| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 2.2-1/3414-2 |
| Registreeritud | 10.12.2025 |
| Sünkroonitud | 13.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Liiklusturvalisus. Riiklik järelevalve |
| Sari | 2.2-1 Liiklusjärelevalve ja -ohutuse dokumendid |
| Toimik | 2.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | M. R. |
| Saabumis/saatmisviis | M. R. |
| Vastutaja | Andres Kirsing (arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse büroo, süüteomenetluse grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Mart Roben
Teie 27.10.2025 nr
Meie 10.12.2025 nr 2.2-1/3414-2
Vastus päringule
Vastuseks kirjale selgitame Teile, et:
1. Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud reageerivad igapäevaselt erinevatele
liiklusõnnetustele ja fikseerivad asjaolusid. Vajadusel alustatakse, kas väärteo- või
kriminaalmenetlus, millede läbiviimise käigus kogutakse erinevad tõendeid ja
selgitatakse välja liiklusõnnetuse toimumise asjaolud. Andmed liiklusõnnetuste kohta
kantakse politseiametnike poolt andmekogusse POLIS, mille kaudu edastatakse
andmed Transpordiametile.
2. Politseiametnikud andmete kogumisel ja infosüsteemi sisestamisel lähtuvad
Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning
liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärusest. Põhimääruse § 3 lg. 4 sätestab,
et Politsei- ja Piirivalveamet edastab liiklusõnnetuste andmekogusse
liiklusõnnetuse olemuse andmed: 1) liiklusõnnetuse kirjeldus; 2) liiklusõnnetuse liik;
3) tüüpskeemi kood.
3. Politseiametnikud kogutud andmete põhjal määravad tüüpskeemi koodi, mis vastab
konkreetsele liiklusõnnetusele, tulenevat kogutud andmetest sündmuskohalt. Teie
poolt välja toodud näidetest järgnevad:
Nr. Selgitus Joonis
301 Möödasõitu sooritava sõiduki konflikt vastutuleva
sõidukiga.
601 Konflikt vastassuundadest otse sõitvate sõidukite
vahel teelõigul või ristmiku peateel.
2 (2)
4. Raskete tagajärgedega lõppevaid liiklusõnnetusi Politsei- ja Piirivalveameti andmetel
põhjustavad sageli alljärgnevad tegurid:
1) mootorsõiduki joobes juhtimine
2) turvavarustuse mitte kasutamine
3) teeoludele mittevastava sõidukiiruse valimine või suur kiirus ja valed juhtimis
võtted
4) kõrvalised tegevused roolis ( nt. mobiiltelefoni kasutamine juhtimise ajal, jm
taolised tegevused)
5. Teie küsimus, et millise metoodika või standardi järgi eristatakse tagantjärgi juhi
tahtlikku manöövrit (möödasõitu) tahtmatust põhjusest (terviseviga, tehniline
probleem jm) - eriti kui juht ise on näiteks õnnetuses surma saanud?
Politsei liiklusõnnetuste uurimisel lähtub erinevatest asjaoludest ja metoodikatest.
Liiklusõnnetuste põhjuste välja selgitamisel kogutakse erinevaid andmeid: kannatanute,
tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatluse käigus kogutud tõendid, fikseeritud jäljed ja
muud tähelepanekud, vajadusel määratakse liiklustehnilised ekspertiisid ja surmaga
lõppenud juhtumite puhul saadetakse surnukeha lahangule või ekspertiisi, et välja
selgitada, kas tegemist oli terviserikkega või muu põhjusega. Tõendeid analüüsitakse
alati kogumis ja nende pinnalt tehakse järeldused, millise liiklusõnnetusega oli tegemist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Kirsing
politseimajor
arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse
büroo, süüteomenetluse grupp
grupijuht
Andres Kirsing, 51 10 875, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Selgitustaotlus | 29.10.2025 | 45 | 2.2-1/3414-1 🔒 | Sissetulev kiri | ppa | M. R. |