Aruanne
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.3-5.4/7383-1 |
| Registreeritud | 12.12.2025 |
| Sünkroonitud | 15.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.3 Kriisireguleerimise korraldamine |
| Sari | 7.3-5 Haldusjärelevalvealane kirjavahetus kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimisega seotud tegevuste üle |
| Toimik | 7.3-5.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Toila Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Toila Vallavalitsus |
| Vastutaja | Heigo Olu (Ida päästekeskus, Kriisibüroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Palun registreeri Toila valla aruanne DELTAsse , täitja Heigo Olu.
Tervitades
Heigo Olu
Kriisibüroo
nõunik
+372 505 5985
PÄÄSTEAMET
Rahu 38 | 41532 Jõhvi
|
|
|
From: Mehis Luus <[email protected]>
Sent: Wednesday, December 10, 2025 4:04 PM
To: Heigo Olu <[email protected]>
Subject: Fwd: Fwd: Aruanne
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere Heigo
Saadan Toila valla poolt kriisiplaani 2025. aasta aruande.
Allkirjastasin ise, sest Evel ei ole enam volitusi.
Kui midagi vaja täiendada, siis anna teada!
Tervitan
Mehis Luus
[email protected]
-------- Edastatud kiri --------
Teema: | Fwd: Aruanne |
Kuupäev: | Wed, 10 Dec 2025 13:57:16 +0200 |
Saatja: | Kristiina Nõmmiste <[email protected]> |
Organisatsioon: | Toila Vallavalitsus |
Saaja: | Mehis Luus <[email protected]> |
-------- Edastatud kiri --------
Teema: | Aruanne |
Kuupäev: | Wed, 10 Dec 2025 11:50:56 +0200 |
Saatja: | Eve East <[email protected]> |
Saaja: | Kristiina Nõmmiste <[email protected]> |
I osa: lauaõppuse formaat
II osa: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Toimumise ajad: 23.-24.04.2025
LISA 1. Õppuse kava
Õppuse formaat: Kriisireguleerimise kompleksõppus omavalitsuse kriisistaabile.
Korraldaja: TOILA Vallavalitsus
Õppust korraldav asutus: TOILA vald
KOV õppuse korralduse juht:
Eve East
Õppuse korraldamise eesmärk
Tugevdada omavalitsuse ja elutähtsat teenust osutavate asutuste toimepidevust teenuste osutamisel ning saada/anda täiendavaid sisendeid selle parandamiseks.
Õppuse liik
Kahepäevane kompleksõppus, kus
• Esimene päev: peamiselt lauaõppuse formaat
• Teine päev: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Üldstsenaarium
Eel-hoiatuse faas (23.04):
• Oht ulatuslikuks ja kauakestvaks elektrikatkestuseks
• Ilmastiku mõju
• Ristsõltuvustest tulenevalt omavalitsuse elutähtsate ja oluliste teenuste katkestuse oht
• KOV teenuste prioriseerimine
Realiseerunud riskide faas (24.04):
• Tegevused vähemalt 7 päeva kestva elektrikatkestuse olukorras
• Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine
• Sideteenuste katkemine hetkel X (kõigepealt katkenud mobiilside ja seejärel andmeside)
• Sotsiaalteenuste korraldamine
• Turvalisuse korraldamine
• IT süsteemide korraldamine
Ülesanded
23. aprill – VALMISTUMINE
• Kriisikomisjoni (KK) liikmete teavitamine ja kokkukutsumine SMSi teel läbi SITREPi
• KOV SITREP avamine (sh KK liikmete informeerimine)
• KK kogunemine määratud asukohas
• Olukorrapildi loomine vastavalt etteantud kaasustele
• Juhtimiskorralduse ja ülesannete määramine
• Ressursside kaardistus – tuginedes kaasustele
• KOV teenuste kaardistus: teenuste prioriseerimine
• Partnerite kaasamine vastavalt kaasustele
• Teenuse osutajate toimepidevuse kaardistus (personal, objektid, vahendid, ressursid, IT, side)
• Tegevusjuhiste loomine
• SITREP-is päeva kokkuvõte
24. aprill (TEGUTSEMINE + KATSETAME)
VESI, KANAL, KÜTE, KESKKOND, KOMMUNIKATSIOON, ARVUTITE TOIMIMINE
Objektid: Toila vallamaja (kerksuskeskus). Toimepidevuse testimine ulatusliku elektrikatkestuse olukorras; st vesi, kanalisatsioon, küte (VEKANOR AS).
• Ülesanne: AS Vekanor poolt KOV kriisikomisjonile teenuse osutamise tegevuskava teenuse tagamiseks (prioriseerimine, varud).
• Ülesanne: Toila vallamaja veega varustamine ja kanalisatsiooni ärajuhtimine, sh vee transport (AS Vekanor).
• Ülesanne: Toila vallamaja küttega varustamine (AS Vekanor).
• Ülesanne: Sotsiaalteenuste tagamise korraldamine Toila vallamajas.
• Ülesanne: koostada tegevuskava (AS Vekanor).
• Ülesanne - luua vee, kanali ja kütte võimekus.. Tuleb kohale tuua ja ühendada generaator, vajadusel toitlustamine (toiduvaru, vesi).
• Ülesanne: Staabi töö generaatoritoitel (kui kaua vastu peab, kas arvutid töötavad).
SIDEKATKESTUS
• Ülesanne: luua alternatiivne lahendus andmeside tekitamiseks.
IT TEENUSED:
Ülesanne: alternatiivne lahendus KOV-i olulisele IT rakendusele.
Ajakava
23.04 – õppuse esimene päev (eel-hoiatuse faas)
24.04 kell 10.00 – õppuse teine päev (praktiliste harjutuste faas)
Mängijad (treenitavad) ja kaasatavad osalejad
• KOV kriisikomisjon / kriisimeeskonna liikmed
• KOV sotsiaalvaldkonna inimese
• AS Vekanor (vee-ettevõte)
Õppuse hindamise korraldus
SITREP sündmuse raport (lisa 1 ja lisa 2)
1) kaasatud kriisikomisjoni liikmed said SMS teavituse SITREP kaudu. Tagasiside anti ka SITREP kaudu SMSiga. AS Vekanor reageeris etteantud kellaajast hilisemalt, kuid see ei takistanud muid tegevusi
2) vallamajas asuv kerksuskeskus (keldrikorrusel asuv raamatukogu) sai tööle kohe, kui vool kadus ja generaator käivitati.
3) töötajad kogunesid kriisikomisjoni juurde. Vallavanem andis tegi ülevaate ning jagas juhiseid ning jagati rollid.
4) hoones küte ei kadunud, kanalisatsioon toimis ning lisaks oli AS Vekanor kohale toonud tsisterniga puhta joogivee.
Õppuse eelarve
Eelarvet planeeritud ei olnud. Reaalsed kulud õppuse ajal minimaalsed, mis olid nii AS Vekanori kui vallavalitsuse trasnpordikulu.
Muu teave
Digiallkirjad
Riskianalüüsi koondvaade: Toila vald Olulisemad näitajad
GEOGRAAFIA
RAHVASTIK
SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
ELUKESKKOND
PÕLLUMAJANDUS
Pindala 265,74 km²
Asustustihedus 16,2 in/km²
Rahvaarv 4310
Eakate arv (üle 65-aastased) 1028 23,9% elanikest
Riskide ja teenuste hindamise tulemused
Riskide hindamise tulemused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult need riskid, mis on märgitud "väga oluline" ja "oluline"
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 1/19
väga oluline Andmesideteenuse katkestus
väga oluline Elektrikatkestus
väga oluline Maagaasikatkestus
väga oluline Merereostus / Rannikureostus
väga oluline Mobiil- ja telefoniside katkestus
väga oluline Mürgistus: Kemikaaliladude ja tehaste põlengute ning plahvatuste tõttu tekkinud sündmus
väga oluline Plahvatus (suures ettevõttes, kaasneb ka näiteks ohtlike kemikaalide pilv)
väga oluline Teede sõidetavuse katkemine
väga oluline Tervishoiu vältimatu abi kättesaadavuse katkemine
väga oluline Vee- või kanalisatsioonikatkestus
väga oluline Õnnetus ohtlike ainetega, sh kiirgusõnnetus
oluline eID ja digiallkirja teenuste katkemine
oluline Esmatarbekaupade kättesaadavuse katkemine
oluline Keskkonnareostus
oluline Küberrünnak
oluline Laevaõnnetus: Ilmastikuoludest tingitud sündmus
oluline Laevaõnnetus: Kitsastest ja madalatest laevateedest tingitud sündmus
oluline Laevaõnnetus: Tihedast laevaliiklusest tingitud sündmus
oluline Liiklusõnnetus: Ilmastikuoludest tingitud sündmus
oluline Liiklusõnnetus: Inimtegevusest tingitud sündmus
oluline Maalihked
oluline Makseteenuse katkestus
oluline Massiline korratus
oluline Metsatulekahju: Maastiku tulekahju
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 2/19
oluline Metsatulekahju: Metsatulekahju
oluline Ravimite kättesaadavuse katkemine
oluline Rongiõnnetus
oluline Sõjaline tegevus Eesti vastu
oluline Toidukaupade kättesaadavuse katkemine
oluline Torm, tuul > 21 m/s
oluline Tulekahju hoones
oluline Tuumaõnnetus välisriigis
oluline Äkkrünnak
Teenuste hindamise tulemused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult kriitilised ja olulised teenused
kriitiline Teede ja tänavate korrashoid ja ehitus
kriitiline Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine
kriitiline Alusharidus ja lastehoid
kriitiline Asendushooldusteenus
kriitiline Elanikkonna teavitamine, kommunikatsioon
kriitiline KOV-i territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine
kriitiline KOV-i territooriumil varjumiskohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule varjumisele kaasaaitamine
kriitiline Põhiharidus
kriitiline Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
kriitiline Turvakoduteenus
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 3/19
kriitiline Varjupaigateenus
kriitiline Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
kriitiline Vältimatu sotsiaalabi teenus(toidu, riietuse ja ajutise peavarju tagamine)
oluline Avalike prügimahutite tagamine
oluline Hariduslikud tugiteenused, sh sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi teenus õpilastele
oluline Koduteenus
oluline Koolilõuna pakkumine
oluline Koolitransport
oluline Korraldatud jäätmevedu
oluline KOV-ide omavaheline koostöö, väliskoostöö
oluline KOV-ile kuuluvate sadamate haldamine
oluline Kriisikommunikatsioon
oluline Lastekaitse
oluline Liikluskorraldus
oluline Tugiteenused (finants, personal, õigus, dokumendihaldus)
Ristsõltuvused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult kõige suurema mõjuga riskid ning kriitilised ja olulised teenused
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 4/19
Teede ja tänavate korrashoid ja ehitus
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine
Alusharidus ja lastehoid
Elanikkonna teavitamine, kommunikatsioon
KOV-i territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine
Põhiharidus
Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
Vältimatu sotsiaalabi teenus(toidu, riietuse ja ajutise peavarju tagamine)
Hariduslikud tugiteenused, sh sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi teenus õpilastele
Koduteenus
Koolilõuna pakkumine
1 2 0 0 0 0 0 4 0 1 2 2 2 3
8 7 7 5 5 5 4 0 3 2 1 1 1 0
9 9 7 5 5 5 4 4 3 3 3 3 3 3
Te ed
e sõ
id et
av us
e ka
tk em
in e
El ek
tri ka
tk es
tu s
Ep id
ee m
ia
Sõ ja
lin e
te ge
vu s
Ee st
i v as
tu
Ve e-
v õi
k an
al is
at si
oo ni
ka tk
es tu
s
Äk kr
ün na
k
M aa
ga as
ik at
ke st
us
Tu le
ka hj
u ho
on es
M ob
iil- ja
te le
fo ni
si de
k at
ke st
us
Kü be
rr ün
na k
Ve de
lk üt
us ek
at ke
st us
Pl ah
va tu
s (s
uu re
s et
te võ
tte s,
k aa
sn eb
k a
nä ite
ks oh
tli ke
k em
ik aa
lid e
pi lv
)
To rm
, t uu
l > 2
1 m /s
Ü le
uj ut
us : S
is ev
ee ko
gu v
ee ta
se m
e tõ
us us
t te
kk in
ud s
ün dm
us .
Si se
ve ek
og ud
e ve
et as
em e
tõ us
u põ
hj us
ta va
d va
ld av
al t k
ev ad
in e
su ur
ve si
ja tu
lv av
es i,
sh rü
si jä
ä ku
hj um
is es
t t in
gi tu
d ül
eu ju
tu se
d)
Ü
Katkestuste arv Häirituste arv
Kokku
Legend
Teenus katkeb Teenus on häiritud
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 5/19
Koolitransport
Korraldatud jäätmevedu
Haavatavuste analüüsi tulemused
Teede sõidetavuse katkemine
Teede sõidetavuse katkemine stsenaariumi haavatavuse hinnang
Võimelüngad
EHITISED
Pole koostööleppeid esmatarbekaupade- ja toidupoodidega tarneahelate kohta. Peab sõlmima vastavad koostöölepped. Pole koostööleppeid naabervaldade-, linnadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
SIDE JA KOMMUNIKATSIOON
Alternatiivne side puudub. Peab soetama alternatiivside pidamise vahendid.
PIIRKOND
Pole koostööleppeid naaberlinnade-, valdadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
Mõjutatavad piirkonnad:
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 6/19
INIMESED
Pole koostööleppeid naaberlinnade-, valdadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
INFRASTRUKTUUR
Haridusasutuse töötajatel puudub vastav antud kriisis toimetulekul väljaõpe õppuste kaudu. Tulevikus tuleb haridusasutustel hakata tegema vastavaid õppusi ning koolitusi. Kohalike vabatahtlikega suulised kokkulepped osaliselt olemas (nt 44 autoomanike abi), aga mitte riskirühmade toetamisel.
KOKKUVÕTE
Arvestades seda, et Toila vald liitub 2025 aasta lõpus Jõhvi vallaga, on tõenäosus, et osa võimelünkasid kaob, kuna Jõhvi vallal on võimekus olemas (nt alternatiivside olemasolu).
Kriisideks valmistumise tegevuskava
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 7/19
Hädaolukorra lahendamise plaani uuendamine/täiendamine
TEGEVUSED
Kehtivat hädaolukorra plaani polnud, loodud uus. Riskide ja ohustsenaariumite ajakohastamine (nt loodusõnnetused, sõjaoht jne) Uute regulatsioonide ja parimate praktikate lisamine plaani Rollide ja vastutusalade ülevaatus ning ajakohastamine Plaani tutvustamine töötajatele ja vastav koolitus Regulaarse uuendamise tsükli määramine (nt üks kord aastas) Kaasatavad osapooled: Koostöö asjakohaste ametkondade ja partneritega (nt Päästeamet, Terviseamet) KOV töötajate kaasamine ja sisendite kogumine Kriisimeeskonna kaasamine ja sisendite kogumine
MÕÕDIKUD
Uuendatud plaan on dokumenteeritud ja ametlikult kinnitatud. Kaasatud osapoolte arv: vähemalt 10 ametnikku, kelle valdkonda puudutavad võimalikud kriisistsenaariumid ning vähemalt 5 välispartnerit ETOd, Pääste jne). Koolituse saanud töötajate protsent: vähemalt 90% Ajakohasuse kontrolli sagedus: 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Kriisijuhtimise spetsialist, kelle tööülesanne on kriisiplaani koostamine ning uuendamine. Erivaldkondade esindajad, kes on kaasatud kriisiplaani koostamisse. Väline ekspert, kes vaatab plaani üle ning kiidab heaks. Aeg: Ligikaudu 23 kuud planeerimiseks, uuendamiseks ja tutvustamiseks. Regulaarne ajakulu kord aastas plaani ülevaatuseks ja parendamiseks. Tööriistad ja tugisüsteemid: dokumendiloomise programmid (või online platvorm). Juurdepääs ohuhinnangu ja riskianalüüsi andmetele. Seadusandlus ja juhendid (nt Päästeameti, Sotsiaalministeeriumi suunised).
RELEVANTSUS Vastab Toila valla riskihindamise tulemustele. Parandab valmisolekut reageerida reaalsetele ohustsenaariumitele. Täidab seadusest või juhenditest tulenevaid nõudeid.
TÄHTAEG Esmane uuendamine: 31.12.2025 Koolitused ja tutvustused: talv 2026 Regulaarne ülevaatus: kord aastas alates 2026 a lõpust
VASTUTAJA Kriisijuhtimise spetsialist (või määratud vastutaja ametikohal). Hetkel Kristiina Nõmmiste- sotsiaalkaitse spetsialist.
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 8/19
Teede ja tänavate toimepidevus
TEGEVUSED
Tagada, et kriisiolukorras jääksid olulised teed ja tänavad avatuks ning läbitavaks. Selleks tuleb: kaardistada kriitilise tähtsusega teed ja tänavad talihoolde, lume- ja prahikoristuse prioriseerimist ajutiste sulgemiste ja ümbersõitude planeerimist tõrgete kiiret kõrvaldamist koostööd erinevate asutuste vahel info ja tööde koordineerimisel vähendada liiklushäirete mõju elanikele, teenusepakkujatele ja hädaabiteenustele
Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – vastutab teede ja tänavate haldamise eest Teede hoolduse ja korrashoiu ettevõtted – tagavad praktilise teostuse (lumi, prügi, teekatted) Päästeamet – annab sisendi kriitiliste ligipääsuteede osas Politsei- ja Piirivalveamet – abistab liikluse ümberkorraldusel ja turvalisuse tagamisel Kiirabi ja haiglad – tagasiside tervishoiutranspordi vajaduste osas Kommunaalteenuste pakkujad (vesi, elekter, gaas, side) – koordineerimine avarii- ja remonditööde ligipääsuks Kohalikud elanikud ja ettevõtjad – info jagamine, teavitamine, koostöö Transpordiamet – kui tegemist on riigimaanteedega Kriisijuhtimise töörühm / kriisikomisjon – koordineerib planeerimist ja seiret
MÕÕDIKUD
Kriitiliste teede ja tänavate määratlemise katvus: – 100% tuvastatud ja kaardistatud olulised ühendusteed (päästeteed, haiglate ligipääsud, logistikateed). Reageerimisaeg teetõrke kõrvaldamiseks kriisiolukorras: – Maksimaalselt 3 tundi esmaste läbitavuste taastamiseks kriitilistel teedel – 612 tundi täismahus puhastuseks sõltuvalt kahjustuse ulatusest Läbitavuse tagamise määr kriisi ajal: – Vähemalt 90% kriitilistest teedest peavad jääma kasutatavaks kogu kriisi vältel Teavituste edastamise kiirus (elanikeni jõudnud info liiklushäiretest või ümbersõitudest): – 90% juhtudest teave avaldatud 1 h jooksul pärast tõrke ilmnemist Koostööpartnerite kaasatuse määr plaanis: – Vähemalt 5 võtmeasutust/partnerit on osalenud plaani koostamises ja kooskõlastuses Harjutuste ja testide arv aastas: – Vähemalt 1 toimepidevuse harjutus aastas
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 9/19
SAAVUTAVUS
Inimressursid: KOV kriisijuht, kriisimeeskonna liikmed. ETOd– teede hooldusega tegelevad ettevõtted ning nende töötajad ja tehnika. Kriisimeeskonna liikmed (sh kommunikatsioon, logistika, ohuhindamine). Rahalised ressursid: piisav eelarve talihoolduseks ja avariitöödeks. Lepingud eraettevõtjatega – tagamaks reageerimisvõime (nt ööpäevaringne valmisolek). Ohuhinnangud (ilmastikuandmed, kriitilised taristuobjektid)
RELEVANTSUS
Tagab elutähtsate teenuste toimimise. Võimaldab elanike evakueerimist ja varustamist. Aitab säilitada avalikku korda. Täidab õiguslikke kohustusi: Kohalikud omavalitsused on seaduse järgi kohustatud tagama oluliste teede korrashoiu ning valmisoleku eriolukordadeks. Suurendab üldist kriisivalmidust ja usaldust: Läbimõeldud tegevuskava ja koostöö parteritega loovad kindluse, et ka ootamatutes olukordades suudetakse liiklus ja ligipääs säilitada.
TÄHTAEG
Toimepidevuse plaani koostamine: 31.12.2025 Lepingute ja valmisolekukokkulepete sõlmimine hoolduspartneritega: sügis 2025. Regulaarne ülevaatus ja uuendusplaan (edaspidi kord aastas): Esimene kord aastas: juuni 2026
VASTUTAJA
Vallavanem Eve East, abivallavanem Hannes Lumiste ning teised valla ametnikud, kes viivad läbi hankeid ning vastutavad teede korrashoiu korraldamise eest sõlmides vastavaid töölepinguid teedehooldusettevõtetega.
Vesi ja kanalisatsioon
TEGEVUSED Tagada joogivee ja kanalisatsiooni toimimine kriisiolukordades. Tagada kriisiolukorras vähemalt ajutine või piiratud veevarustus kõigile prioriteetsetele sihtrühmadele. Töötada välja veevarustuse toimepidevuse plaan, mis sisaldab: alternatiivseid veevarustuse lahendusi kriitiliste seadmete elektritoite (generaatorid) reovee ärajuhtimise võimalusi katkestuse korral
Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – vastutab koordineerimise ja elanike teavitamise eest Kriisikomisjon / kriisimeeskond Vee-ettevõte AS Vekanor Terviseamet – joogivee kvaliteedi ja ohutuse järelevalve Keskkonnaamet – reostusohu hindamine ja seire Päästeamet – vajadusel kriisipiirkondadesse vee toomine
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 10/19
Haridusasutused ning muud hallatavad asutused– info vajaduste kohta ja valmisoleku kontroll
MÕÕDIKUD
100% kaardistatud kriitilise tähtsusega vee- ja kanalisatsioonisõlmed (on tehtud). Kriisiplaan koostatud ja kooskõlastatud: 1 tk Kriitilistel objektidel olemasolevate varugeneraatorite katvus: ≥ 90% (hetkel seda võimekust pole). Ajutise veevarustuse lahenduste olemasolu prioriteetsetele asutustele: ≥ 95% katvus (korraga sellist võimekust pole) Kriisiharjutuse läbiviimine: vähemalt 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Vee-ettevõtte töötajad Kohaliku omavalitsuse kriisijuht, majandusosakonna töötaja ja kommunikatsiooni eest vastutav ametnik Tehnilised ressursid: Generaatorid ja mobiilsed pumbad Ajutised veepaagid Rahalised ressursid: Investeeringud varustuse soetamisse ja hooldusse Informatsioonilised ressursid: Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooniskeemid Seadusandlus (nt joogivee kvaliteedi nõuded, kriisiseadus) Varasemad rikkeraportid ja riskianalüüsid
RELEVANTSUS
Veevarustus on elutähtis teenus, mille katkestus mõjutab otseselt rahva tervist, hügieeni ja turvalisust. Kriisiolukorras võib veevarustus seiskuda või saastuda – valmisoleku puudumine võib põhjustada ulatuslikku kahju ja paanikat. Nõuetele vastava joogivee puudumine isegi lühiajaliselt võib olla eriti ohtlik haavatavatele rühmadele: lapsed, eakad, haiged. Plaani olemasolu, rollide määratlus ja tehniliste lahenduste valmisolek kiirendab reageerimist ja vähendab sõltuvust välisest abist. Samuti täidab see seadusest tulenevat kohustust omavalitsustele ja vee-ettevõtetele elutähtsa teenuse järjepidevuse tagamisel.
TÄHTAEG Toimepidevuse plaani koostamine: 31.12.2025 Regulaarne ülevaatus ja uuendusplaan (edaspidi kord aastas):
VASTUTAJA AS Vekanor vee-ettevõte (esindaja Tauri Hindpere) ning KOV kui lepingute sõlmija (esindaja vallavanem Eve East ning abivallavanem Hannes Lumiste).
Kaugküte
TEGEVUSED Kaugkütte piirkonda hetkel Toila vallas pole.
MÕÕDIKUD -
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 11/19
SAAVUTAVUS -
RELEVANTSUS -
TÄHTAEG -
VASTUTAJA -
Elanikkonnakaitse
TEGEVUSED
Elanikud oleksid teadlikud kriiside olemusest ja teaksid, kuidas käituda erinevates ohuolukordades. Tõsta kogukondade enda võimekust iseseisvalt hakkama saada vähemalt esmases kriisifaasis. Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – KOV, kriisimeeskond-kriisijuhtimine ja tegevuste koordineerimine, elanikkonna teavitamine Päästeamet – suurim koostööpartner, kes teeb koolitusi ja juhendmaterjale Politsei- ja Piirivalveamet – evakuatsiooni- ja julgeolekukorraldus Terviseamet – meditsiiniline valmisolek Kohalikud kogukonnad MTÜd ja vabatahtlikud Haridusasutused – laste ja noorte teavitamine ning kaasamine Elanikud ise
MÕÕDIKUD
Kriisiks valmistumise info kättesaadavus veebis ja paberkandjal. Elanike teavituskampaaniate arv: vähemalt 1 kord kuus. Kogukonnakoolitused läbiviidud: min 3 piirkonnas/aastas Varjumiskohtade kaardistus: vähemalt 90% prioriteetsetest hoonetest on läbi töötatud
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Kriisijuht, elanikkonnakaitse eest vastutav ametnik. Päästeameti ja vajadusel PPA spetsialistid. KOV töötajad (haridus, sotsiaal, IT, kommunikatsioon) Vabatahtlikud, kogukonnajuhid Kogunemiskohtade tähistus ja logistika Plakatid, infovoldikud, kriisikohvrite näidised Varjumiskohtade sisustamine (nt istumiskohad, joogivesi, ventilatsioon) Rahalised ressursid: Koolitus- ja teavituskampaaniate rahastus Hädaolukorra varustuse soetamine (nt generaatorid, valgusallikad, kütus varumajutustesse) Informatsioonilised ressursid: Päästeameti ja Siseministeeriumi juhendmaterjalid Olemasolevad evakuatsioonikaardid, varjumisandmed Rahvastikuregistri info elanike kohta
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 12/19
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras on esmatähtis elanike oskus hakkama saada. Paljud inimesed ei tea, kuhu minna, mida teha või kuidas varuda vett/toitu – see võib süvendada paanikat ja tõsta suremust. Elanikkonnakaitse tegevused loovad süsteemse lähenemise, mis vähendab riigi ja KOV koormust kriisi esimestel päevadel. Eesti riik seab elanikkonnakaitse tugevdamise prioriteediks.
TÄHTAEG Tegevusi viiakse läbi aastaläbi vastavalt Päästeameti juhendmaterjalile.
VASTUTAJA Kriisijuht Eve East, sotsiaalkaitse spetsialist Kristiina Nõmmiste.
Kommunikatsioon
TEGEVUSED
Soov saavutada ühtne ja usaldusväärne teabevahetus kriisi ajal, et tagada kiire ja selge info liikumine nii sise- kui ka välispublikule. Kaasatavad osapooled: Kohaliku omavalitsuse Kommunikatsioonijuht või ametnik, kelle ülesannete hulka kuulub kommunikatsiooni korraldamine, juhtkond, IT-tugi, kriisimeeskonna liikmed. Vajadusel avalike suhete partnerid või PR-agentuur
MÕÕDIKUD
Kommunikatsiooniplaani olemasolu ja testimine: 1 dokument, testitud 1 kord aastas Reageerimiskiirus kriisiolukorras: ≤ 30 min esimese teavituse avaldamiseni Töötajate teadlikkus: ≥ 90% töötajatest on osalenud kriisikommunikatsiooni koolitusel Infokanalite toimivus: 100% tagavara kanalitest testitud 2 korda aastas
SAAVUTAVUS
Inimtööjõud (kommunikatsioonispetsialist, koolitajad, IT-tugi) Eelarve koolituste ja kanalite testimiseks (nt 2000 € aastas) Aeg (sh regulaarsete harjutuste ja koosolekute läbiviimiseks) Tehnilised lahendused (massiteavitussüsteem, siseinfo platvormid, kriisiinfotugi)
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras on kiire, täpne ja usaldusväärne info elutähtis Halb kommunikatsioon võib põhjustada paanikat, valeotsuseid ja mainekahju Hästi ette valmistatud kommunikatsioon suurendab organisatsiooni usaldusväärsust ja kriisitaluvust
TÄHTAEG Kommunikatsiooniplaani koostamine ja kinnitamine: 30.12.2025 Esimene koolitus: talv 2026 Järjepidev ülevaatus ja testimine: kord aastas, detsembri lõpus
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 13/19
VASTUTAJA Kommunikatsioonijuht koostöös kriisimeeskonna juhi ja IT osakonnaga. Hetkel kommunikatsiooni korraldamine sotsiaalkaitse spetsialisti Kristiina Nõmmiste poolt.
