Arvamus

Internal

Pr Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium 11.12.2025. a.

Arvamus väljatöötamiskavatsusele

Austatud proua minister

Edastame Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) tagasiside ja arvamuse Ravimiseaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite

valmistamine).

1. Toetame VTK eesmärki leevendada apteekidele seoses ekstemporaalsete ravimite valmistamisega

seatud ebamõistlikke kulusid põhjustavaid nõudeid. Ravimite valmistamise ruumide nõuet ei peaks

rakendama apteekides, kus ravimeid ei valmistata.

See teema on juba pikka aega arutusel olnud ning mitmed sammud ravimite valmistamise

kaasajastamiseks ning patsiendile kättesaadavamaks muutmiseks on juba tehtud. 2023. aastal lisati

Ravimiseadusesse võimalus, et apteegid, kus kogu vajalik kompetents ja varustatus on olemas,

saavad müüa ekstemporaalseid ravimeid ka teistele apteekidele. Praegu on Riigikogus menetlemisel

Ravimikindlustuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab Tervisekassal edaspidi

kompenseerida ka ekstemporaalseid ravimeid, luuakse eeldused standardsete ekstemporaalsete

ravimite lisamiseks ravimiregistrisse ning muudetakse ka ravimite valmistamise juurdehindluse

põhimõtteid. Need muudatused õigusruumis suurendavad ekstemporaalsete ravimite kättesaadavust

patsientidele ja võimaldavad moodustada nn „kompetentsikeskusi“ ehk üldapteeke, mis on

spetsialiseerunud ravimite valmistamisele nii enda kui ka teiste Eesti üldapteekide tarvis.

Seega on tarbetu nõuda valmistamisruumide olemasolu kõikides üldapteekides, mis ravimite

valmistamisega ei tegele - see on tarbetu jäänuk vanadest aegadest.

2. Iseteenindusapteekide (ITA) osas oleme arvamusel, et väljapakutud lahendus ei pruugi parandada

ravimite kättesaadavust kõikides aspektides (näiteks retseptide puudumine, ravimite kojutarne,

ebaühtlene digioskus). Saame aru, et tegemist on innovaatilise lahendusega, mis võib teatud piiratud

olukordades pakkuda lahendust ravimite kättesaadavusele apteegi tavapärase tööaja väliselt, kuid

kahtleme selle laiemas vajalikkuses Eesti tervishoiusüsteemis.

Internal

Apteegiteenus ei ole vaid ravimite väljastamine. Kaasaegne apteek on tervishoiuasutus, mis nõustab

inimesi nii ravimite, apteegikaupade kui ka tervise osas laiemalt. Apteekides pakutakse erinevaid

teenuseid, mille eesmärk on ennetada haigusi (emakakaelavähi sõeluuringu kodutestide

väljastamine, vaktsineerimine jne) ja edendada tervislikku käitumist, määratakse tervisenäitajaid (nii

haiguste ennetamiseks kui ka ravi efektiivsuse hindamiseks). Plaanis on koostöös riigiga rakendada

ravimite kasutamise hindamise teenuseid ja e-konsultatsioone arstide ja teiste tervishoiutöötajatega,

et parandada ravisoostumust ja soodustada ratsionaalset ravimikasutust. Apteeker on

ravimispetsialist, kes nõustab ja toetab inimese iseravimist. Väga oluline on ka füüsiline kontakt

patsiendiga, sest just haavatavamad ühiskonnagrupid ja abi vajavad inimesed külastavad sagedamini

apteeke.

ITA kasutusele võtmisel peaksid olema kindlasti teatud piirangud, et vältida olemasolevate apteekide

toimepidevuse ohustamist või sulgemist ja apteegiteenuse kättesaadavuse halvendamist.

Iseteenindusapteek võiks toimida kui täiendav ravimite väljastamise kanal, sest välja pakutud

tehniline lahendus ei saa täita kõiki apteegiteenusele pandud reegleid. Seega ei saaks ITA iseseisvalt

toimida, mistõttu nõustume VTK-s väljapakutud eelistatud stsenaariumis toodud ettepanekuga, et

ITA on üldapteegi struktuuri üksus, millele võiksid siiski kohalduda seni reguleeritud

struktuuriüksustega (haruapteek ja apteegibuss, millest viimane struktuuriüksus plaanitakse lähiajal

ravimiseadusest välja jätta) analoogsed tingimused.

Leiame, et ühel üldapteegil võiks olla lubatud 1 ITA ning sõltuvalt apteegi asukohast oleksid reeglid

erinevad ehk siis vajalik on reguleerida vajadusepõhiselt geograafilist ITA paiknemist, mille raames ei

tohi siiski tekkida apteegiteenuse osutajate põhjendamatut diskrimineerimist või luua

põhiseadusvastaseid asutamispiiranguid:

• Linnas peaks ITA asukoht olema seotud selle üldapteegi aadressiga, mille osa ta on, see

tähendab, et ITA võiks eelistatuna olla füüsiliselt apteegi küljes selle osana. Samas kui

ravimite kättesaadavuse parandamiseks on vajalik ITA, tagamaks apteegi täiendav lahtioleku

aeg ja näiteks kaubanduskeskuste siseruumides ei ole võimalik tagada juurdepääs 24/7, siis

sel juhul võiks ITA olla sama hoone aadressil (hoone välisosas), kus üldapteek füüsiliselt asub.

ITA lahtioleku aega ei peaks piirama, see võib pikendada näiteks apteegi avatust paar tundi

õhtul või 24/7 või äkki ka päeval, kui see apteegi vaatest tagaks teenuse parema

kättesaadavuse ja kvaliteedi.

• Hajaasustusega piirkondades, kus täna apteeki ei ole, võiks ITA puhul rakendada apteegibussiga sarnast regulatsiooni. Ravimiseaduses on praegu kirjas, et apteegibussis võib apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses, mis ei ole linn ega vallasisene linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt

Internal

kolme kilomeetri kaugusel. Kui linnas ega vallasiseses linnas ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas või vallasiseses linnas.

• Hajaasustusega piirkondades, kus on täna apteegid olemas võiks rakendada sama põhimõtet

mis linnades, st et ITA on seotud üldapteegi tegevusaadressiga ja see on apteegiomaniku

otsus, kuidas kombineerida füüsilise apteegi lahtiolek versus ITA abil apteegiteenuse

pakkumine. Näiteks olukorras, kus apteekrite vanuse tõttu ja uute apteekrite mitteleidmise

tõttu läheb üldapteek sulgemisele, võiks säilida võimalus avada ITA suletava üldapteegiga

samal aadressil, et leevendada apteegi sulgemisest tulenevaid negatiivseid mõjusid

hajaasustuspiirkondade elanikele (tänased arengud näitavad, erialatöötajaid ei ole võimalik

leida, aga apteegiteenust on asulasse selgelt vaja).

• Kuna ITA loomine hajaasustusega piirkondadesse või täiendava võimalusena üldapteekidele

ravimete väljastamise võimaluse loomine töövälisel ajal ei ole ilmselt majanduslikult

jätkusuutlik arvestades hajaastuspiirkonnas või apteegi kinni olekul (reegline öiesel ajal)

teenust vajavate inimeste vähesust, eeldame, et riik planeerib ka teatud tegevustoetusi

apteegipidajatele, kes soovivad sellist innovaatilist lahendust luua kohtadesse, kus riik või

kohalik omavalitsus leiab, et ravimite kättesaadavus (ruumiliselt või ajaliselt) ei ole piisav.

ITA tööprotsessid tuleb kujundada ja detailides lahti kirjutada õigusloome käigus. Leiame, et VTK

loomise protsessile eelnenud PWC analüüs ei kata apteegiteenuse vaatest kõiki vajalikke teemasid.

