Laadla külas Vanavalla detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

12.12.2025 nr 5-2/7010-1

Laadla külas Vanavalla detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

esitame kooskõlastamiseks Laadla külas Vanavalla detailplaneeringu (vt lisa).

Planeeringuala suurusega ca 0,37 ha hõlmab osa Vanavalla katastriüksusest (katastritunnus

80701:001:0792, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 12 648 m²). Detailplaneeringu

eesmärgiks on ehitusõiguse määramine vabatahtlike päästjate hoone ehitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-25-021.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: detailplaneering „Vanavalla_dp_11.12.2025“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

07-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Vanavalla katastriüksus, Laadla küla,

1:500 Staadium

eskiis

Vanavalla detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 10.12.2025

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Saare maakond

3

6

,

0

9

2

5

, 9

5

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Vanavalla 80701:001:0792 MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

kr un

di p

os n

r

lä hi

aa dr

es si

e tte

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d kõ

rg us

m aa

pi nn

as t (

m )

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

ed )

pl an

ee rit

ud k

ru nd

i ka

su ta

m is

e si

ht ot

st ar

ve

so ov

itu sl

ik ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Vanavalla 3708 400 8,0/ 6,0 1+1 TT T 100% TP3

1. Riigimaantee kaitsevöönd 2. Madalpingekaabli kaitsevöönd 3. Keskpingekaabli kaitsevöönd 4. Puurkaevu hooldusala 5. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd 6. Isiklik kasutusõigus Saaremaa Vallavalitsuse kasuks

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS

HOONETE LUBATUD SUURIM ARV

KRUNDI EHITUSÕIGUS

PÕHIHOONE+ABIHOONE

SIHTOTSTARVE

PÕHIHOONE/ABIHOONE

1

2

1+1

8,0/6,0 400

POS NR

4

3

0

5

1

0

8

2

1+1

400 3708 m

2

TT

3708 m

2

TT

1

4

, 0

5

hoonestusala 986 m

2

+

0

.

0

0

=

1

9

.

0

0

-

+0.00=19.00

-

22

Huvitatud isik: MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

1

8,0/6,0

Tingmärgid

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (november 2025)

Planeeringuala piir

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 18.11.2025

Asukohaskeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

07-25-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

Vanavalla detailplaneering

Vanavalla katastriüksus, Laadla küla,

Saaremaa vald

Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik:

MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

07-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Vanavalla katastriüksus, Laadla küla,

1:500 Staadium

eskiis

Vanavalla detailplaneering

Huvitatud isik: MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 10.12.2025

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Saare maakond

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Vanavalla 80701:001:0792 MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando

3

0

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819, [email protected], +372 4525000

Huvitatud isik: MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando Planeerija: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491

SAAREMAA VALD, LAADLA KÜLA, VANAVALLA KATASTRIÜKSUS

VANAVALLA DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 07-25-DP

Algatatud Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega 23.09.2025 nr 2-3/948

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 11.12.2025

KURESSAARE 2025

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 2

Sisukord

1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4

1.1 Lähtesituatsioon ............................................................................................................. 4

1.2 Planeeringu koostamise alused ..................................................................................... 4

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .................................................................. 4

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 6

2.1 Asukoht ........................................................................................................................... 6

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ......................................................................................... 6

2.3 Olemasolevate katastriüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.................................................................................................................................. 7

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ................ 7 2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .............................8 2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule .............................................................9 2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................11

3 Planeeringuga kavandatu ..................................................................................................... 12

3.1 Krundijaotus .................................................................................................................. 11

3.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 11

3.3 L k usk rra us juurdepääs ja parkimine ................................................................... 12

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine ................................................. 13

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 14

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................ 16

3.7 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 16

4 Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17

4.1 Elektrivarustus .............................................................................................................. 17

4.2 Sidevarustus .................................................................................................................. 17

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ......................................... 17

4.4 Soojavarustus ................................................................................................................ 18

5 Servituudid ja isiklikud kasutusõigused ............................................................................... 18

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 3

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 19

7 Krundi ehitusõigus ................................................................................................................ 20

Joonised

DP1 Asukohakeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Lisad

Illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 4

1 Seletuskiri

1.1 Lähtesituatsioon

Detailplaneeringu nimetus: Vanavalla detailplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärk: ehitusõiguse määramine vabatahtlike päästjate

hoone ehitamiseks

Huvitatud isik: MTÜ Torgu Vabatahtlik Päästekomando

Planeeringuala ligikaudne suurus: 0,37 ha

1.2 Planeeringu koostamise alused

1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (28.08.2025);

3. Saaremaa vallavalitsuse 23.09.2025 korraldus nr 2-3/948 „Laadla külas Vanavalla

detailplaneeringu algatamine“ koos lisadega

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid

1. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 34-25-G (17.07.2025);

2. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

5. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

6. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

8. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

9. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

10. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

11. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

12. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

13. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

14. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla jäätmehooldus-

eeskiri”;

15. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas“;

16. Saare aa Va ava tsuse 9. 5. 8 äärus nr 4 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 5

17. Saare maakonnaplaneering 2030+;

18. Torgu Vallavolikogu 18.09.2009 otsusega nr 1-1/25 kehtestatu „Torgu valla sisemaa

osaüldplaneering“;

19. Elektrilevi OÜ 06.10.2025 koostatud tehnilised tingimused nr 504257;

20. Transpordiameti seisukoht 24.09.2025 nr 7.2-2/25/16173-2

21. Hoonestusõiguse seadmise leping

22. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ jne).

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 6

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoht

Planeeringuala asub Sõrve poolsaarel Laadla küla põhjapoolses osas. Planeeringuala

põhjapoolset osa läbib Vana-Torgu – Türju tee, idapoolne osa külgneb Vana-Torgu – Laadla

teega. Vanavalla katastriüksus sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa piirneb põhja poolt

Ristini ja Pihla katastriüksustega, lõuna poolt Sooba katastriüksusega, ida poolt

munitsipaaltee 8070013 Vana-Torgu - Laadla tee katastriüksusega ja lääne poolt Pärnamäe

katastriüksusega.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardiserver)

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringualal puudub kehtiv detailplaneering ja ala on hoonestamata. Saaremaa Vallavalitsuse

ja Mittetulundusühingu Torgu Vabatahtlik Päästekomando vahel on sõlmitud hoonestusõiguse

seadmise leping, mille eesmärgiks on Vanavalla katastriüksuse hoonestusõigusega koormamine

vabatahtlike päästjate hoone ehitamiseks. Planeeringuala ulatuses on Vana-Torgu – Türju teele

seatud isiklik kasutusõigus Saaremaa Vallavalitsuse kasuks. Kõlvikuliselt koosseisult domineerib

looduslik rohumaa üksikute puudega. Mahasõitu olemasolevatelt teedelt planeeringualale

rajatud ei ole.

Ehitisregistri info kohaselt planeeringualal hooned ja rajatised puuduvad.

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 7

2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Vanavalla Munitsipaalomand 12648

m²

Üldkasutatav

maa, ÜM 100%

80701:001:0792 7554550

(kinnisasi);

25373550

(hoonestus-

õigus)

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta seisuga 18.11.2025

Planeeringuala asub osaliselt 21104 Jämaja-Hänga riigitee kaitsevööndis. Planeeringuala

kitsendab lisaks kesk- ja madalpingekaablite kaitsevöönd. Vastavalt Eesti looduse

infosüsteemi andmetele asub planeeringuala Natura elupaigal aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510). Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringualale on määratud hoonestusõigus (PARI_430176) ja isiklik kasutusõigus

(PARI_51464).

