Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 433)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikogu [email protected]

Teie 28.11.2025 nr 2-3/15-433/

Meie 12.12.2025 nr 5.2-2/3000-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 433)

Lugupeetud Riigikogu esimees Vastan Riigikogu liikme Reili Ranna esitatud kirjalikule küsimusele Hiiumaalt kõrgema etapi haiglatesse vajaliku transpordi korraldamise teemal. Vastan küsimustele järgnevalt:

1. Milliseid samme kavandab Sotsiaalministeerium ja Terviseamet astuda, et tagada Hiiumaal kiirabi- või reanimobiilitransporti vajavate patsientide turvaline ja õigeaegne üleviimine olukorras, kus Hiiumaa Haigla sõidukid ei ole enam operatiivsõidukid?

Kinnitan, et oleme Hiiumaa olukorraga kursis ja otsime lahendusi. Tänasel päeval on võimalik kasutada mitte-eluohtlikus seisundis patsiendi transpordiks meditsiinilise transpordi sõidukit ilma alarmseadmeteta ning eluohtlikus seisundis patsiendi transpordiks PPA helikopterit koos Tallinnas paikneva reanimobiili personaliga. Maismaa alarmsõiduki kasutusala hõlmab üksnes vahepealseid juhtumeid, kui olukord ei õigusta või ei võimalda helikopteri kasutamist. Sotsiaalministeeriumis ja Tervisekassas toimuvad samaaegselt kaks tegevust, millel on positiivne mõju olukorra lahendamisele:

1. Seaduseelnõu loomine, millega ajakohastatakse tervishoius tegevuslubadega (sh kiirabiteenuse) seotud regulatsioone. Sotsiaalministeeriumi plaanide kohaselt edastame eelnõu Riigikogule 2026. aasta jooksul.

2. Tervisekassa koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga teeb ettevalmistusi kiirabi konkursiks, mille käigus vaadatakse üle ka kiirabiressursi paiknevus piirkonniti. Konkursi õnnestumisel jõustuvad uued kiirabilepingud 2027. aastal.

2. Kas ministeerium peab vajalikuks töötada välja eriregulatsioon või erilahendus

saartel toimivale patsienditranspordile, arvestades praamigraafikuid, transpordiaegu ja piiratud kiirabivõimekust? Kui jah, siis milline on ajakava nende lahenduste väljatöötamiseks?

Hiiumaa kaasus on Eesti kiirabivõrgus ainulaadne ning õigusruum ei taga täna piisavat paindlikkust olukorra lahendamiseks. Nii nagu eelnevalt mainitud, tegeleme paralleelselt nii uue kiirabihanke planeerimise kui ka tegevuslubade regulatsiooniga. Mõlemal tegevusel on otsene mõju Hiiumaa haigla olukorrale 2027. aastaks.

2

3. Kas ja kuidas on ministeerium plaaninud toetada Hiiumaa Haiglat või

piirkondlikku kiirabiteenust, et saarel oleks võimalik tagada vähemalt kaks kiirabibrigaadi või muu toimiv lahendus, mis võimaldaks järgida Terviseameti 20.05.2024 juhistes toodud patsienditranspordi standardeid?

Tulenevalt eelmainitud tegevustest on võimalikke toetavaid lahendusi mitu: 1. Paigaldada Hiiumaale teine kiirabibrigaad lisaks olemasolevale. See lahendus tagaks kõige kiirema reageerimisvõimekuse ja teenuse kvaliteedi, kuna kiirabiteenuse nõuded on kõrged. Selle lahenduse rahaline kulu on aga 640 000 kuni 882 000 eurot aastas. Võrdluseks: Hiiumaa haigla tegevuskulud 2024. aastal moodustasid kokku 1,9 mln eurot. Arvestades Hiiumaa senist kiirabikutsete arvu, oleks teise brigaadi lisamisel kiirabi töökoormus üks madalamatest Eestis. 2. Luua Hiiumaa haiglale võimalus pidada meditsiinilise transpordi autot, millel oleksid alarmseadmed ja nende kasutamise võimalus. See nõuab olulist õigusruumi muutmist, sest lubaksime kasutada alarmseadmeid meditsiinilise transpordi pakkujatel, kelle üle ei peeta täna piisavalt järelevalvet. 3. Paigaldada Hiiumaale täiendav kiirabibrigaad, mille personal oleks püsivalt koduvalves ja reageeriks üksnes transportkutsetele. See muudatus eeldab samuti suuri investeeringuid kiirabiautosse, millel on väga kallis ja spetsiifiline varustus ning mida süsteemselt alakasutatakse.

4. Millised võimalused on riigil toetada Hiiumaa Haigla meditsiinilise transpordi võimekust nii, et patsientide transport ei sõltuks haigla enda otsesest lisakoormusest ning oleks tagatud rahastuse, personali ja varustuse jätkusuutlikkus?

Oleme tänulikud, et Hiiumaa Haigla on pakkunud patsientidele transporditeenuseid, et kiirendada patsientide jõudmist kõrgema etapi haiglatesse, kuid nii nagu enda pöördumiseski välja tõite, ei ole tegu jätkusuutliku tegevusega ning loodame leida probleemile sobiva lahenduse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Liis Paas [email protected]