Raplas on läbi viidud iseteenindusapteegi pilootprojekt Eestis, kus väljastati käsimüügiravimeid ja

muud apteegi kaupa, kuid retseptiravimite osa ei ole piloteeritud.

Lahti peaks kirjutama järgmised punktid:

• Retseptiravimite väljastamise osas on vajalik detailsem analüüs, sest VTK kirjeldatud protsess ei vasta kõikidele õigusruumist tulenevatele ravimite väljastamise nõuetele. Näiteks peab toimeainepõhise retsepti alusel ravimite nõustamine ja väljastamine toimuma kindlasti apteekri osalusel (see tähendab otsesuhtlust läbi digilahenduste) ja inimene peab viibima ITA asukohas, et tagada õige preparaadi valik. Kaugnõustamine enne ITA juurde liikumist ei ole kindlasti sobilik lahendus, nõustamine peab toimuma väljastamise protsessi ühe osana.

• Vajalik on läbi mõelda kohustuslik kaubavalik ja piirangud. Juhul kui ITA kaubavalik on liiga kitsas, ei ole sellest abi, sest inimesed ei saa loota ITA teenusele. Samas seab ITA ilmselt teatud piirangud sortimendile.

• Tehnilise lahenduse toimepidevus. Kuidas toimib ITA siis, kui on voolu või interneti katkestused, kas on ohtu süsteemi kuritarvitamisele jne.

• Vajalik on reguleerida, millised tegevusi peaks kindlasti tegema erialatöötaja ja kus saaks administratiivseid tegevusi teha farmaatsia haridust mitte omav inimene. Tähtis on aru saada, kas nõustamise teenust võib ITA apteeki sisse osta ükskõik milliselt üldapteegilt või saab nõustada ainult ITA-t omava üldapteegi erialatöötaja.

Internal

• Soovime aru saada kuidas toimub ITA-s ravimi ehtsuse kontroll, st rikkumisvastase seadme terviklikkuse kontroll, ravimipakendil paikneva ainulaadse identifikaatori kontroll ja kasutuselt kõrvaldamine üle-Euroopalises ravimite ehtsuse kontrolli andmekogus. Need tegevused tuleb tavaliselt teostada üldapteegis ravimi väljastamisel.

3. Toome välja, et Ravimiseaduses on juba praegu olemas mitmed kaasaegsed lahendused, kuidas

ravimite kättesaadavust parandada. Paraku on enamuse lahenduste puhul teatud piirangud või

nõuded, mis piiravad nende teenuste pakkumist.

Kui riik leiab, et ravimite kättesaadavus on probleem, siis valdkonnas näeme, et potentsiaali on

pigem e-apteegile suuremate õiguste andmisel, videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise

piirangute vähendamisel jne. Näiteks ravimite kiirema kättetoimetamise teenusepakkumiseks peaks

e-apteek saama õiguse suunata väljastamine (või ka müük) koheselt üle Eesti tellijale lähimast

apteegist. Protsessi kontrolliksid erialatöötajad ning e-apteegil oleks patsiendi läheduses ravimit

väljastava üldapteegiga kahepoolne teenuseleping. See võimaldaks ravimite kiiret kojutoimetamist

olukordades, kus inimene ise apteeki minna ei saa. Apteeki jõudmine on sageli raskendatud eakatel

ja kroonilistel haigetel ning keeruline ka väikelastega peredel, sh üksikvanematel. Seetõttu on vaja

kiireid ja praktilisi lahendusi, et ravi ei katkeks pelgalt kättesaamise takistuste tõttu.

Antud VTK alusel eelnõu koostamisel tuleks kindlasti pöörata tähelepanu kõikidele innovaatilistele ja

kaasaegsetele lahendustele, mitte eelistada ühte ehk siis keskenduda vaid ITA lahendusel.

Loodame, et meie mõtetest ja ettepanekutest on abi.

