Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Andrus Umboja

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 01.12.2023 nr 6-4/5930

Meie 11.01.2024 nr 7.2-1/24/24915-2

Jõelähtme valla üldplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud 01.12.2023 kirjaga nr 6-4/5930 Transpordiametile kooskõlastamiseks Jõelähtme

valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) materjalid. Jõelähtme valla üldplaneeringu

koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Jõelähtme

Vallavolikogu 30.05.2012 otsusega nr 294 ning vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018

otsusega nr 62.

Oleme kooskõlastanud Jõelähtme üldplaneeringu 14.03.2017 kirjaga nr 15-5/16-00057/094.

Arvestades asjaolu, et Jõelähtme üldplaneeringu sisuline koostamine algas juba aastal 2012 ning

aastate jooksul on muutunud õigusaktid ning lisandunud täiendavaid kõrgema tasandi

planeeringuid, on meie hinnangul sobilik lisaks planeeringu kooskõlastamisele ajakohastada ka

Transpordiameti seisukohti järgmiste märkustega.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse

piirkondlike spetsialistidega.

Märkused planeeringule

1. Planeeringu joonistel täpsustada riigitee nr 1 Tallinn–Narva põhimaantee perspektiivse

liikluskorralduse lahendust (nt eritasandilised risted, liiklussõlmed, likvideeritavad

mahasõidud ja ulukiläbipääsud, kogujateed jne; vt joonis 1a ja joonis 1b).

2 (6)

Joonis 1a. Riigitee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 16,7-26,5 Maardu-Jägala lõigu projektist

Joonis 1b. Riigitee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 16,7-26,5 Maardu-Jägala lõigu projektist

Palume eristada riigitee kõige idapoolsemas osas näidatud jalgteesild teistest teeobjektidest

põhjusel, et seda ei ole kavandatud lahendada riigitee projektiga.

Ühtlasi teeme ettepaneku tähistada risted (nt sama tingmärgiga kui planeeringu joonisel näidatud

riigitee eritasandiline liiklussõlm), sest tegemist on arendusotsuste jaoks olulise

liikluskorraldusliku infoga (vt joonis 2).

Jalgtee tunnel nihutada vastavalt projektile

Lisada puuduolevad rajatised vastavalt projektile

3 (6)

Joonis 2. Väljavõte üldplaneeringu joonisest „Teed ja tehnovõrgud“

2. Palume täpsustada seletuskirja punkti 5.6.1.1. „Riigiteed“. Riikliku teehoiukava järgi on

riigitee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 16,7-26,5 Jõelähtme valla territooriumil Maardu – Jägala

lõigu ehituse aastaks planeeritud 2050-2051 a.

3. Teeme ettepaneku tänava kaitsevööndi laiendamiseks järgmistes Loo alevikku läbivates

riigitee lõikudes.

3.1. Riigitee nr 11302 Lagedi-Kostivere teel märgitud lõigus (vt joonis 3a). Määrata riigitee

kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga, kus

puudub hoonestusjoon ning kehtib kiiruspiirang 90 km/h.

Joonis 3a. Väljavõte Maa-ameti kaardist

Eritasandilise liiklussõlme tingmärk

Eristada jalgteesild

4 (6)

Joonis 3b. Väljavõte Maa-ameti kaardist

3.2. Riigitee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi teel L1 märgitud lõigus (vt joonis 3b). Määrata riigitee

kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga,

kus puudub hoonestusjoon ja kehtib kiiruspiirang 70 km/h.

4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada

Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

5. Seoses uute tee projekteerimise normide kehtestamisega (vastu võetud 17.11.2023 nr 71) on

võimalik elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituuliku vähim

kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D) (sealjuures L= tuuliku vähim

kaugus teekatte servast meetrites; H= tuuliku masti kõrgus meetrites; D=tuuliku rootori või

tiiviku diameeter meetrites).

6. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks ja ulukiläbipääsudega seonduvalt palume seada

üldplaneeringuga konkreetsed maakasutustingimused. Planeeringus ja KSH-s analüüsida mõju

keskkonnale ning planeeringus näha ette rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud

maakorralduslikud piirangud planeeritud ulukiläbipääsude suudme aladele. Palume

seletuskirja ptk 5.5 „Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused“ ning planeeringu

jooniseid täiendada järgnevate märkuste alusel.

6.1.Ulukiläbipääsude (ökoduktide, samatasandiliste teeületuskohtade ja tunnelite) toimivuse

tagamiseks moodustada ulukiläbipääsudele piiranguvööndid, mis on kantud

maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust ja

asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetrist ala ulukiläbipääsu keskpunktist.

Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib piiranguvööndit

täpsustada. Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni

5 (6)

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused

trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist

ulukiläbipääsudele. Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus

ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh

piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;

6.2.Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada

ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise

sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu

piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Soovitav on

metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine piirang, et

piiranguvööndis on lageraie keelatud.

6.3.Maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline

uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

7. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik

edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie kavandamisel saadab

Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule. Maavara

geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab Keskkonnaamet loa

kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

Märgime, et punktide 6.1., 6.2., 6.3. ja 7. koostöö käsitlemine üldplaneeringus sõltub oluliselt

sellest, millised lahendused leitakse ministeeriumite tasemel rohevõrgustiku regulatsioonile ja

vastutuse jaotamisele.

8. Planeeringus näha ette perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine riigiteele 1

orienteeruvalt km 19,9 ja km 24,7. Täpsem asukoht selgitada välja vastavalt üldplaneeringu

mõõtkavas täpsustatavale rohevõrgustikule.

9. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 kohaselt on üheks üldplaneeringuga lahendatavaks ülesandeks

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Üldplaneeringu seletuskirjas on mainitud Kallavere sihi ülemist ja alumist

tulepaaki, kuid Jõelähtme vallas asuvaid püsinavigatsioonimärke on veel (navigatsioonimärgid

nr 124, 140, 166 ja 169). Palume puudu olevad navigatsioonimärgid välja tuua, sest vastavalt

meresõiduohutuse seaduse § 48 lõikele 1 piiratakse ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus

läheduses või mõjupiirkonnas ning vastavalt lõikele 4 kehtib piirang navigatsioonimärgi

lähedusse paigaldatud tuledele. Jõelähtme vallas paiknevad püsinavigatsioonimärgid on

leitavad Transpordiameti kaardirakenduselt Nutimeri (https://gis.vta.ee/nutimeri/) ning

täpsemad andmed on kättesaadavad navigatsioonimärkide andmekogust (https://nma.vta.ee/).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

6 (6)

Jana Prost

5792 4753, [email protected]