Lohusuu puhkeala paadislipi ja ujuvkai rajamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

22.02.2024 nr 6-3/24/1422-4

Lohusuu puhkeala paadislipi ja ujuvkai rajamise

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programmi kohta seisukoha küsimine

Mustvee Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks

keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-125687 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) programmi eelnõu (koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16

kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad Lohusuu puhkeala paadislipi ja ujuvkai rajamise keskkonnaloa taotluse KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas

KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: KMH_programm_Lohusuu_sadam_15-02-2024.pdf

Marju Kuldmaa 513 8740

[email protected]

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID

REG. 11368855 REG: 14.04.2007

TELLIJA: Mustvee Vallavalitsus

TÖÖ NR: 6-1/23/2829

TÖÖ NIMETUS:

KESKKONNALUBA T-KL/1019992. LOHUSUU PUHKEALA PAADISLIPP JA UJUVKAI KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

KMH PROGRAMM

KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14

TEL. 527 8 027

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Nimetus Keskkonnaluba T-KL/1019992. Lohusuu puhkeala paadislipp ja ujuvkai keskkonnamõjude hindamine. KMH programm

Versioon Esitamiseks avalikkusele

Töö nr 6-1/23/2829 Aeg 15.02.2024

Tellija Mustvee Vallavalitsus

Tartu 28, Mustvee linn, Mustvee vald, Jõgeva maakond

KMH koostamisest huvitatud isiku esindaja

Valla põhimääruse alusel vallavanem Indrek Kullam

Tel: 7726161

E-post: [email protected]

KMH programmi koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected]

KMH juhtekspert Olavi Hiiemäe, MSc keskkonnakorraldus

KMH juhteksperdi litsents nr KMH0161

Eksperdid Toodud järgnevalt dokumendis

Kasutustingimused © Käesolev KMH programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. KMH programm omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. KMH programm-s toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

SISUKORD

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK.................................................................4

2. PLANEERITAV TEGEVUS...............................................................................................6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA................................................................................8

4. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA...............................................11

5. HINDAMISMETOODIKA................................................................................................12

5.1. Mõjud looduskeskkonnale.....................................................................................14

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale..........................................................17

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED.....................................19

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA.......................................................21

LISAD

Lisa 1 Keskkonnakaitseloa taotluse koopia

Lisa 2 Keskkonnamõju hindamise algatamise korraldus, Keskkonnaameti kiri 19.06.2018 nr 14-6/18/1538-9

Lisa 3 KMH algatamise teade „Ametlikes Teadaannetes”

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK Keskkonnamõju hindamine on olulise keskkonnamõjuga objektide või tegevuste kavandamisel läbi viidav protsess, mille eesmärk on anda otsustajale ja avalikkusele teavet kõigi reaalsete tegevusvariantidega võimalike kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS).

KMH eesmärk on: - Esitada arendajale ja otsustajale informatsiooni kavandatud tegevuse ja tema

võimalike alternatiivsete keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta.

- Koguda ja esitada informatsiooni huvipoolte suhtumise kohta kavandatavale tegevusele;

- Protsessi käigus saadud info ja järelduste edastamine otsustajatele ja teistele asjaosalistele ning selle tulemusena tehtava otsuse paremaks muutmine.

Mustvee Vallavalitsus taotles keskkonnaluba Avijõe (VEE1056900) suudmeala süvendamiseks mahus ca 2300 m3 ja tahkete ainete uputamiseks mahus ca 500 m3. Kavandatav tegevuskoht asub aadressil Puhkeala sadam (registriosa nr 2762950, katastritunnus 42001:001:0598) Lohusuu alevikus Mustvee vallas Jõgeva maakonnas. Kavandatava tegevuse e. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 2023 a. koostatud projektlahenduse (Töö nr: 2023015) eesmärk on Lohusuu aleviku avalikult kasutatavale puhkealale juurdepääsutee rajamine ning veesõidukite vette laskmiseks paadislipi ja ujuvkai ehitamine. See hõlmab akvatooriumi süvendamist koos kujunevate kallaste kindlustamisega, ujuvkai paigaldamist, paadislipi ning kruuskattega juurdepääsutee, parkimisalade ja slipile pealesõidu manööverdusala rajamist.

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise (KMH) 07.09.2023 kirjaga nr DM- 125687-2 (Lisa 1). KeHJS §3 lg1 p1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS §6 lg1 p17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise alates pinnase mahust 10 000 m3 või muu veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3.

Kuna kavandatud projekti elluviimisega kaasnevate tegevustega, kaasneb Avijõe jõepõhja süvendamine eeldatavalt mahus üle 2300 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus ca 500 m3, mis omab vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige 1 punkt 17-le olulist keskkonnamõju. Seega kavandatakse projektiga tegevusi, mis ületavad KeHJS §6 lg1 p17 sätestatud piirarve, mis tähendab, et vastavalt KeHJS § 11 lg 3 järgi algatati kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, mistõttu tuleb läbi viia KMH (KeHJSi § 11 lõige 6).

KMH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadanded” 14.09.2023 https://www.ametlikudteadaanded.ee (Lisa 2).

Kavandatud KMH protsessi läbiviimise eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata Avijõe suudmeala süvendamiseks (mahus ca 2300 m3) ja tahkete ainete uputamiseks (mahus ca 500 m3) kavandatud tegevustest eeldatavat kaasnevat otsest ja kaudset mõju projektpiirkonna lähiala keskkonnale, analüüsida kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevate negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust (veekogu süvendamine ja tahkete materjalide uputamine), võib eeldada, et kavandatud tegevuste realiseerimisel võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud või pöördumatud mõjud sotsiaal-majanduslikele ja loodus- ökoloogilistele keskkondadele. KMH aruandes käsitletakse ja analüüsitakse mõjutatava looduskeskkonna (jõe ja järve- ning maismaa elustik, looduskaitsealad ja -objektid, veerežiim, maastik) ja sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-majanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, inimeste heaolu, piirkonna areng jne) tegureid võrdsetel ning ühtsete hindamiskriteeriumite alustel. Selgitatakse, missugused on kavandatud projekti elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid? Millised on võimalikud mõjud, tagajärjed ning mõjude ajaline ja geograafiline ulatus ümbritsevale keskkonnale, seoses kavandatud tegevuste alustamisega? Analüüsitakse kavandatavate tegevuste olemust ja keskkonna mõjutatavust ning teostatakse reaalsete alternatiivide võrdlus.

Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse: - Seadustest, arengukavadest ning eelnevalt koostatud või koostamisel olevatest

planeeringutest tulenevate tegevuspiirangutega; - Kooskõlastanud ning seisukohti esitanud ametkondade ettepanekutega; - Eelkõige järgitakse loodust säästvat põhimõtteid ning püütakse otsida võimalusi

keskkonnale pöördumatute ja kahjulike tagajärgede minimeerimiseks; - Soovitustes lähtutakse põhimõttest leida loodus- ja sotsiaal-majanduslikust

seisukohast projektile parim võimalik lahendus; - Piirkonna hilisemal majandamisel arvestatakse seadustest tulenevate ning

loodussäästvatest põhimõtetest lähtuvate piirangutega.

Kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Eeldatavalt on valdav enamus mõjudest lokaalse iseloomuga.

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamise projekti keskkonnaloa keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) (RTI, 24.03.2005, 15, 87).

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

2. PLANEERITAV TEGEVUS

Mustvee Vallavalitsus esitas 30.08.2023 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1019992 Lohusuu alevikus asuvatele kinnistutele Tartu mnt 8 (k.ü.t. 42001:001:0597) ja Puhkeala sadam (k.ü.t. 42001:001:0598) kavandatud paadislipi ja ujuvkai ehitamisega kaasnevaks Avijõe süvendamiseks mahus ca 2300 m³ ja tahkete ainete uputamiseks mahus ca 500 m³. Esitatud taotluse alusel algatas Keskkonnaamet 07.09.2023 KMH põhjendusega Avijõe süvendamiseks mahus 2300 m³. Täiendavalt kavandatakse projektiga katastriüksusele Tartu mnt 8 (42001:001:0597) rajada avalikult kasutatav juurdepääsutee (orienteeruv rajatava tee pikkus on 127 m ja laius 5 m) koos parkimis- ja manööverdusaladega. Nii parkimisalad kui ka juurdepääsutee kulgeksid piki kinnistu Tartu mnt 8 lõunapiiri, kus on olemasolev, raadamistööde käigus tekkinud teekoridor. Suurem osa Tartu mnt 8 kinnistust jääks kavandatud tegevuste poolt mõjutamatta ja säilitatakse selle looduslik keskkond (Joonis 1).

Kinnistu K.Ü.T Pindala Märkused

Puhkeala sadam 42001:001:0598 7902 m² Tootmismaa 100% Metsamaa 1493 m² Muu maa 6409 m²

Tartu mnt 8 42001:001:0597 10 034 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100% Metsamaa 5337 m² Muu maa 4697 m²

Joonis 1 Projektala asukoht ja ümbruskond

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Joonis 2 Projekti eskiisjoonis, kavandatav juurdepääsutee ja paadislip.

PROJEKTEERITUD RAJATISTE ÜLDANDMED: 1. Akvatooriumi kujundamine: pindala ca 1400 m2 , väljakaeve ca 2800 m3 ; sh Avijõest

ca 2300 m3 Kaldakindlustis: murtud kivimaterjalist puiste filterkangal, 800 m2

2. Paadsilipp: veeskamisraja betoonkatte laius 4,0 m, kalle 1:7 3. Ujuvkai slipi teenindamiseks 2,4x12,0 m. Ujuvkai sildumiseks, 2,4x24,0 m.

11 paadikohta 6,1x2,4 m väikealustele. Paatide sildumiseks ette nähtud ujuvkai ühendatakse kahe täiendava ujuvkai mooduli, käigusilla ja 10 m pikkuse laudtee (maatoe) kaudu kaldaga. Täiendavad ujuvkai moodulid, käigusild ja laudtee hõlbustavad ka nendega paralleelselt kulgeva paadislipi kasutamist.

4. Kruuskattega alad: juurdepääsute (L=127 m, B=5,0 m), parkimisala ja slipile manööverdusplats 1400 m2

Piikonna keskkonnaseisund on hea. Tegemist on Avijõe ja Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3 vahelise ca 110 m laiuse loodusliku alaga, kus valdavalt on tegemist looduslikult kasvanud põõsastiku ja metsaga.

Lähimateks hooneteks ja rajatisteks on kinnistul Järve tee 41 (k.ü.t. 42001:001:0464) asuvad Lohusuu sadama hooned ja rajatised. Lähimad elamud paiknevad ca 200 meetri kaugusel. Neid eraldab tegevuspiirkonnast põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga.

Tegevuspiirkonnas kommunikatsioonid puuduvad.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Mustvee valla üldplaneering Mustvee valla üldplaneering kehtestati Mustvee Vallavolikogu 28.09.2022 otsusega nr 42. Planeeringuga määrati Mustvee valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaal-majandusliku, kultuuriliste kui ka looduskeskkonna arenguvajadustele ja laiematele suundumustele.

Joonis 3 Väljavõte Mustvee valla ÜP maakasutuse joonisest, kus sinisega on kujutatud juba valminud Lohusuu sadama maa-ala ja rohelisega puhke- ja virgestusala maa-ala. Kavandatud paadislipi ja ujuvkaide lisamisega projekti lisatakse Lohusuu aleviku puhkealale võimalikku atraktiivsust ning täiendavaid rekreatiivseid võimalusi.

Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030 Mustvee valla arengukava on pikaajaline strateegiline dokument arengu suunamiseks aastateks 2018-2030. Arengukava koostamise algatas Mustvee Vallavolikogu 2018. a.

Piirkonna suurimaks ressursiks turismi arendamisel peetakse Peipsi järve ja selle äärset ala, kuid kitsaskohtadena on välja toodud, et:

• Peipsi järve vähe ära kasutatud, veeturismi pakkujate puudus; • supluskohtade korrashoid ja tugitaristu puudulikud; • puudub väljapääs järvele, võimalik üksikutes kohtades.

Nimetatud kitsaskohtade likvideerimiseks on Mustvee valla arengukavaga seatud eesmärgiks:

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

• Sadamate arendamine ja laevatamiseks soodsate tingimuste loomine (Mustvee, Omedu, Kalmaküla, Lohusuu).

• Külasadamate, lautrikohtade, paadisildade ja slippide rajamine ning korrastamine.

Kavandatavate paadislipi ja ujuvkaide rajamine toetab Mustvee valla arengukavaga aastateks 2018-2030 seatud eesmärke.

Lohusuu aleviku puhkeala detailplaneering • DP eesmärgiks oli Lohusuu aleviku puhkeala rajamiseks parima võimaliku

planeeringuala väljatöötamine, koos hoonestuse, liikluskorralduse ja juurdepääsudega Avijõele ja Peipsi järvele;

• Avijõe ja Peipsi järve ehituskeeluvööndi vähendamine; • Lohusuu aleviku reoveepuhasti rajamiseks sobiva maa-ala määramine; • Riigi omandis oleva maa taotlemine munitsipaalomandisse ja selle kruntimine.

Joonis 4 Väljavõte Lohusuu aleviku puhkeala DP põhijonise joonisest.

Lohusuu Vallavolikogu võttis Lohusuu aleviku puhkeala DP vastu 09.12.2011 a otsusega nr 23 ja kehtestas Lohusuu Vallavolikogu otsusega 20.12.2012 nr 31.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

KMH programmi koostamise hetkeks on Lohusuu aleviku puhkeala detailplaneering realiseerunud osaliselt. Puhkeala rajamiseks on riigi omandis olnud maa muudetud munitsipaalomandisse kuuluvaks maaks ja teostatud kruntimine, 2021 aastal on teostatud valikraie, mille käigus säilitati väärtuslikumad puud. Käesoleva projekti eesmärgiks on varasemat DP-d täiendada, lisades Lohusuu aleviku puhkealale täiendavaid rekreatiivseid võimalusi, kavandatud paadislipi ja ujuvkaide lisamisega.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

4. TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

Projektiga kavandatakse avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste e. avaliku paadislipi/kaldtee ja ujuvkai rajamine aadressil Puhkeala sadam ja juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamine aadressil Tartu mnt 8.

1. Sissejuhatus

2. Kavandatava tegevuse algatamise eesmärk

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

4. Kavandatava tegevuse suhe teiste projektide või planeeringutega - ülevaade projektala naabruses planeeritavatest arendustest

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Olemasolev olukord

6. KMH põhimõtted. Metoodika, tegevuskava ja KMH protsess

7. Alternatiivide kirjeldus - Alternatiivide esitamise eesmärk on koostöös huvitatud isikutega leida parim võimalik projektlahendus kavandatud tegevustele.

0-ALTERNATIIV – Ptk 2 kirjeldatud kavandatavad tegevused ei realiseeru ja jätkub tänaseks väljakujunenud olukord. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumide alusel.

ALTERNATIIV 1 - eskiisprojektis esitatud lahendused – Joonis 2.

Töö teostamise käigus (nt. ametkondade või avalikkuse ettepanekutel) võivad lisanduda täiendavad alternatiivid.

8. Kavandatud tegevuste arendamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud projektalal ja selle lähipiirkonnas.

9. Hindamistulemuste analüüs

10. Alternatiivide võrdlus ning parima võimaliku alternatiivi valiku põhjendus

11. Leevendavad meetmed – võimalike avalduvate negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete analüüs

12. Järeldused ja soovitused. Soovitused projekti täiendamiseks

13. Seire vajadus

14. Ülevaade KMH protsessist, avalikkuse kaasamisest ja konsultatsioonide tulemustest.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

5. HINDAMISMETOODIKA

KMH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KMH aruande koostamise ja mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (http://www.envir.ee/sites/default/files/KMH_kasiraamat.pdf). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid.

KMH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi projekti koostamisel ning elluviimisel, esitada projekti koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks projektist tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

KMH-s käsitletakse projekti elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. Arvestatakse, et mõjude ulatus võib olenevalt mõju liigist või selle asukohast või esinemise tõenäosusest olla vägagi erinev. Mõjude täpne ulatus ja suurus selgub KMH aruande koostamise käigus. Hindamise objektiks on eeskätt projektala ning selle kontaktvöönd.

KMH käigus hinnatakse projekti eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KMH teostamisel projektiga kavandatud tegevuste realiseerimisest tekkivat otsest ja kaudset, kuid ka kumulatiivset mõju nii inim-, tehis- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse võimalusi nende eeldatavalt tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks reaalselt teostatavate alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu.

KMH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnanguid, kohalike omavalitsuse spetsialistide ning ka kohalike elanike küsitlusi, vaatlusi jms.

Mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse tuginedes kas varasemate uuringute tulemustele või konkreetselt selle projekti ja KMH läbiviimiseks koostatud eksperthinnangutele, mille tulemusena omistatakse hindamismaatriksis erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

KMH protsessi käigus tellitakse järgmised eksperthinnangud:  projektala taimestiku (sh kaitsealused liigid) ja taimkatte ning maastikuliste

kaitseväärtuste eksperthinnang (uuringus esitatakse ettepanekud ja tingimused arendustegevuseks);

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

 loomastikku (sh veeloomastikku ja kalastikku) ja linnustikku käsitlev eksperthinnang (sh ohud, leevendus, soovitused);

 eksperthinnang hüdrodünaamiliste protsesside võimalikest mõjudest.

Eeltoodud uuringud on aluseks maastikule, kooslustele, taimestikule, loomastikule ja linnustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks ning võimalike leevendavate meemete leidmiseks kavandatud või selle alternatiivsele tegevusele.

Samas, eksperdid ei välista, et edasise KMH protsessi käigus võib selguda, et on tarvis lisaks eelnimetatutele uuringutele tellida täiendavaid uuringuid, millede vajadust KMH programmi koostamise ajal ei ole võimalik esitada. Praeguses KMH protsessi algetapis toimub lisaks tehtud ja tehtavatele uuringutele ka väljaselgitamine, milliseid uuringuid on piirkonnas varem tehtud, mida oleks võimalik kasutada KMH aruandesse lisainformatsiooni toomiseks.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaal-kultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna.

Kuna tegemist on tegevustega, mis võivad mõjutada territoriaal-ruumilist keskkonda, siis kasutatakse KMH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (seadustest, teistest planeeringutest, looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse kavandatud tegevusteks sobivad ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konflikt- ja puhveralad. Analüüsi tulemusena hinnatakse kavandatud tegevuste realiseeritavust ja otstarbekust ning vajadusel tehakse kavandatud lahendusettepanekutele muudatusettepanekuid.

KMH-ga esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid inimese tervisele, heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, kultuuripärandile ja maastikele üldisemalt, hinnatakse jõe suudemest väljutatava pinnase ladestamise võimalikkust jõe kaldale.

KMH-ga esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang, kus peamiste mõjuvaldkondadena hinnatakse:

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

5.1. Mõjud looduskeskkonnale

Paatide vette laskmine on sageli veekogudes probleemiks, masinad kipuvad kaldaliiva kinni jääma, kaldavesi on liiga madal või on kallas tehnika kandmiseks liiga pehme. Nende probleemide lahendamiseks on välja töötatud erinevad slipilahendused ehk kaldalt vette minevad kaldteed.

Slipp on kaldtee, mida mööda lastakse paat vette või vintsitakse paat veest välja. Slipi mõõtmed, laius ja pikkus sõltub kohapealsetest oludest, eelkõige veekogu põhja ja kaldaala geomorfoloogiast, mudakihi paksusest jne. Kavandatava paadislipi (ca 8 slipiplaati) mõõdud on:

Pikkus: 24 m

Laius: 4 m

Ehitisalune pind: 96 m2

Projektiga luuakse kapitaalne betoonist slipp. Betoonist lahendus võimaldab ka nt Pääseameti tehnikal oma paate vette lasta, samuti on võimalik ka suuremate aluste dokkimine kummipontoonide abil. Projekti eskiisi kohaselt on kaldpinna otste kõrgusarvud vastavalt 31,25 ja 27,50 m abs.

Slipi teenindamiseks rajatakse puidust ujuvkai, mõõtmetega 2,4 x 12,0 m. Juurdepääsutee (L=127 m, B=5,0 m) projektalale saab toimuda Jõhvi-Tartu-Valga teelt olemasoleva mahasõidu kaudu üle asfaltkattega kergliiklustee. Parkimisala ja slipile manööverdusplatsi tarbeks on kavandatud ca 1400 m2 ala.

Mõjud veekeskkonnale Projektala paikneb Avijõe suudmes Peipsi järve, järveliivade levikualal. Maapinna absoluutkõrgus projektalal on vahemikus 31,0-32,0 m abs. Jõe kallastel, mis on kujunenud järve murrutustegevuste tagajärjel asub ca 1 m kõrgune kaldaastang. Langus on lääne-ida suunaliselt järve suunas. Kõrgemate veetasemete korral Peipsi järves on projektala osaliselt üleujutatud (ajalooline,1924 a. maksimaalne veetase oli 31,75 m abs).

Avijõe peavoolu sängi põhja kõrgusarvud vaadeldavas piirkonnas jäävad vahemikku 27,1-27,6 m abs.

Kevadise kõrgvee ajal oli pinnaseveetase 0-1,1 m sügavusel maapinnast (30,8-31,4 m abs). Pinnaseveetase on eelkõige sõltuvuses veetasemest Peipsi järves.

Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja jõe kalda vahele jääb ca 120 m laiune maakitsus. Rajades kinnistule Tartu mnt 8 kruusakattega osaliselt parklaks laiendatud juurdepääsutee võib eeldada, et suuremate sadude või intensiivsema lumesulamise ajal hakkab kemikaalidega küllastunud vesi maanteelt voolama jõe ja järve suunas ja hakata mõjutama jõevee keemilist koostist. Sade- ja lumesulamisvesi tuleb suunata kas

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

maantee kraavi või enne jõeni jõudmist pinnasesse. Rajatava juurdepääsutee kalle peab olema selline, et see väldiks teel voolava vee jõudmist otse jõkke.

Täpsemad mõjud või mõjutajad, nende ilmnemise tõenäosus ning mõjude võimalik ulatus selgitatakse ja analüüsitakse KMH aruande jaoks tehtavate välitööde käigus.

Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule Projektala puhul on tegu Tartu-Jõhvi mnt ja jõe kalda vahelise ca 120 m laiuse maakitsusega, mille taimestik on valdavalt looduslik ja maakasutus ei oma ühtset korraldust. Ala on kaetud valdavalt okaspuumetsaga. Kavandatud juurdepääsutee ja slipi manööverdusala kohal on eelnevalt tehtud raadamistöid.

Suurimat mõju nii pinnasele kui ka sealsele taimestikule võidakse avaldada, kui osutub võimalikuks jõe suudmest slipi rajamiseks ja jõe suudme voolusängist väljutatav mineraalpinnas ja jõemuda ladestatakse võimalikult lähedal projektalale, juurdepääsutee äärtesse. Selle tagajärjel olemasoleva maapinna kõrguse olulist muutmist siiski ei toimu. Kuna eeldatavalt on väljutatav pinnas suhteliselt toitaineterikas, siis võib oletada, et ühtlase kihina ladestatav pinnas rikastab sealset mulla viljakust ning seeläbi mõjutab ka taimestikulist kooslust.

Eeldatavalt toimub intensiivsem pinnase, maakasutuse ja taimestikuline mõjutamine ehitustegevuse perioodil, mis on kavandatud võimalikult lühiajalisena.

Mõjud loomastikule ja linnustikule Kitsas metsariba, intensiivse liiklusega maantee, veekogu kui liikumist piirav loodusobjekt ja inimasustuse lähedus teevad projektalast lindudele ja metsloomadele vähesoodsa keskkonna.

Seega, loomadele ja lindudele kavandatud tegevused eeldatavalt mõju ei avalda. Kõige rohkem mõjutatakse linde, kes elavad või pesitsevad roostikus või kaldapuistus, kuid kuna piirkonnas säilib piisavalt sobilike elupaiku ning kavandatud projekti ehitusaeg on suhteliselt lühike, siis eeldatavalt ei oma tekitatavad mõjud olulist negatiivset mõju.

Mõjud looduskaitselistele objektidele Maa-ameti Geoportaali Looduskaitse- ja Natura 2000 kaardirakenduse ning Keskkonnateabekeskuse inforegistri EELIS andmebaasi andmetel on piirkonnas registreeritud kolme kaitstavate loomaliigi elupaigad (Joonis 5).

III kat. kaitsealune fauna (KLO9121900) Rana temporaria (rohukonn)

Kaladest: Cottus gobio (võldas) (KLO9102714) Thymallus thymallus (euroopa harjus) (KLO9102044)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

III kaitsekategooriasse arvatakse need liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka, samuti liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

Arvestades kavandatavate tegevuste väikest maastaapsust, siis eeldatavalt kavandatavad tegevused kaitsealuseid konna- ja kalaliike ei ohusta.

Joonis 5 Väljavõte Maa-ameti Geoportaali Looduskaitse- ja Natura 2000 kaardirakendusest

Ida-Eesti vesikonda - Peipsi alamvesikonda kuuluv Avijõgi (VEE1056900), pikkusega 52 km ja valgala pindalaga 400,8km² on kaitsealuste liikide võldas, rohe-vesihobu, hink, paksukojaline jõekarp ja euroopa harjus kudemis- ja elupaik.

Otsese projektala vaheline kaugus Peipsi järve läänekaldast, mis on ühtlasi Natura2000 Sahmeri hoiuala on ca 260 m.

Esmasel hinnangul ei ole kavandatavad tegevused ega tegevustega kaasnevad mõjud ulatuslikud, mistõttu on projekti elluviimisel läheduses asuvate looduskaitseliste objektide mõjutamine vähetõenäoline. KMH programmi koostamise ajal olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid looduskaitselistele objektidele ja aladele ette ei ole näha.

Projektala täpne looduskaitseline seisund, planeeritava tegevusega avalduda võivate mõjude suurus, olulisus ja ulatus selgitatakse eriala spetsialistide poolt KMH protsessis kavandatud välitööde käigus. Võimalike keskkonnamõjude ilmnemisel jäävad need eeldatavalt lokaalse mõjuga tegevusteks.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

5.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

Eeldatavalt looduskeskkonna negatiivseid mõjusid tasakaalustavad mõjud. Kõiki mõjusid kirjeldatakse ja hinnatakse eksperthinnangutele tuginedes, mille tulemusena omistatakse erinevatele kriteeriumitele arvuline väärtus ja lisatakse see alternatiivide keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite võrdlusmaatriksisse.

Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Kavandatavad tegevused on suunatud eelkõige täiendava veesõidukite vette laskmise võimaluste parendamisele ja ohutumaks muutmisele, millel võivad olla vahetud või kaudsed mõjud inimese tervisele ja heaolule. Avijõe suue on ajalooliselt olnud aktiivsemate kalameeste populaarseks õngitsemise kohaks. Inimese tervise ja heaolu seisukohast analüüsitakse kavandatud tegevuste mõjusid ka üldise piirkondliku miljööväärtuse tõstmise aspektist.

Eeldatavalt saab planeeritud slipi ja kai kasutusaktiivsus olema suur, tulenevalt rajatise soodsast asukohast - kaitstus tuulte eest, asukoht Lohusuu alevikus, suure riigitee ääres, hea juurdepääsetavus jne. Olulised on ka päästevõimekuse tõstmine ja püügivõimaluste oluline muutus nii tööohutuse kui kala lossimise osas. Ohutu püügivahendite püügileviimine hõlbustab erinevate püügivahendite kasutust, seega püügiperioodi saab pikendada.

Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Õige tegevuskavaga võidakse piirkonna ja KOV’i majandusele avaldada eelkõige mõningast positiivset mõju ja lisada täiendavat atraktiivsust piirkondlikule ettevõtlusele. Tööhõive seisukohast on üsna tõenäoline, et kavandatud ehitustööd teostatakse kohalike ettevõtjate abiga, mis tähendab nii otseseid kui ka kaudseid mõjutusi ettevõtmistes ja kohaliku majanduse toetamises.

Projekti eesmärgiks on ujuvkai ja paadislipi ning selle juurde taristu rajamine, külakogukonnale rannarahva traditsioonilise eluviisi võimaluse loomine väikepaadi ja teiste veesõidukite kasutamiseks. Kalandussektori ettevõtjatele luuakse tänapäevasemad võimalused täiendavate sissetulekute saamiseks sh rannikuturismi edendamise valdkonnas.

Eeldatavalt ei too projektiga kavandatu kaasa piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnamõjude prognoosimiseks kasutatakse eelnevate uuringute/projektide/planeeringute raames teostatud uuringuid ja eksperthinnanguid. Mõjusid looduskeskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt KMH protsessis tehtud välitööde tulemustele ning täiendatakse varasemate piirkonnas teostatud uurimistulemustega. Välitöödel tehtavad uuringud teostatakse eesmärgiga analüüsida ja hinnata kohalike tingimusi piirkonna funktsionaalsuse säilimiseks ka peale projektis planeeritavate tegevuste rakendumist. Looduskeskkonna mõjude selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes töögrupis osalevate spetsialistide erialasel kogemusel,

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

välivaatluste tulemustel ning erinevate valdkondlike ametkondade ja KMH protsessis osalevate osapoolte vahelisel koostööl.

Mõjusid sotsiaal-majanduslikule keskkonnale analüüsitakse ja hinnatakse vastavalt varasemate piirkonnas teostatud planeeringute ja uuringute tulemustega ning tuginedes KMH protsessis osalevate ekspertgrupi liikmete varasematele teadmistele ja kogemustele.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena tehakse ettepanekud projekti eskiislahenduse täpsustamiseks ja täiendamiseks, eesmärgiga maksimaalselt vältida negatiivset mõju nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

6. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi projekti tulemuste vastu:

Arendamisest huvitatud isik: Mustvee Vallavalitsus, keda esindab Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Pille Lapin, tel 506 8 432, e-post: [email protected]

Otsustaja ja KMH korraldaja:

KMH korraldaja: Mustvee Vallavalitsus, keda esindab Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Pille Lapin, tel 506 8 432 e-post: [email protected]

Otsustaja: Keskkonnaamet - kontaktisikud: KMH menetlusega seonduv: Marju Kuldmaa, tel 513 8740 Keskkonnaloa taotlusega seonduv: Kairit Kriis, tel 524 9230 e-post: [email protected]

Eskiisprojekti koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, keda esindab ruumilise keskkonna projekteerija Urmas Nugin, tel. 507 8 277, e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, aadress Tartu mnt 14, Tallinn, keda esindab KMH/KMH ekspert Olavi Hiiemäe (KMH litsents KMH0161), tel: 527 8 027, e-post: [email protected]

KMH juhtekspert Olavi Hiiemäe omab sellekohast õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, tunneb keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte.

Töögrupp: Olavi Hiiemäe - KMH protsessi juhtimine, maastik, loomastik-linnustik, inim- ja

sotsiaal-majanduslikud mõjud Tiit Hunt – kalastik ja loomastik Kersti Ritsberg – hüdro-geoloog, kaldaprotsessid Ülle Jõgar – taimestik ja taimkate

Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad: Huvitatud isikud ja asutused osalevad KMH protsessis avaliku menetluse teel. KMH programmi ja aruandega seonduvaid ametkondlike toiminguid, nagu seisukohtade küsimist ja avalikustamist korraldavad Keskkonnaamet ja Mustvee VV. KMH programmi ja KMH aruande tulemustest teavitatakse ning küsitakse seisukohta järgmistelt ametkondadelt:

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

- Transpordiamet – seisukohta küsitakse kuna projektalale ligipääs saab toimuda ja kavandatava paadislipi teenindamiseks rajatakse juurdepääsutee (L=127 m, B=5,0 m), mahasõiduga põhimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teelt, olemasoleva mahasõidu kaudu üle asfaltkattega kergliiklustee. Rajatakse ka parkimisala ja slipile manööverdusplatsi tarbeks on kavandatud ca 1400 m2 ala. Eelkõige küsitakse seisukohta võimaliku mahasõidu asukoha ja tehnilise lahenduse kohta, et leida mahasõiduks parim võimalik lahendus. Teiseks, kuna Transpordiamet on Veeteedeameti õigusjärgne järglane, siis küsitakse ka seisukohta veesõidukite liikumisvõimaluste määramise kohta.

Teisi projektalaga piirnevate kinnistute omanike või projektist otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse maakonnalehes „Vooremaa”, mis ilmub kaks korda nädalas (teisipäeviti ja reedeti), väljaande Ametlikud Teadaanded ja Mustvee Vallavalitsuse kodulehe kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KMH programmi/KMH aruande lisadesse.

KMH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Kõik KMH protsessi perioodil laekunud teavituskirjad ning seisukohad lisatakse KMH programmi/aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KMH programmi dokumenti/KMH aruannet.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Kavandatavate tööde nimetus Töö teostamise aeg

Lohusuu puhkeala sadama KMH algatamine Oktoober 2023

Lohusuu puhkeala sadama eskiislahenduse koostamine ja KMH protssessi algatamine

November - Detsember 2023

Eelinfo kogumine, KMH programmi eelnõu koostamine ja esitamine otsustajale

November -Jaanuar 2024

Projekti lähteseisukohtade tutvustamine ja KMH programmi kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt isikutelt ja asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul

Veebruar - Märts

Projekti koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel lähteseisukohtades ja KMH programmi täiendamine lähtuvalt laekunud seisukohtadest. Seisukohtade esitajatele vastuskirjade koostamine

Aprill - Mai

Projekti eskiislahenduse ja KMH programmi avalikustamine (KMH programmi avalik väljapanek ja arutelu)

Mai - Juuni

KMH programmi avalikustamisel tehtud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel programmi täiendamine ning esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Mai - Juuni

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Juuni 2024

KMH aruande koostamine. Välitööd ja fooniinfo (taimestik, loomastik, hüdroloogia, kohalikud sotsiaal-majanduslikud tingimused, jne) kogumine

Mai - Oktoober

KMH aruande eelnõu esitamine otsustajale Oktoober 2024

KMH aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt isikutelt ja asutustelt. Ettepanekuid saab esitada 30 päeva jooksul.

November - Detsember

Vajadusel KMH aruande täiendamine lähtuvalt seisukohtadest ja seisukohtade esitajatele vastuskirjade koostamine

Jaanuar 2025

KMH aruande eelnõu avalikustamisest teavitamine, avalik väljapanek ning avalik arutelu. Väljapanek kestab vähemalt 21 päeva, KMH aruande arutelust tuleb teatada vähemalt 14 päeva enne selle toimumist

Veebruar-Märts

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega arvestamine, küsimustele vastamine ning vajadusel KMH aruande täiendamine vastavalt esitatud ettepanekutele

Märts 2025

KMH aruande avalik arutelu Aprill 2025

Otsustaja poolt KMH aruande edastamine asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja kooskõlastamine

Mai 2025

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Juuni 2025

Esitatud ajakava on esialgselt prognoositav, sest keskkonnamõju hindamise läbiviimise ajakava sõltub erinevate ametkondade kooskõlastamiste ja seisukohtade esitamise protsessi ajalisest kulgemisest.

KMH programmi koostas: Olavi Hiiemäe KMH juhtekspert (KMH0161)

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

LISAD

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Lisa 1 Keskkonnakaitseloa taotluse koopia

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Lisa 2 Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamise keskkonnaloa KMH algatamise korraldus 07.09.2023 kiri nr DM-125687

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30

Lohusuu paadislipi ja ujuvkai rajamine. KMH programm

LISA 3 KMH algatamise teade „Ametlikes Teadaannetes”

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 31