Tervitades,

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige

Internal

Pr Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium 11.12.2025. a.

Arvamus väljatöötamiskavatsusele

Austatud proua minister

Edastame Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) tagasiside ja arvamuse Ravimiseaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite

valmistamine).

1. Toetame VTK eesmärki leevendada apteekidele seoses ekstemporaalsete ravimite valmistamisega

seatud ebamõistlikke kulusid põhjustavaid nõudeid. Ravimite valmistamise ruumide nõuet ei peaks

rakendama apteekides, kus ravimeid ei valmistata.

See teema on juba pikka aega arutusel olnud ning mitmed sammud ravimite valmistamise

kaasajastamiseks ning patsiendile kättesaadavamaks muutmiseks on juba tehtud. 2023. aastal lisati

Ravimiseadusesse võimalus, et apteegid, kus kogu vajalik kompetents ja varustatus on olemas,

saavad müüa ekstemporaalseid ravimeid ka teistele apteekidele. Praegu on Riigikogus menetlemisel

Ravimikindlustuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab Tervisekassal edaspidi

kompenseerida ka ekstemporaalseid ravimeid, luuakse eeldused standardsete ekstemporaalsete

ravimite lisamiseks ravimiregistrisse ning muudetakse ka ravimite valmistamise juurdehindluse

põhimõtteid. Need muudatused õigusruumis suurendavad ekstemporaalsete ravimite kättesaadavust

patsientidele ja võimaldavad moodustada nn „kompetentsikeskusi“ ehk üldapteeke, mis on

spetsialiseerunud ravimite valmistamisele nii enda kui ka teiste Eesti üldapteekide tarvis.

Seega on tarbetu nõuda valmistamisruumide olemasolu kõikides üldapteekides, mis ravimite

valmistamisega ei tegele - see on tarbetu jäänuk vanadest aegadest.

2. Iseteenindusapteekide (ITA) osas oleme arvamusel, et väljapakutud lahendus ei pruugi parandada

ravimite kättesaadavust kõikides aspektides (näiteks retseptide puudumine, ravimite kojutarne,

ebaühtlene digioskus). Saame aru, et tegemist on innovaatilise lahendusega, mis võib teatud piiratud

olukordades pakkuda lahendust ravimite kättesaadavusele apteegi tavapärase tööaja väliselt, kuid

kahtleme selle laiemas vajalikkuses Eesti tervishoiusüsteemis.

Internal

Apteegiteenus ei ole vaid ravimite väljastamine. Kaasaegne apteek on tervishoiuasutus, mis nõustab

inimesi nii ravimite, apteegikaupade kui ka tervise osas laiemalt. Apteekides pakutakse erinevaid

teenuseid, mille eesmärk on ennetada haigusi (emakakaelavähi sõeluuringu kodutestide

väljastamine, vaktsineerimine jne) ja edendada tervislikku käitumist, määratakse tervisenäitajaid (nii

haiguste ennetamiseks kui ka ravi efektiivsuse hindamiseks). Plaanis on koostöös riigiga rakendada

ravimite kasutamise hindamise teenuseid ja e-konsultatsioone arstide ja teiste tervishoiutöötajatega,

et parandada ravisoostumust ja soodustada ratsionaalset ravimikasutust. Apteeker on

ravimispetsialist, kes nõustab ja toetab inimese iseravimist. Väga oluline on ka füüsiline kontakt

patsiendiga, sest just haavatavamad ühiskonnagrupid ja abi vajavad inimesed külastavad sagedamini

apteeke.

ITA kasutusele võtmisel peaksid olema kindlasti teatud piirangud, et vältida olemasolevate apteekide

toimepidevuse ohustamist või sulgemist ja apteegiteenuse kättesaadavuse halvendamist.

Iseteenindusapteek võiks toimida kui täiendav ravimite väljastamise kanal, sest välja pakutud

tehniline lahendus ei saa täita kõiki apteegiteenusele pandud reegleid. Seega ei saaks ITA iseseisvalt

toimida, mistõttu nõustume VTK-s väljapakutud eelistatud stsenaariumis toodud ettepanekuga, et

ITA on üldapteegi struktuuri üksus, millele võiksid siiski kohalduda seni reguleeritud

struktuuriüksustega (haruapteek ja apteegibuss, millest viimane struktuuriüksus plaanitakse lähiajal

ravimiseadusest välja jätta) analoogsed tingimused.

Leiame, et ühel üldapteegil võiks olla lubatud 1 ITA ning sõltuvalt apteegi asukohast oleksid reeglid

erinevad ehk siis vajalik on reguleerida vajadusepõhiselt geograafilist ITA paiknemist, mille raames ei

tohi siiski tekkida apteegiteenuse osutajate põhjendamatut diskrimineerimist või luua

põhiseadusvastaseid asutamispiiranguid:

• Linnas peaks ITA asukoht olema seotud selle üldapteegi aadressiga, mille osa ta on, see

tähendab, et ITA võiks eelistatuna olla füüsiliselt apteegi küljes selle osana. Samas kui

ravimite kättesaadavuse parandamiseks on vajalik ITA, tagamaks apteegi täiendav lahtioleku

aeg ja näiteks kaubanduskeskuste siseruumides ei ole võimalik tagada juurdepääs 24/7, siis

sel juhul võiks ITA olla sama hoone aadressil (hoone välisosas), kus üldapteek füüsiliselt asub.

ITA lahtioleku aega ei peaks piirama, see võib pikendada näiteks apteegi avatust paar tundi

õhtul või 24/7 või äkki ka päeval, kui see apteegi vaatest tagaks teenuse parema

kättesaadavuse ja kvaliteedi.

• Hajaasustusega piirkondades, kus täna apteeki ei ole, võiks ITA puhul rakendada apteegibussiga sarnast regulatsiooni. Ravimiseaduses on praegu kirjas, et apteegibussis võib apteegiteenust osutada üksnes asustusüksuses, mis ei ole linn ega vallasisene linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt

Internal

kolme kilomeetri kaugusel. Kui linnas ega vallasiseses linnas ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas või vallasiseses linnas.

• Hajaasustusega piirkondades, kus on täna apteegid olemas võiks rakendada sama põhimõtet

mis linnades, st et ITA on seotud üldapteegi tegevusaadressiga ja see on apteegiomaniku

otsus, kuidas kombineerida füüsilise apteegi lahtiolek versus ITA abil apteegiteenuse

pakkumine. Näiteks olukorras, kus apteekrite vanuse tõttu ja uute apteekrite mitteleidmise

tõttu läheb üldapteek sulgemisele, võiks säilida võimalus avada ITA suletava üldapteegiga

samal aadressil, et leevendada apteegi sulgemisest tulenevaid negatiivseid mõjusid

hajaasustuspiirkondade elanikele (tänased arengud näitavad, erialatöötajaid ei ole võimalik

leida, aga apteegiteenust on asulasse selgelt vaja).

• Kuna ITA loomine hajaasustusega piirkondadesse või täiendava võimalusena üldapteekidele

ravimete väljastamise võimaluse loomine töövälisel ajal ei ole ilmselt majanduslikult

jätkusuutlik arvestades hajaastuspiirkonnas või apteegi kinni olekul (reegline öiesel ajal)

teenust vajavate inimeste vähesust, eeldame, et riik planeerib ka teatud tegevustoetusi

apteegipidajatele, kes soovivad sellist innovaatilist lahendust luua kohtadesse, kus riik või

kohalik omavalitsus leiab, et ravimite kättesaadavus (ruumiliselt või ajaliselt) ei ole piisav.

ITA tööprotsessid tuleb kujundada ja detailides lahti kirjutada õigusloome käigus. Leiame, et VTK

loomise protsessile eelnenud PWC analüüs ei kata apteegiteenuse vaatest kõiki vajalikke teemasid.

Raplas on läbi viidud iseteenindusapteegi pilootprojekt Eestis, kus väljastati käsimüügiravimeid ja

muud apteegi kaupa, kuid retseptiravimite osa ei ole piloteeritud.

Lahti peaks kirjutama järgmised punktid:

• Retseptiravimite väljastamise osas on vajalik detailsem analüüs, sest VTK kirjeldatud protsess ei vasta kõikidele õigusruumist tulenevatele ravimite väljastamise nõuetele. Näiteks peab toimeainepõhise retsepti alusel ravimite nõustamine ja väljastamine toimuma kindlasti apteekri osalusel (see tähendab otsesuhtlust läbi digilahenduste) ja inimene peab viibima ITA asukohas, et tagada õige preparaadi valik. Kaugnõustamine enne ITA juurde liikumist ei ole kindlasti sobilik lahendus, nõustamine peab toimuma väljastamise protsessi ühe osana.

• Vajalik on läbi mõelda kohustuslik kaubavalik ja piirangud. Juhul kui ITA kaubavalik on liiga kitsas, ei ole sellest abi, sest inimesed ei saa loota ITA teenusele. Samas seab ITA ilmselt teatud piirangud sortimendile.

• Tehnilise lahenduse toimepidevus. Kuidas toimib ITA siis, kui on voolu või interneti katkestused, kas on ohtu süsteemi kuritarvitamisele jne.

• Vajalik on reguleerida, millised tegevusi peaks kindlasti tegema erialatöötaja ja kus saaks administratiivseid tegevusi teha farmaatsia haridust mitte omav inimene. Tähtis on aru saada, kas nõustamise teenust võib ITA apteeki sisse osta ükskõik milliselt üldapteegilt või saab nõustada ainult ITA-t omava üldapteegi erialatöötaja.

Internal

• Soovime aru saada kuidas toimub ITA-s ravimi ehtsuse kontroll, st rikkumisvastase seadme terviklikkuse kontroll, ravimipakendil paikneva ainulaadse identifikaatori kontroll ja kasutuselt kõrvaldamine üle-Euroopalises ravimite ehtsuse kontrolli andmekogus. Need tegevused tuleb tavaliselt teostada üldapteegis ravimi väljastamisel.

3. Toome välja, et Ravimiseaduses on juba praegu olemas mitmed kaasaegsed lahendused, kuidas

ravimite kättesaadavust parandada. Paraku on enamuse lahenduste puhul teatud piirangud või

nõuded, mis piiravad nende teenuste pakkumist.

Kui riik leiab, et ravimite kättesaadavus on probleem, siis valdkonnas näeme, et potentsiaali on

pigem e-apteegile suuremate õiguste andmisel, videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamise

piirangute vähendamisel jne. Näiteks ravimite kiirema kättetoimetamise teenusepakkumiseks peaks

e-apteek saama õiguse suunata väljastamine (või ka müük) koheselt üle Eesti tellijale lähimast

apteegist. Protsessi kontrolliksid erialatöötajad ning e-apteegil oleks patsiendi läheduses ravimit

väljastava üldapteegiga kahepoolne teenuseleping. See võimaldaks ravimite kiiret kojutoimetamist

olukordades, kus inimene ise apteeki minna ei saa. Apteeki jõudmine on sageli raskendatud eakatel

ja kroonilistel haigetel ning keeruline ka väikelastega peredel, sh üksikvanematel. Seetõttu on vaja

kiireid ja praktilisi lahendusi, et ravi ei katkeks pelgalt kättesaamise takistuste tõttu.

Antud VTK alusel eelnõu koostamisel tuleks kindlasti pöörata tähelepanu kõikidele innovaatilistele ja

kaasaegsetele lahendustele, mitte eelistada ühte ehk siis keskenduda vaid ITA lahendusel.

Loodame, et meie mõtetest ja ettepanekutest on abi.

Tervitades,

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige