Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium_arvamus

Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 18.11.2025 nr 2-2/3920-1

Meie 11.12.2025 nr 18-2/252500/2508964

Arvamus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja

riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõule

Lugupeetud minister

Tänan Teid võimaluse eest esitada arvamus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS)

ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse (eksperimenteerimisprojekt) eelnõu kohta.

Palun kaaluge eelnõu ettevalmistamisel järgnevaid mõtteid.

1. Eelnõu § 281 kohaselt võib pädev asutus eriseaduses sätestatud volituse alusel teha erandi

nende õigusnormide kohaldamisest, mis takistavad uuendusliku toote, teenuse või

tehnoloogia katsetamist tegelikus elukeskkonnas. Erandi tegemine on lubatud, kui ettevõtja

täidab nende õigusnormide eesmärgid muul viisil.

Kui soovitakse sõnastada volitusnorme, mis lubavad valdkondliku eriseaduse või selle alusel

kehtestatud nõuetest teha erandeid, tuleks lähtuda sellest, mil määral võib erandi lubamine

mõjutada põhiõiguste teostamist ning kui täpselt on seetõttu vaja piirata täitevvõimu otsustusruumi

(Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 3, 11, 13, 14 ja 15). Põhiõigusi ei tohi selge ja konkreetse

Riigikogu loata asjaomases seaduses piirata ka katsetamise eesmärgil.

Eelnõule lisatud näitlikustav erandisäte (vt eelnõu lisa 1, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

§ X lõige 2) lubab halduslepinguga teha innovaatilise toote, teenuse või tehnoloogia katsetamise

eesmärgil ajutise erandi kogu seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetest. Selline

kõikehõlmav erandisäte ei pruugi sobida valdkondadesse (nt tervishoid, toiduohutus,

liiklusohutus, ohtlike ainete käitlemise ohutus jms), kus nõuded on kehtestatud eelkõige selleks,

et kaitsta elu, tervist, turvalisust või muid kaalukaid õigushüvesid. Sellistes valdkondades peab

Riigikogu otsustama, millised miinimumnõuded peavad olema täidetud ka katsetamise ajal ning

millistest nõuetest võib erandeid kaaluda. Vastasel juhul tekib oht, et haldusorgan otsustab ise

põhiõiguste piirangu üle, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega (PS §-d 3, 11 ja 13).

Katsetamisel tähendab haldusleping mingis küsimuses sisuliselt ju seaduse asendamist

haldusorgani otsustega. Kuna halduslepinguga luuakse konkreetse projekti jaoks ajutine õiguslik

raamistik, peab selle üle olema tagatud tõhus kohtulik kontroll. Ka see eeldab, et Riigikogu on

2

piisavalt täpselt määranud kindlaks erandi lubamise tingimused ja piirid, mis võimaldaksid

kontrollida, kas haldusorgan on püsinud talle antud volituse raamides.

Vajadusel saab erandi kohaldamise täpsemad tingimused kehtestada ka volitusnormi alusel antava

määrusega, mis tagab vajaliku paindlikkuse.

2. Eelnõu § 283 lõike 5 kohaselt edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM) positiivse esmahinnangu korral taotluse 15 tööpäeva jooksul pädevale

majandushaldusasutusele kooskõlastamiseks. Seletuskirjas on öeldud, et MKM võib

taotluse menetlemisse kaasata ka teisi pädevaid asutusi.

Kuna eksperimenteerimisprojektidel võib lisaks MKM-ile ja pädevale majandushaldusasutusele

olla puutumus ka teiste asutustega, oleks otstarbekas sätestada nende kaasamise võimalus või

kohustus seadusega. Selguse huvides tuleks seejuures täpsustada ka kaasatavate asutuste rolli: kas

neilt oodatakse kooskõlastuse andmist, arvamuse avaldamist või neid üksnes teavitatakse.

3. Eelnõu § 283 lõike 11 punkti 3 järgi kehtib haldusleping kõige rohkem kaks aastat ning

seda võib § 284 lõike 5 järgi pikendada korraga kuni üheks aastaks. Seejuures on

seletuskirjas öeldud, et „selline lühike ja selgelt piiritletud pikendamisvõimalus on vajalik,

et välistada lõputud katseperioodid ning säilitada erandi ajutine iseloom“.

Eelnõust ei selgu siiski, kui pikalt võib eksperimenteerimisprojekt kesta. Kui projekti maksimaalne

kestus jäetakse täielikult haldusorgani otsustada, suureneb oht, et erand kaotab ajutise iseloomu.

Seetõttu oleks mõistlik sätestada seaduses projektile kas konkreetne pikim kogutähtaeg või piirata

pikendamise võimalust ühe või kahe korraga. Teine võimalus on reguleerida projekti tähtaega

valdkondliku eriseadusega.

Arvestada tuleb ka võimalusega, et projekti elluviimiseks sõlmitud haldusleping vaidlustatakse

kohtus. Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja peatab projekti elluviimise

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1, § 252 lg 4), võib see mõjutada projekti

ajakava osapooltest sõltumata. Seega tuleks kaaluda, kas eelnõusse võiks lisada tähtaja

arvestamise kohta erisätte, juhul kui haldusleping vaidlustatakse ja kohus peatab projekti

elluviimise esialgse õiguskaitse korras.

4. Seletuskirjas (lk 8) on märgitud, et eelnõu koostajad on teadlikult jätnud eelnõusse lisamata

nõude esitada eksperimenteerimisprojekti taotlus eesti keeles. Nii soovitakse soodustada

ka välisinvestorite ja rahvusvaheliste ettevõtete osalemist eksperimenteerimisprojektides.

Praegu puudub eelnõust säte, mis teeks erandi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 sätestatud

põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel ning mis lubab võõrkeelt kasutada

üksnes keeleseaduses sätestatud tingimustel (MsÜS § 2 lg 6, HMS § 20).

Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lõige 1 annab asutusele kaalutlusõiguse otsustada, kas nõuda

võõrkeelse avalduse või dokumendi esitajalt selle tõlkimist eesti keelde. Riigikohus on selgitanud,

et KeeleS § 12 lõikega 1 antud kaalutlusõiguse teostamisel (HMS § 4 lg 2) tuleb esmajärjekorras

arvestada avalikku huvi, et asjaajamine riigiasutustes toimuks riigikeeles. Seejärel on asjakohane

arvesse võtta ka kulusid, mida haldusorgan peab kandma, kui tal tuleks avaldus või dokumendid

ise tõlkida (RKHKo 1.07.2022 nr 3-20-1214, p 9).

3

Kui taotlusi ja lisadokumente ei pea esitama eestikeelsena, tuleb haldusorganil – olgu selleks

MKM või pädev majandushaldusasutus –, kohtuvaidluse korral tagada, et kõik vaidlustatud

haldusotsuse aluseks olnud tõendid esitataks kohtule eestikeelsena (HKMS § 80 lg 1, § 81 lg 1).

See tähendab, et haldusorgan peab korraldama tõlkimise omal kulul.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Mariann Salomets 6938410

[email protected]