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringualast põhja ja loode pool asuvad maa-alad on

hoonestatud. Üldplaneeringu järgselt on määratud nendele elamumaa maakasutus. Lähimad

elamud (Ristini 80701:001:0168) ja Pärnamäe (80701:003:0419) jäävad planeeringualast ca

25 m kaugusele. Põhja pool asunud Pihla katastriüksuse elamu on lammutatud ja vundament

jääb planeeringualast ca 15 m kaugusele. Planeeringualast ida, lääne ja lõuna suunal

hoonestus puudub. Lähipiirkonna hoonestus on orienteeritud ilmakaarte suhtes valdavalt ida-

lääne suunaliselt. Elamute vahekaugused jäävad vahemikku ca 25 m.

Planeerimislahendusega määratakse hoonestusala kaugus lähimast hoonest Ristini

katastriüksusel ca 40 m ja Pihla katastriüksuse vundamendist ca 30 m. Leevendava meetmena

planeeritakse olemasoleva hoonestuse ja päästekomando hoone vahele kõrghaljastatud

puhverala. Planeeritavate hoonete asukoha valikul tuleb arvestatada lähimate elamutega ja

võimaliku müra ning visuaalsete häiringutega nendele päästetööde läbiviimisel.

Päästekomando hoone on soovituslik rajada võimalikult planeeringuala lõunapoolse piiri

lähedale harjajoonega loode-kagu suunaliselt. Hoonestusalast väljapoole jääv kõrghaljastus

säilitatakse maksimaalselt. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud võimalikult

riigimaantee lähedusse, tagamaks operatiivse liikluskorralduse ja minimaalsed häiringud

elamualadele.

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 8

Planeeringuala jääb Jämaja-Hänga riigitee servast ca 11 m kaugusele ja päästekomando

hoone ca 30 m kaugusele. Laadla külakeskus jääb planeeringualast ca 1,0 km kaugusele ja Iide

külakeskus ca 1,5 km kaugusele.

Arvestades piirkonna külade asustusmustrit ja olemasolevat teedevõrgustikku, asub

päästekomando hoone logistiliselt sobivas asukohas. Hoone lisandumisega piirkonda

hoonestustihedus oluliselt ei suurene. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades. Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud sotsiaalsed

ja kultuurilised mõjud kogukonnale on minimaalsed, kuna päästekomando hoone rajamine

piirkonna toimivust ei mõjuta. Kohalikule kogukonnale avaldab majanduslikust seisukohast

kavandatav tegevus positiivset mõju, tagades piirkonnas päästevõimekuse ja operatiivsed

päästetööd. Päästekomando hoone tuleb kavandada kaasaegse arhitektuurse lahendusega -

vormilt lihtne ning harmoneeruv ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida

lähipiirkonnas väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale,

arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning

hoonestuse tihedust ja –struktuuri.

2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ R g ha use n str 7. 4. 8 käskk rjaga nr . -4 94 kehtestatu „Saare

aak nna aneer ngu “ k hase t n Saare aavane a 8. 4. 8 k rra usega nr

474 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use jäetud kehtima

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste

väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtusliku maastiku alal ja rohelises võrgustikus.

Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu

alusel koostatud detailplaneeringute.

Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-

ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks on järgmised:

- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega

pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine

ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade

struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike säilitamisega ja

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 9

detailplaneering vastab esitatud tingimustele. Maastikustruktuuri ei muudeta ja olemasolev

väljakujunenud maastikupilt säilitatakse. Pärandkooslused planeeringualal puuduvad.

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest

koosnev süsteem tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku

toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Vältida tuleks

olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste

määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist

leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada

olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada

maakaableid.

Planeeringuala looduslikule rohumaale kavandatav päästekomando hoone on gabariitidelt

suuremahuline, kuid rohelise võrgustiku terviklikkust planeeritav tegevus ei kahanda.

Ehitustegevuse tulemusel kõrghaljastust ei likvideerita ja leevendava meetmena rajatakse

planeeringualale kõrghaljastatud puhver.

Planeerimislahendus vastab maaksutuse kavandamisel Saare maakonnaplaneeringus 2030+

esitatud põhimõtetele.

Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist.

planeeringuala asukoht

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 10

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule Planeeringualal kehtib Torgu Vallavolikogu 18.09.2009 otsusega nr 1-1/25 kehtestanud Torgu valla sisemaa osaüldplaneering (ÜP). Vastavalt ÜP perspektiivse maakasutuse kaardile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaal ning munitsipaalomandisse taotletaval alal. Käesolevaks ajaks on Vanavalla katastriüksuse sihtotstarbeks määratud üldkasutatav maa 100% ja omandivormiks on munitsipaalomand. ÜP seletuskiri p.2.5 Puhke- ja virgestusmaa. Puhke- ja virgestusmaana nähakse eelkõige avalikus kasutuses olevat maad. Puhke- ja virgestusvõimaluste tagamine on üks kohaliku omavalitsuse ülesannetest. Ärilistel eesmärkidel puhkeehitised on ärimaa funktsiooniga. Oma olemuselt on vabatahtlike päästekomando hoone ja sellega seonduv tegevus suunatud samuti avalikkusele ja sobitub puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega ala vahetusse lähedusse. ÜP seletuskirja kohaselt on maakasutuse juhtfunktsioon osaüldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Detailplaneeringuga esitatakse ettepanek muuta katastriüksuse sihtotstarve planeeritava krundi ulatuses tootmismaaks. Ehitustegevusel juhinduda ÜP seletuskirjas p.2.3 Maakasutus- ja ehitustingimused esitatud seisukohtadest. Kuna kavandatav tootmismaa sihtotstarbega ala moodustab praegusest Vanavalla katastriüksusest, mis on ühtlasi kogu ulatuses puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega, ca 1/3 ehk alla 50%, siis ei ole tegemist valdava maakasutuse muudatusega PlanS § 142 lõike 1 mõistes ja detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Joonis 3. Väljavõte Torgu valla sisemaa osaüldplaneering maakasutuse kaardist. planeeringuala asukoht

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 11

2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3 Planeeringuga kavandatu

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vanavalla katastriüksusele ehitusõiguse

määramine päästekomando hoone ehitamiseks, katastriüksuse sihtotstarbe muutmise

vajaduse määramine, krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude asukoha määramine, hoonestuse ja

haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja

servituutide ulatuse määramine. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse tootmishoone

maa. Ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda üldplaneeringu seletuskirjas p.2 esitatud

maakasutus- ja ehitustingimustest. Planeeritava krundi hoonestusala suurus on 986 m2,

moodustades krundi pinnast ca 27 %. Hoonete projekteerimisel lähtuda hoone

kasutusotstarbest ja tehnoloogilistest vajadustest. Keelatud on kasutada imiteerivaid

materjale.

3.1 Krundijaotus

Vanavalla katastriüksuse osas on Saaremaa Vallavalitsus väljastanud 16.09.2025 korralduse nr 2-3/926 Vanavalla katastriüksuse jagamiseks. Maakorraldustööde tulemusel moodustakse kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksust. Detailplaneeringu eskiisi koostamise hetkel ei ole maakorraldustööd Vanavalla katastriüksuse osas veel lõpetatud ja planeeringu seletuskirjas ning joonisel kajastatakse jagamata Vanavalla katastriüksust. Planeerimis- lahenduse kohaselt määratakse hoonestusõiguse alale ehk uuele moodustava Vanavalla krundile kasutamise sihtotstarbeks tootmishoonete maa ja uuele moodustatavale katastriüksusele kavandada tootmismaa sihtotstarve.

Planeeringujärgse krundi

aadressi nimeettepanek

Pindala

m2

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise

sihtotstarve

Vanavalla 3708 Tootmismaa T Tootmishoone maa TT

Tabel 2. Planeeringujärgne krunt

3.2 Krundi ehitusõigus

Ehitisregistri andmetel Vanavalla katastriüksustel hooned ja rajatised puuduvad.

Planeeringuala läbivad elektri maakaablid ja Vana-Torgu - Türju tee. Krundile planeeritakse

päästekomando hoone ja üks abihoone. Päästjate hoonesse n kavan atu garaaž

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 12

päästeautodele ja olmeruumid. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 400 m2.

Ehitusõigus on määratud 20-60 m² hoonete ehitisteatise registreerimiseks ja üle 60 m²

ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Lisaks lubatakse planeeringualal 2 alla 20 m2 ehitisealuse

pindalaga ja alla 5 m kõrguse hoonestuse rajamist, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei

ole suurem kui detailplaneeringus lubatud suurim ehitisealune pind. Päästekomando hoone

rajatakse kuni kahekorruseline, maksimaalse harja kõrgusega 8,0 m ja katusekaldega 0-30

kraadi. Abihoone rajatakse põhihoonest madalam. Hoonete tulepüsivusklass on TP3.

Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke ja tolmuvaba kattega hoonestusalani kulgev juurdepääsutee.

Krundi ehitusõigus

- Krundi kasutamise sihtotstarve – tootmishoone maa TT

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 2 (päästekomando hoone, abihoone);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 400 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – päästekomando hoone 8,0 m (kuni 2-

korruseline), abihoone 6,0 m (kuni 2-korruseline), päästekomando hoone

katusekalle 0-30 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,2-0,3 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – sandwich paneel, rullmaterjal, asbetivaba tsementkiudplaat, plekk;

välisseinad – sandwich panel, puit, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon, krohv;

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – metal, puit.

Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad.

3.3 Liikluskorraldus, juurdepääs ja parkimine

Transpordiamet on väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 24.09.2025 nr

7.2-2/25/16173-2. Planeeringuala lähedusse jääb Jämaja-Hänga riigitee nr 21104. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 91 autot. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud

planeeritava mahasõidu kaudu Vana-Torgu – Türju teelt nr 8070254, millele on seatud isiklik

kasutusõigus Saaremaa Vallavalitsuse kasuks. Mahasõidu planeerimisel on arvestatad piisava

vahemaaga (ca 22 m) riigitee ristumiskohast. Mahasõidu ja juurdepääsutee rajamisel tuleb

arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsu vajadustega. Ristumiskohal ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi, tagades liiklusohutuse päästetehnika väljasõidul

planeeringualalt. Vajaduse korral näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2). Planeeringualale ulatub riigitee teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja

servast. Täiendavaid riigiteega ja munitsipaalteega ristumiskohti ei planeerita. Riimaanteele

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 13

väljasõidul nõutavad nähtavusalad planeeringualale ei ulatu ja võimalikd nähtavust piiravad

takistused nähtavuskolmnurkdes jäävad Pihla ja 8070013 Vana-Torgu - Laadla tee

katastriüksustele. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (võsa, hekk, aed

vms). Riigitee omanik (Transpordiamet) on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kuna

planeeritavate ehitiste puhul pole tegemist eluhoonetega, siis riigitee liiklusest põhjustatud

võimalikud häiringud puuduvad. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72 lg

1. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti

nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringuala juurdepääsutee katte laius peab võimaldama päästetehnika ja hoonestust

teenindava transpordi liiklemist. Parkimine lahendatakse krundisiseselt hoonestusalal

ehitusprojekti koosseisus.

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine

Piirded on lubatud rajada ainult ümber hoonestusala. Lubatud on rajada metallkeevisaedu,

kiviaedu ja latt-, roigas-, lipp- või hirsaedu. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.

Kiviaedade kõrgus võib olla kuni 0,9 m, teiste piirete rajamisel kuni 1,5 m. Piirete täpne

lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on peamiselt looduslik rohumaa üksikute puude ja

põõsastega. Puuliikidest on levinud saar, vaher, poopuu. Hoonestusalal esinevad üksikud

puud tuleb võimalikus suures mahus säilitad ja väljapool hoonestusala raietöid ei planeerita.

Planeeringuala põhjapoolsesse ossa on planeeritud kõrghaljastatud puhverala

naaberkatastriüksuste vahel. Alustaimestiku kahjustuste minimalseerimiseks, tuleks esmalt

rajada juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Planeeritavate rajatiste ja hoonete lähiümbruses

määratleda ehitusala suurus, millest väljaspoole mitte kavandada mehhanismide liikumist

ning ehitusmaterjalide ladustamine. Ehitusetapis on soovitav kasutada kergeid

ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate

kasutamise puhul tekitatakse pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini.

Välistada tuleb ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

Kui kavandatakse haljastuse rajamist planeeringualal, tuleb arvestada taimede sobivust

looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike (vaher,

tamm, poopuu, kadakas jne). Haljastuse täpne lahendus esitatakse hoonete ehitusprojektide

koosseisus.

Planeeritaval krundil tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas

kehtivatele jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 14

korraldatud jäätmeveo raames). Vana-Torgu - Türju teelt mahasõidu lähedale paigaldada

jäätmemahuti olmejäätmete kogumiseks ja tagada krundil jäätmete liigiti kogumine.

Jäätmemahuti regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele

jäätmeveokile. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus tekkivad

suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt

jäätmete teket piirkonnas. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja seega kavandatav

tegevus ei oma jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Planeeringuala hoonestuse ja maapinna kalde projekteerimisel jälgida reljeefi muutust. Teede

ja platside kallete määramisel arvestada sademevete pinnasesse immutamise võimalusega.

Juurdepääsutee ligikaudsed kõrgusmärgid on esitatud joonistel DP3. Hoonestusala maapinna

minimaalne tõstmine on lubatud maapinnale kallete andmisega. Vertikaalplaneerimise täpne

lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu, mistõttu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik.

Vastavalt Eesti looduse infosüsteemi andmetele asub planeeringuala Natura elupaigal aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), kuid tegemist ei ole tegemist kaitstava

loodusobjektiga looduskaitseseaduse § 4 mõistes. Natura elupaiga seisukohast on soovituslik

planeeeringualal esineva võsa eemaldamine.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-

või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringualal ei

asu vääriselupaiku, kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused

objektid ning kultuurimälestised.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega

intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maakasutuse piiride.

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 15

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Ehitustegevuse käigus tuleb

tekkivad ehitusjäätmed liigiti koguda, võimalusel taaskasutada või ringlusesse suunata

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib

avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette.

Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või

maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate

reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise

tõttu

Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega

kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-

ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade

kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate

ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool

katastriüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Maa-

ja Ruumiameti looduskaitse kaardi alusel asub planeeringuala Natura elupaigal aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Tegemist pole kaitstavate loodusobjektidega.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid

see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitusjäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel

(ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms) ning suuremõõtmelised jäätmed

tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist

kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat

olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha

vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 16

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoone

sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega

vähendavad kuritegevuse riske.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles

tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Kur tegevuse ra se e a ta kaasa tse v turvateenuste t sutatav jä g steenus

ja videovalve.

3.7 Tuleohutusnõuded

H nete r jekteer se ähtu a S se n str . . äärusest nr 7 “Eh tisele

es tatava tu e hutusn u e “. u e ev ku tak sta seks ühe t h ne t te se e ea

hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele

tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Planeeritavad hooned kuuluvad TP-3

(tuldkartev) tuleohutusklassi.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. EVS 8 ‐6: kohaselt loetakse

tuletõrje veevarustuse mõistes hajaasustuseks ala, kus naaberkatastriüksuste hoonete

vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Välise kustutusvee tagamisel on

arvestatud S se n str 8. . ääruses nr „Veev tuk ha raja se katseta se

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse n u e t ng use n ng k r “

sätestatud leevendusega veevõtukoha kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja

asukoht. Lg(51) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta

juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad

esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40

meetrit. Lähim naaberkatastriüksuse hoone, Ristini (80701:001:0168) katastriüksuse elamu,

asub planeeritavast hoonestusalast ca 40 m kaugusel. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 17

asub planeeringualast ca 800 m kaugusel Iide küla Popi katastriüksusel (80701:003:0794),

maa-alune veevõtukoht nr 3109. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 tunni jooksul.

4 Tehnovõrkude lahendus

4.1 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 06.10.2025 koostatud

tehnilised tingimused nr 504257. Elektrienergia ühendus on ette nähtud 7414:(Kuressaare)

alajaama F1 0,4 kV fiidri baasil. Planeeritud võrguühendus krundile on 3x20A. Krundi

elektrivarustuseks on planeeritud madalpingekaabel, jaotuskilp ja liitumiskilp Vanavalla

katastriüksuse piiri lähedusse Vana-Torgu – Türju tee kõrvale. Liitumiskilbile peab olema

tagatud vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist hoonestusalale näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Alternatiivse

variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks

keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud

hoonete katustele. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumispunktist edasi

peab klient ise projekteerima ja ehitama oma vajadustele ja nõuetele vastava kaabelliini.

Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga.

4.2 Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Planeeritava krundi veevarustus lahendatakse lokaalse puurkaevu baasil. Puurkaevu rajamisel

tuleb järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu rajamise

esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa

Vallavalitsusele.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha piirang 50 m veehaarde hoolusalast on täidetud. Kanalisatsioon

Planeeringualal esineb suhteliselt kaitstud põhjavesi. Planeeritava krundi kanalisatsioon

lahendatakse lokaalse kogumismahuti baasil. Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 18

märgisega mahutit. Reoveemahuti paigaldusel jälgida tootjapoolses paigaldus- ja

kasutusjuhendit.

Projekteerimisel peab kinni pidama kanalisatsioonirajatistele ja puurkaevule esitatavatest

nõuetest.

Sademevesi

Juurdepääsutee, parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja immutada

pinnasesse. Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete

juhtimine naaberkatastriüksustele. Planeeringualal liigniiskust ei esine.

4.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise

käigus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib

kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneelidest taastuvenergiana

toodetud elektrit. Maaküttesüsteemide kasutamisel võib rajada küttekontuurid või

vertikaalsed soojuspuuraugud. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes looduslikke ja

taastuvaid energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt

kivisüsi).

Käesolevas detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade

projektide koostamise käigus.

5 Servituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituudi alad on esitatud joonisel DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega. Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku notariaalsete servituudilepingute sõlmimisel.

Jrk nr Servituudi tüüp teeniv kinnisasi/ krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

valitsev krunt või asutus,

mille kasuks on tehtud

ettepanek seada servituut

1

Elektripaigaldise kaitsevööndi

Tehnovõrgud ja

rajat se “ a useks

AÕS § 158 Isiklik kasutusõigus

Vanavalla Elektrilevi OÜ

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 19

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule. Juurdepääsutee ja parkimisala rajamine, hoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine. Kõrghaljastatud puhverala rajamine.

2. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule. Enne kasutuslubade / kasutusteatise registreerimist seada

isiklik kasutusõigus tehnovõrgu valdaja kasuks. Hooneid teenindavad tehnorajatised

peavad olema vamis ehitatud ja võetud kasutusele hiljemalt hoonetele kasutuslubade

taotlemise ja / või kasutusteatiste esitamise ajaks.

Osaühing DP Projektbüroo 07-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Laadla küla, Vanavalla detailplaneering 20

7 Krundi ehitusõigus

- Krundi kasutamise sihtotstarve – tootmishoone maa TT

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 2 (päästekomando hoone, abihoone);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 400 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – päästekomando hoone 8,0 m (2-korruseline),

abihoone 6,0 m (2-korruselised), päästekomando hoone katusekalle 0-30 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,2-0,3 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – sandwich paneel, rullmaterjal, asbetivaba tsementkiudplaat, plekk;

välisseinad – sandwich panel, puit, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon, krohv;

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – metal, puit.

Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad.