Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0

asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Ave Kallo

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel (kooskõlas EhSRS §

13 lg 4)

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: Põhimaantee: 72601:001:1493, 72601:001:1017,

29701:005:0136, 50401:001:0020, 50401:005:0011,

50401:006:0006, 50402:001:0001; 50301:001:0671,

50301:001:0561.

Kõrvalmaanteed: 29701:006:0336; 50401:001:0012,

50401:001:0018.

Kohalikud teed: 50401:001:0363, 50401:001:1352,

50401:001:0807, 50401:001:0806, 50401:001:0819.

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Haiba, Kernu ja Kustja külad)

ning Rapla maakond Märjamaa vald Käbiküla, Lestima,

Pajaka Varbola, Põlli, Vaimõisa, Ringuta, Orgita ja

Päädeva külad.

Projekteeritava põhimaantee lõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava olemasoleva põhimaantee katastriüksused,

ümberehitatavate kõrvalmaantee ja riigiteeks ümberehitatavate kohalike teede

katastriüksused. Projektlahenduse koostamisel on vajalik täiendava teemaa omandamine

põhimaantee uue trassi alla jäävatest ja teedega piirnevatest kinnisasjadest, esialgse

ettekujutuse annab tee eskiislahendus. Projekteerimise käigus võib selguda

eskiislahendusega võrreldes veel täiendava teemaa vajadus. Teemaa vajadus näidatakse

krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub rahvusvahelisse

Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku.

Tallinn–Pärnu–Ikla maantee on tähtis Eestit läbiv Põhja- ja Lääne-

Euroopa vaheline turismi- ja transpordimarsruut. Riigitee 4

Tallinn‒Pärnu‒Ikla maantee on osa Põhjameri‒Balti

transpordikoridorist.

Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2022.

aasta andmetel vahemikku 8460-8663 autot ööpäevas, millest 21-

24% moodustab raskeliiklus.

Teelõigule on koostatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44,0“ koos

keskkonnamõju strateegilise hindamisega (Harju maavanema 14.

novembri 2014 korraldusega nr 2133). Teemaplaneering on

integreeritud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ (riigihalduse

ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78). Teemaplaneering on

kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/harjumaa/ .

Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ koos

keskkonnamõju strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla

maavanema 23.05.2016. a korraldusega nr 1-1/16/348).

Teemaplaneering on integreeritud Rapla maakonnaplaneeringusse

2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018. a käskkirjaga

nr 1.1-4/80). Teemaplaneering on kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/.

Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor ning

üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris,

tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu

elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on määratud teede, sh

kohalike teede, eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja ristete

asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Teemaplaneering

sätestab võimaluse joonehitise planeeringut täpsustada

projekteerimistingimustega.

Transpordiameti tellimusel koostab Roadplan OÜ riigitee 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,3 Kernu–Päädeva teelõigu

eelprojekti (töö nr 23014), mille koosseisus on 2023. a valminud I

klassi maantee eskiislahendus (lisa 2), mis on laetud lingile:

https://pilv.mkm.ee/s/iCsOxmmuDqSMxIZ.

Projekteerimistingimused menetletakse eskiislahenduse alusel.

Eskiis on koostatud teemaplaneeringu ja eeluuringute

(liiklusuuring, planeeringud ja kitsendused, ulukiuuring) andmete

alusel.

5.1.2. Projekti

eesmärk  Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 Kernu–

Päädeva teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I klassi maantee

toimimiseks vajalike teede ning rajatistega.

 Teemaplaneeringuga kavandatud teedevõrgu asukoha

täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine.

 Projektalal liikuvuse tagamine erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,

ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus,

põllumajandustehnika jms).

5.1.3. Lubatud

suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 120 km/h. Muudel teedel 40-70 km/h, põhjendatud

juhul kõrgem või madalam.

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

Rahuldav

5.1.5. Sõiduradade

arv

Põhimaanteel 2+2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede ristlõike valimise juhend“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda punktis 5.1.1 viidatud eskiislahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteerida kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja liikluskorraldus

lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja

liikluse koosseisust.

5.2.4. Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine ja nende

ühendamine kogujateede kaudu vastavalt eskiislahendusele.

5.2.5. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.6. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Eskiisis toodud bussipeatuste asukohtade leidmisel on tehtud koostööd kohalike

omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega, vajadusel täpsustada eskiislahenduses

toodud bussipeatuste vajadust ja asukohti.

5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus

projekteeritakse.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.4. Hinnata eeldatavat parkimiskohtade vajadust bussipeatuste juures ja vajadusel

projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.3. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms)

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Kavandatavate rajatiste

asukohad on esitatud eskiisjoonisel.

5.5.2. Uued rajatised projekteerida kasutusajaga vähemalt 100 aastat.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse

ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Põhimaantee katend ja teiste püsikatendiga teede katend projekteerida kasutusajaga

vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0

asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus (I etapp).

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõju hindamine Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas

keskkonnamõju hinnang.

Koostas: Elle Tamm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiislahendus (5 asendiplaani joonist)

Joonised algavad teelõigu Haiba poolsest otsast ning liiguvad Märjamaa

suunas. Failide suure mahu tõttu on eskiislahendus kättesaadav lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/iCsOxmmuDqSMxIZ (link on aktiivne kuni 31.05.2026)

ja Transpordiameti koduleheküljelt:

https://transpordiamet.ee/otsing?keyword=Projekteerimistingimused&sort_by=

created

Transpordiameti korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid:

Õigusakt või dokument Tekstis kasutatav lühend

Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

12,0–44,0“ ning Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 44,0- 92,0".

Teemaplaneering

Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,3 Kernu–Päädeva teelõigu eskiislahendus (Roadplan OÜ töö nr 23014), ühtlasi

projekteerimistingimuste lisa 2. Eskiislahendus

Eskiislahendus, eskiisjoonis

Riigiteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 41,9-62,3 asuv Kernu–Päädeva teelõik Kernu–Päädeva teelõik

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Alus: LKS § 14 lg 1 p 7 ja

EhS § 31 lg 4 p 1

Kiri 06.12.2023 nr 6-

2/23/23008-2

Projekteerimistingimuste andmise menetlusega on samaaegselt käimas keskkonnamõju hindamise (KMH)

menetlus „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva teelõigu eelprojekti keskkonnamõju

hindamine (KMH)“. Keskkonnaamet on käesoleva projektiga seotud märkused ja seisukohad edastanud KMH

menetluse raames. Projekteerimistingimuste eelnõu ja selle lisade osas täiendavad märkused puuduvad.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju ka kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele.

Edaspidi projekti koostamisel ja ehitusloa tingimuste määramisel tuleb arvestada KMH menetluse tulemuste,

järelduste ja keskkonnameetmetega. Transpordiamet otsustajana on mainitud KMH programmi nüüdseks

avalikustanud ning lähiajal toimuvad avalikud arutelud.

Projektala läbib kaitstava looduse üksikobjekti (Kükita Suurkivi) piiranguvööndit. Keskkonnaamet annab

nõusoleku ja kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu (looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 7 ja EhS § 31

lg 4 p 1 alusel).

Projekteeritav tee asub osaliselt kaitstava looduse üksikobjekti Kükita Suurkivi (Varbola rändrahn) kaitsevööndis.

Projekteeritava tee läheduses asub Vardi looduskaitseala, mis kuulub Vardi loodusalana Natura 2000 võrgustiku

koosseisu ning mitmed kaitsealuste liikide leiukohad. LKS § 14 lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitstava üksikobjekti

kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi.

Keelatud on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet

kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad

abinõud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et projekteeritud teed on võimalik ehitada selliselt, et tee rajamine ei kahjusta

Kükita Suurkivi seisundit ega ilmet.

Otsus: Võtta kooskõlastus teadmiseks. Projekteerida teelahendus

selliselt, et tee rajamine ei kahjusta Kükita Suurkivi seisundit ega

ilmet.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Alus: EhS § 42 lg 7 p 1;

MaaParS

§ 48 ja 50

Kiri 02.01.2024 nr 6.2-

1/10111-1

Maaparandusseaduse § 52 järgi kui maa-alale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse avalikult

kasutatavat teed või avalikes huvides vajalikku tehnovõrku või -rajatist ja käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud

kooskõlastamise käigus selgub, et maaparandussüsteemi tuleb uuendada, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet

kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks maaparandussüsteemi

uuendamise tingimused. Põllumajandus- ja Toiduamet võib määrata ka nimetatud tee, tehnovõrgu või -rajatise

asukoha maaparandussüsteemis.

Tehnilise eelprojekti koostamise käigus näidata ära millistel maaparandussüsteemidega seotud lõikudel on

planeeritud tee ehitusega seotud tööd. Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemide toimimist, siis

tuleb maaparandussüsteemid rekonstrueerida. Selleks võtta Põllumajandus- ja Toiduametilt maaparandussüsteemi

projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12). Põhiprojekti koosseisu lisada maaparandussüsteemide

ehitusprojekt, Maaparandusseaduse § 16.

Eeltoodust tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-

62,0 Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu.

Otsus: Võtta kooskõlastus teadmiseks ja arvestada kirjas tooduga

projektlahenduse koostamisel.

3 Kaitseministeerium - Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

Alus: EhS § 42 lg 7 p 1, §

120, § 121

*Vt märkus.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 4 Muinsuskaitseamet

Alus: EhS § 42 lg 7 p 1;

MuKS § 14, § 58

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Märjamaa Vallavalitsus

Kiri 05.01.2024 nr 9-

3.3/1576-14

Märjamaa Vallavalitsus ei toeta 20162 Vardi-Nurme tee liikluse suunamist kohalikule teele 5040007 Varbola-

Ruunavere tee. Hinnanguliselt on kohaliku tee liiklussagedus täna alla 50 auto ööpäevas, mis tõuseks käesoleva

projektlahenduse korral 447 autoni. Nimetatud liikluskoormuse kasv on oluline risk liiklusohtlike olukordade

tekkimisele, kuna Vardi-Nurme kõrvalmaanteele liigub hooajati intensiivne raskeveokite liiklus, peamiselt hakke

ja metsamaterjali vedu sadamasse. Varbola-Ruunavere tee olemasolev teekoridor ei ole piisava laiusega, et tagada

ohutu raskeveokite möödasõit ning samaaegselt arvestada kergliiklejatega teeserval. Teemaplaneeringu

koostamisel ei analüüsitud käesoleva liikluskorraldusega kaasnevaid ohte ning elanikel on põhjendatud ootus

teemaplaneeringu järgse kogujatee välja ehitamiseks põhimaanteest lääne suunal, kus rajatava kogujatee

kaitsevööndisse ei jää ühtegi elamut.

Lisaks teemaplaneeringu järgse lahenduse põhjal projekteerides vähenevad projekti realiseerimise ehituskulud,

kuna Vardi ristet ei ole vaja välja ehitada. Käesoleva projektlahenduse järgi paikneb põhiteest nr 4 ida poolele

rajatav kogujatee suuresti uues asukohas, mistõttu on võrreldav põhiteest läänepoole ehitatava kogujatee

maksumusega, mis ehitatakse täielikult uude asukohta. Samuti ei paikne nimetatud alal ühtegi looduskaitselist

objekti. Märjamaa Vallavalitsus teeb ettepaneku projekteerida kogujatee põhimaanteest nr 4 läänepoole vastavalt

teemaplaneeringuga kehtestatud asukohale.

Teise ettepanekuna jätkaks läänepoolset kogujateed kuni kohaliku teeni 5040006 Ruunavere tee. Käesoleva

lahendusega kavandatakse kohaliku Ruunavere silla kõrvale ehitada uus sild. Nimetatud silla ehitus antud

asukohas ei ole vajalik kui Vardi riste projektist välja jätte. Silla ehituse palume kavandada põhitrassist lääne

poole Ruunavere tee ühendamiseks kogujateega. Antud muudatuse korral jääks erateed 5041628 Noodamäe ja

5041629 Purka liikluskorraldus samaks. Ruunavere tee on oluline ettevõtlus ja turismi tee, kus paikneb

muinsuskaitse all olev Ruunavere postijaam.

Palume arvestada mõlema eeltoodud ettepanekuga. Põhimaantee trassi ja kogujateede valikul on väga oluline

arvestada, et teed projekteeritakse pika vaatega tulevikku. Märjamaa Vallavalitsusele on väga oluline elanike

rahulolu ja elama kutsuva elukeskkonna hoidmine maapiirkonnas.

Põhjendus: Avalikul arutelul 14.12.2023 ning kirjalikult

avalikustamise käigus esitati maaomanike poolt korduvalt

ettepanekuid muuta Vardi-Nurme tee ühendamist planeeritavasse

Varbola liiklussõlme, kuna Varbola-Ruunavere teele kavandatud

lahendus mõjutanuks negatiivselt selle kohaliku tee äärsete

elanike elukeskkonda.

Transpordiamet analüüsis tagasisidet, kaalus väljatoodud

erinevaid argumente ning otsustas koostöös projekteerija ja

Märjamaa Vallavalitsusega tee eskiislahendust muuta. Muudetud

eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme tee uus lõik kavandatud

põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule vastavasse

asukohta. Selles asukohas on teelõik keset metsa ning elamutest

eemal.

Samuti on lahendust muudetud ja eskiislahendusse lisatud

põhimaanteega paralleelne Ruunavere tee pikendus Vardi-Nurme

teeni, et parandada ligipääsetavust põhimaantee lääneküljel.

Sellega on kirjas esitatud ettepanekuid arvestatud. Muudetud

lahendusest teavitati puudutatud maaomanikke täiendavalt.

Muudetud lahendus on projekteerimistingimuste lisaks.

Otsus: Kirjas esitatud ettepanekuid Vardi-Nurme teelõigu

asukoha ja Ruunavere tee pikendamise kohta on arvestatud, võtta

projekteerimisel aluseks korrigeeritud eskiislahendus.

2 Maa-amet

Kiri 05.01.2024 nr 6-

3/23/16546-2

Eskiislahenduse kohaselt jäävad projekteeritavate teede alla järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille

valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning valitsema volitatud asutus Maa-amet:

• Pajutaguse, tunnus 72601:001:1393;

• Veere, tunnus 50301:001:0134;

• Laane, tunnus 50301:001:0370;

• Pikapõllu, tunnus 50402:001:0171;

• Lepalaane, tunnus 50301:001:0369;

• Ojaääre, tunnus 50402:001:0221.

Pikapõllu ja Ojaääre kinnisasjad on hõlmatud kasutusvaldusega OÜ Termiit Invest kasuks. Palume kaasata

projekteerimistingimuste menetlusse OÜ Termiit Invest.

Lisaks piirnevad projekteeritavad teed järgmiste riigi omandis kinnisasjadega, mille valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning valitsema volitatud asutus Maa-amet:

• Karjalatse tee 4, tunnus 72601:001:1427;

• Pajusalu, tunnus 72601:001:1207;

Põhjendus: Transpordiamet on kaasanud OÜ Termiit Invest

menetlusse.

Otsus: Esitada valmis projektlahendus Maa-ametile seisukoha

kujundamiseks.

Võtta teadmiseks kirjas toodud seisukoht ehitustöödega

alustamise võimalikkusest Maa-ameti ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade

osas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

• Teevahe, tunnus 50301:001:0714;

• Ritsu, tunnus 50401:001:1305.

Maa-ametil puuduvad vastuväited projekteerimistingimuste andmiseks Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km

41,9-62,0 Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt edastatud eelnõule. Palume

kaasata Pikapõllu (tunnus 50402:001:0171) ja Ojaääre (tunnus 50402:001:0221) kinnisasjade osas

projekteerimistingimuste menetlusse OÜ Termiit Invest (kontaktisik: Raivo Kallaste, e-posti aadress:

[email protected], kontaktnumber: 5521777).

Palume edastada Maa-ametile valminud projekti lahendus seisukoha kujundamiseks. Palume arvestada, et tee

ehitustöödega ei ole võimalik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti volitatud

valitsemisel olevatel kinnisasjadel alustada enne, kui teeks vajaliku maa osas on tehtud vajalikud äralõiked ning

maa omandiõigus on üle läinud. Palume alustada vastavate toimingutega esimesel võimalusel.

3 Terviseamet

Kiri 05.01.2024 nr 9.3-

1/23/7927-2

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Transpordiameti projekteerimistingimustes on kirjutatud: „Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad.“ Amet palub, mürauuringu valmimisel, edastada see

ametile hindamiseks.

 Välisõhus levivad müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel müratundlikel aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Pärast tee valmimist soovitab amet hinnata müra enim mõjutatud müratundlikel aladel ning vajadusel

rakendada täiendavaid müraleevendavaid meetmeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00.

 Nii ehitusaegsed kui ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Teha koostööd kavandatava tee läheduses elavate inimestega ning teavitada neid eelnevalt mürarikaste

töödega alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Otsus: Edastada mürauuring Terviseametile tutvumiseks. Kirjas

viidatud aspekte võtta arvesse projektlahenduse koostamisel.

4 Päästeamet

Kiri 12.12.2023 nr 7.2-

3.1/5460-5

Planeeritav Riigitee 4 Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee

ei jää ühegi suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõtte ohualasse.

Päästeameti „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“

metoodika kohaselt on maantee planeerimine lubatud.

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks.

5 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

E-kiri 20.11.2023

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA009. Projekteerimisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt

projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see.

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks, projekteerimise käigus

taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt tehnilised tingimused.

6 Telia Eesti AS

E-kiri 07.12.2023

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 41,9-62,0 Kernu-Päädeva lõigul paiknevad Teliale kuuluvad siderajatised.

Projekteerimiseks palume võtta tehnilised tingimused Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale

ja maaomanikule - Telia kaudu.

Otsus: Projekteerimise käigus taotleda Telia Eesti AS tehnilised

tingimused.

7 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Tutvunud esitatud materjaliga märgime, et projekteerimistingimuste koostamisel on arvestatud Harju

maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“ ning Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavast

teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

Kiri 08.01.2024 nr 13-

11/1894-3

44,0- 92,0". Samuti on arvestatud kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Rapla

maakonnaplaneeringuga 2030+. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik

määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes.

8 Riigimetsa Majandamise

Keskus

Kiri 09.02.2024 nr 3-

1.1/2024/526

Küsite RMK projekteerimistingimusi riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 Kernu–Päädeva lõigu I

klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks.

Oleme Teiega varasemalt need kokku leppinud 30.11.2023 aasta koosoleku protokollis nr 17. Juhtisite telefonitsi

tähelepanu, et eskiisprojekti on riigimetsamaal muudetud Vardi-Nurme ristmiku juures. Juurdepääs maaüksustele

Vardi metskond 9 ja Vardi metskond 10 on mõeldud mööda Kivita teed ja selle pikendust.

Oleme ka uue lahendusega tutvunud. RMK ei pea uut lahendust heaks. Juhime tähelepanu asjaolule, et uus

lahendus poolitab tiheda liiklusega maanteega riigimetsamaa Vardi metskond 9 (50401:001:0029) keskelt

pooleks. Täiesti uus maantee kulgeb paralleelselt põhimaanteega sellest 300 meetri kauguselt kuni Varbola

ristmikuni. Leiame, et selline maanteede hajutamine looduskooslustesse (metsad ja rohumaad) hõlmab palju

suurema osa lindude ja loomade elupaikadest ning muudab need neile ohtlikuks (eriti lindudele).

Ainuüksi majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on RMK siiski nõus ka uue lahendusega juhul, kui on täidetud

baastingimus – kõigile riigimetsa lahustükkidele peab olema tagatud juurdepääs, mis võimaldab riigimetsa

säästlikku majandamist (metsamaterjali ladustamist ja autovedu). Meie hinnangul puudub uuel eskiisil

nõuetekohane mahasõit Kivita teele juurdepääsuks Vardi metskond 9 läänepoolsele osale. Kinnitasite telefonitsi,

et nõuetekohane mahasõit lisatakse projekti.

Lisaks eeldame, et kehtima jäävad ka kõik need tingimused, mis me oleme juba omavahel protokollis nr 17 kokku

leppinud. Palume lisada nimetatud protokoll ja ka käesolev vastuskiri RMK projekteerimistingimustena projekti

juurde. Projektlahenduse valmimisel palume enne meiepoolset kooskõlastust selle tutvustamist.

Põhjendus: Avalikul arutelul 14.12.2023 ning kirjalikult

avalikustamise käigus esitati maaomanike poolt korduvalt

ettepanekuid muuta Vardi-Nurme tee ühendamist planeeritavasse

Varbola liiklussõlme, kuna Varbola-Ruunavere teele kavandatud

lahendus mõjutanuks negatiivselt selle kohaliku tee äärsete

elanike elukeskkonda.

Transpordiamet analüüsis tagasisidet, kaalus väljatoodud

erinevaid argumente ning otsustas koostöös projekteerija ja

Märjamaa Vallavalitsusega tee eskiislahendust muuta. Muudetud

eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme tee uus lõik kavandatud

põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule vastavasse

asukohta. Selles asukohas on teelõik keset metsa ning elamutest

eemal. Lahendus mõjutab rohkem looduskeskkonda, kuid on

kindlasti vähema mõjuga piirkonna elanikele. Detailselt

hinnatakse lahenduse keskkonnamõju koostamisel oleva

keskkonnamõju hindamise menetluse raames.

Uus teelahendus poolitab kaks riigimetsa maatükki, neile on

võimalik juurdepääs uutelt teedelt. Säilitatakse Kivita tee ristmik,

mis rekonstrueeritakse (võimaldab juurdepääsu Vardi metskond 9

läänepoolsele osale). Projektalal asuvate teiste riigimetsa

maatükkide osas jäävad kehtima 30.11.2023 toimunud koosoleku

protokollis nr 17 kajastatud lahendused.

Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. Lähtuda projektlahenduse

koostamisel protokollis nr 17 kajastatust ning näha ette Kivita tee

ristmiku rekonstrueerimine. Korraldada valmis projektlahenduse

tutvustamine RMK-le.

9 Saue Vallavalitsus - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 10 MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

11 Elektrilevi OÜ

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Tee

km

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu (kirjapilt muutmata) Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 40,8

Riisipere tee 1

72601:001:0143

Vahekapital OÜ

E-kiri 08.02.2024

08.02.2024 Edastan Riisipere tee 1 omaniku esindajana ettepaneku Karjatse tee ja Riisipere tee

teekaitsevööndi vähendamiseks ning juurdepääsu asukoha arvestamiseks.

Põhjenduseks toon asjaolu, et kinnistu asub tiheasutusalal ning omab oma asukohaga võimalikku

arenduspotentsiaali uuel tekkival ristmikul. Ühelt poolt on juba olemas kergliiklustee ja

tänavavalustus ning uue renoveeritava Karjatse tee näol ka sobiv võimalik juurdepääs.

Loodan et meie ettepanek saab heakskiidu ning ka meie saame anda nõusoleku Karjatse tee ehituseks

planeeritud viisil.

Selgitus:

Teeprojekt ei määra kaitsevööndite ulatusi, vaid kajastab Ehitusseadustikust ja

planeeringutest tulenevaid kaitsevööndi ulatusi. Karjatse tee teekaitsevööndi

ulatus tuleneb Saue valla üldplaneeringust, kus selleks on määratud 20m.

Kõrvalmaantee 11360 Riisipere-Kernu kaitsevöönd tuleneb Ehitusseadustiku

§ 71. Tegevuste kavandamisel kaitsevööndis tuleb silmas pidada EhS § 70 ja

72 nõudeid.

Pädev asutus Karjatse teelt uue mahasõidu kavandamise taotluse osas on

Saue Vallavalitsus. Otsus on Saue Vallavalitsuse ehitusloa andmise

korralduses.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

2 41,5 Kalda

29701:006:0596

J. K.

E-kirjad 17.11.2023,

23.01.2024,

29.01.2024

17.11.2023 (Kirjapilt muutmata) Sooviks teada mis kattega tee tuleb ja kuidas on sisse sõit

planeeritud minul koju. Jooniste peal näen, et uus tee ja minu teel on ristid peal, aga minule pole

sissesõitu märgitud. Kui tuleb uus tee mis tehakse minu teega?

23.01.2024 (tagasiside Karjatse tee muudetud lahendusele) Selle lahendusega ma nõus ei ole, sest

te võtate päris palju maad ära ja seal ulgas metsa tuka samuti. See mida te mulle alkselt saatsite

kuidas tee jookseb oli apsoluutselt teist moodi kui see mida praegu näen.

29.01.2024 (tagasiside Karjatse tee muudetud lahendusele) Proovime teha tee sama tee peale, sest

kui te võtate mult maad ära siis on probleem sellega, et mu tütar tahab maja ehitada ja selleks peab

olema 2000m3 Saku valla nõue. Kui on vähem siis ei saa me ehitada, aga ettevalmistus on meil

tehtud. Ma ei näe probleemi kui teeme uue tee vana tee peale. Vana tee on laugem kui see mida te

soovite teha. Loodan et saate aru mu murest ja koostöö meil laabub.

Selgitus:

Karjatse tee on kavas lahendada tolmuvaba kattega, täpne lahendus selgub

edasise projekteerimise käigus ja koostöös tee omanikuga.

Karjatse tee lahendust on peale 23.01.2024 ja 29.01.2024 esitatud e-kirju

korrigeeritud, tee on viidud rohkem kattuma olemasoleva tee asukohaga ning

seetõttu kaasneb väiksem äralõige eramaast. Lahendus toob kaasa kurvis

kiiruse alandamise vajaduse.

Pädev asutus Karjatse tee osas on Saue Vallavalitsus. Otsus on Saue

Vallavalitsuse ehitusloa andmise korralduses.

3 41,5 Kurvi 29701:006:0591

K. P.

E-kirjad 03.01.2024 ja

05.02.2024

3.01.2024 Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4 (E67)

Tallinn– Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti

koostamiseks.

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel olete esitanud mulle, kui puudutatud kinnisasja omanikule

arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu.

Eelnõust selgub, et olete projekteerinud uue lahendusena Karjatse tee (2970025) nn. kohaliku teena.

Eskiisilt nähtu, et antud tee läbib mulle kuuluvat Kurvi katastriüksust 29701:006:0591 lõigus PK

0+00+PK13+00. Kurvi katastriüksus on 100% elamumaa, kuhu on planeeritud üksikelamu.

Sõlmitud on elektrileping 3x40A Eesti Energiaga. Väljastatud on projekteerimistingimused, mis

käesolevaks ajaks on küll kaotanud kehtivuse, kuid ___ 12.2023.a on esitatud uus taotlus

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla km 41,9-62,0

Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks. Lisas 1.punktis 4.Ehitamisega

hõlmatava kinnisasja andmed. 4.1. Kohalikud teed, pole Kurvi katastriüksust 29701:006:0591 isegi

välja toodud.

14.12.2023 toimunud eskiislahenduse tutvustamisel, avaldas projekteerija, et sellele kinnistule

nagunii ehitada ei saa, kuna kaasnevad piirangud teeehitus koridorile.

Võttes arvesse, et eelnimetatud kinnistu on looduslikult mitmekesine ning pool on soine märgala,

tekib planeeritud tee ehitamise puhul olukord, kus kinnistule on üksikelamu ehitamine võimatu.

Seetõttu teen ettepaneku, et antud teelõik jääks hetkel olemasolevasse asukohta, mis ei lõhuks Kurvi

katastriüksust ning võimaldaks kasutada kinnistut ikkagi üksikelamu ehitamiseks.

Projekteerimistingimuste eelnõust ei selgu ülekaalukad avalikud huvid uue teekoridori rajamiseks

ning ei ole arvestatud eraomandi puutumatusega.

05.02.2024 (peale Karjatse tee lahenduse muutmist ja uue lahenduse tutvustamist)

Uue lahendusega võib nõus olla. Kas on võimalik teada ka ehitusealuse pinna ja tuleneva

teepiirangu pindala?

Selgitus: Karjatse tee lahendust on peale 3.01.2024 e-kirja korrigeeritud, tee on viidud

rohkem kattuma olemasoleva tee asukohaga ning seetõttu kaasneb väiksem

äralõige eramaast. Lahendus toob kaasa kurvis kiiruse alandamise vajaduse.

Pädev asutus kohaliku Karjatse tee osas on Saue Vallavalitsus. Otsus on

Saue Vallavalitsuse ehitusloa andmise korralduses.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

4 41,5 Karjatse

29701:006:0470

M. M.

E-kirjad 25.01.2024 ja

03.02.2024

25.01.2024 Tutvusin korrigeeritud eskiisi lahendusega riigitee 4/E67/Tallinn-Pärnu-Ikla km.41,9-

62,0Kernu-Päädeva teelõigu 1 klassimaanteeks ehitamisega. Mul on küsimusi projekti lahenduse

osas, kus on täielikult likvideeritud juurdepääs Karjatse majapidamisele. Tee kaitsevöönd jääb

kaugele kinnistu sisse. Juba 1996.a. piirneb krunt võrkaiaga teraspostidel. Krunti piirab tihe hekk

ja on kõrghaljastatud. Seega minu vastuväide on puuduv autode parkimiskoht. Seoses toimiva

majapidamise ,minu kõrge vanuse ja tervisliku seisundiga kasutan palju teenuseid, mis eeldavad

turvalist autode parkimist elamule juurdepääsuks. Valla koduteenus, kiirabi, toidukuller, prügiaut,

jne. Ma ei saa nõustuda projektiga ,mis ei taga inimväärset turvalist elu kodus. Praegune

projektilahendus on negatiivne Karjase majapidamisele. Jäi veel mainimata võimalik kõrge

mürakoormus. Karjatse on ainus majapidamine trassi kõrval. ülejäänud kinnistud on tühjad.

03.02.2024 Pöördun nüüd oma murega Teie poole kuna minu probleemile pole lahendust leitud.

Elan kavandatava riigitee 4 /E67 Tallinn-Pärnu-Ikla km.41,9-62,o Kernu-Päädeva teelõigu kõrval

Minu Karjatse kinnistu on tee kõrval. Oma tervisliku seisundi tõttu kasutan palju kojutoomise

teenust. Toidukullerit, koduteenust, käib ka kiirabi, prügiauto jne. Siiani on liiklus teel olnud pea

olemat. Nüüd kus liiklus muutub tihedaks olen mures autode turvalioses parkimises. Kas minu

kinnistu kõrvale jääb piisavalt ruumi turvaliseks parkimiseks. Sama küsimusega kirjale

Transpordiametile sain vastuse Saue valla töötajalt Indrek Brandmeistrilt. See vastus ei ei

lahendanud midagi. Sain niipalju aru, et mahasõiduteelt pääsevad autod turvaliselt krundile.

Praegusel juhul pole küsimus kinnistule juurdepääsus vaid selles, kas teenust pakkuvad autod

saavad turvaliselt parkida minu majapidamise kõrval.

Põhjendus:

Pädev asutus kohaliku Karjatse tee osas on Saue Vallavalitsus. Otsus on Saue

Vallavalitsuse ehitusloa andmise korralduses.

Müratemaatika osas selgitab Transpordiamet. Teeprojekti raames teostatakse

mürauuring, mille käigus modelleeritakse müra tulenevalt projekteeritavate

teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja perspektiivsest liiklussagedusest,

koostatakse mürakaardid. Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja

kõrgused määratakse mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles

toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Otsus: Kavandada müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu

tulemustele.

5 41,8 Lehmiku

72601:001:1492

Kullerkupu

72501:001:0229

Roosi

72501:001:0231

Vissi

72601:001:1500

Ökotalu OÜ

E-kirjad 22.01.2024,

23.01.2024 ja

05.02.2024

Selgitus küsimine 22.01.2024. E-kiri arvamusega 23.01.2024.

1. Kullerkuppu kinnistu osas on olukord arusaadav. Kas saan õigesti aru, et seal ehitustegevust

ei toimu ja teed jäävad sellisel kujul nagu nad hetkel on ?

2. Lehmiku ja Roosi kinnistutega on olukord oluliselt halvem ja tekitab otsest majandusliku

kahju, kuna Lehmiku ja Roosi kinnistud on ka koormatud pikaajaliste rendilepingutega,

milles oleme võtnud kohustused rentniku ees. Lisaks eelpool nimetatule tekitab sellisel kujul

tee Ökotalu OÜ-le vara väärtuse langemist tulenevalt PRIA PM alade välja langemisest.

Eelpool nimetatud arvestades paluksime võimalusel jätta tee asukoht ajaloolistesse

piiridesse.

Mis oleksid Teie poolsed ettepanekud, kuidas saaksime olukorda lahendada?

05.02.2024 (Peale Karjatse tee eskiislahenduse muutmist) Eskiis sobib. Tänan kaasa mõtlemast ja

mõistliku lahenduse leidmise eest!

Selgitus: Karjatse tee lahendust on peale 22.01.2024 esitatud e-kirja korrigeeritud, tee

on viidud rohkem kattuma olemasoleva tee asukohaga ning seetõttu kaasneb

väiksem äralõige eramaast. Lahendus toob kaasa kurvis kiiruse alandamise

vajaduse.

Pädev asutus kohaliku Karjatse tee osas on Saue Vallavalitsus. Otsus on

Saue Vallavalitsuse ehitusloa andmise korralduses.

6 42,0 Anni

29701:006:0552

Sepa

29701:006:1070

E.T.

E-kiri 04.01.2024

04.01.2024 Teen ettepaneku, et alates kilomeetrist 41,9 (Karjatse tee otsast) kuni praeguse Kustja

tee ja Pärnu maantee ristini rajataks müratõkkesein.

Tee ehituse käigus võiks rekonstrueerida Anni tee, mille katastri tunnus on 72601:001:0692, mida

oleks võimalik läbida ka veoautoga (nt fekaalivedu). Hetkel on tee ka sõiduautoga läbimatu ja

kinnistule pääsemiseks oleme sunnitud kasutama teed üle heinamaa, mis märjemates tingimustes

on raskesti läbitav.

Põhjendus: Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse

müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

Anni tee rekonstrueerimise ettepanek ei ole seotud Kernu-Päädeva teelõigu

projektis kavandatava teelahendusega, projektiga nimetatud teele lisaliiklust

ei suunata.

Otsus: Kavandada müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu

tulemustele. Anni tee rekonstrueerimist antud teeprojekti raames mitte

kavandada.

7 42.7 Jaanuse

29701:006:0141

J. P.

E-kiri 15.11.2023

(Selgituse küsimine) 15.11.2023 Sain kirja kätte, mis edasi teha ei tea ei saa aru kõigest kui palju

see mind hõlmab ja millal pakutakse hind.

Selgitus: Jaanuse kinnistu külgneb ümberehitatava põhimaanteega. Kinnistu

maanteepoolsest servast on vajalik ribakujuline äralõige, kuna tee laieneb ja

tekib vajadus täiendava teemaa moodustamiseks. Täpne äralõike suurus ja

asukoht selguvad teeprojekti koostamise käigus, projekti valmides edastatakse

maaomanikule tutvumiseks krundijaotuskava.

Selgitus antud ka telefoni teel 16.11.2023.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

8

43,17 Kuuli

29701:006:0178

M. R.

E-kiri 07.12.2023

07.12.2023 Ettepanekud riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva teelõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programmiga, teelõigu

projekteerimistingimuste menetluse ja eelprojektiga.

Olen planeeritava maanteelaienduse ja seeläbi langeva elukvaliteedi piirkonda jääva kinnistu

(Harjumaa, Kustja küla, Kuuli kinnistu katastritunnus 29701:006:0178) omanik.

Väljavõte keskkonnamõjude hindamise programmist: Kasutusaegseteks mõjuallikateks on

maanteel liikuvad sõidukid, mis põhjustavad eelkõige müra ja õhusaastet. Kavandatava tegevuse

käigus lahendatakse maantee sademevee käitlus, mis võib avaldada mõju piirkonna

niiskusrežiimile. Teevalguse rajamisel kaasneks piirkonna valgustatuse suurenemine

(valgusreostus).

Ettepanekud ja taotlused

1. Maanteel liikuvate sõidukite müra ja õhusaaste vähendamiseks on vaja paigaldada müratõrje

meetmena müratõkkesein riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 42,5-43,5 Kustja küla Kuuli

kinnistu poolsele küljele.

2. Kustja küla, Kuuli kinnistu (kat.tunnus 29701:006:0178) sissesõidu teel ehitada autovärav

ja jalgvärav ning kinnistu piiril piirdeaed. Kinnistu sissesõidutee katta asfaltkattega.

3. Paralleelselt riigiteega 4 Tallinn-Pärnu-Ikla paikneb side valguskaabel ELA009. Kernu-

Päädeva teelõigu projekteerimise ja ehitamise käigus on otstarbekas ja vajalik side

valguskaabli ühenduse toomine Kustja küla Kuuli kinnistule.

Küsimused

4. Üle riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla läheb elektri õhuliin AS-25 Raudsepa alajaama. Millised on

plaanid antud õhuliini ja alajaamaga (puudutab Kuuli kinnistu elektriga varustamise kindlust)?"

Põhjendus: 1. Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse

müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste

alusel. Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei

ole praegu veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

2. Projektiga kavandatakse mahasõit kogujateelt (kuna Kuuli kinnistul on

olemasoleva mahasõit põhimaanteelt, mis suletakse), see rajatakse sama

kattega, mis on kogujateel. Täpne lahendus (teekate) selgub edasise

projekteerimise käigus, see ei ole praegu otsustatud ja teada. Kui tee-

ehituse tõttu ollakse sunnitud likvideerima mõne olemasoleva aia või

värava (nt need jäävad mõne kavandatava teerajatise alla), siis need

tõstetakse kas kaugemale ümber või asendatakse uutega. Juhul kui

väravad või aiad seni puuduvad, hinnatakse vajadust ja põhjendatust aia

või värava rajamiseks. Teie kinnistu puhul ei nähtu topo-geodeetiliselt

alusplaanilt aia või värava olemasolu, mistõttu nende rajamine tee-

ehitusprojekti raames ei pruugi olla põhjendatud. Küsimust hinnatakse

edasise projekteerimise käigus.

3. Teeprojekti ja Transpordiameti ülesannete hulka ei kuulu erakinnistutele

sideühenduste loomine.

4. Põhimaanteega ristuva õhuliini osas ei ole tehnovõrgu valdaja veel

tehnilisi tingimusi väljastanud, mistõttu hetkel ei ole teada, kas on vajalik

liini ümberprojekteerimine ja kui, siis kuidas. Teeprojektiga ei likvideerita

olemasolevate erakinnistute elektrivarustust. Kui osutub vajalikuks liini

ümberehitus, see kavandatakse ja elektrivarustuse säilimine tagatakse.

Otsus: Rajada kogujateelt mahasõit Kuuli kinnistule. Hinnata aia ja värava

kavandamise põhjendatust edasise projekteerimise käigus. Erakinnistule

sideühendusi mitte kavandada.

9 43,3 Sireli

29701:001:0721

E. M-E. (S-M. M.

volitusel)

E-kiri 16.11.2023

(Selgituse küsimine) 16.11.2023 Kirjutan Ruslana talu esindaja Sirli-Mall Mamedova poolt

volitatuna. Tekkisid mõned küsimused:

1. Millal on planeeritud teedeehituse algus Käbiküla lõigul?

2. Millal plaanitakse tulla Ruslana tallu kasutusse minevat maad hindama?

3. Kas ja millises vormis on plaanitud müratõke? Kas see selgub pärast mürauuringute teostamist

projekti lõpptulemusega samaväärsel teelõigul?

Selgitus:

1. Tee-ehituse aeg ei ole praegu täpselt teada, sest riigipoolset rahastusotsust

ei ole selle lõigu kohta tehtud (objekt ei ole riigiteede teehoiukava 2024-

2027 ehitusobjektide loetelus).

2. Maa hindamisega hakatakse tegelema peale rahastusotsust. Paar aastat

enne konkreetse teelõigu ehitamist algab maade omandamise protsess ja

läbirääkimised iga maaomanikuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

3. Sireli kinnistu (katastritunnus 29701:001:0721) asub teele väga lähedal,

mistõttu müraprobleem on arusaadav. Teeprojekti raames teostatakse

mürauuring, mille käigus modelleeritakse müra tulenevalt

projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja perspektiivsest

liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid. Müraleevendusmeetmete

asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse mürauuringus pärast

mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel. Mürauuring on

alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu veel teada

ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

10 43,5 Raudsepa põld

29701:006:0261

Raudsepa

29701:006:0262

Södra Metsad OÜ

E-kiri 21.11.2023

21.11.2023 Ma arvan, et meie koosolekule ei jõua, palun planeerige teid ja kommunikatsioone

selliselt, et maaomanikel säilib ligipääs oma kinnisasjadele.

Põhjendus: Liiklusohutuse kaalutlustel suletakse põhimaanteelt kõik

olemasolevad samatasandilised mahasõidud ja ristmikud. Projekti raames

lahendatakse mahasõidud nendele kinnisasjadele, millel olemasolev mahasõit

põhimaanteelt suletakse, et kinnistu, millel täna on juurdepääs, ei jääks

juurdepääsuta. Juurdepääs lahendatakse olemasoleva teedevõrgu või

kogujateede kaudu. Samuti rekonstrueeritakse kogujateede äärde jäävad

olemasolevad mahasõidud.

Kui on tulevikus vajadus kavandada kinnistutele uusi juurdepääse, on neid

võimalik kavandada põhimaantee kõrvale rajatavatelt kogujateedelt.

Otsus: Projektis tegeleda mahasõitude kavandamisega kinnisasjadele, mille

olemasolev mahasõit põhimaanteelt suletakse.

11 44,1 Lepa

29701:006:0518

E. U. esindaja R. L.

E-kiri 01.12.2023

01.12.2023 Saadan vastavalt eelnevale jutuajamisele ettepaneku kruntide vahetamisele ja vastavalt

hindamisaktidele võimaliku hinnavahe tasumisega riigile.

Soov siis minu kinnistu Saue vald, Kustja kûla, Lepa vahetada mulle kuuluva (osttleping sõlmitud

aga pole notaris käinud) kinnistu Tallinn, Villardi 23d kõrval oleva kinnistu Tallinn, Luise 33,

Riigimaa vastu.

Kuna arvestasin elama tuluemisega Tallinna siis lahendaks selline vahetus probleemideta kõigi

osapoolte ootused ja vajadused.

Selgitus: Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS)

võimaldab eramaad riigimaa vastu vahetada. Vahetamisel tuleb silmas pidada

teatud reegleid, nt KAHOS-e § 24 lg 3 p 2 sätestab, et vahetatavad kinnisasjad

peavad paiknema sarnases turupiirkonnas. Tallinna kesklinnas tiheasustuses

asuv maatükk ja Saue vallas hajaasustuses olev maatükk seda tingimust ei

täida ja vahetusmaad tuleks hakata otsima eelkõige Lepa kinnistu lähistelt

Saue vallast.

Kernu-Päädeva teelõigu maade omandamise menetlusi ei ole käivitatud, sest

projekteerimisprotsess on alles alguses ning ei ole tehtud ka teelõigu ehituseks

rahastusotsust.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

12

45,0 Vana-Kangrumäe

50401:001:0362

E. H.

E-kiri 04.12.2023,

07.02.2023

04.12.2023. Minul ei ole vastuväiteid, ega muudatuste ettepanekuid plaanitava uue tee ehituse

suhtes. Aga ma soovin teiepoolset kinnitust, et minult omandatakse kogu Vana-Kangrumäe kinnistu

50401:001:0362. Uus kõrvalmaantee ehitatakse minu kinnistust läbi ja kogu ülejäänud kinnistu jääb

kahe projekteeritava tee vahele, teekaitsevööndisse, täielikult kasutuskõlbmatu kinnistu.

07.12.2023 Transpordiameti poolt väljastatud teates on kirjas: " Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule teadmiseks ja soovi korral

arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie arvamus või ettepanekud

esitada hiljemalt 07.01.2024 e-posti aadressile [email protected]."

Ma ei saa nõustuda teie väitega, et ootame ja selgub jne. Nagu ma juba mainisin, kogu minu järele

jääv kinnistu saab olema teekaitsevööndis. Ei ole mingit tähtsust, kas kõrvalteelt saab olema

ligipääs, või mitte, see kinnistu saab olema täielikult kasutuskõlbmatu ja kogu rõõm saab olema

sellelt riigile igal aastal maamaksu tasuda.

Ma ei soovi hakata 2025 aastal riigiga vaidlema teemal "Nüüd on nii ja kus te varem olite, kui

eelnõu kohta sai arvamust avaldada". Kui minult kogu kinnistut ei omandata, siis mina ei anna

nõusolekut kõrvalmaantee ehitamiseks läbi minu kinnistu. Tee peab jääma täpselt sinna kus tema

praegu on, sest praeguse kõrvalteega lõpeb minu kinnistu.

Põhjendus: Projekteerimise praeguses staadiumis (valminud on eskiislahendus) ei ole

teemaa vajadus täpselt teada. Kui piisavalt suur osa kinnistust jääb

ligipääsetav ja eraldi kasutatav, ei pruugi olla alust selle omandamiseks.

Tegelik tee ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku

teemaa vajadus selgub ehitusprojekti koostamise käigus ja esitatakse

eelprojekti krundijaotuskava joonistel. Peale eelprojekti valmimist alustatakse

maade omandamise menetlust.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisel esitatud tagasiside

tulemusena kerkis vajadus kujutada eskiisjoonistel tulevikuperspektiivina

Käbiküla riste edasiarendus liiklussõlmeks. Eskiislahendust on korrigeeritud

ja mh Kangrumäe kinnistuga kattuvale alale on kujutatud perspektiivse

Käbiküla liiklussõlme kontuur. Sõlme rajamist ei kavandata käesoleva

projekteerimisetapiga, see on tulevikuperspektiiv.

Peale projektlahenduse valmimist koostatakse krundijaotuskava joonised ning

edastatakse maaomanikule tutvumiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

Otsus: Projekti valmides edastada krundijaotuskava joonised maaomanikule

tutvumiseks. Maade omandamine kavandada vastavalt kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadusele ja riigi rahastusotsustele.

13 45,0 Kangrumäe

50401:001:0064

A. R.

E-kiri 21.12.2023

21.12.2023. Kirjutan teile maa asjus. Nimelt Kadaster nr 50401:001:0064 Kangrumäe. Olen üks

osanikest. Kuna selle plaani järgi vaadates jääb meie maa nii halva koha peale, et me ei soovi seda

maad enam ja palume see maa võõrandada. Kuna sellega ei ole enam midagi peale hakata.

Põhjendus: Võtame info teadmiseks ning võimaluse korral arvesse.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisel esitatud tagasiside

tulemusena kerkis vajadus kujutada eskiisjoonistel tulevikuperspektiivina

Käbiküla riste edasiarendus liiklussõlmeks. Eskiislahendust on korrigeeritud

ja mh Kangrumäe kinnistuga kattuvale alale on kujutatud perspektiivse

Käbiküla liiklussõlme kontuur. Sõlme rajamist ei kavandata käesoleva

projekteerimisetapiga, see on tulevikuperspektiiv.

Peale projektlahenduse valmimist koostatakse krundijaotuskava joonised ning

edastatakse maaomanikule tutvumiseks.

Otsus: Projekti valmides edastada krundijaotuskava joonised maaomanikule

tutvumiseks.

14 45,0 Kangrumäe

50401:001:0064

L. P.

E-kiri 21.12.2023

21.12.2023. Olen Kangrumäe maa üks omanikest, kadastri number 50401:001:0064

Soovime , et see maa võõrandatakse, kuna plaanilt vaadates jääb see maa ebasobivasse kohta ja seal

pole võimalik midagi teha.

Ootan vastust.

Põhjendus: Võtame info teadmiseks ning võimaluse korral arvesse.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisel esitatud tagasiside

tulemusena kerkis vajadus kujutada eskiisjoonistel tulevikuperspektiivina

Käbiküla riste edasiarendus liiklussõlmeks. Eskiislahendust on korrigeeritud

ja mh Kangrumäe kinnistuga kattuvale alale on kujutatud perspektiivse

Käbiküla liiklussõlme kontuur. Sõlme rajamist ei kavandata käesoleva

projekteerimisetapiga, see on tulevikuperspektiiv.

Peale projektlahenduse valmimist koostatakse krundijaotuskava joonised ning

edastatakse maaomanikule tutvumiseks.

Otsus: Projekti valmides edastada krundijaotuskava joonised maaomanikule

tutvumiseks.

15 45,4 Niidu

50401:001:0072

K. K.

E-kiri 15.11.2023,

06.12.2023

15.11.2023 Projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisega seoses tunnen huvi, milline hakkab

juurdepääs olema mulle kuuluvale Niidu katastriüksusele (katastritunnus 50401:001:0072) peale

projekti elluviimist?

Täna pääseb Niidu katastriüksusele Ruunavere tee (kohalik tee) kaudu. Tallinna poolt kinnistule

liikudes või kinnistult Tallinna poole minnes kasutan Ruunavere tee ja 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

ristmikku. Pärnu poolt kinnistule liikudes või kinnistult Pärnu poole liikudes kasutan Nurme

katastriüksusel (katastritunnus 50401:001:0070) asuvat ristmikku. Mõlema ristmikuni on Niidu

katastriüksuselt ca 500 meetrit.

Tuginedes teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi

täpsustamine km 44,0-92,0” joonisele "Märjamaa vald" on Niidu katastriüksuse piirkonda ette

nähtud Käbiküla liiklussõlm. Jooniselt võib välja lugeda, et liiklussõlm võimaldab juurdepääsud

igasse suunda (sh riigiteele Tallinna ja Pärnu poole otse liiklussõlmest).

Kui õigesti aru saan, siis eskiislahenduse kohaselt on Niidu katastriüksuse piirkonnas Käbiküla

riste, mis võimaldab küll liikuda üle 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, kuid otse liiklussõlme ja

liiklussõlmest ära 4 Tallinn-Pärnu-Ikla teelt ei pääse. Kas saan õigesti aru, et Käbiküla

riste/liiklussõlme osas on teemaplaneeringu ja eskiislahenduse vahel vastuolu?

Kui eskiislahenduse kohaselt on Käbiküla riste ainult 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee ületamiseks, siis

palun kaaluda ja projekteerida lahendus, mis võimaldab 4 Tallinn-Pärnu-Ikla teelt pääsu otse

Käbiküla ristele/liiklussõlme ja Käbiküla ristelt/liiklussõlmest pääsu otse 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

teele.

06.12.2023 Maaomaniku vaatest jään ikkagi oma esialgse ettepaneku juurde, et liiklussõlm kohe

ära projekteerida, sh määrata maavajadus ja moodustada ka perspektiivselt liiklussõlme rajamiseks

Põhjendus:

Eskiislahenduse koostamise aluseks on Rapla maakonnaplaneeringut

täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“. Antud

teemaplaneering määrab koridori, mille sisse peavad mahtuma tee, teega

seostud rajatised (teepeenrad, külgkraavid jms) ja mõjualad ehk puhveralad

ning samuti määratakse üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee

trassi koridoris. Seletuskiri sätestab, et kui teemaplaneering ei ole koostatud

ehitusprojekti koostamiseks piisava täpsusega, võib joonehitise planeeringut

täpsustada projekteerimistingimustega.

Kavandatav põhimaantee paikneb teemaplaneeringuga määratud koridoris.

Transpordiamet peab vajalikuks Kernu–Päädeva lõigus teelahendust

täpsustada ning on selleks algatanud projekteerimistingimuste menetluse.

Antud juhul Käbiküla puhul on eskiislahenduse koostamise käigus kaalutud

liiklussõlme vajadust vs riste kavandamist. Seejuures on arvesse võetud

liiklusuuringu tulemusi ja seal välja toodud perspektiivseid liiklussagedusi

kavandatavatel kogujateedel. Käbiküla piirkonnas on asustus hajaasustuse

tüüpi ja hõre, põhimaanteega ei ristu ühtegi riigiteed, mis tooks lisaliiklust

ning nõuaks lahendamist sõlmena ning perspektiivsed liiklussagedused uutel

kogujateedel on väiksed, jäädes vahemikku 50-100 autot ööpäevas.

Eelnevast tulenevalt on leitud, et piirkonna asustustihedust ja perspektiivseid

liiklussagedusi arvestades on optimaalne ja piirkonna vajadustele vastav

Käbikülasse riste kavandamine. Küll aga on lahenduse koostamisel arvestatud,

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

vajalikud maa-alad. Kuigi liiklusssõlme hetkel ei ehitata, siis omaette teema, kas riigil on mõistlik

liiklussõme rajamiseks vajalikud maad kohe omandada või mitte.

Tänaseni on teemapleneeringust tulenevalt juba aastaid olnud igasuguste arendustegevuste

kavandamine teemaplaneeringu alas asuvatel kinnistutel siusliselt välistatud. Kui nüüd

projekteeritakse ainult riste, siis on kõik riste/liiklussõlme piirkonnas asuvad kinnistud (kaasa

arvatud Niidu katastriüksus, 50401:001:0072) jätkuvalt teadmata ajaks nö riigile broneeritud ja

eeldatavalt mingisugust hoonestust sinna kavandada/rajada ei tohi, kuna võib-olla on kinnistu või

selle osa vajalik liiklussõlme rajamiseks. Kui liiklussõlm kohe projekteerida ja vajalikud alad välja

mõõdistada, siis on kinnistu omanikel võimalik liiklussõlme rajamiseks mitte vajalikku maad oma

plaanide realiseerimiseks kasutada.

Kas selline variant on võimalik ja sobiv?

et säiliks võimalus vajaduse korral tulevikus sõlme rajamiseks.

Eskiisjooniseid on ettepaneku alusel täiendatud ja kujutatud Käbiküla riste

edasiarendus liiklussõlmeks. Sõlme rajamine on tulevikuperspektiiv.

Teemaplaneeringu seletuskiri kajastab, et teemaplaneeringujärgse lahenduse

realiseerumine, sh eritasandiliste ristmike rajamine, võib toimuda etapiti

(mitte kohe kogu mahus), vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Otsus: Eeltoodud põhjendustel mitte kavandada I etapis Käbikülasse

liiklussõlme, sh otsepääse põhimaanteele. Vastavalt maaomaniku

ettepanekule on eskiisjoonistel kujutatud Käbiküla riste edasiasendus

perspektiivseks liiklussõlmeks.

16 45,8

Tamme

50401:001:0130

Kõllepere

50401:001:0129

T. B.

E-kiri 17.11.2023

(Selgituse küsimine) e-kiri 17.11.2023 Teie kiri olen kättesaanud. Palun vastata mulle kui suures

ulatuses see puudutab minu kinnistud nr. 50401:001:0130 ja 50401:001:0129.

Selgitus: Mõlema maaüksuse lääneservast hakkab kulgema uus kavandatav

kogujatee. Kuna 2+2 sõidurajaga põhimaanteel kõik samatasandilised

mahasõidud ja ristmikud suletakse, on kinnistute juurdepääsude tagamiseks

vajalik rajada uus põhimaanteega paralleelne kogujatee. Selleks on vaja

moodustada juurde teemaad ja teha äralõikeid külgnevatest kinnistutest, sh

Tamme ja Kõllepere maaüksustest. Esialgne äralõigete piir on tähistatud

eskiisjoonistel punase katkendjoonega. Kõllepere maaüksusele on kavandatud

ka mahasõit kogujateelt.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

17 46,0 Rahkama

50401:001:0086

50401:001:0087

50401:001:0088

A. T.

E-kiri 17.11.2023

17.11.2023 Kinnitan dokumendi kätte saamist nii enda kui ka K. T poolt.

Saadan ka meie ettepanekud.

1. Kindlasti soovime mahasõitu meie Rahkama maaüksusele (tunnus 50401:001:0086). Asukoha

ettepanek on tähistatud lisatud skeemil punase noolega.

2. Kui võimalik, siis paluksime mürareostuse leevendamiseks pinnase valli. Lisatud skeemil

tähistatud punase joonega.

Pädev asutus kohaliku Ruunavere tee osas on Märjamaa Vallavalitsus.

Otsus on Märjamaa Vallavalitsuse ehitusloa andmise korralduses.

Põhjendus: Müratemaatika osas selgitab Transpordiamet. Teeprojekti raames

teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse müra tulenevalt

projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja perspektiivsest

liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid. Müraleevendusmeetmete

asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse mürauuringus pärast mürakaardi

koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Otsus: Kavandada müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu

tulemustele.

18 46,0 Lagemetsa

50301:001:0334

P. S.

E-kiri 24.11.2023

24.11.2023 Täname, et teavitasite meid kavandatava teelõigu ehitusega seoses tekkivatest

muudatustest ja annate võimaluse kaasa rääkida parima lahenduse saavutamiseks.

Oleme mures väljapakutava lahendusega Ruunawere Pärnu-mnt Märjamaapoolses osas.

Oleme ise oma perega igapäevane antud tee kasutaja liikudes nii Tallinna kui Pärnu suunal. Oleme

teinud investeerigud ja loonud endale võimaluse uueks koduks Lagemetsa talus, Pajaka külas. Oma

otsustes lähtusime avalikust infost, mis kavandas Käbiküla liiklussõlme olemasolu tulevikus.

Kahjuks on see lahendus viimaselt projektist kadunud.

Uue planeeritava lahenduse tupiktee tähendab tulevikus seda, et ca kuus aktiivset talukohta ja pika

ajalooga Ruunawere hotelli pääsemiseks peavad kohalikud inimesed ja hotelli külalised ning

töötajad ette võtma 7-20 km ringi uue loodava väikse kõrvaltee kaudu tänase tänase ca 1km asemel.

Lisaks ligipääsu olulisele pikenemisele suureneb koormus ka vallale hoidmaks käigus kavandatavat

kõrvalteed talvisel perioodil. Samuti tekitab küsimusi tuletõrje ja kiirabi ligipääsemisega juhul kui

Põhjendus: Käbiküla puhul on eskiislahenduse koostamise käigus kaalutud liiklussõlme

vajadust vs riste kavandamist. Seejuures on arvesse võetud liiklusuuringu

tulemusi ja seal välja toodud perspektiivseid liiklussagedusi kavandatavatel

kogujateedel. Käbiküla piirkonnas on asustus hajaasustuse tüüpi ja hõre,

põhimaanteega ei ristu ühtegi riigiteed, mis tooks lisaliiklust ning nõuaks

lahendamist sõlmena ning perspektiivsed liiklussagedused uutel kogujateedel

on väiksed, jäädes vahemikku 50-100 autot ööpäevas.

Eelnevast tulenevalt on leitud, et piirkonna asustustihedust ja perspektiivseid

liiklussagedusi arvestades on optimaalne ja piirkonna vajadustele vastav

Käbikülasse riste kavandamine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

peaks juhtuma õnnetus. Tänaseni oleme erijuhtudel omade jõududega suutnud1km ligipääsu suurele

maanteele tagada, tulevikus 7km teelõigu ligipääsu tagamine ei ole teostatav.

Tegemist on looduslikult kauni piirkonnaga oma metsade ja rabajärvega ning teades Ruunawere

hotelli tehtavaid pingutusi, investeeringuid oma aladel, nähes perspektiivi suvistes kontsertides

(sarnane Leigo-Järve Tallinna läheduse piirkonnaga), rahvarohkete suviste välietendustega, talviste

räätsamatkadega Ruunawere ja rabajärvevahelistel aladel, kanuumatkad kaunil Kasari jõel, koostöö

lähedal asuva Preeriakojaga ja teiste Varbola ning lähipiirkonna ettevõtetega. Meie ettepanek on

uue teelõigu kavandamisel võtta arvesse eelpool mainitud aspekte, eelkõige pääste kiire

ligipääsemise võimekuse tagamine.

Lisame omapoolse lahenduse, mis arvestaks piirkonna vajadusi, tuleviku perspektiivi ja juba tehtud

investeeringuid ning ei oleks ka üleliia kulukas. Ootus on, et säiliks käesolev ligipääs põhimaantee

suunal, mis tagaks nii piirkonna elanike, hotelli töötajate ja külaliste ligipääsu Varbola ristmiku

suunal ja maha ja pealesõidutee Tallinna poolt tulles sarnaselt tänase Ääsmäe-Kernu lõigul

teostatule, mahasõidud taskutega,( väga hästi lahendatud). Miks te ei kasuta sarnast lahendust

Ruunawere teeotsas?

Küll aga on lahenduse koostamisel arvestatud, et säiliks võimalus vajaduse

korral tulevikus sõlme rajamiseks. Eskiisjooniseid on avalikustamisel esitatud

ettepaneku alusel täiendatud ja kujutatud Käbiküla riste edasiarendus

liiklussõlmeks. Sõlme rajamine on tulevikuperspektiiv.

Samuti on lahendust muudetud ja eskiislahendusse lisatud põhimaanteega

paralleelne Ruunavere tee pikendus Vardi-Nurme teeni, et parandada

ligipääsetavust põhimaantee lääneküljel.

Otsus: Eeltoodud põhjendustel mitte kavandada I etapis Käbikülasse

liiklussõlme, sh otsepääse põhimaanteele. Kavandada Ruunavere tee pikendus

Vardi-Nurme teeni.

19 46,7 Ruunavere

50401:001:0065

Helüla

50401:001:0111

M.M. ja

Ruunawere Hotell OÜ

(Selgituse küsimine) Tänan teavitamast Tall.-Pärnu mnt. teelõigu projekteerimisest ja kaasamast

ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetlusse (TEED-185247).

Usun, et Eesti Riigil on tulevased planeeringud hästi läbimõeldud, enne kui hakata esitama

ettepanekuid

Palun teavitust:

1. Kuidas olete lahendanud projekteerimis piirkonnas elavate inimeste parema heaolu?

2. Kuidas olete lahendanud projekteerimis piirkonnas olevate kultuurimälestiste nähtavuse ja

kättesaadavuse külastajatele?

3. Kuidas olete lahendanud projekteerimis piirkonnas olevate väikeettevõtete jätkusuutlikuse?

4. Kas tulevased lahendused parandavad projekteerimis piirkonnas olevate väikeettevõtete

konkurentsivõimet?

5. Mis on tulevaste lahenduste peaeesmärk?

Usun ,et antud küsimused on Teie planeeringutes juba lahendatud.

Selgitus: Teeprojektide kontekstis on ameti ülesanneteks tingimuste loomine ohutuks,

ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks, inimeste ja sõidukite liikuvuse

kavandamine ning liikluse korraldamine. Täpsemalt on Transpordiameti

ülesannetega võimalik tutvuda majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruses nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“.

1. Teeprojektiga kavandatakse I klassi maantee väljaehitus. See vastab antud

tee funktsioonile (Eesti siseselt on tegemist põhimaanteega ning

rahvusvaheliselt TEN-T võrgustikku kuuluva teega, tegemist on ühtlasi ühe

Eesti olulisema transiidikoridoriga). Uus teelahendus parandab oluliselt

liiklusohutust, mida saab pidada seotuks piirkonnas elavate inimeste heaoluga.

Samatasandilised ristmikud ja mahasõidud suletakse, juurdepääsud

põhimaanteele lahendatakse liiklussõlmedest, sõidusuunad eraldatakse

füüsilise piirdega, kavandatakse ulukitarad ja alt- ning ülepääsud, et ulukid ei

satuks teele jne. Lisaks kavandatakse müraleevendusmeetmeid, uusi

kergliiklustee lõike ja tunneleid, parema ligipääsetavuse tagamiseks

tihendatakse kohalikku teedevõrku.

2. Teeprojekti koostamisel on kaardistatud kulutuurimälestiste asukohad

ning teelahendus nendega ei kattu. Mälestiste nähtavuse ja kättesaadavaks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

tegemine ei kuulu Transpordiameti ülesannete hulka, aga kavandatav

teelahendus seda eeldatavalt ei mõjuta, täpse hinnangu annab projekti raames

koostatav keskkonnamõju hindamise aruanne.

3. ja 4. Neis punktides nimetatud ülesanded ei kuulu Transpordiameti

pädevusse, aga ilmne on, et korras ja ohutu ning põhimaantee funktsioonile

vastava taristu ja selle kaudu kiirete ühenduste rajamine võimaldab sellest

kasu lõigata nii suur- kui väikeettevõtetel.

5. Teeprojekti koostamise eesmärk on riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km

41,9-62,0 Kernu–Päädeva teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks

koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I klassi maantee toimimiseks

vajalike teede ning rajatistega. Samuti teemaplaneeringuga kavandatud

teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine. Lisaks ka

projektalal liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja

jalgratturid, ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus,

põllumajandustehnika jms).

Eeltoodud selgitused esitati pöördujale e-kirjaga 23.11.2023. Täiendavat

tagasisidet ei esitatud.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

20 47,0 AÜ Varbola 31

50401:002:0300

AÜ Varbola 37

50401:001:0718

A. P.

E-kiri 01.12.2023

(Selgituse küsimine) 01.12.2023 Meil on küsimus seoses Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel planeeritud

remonditöödega.

AÜ Varbola jääb hetkel Ruunavere-Varbola tee äärde ja siiani on antud piirkonna elanikud

kasutanud Sillaotsa talu juurest Varbolasse liikumiseks Sillaotsa teed ja Ruunavere-Varbola teed.

Siiani on mõlemad teed olnud vähese liiklusega ja ohutud. Teie poolt saadetud projekti järgi

suureneb antud piirkonnas seoses uue tee ehitusega autode liiklusvool tunduvalt. Meie mure on,

kuidas edaspidi jalakäijad ja jalgratturid antud teel ohutult liigelda saavad. Kas on planeeritud

jalakäijatele eraldi tee? Antud küsimus ei ole ainult ühe eraisiku mure vaid puudutab kogu AÜ

Varbola elanikke ja ka kõnealuste teede äärde jäävate talude elanikke.

Samuti soovime teada, kas antud piirkonda on plaanis rajada ka müratõkked kuna seoses uue tee

ehitusega väheneb metsamassiiv ja suureneb mürafoon, mis jõuab meie majadeni. Kas võime teha

oma ettepaneku kirjalikult ja kogutud allkirjadega esitada 14. detsembril Varbola rahvamajas

toimuval kohtumisel?

Selgitus:

Avalikul arutelul 14.12.2023 ning kirjalikult avalikustamise käigus esitati

maaomanike poolt korduvalt ettepanekuid muuta Vardi-Nurme tee

ühendamist planeeritavasse Varbola liiklussõlme, kuna Varbola-Ruunavere

teele kavandatud lahendus mõjutanuks negatiivselt selle kohaliku tee äärsete

elanike elukeskkonda. Transpordiamet analüüsis tagasisidet, kaalus

väljatoodud erinevaid argumente ning otsustas koostöös projekteerija ja

Märjamaa Vallavalitsusega tee eskiislahendust muuta. Muudetud

eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme tee uus lõik kavandatud

põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule vastavasse asukohta.

Sellega langeb ära algses eskiislahenduses Ruunavere-Varbola teele Vardi-

Nurme teelt lisanduv liiklus (Vardi-Nurme tee ristmiku ja tulevase Varbola

liiklussõlme vahelises lõigus) ning antud tee jääb teenindama üksnes

kohalikku liiklust ja kinnistute juurdepääse. Tee perspektiivne ööpäevane

liiklussagedus langeb muudatusega ca 600 autolt alla 100 autoni ööpäevas.

Kuna tee liiklussagedus < 100 auto/ööpäevas on madal ning ka kergliiklejate

arvud on madalad, samuti kiirused on kogujateel pigem madalad (50-70

km/h), ei ole kogujateede äärde eraldi kergliiklusteid kavandatud ning

arvestatud on, et kergliiklejad saavad kasutada samuti kogujateed.

Kiirusrežiimist kinnipidamiseks tuleb projekteerida liiklust rahustavad

meetmed.

Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse

müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Eeltoodud selgitused esitati pöördujale e-kirjaga 01.12.2023. Täiendavat

tagasisidet ei esitatud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

21 47,0 Männipõllu

50401:001:0961

Mäe

50401:001:0957

Heina

50401:001:0958

Männimäe

50401:001:0959

A.R.

E-kiri 07.01.2024

Saadan Teile omapoolse ettepaneku juhul kui ei arvestata R. A. poolt algatatud ühis ettepanekuga.

Lisaks soovin teha ettepaneku, et rajataks Vardi-nurme mnt-lt kergliiklustee Varbola asulani

olenemata kuidas teetrass kulgema hakkab.

Lisaks soovin, et remonditakse ka ära Kükita-Vaimõisa tee, et see oleks põllumajandus tehnikaga

normaalselt sõidetav.

Põhjendus:

Tänane kohalik Varbola-Ruunavere tee (projektis Kernu-Varbola tee) jääb

teenindama üksnes kohalikku liiklust ja kinnistute juurdepääse. Tee

perspektiivne ööpäevane liiklussagedus on < 100 auto/ööpäevas, kuna see

näitaja on madal ning ka kergliiklejate arvud on madalad, samuti kiirused on

antud teel pigem madalad (50-70 km/h), ei ole tee äärde eraldi kergliiklusteid

kavandatud. Kergliiklejad saavad kasutada samuti Varbola-ruunavere teed.

Kiirusrežiimist kinnipidamiseks tuleb projekteerida liiklust rahustavad

meetmed.

Vardi-Nurme tee äärde (põhimaantee paremal küljel) ei ole eraldi

kergliiklusteed kavandatud, sest eesmärk on kavandatava jalgteetunneli abil

juhtida kergliiklejad väikese liiklusega Varbola-Ruunavere teele, kus neil on

ohutum ja mugavam Varbolani liigelda.

Kükita-Vaimõisa tee (kohalik tee nr 5040005) remondivajadus esineb juba

käesoleval ajal ja ei sõltu kavandatavast teeprojektist. Märjamaa Vallavalitsuse

esindajad on töökoosolekutel selgitanud, et kavandavad tee parendamist

lähiaastatel.

Otsus: Kergliiklusteid Varbola-Ruunavere (projektis nimega Kernu-Varbola)

ja Vardi-Nurme teede äärde mitte kavandada, küsimust kaaluda üksnes uute

asjaolude ilmnemisel.

22 47,4 Jõeääre

50401:001:0752

Jõenurga

50401:001:0753

I.R-F.

E-kiri 17.11.2023

17.11.2023 (Refereering) Selgituse küsimine, et mida edastatud dokumentidega edasi teha?

Selgitus: E-kirja teel 20.11.2023 selgitatud, et eelnõu on edastatud

tutvumiseks ja soovi korral arvamuse esitamiseks.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

23 48,0 Kaasiku

50401:001:1490

M.U.

E-kiri 10.12.2023

10.12.2023 Kuna meie maaomanikena ei ole nõus tee koormuse suurenemsega saadame omapoolse

ettepaneku soovitud teekoridorist, mis tagab edaspidiseks turvalise liiklemise. Olemasolev tee on

tekkinud ajalooliselt kinnistute vaheliseks liiklemiseks. Tee paikneb majale väga lähedal, mis seab

ohtu majaelanikud (vibratsioon, tolm, müra). Olemasolev tee ei ole rajatud nõuetelevastavas muldes

ja laiusega, mis ei võimalda ohutut liiklemist autodest ja jalakäijatest. Täna kasutab olemasolevat

teed 3 majapidamist, Käesoleva projektlahendusega hakkaks kasutama antud teed 6 kinnistut, lisaks

postiauto ja prügiauto, mille koormus suureneb kolmekordselt seoses uue prügiseadusega. Suurenev

liikluskoormus tekitab lisa vibratsiooni ja hakkab mõjutama veelgi juba täna kehvas seisus olevat

maja vundamenti. Meiepoolt pakutud teekoridor tagaks turvalisema välja väljasõidu ristmikule kui

täna olemasolev lahendus võimaldab. Hetkel on peateele väljasõit raskendatud ja nähtavus piiratud

seoses tee vertikaaliga (vertikaal tõuseb).

Uue lahendusega hakkaks ristmik paiknema vertikaali kõrgemas punktis ja tagaks parema nähtavuse

ja turvalisuse mõlemale poole. Uus kattega (mitte tolmav) tee on võimalik rajada vastavalt

tänapäeva normidele ja nõuetele.

Väljavõte 2 asendiplaan (Käbiküla-Varbola 45-50):

Põhjendus:

Seoses tee eskiislahenduse muutmisega Vardi-Nurme tee osas ning Ruunavere

tee pikendamisega Vardi-Nurme teeni langeb ära vajadus Noodamäe tee (tee

nr 5041628) ristumiskoha sulgemiseks ja seetõttu alternatiivse ligipääsu

kavandamiseks Purka tee (tee nr 5041629) kaudu. Noodamäe tee ristmik on

kavas säilitada ja ühendada pikendatavale Ruunavere teele. Kuna Noodamäe

tee kaudu elukohtadele juurdepääs säilib, ei ole projektis vaja Purka teed

käsitleda, sest teeprojekt olemasolevat juurdepääsude situatsiooni ei muuda.

Otsus: Ettepanekut Purka tee teekoridori muutmiseks mitte arvestada, sest

langes ära vajadus Purka tee rekonstrueerimiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

24 48,2 Jaaniku

50401:001:0980

A. S.

E-kiri 26.12.2023

26.12.2023 (Kirjapilt muutmata) Tänan teid ja teie kaastöölisi, et leidsite aega selgitamaks uue

teelõiguga seotud küsimusi, mis puudutavad Varbola küla elanikke ja kõiki teisi ,keda see tee

ehitamine mõjutab.

Esitatud eskiislahendus (nrEEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414,

TEL002911) puudutab otseseselt minule kuuluvat kinnistut, seoses Varbola- Ruunavere tee uue

teelõiguga, mis sisaldab viadukti ja ringtee ehitust Jaaniku talu maadele.

Välja pakutud lahendus võtab ära arvestatava osa(minule ja naabritele kuuluvast) hinnalisest

põllumaast ning suurendab oluliselt mürataset Jaaniku talu ümbruses.

Eks naaber räägib enda eest ise, aga kui praegu on tema maja kõrval üks tee, siis peale selle projekti

elluviimist hakkab olema tee kolmes küljes + viadukt. Väga palju selle maja ja krundi väärtusest

küll vist enam alles ei jää.

Kõrvaltee lisab liikluskoormust Varbola küla piires, kuna kõrvaltee kogu liiklus suunaga Vardi-

Nurme,Nurme- Vardi, Varbola-Ruunavere teele hakkab kulgema läbi uue planeeritava teelõigu.

Kooslekul selgus ,et uuringute järgi suureneb liikluskoorumus Varbola küla piires 500 auto võrra

ööpäevas,(millele lisandub veel 100, mis sõidavad sellel teelõigul täna), millest arvestatav osa on

transiit- liiklus.

Hetkel on antud teelõik rohkem nagu külavahetee, mida kasutavad peamiselt kohalikud elanikud

külakogukonnas liiklemiseks. Tee on siiani võimaldanud liiklemist nii autodega kui ka

kergliiklejatele.

Kui peaks tehtama nii ,nagu eskiislahendus välja pakub ,saab sellest teest rohkem transiitliikluseks

mõeldud tee. See halvendab elukeskonda Varbola külas ,kuna liiklustihedus oluliselt kasvab umbes

1,4 kilomeetri ulatuses eramajade vahelisel teel. Osa majapidamisi jääb Põhimaantee nr 4 ja

kogujatee vahele.

Negatiivsed mõjud antud lahenduse puhul: suureneb müra tase, jalakäijate ja kergliiklejate

turvalisus halveneb. Kuna põhimaanteele ei jää bussipeatusi (näiteks olemasolev Vardi

bussipeatus). siis ilmselt hakkab enamus busse peatuma Varbola liiklussõlmes. See omakorda lisab

jalakäijaid kõrvalteele.

Eskiisprojekti lahendus nõuab 6 kinnistu (Heina kinnistu, Jaaniku kinnistu, Kraavipõllu kinnistu,

Kraavi kinnistu, Kurava kinnistu ja Paju kinnistu) maade võõrandamist (või sundvõõrandamist,

kuidas keegi nõusse jääb).

Olemasoleva tee pikkus Ruunavee ristist kuni Varbola liiklussõlmeni on suurusjärgus 3,4 km.

Millest jääb nö alles, aga vajab kindlasti laiemaks ehitamist ,umbes 1,4 km. (sellest enamus küla

piires eramajade vahel). Seega on uue tee ehituse vajadus üle põldude ligemale 2 km. Millele

lisandub veel viadukti, ja ringtee ehitus.

Eelistan lahendust ,mis on välja toodud algses teemaplaneeringus ,kus kõrvalmaantee nr 20162

Vardi-Nurme on viidud uuele trassile põhimaanteest lääne suunas läbi metsa. See lahendus hajutaks

kõrvalteede liiklust, vähendaks õnnestusjuhtumite ohtu Varbola küla piires ja väldiks ühte

eritasapinnalise ristmiku ehitust ning sälitaks põllumajandussaaduste tootmiseks efektiivset maad.

Teemaplaaneeringus väljatoodud uue teelõigu ehitus Vardi- Nurme teelt Varbola liiklussõlme

nõuab küll 4 kinnistu metsamaade + vardi metskonna maade võrandamist. Hetkel kasvab seal mets,

Põhjendus:

Avalikul arutelul 14.12.2023 ning kirjalikult avalikustamise käigus esitati

maaomanike poolt korduvalt ettepanekuid muuta Vardi-Nurme tee

ühendamist planeeritavasse Varbola liiklussõlme, kuna Varbola-Ruunavere

teele kavandatud lahendus mõjutanuks negatiivselt selle kohaliku tee äärsete

elanike elukeskkonda.

Transpordiamet analüüsis tagasisidet, kaalus väljatoodud erinevaid argumente

ning otsustas koostöös projekteerija ja Märjamaa Vallavalitsusega tee

eskiislahendust muuta. Muudetud eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme

tee uus lõik kavandatud põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule

vastavasse asukohta. Selles asukohas on teelõik keset metsa ning elamutest

eemal.

Sellega jääb ära ka Jaaniku kinnisasjale algselt kavandatud ringristmik ja

sellega seotud teedevõrgustik.

Seoses bussitasku kavandamisega ja Varbola-Ruunavere tee ümberehitusega

esineb väike äralõike vajadus Jaaniku kinnistust. Täpne äralõike suurus ja

asukoht selguvad teeprojekti koostamise käigus, projekti valmides edastatakse

maaomanikule tutvumiseks krundijaotuskava.

Väljavõte esialgsest lahendusest (esimene väljavõte) ja muudetud lahendusest

(teine väljavõte).

Otsus: Kirjas esitatud ettepanekuid Vardi-Nurme teelõigu asukoha kohta on

arvestatud, teeprojekti kattuvust Jaaniku kinnistuga on märgatavalt

vähendatud, võtta projekteerimisel aluseks korrigeeritud eskiislahendus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

aga 10 aasta pärast võib ju olla, et seal polegi metsa või mingis osas enam ei ole. Selle teelõigus

pikkus on linnulennult umbes 2 kilometrit (väga täpselt ei tea ,kuhu see teekoridor oli mõeldud),mis

suures plaanis võrdub praeguses eskiisprojektis välja toodud lahendusega, kus samuti on vajalik

uue teelõigu ehitus. Vahe on vaid selles, et kas üle põldude ja läbi küla või siis läbi metsa, mis

nõuab metsa langetamist, aga selle eest jääb põllumaa alles.

Kuna selle tee ääres kedagi ei ela, siis on see inimestele turvalisem teelõik kui see mis läheks läbi

Varbola küla. Samuti saaks selle teelõigul hoida suuremat piirkiirust.

Ma ei ole küll pingsalt jälginud kuidas tänapäeval EV teid ehitatakse, aga kuidagi oleks küll

mõistlik, et suurema liikluskoormusega teid ei ehitata majade vahelt läbi, seda enam kui on ka teine

võimalus. Ma ei toeta antud eskiisprojekti teelõigu ehitust sellisel kujul Jaaniku talu maadele läbi

Varbola küla. Olen siiski avatud leidma ühiselt mõistlikke lahendusi seoses antud teelõigu

ehitusega. Aga kui mitte kuidagi muidu ei saa ja tee tuleb ikkagi koos selle viaduktiga Jaaniku talu

maadele, siis palun analüüsida, kas oleks võimalik seda ringteed nihutada põhimaanteele lähemale.

Vaevalt see väga palju müra osas aitab, aga vähemalt jääks alles rohkem põllumaad. See kõik ei

lahendaks loomulikult probleeme Varbola küla elanike jaoks.

25 48,6 Virma

50401:001:0146

L.T.

E-kiri 19.01.2024

19.01.2024 Mida tähendab kollane katkendlik joon siin kaardil, mis läbib minu krunti? Üldiselt

olen selle lahendusega nõus. Tänan mulle vastamast.

Selgitus: Kollane katkendjoon märgib Rapla maakonna teemaplaneeringus

määratud teekoridori, mille sisse tuleb Vardi-Nurme tee kavandada. Selgitus

antud ka e-kirja teel 19.01.2024.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

26 49,0 Järve

50401:001:0711

50401:001:0712

R. T.

E-kiri 09.01.2024

09.01.2024 (Kirjapilt muutmata) Selle lahendusega pole vahet kus kohast tuleb tee minu maja

TAHA. Paneb väga imestama, et praegu taastataks liiklus Varbolas vanal Tallinn Pärnu maanteel

kus liiklus lopetati 60 aastat tagasi majade vahel. Tee äärde on ehitatud vähemalt 5 uut maja

Varbolas Paljud olemasolevad majad jäävad maantee ja kogujatee vahele ja liiga lähedale. ning

väga suure mura ja vibratsiooni piirkonda. Siis oli veoki täismass ligikaudu 7 tonni praegu aga 44

tonni. Jääb arusaamatuks miks jäi kasutuskolbmatuks mis pidi minema Kernult otse Konnaveski

ojani. Inimese käest ei taha mitte keegi midagi teada Ma paneksin praeguse projekti nimeks Riigi

Vägivald kodaniku suhtes

Selgitus: Tee eskiislahendust on muudetud Vardi-Nurme tee Varbolasse

ühendamise osas. Muudetud eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme tee uus

lõik kavandatud põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule

vastavasse asukohta. Selles asukohas on teelõik keset metsa ning elamutest

eemal.

Korrigeeritud teelahendus edastati maaomanikule tutvumiseks 16.01.2024 ja

täpsustati uue juurdepääsutee asukoht kinnistul. Täiendavaid ettepanekuid uue

teelahenduse kohta ei esitatud.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

27 50,0 Varblase

50401:001:0287

iInvest OÜ

E-kiri 23.11.2023

(Selgituse küsimine) 23.11.2023 Kas oleks võimalik, et te teekaitse vööndi lõpetaksite natuke varem

ära ja ma saaks minna oma projektiga juba edasi. Hetkel saan aru, et takistuseks on see kollane

katkendjoon mis asub mu kinnistul? Kuigi te sinna ju midagi projekteerida ei kavatse. Aga mu põhi

küsimus on see, et kuidas on plaanis see uus tee rajada, kas see viiakse olemasolevast teest allapoole

ja sild mis läheb üle uue tee, jääb umbes samasse kõrgusmärki nagu tänane tee?

Kas tee ja minu kinnistu vahele on plaanis rajada müratõkke seinad?

Selgitus: Kollane katkendjoon eskiisjoonistel tuleb Rapla

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust (Rapla maakonnaplaneeringut

täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“) ning tähistab

liiklussõlme jaoks ettenähtud territooriumi.

Tee kõrguslik lahendus ei ole veel detailselt paigas, kuid viadukt on kavas tuua

üle põhimaantee ja põhimaantee jääb ligikaudu olemasoleva maapinna

tasandisse.

Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse

müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

28 50,0 Pääsu

50401:001:0761

50401:001:0762

04.02.2024 Mul on mure ,seoses uue tee tegemisega, see puudutab varbola sõlme tallin pärnu mn

elan Pääsutalus pärnu mn ääres ja jaanuaris pandi maha märgid kust tuleb see varbla sõlm andsime

allkirja nõusolekuks ja nüüd järsku muudetakse seda plaani ja tullakse välja esimese plaaniga, mina

Põhjendus: Tagasiside alusel on otsitud kompromisslahendust, et toimivat

eluasemekohta vähem mõjutada. Selleks on eskiislahendust korrigeeritud ning

nihutatud Varbola sõlme osaks olevat ringristmikku põhimaantee suunas

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

T. K.

E-kirjad 04.02.2024 ja

05.02.2024

pole nõus, siis läheb ära kogu meie maa, et kas käibki nii et kui mõnele ei meeldi siis kohe muudate

paluks ka siis tagasi seda viimast tee plaani.

05.02.2024 Saadan teile vastuse, kui peab uuesti tegema siis andke teada.

Soovin et see maatükk jääks alles ja et tee läheks rohkem pärnu ,maantee äärest, võimalikult

kaugemal väravast, see sinine joon kaardil näitab kust tee võiks minna. või siis see viimane tee

plaan mis saadeti novembri lõpus, see sobib ,siis ei teki meil maja juurde tihe liiklus ja põldu me

kasutame.

niipalju kui kõrguslikult oli võimalik. Samuti on muudetud Vardi-Nurme tee

liitumist sama ringristmikuga, nihutatud teelõik Pääsu kinnistul olevast

kõrvalhoonest ca 50m kaugusele põhimaantee poole.

Otsus: Võtta projekteerimisel aluseks korrigeeritud eskiislahendus, milles on

teelahendus nihutatud Pääsu kinnistul asuvast eluasemekohast eemale

põhimaantee poole.

29 50,8 Lehtsalu

50401:001:1551

A. L.

E-kiri 21.11.2023

21.11.2023 (Kirjapilt muutmata) Olen kirja kätte saanud ning avaldan arvamustantud

eskiislahendusele.

Väga poolt olen sellega, et Ruunavere tee L1 lõpus maanteele ligipääs laob, see on juba hetkel päris

problemaatiline koht, ning pidevalt on sela kuulda signaali või piduriheli. Nimelt paljud veel

kasutavad seda teed et otse saada Varbola keskusesse, kuna maanteelt mahakeerates läheb kõrvaltee

suht järsult alla peab maanteel kiiruse piduradama ca 15-20km/h tunnis et oleks ohutu teha pööret ja

ei kahjustaks autot. Seega kui keeratava auto taga on sõidukiterida siis on päris suur probleem see,

et viimasel hetkel lükatakse suunatuli sisse ning siis rekad ei saa pidama ja toimub suur piduritepidu

otse öeldes.

Ma ise elan Lehtsalu kinnistul ning maanteelt kostub väga väga hästi kõik müra ning olen ka selle

probleemi osas varem transpordiametile helistanud, et hetkel saaks liiklusohtliku olukorra lahendada

lihsalt sellega et pikendada olemasolevat põrkepiiret 10m ja ei saaenam maanteelt sellises kohas

maha ega peale keerata.

Teine probleem millele tahan tähelepanu pöörata on liiklusmüra, mis hetkel on juba päris suur aga

kui sinna olemasoleva asemele rajatakse 2+2 ning veel siis kahesuunaline kõrvaltee siis läheb müra

veel suuremaks.

Palun kajastada projektis müraseina rajamist, et vähendada liiklusmüra mis projekteeritava teega

suureneb märkimisväärselt.

Samuti palun märkida, et soovin olla inforuumis ning olla kaasatud projekteerimisfaasis.

Põhjendus: Liiklusohutuse kaalutlustest ja projekteerimise nõuetest tulenevalt

suletakse antud projekti raames kõik põhimaantee samatasandilised ristmikud

ja mahasõidud, sh see ristmik, millele viitate.

Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse müra

tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Otsus: Kavandada müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu

tulemustele. Teavitada projekti koostamise käigus maaomanikku

kavandatavast lahendusest.

30 52,6 Kükita

50401:005:0037

K.L.

06.01.2024 Kas on võimalik muuta Kükita kinnistule planeeritud Sipa-Varbola tee trassi uuele

maanteele lähemale. Planeeritud maantee jagab haritava põllumaa rumalalt pooleks. Kahe maantee

vahele jääb tühermaa. Arvan, et autod ei pea sõitma 50 km tunnis, kohlikud lepiks ka 30 km tunnis

Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

E-kiri 06.01.2024 kiirusega, nähes haritavat põllumaad. Minu teadmisel (üle suure tee) asub joonisel ÕÕP tähtede

rajoonis puurkaev. Kunagi oli seal söögiputka koos puust telkidega. Kaevu asukoha otsimiseks

ilmest vaja metalliotsijat.

Sipa-Varbola teetrassi on arvamusest tulenevalt korrigeeritud ja nihutatud

mõnevõrra põhimaanteele lähemale. Selle tulemusel säilib rohkem

olemasolevat põllumaad.

Info võimalikust puurkaevust võetud teadmiseks ning kuulub kontrollimisele.

Otsus: Lähtuda projekteerimisel korrigeeritud eskiislahendusest, millega

Sipa-Varbola tee on Kükita kinnistul nihutatud põhimaanteele lähemale.

31 56,2 Paemurru

50401:006:0270

Tominga

50401:006:0114

Kangerma

50401:006:0291

Tominga mast

50401:006:0115

J.N.

E-kiri 07.01.2024

07.01.2024 Saadan omapoolse soovi kogumistee ehituse kohta Paemurru ja Tominga kinnistutele.

Joonistasin kaks varjant. Meile on mõlemad sobilikud.

Veel on mure maakeldriga, mis jääb Paemurru kinnistule üsna maantee äärde. Kas see kelder mahub

müratõkke seina äärde? Seda peaks ilmselt koha peal vaatama, et täpsemalt asukohast aru saada.

Põhjendus: Võtame arvesse ja muudame Raplamaal Märjamaa vallas

Vaimõisa külas asuvate Peamurru ja Tominga kinnistute

juurdepääsulahendust, kavandame uued juurdepääsuteed vastavalt skeemil

toodule:

Maakeldri olemasolust oleme teadlikud ning see on kantud ka topo-

geodeetilisele alusplaanile. Proovime võimaluse korral leida lahenduse, et

kelder säilib.

Otsus: Võtta projekteerimisel aluseks skeemil kujutatud juurdepääsuteede

lahendus. Võimalusel säilitada projektlahendusega maakelder.

32 56,2 L.T.

E-kiri 07.01.2024

07.01.2024 Seoses kavandatava Riigitee 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla 41,9-62,3 Kernu–Päädeva

teelõigu eelprojektiga tekkis küsimus, kas Vaimõisa küla, Tominga talu krundi ja

kavandatava maantee vahele on ka planeeritud müratõkke vall või sein? Sest juba praegusel hetkel

on maanteelt hoovi kanduv müra väga suur.

Põhjendus: Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus

modelleeritakse müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest,

pikiprofiilist ja perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole praegu

veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

Otsus: Kavandada müraleevendusmeetmed vastavalt mürauuringu

tulemustele.

33 57,35 Pargi

50401:006:0240

A.M.

E-kiri 07.01.2024

7.01.2024 (Kirjapilt muutmata) Tutvudes antud projektdokumentasiooniga ei saa kahjuks

aktsepteerida ehitusprojektis esitatud lahendusi ja seda alljärgnevatel põhjustel.

Projektis on peamine primaarne suund ja eesmärk teedevõrgustiku arendamine ,kuid sisuliselt ei

ole arvestatud piirkonnas olevatele kinnistutele tekkivatele keskkonna koormusele ja

probleemidele ega ei ole tehtud täpsustatud mõjuanalüüsi (võimalik et konkreetsete andmete

puudumisel), mis analüüsiks teedevõrgustiku piirkonda jäävate kinnistute elamumaa kvaliteetii

(üldist elukvaliteeti), ning uuriks õhukvaliiteeedi ,mürareostuse ja pinnasesaaste jms

keskkonnamõju seisukorda antud projekti rakendumisel.

Antud seletuskiri lähtub katastriüksusest nr.50401:006:0240 aadress: Rapla maakond, Märjamaa

vald, Vaimõisa küla Pargi Eskiisprojekt: Töö nr 4 Asendiplaan( Vaimõisa .km 55-59 )

Eskiislahendusest tekkiv probleemistik on järgnev;

a)Eelprojekti järgselt kinnistu kõik küljed on projekteeritud infrastruktuuride sisse ,st,

vaadeldavad on kõigist ilmkaartest kommnikatsioonid ja olemasolevad ning ehitatavd teeüksused

Katastri (kinnistu) ida ja lääne suund on vahetult piiratud tee-ehitisega, mis astetab elamumaa

Põhjendused:

Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 Kernu–Päädeva lõigu I

klassi maantee ehitusprojekti koostamise käigus teostatakse

keskkonnamõjude hindamine. Selle raames hinnatakse kavandatava

tegevusega (tee-ehitus) kaasnevat mõju erinevatest aspektidest, sh müra ja

õhukvaliteedi sisukohast. Teostatakse müra modelleerimine, mille alusel

kavandatakse teeprojektis vajalikesse kohtadesse müraleevendusmeetmed.

a) Pargi kinnistust Rapla maakond, Märjamaa vald, Vaimõisa küla

(katastritunnus 50401:006:0240) hakkab uus põhimaantee paiknema lääne

pool. Tee sellise asukoha on määranud ja paika pannud 2016.a kehtestatud

Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr

4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

44,0 – 92,0“. Käesoleva projekteerimise käigus ei tee Transpordiamet enam

põhimaantee asukohavalikut, sest see on eelnimetatud dokumendiga juba

varem tehtud ja planeering on kehtestatud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

kahe tee-üksuse vahele, mis loob ebakvaliteesed tingimused õhukvaliteedile ,loodushoiule

mikropõllumajandusele, haljastusele, jms elamumaa funktsioonidele ja väärtusele

b)Olemasoleva riigimaantee teetammi ja kinnitstu maapinna kõrgusnivoo kõrguste vahe on ca -

2M . Seega vaateväli piirneb ainult teetammiga, ning kõrguste vahe tõttu voolab teetammilt

kinnistule heitmetest saastatud pinnavesi. Uues eskiislahenduses esitatav lahendus ilmselgelt

ellimineerib samuti avatud vaatevälja katastri vastasküljel (läänekülg) ehk kinnistu jääb juba

ülalpool mainitud kahe kõrguva teetammi vahele.

c)Olemasoleval teetammil puudub korrektne pinnavee suunatud äravool ,mis tähendab pinnavee

voolamist ning ladestumist kinnistul.( kevadeti ja vihmade korral koguneb kinnistule

pinnavesi kuna teetamm takistab äravoolu -äravoolu lahendus puudub )Kuidas lahendatakse

pinnavee äravool uue projekteeritava 2+2 maatee puhul, projekt vastust ei anna .Seega tekib

tehniline konflikt olemasoleva teetammi pinnavee äravoolu ja projekteeritava uue teetammi sama

funktsiooni vahel ,kuna vastavalt projektile olemas olevat teetammi ei moderniseerita,

ning jääb kasutusse ühendusteena.

d) Praeguse teetammi ca 50-60 meetri perimeetril on maapinna erosioon ning üldine pinna

saastatus rehvijäätmete, asfaldikulumi ja talviste teehoolduskemikaalide kasutamise näol. Samuti

esineb puudeja taimestiku kuivamine maanteel kasutatavate soolalahuste tõttu.

Seega 50-60 m kaugusel teetammist ei ole võimalik rakendada väikepõllumajandust ,kasvatada

kultuurtaimi ega luua haljastust. Sellel põhjusel on põllumajanduslik maakasutus ,taimestiku

kasvatus ,kasvuhoone ja viljapõõsad viidud kinnistu vastaspoolele, ehk piirkonda kuhu on

eskiislahenduses on ette nähtud loodav 2+2 riigimaantee .

Seega tulevikus seda piirkonda kinnistul ei saa rakendada põllumajandusliku ja

taimekasvatusliku elamumaana. Arvestades liikluskoormuse suurenemist lisandub kinnistu

sellesse piirkonda tõenäoliselt analoogne praegusele olemasolevale teeäärsele vööndile ""

surnud “ tsoon. Kokkuvõtlikult arvestades eskiislahendust kaob katastril võimalus rakendada

väikepõllumajandust või arendada kultuurtaimestiku ja haljastust.

e) Arvestada tuleb 80-!00 Db mürarestuse eksisteerimisel antud piirkonnas. Praegusel juhul tekib

müra ühes suunas, eskiiis-projerkti puhul kandub mürareostus kõigist kinnistut ümbritsevatele

suunadadele samuti on vaja ilmselt rakendada 2+2 maantee puhul helisummutus barjääri ,mis

kahjuks võtab osa kinnistu pindalast ja mida antud projek- dokumentasioon ei sisalda.

f) Uue ,ehitava 2+2 riigimaantee pinnavee kalded ning ohutus piirded võtavad enamiku osa

kinnistu (katasriüksuse ) hetkel kasutatvast kvaliteet pindalast , jättes kasutamiseks ainult

teedeäärsed mittekvaliteesed ja hoolduskemikaalide poolt reostatud piirkonnad.

g) Lisaks tuleb juurde mainida õhukvaliteedi analüüsi puudumise arvestades 2+2 riigimaante ja

asulasiseste ühendusteede liikluskoormust katastriüksuse vahetuslähedses.

Lõppkokkuvõttes eelpool toodud põhjustel riigimaantee 2+2 eskiislahendus kahandab

elukvaliteeti kordades antud katastril ,ning muudab kinnistu elamumaa funktsiooni sisuliselt

kasutamiskõlbatuks seega ei saa antud eskiislahendusega nõustuda.

Eeldades riigimaante strateegilisest vajalikkusest, ning lähtudes projekteerimis põhisest aspektist,

ning limiteeritud projekt-lahenditest ,võiks nõustuda eelprokjekti 2+2 riigimaante uue maanteeosa

projekteerimis tingimustega .( eskiiis lahendus ,mis puudutab ehitusprojketi riigimaantee 2+2 osa)

Küll aga ei saa nõustuda olemas oleva lääne suunas teetammi ( praegune riigimaantee)rakendamist

asulasisese ühendusteena muutumatul kujul. Antud teetamm tuleks likvideeerida ülapool mainitud

tehnilistele põhjustele ja projekteerida lahendus, mis viiks ühendustee praegustest katastripiiridest

eemale likvideerides piirava ja tehniliselt defektse “nõukogude"" aegse teetammi ja avaks

kinnistult vähemalt osalise vaatevälja ida suunas, vähendaks õhu ja mürasaaste ostest mõju ning

võimaldaks luua uued võimalused kavaliiteet maaviljeluse rakendamiseks katastri selles

piirkonnas.

Ühendustee projketeerimis-aluseks võib näiteks rekonstueerida esimese vabariigi aegset

olemasolevat teetammi ,mis tõenäoliselt tehniliselt vastaks ka arvestatavale liikluskoormusele ja

b) Projekteerimise praeguses faasis (eskiislahendus) ei ole täpselt teada

põhimaantee tulevase teetammi kõrgus Teie kinnistuga külgnevas lõigus,

kuid vaatevälja jääb uus tee paratamatult. Vaimõisa liiklussõlmes on

põhimaantee maapinna tasandis ja ristuv tee on kavas viia üle maantee,

mistõttu põhimaantee trass on kõrguslikult võimalikult maapinna lähedal.

c) Samuti ei ole praegu lahendatud uue tee sademevee küsimusi, sest

projekteerimine ei ole veel jõudud sellisesse detailsusesse. Sademevete

lahendus töötatakse projektis välja ja lahendatakse, vajadusel kavandatakse

uus kraavide võrk.

d) Olemasolev ega uus kavandatav põhimaantee ei tekita enda ümber „surnud

tsooni“. Põllukultuurid kasvavad täna tee muldkeha jalamini ja saavad ka

edaspidi kasvada ulukitarani või teekraavi servani. Seda on võimalik

silmata täna mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed sõites ning võrdluseks ka

mõnel uuel väljaehitatud 2+2 maanteelõigul.

e) Teeprojekti raames teostatakse mürauuring, mille käigus modelleeritakse

müra tulenevalt projekteeritavate teede plaanilahendusest, pikiprofiilist ja

perspektiivsest liiklussagedusest, koostatakse mürakaardid.

Müraleevendusmeetmete asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

mürauuringus pärast mürakaardi koostamist selles toodud soovituste alusel.

Mürauuring on alles alanud, seega meetmete tüübid ja asukohad ei ole

praegu veel teada ja selguvad edasise projekteerimisprotsessi käigus.

f) Eskiisjoonisel on välja toodud esialgne uue tee teemaa piir. Pargi kinnistu

läänenurgast on vajalik väike äralõige, esialgsel hinnangul pindalaga ca

paarsada ruutmeetrit.

g) Projekteeritav tee ei läbi tiheasustatud alasid, mistõttu õhusaaste- ja

hajuvusuuringut ei teostata, kuid temaatikat käsitletakse ja analüüsitakse

keskkonnamõju hindamise protsessis, tulemused kajastatakse

keskkonnamõju hindamise aruandes.

Olemasolev maanteelõik, mis külgneb Pargi kinnistuga idas, on kavas

säilitada ja selle funktsioon hakkab olema kohaliku liikluse teenindamine ja

kinnistute juurdepääsude tagamine, sh Paemurrumetsa ja Otsa

detailplaneeringuala juurdepääsu tagamine. Liiklussagedus sellel teelõigul

kahaneb praegusega võrreldes kordades, mistõttu kõik sellel teelõigul

sõidukite liiklusega seotud võimalikud häiringud vähenevad. Teelõiku ei ole

otstarbekas likvideerida, kuna selle kaudu on vaja tagada kinnistute

juurdepääse.

Kirjas selgub, et kinnistul olev hoonestus on rekonstrueerimis lõppjärgus ning

esitatud ehitusprojekti lahendused muudavad investeeringud sisuliselt

väärtusetuks, kuna nii kinnistu elamumaa funktsioon kui ka selle väärtus

kordades kahaneb antud projektlahenduste tõttu. Selgitame, et kavandatava

teeprojektiga pigem on oodata antud kinnistul elutingimuste paranemist, sest

rohkem kui 8400 autot ööpäevas liiklussagedusega tee viiakse olemasolevast

elamust ca 80 m kaugemale, tänases olukorras kulgeb põhimaantee vahetult

elamu kõrval. Kirjast selgub, et otsustatud on hooneid rekonstrueerida juba

praegustes tingimustes, kus põhimaantee asub vahetult elamule lähedal ja juba

avalduvad seonduvad mõjud. Uue tee kavandamise korral nihkub mõjuallikas

elamust kaugemale.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

mis ka rahuldaks antud elamumaa funktsionaalseid nõudmisi, või ehitada uuel muldkehal baseeruv

ühendustee.

Palun anda hinnang antud probleemi lahendusele, kuna katastril olev hoonestus on rekonstrueerimis

lõppjärgus ,ning esitatud ehitusprojekti lahendused juba ülapool mainitud põhjustel muudavad

antud investeeringud sisuliselt väärtusetuks , kuna nii kinnistu elamumaa funktsioon kui ka selle

väärtus kordades kahaneb antud projekteskiisi lahenduste tõttu.

Otsus: Lugeda kirjas tõstatatud küsimustele selgitused antuks ning lähtuda

projektlahenduse koostamisel tee eskiislahendusest, sh säilitada olemasolev

maanteelõik kinnistutele juurdepääsuteena.

34 57,5 Põlde

50401:001:0976

OÜ Renovum

E-kiri 22.11.2023

(Selgituse küsimine) 22.11.2023 Palun teatada, mis objektiga seoses (objekti asukoht) meile

saadetakse see kiri?

Selgitus: Maaomanikku on teavitatud kinnistu lähiümbruses kavandatavatest

tegevustest. Kernu–Päädeva teelõigu projektiga kavandatakse Vaimõisasse

uus liiklussõlm. Tulevikus hakkab kinnistule liikumine toimuma läbi selle

sõlme.

Kuna maaomaniku tagasiside ei sisaldanud ettepanekut

projekteerimistingimuste muutmiseks, siis otsust ei tehta.

35 60,0 Eest-Kubja

50401:006:0350

T.T.

E-kiri 19.11.2023

19.11.2023 Soovime Märjamaa suunal saada väljasõitu. Põhjendus: Ettepanekut on arvestatud, eskiislahenduses on kavandatud Eest-

Kubja kinnistu juurdepääs põhimaanteega paralleelse kogujatee kaudu, mis

ühendatakse Märjamaa suunal Orgita liiklussõlmega.

Otsus: Lähtuda eskiislahendusest, millega on lahendatud kinnistu juurdepääs

Märjamaa suunal Orgita liiklussõlme.

36 Ühispöördumine

E-kiri 06.01.2024

(kirja on digitaalsel

allkirjastanud 33

maaomanikku ja

elanikku)

Riksi

50401:001:1580

Vana-Vahtra

50401:001:1540

Kooli

50401:001:1470

Tamme II

50401:001:2050

Püve

50401:001:0074

Pikamäe

50401:001:0011

Kadakamarja

50401:001:0940

Hõbekuuse

50401:001:1340

Kasearu

50401:001:0950

Jaaniku

50401:001:0980

Kraavi

50401:001:1336

Tarapita

50401:001:0350

Ruunavere

50401:001:0065

Käesolevaga pöördume Transpordiameti poole seoses Varbola külas, Märjamaa vallas planeeritud

tee ehitust puudutava kirjaga, mis saadeti ümberkaudsete kinnistute omanikele 14.11.2023. a.

Seoses Pärnu mnt laiendamisega on Varbola külas asuvast küla sisesest teest (Varbola-Ruunavere)

planeeritud ehitada kogujatee.

Soovime selgitada alljärgnevat:

1) Varbola-Ruunavere tee on ajalooline postitee, mille servas on ka mitu pärandkultuuri objekti

ning kõnealune tee on praegusel hetkel peamiselt kergliiklustee otstarbel kasutatav tee, mis kulgeb

majapidamiste vahel. Teed kasutatakse peamiselt kohalike elanike ja majapidamiste omanike poolt.

Peamiselt liiguvad seal kergliikurid ja jalakäijad, sõidukite liiklus on väga vähene, et mitte öelda

olematu. Vahetus läheduses elavate perede lapsed liiguvad teel iseseisvalt, tegemist on tüüpilise

külateega.

2) Kohaliku omavalitsuse ja ka riigi üheks ülesandeks on tagada enda elanike õiguspärane

ootus, et kui nende majapidamised asuvad kiirteest eemal, siis see jääks nii ka edaspidi. Isikud

teevad oma investeeringuid, soetades ja parendades kinnisvara, asudes peredena elama väiksesse

asumisse, praegu aga soovitakse väiksest külast tekitada varasemast oluliselt suurem liiklussõlm,

millega kaasneb müra, keskkonna saaste, ning oht inimeste, eriti laste turvaliseks liiklemiseks.

3) Vastavalt 2016. a. Rapla maakonnaplaneeringusse integreeritud teemaplaneeringule on

kogujatee asukoht lahendatud Pajaka tee kaudu Tallinna-Pärnu maanteest läänepool ning sellele

lahendusele tuginesime ka meie. Praeguste projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on aga

kogujatee planeeritud Tallinna-Pärnu maanteest idapoole, mis ei lähe kokku 2016. a planeeringus

käsitletuga. Palume esitada põhjalikud selgitused ning kaalutlused miks on loobutud esialgsest

lahendusest ning on asutud uurima liikluskoormuse lisamise võimalust Varbolas asuvale

külasisesele teele. Mõistame, et elukeskkond ei saa igavesti jääda selliseks nagu see on varasemalt

olnud, kuid antud juhul halvendaks uus kogujatee oluliselt olemasolevat ning harjumuspärast

elukeskkonda.

4) Soovime rõhutada, et projekteerimistingimuste eelnõus esitatud lahendus suurendab

õhusaastet ja müra ning vibratsiooni taset teeäärsetes majapidamistes. Lisaks kaasneb liikluse

suunamisega Varbola külateele mõju inimeste tervisele ja turvalisusele.

Soovime käesoleva pöördumisega täpsustada eelnimetatud eelnõu osas, mis puudutab Varbola-

Ruunavere tee ümberehitust. Planeeritud liiklussõlme lahendus peab arvestama kohalike elanikega,

mitte seadma ohtu kogu nende eelnevat elukorraldust.

Teeprojekt on modelleeritud kasvatama liiklusvoogusid asulates, mis on vastupidine eesmärgile

asulasiseseid teid läbivat autode arvu kahandada ning muuta väikeasulasisesed teed

kasutajasõbralikumateks, selliselt, et sellega ei kaasneks kahjulikke tagajärgi asula elanikele. 2016.

Põhjendus: Avalikul arutelul 14.12.2023 ning kirjalikult avalikustamise

käigus esitati maaomanike poolt korduvalt ettepanekuid muuta Vardi-Nurme

tee ühendamist planeeritavasse Varbola liiklussõlme, kuna Varbola-

Ruunavere teele kavandatud lahendus mõjutanuks negatiivselt selle kohaliku

tee äärsete elanike elukeskkonda.

Transpordiamet analüüsis tagasisidet, kaalus väljatoodud erinevaid argumente

ning otsustas koostöös projekteerija ja Märjamaa Vallavalitsusega tee

eskiislahendust muuta. Muudetud eskiislahenduse kohaselt on Vardi-Nurme

tee uus lõik kavandatud põhimaantee paremale teeküljele teemaplaneeringule

vastavasse asukohta. Selles asukohas on teelõik keset metsa ning elamutest

eemal.

Samuti on lahendust muudetud ja eskiislahendusse lisatud põhimaanteega

paralleelne Ruunavere tee pikendus Vardi-Nurme teeni, et parandada

ligipääsetavust põhimaantee lääneküljel.

Sellega on kirjas esitatud ettepanekuid arvestatud. Muudetud lahendusest

teavitati puudutatud maaomanikke täiendavalt.

Otsus: Kirjas esitatud ettepanekuid Vardi-Nurme teelõigu asukoha ja

Ruunavere tee pikendamise kohta on arvestatud, võtta projekteerimisel

aluseks korrigeeritud eskiislahendus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

Männisalu

50401:001:2112

Männimäe

50401:001:0959

a. teemaplaneeringus kõnealusel teel kogujateed ette ei nähtud ning vastavalt sellele on teeäärsetele

kinnistutele rajatud uued hooned ning on parendatud olemasolevaid eluhooneid. Oleme seisukohal,

et tegemist on meie subjektiivsete õiguste riivega, sest teeäärsete kinnistute juures liikluskoormus

suureneb oluliselt ning halveneb olukord võrreldes olemasolevaga.

Meie poolt pakutav alternatiivettepanek, mis kõlas ka 14.12.2023. aset leidnud KMH arutelul on

alljärgnev:

Kogujatee planeeritakse ja ehitatakse paralleelselt trassile läänepoole alates Käbiküla ristest kuni

Varbola sõlmeni, sellega oleks suuresti lahendatud ka Ruunavere krundi omaniku mure elust

kõrvale jääda. Pajaka-Nurme ja projekteeritava Varbola ringtee vahele jäävad OÜ’le Timberston

(juhatuse liige R. A.) kuuluvad kinnistud (Püve, kü 50401:001:0075, Uustalumetsa, kü

50401:001:0295, Uustalupõllu, kü 50401:001:0462), kes oleks nõus nimetatud katastriüksuste

võõrandamist läbi rääkima.

Eeltoodust tulenevalt palume võtta arvesse pöördumisele allkirjatanud isikute seisukoht ning leida

alternatiivne lahendus, mis ei hõlma Varbola-Ruunavere teed, et jätta meie peredele alles

aastakümneid väljakujunenud elukeskkond.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Katastriüksuse

lähiaadress Katastritunnus

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L1 50201:001:0183

Aasu 50401:001:0562

Aia 50401:006:0038

Aida-Kuivati 50401:001:1100

Allika 50401:001:0930

Allika 65401:001:0560

Allika 29701:006:0195

Altvälja 50201:001:0325

Aru 50401:001:1160

Arumäe 50401:001:1640

Eest-Õisva 50401:006:0091

Emandiku 65401:001:0540

Endla 50401:001:1562

Endla 50401:001:1561

Gustavi 50201:001:0326

Haaviku 50401:006:0086

Hiie 50401:001:0954

Hõbekuuse 29701:006:1190

Ilvese 50401:001:0207

Jaani 50401:001:0068

Jalaka 50401:006:0103

Juhkama 29701:006:0432

Jussi 72601:001:0981

Jõejaani 50401:001:0083

Jõeniidu 50401:001:1310

Jõeääre 50401:001:0242

Jõeääre 50401:001:0241

Kaasiku 50401:006:0133

Kaasikumetsa 50401:006:0134

Kadarpiku 29701:006:0188

Kalda 50401:001:0280

Kaljumäe 50401:001:0890

Kangerma 50401:006:0300

Kangru 50401:006:0108

Kangrumaa 50301:001:0065

Kangrumetsa 50401:001:0141

Kangrumetsa 50401:006:0109

Kaomaa 50401:001:0195

Karjatse tee 1 29701:006:0601

Karjatse tee 3 29701:006:0602

Karu 29701:006:0516

Kase 50401:001:1460

Kasekännu 50401:001:1960

Kasetuka 50401:001:1020

Kassi 50401:001:0205

Kedru 29701:006:0991

Kenteli 50201:001:0241

Kirritse 50401:001:0107

Kirsimäe 50201:001:0043

Kivila 50401:001:2010

Kivinurme 50401:006:0100

Konnaveski 50402:001:0052

Kooli 50401:001:0015

Kopli 50401:006:0370

Kraavikalda 50401:005:0072

Kraavikalda 50401:005:0073

Kraavipõllu 50401:001:1337

Kristjani 29701:006:0165

Kubja 50401:006:0340

Kubja-Sauna 50401:006:0026

Kullassaare 50401:005:0530

Kungla 50401:001:1500

Kungla kuur 50401:001:0014

Kurava 50401:001:0541

Kurava 50401:001:0542

Kurava 50401:001:0543

Kure 29701:006:0429

Kuuse 50401:001:0610

Kuusekäbi 50401:001:0126

Kuusiku 50401:001:0201

Kuusikumetsa 50401:001:0202

Kuusikumäe 65401:001:0301

Kõrgema 50201:001:0284

Kõrgemäe 29701:006:0810

Käbi 50401:001:0124

Kükita 50401:005:0231

Kükita 50401:005:0232

Külajüri 50401:006:0410

Külluse 50201:001:0236

Laansalu 50401:001:0178

Laiaotsa 50401:001:0460

Lepa 50401:001:0370

Lepatriinu 29701:006:0506

Lepiku 50401:006:0432

Lepiku 50401:006:0431

Lepiku 29701:006:0270

Lepiku 50401:001:0390

Lepikuveere 50401:006:0383

Lille 50401:006:0850

Loigu 29701:006:0202

Looksoo 29701:006:0101

Luhametsa 50401:001:0176

Lõnsu 50401:006:0831

Lääne 29701:006:0790

Mardi 50401:001:1398

Mardimetsa 50401:001:1397

Mardinurga 50401:001:1399

Mardipõllu 50401:001:1396

Matsu 50401:006:0841

Metsa 50301:001:0066

Metsatuka 50401:001:0073

Metsavahi talu 50402:001:0025

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

Metsaveere 50401:006:0310

Mihkli 50401:006:0420

Miku 50301:001:0882

Mikumetsa 50301:001:0881

Miku-Silla 50301:001:0884

Musaka 50401:006:0141

Mustaugu 50401:006:0022

Mäe 50401:001:0104

Mäe 29701:006:0594

Mäe 50401:006:0041

Mäe 50401:006:0042

Mäeaasa 50201:001:0123

Mäevahe 29701:006:1080

Männi 50401:001:0450

Männikäbi 50401:001:0125

Männisalu 50401:006:0099

Männisalu 50401:001:2112

Nihu tee 50301:001:0883

Niidu 29701:006:0211

Niiduvälja 50401:001:1352

Niiduvälja 50401:001:1351

Noodamäe 50401:001:2100

Nurga 50401:006:0085

Nurme 50401:006:0220

Nurme 50401:001:0070

Nõmme 50401:006:0068

Nõmmealuse 50401:005:0430

Oja 65401:001:0160

Oru 29701:006:0595

Otsa 50201:001:0181

Otsa tee 50201:001:0182

Paali 50401:006:0801

Paemurrumetsa 50201:001:0180

Paju 50401:001:0868

Paju 29701:006:0206

Paju 72601:001:0975

Paju 50401:001:1620

Paju 50401:001:1763

Paju 50401:001:0274

Paju 50401:001:0276

Paju 50401:001:1765

Paju 50401:001:1761

Pajuksi 50401:006:0148

Pajuste 50201:001:0242

Peroldi-Uuetoa 29701:006:0511

Pihatuka 50402:001:0192

Pirita 72501:001:0228

Posti 50401:006:0161

Posti 50401:006:0162

Priidiku 50401:001:0179

Pukka 50401:001:1660

Pumbamaja 50401:001:0106

Päikese 50201:001:0044

Päraldi 29701:006:0234

Pärna 50401:001:1711

Pärtli 29701:006:0274

Pärtlimetsa 29701:006:0192

Püve 50401:001:0075

Raadiku 50401:006:0450

Raasukese 50401:001:1071

Raasukese 50401:001:1072

Rahkemäe 50401:006:0462

Rahkemäe 50401:006:0461

Rahkemäe 50401:006:0790

Raja 50301:001:0416

Raja 50401:001:0652

Rajametsa 50301:001:0418

Reediku 50401:006:0014

Rehe 29701:006:0226

Rehe 50401:001:0060

Rehe 50401:005:0042

Remmelga 50401:001:1552

Riisipere tee 1a 72601:001:0142

Ristiku 29701:006:0308

Ränimetsa 29701:006:0521

Saareniidu 50402:001:0820

Saarepõllu 50402:001:0720

Salme 50401:006:0440

Sambla 50401:001:0127

Samlamäe 29701:006:0434

Sarapiku 50401:006:0011

Savi 29701:006:0427

Siimu 29701:006:0235

Sillaotsa 50401:001:0213

Sillaotsa tee 50401:001:0214

Sireli 50401:006:0104

Sirelipõllu 29701:001:0722

Sirle 50401:001:0135

Soosalu 50401:001:0790

Suurekivi 29701:006:0433

Taga-Tammiku 50401:006:0050

Taga-Õisva 50401:006:0020

Tamme 50402:001:0253

Tammiku 50401:006:0190

Tammiku 50402:001:0653

Teeääre 50401:001:1400

Telliskivi 50401:001:0631

Telliskivi 50201:001:0127

Tihase 50401:001:0036

Tiigi 50401:005:0520

Tominga 29701:006:0079

Totsi 50401:001:0780

Trahteri 50402:001:0168

Trahteri 50402:001:0169

Trahteri 50402:001:0167

Tuuleveski 72601:001:0144

Tuuliku 50401:001:0133

Täidapere 50401:001:0134

Täidapere 50401:001:0371

Täidapere 50401:001:0372

Udusalu 50401:001:0105

Uueallika 65401:001:0440

Uuekõrtsu 50401:006:0860

Uuekõrtsu 50402:001:1310

Uue-Kõrtsu 50401:001:0861

Uuepoe 50401:001:0278

Uus-Lepiku 50401:006:0381

Uus-Raja 29701:006:0251

Uustalu 50401:001:0461

Uustalu 50401:006:0067

Uustalu 29701:006:0137

Uustalumetsa 50401:001:0295

Uustalupõllu 50401:001:0462

Vana-Kangrumaa 50401:001:0363

Vanakoha 50401:001:0215

Vanakubja 50401:006:0281

Vanakõrtsu 50401:001:0826

Vana-Lepiku 29701:006:0505

Vana-Lepiku 29701:006:0221

Vanasilla 50401:001:0827

Vanatamme 50401:001:0299

Varbola AÜ 10 50401:002:0090

Varbola AÜ 11 50401:002:0100

Varbola AÜ 12 50401:002:0110

Varbola AÜ 13 50401:002:0120

Varbola AÜ 13 50401:002:0120

Varbola AÜ 14 50401:002:0130

Varbola AÜ 15 50401:002:0140

Varbola AÜ 16 50401:002:0150

Varbola AÜ 17 50401:002:0160

Varbola AÜ 18 50401:002:0170

Varbola AÜ 19 50401:002:0180

Varbola AÜ 2 50401:002:0010

Varbola AÜ 20 50401:002:0190

Varbola AÜ 21 50401:002:0200

Varbola AÜ 22 50401:002:0210

Varbola AÜ 23 50401:002:0220

Varbola AÜ 24 50401:002:0230

Varbola AÜ 25 50401:002:0240

Varbola AÜ 26 50401:002:0250

Varbola AÜ 27 50401:002:0260

Varbola AÜ 28 50401:002:0270

Varbola AÜ 29 50401:002:0280

Varbola AÜ 3 50401:002:0020

Varbola AÜ 30 50401:002:0290

Varbola AÜ 32 50401:002:0310

Varbola AÜ 33 50401:002:0320

Varbola AÜ 34 50401:002:0330

Varbola AÜ 35 50401:002:0340

Varbola AÜ 36 50401:001:0717

Varbola AÜ 38 50401:001:0719

Varbola AÜ 4 50401:002:0030

Varbola AÜ 5 50401:002:0040

Varbola AÜ 6 50401:002:0050

Varbola AÜ 7 50401:002:0060

Varbola AÜ 8 50401:002:0070

Varbola AÜ 9 50401:002:0080

Varbola keskus 78 50401:001:0262

Varbola keskus 83 50401:001:0110

Varbola üldmaa 50401:001:0716

Vikerkaare 50401:001:0210

Väike-Pirita 29701:006:0962

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

22

Väljametsa 50401:006:0044

Õisva 50401:006:0200

Õnneallika 50401:001:0209

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

11.03.2024 nr 1.1-3/24/148

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–

Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti

koostamiseks

Transpordiamet algatas 01.11.2023. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti

koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

Transpordiameti ja Saue ning Märjamaa Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis

Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise

tervikprojektile, sh avalikult kasutavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede

osas.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse ese, riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla, paikneb riigi

transpordimaa kinnisasjal (katastritunnused 72601:001:1493, 72601:001:1017, 29701:005:0136,

50401:001:0020, 50401:005:0011, 50401:006:0006, 50402:001:0001; 50301:001:0671,

50301:001:0561) Harju maakonnas Saue vallas Haiba, Kernu ja Kustja külas ning Märjamaa

vallas Käbiküla, Lestima, Pajaka Varbola, Põlli, Vaimõisa, Ringuta, Orgita ja Päädeva külas.

Lisaks paikneb projekteeritav tee kõrvalmaanteede ja kohalike teede kinnisasjadel

(katastritunnused 29701:006:0336; 50401:001:0012, 50401:001:0018, 50401:001:0363,

50401:001:1352, 50401:001:0807, 50401:001:0806, 50401:001:0819). Projektlahenduse

koostamisel on vajalik täiendava teemaa omandamine põhimaantee uue trassi alla jäävatest ja

teedega piirnevatest kinnisasjadest.

Projekteerimistingimused antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ ja Rapla maavanema

23.05.2016. a korraldusega nr 1-1/16/348 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 44,0 – 92,0“ täpsustamiseks.

2

Projekti eesmärk on riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva

teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I

klassi maantee toimimiseks vajalike teede ning rajatistega. Samuti teemaplaneeringuga

kavandatud teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine ja projektalal

liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport,

kohalik liiklus, transiitliiklus, põllumajandustehnika jms).

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms). Projekteerimistingimused menetletakse eskiislahenduse alusel (Roadplan OÜ, töö nr 23014).

Eskiislahendusega on võimalik tutvuda lingil: https://pilv.mkm.ee/s/iCsOxmmuDqSMxIZ

Saue Vallavalitsuse projekteerimistingimuste objektiks on kohalik tee Karjatse tee (2970025).

Märjamaa Vallavalitsuse projekteerimistingimuste objektis on kohalikud teed Ruunavere tee

(5040006), Kõrvetaguse tee (5046061) ja Konnaveski tee (5040062). Transpordiameti

projekteerimistingimuste objektiks on kogu ülejäänud projekteeritav terviklik teedevõrk (st lisaks

põhimaanteele ka ümberehitatavad riigiteed ja kohalikud teed ning kõik kavandatavad uued

teelõigud).

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Katastriüksuse

lähiaadress Katastritunnus

4 Tallinn-Pärnu-Ikla

tee L1 50201:001:0183

Aasu 50401:001:0562

Aia 50401:006:0038

Aida-Kuivati 50401:001:1100

Allika 50401:001:0930

Allika 29701:006:0195

Altvälja 50201:001:0325

Eest-Õisva 50401:006:0091

Endla 50401:001:1562

Gustavi 50201:001:0326

Heina 50401:001:0958

Hiie 50401:001:0954

Hiietse tee 50401:001:0814

Hõbekuuse 29701:006:1190

Hõbekuuse 50401:001:1340

Ilvese 50401:001:0207

Jaani 50401:001:0068

Jaaniku 50401:001:0980

Jaanuse 29701:006:0141

Jussi 72601:001:0981

Jõejaani 50401:001:0083

Jõeniidu 50401:001:1310

Jõenurga 50401:001:0753

Jõeääre 50401:001:0242

Jõeääre 50401:001:0241

Jõeääre 50401:001:0752

Järve 50401:001:0711

Järve 50401:001:0712

Kaasiku 50401:001:1490

Kaasiku 50401:006:0133

Kaasikumetsa 50401:006:0134

Kadakamarja 50401:001:0940

Kadarpiku 29701:006:0188

Kalda 50401:001:0280

Kalda 29701:006:0596

Kaljumäe 50401:001:0890

Kangerma 50401:006:0291

Kangrumaa 50301:001:0065

Kangrumetsa 50401:001:0141

Kangrumetsa 50401:006:0109

Kangrumäe 50401:001:0064

Karjatse 29701:006:0470

Karjatse tee 1 29701:006:0601

Karjatse tee 2 29701:006:0282

Karjatse tee 3 29701:006:0602

Karjatse tee 4 72601:001:1427

Kase 50401:001:1460

Kasearu 50401:001:0950

Kernu metskond

175 29701:006:0155

Kernu metskond 20 29701:006:0441

Kiltri 29701:006:0593

Kirsimäe 50201:001:0043

Konnaveski 50402:001:0052

Kooli 50401:001:1470

Koolimaja 50401:001:0211

Kopli 50401:006:0370

Kraavi 50401:001:1336

Kraavikalda 50401:005:0072

Kraavikalda 50401:005:0073

Kraavipõllu 50401:001:1337

Kristjani 29701:006:0165

Kubja 50401:006:0340

Kubja-Sauna 50401:006:0026

Kullerkupu 72501:001:0229

Kungla 50401:001:1500

Kungla kuur 50401:001:0014

Kurava 50401:001:0541

Kurava 50401:001:0542

Kurava 50401:001:0543

Kure 29701:006:0429

Kurvi 29701:006:0591

Kuuli 29701:006:0178

Kuusekäbi 50401:001:0126

Kuusikumetsa 50401:001:0202

Kõllepere 50401:001:0129

Kõrvetaguse tee 50401:001:1018

Käbi 50401:001:0124

Kükita 50401:005:0037

Kükita 50401:005:0231

Kükita 50401:005:0232

Külajüri 50401:006:0410

Külluse 50201:001:0236

Laane 50301:001:0370

Laansalu 50401:001:0178

Lehmiku 72601:001:1492

Lepa 29701:006:0518

Lepa 50401:001:0370

4

Lepalaane 50301:001:0369

Lepatriinu 29701:006:0506

Lepiku 50401:006:0432

Lepiku 50401:001:0390

Lepikuveere 50401:006:0383

Lille 50401:006:0850

Loigu 29701:006:0202

Luhametsa 50401:001:0176

Lõnsu 50401:006:0831

Mardi 50401:001:1398

Mardi tee 50401:001:1103

Mardinurga 50401:001:1399

Mardipõllu 50401:001:1396

Matsu 50401:006:0841

Metsa 50301:001:0066

Metsatuka 50401:001:0073

Miku 50301:001:0882

Mikumetsa 50301:001:0881

Miku-Silla 50301:001:0884

Musaka 50401:006:0141

Mustaugu 50401:006:0022

Mäe 50401:001:0957

Mäe 29701:006:0594

Mäe 50401:006:0041

Mäe 50401:006:0042

Mäeaasa 50201:001:0123

Männikäbi 50401:001:0125

Männipõllu 50401:001:0961

Männisalu 50401:006:0099

Nihu tee 50301:001:0883

Nihu tee L3 50401:001:0784

Niidu 50401:001:0072

Niidu 29701:006:0211

Niiduvälja 50401:001:1352

Niiduvälja 50401:001:1351

Noodamäe 50401:001:2100

Nurga 50401:006:0085

Nurme 50401:001:0070

Nõmme 50401:006:0068

Ojasoo 50401:001:0220

Ojaääre 50402:001:0221

Oru 29701:006:0595

Otsa 50201:001:0181

Otsa tee 50201:001:0182

Paali 50401:006:0801

Paemurru 50401:006:0270

Paemurrumetsa 50201:001:0180

Paju 29701:006:0206

Paju 72601:001:0975

Paju 50401:001:1763

Paju 50401:001:1761

Paju 50401:001:1765

Paju 50401:001:0276

Paju 50401:001:0274

Pajuksi 50401:006:0148

Pajusalu 72601:001:1207

Pajutaguse 72601:001:1393

Pargi 50401:006:0240

Pihatuka 50402:001:0192

Pikapõllu 50402:001:0171

Pirita 72501:001:0228

Posti 50401:006:0161

Posti 50401:006:0162

Priidiku 50401:001:0179

Päikese 50201:001:0044

Päraldi 29701:006:0234

Pärtlimetsa 29701:006:0192

Pääsu 50401:001:0761

Pääsu 50401:001:0762

Püve 50401:001:0075

Püve 50401:001:0074

Raadiku 50401:006:0450

Raasukese 50401:001:1071

Raasukese 50401:001:1072

Rahkama 50401:001:0087

Rahkama 50401:001:0086

Rahkama 50401:001:0088

Rahkemäe 50401:006:0462

Rahkemäe 50401:006:0461

Raja 50301:001:0416

Raja 50401:001:0652

Rajametsa 50301:001:0418

Raudsepa 29701:006:0262

Raudsepa põld 29701:006:0261

Reediku 50401:006:0014

Rehe 29701:006:0226

Rehe 50401:001:0060

Rehe 50401:005:0042

Remmelga 50401:001:1552

Riisipere tee 1 72601:001:0143

5

Riisipere tee 1a 72601:001:0142

Riksi 50401:001:1580

Ristiku 29701:006:0308

Ritsu 50401:001:1305

Roosi 72501:001:0231

Ruunavere tee L1 50401:001:0804

Ruunavere tee L2 50401:001:0808

Ränimetsa 29701:006:0521

Saareniidu 50402:001:0820

Saarepõllu 50402:001:0720

Sambla 50401:001:0127

Samlamäe 29701:006:0434

Sarapiku 50401:006:0011

Savi 29701:006:0427

Siimu 29701:006:0235

Sillaotsa 50401:001:0213

Sillaotsa tee 50401:001:0214

Sireli 50401:006:0104

Sireli 29701:001:0721

Sirelipõllu 29701:001:0722

Sirle 50401:001:0135

Soosalu 50401:001:0790

Suurekivi 29701:006:0433

Taga-Õisva 50401:006:0020

Tamme 50401:001:0130

Tammiku 50402:001:0653

Tarapita 50401:001:0350

Teevahe 50301:001:0714

Teeääre 50401:001:1400

Telliskivi 50401:001:0631

Tominga 29701:006:0079

Tominga 50401:006:0114

Trahteri 50402:001:0169

Trahteri 50402:001:0168

Trahteri 50402:001:0167

Tugijaama 50401:005:0680

Tuuleveski 72601:001:0144

Täidapere 50401:001:0372

Täidapere 50401:001:0134

Uuekõrtsu 50401:006:0860

Uuekõrtsu 50402:001:1310

Uue-Kõrtsu 50401:001:0861

Uuepoe 50401:001:0278

Uus-Raja 29701:006:0251

Uustalu 50401:001:0461

Uustalu 50401:006:0067

Uustalumetsa 50401:001:0295

Uustalupõllu 50401:001:0462

Vaimõisa-

Kõrvetaguse tee L1 50401:001:0768

Vaimõisa-Kükita tee

L1 50401:001:0819

Vaimõisa-Raka tee 50401:001:0897

Vana-Kangrumaa 50401:001:0363

Vana-Kangrumäe 50401:001:0362

Vanakoha 50401:001:0215

Vanakubja 50401:006:0281

Vanakõrtsu 50401:001:0826

Vana-Lepiku 29701:006:0505

Vana-Lepiku 29701:006:0221

Vanasilla 50401:001:0827

Vana-Vahtra 50401:001:1540

Varblase 50401:001:0287

Varbola kergtee L1 50401:001:0277

Varbola kergtee L2 50401:001:0275

Varbola kergtee L3 50401:001:0281

Varbola kergtee L4 50401:001:0288

Varbola kergtee L5 50401:001:0279

Varbola kergtee L6 50401:001:0263

Varbola keskus 78 50401:001:0262

Varbola keskus 80 50301:001:0793

Varbola keskus 83 50401:001:0110

Varbola ringtee 50401:001:1146

Varbola-Ruunavere

tee L1 50401:001:0805

Varbola-Ruunavere

tee L2 50401:001:0806

Varbola-Ruunavere

tee L3 50401:001:0807

Vardi metskond 10 50401:001:0030

Vardi metskond 187 50401:005:0192

Vardi metskond 23 50401:001:0038

Vardi metskond 24 50401:005:0017

Vardi metskond 33 50401:005:0016

Vardi metskond 34 50401:001:0342

Vardi metskond 8 50401:001:0028

Vardi metskond 9 50401:001:0029

Veere 50301:001:0134

Vikerkaare 50401:001:0210

Virma 50401:001:0146

Vissi 72601:001:1500

6

Väike-Pirita 29701:006:0962 Õnneallika 50401:001:0209

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Projekteerimistingimuste eelnõude kohta oli võimalik esitada arvamus või ettepanekud

ajavahemikul 14.11.2023–07.01.2024.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiislahenduse tutvustuse

14.12.2023 kell 18.00–20.00 Varbola Rahvamajas (samal arutelul toimus ka keskkonnamõju

hindamise programmi tutvustus).

Avaliku arutelu ja avalikustamisperioodil laekunud kirjaliku tagasiside tulemusel otsiti mitmetes

vaidlusalustes küsimustes kompromisslahendust ja viidi seetõttu eskiislahendusse sisse muudatusi.

Perioodil 23.01.2024–16.02.2024 viis Transpordiamet seetõttu läbi täiendava

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Arvamused ja ettepanekud,

mis esitati kohalike omavalitsuste eelnõude kohta on koos otsustega kajastatud Saue ja Märjamaa

vallavalitsuste projekteerimistingimuste korraldustes. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike

puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või

arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste

eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid.

Projekteerimistingimused antakse kehtivusajaga 7 aastat (tulenevalt teelahenduse võimalikust

realiseerimisest mitme projektina ja väljaehitusest erinevates etappides).

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja

taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu−Ikla km 41,9-62,0 asuva

Kernu–Päädeva lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse

lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

3. Korralduse andmisega muutub vastavalt EhS § 33 lg 2 kehtetuks Transpordiameti

29.04.2022 korraldus nr 1.1-3/22/331 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 49,9-50,15 ristmikul asuva liiklusohtliku koha likvideerimise

ehitusprojekti koostamiseks“.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla km 41,9-62,0 asuva Kernu–Päädeva lõigu I klassi

maantee ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus