).

Paragrahvi 1841 lõikega 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et PPA ei registreeri

töökohavahetust, kui tingimused uue tööandja juurde tööle asumiseks ei ole täidetud. Samuti

sätestatakse, et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui välismaalasele kohaldatakse piirarvu

ning see on täitunud.

25

Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui

töökohavahetuse tingimused ei ole täidetud. Eelnõu kohaselt peab töökohavahetuseks tööandja,

kelle juures välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ajal tööle

asuda, esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Selle raames kontrollib PPA,

kas töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele, sealhulgas palgakriteeriumi ja Eesti

Töötukassa loa nõude osas. Kui töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele töötamise

osas, lubab PPA välismaalasel kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel uue

tööandja juures tööle asuda ning registreerib töökohavahetuse. Kui töötamine ei vasta VMS-is

sätestatud tingimustele, ei anta välismaalasele luba selle elamisloa alusel uue tööandja juurde

tööle asuda ning töökohavahetust ei registreerita. Näiteks kui töökohavahetuse registreerimise

taotluses on märgitud, et töötamine uue tööandja juures on üldistel alustel, kuid palganõue ei

vasta VMS-is sätestatud määrale, siis ei registreeri PPA töökohavahetust. Või kui

töökohavahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et välismaalase töötamine uue tööandja

juures on iduettevõtte alusel, kuid tööandja ei vasta iduettevõtte määratlusele, ei registreeri PPA

töökohavahetust. Sellisel juhul on välismaalasel võimalik elamisloa kehtivusajal jätkata

töötamist varasema tööandja juures, kelle juures tööle asumiseks talle elamisluba anti, jääda

tööta, et otsida uut tööandjat, või Eestist lahkuda.

Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui välismaalast

arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise

taotluse kohta otsuse tegemist täitunud.

Direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt ei piirata direktiiviga liikmesriigi õigust otsustada kooskõlas

EL-i toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu

üle.

Kehtivas Eesti töörände regulatsioonis on sätestatud, et kui taotletakse tähtajalist elamisluba

töötamiseks, kohaldatakse üldjuhul sisserände piirarvu (VMS-i § 113). Sisserände piirarvu

kohaldamise erisused on sätestatud VMS §-s 115. Näiteks ei kohaldata sisserände piirarvu

neile, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes või info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu,

kui välismaalane on juba varem arvatud sisserände piirarvu arvestuse alla ja ta ei ole vahepeal

lahkunud elama mõnda teise riiki.

Eelnõu muudatuste järel ei ole vaja töökohavahetusel enam taotleda uut töötamiseks antud

tähtajalist elamisluba, vaid piisab sellest, et tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse

registreerimise taotluse. Oluline on, et uue paindlikuma tööandjavahetuse regulatsiooni ei

väärkasutataks hoidmaks kõrvale sisserände piirarvu kohaldamisest. Näiteks esmalt taotletakse

tähtajalist elamisluba töötamiseks tippspetsialisti erisuse alusel, mille puhul piirarvu ei

kohaldata, ning elamisloa saamise järel vahetatakse töökohavahetuse registreerimise alusel

töötamine ümber üldisele alusele, millele tavapäraselt piirarvu kohaldataks. Seetõttu

sätestatakse, et kui välismaalane taotleb kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

töökohavahetust ning uuele töötamise alusele kohaldatakse piirarvu ja see on töökohavahetuse

registreerimise taotluse kohta otsuse tegemise ajaks täitunud, ei anta välismaalasele

töökohavahetuseks luba. Näiteks kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba töötamiseks

tippspetsialisti alusel ning ta soovib elamisloa kehtivusajal töökohta ja asuda tööle üldisel

alusel, siis peab PPA töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses kontrollima, kas

piirarv on täitunud. Kui see ei ole täitunud ja VMS-is sätestatud muud töötamise tingimused on

täidetud, antakse töökohavahetuseks luba. Kui aga piirarv on töökohavahetuse registreerimise

taotluse kohta otsuse tegemise hetkeks täitunud – isegi kui VMS-is sätestatud muud töötamise

tingimused on täidetud –, ei anta töökohavahetuseks luba. Kui uuel töökohal töötamise alus on

näiteks töötamine tippspetsialistina, siis piirarvu ei kohaldata ning isegi kui see on täitunud, ei

26

piira see töökohavahetuseks loa andmist. Samuti, kui välismaalane on juba varem tähtajalise

elamisloa saamisel arvestatud piirarvu alla, siis VMS-i § 115 punkti 10 järgi talle

töökohavahetusel enam piirarvu ei kohaldata.

Paragrahvi 1841 lõikega 5 sätestatakse, et PPA võib jätta töökohavahetuse registreerimise

taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu välismaalase ebausaldusväärsuse kohta.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1.

VMS-i § 402 alusel võib PPA anda hinnangu tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning seda

hinnangut võib PPA arvestada tulevikus esitatavate taotluste puhul. VMS-i § 97 lõike 2 kohaselt

võib PPA jätta pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on

andnud hinnangu kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti võib PPA VMS-i § 1072 alusel jätta

läbi vaatamata lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ja VMS-i § 219 lõike 2 alusel

tähtajalise elamisloa taotluse. Eesmärgipärane on võimaldada PPA-l jätta läbi vaatamata ka

töökohavahetuse registreerimise taotlus, kui PPA on VMS-i § 402 alusel andnud tööandja kohta

hinnangu, et see tööandja on ebausaldusväärne. Seda põhjusel, et tööandja usaldusväärsus on

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5

kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest, kui tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.

Kui PPA on juba andnud tööandja suhtes hinnangu tema ebausaldusväärsuse kohta, ei ole

halduskoormuse vaates mõistlik viia läbi sisulist menetlust töökohavahetuse registreerimise

taotluse osas. Nii nagu tähtajalise elamisloa taotluse puhul, on ka töökohavahetuse

registreerimise puhul PPA-l kaalutlusõigus selles osas, kas taotlus jäetakse ebausaldusväärsuse

hinnangu tõttu läbi vaatamata või mitte.

Paragrahvis 1842 on sätestatud tingimused töökoha vahetamiseks sama tööandja juures

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.

Paragrahvi 1842 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures samadel tingimustel nagu

tööandja vahetamise puhul. See tähendab, et tööandja peab PPA-le esitama enne töökoha

vahetamist töökohavahetuse registreerimise taotluse ja PPA peab olema registreerinud

töökohavahetuse. Enne kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel

kontrollinud töötamise tingimuste vastavust VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset

otsust, ei ole lubatud töökohta vahetada.

Kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt ei pea välismaalane taotlema uut elamisluba

töötamiseks, kui ta asub sama tööandja juures tööle teisel töökohal tingimusel, et muud

elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel töökohal töötamiseks on

nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused (VMS-i § 185 lõige 4). Kui aga töötamise

tingimused või kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad, tuleb sama tööandja juures

töökoha vahetamisel taotleda välismaalasel uut elamisluba ning tööandjal esitada selle juurde

kutse.

Neist välismaalastest, kes 2022.–2024. aastal juba omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja

taotlesid uut elamisluba töötamiseks, jätkas 8% töötamist sama tööandja juures.

27

Tabel 6. Uue töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalaste taotluse esitamise

põhjus

2022 2023 2024

Välismaalased, kes omasid tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja said uue tähtajalise elamisloa töötamiseks 564 593 540

Uue tööandja juures tööle asumine 539 561 472

Sama tööandja juures tööle asumine 25 32 68 Allikas: PPA

Ebamõistlik oleks olukord, kus kehtiva elamisloa alusel võib asuda tööle uue tööandja juurde

ilma uue elamisloa taotlemiseta, kuid sama tööandja juures töökoha vahetamisel tuleb taotleda

uut elamisluba. Eelneva tõttu võimaldatakse kavandatud muudatustega töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada ka sama tööandja juures, nii nagu

võimaldatakse uue tööandja juurde tööle asuda. Tingimuseks on, et tööandja peab PPA-le

esitama töökohavahetuse registreerimise taotluse ja PPA annab töökohavahetuseks loa. Nii

nagu ka uue tööandja juurde tööle asumisel, võib PPA töökohavahetust mitte registreerida, kui

VMS-is sätestatud töötamise tingimused ei ole täidetud või piirarv on täitunud. PPA võib jätta

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui tööandja on tunnistatud

ebausaldusväärseks. Samuti ei lubata töökohta vahetada, kui välismaalane on siia lähetatud või

tööle asunud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana.

Paragrahvi 1842 lõikega 2 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures ilma töökohavahetuse

registreerimise nõudeta, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning

elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuele töökohale esitatavad

kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu. Sama põhimõte on ka kehtivas VMS-is: VMS-i

§ 185 lõike 4 kohaselt võib välismaalane ilma uut elamisluba taotlemata sama tööandja juures

vahetada töökohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning

teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seega ei ole

juba kehtiva VMS-i kohaselt eelnimetatud juhtudel nõutav täiendavate lubade taotlemine.

Eelnõuga jäetakse vastav põhimõte kehtima ja sätestatakse erisus ka töökohavahetuse

registreerimise nõudest.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 185 lõige 4. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842, milles

sätestatakse tingimused sama tööandja juures töökoha vahetamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS-i § 185 lõigetega 5 ja 6, sätestades, et kui

välismaalane vahetab töökohta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul, siis

määratakse selles kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused uuel töökohal. See

tähendab, et kui PPA on registreerinud töökohavahetuse, asendatakse töötamiseks antud

tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise

tingimuste või uuel töökohal töötamise tingimustega. Elamisloas kindlaks määratud tingimused

asendatakse alates välismaalase tööle asumisest uue tööandja juures või uuel töökohal.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse VMS-i § 190 lõikega 11, sätestades, et kui välismaalane

on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal asunud tööle uue tööandja juures, siis

kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale alates tema juurde tööle asumisest. See

tähendab, et kui PPA on andnud töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel loa töökoha

vahetuseks, siis alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole enam välismaalase varasemal

tööandjal kutsuja kohustused, vaid need võtab sama elamisloa alusel üle uus tööandja.

28

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 10, milles on sätestatud

volitusnorm töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra ja selles esitatavate

andmete ja tõendite loetelu kehtestamiseks, samuti töökohavahetuse registreerimise taotluse

esitamise ja selle läbivaatamise tähtajad. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, millega

sätestatakse, et kehtiva töötamiseks antud elamisloa ajal võib välismaalane tööandjat või

töökohta vahetada, kui tööandja on esitanud PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse.

VMS-i üldpõhimõtte kohaselt kehtestatakse taotlemise täpsemad nõuded ning taotluses

esitatavate andmete ja dokumentide loetelu määrusega. Samuti kehtestatakse VMS-i § 33

kohaselt menetlustähtaeg VMS-i alusel antud määrustega. Eelnevast tulenevalt on tähtajalise

elamisloa määrusega kavas kehtestada töökohavahetuse registreerimise taotlusele esitatavad

nõuded, taotluses esitatavate andmete ja taotluse juurde lisatavate tõendite loetelu, samuti

taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtaeg.

Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahetuse registreerimise taotluse esitama PPA-le

tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise

taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab

tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahetuse

registreerimise taotluses tuleb muu hulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas

töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajaduse korral

lisada täiendavad tõendid, kui töötamisele kohaldatakse eritingimust. Näiteks kui tööle asutakse

iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada eksperdikomisjonile esitatud taotluse number.

Kehtestatava korra kohaselt tuleb töökohavahetuse registreerimise taotlus esitada hiljemalt kaks

kuud enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et

töökohavahetus on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui

välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise

jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb

tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 järgi esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppemist. Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ja

hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahetuse registreerimise taotluse, on ebamõistlik,

kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat

ja seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad. Sellisel juhul, kui välismaalase

elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal

võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang,

et töökohavahetuse registreerimise taotluse saab esitada kõige hiljem kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppu.

Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA otsuse töökohavahetuse registreerimise kohta kuni 30

kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles

öelda 30-päevase etteteatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida

uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ja välismaalane saab lõpetada töötamise eelmisel

töökohal, et PPA positiivse otsuse järel asuda tööle uuel töökohal.

3.2. Töötaolek (§ 1 punkt 13)

Direktiivi artikli 11 lõike 4 kohaselt ei tohi olla töötus iseenesest põhjus ühtse loa kehtetuks

tunnistamiseks, tingimusel et töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusajal kolme kuud,

kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötaja

29

on olnud ühtse loa valdaja kauem kui kaks aastat. Igast töötuse perioodist peab liikmesriigi

pädevaid asutusi teavitama.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellele on antud tähtajaline

elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS-i § 1892 kohaselt

lubatud olla tööta kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel

põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul,

kui välismaalase töösuhe lõppeb ja ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda ning

tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. VMS-i § 280 punkti 3 kohaselt on välismaalane

kohustatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu

lõpetamisest või töösuhte lõppemisest teavitama. Eesmärgipärane on luua paindlikumad

tingimused uue töö otsimiseks nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ja siinsele tööturule

integreerunud.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VMS-i § 1893, lubades töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud perioodi tööta.

Lõike 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla

tööta. Tööta jäämise põhjus, sealhulgas asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast või

välismaalasest tuleneval põhjusel, ei oma seejuures tähtsust. Lubatud tööta olemise perioodi

kestus oleneb sellest, kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline

elamisluba. Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks

antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt võib ta olla tööta

kuni kuus kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat.

Seejuures võib tööta olemise periood jaguneda elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et

välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema

kogu tööta olemise periood tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei tohi

ületada seaduses sätestatud perioodi. Oluline on ka, et tööta olemise perioodi kogukestus on

piiritletud konkreetse elamisloa kehtivusajaga. See tähendab, et kui välismaalasel on esmane

elamisluba töötamiseks viieks aastaks, siis võib ta selle elamisloa kehtivusajal olla tööta 3–6

kuud. Kui viie aasta möödudes tema elamisluba pikendatakse kuni kümneks aastaks, võib ta

selle elamisloa kehtivusaja jooksul taas olla tööta 3–6 kuud.

Tööta olemise perioodi tähtaeg arvutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse 6. osa (§ 134–137)

kohaselt. VMS-i § 12 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VMS-is sätestatud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VMS-i erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 33

lõike 1 kohaselt kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse

menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta

sätestatut.

Lõikega 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omav

välismaalane, kes on olnud tööta kauem kui kolm kuud, omama piisavat legaalset sissetulekut,

mis tagab tema toimetuleku Eestis.

Direktiivi artikli 11 lõikes 4 sätestatakse, et kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad

liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda

ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita.

Üldpõhimõttena peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba, olema piisav legaalne

sissetulek, mis tagab tema ja tema pereliikmete toimetuleku Eestis (VMS-i § 117 lõike 1

punkt 3). VMS-i § 9 lõike 1 kohaselt hõlmab legaalne sissetulek töötasu, vanemahüvitist,

30

töötuskindlustushüvitist, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni,

stipendiumi, elatist, välisriigi makstavat toetust, samuti legaalset sissetulekut omavate

perekonnaliikmete tagatud ülalpidamist, kui VMS ei sätesta teisiti. Legaalse sissetuleku määrad

on kehtestatud tähtajalise elamisloa määruse §-s 53. Näiteks peab tähtajalise elamisloa määruse

§ 53 lõike 1 kohaselt olema välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba abikaasa või

registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks, olema rahalisi vahendeid vähemalt

kahekordse toimetulekupiiri ulatuses. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul ei ole

piisava legaalse sissetuleku määra kehtestatud, kuna eeldatakse, et välismaalase töötasu tagab

tema toimetuleku Eestis. Kuna tööta olemise ajal välismaalane töötasu enam ei saa, siis

kehtestatakse eelnõuga legaalse sissetuleku nõue nende välismaalaste puhul, kellel on

tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes on tööta kauem kui kolm kuud. Muudatuste kohaselt

on nende legaalse sissetuleku määr tööta olemise perioodi jooksul, mis ületab kolme kuud,

kahekordne toimetulekupiir. Seega, kui välismaalasel on eelnõu § 1 punkti 13 muudatuste

kohaselt õigus Eestis olla tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek

vähemalt 400 euro ulatuses tema tööta olemise perioodil.

Kehtestatava nõude eesmärk on tagada, et välismaalane ei muutuks koormaks

sotsiaalsüsteemile. Toimetulekutoetust on õigus saada igaühel, kelle kuu sissetulek pärast

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist

on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega, juhul, kui Eestis elav välistöötaja ei suuda

töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide abil tagada endale esmavajaduste rahuldamist, on

tal õigus kasutada toimetulekutoetust25. Eelduslikult peaks kahekordne toimetulekupiiri

ulatuses nõutav piisava sissetuleku määr tagama, et välismaalane ei taotleks toimetulekutoetust

ega muutuks seeläbi koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. 2025. aasta toimetulekupiir on 200 eurot

pere esimesele või ainsale liikmele. Seega peab eelnõu kohaselt välismaalasel, kes on tööta

kauem kui kolm kuud oma kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel, olema rahalisi

vahendeid vähemalt 400 euro ulatuses iga Eestis viibitava kuu kohta.

Lõikega 3 sätestatakse erisused, mille kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem kui

lõikes 1 sätestatud periood.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt võib välismaalane olla tööta kolme kuu võrra kauem, kui

välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-des 133,

1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu.

Direktiivi artikli 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra

pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates

töötingimustes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP26

artikli 2 punktis i. Nimetatud sätte kohaselt on „eriti orjastavad töötingimused“ töötingimused,

mille puhul esineb muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest tulenevalt äärmine

ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad

näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega.

Direktiivi 2009/52/EP ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ei määratletud eriti orjastavate

töötingimuste mõistet, vaid nähti ette, et see hõlmab nii tööorjust inimkaubanduse koosseisuna

kui ka inimväärikust alandavaid töötingimusi ning välismaalase elu ja tervist ohustavaid

töötingimusi ilma inimkaubanduse koosseisuta. Sellest tulenevalt täiendati karistusseadustikku

25 Sotsiaalkindlustusamet. Toimetulekutoetus – sotsiaalhoolekande seaduse kommenteeritud variant. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EP, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded.

– ELT L 168, 30.06.2009, lk 24–32.

31

(edaspidi KarS) §-ga 2601 ja sätestati VMS-i kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise

elamisloa andmise alus, viidates KarS-i paragrahvidele, mida hiljem on muudetud ja täiendatud.

Direktiivi kohaselt võimaldatakse pikemat tööta olemise perioodi juhul, kui on algatatud

kriminaalmenetlus asjaoludel, mida saab seostada eriti orjastavates tingimustes töötamisega.

KarS-i paragrahvid, mille puhul saab anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses

osalemiseks, on järgmised:

§ 133. Inimkaubandus;

§ 1331. Inimkaubanduse toetamine;

§ 1332. Kupeldamine;

§ 1333. Prostitutsioonile kaasaaitamine;

§ 138. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine;

§ 1381. Doonorlusele sundimine;

§ 139. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine;

§ 140. Doonorlusele kallutamine;

§ 175. Inimkaubandus alaealise suhtes;

§ 2601. Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine.

Samadel alustel võib välismaalasele anda ka tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses

osalemiseks: VMS-i § 203 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise

elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks, kui ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille

ese on KarS-i §-des 133–1333, 138–140, 1451, 175 või § 2601 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud

kuritegu. VMS-i § 204 kohaselt teavitatakse sellises olukorras välismaalast

kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise kaitse

saamise võimalusest ja tingimusest. Lisaks kehtivale korrale, mis võimaldab anda

välismaalasele, kes töötas eriti orjastavates tingimustes (st kannatanu kriminaalmenetluses,

mille ese on KarS-i §-des 133–1333, 138–140, 1451, 175 või § 2601 lõike 1 punktis 3 või 5

sätestatud kuritegu), tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses, võimaldatakse eelnõuga sellel

välismaalasel olla kehtiva töötamiseks antud elamisloaga Eestis tööta kuni kuus kuud, kui tal

on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud

elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat. Seega laieneb eriti orjastavates töötingimustes

töötanud välismaalase võimalus töösuhte lõppemise järel valida, millise tähtajalise elamisloa

alusel ta riigis viibimist jätkab.

Lõike 3 punkti 2 kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem töökohavahetuse

registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui tööandja esitas töökohavahetuse registreerimise

taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul.

Direktiivi artikli 11 lõike 4 kohaselt, kui töötu ühtse loa valdaja leiab lubatud töötuse

ajavahemiku jooksul uue tööandja, peab liikmeriik lubama tal viibida oma territooriumil seni,

kuni pädevad asutused on kontrollinud tööandja vahetamise tingimuste täitmist. Seda isegi siis,

kui lubatud tööta olemise ajavahemik on möödunud.

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatuse kohaselt ei või välismaalane elamisloa kehtivusajal tööandjat

või töökohta vahetada enne, kui PPA on kontrollinud töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbivaatamisel, kas VMS-is sätestatud töötamise tingimused uue töökoha puhul on täidetud.

Kui välismaalane leiab näiteks lubatud tööta olemise viimastel päevadel uue tööandja ja

tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse, on välismaalane jätkuvalt

tööta, kuniks tema taotlus on menetluses, kuna ta ei tohi uuel töökohal tööle asuda enne, kui

PPA on töökohavahetuse registreerinud. Eelneva tõttu võib välismaalase tööta olemise periood

kujuneda pikemaks kui lõikega 1 kehtestatav periood. Direktiivist tulenevalt on vaja VMS-is

täpsustada, et kui tööandjavahetuse registreerimise taotlus on esitatud tööta olemise perioodi

32

jooksul, võib välismaalane olla tööta, kuni tema töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta

on otsus teatavaks tehtud.

Lõike 3 punktis 3 sätestatakse, et välismaalane võib tööta olla seaduses sätestatud perioodist

pikema aja, kui seaduses lubatud tööta olemise perioodi jooksul on tööandja esitanud Eesti

Töötukassale loa välismaalase tööle võtmiseks. Seda põhjusel, et sellisel juhul on välismaalane

leidnud tööta olemise perioodi jooksul uue tööandja ning see tööandja on astunud vajalikke

samme, et välismaalast tööle võtta. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eestis viibivate

välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule. Sarnane erisus on kehtivas korras loodud EL-i

sinise kaardi valdajale. VMS-i § 19010 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et kui EL-i sinise kaardi

valdaja jääb töötuks, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks

ajal, mil Eesti Töötukassa vaatab läbi uue tööandja juurde tööle asumise taotlust. Sama

põhimõte kehtestatakse eelnõuga töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis.

Lõikega 4 kehtestatakse tööta olemise õigusele erisus, mille kohaselt ei lubata Eestis olla tööta

nendel välismaalastel, kes on Eestisse lähetatud või töötavad ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajana.

Direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende kolmanda riigi

kodanike suhtes, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei

kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on

taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena.

Eelnevast lähtudes kehtestatakse VMS-is nende kategooriate välistöötajatele erisus tööta

olemise perioodist. Võrreldes kehtiva korraga nende jaoks muudatusi ei ole. Kuigi kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles

töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, kohaldati seda võimalust praktikas

üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga, ning seega sai kontrollida ka

töösuhte lõpetamise aluseid. Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul

asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu

peab välismaalane, kelle töösuhte kanne on tehtud välisriigis – juhul, kui ta soovib jääda

ajutiselt tööta –, esitama töösuhte lõppemise aluste kohta PPA-le vastavaid tõendeid (nt

välisriigis välja antud dokumendid töösuhte lõpetamise kannete kohta).

Lõikega 5 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et tööta olemise perioodi alguse päevaks

loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.

3.3. Muud VMS-i muudatused (§ 1 punktid 2, 3, 9–12, 15 ja 17–21)

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõikega 11, seades piirangu, et kui lühiajalise

töötamise registreerimise taotluse, töötamiseks antud tähtajalise elamisloa või selle

pikendamise taotluse riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei ole tööandjal õigus seda tasu

välismaalaselt sisse nõuda.

Direktiivi artikliga 10 sätestatakse, et kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole

tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda.

VMS-i § 213 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult. Tähtajalise

elamisloa määruse § 6 kohaselt peab taotluse esitamisel lisama taotlusele riigilõivu tasumist

tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta. Kuna taotluse esitab välismaalane,

siis üldjuhul tagab riigilõivu tasumise ka välismaalane. Samas ei piira seadus, et riigilõivu võib

välismaalase eest tasuda muu isik. Praktikas on juhtumeid, kus tähtajalise elamisloa taotluse

33

juurde on lisatud riigilõivu tasumise dokument, millest nähtub, et riigilõivu on tema eest

tasunud tema tulevane tööandja. Direktiivist tulenevalt on sellistel juhtudel vaja sätestada

VMS-i piirang, et tööandja ei või välismaalaselt seda tasu tagasi nõuda, sealhulgas palgast kinni

pidada.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VMS-i § 105 lõiget 4 punktidega 9 ja 10, milles on

reguleeritud välismaalase õigus Eestis töötada sellel perioodil, kui tema uus elamisloa taotlus

või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel.

Direktiivi artikli 11 lõikega 5 sätestatakse, et kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal,

peab liikmesriik lubama kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil nagu ühtse loa

valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud.

Kehtiva VMS-i §-ga 130 sätestatakse, et kui välismaalane on taotlenud elamisloa pikendamist

elamisloa kehtivusaja jooksul, kuid tema elamisloa kehtivus menetluse ajal lõppeb, on tal

seadusest tulenev õigus viibida tema taotluse läbivaatamise ajal Eestis. Samas annab seadus

välismaalasele õiguse Eestis viibida, kuid mitte töötada. Direktiivist tulenevalt tuleb

võimaldada välismaalasel sellel ajal ka töötada.

Punktiga 9 sätestatakse, et kui välismaalasel oli muul kui töötamise eesmärgil elamisluba, kuid

selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal

õigus tema seadusest tuleneval viibimisperioodil töötada. Kuna välismaalase elamisluba ei ole

seotud konkreetse tööandjaga, siis ei ole tema töötamise õigus sellel perioodil piiratud

konkreetse tööandjaga. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse

välismaalasel, kellel on elamisluba muul kui töötamise alusel, ka praegu töötada perioodil, mil

tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Seda põhjusel,

et VMS-i § 259 lõike 1 kohaselt on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis

töötada, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirata tema töötamist perioodil, mil tema uus elamisloa

taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel.

Punktiga 10 sätestatakse, et kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba töötamiseks, kuid selle

kehtivusaeg on lõppenud ja tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal õigus

jätkata tema seadusest tuleneval viibimisperioodil töötamist selle tööandja juures, kellega tema

elamisluba on seotud. See tähendab, et välismaalase töötamise õigus on seotud konkreetse

tööandjaga ning ta võib töötada üksnes selle tööandja juures, kes on kindlaks määratud tema

tähtajalise elamisloa tingimustes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas

lubatakse välismaalasel ka praegu jätkata töötamist sama tööandja juures perioodil, mil tema

uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Küll ei võimaldata

välismaalasel, kellel oli töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ja kes viibib Eestis VMS-i

§ 130 alusel, tööle asuda uue tööandja juurde, kuna sellisel juhul ei ole PPA kontrollinud, kas

töötamine uue tööandja juures vastab VMS-is sätestatud tingimustele.

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11 muudetakse VMS-i § 188 lõiget 2 ja § 189 lõiget 2, milles on

täpsustatud olukorrad, mida ei peeta töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks

määratud töötamise tingimuse muutumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise või kehtetuks

tunnistamise menetluses.

VMS-i kohaselt keeldutakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest või

tunnistatakse see kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on

muutunud (VMS-i § 188 lõike 1 punkt 2 ja § 189 lõike 1 punkt 2). Samas on sätestatud erandid,

mida töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta (VMS-i § 188 lõiked 2 ja 3 ning § 189 lõiked

2 ja 3). Kuigi VMS-i § 188 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused on

34

kitsamad kui VMS-i § 189 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused,

kohaldatakse praktikas ka elamisloa pikendamise menetluses samu töötamise tingimuste

muutumise erisusi, mida kehtetuks tunnistamise menetluses. Näiteks ei keelduta töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa pikendamisest, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal VMS-i

§ 1813 alusel asunud tööle teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnevast lähtudes viiakse õiguskord

kooskõlla praktikaga ning ühtlustatakse töötamiseks antava elamisloa pikendamise menetluses

ja kehtetuks tunnistamise menetluses alused, mida ei peeta töötamise tingimuste muutumiseks.

Muudatuste kohaselt ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmiseks

seda, kui:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde VMS-i § 1812 lõike 1 alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat VMS-i § 1841 lõike 1 alusel;

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS-i § 1842 alusel;

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde VMS-i § 1813 alusel;

5) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise

elamisloa kehtivusajal üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi

vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta VMS-i § 1893 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.

Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendatavate aluste sätetesse lisatakse

samad töötamise tingimuste muutumise erisused, mis kehtivas VMS-is on sätestatud juba

elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses: välismaalane asub samal ajal tööle mitme

tööandja juurde (kehtiv VMS-i § 189 lõike 2 punkt 2), välismaalane asub tööle elamisloas

kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii

elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde (kehtiv

VMS-i § 189 lõike 2 punkt 3).

Võrreldes kehtiva VMS-iga lisatakse eelnõuga alus, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste

muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane vahetab elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat

või töökohta sama tööandja juures. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 muudatusest võib

välismaalane töötamiseks antud elamisloa kehtivusaja jooksul VMS-is sätestatud tingimustel

tööandjat või töökohta vahetada. Kui PPA on töökohavahetuse registreerinud, asendatakse

elamisloas kindlaks määratud tingimused uue tööandja juures või uuel töökohal töötamise

tingimustega. Sellest tulenevalt on vaja VMS-is täpsustada, et sellel põhjusel ei tunnistata

välismaalase elamisluba kehtetuks ega keelduta selle pikendamistest.

Samuti kehtestatakse erand, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta

seda, kui välismaalane on olnud tööta VMS-is lubatud perioodi jooksul. Muudatus on seotud

eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane edaspidi töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa

VMS-is sätestatud lubatud perioodi, siis ei too see kaasa ka tema elamisloa kehtetuks

tunnistamist või pikendamisest keeldumist. Sama põhimõte on kehtivas korras sätestatud ka

EL-i sinise kaardi puhul (VMS-i § 19012 lõige 1).

Muudatustega viiakse ka VMS-i § 188 lõikes 3 ja VMS-i § 189 lõikes 3 sätestatud erand

töötamise tingimuste muutumise osas ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul viidatud

paragrahvide lõikesse 2. Seeläbi on kõik töötamise tingimuste muutumise erandid välja toodud

ühes loetelus.

35

Võrreldes kehtiva VMS-iga ei ole enam eraldi sätestatud, et elamisloas kindlaks määratud

töötamise tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui õpetaja või teadlasena töötava

välismaalase ametikoht sama tööandja juures muutub (kehtiva VMS-i § 188 lõige 2 ja § 189

lõike 2 punkt 1). Kuna see erisus on juba kaetud loodava VMS-i § 188 lõike 2 punktiga 3 ja

§ 189 lõike 2 punktiga 3 (välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS-i § 1842

alusel), puudub vajadus õpetajate või teadlaste kohta eraldi aluse kehtestamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 188 lõige 3 ja § 189

lõige 3. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktide

9 ja 11 muudatustega VMS-i § 188 lõikesse 2 ja § 189 lõikesse 2, kus need VMS-i ülesehituselt

paremini sobivad. Samuti tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 12 kehtetuks VMS § 1892, kuna

samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega loodavasse VMS-i § 1893 lõikesse

4. Paragrahvi 1893 koondatakse sätted lubatud tööta oleku perioodi koha, kui välismaalasel on

tähtajaline elamisluba töötamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning

§ 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3.

VMS-i § 1904 alusel kohaldatakse EL-i sinisele kaardile töötamiseks antud elamisloa

üldregulatsiooni, arvestades EL-i sinise kaardi erisusi.

VMS-i §-s 1908 on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõuded EL-i sinise kaardi valdajatele, kes

asuvad tööle teise tööandja juurde. VMS-i § 1908 kohaselt:

- kui välismaalane elab Eestis EL-i sinise kaardi alusel ja soovib selle kehtivusaja esimese

12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks

talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja

välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba;

- tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks

välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole

VMS-i §-s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat;

- kui välismaalane on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt 12 kuud järjest ja

tal on kehtiv EL-i sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades

töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib

välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

Muudatuste järel võimaldatakse kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa, sealhulgas

EL-i sinise kaardi valdajal vahetada elamisloa kehtivusajal töökohta. Eelnõu § 1 punktiga 5

kehtestatakse töötamiseks antud elamisloa üldregulatsioonis erisus, mille kohaselt ei kohaldata

Eesti Töötukassa loa nõuet, kui välismaalane on töötanud Eestis töötamiseks antud elamisloa

alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel töökohta.

Kuna töötamiseks antud elamisloa üldregulatsiooni kohaldatakse ka EL-i sinise kaardi puhul,

siis ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

Välismaalane, kellel on EL-i sinine kaart, võib edaspidi elamisloa kehtivusajal vahetada

töökohta, tingimusel et tööandja, kelle juurde ta tööle soovib asuda, on PPA-le esitanud

töökohavahetuse registreerimise taotluse ja saanud selle kohta positiivse otsuse. Seejuures ei

pea töötamine uuel töökohal jätkuma EL-i sinise kaardi alusel, vaid välismaalane võib tööle

asuda ka muul alusel, näiteks tippspetsialistina või üldistel alustel, tingimusel et sellel

konkreetsel alusel töötamise tingimused uuel töökohal töötamiseks vastavad VMS-is sätestatud

nõuetele. Küll peab välismaalane sellisel juhul taotlema uut elamisloakaarti, kuna märge

elamisloakaardil „ELi SININE KAART“ ei ole enam korrektne, kui töötamise alus muutub.

36

Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 kohaselt on elamisloakaardi kasutaja kohustatud

taotlema uut dokumenti, kui dokumenti kantud andmed on muutunud.

VMS-i §-s 1909 on sätestatud tööta olemise periood EL-i sinise kaardi omaniku puhul: EL-i

sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on EL-i

sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kuni kuus kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud

vähemalt kaks aastat. Tegemist on erisusega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

üldregulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 13 kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa regulatsioonis õigus välismaalasel olla elamisloa kehtivusajal tööta. Tööta olemise

periood ühtib sellega, mis kehtivas korras EL-i sinise kaardi puhul. Eelnevast tulenevalt ei ole

erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

VMS-i § 19010 lõike 2 kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda

kehtetuks EL-i sinise kaardi valdaja töötuks jäämisel:

1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust;

2) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal

olnud töötu kokku kuni kolm kuud;

3) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle

kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud.

Eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega lubatakse töötamiseks antud elamisloa, sealhulgas EL-i

sinise kaardi, puhul välismaalasel olla tööta. Seejuures võib tööta olemise periood olla pikem

ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust töökoha täitmiseks välismaalasega, kui

tööandja esitas taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 11

muudatustega täiendatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsiooni selliselt, et

elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuseks ei peeta seda, kui välismaalase tööta

olemise periood ei ületa seadusega lubatud perioodi. Eelnevast tulenevalt ei ole erisused EL-i

sinise kaardi alljaotises enam vajalikud.

VMS-i § 19012 lõike 1 punktides 2 ja 3 on EL-i sinise kaardi puhul kehtestatud erisused

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Viidatud

sätete kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks, kui:

 selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal

töötu kokku üle kolme kuu;

 selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal

olnud töötu kokku üle kuue kuu.

Eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatusega kehtestatakse sama erisus töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavates alustes.

Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 20 täiendatakse VMS-i § 286 lõikega 7, sätestades tööandjale

kohustuse hüvitada välismaalasele töötamiseks antud elamisloa riigilõiv, kui ta on selle

välismaalaselt sisse nõudnud. Samuti täiendatakse VMS-i §-ga 3011, sätestades tööandjale

karistuse, kui ta on välismaalaselt nõudnud sisse töötamiseks antud elamisloa riigilõivu.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, milles sätestatakse piirang, et tööandja ei tohi

välismaalaselt tagasi nõuda riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalase tähtajalise elamisloa

taotluse eest tasunud.

Direktiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema karistused neile

tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Komisjon on täiendavalt

37

selgitanud, et see hõlmab ka sanktsioone selle eest, kui tööandja on välismaalaselt riigilõivu

tasu sisse nõudnud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 kehtestatakse tööandjale kohustus hüvitada välismaalasele viivitamata

riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalaselt siiski sisse nõudnud. Muudatusega tagatakse, et

kui tööandja on eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatud keeldu rikkunud, siis peab ta selle riigilõivu

tasu välismaalasele viivitamata hüvitama. Kui tööandja välismaalasele temalt sisse nõutud

riigilõivu tasu viivitamata ei hüvita, on välismaalasel võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda

kohtusse. Samuti võib välismaalane teavitada PPA-d tööandja poolsest rikkumisest ning PPA-

l on võimalik tööandjat eelnõu § 1 punkti 20 muudatusega loodava VMS § 3011 kohaselt

trahvida.

Kohustus hüvitada välismaalasele temalt sisse nõutud tasu ei pruugi olla piisavalt mõjus, et

ajendada võimalikke rikkujaid seaduses ette nähtud piirangust kinni pidama. Eelnevast lähtudes

nähakse eelnõu § 1 punktiga 20 tööandjale ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks

antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud. Muudatuste järel võib tööandjat, tema juhatuse liiget

või muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise korral

karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ulatuses on sätestatud kehtivas VMS-is

näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest (VMS-i § 301) või

Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest (VMS-i §

300). Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik, võib seda karistada rahatrahviga kuni 100

000 eurot. Samas ulatuses kehtestatakse trahvimäär eelnõu § 1 punktide 18, 19 ja 21

muudatustega juriidilisele isikule ka siis, kui on võimaldatud Eestis seadusliku aluseta viibival

välismaalasel töötamist, kui on võimaldatud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi,

kui on makstud VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu või kui on jäetud täitmata

teavitamiskohustus.

Eelnõu § 1 punktidega 18, 19 ja 21 korrigeeritakse juriidilise isiku trahvimäärasid.

Kehtivad VMS-is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad on osaliselt pärit VMS-i jõustumisest

2010. aastast. VMS jõustumisel kehtestati samas ulatuses maksimaalne trahvimäär (kuni 50 000

krooni) erinevate rikkumiste lõikes. Üksnes seadusliku alust mitteomava välismaalase Eesti

riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele toimetamise eest oli ette nähtud teistest

kõrgem trahvimäär – 100 000 krooni. 2018. aastal, seoses ebaseadusliku töötamise

tegevuskavaga, muudeti VMS-is teatud juriidilisele isikule kohaldatavaid karistusmäärasid.

Karistusmäärade muutmise eesmärgiks oli võimaldada sisse viia tõhusad, proportsionaalsed ja

hoiatavad karistused ning haldusõiguslikud meetmed kõikide tööandjate suhtes, kes

võimaldavad välismaalasel Eestis ebaseaduslikult töötada. Muudatuste tulemusel tõsteti VMS

§-des 300 –302 karistusmäärasid 3200 eurolt 32 000 euroni. Samas jäid muutmata muud

trahvimäärad, mis ei kuulunud töötamisega seotud väärteokoosseisude hulka. Seega on

juriidilise isiku trahvimäärade ulatus sisuliselt muutmata27 järgnevate rikkumiste korral: kui

välismaalast on toimetatud transiiditsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele (VMS § 299

lg 2); kui esitatud on valeandmeid või võltsitud dokumente28 (VMS § 305 lg 2) või kui täitmata

on jäetud teavitamiskohustus (VMS § 306 lg 2).

27 Kroonidelt eurole üleminekul arvutati trahvimäärad 2011. aastal eurodeks ümber, kuid trahvimäärade ulatus

sisuliselt ei muudetud. 28 Vastav karistussäte kehtestati VMS-is 2015. aastal.

38

Tabel 7. VMS-i juriidilise isiku karistusmäärade muutumine alates 2010. aastast

VMS-i

säte

Karistatav tegu 2010 2011 2015 2018 2022

Kehtivad

määrad

§ 299 lg

2

Välismaalase

transiiditsooni,

riigipiirile ja ajutisele

kontrolljoonele

toimetamine

100 000

krooni

6400

eurot

6400

eurot

6400

eurot

6400

eurot 6 400

eurot

§ 300 lg

2

Eestis töötamiseks

seaduslikku alust

mitteomavale

välismaalasele Eestis

töötamise võimaldamine

50 000

krooni

3200

eurot

3200

eurot 32 000

eurot

32 000

eurot 32 000

eurot

§ 301 lg

2 Välismaalase Eestis

töötamise tingimuste

rikkumise võimaldamine 50 000

krooni

3200

eurot

3200

eurot 32 000

eurot

32 000

eurot 32 000

eurot

§ 302 lg

2

Seaduses sätestatud

töötasu määrast

väiksema töötasu

maksmine

50 000

krooni

3200

eurot

3200

eurot 32 000 eurot

32 000

eurot 32 000

eurot

§ 305 lg

2

Valeandmete või

võltsitud dokumentide

esitamine - -

3200

eurot

3200

eurot

3200

eurot 3 200

eurot

§ 306 lg

2 Teavitamiskohustuse

täitmata jätmine 50 000

krooni

3200

eurot

3200

eurot

3200

eurot

3200

eurot 3 200

eurot

§ 3061

lg 2

Kasutajaettevõtja ja

vastuvõtva üksuse

kohustuse täitmata

jätmine - - - - 32 000

eurot 32 000

eurot Allikas: SiM

Oluline on märkida, et VMS-is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad ei ole juba ammu enam

kooskõlas KarS-is sätestatud trahvimääraga. 01.01.2015 jõustusid KarS-i muudatused, millega

korrigeeriti muuhulgas juriidilise isiku rahatrahvi määrasid seniselt 32–32 000 eurolt 100–

400 000 euroni. Eelnõu seletuskirja29 kohaselt oli muudatuse põhjuseks üldine elukalliduse

tõus, millest tulenevalt varasem miinimumtrahv ei täitnud enam oma karistusõiguslikku

eesmärki, vajadus tagada tõhusad karistused ning vältida ülekriminaliseerimist. Kehtiva KarS-

i § 47 lõike 2 kohaselt on juriidilisele isiku maksimaalne rahatrahvi määr 400 000 eurot, samas

kui VMS-is sätestatud maksimaalsed trahvimäärad on ulatuses 3200–32 000 eurot ehk oluliselt

madalamad, kui seda KarS-is sätestatud maksimaalne trahvimäär.

Seejuures on VMS-is füüsilise isiku karistusmäärad läbivalt sätestatud maksimaalse suurusega

ehk kuni 300 trahviühikut. Ka KarS-i § 47 lõike 1 kohaselt on füüsilisele isikule määratav

maksimaalne rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Eelnevast lähtuvalt võib füüsiline isik VMS-i

alusel saada trahvi kuni 2400 eurot, kui samas juriidilise isiku maksimaalne võimalik karistus

sama süüteo eest on sellest vaid 800 eurot kõrgem.

Võttes arvesse, et VMS-is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärad ei ole võrreldes füüsilise

isiku karistusmääradega proportsionaalsed ja VMS-is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärad

on oluliselt madalamad KarS-is sätestatud trahvimääradest ning samuti arvestades üldist

29 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 544 SE.

39

elukalliduse tõusu, on selge, et VMS-is juriidilisele isikule ette nähtud maksimumtrahvimäär ei

täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki. Seda kinnitab ka statistika. Kui 2021. aastal

registreeriti 380 VMS-i §-ide 298–306 alusel vastutusele võtmist, millest ühel juhul võeti

vastutusele juriidiline isik, siis 2024. aastal registreeriti 524 VMS-i rikkumist, millest 38 juhul

võeti vastutusele juriidiline isik.

Direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriigil sätestada meetmed, mille abil vältida

võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste sätete võimalikku kuritarvitamist tööandja poolt

ja neid selle eest karistada. Samuti peavad direktiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt liikmesriigid ette

nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi, sh

töötamise ja töötingimuste osas. Seejuures peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed

ja hoiatavad.

Kehtivas VMS-is on juba sätestatud karistused tööandjatele, kes rikuvad VMS-is sätestatud

tingimusi, näiteks oma teavitamiskohustust või on maksnud VMS-is sätestatud tingimustest

väiksemat töötasu. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse tööandjale ette karistus, kui ta on

välismaalaselt riigilõivu sisse nõudnud. Võttes arvesse eelnimetatud muudatusega kehtestatavat

trahvimäära ja seda, et VMS-is praegu kehtivad karistused on ajale jalgu jäänud ning ei ole

mõjusad ja proportsionaalsed, on otstarbekas kõnesoleva eelnõu menetlemise käigus üle

vaadata kõik VMS-is juriidilisele sätestatud karistusmäärad ning need ajakohastada.

Võttes arvesse, et kehtivas VMS-is on maksimaalsed juriidilise isiku trahvimäärad ulatuses

3200–32 000 eurot, tõstetakse eelnõuga trahvimäärasid 100 000 euroni. Seega kaasneb

muudatustega VMS-is juriidilise isiku karistusmäärade puhul 3,1–31,3 kordne tõus võrreldes

varasema trahvimääraga. Muudatuse tulemusena on juriidilise isiku karistusmäärad VMS-is

proportsionaalsemad võrreldes füüsilise isiku karistusmääradega. Kehtestatav trahvimäär on

eelduslikult piisava heidutava mõjuga, vähendamaks tööandjate poolset välismaalaste seaduses

sätestatud nõuete rikkumist.

Seejuures on eesmärgipärane ühtlustada VMS-is sätestatud juriidilise isiku maksimaalsed

karistusmäärad, nii nagu seda on tehtud füüsilise isiku karistusmäärade puhul. VMS-i

kehtestamisel 2010. aastal sätestati pea kõikide rikkumiste lõikes juriidilisele isikule sama

karistusmäär, kuivõrd oma iseloomult on sätestatud süüteod sarnase raskusega. Näiteks ei ole

põhjendatud, et kui tööandja on jätnud täitma teavitamiskohustuse (VMS § 306 lg 2), on

rahatrahv väiksem kui seda kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata jätmise

puhul (VMS § 3061 lg 2). Samuti ei ole põhjendatud, et kui tööandja on esitanud valeandmeid

või võltsitud dokumente selleks, et välismaalane saaks seeläbi endale viisat või elamisluba

taotleda (VMS § 305 lg 2), on maksimaalne rahatrahv väiksem kui olukorras, kus tööandja on

võimaldanud ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel Eestis töötada (VMS § 300 lg 2).

Seetõttu ühtlustatakse eelnõuga VMS-is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärad.

Tabel 8. VMS-i kohaselt juriidilise isiku kohta kehtivad ja eelnõuga kavandatavad

karistused

VMS-i säte Karistatav tegu Kehtiv

trahvimäär

Eelnõuga

kavandatav

trahvimäär

§ 299 lg 2 Välismaalase toimetamine transiiditsooni,

riigipiirile ja ajutisele kontrolljoonele

rahatrahv kuni

6400 eurot iga

toimetatud

isiku kohta

rahatrahv kuni

100 000 eurot

iga toimetatud

isiku kohta

§ 300 lg 2 Eestis ilma seadusliku aluseta viibival

välismaalasel töötamise võimaldamine

rahatrahv kuni

32 000 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot

40

§ 301 lg 2 Välismaalase Eestis töötamise tingimuste

rikkumise võimaldamine

rahatrahv kuni

32 000 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot

§ 302 lg 2 Seaduses sätestatud töötasu määrast

väiksema töötasu maksmine

rahatrahv kuni

32 000 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot

§ 305 lg 2 Valeandmete või võltsitud dokumentide

esitamine

rahatrahv kuni

3200 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot

§ 306 lg 2 Teavitamiskohustuse täitmata jätmine rahatrahv kuni

3200 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot

§ 3061 lg 2 Kasutajaettevõtja ja vastuvõtva üksuse

kohustuse täitmata jätmine

rahatrahv kuni

32 000 eurot

rahatrahv kuni

100 000 eurot Allikas: SiM

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2024/1233.

3.4. Välistöötajate võrdne kohtlemine (§-d 2–8)

Direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb võrdne kohtlemine tagada määruses

nr 883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemide osas nende kolmandate riikide

kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui

töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne

elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks30) kohaselt või kes on liikmesriiki lubatud

töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

Elamisloaga Eestis viibivatele inimestele on võrdne kohtlemine kehtivate õigusaktidega

tagatud. Direktiivi ülevõtmisega tagatakse võrdne kohtlemine ka neile, kes viibivad ja töötavad

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Direktiiv võimaldab teha erandit võrdsest kohtlemisest perehüvitiste määramisele ja

maksmisele (artikli 12 lõike 2 punkti b teine lause). Eesti kasutab antud võimalust, mistõttu

viisa alusel Eestis töötavatele inimestele ei laiendata õigust perehüvitiste skeemi kuuluvale

jagatavale vanemahüvitisele ja peretoetustele. Oluline on märkida, et selle erandi alla hakkab

tulevikus kuuluma ka loodav toitjakaotustoetus (PHS-i muudatus jõustub 1. oktoobril 2026.

aastal).

Direktiivis viidatud määrust nr 883/2004 kohaldatakse kindlatele sotsiaalkindlustusskeemidele,

mis on sätestatud selle määruse artiklis 3. Sotsiaalkindlustusskeemid vastavad omakorda

konkreetsetele sotsiaalsetele riskidele. Iga skeemi alla saab liigitada mitmeid hüvitisi, mis

võivad liikmesriigiti erineda. Oluliseks liigitamise aluseks on hüvitise eesmärk ja risk, mida see

hüvitis katab. Samuti on tähtis, et tegemist oleks sotsiaalkindlustushüvitisega, mille andmise

tingimused on seaduses kindlaks määratud ja universaalselt kohaldatavad. Alljärgnevas tabelis

on kirjeldatud määruses nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad

Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse.

30 ELT L 157/1, 15.06.2002, lk 3˗9. (Muudetud 25. oktoobri 2017. aasta määrusega nr 2017/1954, ELT L 286/9,

1. 11.2017, lk 9).

41

Tabel 9. Sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida

eelnõuga muudetakse

Sotsiaalkindlustus-

skeem

Eesti hüvitised Seadus Vastavuse hinnang

Haigushüvitised ajutised

töövõimetushüvitised;

raviteenused

puuetega inimeste

sotsiaaltoetused

RaKS

PISTS

Vastavuses, seadust

muuta ei ole vaja

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Sünnitus- ja sellega

samaväärsed

isadushüvitised

ema vanemahüvitis;

isa vanemahüvitis

PHS Vastavuses, kuid ema

vanemahüvitise saajate

ringi sõnastust

ühtlustatakse isa

vanemahüvitise ja teiste

hüvitiste saajate ringiga

ning isa vanemahüvitise

osas laiendatakse

isikute ringi

Invaliidsushüvitised töövõimetoetus;

töövõimetuspension

TVTS

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Vanadushüvitised pension RPKS Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Toitjakaotushüvitised toitjakaotuspension

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi.

Tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitised

Eestil ei ole eraldi

kindlustusskeemi,

tööõnnetuse ja

kutsehaiguse puhul

makstakse ajutist

töövõimetoetust RaKS-i

alusel ning pikaajalise

töövõimetuse puhul

töövõimetoetust

TVTS-i alusel

Matusetoetus Eestil ei ole eraldi

kindlustusskeemi

Töötushüvitised töötuskindlustushüvitis TKindlS Vastavuses, seadust

muuta ei ole vaja. Isikul

siiski ei teki õigust

töötuskindlustus-

hüvitisele, kuna ta ei saa

end töötuna arvele võtta

42

Eelpensionihüvitised soodustingimustel

vanaduspension;

väljateenitud aastate

pension

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Perehüvitised PHS Eesti kasutab direktiivi

artikli 12 lõikes 2

sätestatud erandit ega

laienda isikute ringi Allikas: SM, MKM

Eelnõu §-de 2–8 alusel muudetakse PHS-i, perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise seadust,

PISTS-i, RPKS-i, SMS-i, TKindlS-i ja TVTS-i ning laiendatakse või täpsustatakse eeltoodud

hüvitiste subjektide ringi isikutega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise

eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Rõhutada tuleb, et ainult lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel

Eestis viibimine ja töötamine ei ole hüvitiste saamise aluseks. Hüvitise saamiseks peavad olema

täidetud ka muud õigusaktides sätestatud hüvitise saamise tingimused.

Eelnõu §-ga 2 laiendatakse isa vanemahüvitise saajate ringi lühiajalise töötamise eesmärgil

välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikutega. Samuti ühtlustatakse

ema vanemahüvitise saajate ring isa vanemahüvitise saajate ringiga ehk ema vanemahüvitise

saajate ring sõnastatakse isa vanemahüvitise saajate ringiga ühetaoliselt. Ema vanemahüvitise

saajate ringi kehtiv laiem sõnastus on tingitud asjaolust, et varem oli see hüvitis rasedus- ja

sünnitushüvitis, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel. Ema vanemahüvitise

kehtestamisel võeti subjektide ringi määratlemisel üle varem kehtinud sõnastus, mille järgi on

õigus ema vanemahüvitisele ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval

isikul, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda

eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.

Direktiivi kohaselt võib sotsiaalkindlustusskeeme rakendada kitsamalt vaid töötamise

eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele inimestele. Seega ei ole

kohustust muudele ajutise viibimisalusega Eestis viibivatele isikutele sotsiaalkindlustushüvitisi

tagada. Seejuures ei kohaldata direktiivi lühiajalise viisa alusel saabuvatele välistöötajatele.

Õigusselguse ja subjektide ringi ühetaolise kohtlemise eesmärgil ühtlustatakse

sotsiaalkindlustusskeemides isikutele hüvitise saamise õiguse aluseks olev vajalik viibimisalus

Eestis. Muudatuse kohaselt määratakse ema või isa vanemahüvitis ja seda makstakse ka

lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale

välismaalasele. Muudetud sõnastusest jäetakse välja sotsiaalmaksu maksmise tingimus, kuna

sotsiaalmaksu maksmise kohustus tuleneb sotsiaalmaksu seadusest. Seda tuleb igal juhul täita

kõikide töötajate puhul vastavalt seaduses sätestatud korrale, mistõttu ei ole vajalik seda

perehüvitiste seaduses eraldi nimetada ega sätestada.

Praktikas on ema vanemahüvitist makstud lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele emadele, mistõttu ei kahjusta antud

kitsendus hüvitise saajate sihtrühma.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse jõustumata muudatusi PHS-is. 1. oktoobril 2026. aastal jõustuv

toitjakaotustoetus on perehüvitiste skeemi osa ja reguleeritud PHS-is. 2026. aastal jõustuvate

PHS-i muudatustega ühtlustatakse toitjakaotustoetusele õigustatud isikute

kvalifikatsioonitingimuste sõnastust samadel põhjusel ema vanemahüvitisega. Normitehnilistel

põhjustel sätestatakse PHS-i § 4 lõige 12 tervikuna uuesti. Sisuliselt muudetakse eelnõuga

PHS-i § 4 lõike 12 punkti 2. Muudatusega on tagatud õigus toitjakaotustoetusele, kui taotleja

43

või toetuse saamise õigust omav laps, kes on vahetult enne toetuse taotlemist või kelle vanem

on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul viibinud ja töötanud

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Vastavalt PHS-i § 4 lõikele 1 peab toitjakaotustoetuse taotlemise hetkel toetuse taotleja elama

Eestis elamisloa alusel, kuid toetuse kvalifitseerumisnõude täitmiseks võetakse arvesse

lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibimise ja töötamise aega.

Toitjakaotustoetusega on seotud last kasvatav isik ehk taotleja, toetuse saamise õigust omav

laps ja vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab,

kui üks neist isikutest on selle täitnud.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse PISTS-i § 3 lõiget 1 ja lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

subjektiks ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad

ja töötavad isikud.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse RPKS-i § 4 lõiget 1 ja lisatakse pensioni saamise õigus ka

lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale

isikule. Kolmandate riikide elanikud, kellel on täitunud Eesti vanaduspensioniks nõutav 15

aastat pensionistaaži ja kes on riiklikus vanaduspensionieas, juba omavad pensioniõigust

RPKS-i § 422 alusel. Õigus pensionile on lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise

viisa alusel Eestis viibival inimesel ainult töötamise korral ning antud juhtudel ei ole ette nähtud

perioodide liitmist pensioniõiguse tekkimiseks. Seega, pensioni saamise õigusega inimeste ring

võrreldes seni kehtivaga ei laiene.

Kehtiva RPKS-i §-s 422 on sätestatud, et pension määratakse vaid vanaduspensioniealistele

inimestele, mistõttu võimaldab lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel Eestis

viibimise laiendus pensioneeruda enne vanaduspensioni iga ka neil, kes soovivad kasutada

paindlikku pensionile jäämise võimalust või kellele rakendatakse mõnda eripensioni liiki, mis

võimaldab riiklikust vanaduspensionieast varem pensioneeruda. Ka siinkohal on oluline

rõhutada, et õigus pensionile on sel juhul vaid siis, kui inimene töötab. Arvestades asjaolu, et

kõik pensioni saamise tingimused peavad olema täidetud, ei laiene pensioni saamise õigusega

isikute ring võrreldes kehtiva korraga.

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel viibival inimesel on õigus

hüvitistele ainult sel juhul, kui ta töötab. Töötamiseks loetakse VMS-is sätestatud lühiajalise

töötamise tingimustele vastavat tegevust, mis on töötamise registrisse kantud. Lühiajalise

töötamise registreerimise ja tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutab PPA.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5, mille alusel maksab Eesti Töötukassa

sotsiaalmaksu (erijuhtudel sotsiaalmaks) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või

füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle

eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse. Muudatusega jäetakse

sätte kohaldamisalast välja need vähenenud töövõimega isikud, kes töötavad Eestis lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu eesmärk on

toetada tööandjat, et soodustada vähenenud töövõimega töötute hõivesse liikumist ja hõives

püsimist.

Kuna lühiajalise töötamise eesmärgil antakse inimesele pikaajaline viisa eeldusel, et tal on juba

olemas töökoht ja töötingimused vastavad tema terviseseisundile, siis selle sihtrühma puhul ei

vastaks erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine selle eesmärgile. Riik ei soovi soodustada

kolmandatest riikidest vähenenud töövõimega inimeste värbamist Eesti tööturule. Seetõttu on

vastav sihtrühm SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaldamisalast välja jäetud.

44

Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TKindlS-i § 35 lõike 4 punkti 2. TKindlS-i § 35 lõikega 4

sätestatakse Eesti Töötukassa andmekogus töödeldavate andmete koosseis. Eelnõuga lisatakse

isiku muude andmete loetellu lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa

andmed, mida kehtivas süsteemis töödeldavate andmete koosseisus ei ole. Kuna eelnõukohase

muudatusega lisanduvad töövõimetoetuse seaduse õigustatud isikute hulka ka lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud, siis

tuleb Eesti Töötukassal edaspidi ka nende isikute andmeid töödelda, et hinnata nende töövõimet

ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse TVTS-i.

Eelnõu § 8 punktiga 1 täiendatakse TVTS-i § 2 lõiget 1 punktiga 21, millega lisanduvad

TVTS-i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa

alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele

ja töövõimetoetusele juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Eesti

Töötukassa viisaregistri kaudu ja töötamist töötamise registri andmete alusel.

Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse TVTS-i § 12 lõikega 21, mille kohaselt on TVTS-i § 2

lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või

töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu

alusel.

Arvestades, et Eesti kasutab direktiiviga antud võimalust piirata kolmandatest riikidest viisa

alusel saabunud töötajate õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele ja hüvitisi võimaldatakse üksnes

neile kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajatele, kellel on Eestis töökoht, siis on

töötamine töövõimetoetuse saamise eeldus nii osalise kui ka puuduva töövõimega isiku puhul.

Õigus töövõimetoetusele on ainult töösuhte kehtivuse ajal. Töösuhte lõppedes teeb Eesti

Töötukassa töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse, mis ühtlasi sisaldab teavet uue

töövõimetoetuse taotluse esitamise vajaduse kohta, kui välismaalane asub uuesti tööle.

Töösuhete vaheliste töötuse perioodide eest töövõimetoetust ei maksta. Näiteks kui inimene

lahkub töölt 31. märtsil ja asub uue tööandja juures tööle 12. aprillist, siis perioodi 1. aprillist

kuni 11. aprillini eest inimesel õigust töövõimetoetusele ei ole.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse VMS-is kasutusele termin „töökohavahetuse registreerimine“.

Töökohavahetuse registreerimine on menetlus, mille raames tööandja esitab PPA-le taotluse

võtta välismaalane tööle kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel ja PPA hindab

töötamise tingimuste vastavust VMS-is sätestatud nõuetele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu on välja töötatud selleks, et viia Eesti õigus

direktiiviga kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2.

Samuti on eelnõu kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega:

45

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/80131;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2021/188332;

3) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ33;

4) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL34.

6. Seaduse mõjud

6.1. Töökohavahetus

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes omavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ja soovivad vahetada

töökohta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306

välismaalast. 2022.–2024. aasta andmetel taotles kehtivat töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba omavatest välismaalastest aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt

8%. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine.

Tabel 10. Välismaalased, kes taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba

2022 2023 2024

Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba

töötamiseks 1. jaanuari seisuga 7857 9336 9492

Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja taotlesid uut 704 740 711

Allikas: PPA

Mõju ulatus on keskmine. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane töökohavahetuse puhul

üldjuhul taotlema uut elamisluba töötamiseks. Töökohta võib välismaalane vahetada alles siis,

kui PPA on talle uue elamisloa andnud. Muudatuste järel ei pea välismaalased, kes soovivad

töökohta vahetada, enam taotlema selleks uut elamisluba. Kuigi tööandja peab kehtiva

töötamiseks antud elamisloa alusel välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse, on töökohavahetuse kogu protsess välismaalasele

hõlpsam ja kiirem. Seega on muudatustel välismaalastele positiivne mõju. Eelduslikult toob see

kaasa töökohavahetuse mõningase suurenemise töötamiseks tähtajalist elamisluba omavate

välismaalaste seas. Üldpõhimõtted – et PPA-le tuleb esitada töökoha vahetamiseks taotlus ja

enne töökoha vahetamist saada PPA-lt selleks luba – ei muutu. Seega ei too muudatused

eelduslikult kaasa ulatuslikku kohanemisvajadust.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid

avaldavad mõju siis, kui nad soovivad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba

omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne

uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuste avaldumise sagedus ulatuslik.

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud).

ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. ELT L

382, 28.10.2021, lk 1–38. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses

teenuste osutamisega. EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1–6. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. ELT L 94, 28.3.2014, lk 375–390.

46

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja

jätkuvalt esitatakse uus töötamiseks antud elamisloa taotlus, ei too välismaalasele kaasa

negatiivseid tagajärgi. PPA saab taotleja suunata õige taotlusprotsessi suunas.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad sihtrühmale positiivset sotsiaalset

mõju. Kuigi töökohavahetuse registreerimise uus menetlus tingib teatava kohanemisvajaduse,

muutub töökohavahetus välismaalasele hõlpsamaks ja kiiremaks.

6.1.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti ettevõtted, kes soovivad tööle võtta välismaalast, kes juba omab kehtivat

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2024. aasta

seisuga Eestis 158 378.35 Tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. aastal tähtajalist

elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati, oli 1092.

Tabel 11. Tööandjaid, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti

või pikendati

2022 2023 2024

Tööandjate arv, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba

töötamiseks anti või pikendati 1280 1284 1092

Allikas: PPA

2024. aasta detsembri lõpu seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks kokku 10 327

välismaalast, kuid mitte kõik neist ei soovi töökohta vahetada. Aastas taotleb uut tähtajalist

elamisluba töötamiseks ligikaudu 720 välismaalast, kes juba omavad tähtajalist elamisluba

töötamiseks.

Võttes arvesse majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu ja potentsiaalselt töökohta vahetavate

välismaalaste arvu, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Eesti ettevõtete halduskoormus juba Eesti tööturul viibiva

välismaalase tööle võtmiseks väheneb. Kehtiva korra kohaselt peavad tööandjad esitama

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse. Kuna tähtajalise elamisloa

taotluse kohta teeb haldusorgan otsuse 90 päeva jooksul ning sageli on vajadus, et välismaalane

vakantsi kiiremini täidaks, taotletakse praktikas samal ajal ka lühiajalise töötamise

registreerimist. Lühiajalise töötamise registreerimist kasutatakse selleks, et uuel töökohal saaks

kiirendatud korras tööle asuda, samal ajal kui PPA menetleb veel uue elamisloa taotlust.

Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja

taotlesid uut töötamiseks antud elamisluba, taotlesid paralleelselt ka lühiajalise töötamise

registreerimist. Muudatuste järel peab küll tööandja PPA-le esitama töökohavahetuse

registreerimise taotluse, kuid lisaks sellele ei tule enam välismaalasel esitada uut elamisloa

taotlust ega tööandjal selle juurde kutset. Samuti on töökohavahetuse registreerimise menetlus

oluliselt kiirem. Seetõttu on muudatuste järel Eesti ettevõtete jaoks edaspidi juba Eesti tööturul

olevate välistöötajate tööle võtmise protsess vähem koormav ja tõhusam.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski

ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu,

üksnes töökohavahetuse kord muutub paindlikumaks. Eesti ettevõtted puutuvad muudatuste

35 Statistikaamet.

47

tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva – üksnes siis, kui soovitakse tööle võtta

välismaalast, kellel on juba kehtiv Eesti elamisluba töötamiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

vajaliku tööjõu olemasolu on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest uuest töökohavahetuse regulatsioonist, aitavad maandada tõhus ja pidev

infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset majanduslikku mõju. Kuigi

tööandja peab juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse, muutub protsess tööandjale hõlpsamaks ja kiiremaks

ning väheneb töökohavahetusega kaasnev bürokraatia.

6.1.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning

elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötas 2024. aasta seisuga

4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel

on peale töökohavahetuse registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused avaldavad PPA töökoormusele positiivset mõju, kuna

väheneb töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamiseks esitatavate taotluste ja seega ka

läbiviidavate menetluste hulk. Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks

elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahetuse registreerimise menetluse, on

töökohavahetuse registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse üksnes

uue töötamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti väheneb lühiajalise töötamise registreerimiste

menetluste hulk. 2024. aastal taotles lühiajalise töötamise registreerimist 249 välismaalast,

kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba, taotlesid samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimist.

Tabel 12. Välismaalased, kelle puhul esitati peale elamisloa taotluse ka lühiajalise

töötamise registreerimise taotlus

2022 2023 2024

Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse esitanute

arv 704 740 711

Lühiajalise töötamise registreeritud isikute arv, kellel oli

elamisluba töötamiseks 334 232 249

Osakaal neist, kes esitas uue elamisloa taotlusega samal ajal ka

lühiajalise töötamise registreerimise taotluse 47% 31% 35%

Allikas: PPA

Kuna töökohavahetuse registreerimise taotlusega kiireneb töökohavahetuseks vajalike

menetluste aeg, siis ei ole tööandjatel enam tarvilik esitada lühiajalise töötamise registreerimise

taotlust, et välismaalane saaks kiiremini nende juures tööle asuda.

Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb

teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet. PPA peab

täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja

viisamenetlusi.

48

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta PPA põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna

väheneb haldusorgani halduskoormus. Kuigi töökohavahetuse uus regulatsioon toob kaasa

mõningase kohanemisvajaduse, vähendab muudatus koondina PPA ametnike töökoormust.

6.1.4. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.36

Mõju ulatus on väike. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt

riigi julgeolekut. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ei muudeta. Ka

edaspidi kontrollitakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei oleks ohuks riigi avalikule

korrale või julgeolekule. Küll võimaldatakse kehtiva elamisloa alusel paindlikumatel

tingimustel ja vähesema bürokraatiaga töökohavahetust. Seejuures – nii nagu ka praegu – ei

anta luba töökoha vahetamiseks, kui seaduses sätestatud töötamise tingimused, muu hulgas

töötasu nõude osas, ei ole täidetud. Mõistlikuma ja kiirema töökohavahetuse protsessiga

suureneb tõenäosus, et välismaalane ja tööandja teevad töökohavahetuseks seaduses ette nähtud

toimingud. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna

turvalisusele. Kuna Eestis töötamise tingimustes ei tehta eelnõuga põhimõttelisi muudatusi, ei

ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Pigem kasvab

võimalus tõhusamalt kaasata tööturule neid välismaalasi, kes siin juba viibivad, mis võib

täiendavat välistööjõu sisserännet vähendada.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu-

korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

tuleneda paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitab vältida töökohavahetuse

registreerimise menetlus, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli

menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke väärkasutuse

riske. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on

suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt

lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub

õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise-

turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju.

6.1.3. Mõju välissuhetele

Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus

viiakse kooskõlla EL-i õigusega.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega,

mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed.

36 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

49

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma

riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi.

Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal

viibida.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele,

kuid mõju ei ole oluline.

6.2. Töötaolek

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes omavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja jäävad tööta.

2025. aasta jaanuari seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast. Kuna

kehtiv kord reeglina ei luba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel tööta olla, on

keeruline prognoosida, kui palju võib olla neid välismaalasi, kes muudatuste järel tööta jäämise

õigust kasutavad. Võttes aluseks välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, võib

eelduslikult tööta jääda u 720 välismaalast aastas (2022.–2024. aasta keskmine, mis moodustab

u 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest). Samas ei ole tööta jäävatel

välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida iseseisvalt.

Eesti Töötukassa hinnangul võib muudatuse järel lähtuvalt senisest praktikast end töötuna

arvele võtta u 10% tähtajalise elamisloaga töökohavahetajatest. Statistikaameti Eesti Tööjõu-

uuringu andmetel otsis 2024. aastal 16-aastasest kuni pensioniealisest töötust kolmanda riigi

kodanikust (v.a Venemaa kodanikud) Eesti Töötukassa vahendusel tööd 68% (uuringus

eristatakse ainult kodakondsust, mitte Eestis viibimise alust). Lähtudes senisest trendist, et

töökohta vahetab aastas u 8% tähtajalise elamisloaga inimestest (u 720 inimest aastas), tuleks

neist muudatuse järel vahepealsel perioodil töötuna arvele 10–68% ehk u 72–490 inimest aastas

(u 6–41 inimest kuus), mis moodustab kõikidest töötuna registreeritud inimestest (2024. aastal

keskmiselt 50 300 kuu lõpu seisuga) marginaalse osa, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus

väike.

Mõju ulatus on väike. Kehtiva korra kohaselt toob reeglina töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba omava välismaalase tööta jäämine kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise. Erandina

on lubatud olla tööta vaid siis, kui töösuhe lõppes koondamisega majanduslikel põhjustel.

Muudatuse järel on välistöötajatel lubatud elamisloa kehtivusaja jooksul jääda tööta ka muul

põhjusel, sealhulgas vabatahtlikult töösuhte lõpetamise korral. Sellel perioodil on neil võimalik

otsida uut tööandjat. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna väheneb sõltuvus

tööandjast ja suureneb tööturul liikumise paindlikkus. Seeläbi aitab muudatus võidelda töötajate

ekspluateerimise vastu. Samuti suurendab võimalus end tööta olemise ajal töötuna arvele võtta

ja tööturuteenuseid saada, uue kvaliteetse töö leidmise võimalusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid

avaldab mõju siis, kui nad soovivad lõpetada töötamise tööandja juures, kellega nende

elamisluba on seotud, ja nad ei ole veel leidnud uut töökohta. Keskmiselt 8% töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa saajatest taotles aastas uut elamisluba ning keskmiselt omati elamisluba

enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik.

50

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatus võib motiveerida tähtajalise

elamisloa alusel siin viibivaid välismaalasi senisest sagedamini töökohta vahetama ja end

ajutiselt töötuna arvele võtma. Kuna sihtrühma töötuna arvele võtmine ei ole seni olnud lubatud

(v.a koondamise korral), võib sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu muudatusest mõjutatud

sihtrühma suurus olla praktikas prognoositust suurem. Kuigi muudatus võib ajendada sihtrühma

senisest enam end lühiajaliselt töötuna arvele võtma, ei kaasne sellega negatiivseid mõjusid,

kuna sihtrühm saab töötuna arvel olla sõltuvalt tähtajalise elamisloa kestusest piiratud aja (kuni

kolm või kuni kuus kuud), mille jooksul tuleb asuda tööle, et elamisloa kehtivus säiliks.

Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja seetõttu lahkutakse töösuhte lõppemise järel Eestist,

sest ei teata, et teatud perioodi võib tööta olla, aitab maandada tõhus ja järjepidev

teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad sihtrühmale positiivset sotsiaalset

mõju. Muudatuste järel suurenevad välistöötajate õigused ja võimalused tööturul liikumiseks.

Muudatused toovad kaasa mõningase kohanemisvajaduse, kuid nendega kokkupuude ei ole

sage.

6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

1) PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust

ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;

2) Eesti Töötukassa ametnikud, kelle tööülesanne on maksta töötutoetust ja töötushüvitist

ning pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid, et toetada uue töö leidmist.

PPA-s töötas 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Eesti Töötukassas töötas 2025. aasta

algusega 917 töötajat. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine.

Mõju ulatus on väike.

 Mõju PPA-le

Kui kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt toob töösuhte lõppemine üldjuhul kaasa

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, siis edaspidi peab PPA

elamisloa suhtes läbi viidava järelevalve ja muude menetluste puhul silmas pidama, et

välismaalane võib teatud perioodi olla tööta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat

elamisluba või elamisõigust Eestis 234 924 välismaalast, neist 10 306 tähtajalist elamisluba

töötamiseks. Seega ei ole nende välismaalaste osakaal, kelle puhul peab elamisloa menetlustes

tööta olemise perioodi silmas pidama, märkimisväärne. Samuti ei too muudatus eelduslikult

kaasa olulist kohanemisvajadust. Kehtiva korra kohaselt on õigus tööta olla EL-i sinise kaardi

valdajal ning välismaalasel, kelle töösuhe lõppes majanduslikel põhjustel koondamise tõttu.

Seejuures on tööta olemise lubatud periood EL-i sinise kaardi valdajate puhul sama, mis

eelnõuga kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul üldiselt. Seega peavad

PPA ametnikud teatud välismaalaste kategooriate puhul juba praegu silmas pidama

välismaalase õigust olla teatud perioodi tööta.

 Mõju Eesti Töötukassale

Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa töötajate töökoormusele on väike, kuna

lisanduvate tööturuteenuste ja töötushüvitise saajate arv on väike. Võttes arvesse uute

registreeritud töötute koguarvu (2024. aastal oli uusi registreeritud töötuid üle 90 000), ei ole

aastas umbes 72–490 uue töötu lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga.

51

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju ei

avalda.

6.2.3. Mõju välissuhetele

Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus

viiakse kooskõlla EL-i õigusega.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega,

mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riske ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele,

kuid mõju ei ole oluline.

6.3. Muud VMS-i muudatused

Lisaks töökoha vahetamise ja tööta jäämise õigusega seonduvatele muudatustele muudetakse

eelnõuga VMS-i järgmiselt:

 seatakse piirang, et tööandja ei või välismaalaselt sisse nõuda töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa taotlemise eest tasutud riigilõivu ning sätestatakse karistused vastava piirangu

rikkumise korral;

 ajakohastatakse üldiselt VMS-is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärasid;

 lubatakse välismaalasel, kelle elamisloa kehtivus lõppeb elamisloa pikendamise või uue

elamisloa taotlemise menetluse ajal, Eestis töötada.

6.3.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm:

1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast.

2) välismaalased, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist: 2024.

aastal taotles 409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist.

Kokku esitati 2024. aastal 12 912 tähtajalise elamisloa saamise või pikendamise taotlust. Seega

võib öelda, et sihtrühma suurus on keskmine.

Tabel 13. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemine

Aasta 2022 2023 2024

Taotlused töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa saamiseks 5006 4224 2994

Taotlused töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa pikendamiseks 423 488 409

KOKKU taotlused tähtajalise

elamisloa saamiseks või

pikendamiseks

16 267 14 814 12 912

52

Allikas: PPA

Mõju ulatus on keskmine.

1) Muudatus, millega seatakse riigilõivu sissenõudmise piirang, omab välismaalastele

positiivset mõju. Kuigi seadus ei piira võimalust, et riigilõivu võib tasuda ka

välismaalane ise, välditakse muudatusega näiteks olukorda, kus tööandja on tasunud

riigilõivu välismaalase eest ning hiljem hoiab tasu palgast kinni, kuigi sellist kokkulepet

välismaalase ja tööandja vahel ei olnud.

2) Muudatus, millega kehtestatakse VMS-is juriidilisele isikule rikkumiste korral

kõrgemad trahvimäärad omab välismaalastele positiivset mõju, kuna eelduslikult on

kõrgemad trahvimäärad mõjusamad ajendamaks tööandjaid kinni pidama VMS-is

sätestatud reeglitest. Seega suurendatakse muudatusega välismaalaste kaitset

tööandjapoolse ekspluateerimise eest.

3) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele

välismaalastele, olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi staatuste taotlemine on reeglipärane, on see siiski

liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Riigilõivu

tagasimakse piirangu muudatus avaldab mõju ainult siis, kui tööandja on välismaalase eest

riigilõivu tasunud. VMS-i § 130 alusel viibivale välismaalasele töötamise õiguse andmine

avaldab mõju üksnes juhul, kui välismaalase elamisloa kehtivus ja ka tema tähtajalise elamisloa

kehtivusaja lõppemisest tulenev viibimisaeg Eestis lõppeb menetluse vältel. Juriidilise isiku

karistusmäärade muudatus avaldab mõju siis, kui tööandja on VMS-i tingimusi rikkunud. Seega

ei ole muudatuste avaldumise sagedus ulatuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad sihtrühmale positiivset sotsiaalset

mõju. Suureneb välismaalaste õiguste kaitse ja õiguskindlus menetlustähtaja kogukestuse

suhtes.

6.3.2. Mõju majandusele

Sihtrühm:

1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast;

2) välismaalased, kes pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist;

3) tööandjad, kes soovivad välismaalast tööle võtta: 2024. aastal taotleti või pikendati

tähtajalist elamisluba töötamiseks 1092 tööandja juures;

4) tööandjad, kes rikuvad VMS-i nõudeid: 2024. aastal võeti VMS-i alusel vastutusele 38.

juriidilist isikut.

Mõju ulatus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba või selle pikendamist, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga.

Tööturu vaatest on positiivne, et välismaalane võib elamisloa taotluse pikendamise või uue

elamisloa taotluse läbivaatamise menetluse ajal jätkata töötamist. Riigilõivu tasu

tagasinõudmise piirang, millega tõkestatakse võimalust, et tööandja näiteks välismaalase

töötasust tasutud riigilõivu kinni peab, avaldab välismaalastele samuti positiivset mõju.

Muudatus, mille kohaselt ei või tööandja välismaalaselt sisse nõuda riigilõivu tasu ja mille

kohaselt võib piirangu rikkumise korral tööandjat karistada, ei oma eelduslikult olulist

53

majanduslikku mõju, kuna mõju avaldumise sagedus on väike (staatust taotletakse üks kord viie

või kümne aasta jooksul) ning tööandjal ei ole kohustust tasuda välismaalase eest riigilõivu.

Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine võib senisest enam ajendada tööandjaid

järgima seaduses sätestatud tingimusi välismaalase tööle võtmisel.

Mõju sagedus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud

tähtajalist elamisluba, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Mõju

tööandjatele on vähene. Staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis või

kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kuigi muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju (väheneb

töötajate ekspluateerimise risk), ei avalda need koondina sihtrühmale olulist majanduslikku

mõju.

6.3.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku.

PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja

asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökoha vahetamise registreerimise ka muid

ülesandeid, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike.

1) Muudatused, mille kohaselt kehtestatakse karistused tööandjale, kes on välismaalaselt

töötamiseks antud elamisloa taotluse riigilõivu sisse nõudnud, toovad PPA-le kaasa

mõningase töökoormuse kasvu. Kuna muudatuste järel võib PPA karistada tööandjat

rahatrahviga, siis peab PPA edaspidi hakkama tegema vastavaid trahvi määramise

toiminguid.

2) Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine eelduslikult PPA töökoormust oluliselt

ei mõjuta, kuna sisulisi muudatusi väärteomenetlustes ei tehta. Küll võib mõneti

väheneda rikkumiste arv, kuna kõrgemad karistusmäärad võivad ajendada tööandjaid

seaduses sätestatud reeglitest senisest rohkem kinni pidama.

3) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele

välismaalastele, PPA töökoormusele olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse

kooskõlla praktikaga.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju, kuna

suureneb PPA töökoormus. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ja asjaolu, et PPA

põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju.

6.4. Võrdse kohtlemise sätted

6.4.1. Sotsiaalne mõju

54

Sihtrühm: lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavad

kolmandate riikide kodanikud.

Direktiivi ülevõtmisega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele kolmandate riikide

kodanikele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Pikaajalisi viisasid lühiajalise töötamise

eesmärgil on aastate jooksul välja antud järgmiselt:

Tabel 14. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja soo lõikes

2020 2021 2022 2023 2024

M 11 740 17 018 9567 2941 2121

N 2369 3588 1812 589 477

Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA

Tabel 15. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja vanuse lõikes

2020 2021 2022 2023 2024

Alla 65-aastased 14 089 20 582 11 356 3518 2587

65-aastased ja vanemad 20 24 23 12 11

Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA

Tabel 16. Kehtivate lubade arv 31. detsembri seisuga

2020 2021 2022 2023 2024

Elamisluba töötamiseks 7941 9366 10 740 10 893 10 327

Elamisluba muul

eesmärgil 39 996 26 609 28 828 29 535 29 580

Rahvusvaheline kaitse 316 341 40 782 42 031 42 260

Pikaajaline viisa töötamise

eesmärgil 9476 15 538 8338 2571 1960

Allikas: PPA

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike.

Sotsiaalkindlustushüvitiste laiendamine seoses direktiivi ülevõtmisega puudutab eelkõige ema

ja isa vanemahüvitist, toitjakaotustoetuse kvalifikatsiooni nõudeid, puuetega inimeste

sotsiaaltoetusi, töövõimetoetust ning pensioneid.

Kuna hüvitiste ja toetuste saamine eeldab vajalike tingimuste täitmist, siis on toetuste saajate

arv eeldatavalt väga väike.

Ema vanemahüvitise osas on antud sihtrühm juba PHS-is kaetud, mistõttu olemasolev sihtrühm

ei laiene. Isa vanemahüvitise, toitjakaotushüvitise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul on

ilmselt tegu üksikjuhtumitega. Sama võib öelda pensioniealiste töötajate kohta, kuna valdavalt

tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama tööealised inimesed. Pensioniealise töötaja osas mõju

praktiliselt puudub, kuna kehtiva õiguse alusel on võimalik saada pensioni elukohariigist

sõltumata (pensione eksporditakse üle maailma). Samas kehtivad pensionide eksportimisel

teatud piirangud pensioniliikide osas (ennetähtaegsed pensionid), mida tulevikus enam ei saa

55

rakendada. See mõjutab ainult üksikuid inimesi, mistõttu mõju sihtrühma suurenemisele on

väga väike.

Mõnevõrra rohkem prognoositakse töövõimetoetuste saajaid. Prognooside aluseks on välja

antud pikaajaliste viisade arv ja eeldus, et Eestis tulevad töövõimet hindama inimesed, kes

varem ei ole vastavat toetust koduriigist saanud. Mõnel juhul võib tekkida vajadus tuvastada

isikul pärast töövõime hindamist ka puude raskusaste. Tõenäoliselt on tegemist

üksikjuhtumitega, kuna võib eeldada, et ajutiselt Eestisse saabuvate töötajate terviseseisund

võimaldab neil normaalselt tööelus osaleda.

Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, kuna sihtrühma

kuuluvatel isikutel tekib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ainult juhul, kui vajalikud

tingimused hüvitiste ja toetuste saamiseks on täidetud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused

avaldavad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju, kuna sellega laieneb ka neile teatud

sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saamise võimalus.

6.4.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm: Eesti Töötukassa töötajad ning SKA ametnikud ja töötajad.