Lääneranna Vallavolikogu_vastus

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

Vastuskiri

Lugupeetud Õiguskantsler

Vastuseks Teie 17. oktoobriks palutud selgitustaotlusele anname alljärgnevalt ülevaate

Lääneranna Vallavolikogu 8. juuni 2023 määruse nr 50 „Huvihariduse toetamise kord“ § 3

lõike 1 punktides 2, 5 ja 7 ning § 4 lõikes 2 sätestatud tingimuste sisust ja eesmärgist.

1. Määruse eesmärk on tagada, et Lääneranna vallas elavatel 7–19-aastastel noortel oleks

võimalus saada huviharidust, sõltumata sellest, kas nad osalevad oma vallas või mujal

tegutseva huvikooli tegevuses. Toetus määratakse õppurile, mitte huvikoolile, ning seega

ei ole eesmärk toetada kindlaid huvikoole, vaid teha huviharidus kättesaadavaks

võimalikult paljudele noortele endile.

Tingimus, et toetust makstakse juhul, kui vastava õppekava alusel õpib vähemalt kuus

noort, on kehtestatud kohaliku omavalitsuse poolt eesmärgiga:

 tagada avalike vahendite otstarbekas ja proportsionaalne kasutamine,

 soodustada grupiviisilist huviharidust, mis arendab lisaks erialastele oskustele ka

sotsiaalseid ja koostööoskusi,

 vältida olukordi, kus toetuse andmine muutuks sisuliselt üksiku õppuri

individuaalõppe rahastamiseks ning seeläbi piiraks teiste noorte võimalusi toetust

saada,

 vähendada halduskoormust ja tagada, et toetust rakendataks ühtsete ja läbipaistvate

kriteeriumide alusel.

Teadvustame, et üksik õppur ei saa ise mõjutada, kui palju noori sama õppekava läbib,

mistõttu võib see tingimus teatud juhtudel jätta huvihariduse toetuseta motiveeritud noore,

kelle huviala on kitsamalt levinud. Tingimus on siiski seatud eesmärgiga leida tasakaal

üksikisiku vajaduste ja kohaliku omavalitsuse piiratud eelarvevahendite vahel, et toetust

saaksid võimalikult paljud noored.

2. Määruses on toetuse arvestamise alus seatud üheksa kuu pikkusele õppeperioodile ning

toetuse maksmisel on arvestatud tavapärast üldhariduskooli õppeaastat, mis kestab sügisest

kevadeni. Selline lähenemine on valitud, et siduda toetuse maksmine kohaliku

omavalitsuse eelarveaastaga ja lihtsustada toetuse administreerimist, kuna enamiku

huvikoolide tegevus on kooskõlas üldhariduskoolide õppeaastaga ja sisaldab

koolivaheaegu.

Õiguskantsleri Kantselei

[email protected]

Teie 26.09.2025 nr 6-4/251795/2506972

Meie 16.10.2025 nr 2025/1-8/1532-2

2

On tõsi, et Huvikooli seadus ega Erakooliseadus ei näe ette konkreetset õppeperioodi ega

kohusta huvikooli koolivaheaega pidama. See tähendab, et õppetöö võib toimuda ka

suvekuudel või aasta ringi. Volikogu on tingimuste seadmisel lähtunud ennekõike

vajadusest luua ühtne, kõigile õppuritele võrdselt rakendatav arvestusperiood ja tagada

eelarve prognoositavus.

Määruses sätestatud üheksa kuuline piirang tagab eelarvelised vahendite jagamise

võimalikult suurele hulgale lastele. Piiratud eelarveliste vahendite juures on seeläbi toetuse

jagamine õiglasem ja jõuab rohkemate peredeni.

3. Määruse § 3 lõike 1 punkt 5 sätestab, et väljaspool valda asuva huvikooli õppekoha

tegevuskulu ja transpordikulu kandmisel osaleb vald juhul, kui vallas ei tegutse sama

tasemega huvikooli. Selle sätte eesmärk on tagada, et valla toetus oleks suunatud eelkõige

olukordadesse, kus kohapeal ei ole võimalik pakkuda sisuliselt samaväärset huvihariduse

võimalust.

Vald ei hinda ühe huviala erinevate koolide õppekavade sisu ega metoodikat detailideni,

vaid keskendutakse sellele, kas kohalik huvikool võimaldab samas vanuses lapsele sarnase

eesmärgiga osalemise huvihariduses sarnasel tasemel. Arvestatakse millise vanuserühma

lastele või noortele huvikool õpet pakub – näiteks kas tegemist on algklasside või

gümnaasiumiealistele mõeldud õppega. Samuti arvestatakse, millisel tasemel õpetus

toimub: kas see on algtasemel tutvustav õpe, harrastajatele mõeldud regulaartreening,

süvendatud õpe edasijõudnutele või juba professionaalseks ettevalmistuseks suunatud õpe.

Näitena võib välja tuua jalgpallitreeningute toetamise. Lääneranna vald pakub läbi oma

hallatava asutuse – Lääneranna Spordikooli jalgpalli algharidust noorema vanuseklassi

õpilastele. Sellisel kujul on vald huvihariduse vastaval tasemel ja vanuserühmale kohapeal

taganud.

Kuna aga jalgpall kui meeskonnaala eeldab teatud arvu mängijaid igas vanuseklassis, tekib

väiksemas vallas tihti olukord, kus edasijõudnute vanuseklassides ei ole võimalik

komplekteerida täiskoosseisus võistkonda. Sellises olukorras võib osutuda põhjendatuks ja

otstarbekaks, et õpilane jätkab treeninguid väljaspool valda tegutsevas jalgpalliklubis, kus

on võimalik pakkuda kõrgema taseme õpet ja võistlusvõimalusi.

Eelnimetatud olukorras toetab vald väljaspool valda asuva huvikooli tegevuskulu ja

transpordikulu, kuna kohalik huvikool ei suuda objektiivsetel põhjustel sama taseme õpet

pakkuda.

Juhul kui laps soovib õppida huvialal, mida pakub küll kohalik huvikool, kuid vaba

õppekohta ei ole, loetakse see olukord samaväärseks kättesaamatusega. Sellisel juhul saab

vald toetada väljaspool valda asuva huvikooli tegevuskulu ja transpordikulu erandkorras,

võimalusel ja eelarveliste vahendite olemasolul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Armand Reinmaa

volikogu esimees

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

Vastuskiri

Lugupeetud Õiguskantsler

Vastuseks Teie 17. oktoobriks palutud selgitustaotlusele anname alljärgnevalt ülevaate

Lääneranna Vallavolikogu 8. juuni 2023 määruse nr 50 „Huvihariduse toetamise kord“ § 3

lõike 1 punktides 2, 5 ja 7 ning § 4 lõikes 2 sätestatud tingimuste sisust ja eesmärgist.

1. Määruse eesmärk on tagada, et Lääneranna vallas elavatel 7–19-aastastel noortel oleks

võimalus saada huviharidust, sõltumata sellest, kas nad osalevad oma vallas või mujal

tegutseva huvikooli tegevuses. Toetus määratakse õppurile, mitte huvikoolile, ning seega

ei ole eesmärk toetada kindlaid huvikoole, vaid teha huviharidus kättesaadavaks

võimalikult paljudele noortele endile.

Tingimus, et toetust makstakse juhul, kui vastava õppekava alusel õpib vähemalt kuus

noort, on kehtestatud kohaliku omavalitsuse poolt eesmärgiga:

 tagada avalike vahendite otstarbekas ja proportsionaalne kasutamine,

 soodustada grupiviisilist huviharidust, mis arendab lisaks erialastele oskustele ka

sotsiaalseid ja koostööoskusi,

 vältida olukordi, kus toetuse andmine muutuks sisuliselt üksiku õppuri

individuaalõppe rahastamiseks ning seeläbi piiraks teiste noorte võimalusi toetust

saada,

 vähendada halduskoormust ja tagada, et toetust rakendataks ühtsete ja läbipaistvate

kriteeriumide alusel.

Teadvustame, et üksik õppur ei saa ise mõjutada, kui palju noori sama õppekava läbib,

mistõttu võib see tingimus teatud juhtudel jätta huvihariduse toetuseta motiveeritud noore,

kelle huviala on kitsamalt levinud. Tingimus on siiski seatud eesmärgiga leida tasakaal

üksikisiku vajaduste ja kohaliku omavalitsuse piiratud eelarvevahendite vahel, et toetust

saaksid võimalikult paljud noored.

2. Määruses on toetuse arvestamise alus seatud üheksa kuu pikkusele õppeperioodile ning

toetuse maksmisel on arvestatud tavapärast üldhariduskooli õppeaastat, mis kestab sügisest

kevadeni. Selline lähenemine on valitud, et siduda toetuse maksmine kohaliku

omavalitsuse eelarveaastaga ja lihtsustada toetuse administreerimist, kuna enamiku

huvikoolide tegevus on kooskõlas üldhariduskoolide õppeaastaga ja sisaldab

koolivaheaegu.

Õiguskantsleri Kantselei

[email protected]

Teie 26.09.2025 nr 6-4/251795/2506972

Meie 16.10.2025 nr 2025/1-8/1532-2

2

On tõsi, et Huvikooli seadus ega Erakooliseadus ei näe ette konkreetset õppeperioodi ega

kohusta huvikooli koolivaheaega pidama. See tähendab, et õppetöö võib toimuda ka

suvekuudel või aasta ringi. Volikogu on tingimuste seadmisel lähtunud ennekõike

vajadusest luua ühtne, kõigile õppuritele võrdselt rakendatav arvestusperiood ja tagada

eelarve prognoositavus.

Määruses sätestatud üheksa kuuline piirang tagab eelarvelised vahendite jagamise

võimalikult suurele hulgale lastele. Piiratud eelarveliste vahendite juures on seeläbi toetuse

jagamine õiglasem ja jõuab rohkemate peredeni.

3. Määruse § 3 lõike 1 punkt 5 sätestab, et väljaspool valda asuva huvikooli õppekoha

tegevuskulu ja transpordikulu kandmisel osaleb vald juhul, kui vallas ei tegutse sama

tasemega huvikooli. Selle sätte eesmärk on tagada, et valla toetus oleks suunatud eelkõige

olukordadesse, kus kohapeal ei ole võimalik pakkuda sisuliselt samaväärset huvihariduse

võimalust.

Vald ei hinda ühe huviala erinevate koolide õppekavade sisu ega metoodikat detailideni,

vaid keskendutakse sellele, kas kohalik huvikool võimaldab samas vanuses lapsele sarnase

eesmärgiga osalemise huvihariduses sarnasel tasemel. Arvestatakse millise vanuserühma

lastele või noortele huvikool õpet pakub – näiteks kas tegemist on algklasside või

gümnaasiumiealistele mõeldud õppega. Samuti arvestatakse, millisel tasemel õpetus

toimub: kas see on algtasemel tutvustav õpe, harrastajatele mõeldud regulaartreening,

süvendatud õpe edasijõudnutele või juba professionaalseks ettevalmistuseks suunatud õpe.

Näitena võib välja tuua jalgpallitreeningute toetamise. Lääneranna vald pakub läbi oma

hallatava asutuse – Lääneranna Spordikooli jalgpalli algharidust noorema vanuseklassi

õpilastele. Sellisel kujul on vald huvihariduse vastaval tasemel ja vanuserühmale kohapeal

taganud.

Kuna aga jalgpall kui meeskonnaala eeldab teatud arvu mängijaid igas vanuseklassis, tekib

väiksemas vallas tihti olukord, kus edasijõudnute vanuseklassides ei ole võimalik

komplekteerida täiskoosseisus võistkonda. Sellises olukorras võib osutuda põhjendatuks ja

otstarbekaks, et õpilane jätkab treeninguid väljaspool valda tegutsevas jalgpalliklubis, kus

on võimalik pakkuda kõrgema taseme õpet ja võistlusvõimalusi.

Eelnimetatud olukorras toetab vald väljaspool valda asuva huvikooli tegevuskulu ja

transpordikulu, kuna kohalik huvikool ei suuda objektiivsetel põhjustel sama taseme õpet

pakkuda.

Juhul kui laps soovib õppida huvialal, mida pakub küll kohalik huvikool, kuid vaba

õppekohta ei ole, loetakse see olukord samaväärseks kättesaamatusega. Sellisel juhul saab

vald toetada väljaspool valda asuva huvikooli tegevuskulu ja transpordikulu erandkorras,

võimalusel ja eelarveliste vahendite olemasolul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Armand Reinmaa

volikogu esimees