Lauaõppus
TEGEVUSED
Korraldada üks kord aastas lauaõppus, mille käigus harjutatakse kriisimeeskonna ja teiste seotud osapoolte koostööd simuleeritud kriisiolukorras. Eesmärk on hinnata kriisiplaani toimivust, otsustusprotsessi efektiivsust ja kommunikatsioonivõimekust. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond (sh juhtkond) Kommunikatsioonijuht IT-tugi ja turvalisuse eest vastutavad isikud Vajadusel partnerasutused (nt Päästeamet, Politsei, teised KOVid) Vajadusel väline vaatlejad
MÕÕDIKUD
Õppuse korraldamise sagedus: vähemalt 1 kord aastas Osalusprotsent kriisimeeskonna liikmetest: ≥ 90% Täidetud õppuse järelanalüüs: 100% juhtumitest Õppusest tuvastatud kitsaskohtade põhjal ajakohastatud plaan: valmis 1 kuu jooksul pärast õppust
SAAVUTAVUS
Inimtööjõud (õppuse läbiviija, osalejad, hindajad) Aeg (eeltöö 2 nädalat, õppuse päev, analüüs 1 nädal) Eelarve (vajadusel väliskonsultant või ruumide/tehnika rent, 2000 € Õppuse stsenaariumid ja dokumentatsioon Toimumiskoht (füüsiline või virtuaalne ruum)
RELEVANTSUS
Lauaõppus aitab hinnata organisatsiooni valmisolekut ilma reaalset tegevust katkestamata Võimaldab testida kriisiplaani praktilist rakendamist ja tuvastada nõrkused Tõstab personali teadlikkust ja vähendab reageerimisaja viivitusi päris kriisis Parandab koostööd eri osapoolte vahel ja harjutab rollijaotust
TÄHTAEG Esimene õppus viia läbi 2026 aasta esimesel poolaastal.
VASTUTAJA Kriisimeeskonna juht Eve East.
Õppus
TEGEVUSED Korraldada praktiline kriisiõppus, kus testitakse töötajate oskust reageerida konkreetsele kriisiolukorrale. Eesmärk on hinnata personali reageerimiskiirust, tegevusjuhiste täitmist ja kriisimeeskonna
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 14/19
juhtimisvõimet. Kaasata tuleks: Kogu personal (või valitud üksused) Kriisimeeskond IT-tugi Väline vaatleja või koolitaja Vajadusel koostööpartnerid (nt turvafirma, Päästeamet)
MÕÕDIKUD
Õppuse läbiviimine: vähemalt 1 kord aastas Osalemismäär: min 90% sihtrühmast Õppuse järel tehtud parandusmeetmete rakendamine: 100% 2 kuu jooksul Tagasisideküsitlusele vastanute rahulolu: min 80% hindab õppust kasulikuks
SAAVUTAVUS
Personal (osalejad, koordinaatorid, vaatlejad) Aeg (ettevalmistus 1 kuu vähemalt, kokkulepped välispartneritega varakult ca 3 kuud ennem), õppuse päev, analüüs. Eelarve (vajadusel teenuste või seadmete rent 1500 € Tehnilised vahendid (kellad, raadioside, evakuatsioonikaardid jne) Õppuse stsenaarium ja korraldusmeeskond
RELEVANTSUS
Praktiline õppus annab kõige realistlikuma tagasiside valmisoleku tasemest Aitab tuvastada kitsaskohti, mida pole võimalik lauaõppuse või dokumentide kaudu avastada Suurendab töötajate teadlikkust ja kindlustunnet reaalse kriisi korral Toetab organisatsiooni vastavust seadusandlikele nõuetele (nt tööohutus, infoturbe regulatsioonid)
TÄHTAEG Reaalõppus korraldada 2026 a teisel poolel.
VASTUTAJA Kriisimeeskonna juht Eve East koostöös sotsiaalkaitse spetsialistiga (ennetustöö) Kristiina Nõmmiste.
Kriisikomisjonide istungid
TEGEVUSED
Korraldada kriisikomisjoni regulaarseid istungeid eesmärgiga hinnata valmisolekut, ajakohastada kriisiplaane, analüüsida riske ja koordineerida tegevusi kriisideks valmistumisel. Samuti panna paika aasta tööplaan ing kokkuvõtted. Istungid toimuvad vähemalt korra poole aasta jooksul ning lisaks erakorraliselt, kui olukord seda nõuab. Kaasata tuleks: Kriisikomisjoni liikmed ning vajadusel koostööpartnerid
MÕÕDIKUD Toimunud istungite arv aastas: minimaalselt 2 korda aastas. Osalusmäär komisjoni liikmetest: ≥ 90% Protokollitud otsuste
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 15/19
elluviimine: ≥ 90% otsustest täidetud tähtajaks Kriisiplaanide ülevaatamiste arv: vähemalt 1 kord aastas
SAAVUTAVUS Aeg (nt 1 tund 1 istung, lisaks ettevalmistus) Inimtööjõud (osalejad, protokollija) Tööruum või virtuaalne keskkond (nt Teams, Zoom) Dokumendihaldus (kohtumiste protokollid, plaanide versioonihaldus)
RELEVANTSUS
Regulaarne arutelu ja koordineerimine hoiab kriisimeeskonna valmisoleku kõrgel tasemel Aitab tuvastada uusi riske ja muuta plaane enne, kui kriis tekib Tagab vastutuse ja järjepidevuse kriisijuhtimise tegevustes Toetab seadusest tulenevaid kohustusi kriisijuhtimise süsteemi toimimisel
TÄHTAEG Järgmine kriisikomisjoni istung ja aastaplaani ülevaatus: detsember 2025
VASTUTAJA Kriisikomisjoni esimees Eve East.
Strateegilised partnerid
TEGEVUSED
Kaardistada ja leppida kokku koostöö põhimõtted strateegiliste partneritega (nt alltöövõtjad, tarnijad, teenusepakkujad, ametkonnad), et tagada kriisi ajal koostöö jätkusuutlikkus, info liikumine ja kriitiliste teenuste või varustuse kättesaadavus. Koostöölepped või memorandumeid tuleks uuendada vähemalt kord aastas. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond Hanke- või koostööpartnerite haldur Juhtkond Vajadusel juriidiline nõustaja Partnerorganisatsioonide kontaktisikud
MÕÕDIKUD
Kaardistatud ja kontaktidega varustatud strateegiliste partnerite arv: 100% kriitilistest partneritest Sõlmitud koostöölepingute arv: vähemalt 80% strateegilistest partneritest Aastane partnerite kontaktide kontroll: 1 kord aastas Osalus ühistes kriisiõppustes: vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul
SAAVUTAVUS
Aeg koostööpartnerite kaardistamiseks ja lepingute ülevaatamiseks Inimtööjõud (partnerluse haldur, juriidiline tugi, kriisimeeskond) Vajadusel eelarve ühisteks harjutusteks või koostööplatvormide loomiseks 1000€ Dokumentatsioon (lepingud, kontaktandmed, vastastikused rollid kriisiolukorras)
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 16/19
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras sõltub tegevuse järjepidevus sageli välistest osapooltest Partnerid võivad olla võtmetähtsusega varustuse, kommunikatsiooni või taastamistegevuste seisukohalt Selged kokkulepped väldivad arusaamatusi, viivitusi ja kriitiliste teenuste katkestusi Toetab vastastikust usaldust ja koordineeritud reageerimist
TÄHTAEG Esmane partnerite kaardistus ja kontaktide ajakohastamine: 30.12.2025 Koostöölepingute sõlmimine ja/või uuendamine: talv 2026. Regulaarne kontaktide ülevaatus: 1 kord aastas (detsember)
VASTUTAJA Koostööpartnerite haldur (või hankespetsialist) koostöös kriisimeeskonna juhiga.
Strateegilised ressursid
TEGEVUSED
Kaardistada ja tagada ligipääs strateegilistele ressurssidele, mida on vaja kriisiolukorras tegutsemiseks (nt generaatorid, kütus, varuvõrgud, IT-varundused, meditsiinitarbed, sidevahendid, toitlustus). Koostada varuplaanid ja logistikalahendused, sh varude paiknemine ja tarnijad. Ressursside saadavust tuleb testida ja üle vaadata vähemalt kord aastas. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond Varustuse ja logistika eest vastutav isik IT-osakond Turvalisuse ja tehnilise toe töötajad Vajadusel strateegilised partnerid või tarnijad
MÕÕDIKUD
Kaardistatud strateegiliste ressursside loetelu olemasolu: 100% kriitilistest vajadustest kaetud Varude olemasolu tase: min 7 päeva varu olulistest tarvikutest Varude kontroll ja uuendamine: vähemalt 2 korda aastas Varuplaanide olemasolu ja testimine: 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
inimtööjõud (vastutavad isikud, lao- ja IT-töötajad) Eelarve varude soetamiseks ja hoiustamiseks 500020,000 €, sõltuvalt valdkonnast) Lao- ja logistikalahendused Varustuse nimekirjad, kontaktid, asukohad, lepingud Testimiskava (nt generaatorite käivitamine, andmete taastamine varundustest)
RELEVANTSUS
Ilma strateegiliste ressurssideta võib kriisi ajal tegevus täielikult seiskuda Ennetav valmisolek vähendab sõltuvust tarnetest ja välistest teguritest Tagab kiire reageerimise ja töö jätkumise isegi katkestuse korral Tugevdab organisatsiooni vastupanuvõimet ja taastumisvõimet
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 17/19
TÄHTAEG Esmane strateegiliste ressursside kaardistus: 31.12.2025 Varude kontroll ja täiendamine: jaanuar 2026 Aastane uuendus ja testimine: detsember 2026
VASTUTAJA Logistika- või varustuse eest vastutav isik, koostöös kriisimeeskonna juhiga ja IT-osakonnaga.
Koolitused
TEGEVUSED
Korraldada regulaarseid koolitusi töötajatele ja kriisimeeskonnale, et tõsta teadlikkust, tutvustada kriisiplaani ning harjutada rollijaotust ja tegevusprotseduure kriisiolukorras. Koolitused hõlmavad nii teoreetilist osa (nt ohuteadlikkus, rollid kriisis) kui praktilist harjutamist (nt evakuatsioon, kommunikatsioon kriisis). Kaasata tuleks: Koolitusspetsialist või väline koolitaja Kriisimeeskond Kõik töötajad (või sihtgrupid vastavalt rollidele) Juhtkond Vajadusel Päästeamet, kes jagab sisendit, milliseid koolitusi tuleks läbida
MÕÕDIKUD
Koolituste arv aastas: vähemalt 2 üldist koolitust ja 1 kriisimeeskonna täiendkoolitus Koolituse läbinud töötajate osakaal: minimaalne siht ≥ 90% Tagasisideküsitluste positiivsete hinnangute osakaal: ≥ 85% Kriisiplaani tundmise testitulemused: keskmine tulemus ≥ 80% (kui kasutatakse testimist)
SAAVUTAVUS
Koolitajad (sisekoolitajad või välised partnerid) Koolitusmaterjalid (slaidid, juhendid, töölehed) Aeg (töötajate ajakavas arvestatud, sh korduskoolitused uutele töötajatele) Koolituskeskkond (füüsiline või virtuaalne platvorm) Eelarve (vajadusel – nt 2000 € aastas väliskoolitaja teenuste jaoks)
RELEVANTSUS
Koolitatud töötajad reageerivad kiiremini ja kindlamalt kriisiolukorras Aitab vähendada inimlikke vigu ja kaost kriisi algfaasis Tagab, et kõik teavad oma rolli ja vastutust kriisis Toetab riskijuhtimise ja tööohutuse nõuete täitmist Suurendab usaldust töötajate ja juhtkonna vahel
TÄHTAEG Aastaplaani koostamine: 31.12.2025 Esimene üldkoolitus: talv 2026
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 18/19
VASTUTAJA Personalijuht, koostöös kriisimeeskonna juhiga. Hetkel täidab personalispetsialisti ametiülesandeid Jana Kangur, kriisimeeskonna juht Eve East.
Riskianalüüsi kokkuvõte
Antud riskianalüüsis on põhjalikult analüüsitud ühte elutähtsat teenust nagu teede sõidetavus ning selle katkemine Toila valla territooriumil. Analüüsitav riskistsenaarium käsitleb olukorda, kus teede sõidetavuse katkemine toimub keerulistes ilmastikutingimustes talvisel ajal mõjutades inimeste liikumisvõimalusi, tarneahelaid, kriitilise tähtsusega teenuste kättesaadavust ning üldist piirkondlikku toimepidevust. Kogu Toila vald on riskistsenaariumi poolt mõjutatud, eelkõige hajaasustusega alad, kuhu pääs võib osutuda keeruliseks. On tehtud kindlaks puudused, võetud arvesse kriitilised kohad ning koostatud tegevuskava, mida tuleb hakata ellu viima. Oluline on meeles pidada, et Toila vald liitub 2025 aasta lõpus Jõhvi vallaga ning uuel omavalitsusel tuleb teha uus riskianalüüs ja tegevuskava uue suurenenud territooriumi kohta kuna Toila valla riskianalüüsis ja tegevuskavas kindlaks tehtud võimelüngad ning kriisilahendamisega tegelevad inimesed muutuvad.
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 19/19
TOILA VALLAVALITSUS
Päästeamet 30.06.2025 nr 1.7-2/887 Ida Päästekeskus [email protected]
Riskianalüüsi esitamine
Toila Vallavalitsus edastab Toila valla riskianalüüsi kooskõlastamiseks tulenevalt Vabariigi Valitsuse 24.10.2024 määrusele nr 66 „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja kord ning ülevaatamise sagedus”.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ Eve East vallavanem
Pikk 13 a reg nr. 75001477 konto EE272200001120230979 41702 TOILA e-mail [email protected] Swedbank Ida-Virumaa tel. 336 9845
Digiallkirjad
TOILA VALLA kriisikomisjoni tööplaan 2025 aruanne
Kinnitatud kriisikomisjoni koosolekul „09.“ detsember“ 2025
A. Planeerimine B. Aruandlus
Jrk nr
Teema Selgitus Vastutav/ ettekandja/
töögrupi juht/ kaasatud Aeg / periood Teostatud tegevused Seotud dokumendid
1.
Toila Gümnaasiumi kriisikoosolek
27.01.2025 Kriisikoosolek Toila Gümnaasiumis 27.01.2025, kell 15.00 Toila Gümnaasiumis ühisarutelu - tegevused ja valmisolek võimaliku elektrikatkestuse korral, kus on vajadus kasutada Toila Gümnaasiumit kergsuskeskusena (inimeste kogunemine, esmaste teenuste pakkumine, sh vajadusel toitlustus).
Vastutaja: Eve East Jaanuar Vaadati üle Toila Gümnaasiumi toimepidevus kriisiolukorras ning hinnati valmisolekut
1.
ÕPPUS Sadama tankla toimepidavuse kontrollimine
Toila sadamas asuva tankla toimepidavus ja tanklale juurdepääs elektrikatkestuse korral (tankla aiaga piiratud alal ja suletud väravad). Toimepidavuse juhise koostamine ja läbi harjutamine
Vastutaja: Mehis Luus (vallavalitsus) Kaasatud: sadamakapten (Toila sadam), kriisikomisjoni liikmed
Veebruar Viidi läbi koos tankla operaatoriga Terminal Oil toimepidevuse kontroll, ühendati sadama generaator tankimissüsteemidega ning kontrolliti selle töökorda.
2.
Generaatori toimivuse katsetamine Toila vallamajas
Täiendavalt 2025 aasta tööplaanis planeeritule
Eve East, Kristiina Nõmmiste. Kriisikomisjoni liikmed
24.01.2025 24.01.2025 kell 13.00 - 13.30 toimus Toila vallamajas, Pikk tn 13a Toila alevik Toila vald, katsetus hoone generaatoritoite toimivuse kontrolliks.
Eelteade saadetud vallamaja töötajatele 24.01.2025
2.
Toila valla kriisi riskianalüüsi koostamine
Valla kriisikomisjoni liikmetega, koostööpartnerite ja hallatavate asutustega riskianalüüsi koostamine.
Vastutajad: Eve East (vallavalitsus) Kristiina Nõmmiste (vallavalitsus) Kaasatud: hallatavad asutused, koostööpartnerid
Veebruar - mai Riskianalüüsi koostasid Eve East ja Kristiina Nõmmiste. Riskianalüüs esitatud Päästeametile 30.06.2025 kirjaga 1.7-2/887. Päästeamet palus täiendada riskianalüüsi kirjaga 21.07.2025 nr 7.3- 5.4/4160-1. Vallavalitsus täiendas riskianalüüsi ja saatis Päästeametile 25.08.2025 kirjaga 1.7-2/1009-1. Päästeamet on riskianalüüsi kooskõlastanud 26.08.2025 nr 7.3- 5.4/4160-3.
Kirjad lisatud
3.
Toila valla kriisikomisjon ja -meeskond koostavad standardi esmatasandi koduhoolduse teenustelt üleminekuks kriisi olukorras koduteenuste osutamisele
Milliseid teenuseid me igapäevaselt teeme; ressursid koduhooldusel; kriisirollid
Vastutaja: Eve East (vallavalitsus) Mehis Luus (vallavalitsus)
Märts
4. Elanikkonna infopäevad: • kriisideks
valmistumine; • kriisivarud;
Infopäevad koostöös Ida päästekeskusega Toila valla erinevates piirkondades: Voka, Toila, Järve küla, Kohtla-Nõmme
Vastutaja: Kristiina Nõmmiste (vallavalitsus) Kaasatud:
Aprill - juuni Füüsilisi infopäevi läbi ei viidud, kuna aastal 2024 olid infopäevad kõikidele
• ohuteavitus; • varjumiskoht,
varjend, kergsuskeskus
partnerina – Ida päästekeskus
piirkondadele korraldatud. Elanikkonna teavitamine kriisiteemadel läbi sotsiaalmeedia on toimunud aastaläbi
6. Lauõppus ja vallamajas asuva kerksuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Täiendavalt valla kriisikomisjoni poolt KEVADMURD 2025 raames tehtud tegevused
Eve East, kristiina Nõmmiste
23.-24.04.2025 Toila valla kriisireguleerimise kompleksõppus omavalitsuse kriisistaabile
I osa: lauaõppuse formaat
II osa: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Lisatud dokumendid
5. Harjutus-õppus varjumiskoha toimimiseks
Varjumiskoha ettevalmistus Kohtla- Nõmme Koolis. Plaani koostamine
Vastutaja: Hannes Lumiste (vallavalitsus) Kaasatud: Kairi Kuldmets (Ida päästekeskus) Mariliis Oder (Kohtla- Nõmme Kool)
August Tegevust ei toimunud
6. ÄKK õppus Valla haridusasutuste (Toila Gümnaasium, Kohtla-Nõmme Kool- lasteaed ja Voka lasteaed) töötajate
Vastutajad:
Kristiina Nõmmiste
Oktoober 23.-24.04. KEVADMURD õppuse kergsuskesuse
Ei toimunud finantsvahendite ja osapoolte puudumise
õppus Toila Gümnaasiumis (vallavalitsus),
Urmo Kattai (Toila Gümnaasium).
Kaasatud:
kriisikomisjoni liikmed, koostööpartnerid
avamine vallamaja hoones.
tõttu
7. Kriisikomisjoni koosolek Tööplaani 2025 aruande kinnitamine, tööplaani 2026 kinnitamine
Vastutaja:
Eve East (vallavalitsus)
kriiskomisjoni liikmed
November 5.11.2025 kriisikommunikatsioo ni koolitus Toila SPAS
Seoses Toila-Jõhvi valla ühinemisega koosolekut ei toimunud. Tööplaani koostab Jõhvi vald ühiselt
Mehis Luus Kriisikomisjoni aseesimees
Sündmus: ÕPPUS - KEVADMURD 2025 Toila vald
Raport: Raport
Üldinfo
Kriisijuht (kriisimeeskonna juht) Hergo Tasuja Eve East Toila vallavanem
Raporti koostaja Kristiina Nõmmiste sotsiaalkaitse spetsialist
Asukoht (kriisimeeskonna kogunemiskoht) Toila vallavalitsuse saal, Pikk 13a Toila alevik
Raporti koostamise kuupäev 24.04.2025
Olupilt Olukorra kirjeldus Reaalõppus algas kell 10:00. Eelneval päeval oli kokkulepitud, et kriisikomisjon koguneb vallamajja kell 8:00 (nii nagu tööpäev algab, kõik on kohal). Kell 10:00 toimus elektrikatkestus. Töötaja tõi generaatori kell 10:20, generaatoriasukoht Toila sadam (toomine-ühendamine 20 min). Kell 10:20 elekter taastus. Kerksuskeskuses elekter, kanalisatsioon töötab. Internetti ei ole, telefoni ei ole, sest see toimis kaabliga. Toome teise arvuti wi-fi võimalusega. Üleval hoones jäi töösse kõik, ainult osaliselt pistikud ei toiminud. Kuni side katkemiseni internet ja telefon kõik töötas. Kui katkeb ka side, siis alternatiivside pidamist pole. Päästeameti poolt ka saadi kaasuse kirjeldus ning alustati ülesannete lahendamist KRÕP platvormil.
Püstitatud eesmärgid Kerksuskeskuse avamine vallamaja hoones, selle toimimine (ka KOVi kõikide kriitiliste teenuste, sotsiaalteenuste säilitamine, elutähtsate teenuste pakkumine ning haridusasutuste osaline toimimine).
Otsused ja olulised tegevused (kokkuvõte) Soetada alternatiivne sidepidamine. Starlink (kaaluda selle soetamist). Teine arvuti kerksuskeskuse ruumidesse (wifi võimalus).
Probleemid (kokkuvõte) Suur puudus: Puudub alternatiivne sidepidamisteenus. Ehk siis suhtlemine partneritega ei ole tagatud. Juhul kui ukse taha tuleb hulk paanikas inimesi, kes vajavad rahustamist ja infot, pole kerksuskeskuse turvalisuse tagamine läbimõeldud.
Rakendatud korrad, juhised, plaanid (mida kasutatakse olukorra lahendamiseks) Päästeameti juhised, Kriisikomisjoni plaanid ja juhised, haridusasutuste kriisiplaanid.
Sündmuse lahendamisele meeskond KOV kriisimeeskonna liikmed (nimi; roll; kontakt (e-mail; tel)) Osalejad: Eve East vallavanem, kriisijuht tel.5143306)([email protected] Mehis Luus arendusnõunik, kriisijuhi asendaja, IT/side süsteemide toetamine , ([email protected] tel: 5209403) Kristiina Nõmmiste sotsiaalkaitse spetsialist, kommunikatsioon/SITREP ([email protected] tel: 54400586) Hannes Lumiste abivallavanem, kriisimeeskonna liige - info vahetus, kerksuskeskuse avamine (hannes.
, tel:53611017)[email protected]
1
Tauri Hindpere AS Vekanor vee-ettevõte, veemahuti toomine, vesi-kanalisatsiooni toimimine tel: 53038574 Krista Kool hoolekandespetsialist , tel: 53419885)([email protected]
Kaasatud partnerid (asutuse nimi; roll/kaasumise põhjendus; kontaktisik + kontakt (e-mail; tel.)) AS Vekanor vesi- ja kanalisatsioon, Tauri Hindpere juhatuse liige, juht tel: [email protected] 53038574 kaasamise põhjus: ETO
Alternatiivse sideskeemi kirjeldus (SAT andmeside asukohad; SAT tel nr; ESTER kanal + jaama nr; SIGNAL grupi nimi vms) Alternatiivside pidamine puudub
Kommunikatsiooni tegevused Sisekommunikatsioon (kanalite valik; sõnumite sisu) Side olemasolu korral: telefoni teel, sms, e-post. Eeltetetaed kriisikomisjonile, allasutustele ja ETOdele vastavalt kokkulepetele. Alternatiivside puudub. Eelnevad kokkulepped kohtumiste ajagraafiku kohta.
Väliskommunikatsioon (kanalite valik; sõnumite sisu) Eelteade valla meedia (koduleht, FB) oli välja saadetud 23.04.2025. Samuti on inimesi teavitanud riigi meedia. Täna 24.04.2025, kui saime teade, et elekter reaalselt katkes ning side on veel olemas, saame edastada kodulehel ja FBs. Peale side katkemist on ainuke info levitamise võimalus virgatsi abi :) ja infostendid, oma töötajad, kes elavad eripiirkondades, kes voovad sõnumeid edasi. ---- OLULINE TEADE TOILA VALLAVALITSUSELT! Lugupeetud vallaelanikud,
Riigis on aset leidnud ulatuslik elektrikatkestus, mis võib kesta 7 päeva. Lähiajal on suur tõenäosus, et katkeb ka andmesideühendus. Väljas valitsevad keerulised ilmastikuolud. Praeguses olukorras on ülioluline säilitada rahu! Eesti ametiasutused ja elutähtsa teenuse osutajad teevad tihedat koostööd, et tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ja elanike turvalisus. Kasutage säästlikult oma varusid. Hoidke soojust (aknad, uksed kinni, soojad riided selga). Olge valmis osutama abi oma kogukonna liikmetele. Ohutu liikumise võimaluse korral liikuge lähedase juurde, kellel on alternatiivküte. Kerksuskeskus Toila alevikus aadressil Pikk 13a on avatud. Kerksuskeskuses saab valla elanik esmase infot ja nõud ning laadida telefoni.
Me kinnitame, et olukorda jälgitakse pidevalt ja vajadusel võetakse kasutusele täiendavad meetmed. Teie turvalisus on meie prioriteet.
Toila Vallavalitsus
KOV elutähtsate teenuste ülevaade Vesi - kanalisatsioon (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Kerksuskeskuse avamisel oli vee ettevõte kohal. Tõi 1000l mahuti majandusveega kohale. Kerksuskeskuse reovee ärajuhtimine toimib, joogivett tuuakse kohale. Ettevõttel on plaan kriisi reguleerimiseks olemas, aga mitte kirjalikul kujul. Joogiveetöötluse osas on võimalik puhastusprotsessi muuta, osakaalu vähendada, täielikult sulgeda ning tagada vajadusel toorvee olemasolu. Eeldab elektrivarustuse olemasolu (võrk, generaator). Korra 24h jooksul saab tagatud.
2
Reovee puhastusprotsessi ennast on võimalik sulgeda, kuid arvestama peab, et puhasti toimub läbivoolu põhimõttel ning puhastamata reovesi kandub suublasse. Läbivoolu on samuti võimalik tehniliselt sulgeda, kuid toob kaasa vastavate piirkondade uputuse, üleujutuse (reovesi, pinnavesi). Reoveest: Sõltub piirkonnast. Toila alevikus tekib reovett kokku ca 100..160 m3/d. Koos infiltratsiooniga kuni 1000 m3/d. Voka alevikus ca 100..150 m3/d. Kohtla-Nõmmel ca 23 m3/d. Ilmastik ja piirkonna eripära mõjutab oluliselt reovee kogust ja konsistentsi. Avariiväljalasud puuduvad. Valdavalt läbib reovesi reoveepuhastit läbivoolu põhimõttel. Tegemist on väiksemate reoveepuhastitega. Avariiväljalasud on projekteeritud suurpuhastitele. Ülepumpamisjaamad: Toila valla ülepumplad väiksed ning mahuga arvestada ei saa. Ülepumplaid on võimalik töös hoida nii kaua, kuni generaatorid on töökorras ja inimressurssi jagub (töö tsükliliselt). Elektrikatkestuse korral hakkab reovesi kogunema reoveepumplate taha, kui elektrit ei ole ja reoveepumplad ei tööta. Puhastamata reovesi võib sattuda kinnistute keldritesse, tänavatele madalamates piirkondades. Nt Voka alevikus pumbatakse 100% reovett pumplatega, Toilas hinnanguliselt 80% reoveemahust, Kohtla-Nõmmel 100% reoveemahust. Teatavas mahus saab vedada - mahutid, biotiigid, reoveesette tahendusväljakud aadressitel Jõe tn 14, Toila alevik ja Metsa tn 22, Voka alevik. Tõsiste probleemide tekkimisel tuleb eelkõige piirata veevarustust ning panna rõhku esmase joogivee tagamisele (mitte üldkasutav vesi nt majapidamiseks). Generaatorivõimekus täies mahus puudub, aga tsükliliselt saab tagada.
Kaugküte (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Kaugkütte piirkond Toila vallas on Järve küla, see kuulub Kohtla-Järve linna piirkonda ning sealne soojusettevõte on taganud kaugkütte kuni majadeni. Ehk siis probleem on KÜtel. Voka alevikus on gaasiküte lokaalsete katlamajadega. Kui toimub gaasikatkestus, on ka see piirkond soojata. Kohtla- Nõmme on peamiselt ahiküttega piirkond, aga on ka elektriküttega kortereid. Osa inimesi saab liikuda oma lähedaste poole, kellel on alternatiivkütte võimalus. Inimesed, kes jäävad külma ning vajavad abi, saavad pöörduda kerksuskeskusesse info ja abi saamiseks. Meil on kokkulepe Toila SPAga, kellel on võimalus pakkuda ajutist majutust (eelnev kokkulepe, esindaja on ka meie valla kriisikomisjoni liige). SPAl on nii majutuse kui ka toitlustuse võimekus kuu aega järjest.
Teehooldus (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Probleemid: hajaasustus, ei jõuta kõikidesse piirkondadesse. Peateed saavad hooldatud. Kaasata lisaks lepingupartneritele ka nt kogukonna elanikke, kellel on olemas vastav tehniline võimalus.
Objektikaitse korraldus (objekti nimi, kaitse vajaduse põhjendus, tegevus + teostaja) -
Sotsiaalvaldkonna teenuste ülevaade Koduteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) On töötajad, on transport, on küte, aga kui ligipääs puudub (teed pole hooldatud), siis ei pruugita kliendini jõuda. Võimalusel kasutada ühistransporti, kui see liigub. Koduteenus säilib esmavajaduste rahuldamiseks, mitte sellisel kujul nagu praegu. Inimeste juures käiakse edasi. Inimesed korterites, kes jäävad külma, toimetatakse meie ajutisse majutusasutusse (koostöö Toila SPAga).
Väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) valla territooriumil puudub see teenus
Asendushooldusteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) asenduskoduhooldust pole valla territooriumil
Turvakoduteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) pole valla territooriumil
Vältimatu sotsiaalabi tagamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Olenevalt inimeste hulgast. Kui tegemist on üksikisikutega, pakume ajutist elupinda, toitu, riideid ning kõike esmavajalikku. Kui tegemist on suurema hulga inimestega, siis on vallal olemas ka evakuatsioonikoht või ajutine majutusasutus.
3
Toimetulekutoetuse maksmine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Tagatud peab olema toimetulekupiir sularahas.
Haridusvaldkonna teenuste ülevaade Tegevusjuhised haridusasutustele tegevuste ümber korraldamiseks HTM juhised, KOV juhised haridusasutustele, haridusasutuste enda juhised ja kriisiplaan. Toila Gümnaasiumis on avatud lastehoid.
Ülevaade kas tegevusjuhiseid jõutakse täita (haridusasutuse nimi; kas suudab tegevused ümber korraldada (EI/JAH) Kohtla-Nõmme Kool ja Lasteaed - ei jõua. Voka lasteaed Naksitrallid - ei jõua (mõlemal puudub generaator jms). Toila Gümnaasium jõuab - kõik olemas. Juhul, kui 14 päeva kooli ei saa kohale tulla, on samuti õppekorraldus tagatud HTM juhiste põhjal ära juba ennem.
Teenuste ristsõltuvus Ristsõltuvuste analüüs ja võimelünkade kaardistus Vesi-ja kanalisatsiooni tagamine- ei saa tagada täielikult Sotsiaalteenused- võivad katkeda osaliselt Teede korrashoid- ei pruugi olla tagatud kõikides piirkondades Haridusasutuste toimimine- ei toimi täies mahus Alternatiivside puudumine Inimressursi puudus
Ristsõltuvuste vähendamise lahendused Kindlate rollide jaotus ning kokkulepped nii kriisimeeskonna liikmetega kui ka valla töötajatega. Alternatiivside teenuse soetus. Kokkulepped kogukonna ettevõtjatega /vabatahtlikega (teede korrashoiu vaates).
Alla laadis: Kristiina Nõmmiste 24.04.2025 14:31
4
I osa: lauaõppuse formaat
II osa: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Toimumise ajad: 23.-24.04.2025
LISA 1. Õppuse kava
Õppuse formaat: Kriisireguleerimise kompleksõppus omavalitsuse kriisistaabile.
Korraldaja: TOILA Vallavalitsus
Õppust korraldav asutus: TOILA vald
KOV õppuse korralduse juht:
Eve East
Õppuse korraldamise eesmärk
Tugevdada omavalitsuse ja elutähtsat teenust osutavate asutuste toimepidevust teenuste osutamisel ning saada/anda täiendavaid sisendeid selle parandamiseks.
Õppuse liik
Kahepäevane kompleksõppus, kus
• Esimene päev: peamiselt lauaõppuse formaat
• Teine päev: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Üldstsenaarium
Eel-hoiatuse faas (23.04):
• Oht ulatuslikuks ja kauakestvaks elektrikatkestuseks
• Ilmastiku mõju
• Ristsõltuvustest tulenevalt omavalitsuse elutähtsate ja oluliste teenuste katkestuse oht
• KOV teenuste prioriseerimine
Realiseerunud riskide faas (24.04):
• Tegevused vähemalt 7 päeva kestva elektrikatkestuse olukorras
• Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine
• Sideteenuste katkemine hetkel X (kõigepealt katkenud mobiilside ja seejärel andmeside)
• Sotsiaalteenuste korraldamine
• Turvalisuse korraldamine
• IT süsteemide korraldamine
Ülesanded
23. aprill – VALMISTUMINE
• Kriisikomisjoni (KK) liikmete teavitamine ja kokkukutsumine SMSi teel läbi SITREPi
• KOV SITREP avamine (sh KK liikmete informeerimine)
• KK kogunemine määratud asukohas
• Olukorrapildi loomine vastavalt etteantud kaasustele
• Juhtimiskorralduse ja ülesannete määramine
• Ressursside kaardistus – tuginedes kaasustele
• KOV teenuste kaardistus: teenuste prioriseerimine
• Partnerite kaasamine vastavalt kaasustele
• Teenuse osutajate toimepidevuse kaardistus (personal, objektid, vahendid, ressursid, IT, side)
• Tegevusjuhiste loomine
• SITREP-is päeva kokkuvõte
24. aprill (TEGUTSEMINE + KATSETAME)
VESI, KANAL, KÜTE, KESKKOND, KOMMUNIKATSIOON, ARVUTITE TOIMIMINE
Objektid: Toila vallamaja (kerksuskeskus). Toimepidevuse testimine ulatusliku elektrikatkestuse olukorras; st vesi, kanalisatsioon, küte (VEKANOR AS).
• Ülesanne: AS Vekanor poolt KOV kriisikomisjonile teenuse osutamise tegevuskava teenuse tagamiseks (prioriseerimine, varud).
• Ülesanne: Toila vallamaja veega varustamine ja kanalisatsiooni ärajuhtimine, sh vee transport (AS Vekanor).
• Ülesanne: Toila vallamaja küttega varustamine (AS Vekanor).
• Ülesanne: Sotsiaalteenuste tagamise korraldamine Toila vallamajas.
• Ülesanne: koostada tegevuskava (AS Vekanor).
• Ülesanne - luua vee, kanali ja kütte võimekus.. Tuleb kohale tuua ja ühendada generaator, vajadusel toitlustamine (toiduvaru, vesi).
• Ülesanne: Staabi töö generaatoritoitel (kui kaua vastu peab, kas arvutid töötavad).
SIDEKATKESTUS
• Ülesanne: luua alternatiivne lahendus andmeside tekitamiseks.
IT TEENUSED:
Ülesanne: alternatiivne lahendus KOV-i olulisele IT rakendusele.
Ajakava
23.04 – õppuse esimene päev (eel-hoiatuse faas)
24.04 kell 10.00 – õppuse teine päev (praktiliste harjutuste faas)
Mängijad (treenitavad) ja kaasatavad osalejad
• KOV kriisikomisjon / kriisimeeskonna liikmed
• KOV sotsiaalvaldkonna inimese
• AS Vekanor (vee-ettevõte)
Õppuse hindamise korraldus
SITREP sündmuse raport (lisa 1 ja lisa 2)
1) kaasatud kriisikomisjoni liikmed said SMS teavituse SITREP kaudu. Tagasiside anti ka SITREP kaudu SMSiga. AS Vekanor reageeris etteantud kellaajast hilisemalt, kuid see ei takistanud muid tegevusi
2) vallamajas asuv kerksuskeskus (keldrikorrusel asuv raamatukogu) sai tööle kohe, kui vool kadus ja generaator käivitati.
3) töötajad kogunesid kriisikomisjoni juurde. Vallavanem andis tegi ülevaate ning jagas juhiseid ning jagati rollid.
4) hoones küte ei kadunud, kanalisatsioon toimis ning lisaks oli AS Vekanor kohale toonud tsisterniga puhta joogivee.
Õppuse eelarve
Eelarvet planeeritud ei olnud. Reaalsed kulud õppuse ajal minimaalsed, mis olid nii AS Vekanori kui vallavalitsuse trasnpordikulu.
Muu teave
Digiallkirjad
Riskianalüüsi koondvaade: Toila vald Olulisemad näitajad
GEOGRAAFIA
RAHVASTIK
SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
ELUKESKKOND
PÕLLUMAJANDUS
Pindala 265,74 km²
Asustustihedus 16,2 in/km²
Rahvaarv 4310
Eakate arv (üle 65-aastased) 1028 23,9% elanikest
Riskide ja teenuste hindamise tulemused
Riskide hindamise tulemused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult need riskid, mis on märgitud "väga oluline" ja "oluline"
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 1/19
väga oluline Andmesideteenuse katkestus
väga oluline Elektrikatkestus
väga oluline Maagaasikatkestus
väga oluline Merereostus / Rannikureostus
väga oluline Mobiil- ja telefoniside katkestus
väga oluline Mürgistus: Kemikaaliladude ja tehaste põlengute ning plahvatuste tõttu tekkinud sündmus
väga oluline Plahvatus (suures ettevõttes, kaasneb ka näiteks ohtlike kemikaalide pilv)
väga oluline Teede sõidetavuse katkemine
väga oluline Tervishoiu vältimatu abi kättesaadavuse katkemine
väga oluline Vee- või kanalisatsioonikatkestus
väga oluline Õnnetus ohtlike ainetega, sh kiirgusõnnetus
oluline eID ja digiallkirja teenuste katkemine
oluline Esmatarbekaupade kättesaadavuse katkemine
oluline Keskkonnareostus
oluline Küberrünnak
oluline Laevaõnnetus: Ilmastikuoludest tingitud sündmus
oluline Laevaõnnetus: Kitsastest ja madalatest laevateedest tingitud sündmus
oluline Laevaõnnetus: Tihedast laevaliiklusest tingitud sündmus
oluline Liiklusõnnetus: Ilmastikuoludest tingitud sündmus
oluline Liiklusõnnetus: Inimtegevusest tingitud sündmus
oluline Maalihked
oluline Makseteenuse katkestus
oluline Massiline korratus
oluline Metsatulekahju: Maastiku tulekahju
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 2/19
oluline Metsatulekahju: Metsatulekahju
oluline Ravimite kättesaadavuse katkemine
oluline Rongiõnnetus
oluline Sõjaline tegevus Eesti vastu
oluline Toidukaupade kättesaadavuse katkemine
oluline Torm, tuul > 21 m/s
oluline Tulekahju hoones
oluline Tuumaõnnetus välisriigis
oluline Äkkrünnak
Teenuste hindamise tulemused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult kriitilised ja olulised teenused
kriitiline Teede ja tänavate korrashoid ja ehitus
kriitiline Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine
kriitiline Alusharidus ja lastehoid
kriitiline Asendushooldusteenus
kriitiline Elanikkonna teavitamine, kommunikatsioon
kriitiline KOV-i territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine
kriitiline KOV-i territooriumil varjumiskohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule varjumisele kaasaaitamine
kriitiline Põhiharidus
kriitiline Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
kriitiline Turvakoduteenus
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 3/19
kriitiline Varjupaigateenus
kriitiline Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
kriitiline Vältimatu sotsiaalabi teenus(toidu, riietuse ja ajutise peavarju tagamine)
oluline Avalike prügimahutite tagamine
oluline Hariduslikud tugiteenused, sh sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi teenus õpilastele
oluline Koduteenus
oluline Koolilõuna pakkumine
oluline Koolitransport
oluline Korraldatud jäätmevedu
oluline KOV-ide omavaheline koostöö, väliskoostöö
oluline KOV-ile kuuluvate sadamate haldamine
oluline Kriisikommunikatsioon
oluline Lastekaitse
oluline Liikluskorraldus
oluline Tugiteenused (finants, personal, õigus, dokumendihaldus)
Ristsõltuvused
Riskianalüüsis kuvatakse ainult kõige suurema mõjuga riskid ning kriitilised ja olulised teenused
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 4/19
Teede ja tänavate korrashoid ja ehitus
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine
Alusharidus ja lastehoid
Elanikkonna teavitamine, kommunikatsioon
KOV-i territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja KOV-i haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine
Põhiharidus
Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
Vältimatu sotsiaalabi teenus(toidu, riietuse ja ajutise peavarju tagamine)
Hariduslikud tugiteenused, sh sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi teenus õpilastele
Koduteenus
Koolilõuna pakkumine
1 2 0 0 0 0 0 4 0 1 2 2 2 3
8 7 7 5 5 5 4 0 3 2 1 1 1 0
9 9 7 5 5 5 4 4 3 3 3 3 3 3
Te ed
e sõ
id et
av us
e ka
tk em
in e
El ek
tri ka
tk es
tu s
Ep id
ee m
ia
Sõ ja
lin e
te ge
vu s
Ee st
i v as
tu
Ve e-
v õi
k an
al is
at si
oo ni
ka tk
es tu
s
Äk kr
ün na
k
M aa
ga as
ik at
ke st
us
Tu le
ka hj
u ho
on es
M ob
iil- ja
te le
fo ni
si de
k at
ke st
us
Kü be
rr ün
na k
Ve de
lk üt
us ek
at ke
st us
Pl ah
va tu
s (s
uu re
s et
te võ
tte s,
k aa
sn eb
k a
nä ite
ks oh
tli ke
k em
ik aa
lid e
pi lv
)
To rm
, t uu
l > 2
1 m /s
Ü le
uj ut
us : S
is ev
ee ko
gu v
ee ta
se m
e tõ
us us
t te
kk in
ud s
ün dm
us .
Si se
ve ek
og ud
e ve
et as
em e
tõ us
u põ
hj us
ta va
d va
ld av
al t k
ev ad
in e
su ur
ve si
ja tu
lv av
es i,
sh rü
si jä
ä ku
hj um
is es
t t in
gi tu
d ül
eu ju
tu se
d)
Ü
Katkestuste arv Häirituste arv
Kokku
Legend
Teenus katkeb Teenus on häiritud
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 5/19
Koolitransport
Korraldatud jäätmevedu
Haavatavuste analüüsi tulemused
Teede sõidetavuse katkemine
Teede sõidetavuse katkemine stsenaariumi haavatavuse hinnang
Võimelüngad
EHITISED
Pole koostööleppeid esmatarbekaupade- ja toidupoodidega tarneahelate kohta. Peab sõlmima vastavad koostöölepped. Pole koostööleppeid naabervaldade-, linnadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
SIDE JA KOMMUNIKATSIOON
Alternatiivne side puudub. Peab soetama alternatiivside pidamise vahendid.
PIIRKOND
Pole koostööleppeid naaberlinnade-, valdadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
Mõjutatavad piirkonnad:
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 6/19
INIMESED
Pole koostööleppeid naaberlinnade-, valdadega. Peab sõlmima vastavad koostöölepped Sillamäe ja Kohtla-Järve linnaga ning Alutaguse ja Lüganuse vallaga. Jõhvi vallaga toimub 2025 aasta lõpus liitumine ning siis on kahe valla territoorium ühtne ja Jõhvi valla all.
INFRASTRUKTUUR
Haridusasutuse töötajatel puudub vastav antud kriisis toimetulekul väljaõpe õppuste kaudu. Tulevikus tuleb haridusasutustel hakata tegema vastavaid õppusi ning koolitusi. Kohalike vabatahtlikega suulised kokkulepped osaliselt olemas (nt 44 autoomanike abi), aga mitte riskirühmade toetamisel.
KOKKUVÕTE
Arvestades seda, et Toila vald liitub 2025 aasta lõpus Jõhvi vallaga, on tõenäosus, et osa võimelünkasid kaob, kuna Jõhvi vallal on võimekus olemas (nt alternatiivside olemasolu).
Kriisideks valmistumise tegevuskava
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 7/19
Hädaolukorra lahendamise plaani uuendamine/täiendamine
TEGEVUSED
Kehtivat hädaolukorra plaani polnud, loodud uus. Riskide ja ohustsenaariumite ajakohastamine (nt loodusõnnetused, sõjaoht jne) Uute regulatsioonide ja parimate praktikate lisamine plaani Rollide ja vastutusalade ülevaatus ning ajakohastamine Plaani tutvustamine töötajatele ja vastav koolitus Regulaarse uuendamise tsükli määramine (nt üks kord aastas) Kaasatavad osapooled: Koostöö asjakohaste ametkondade ja partneritega (nt Päästeamet, Terviseamet) KOV töötajate kaasamine ja sisendite kogumine Kriisimeeskonna kaasamine ja sisendite kogumine
MÕÕDIKUD
Uuendatud plaan on dokumenteeritud ja ametlikult kinnitatud. Kaasatud osapoolte arv: vähemalt 10 ametnikku, kelle valdkonda puudutavad võimalikud kriisistsenaariumid ning vähemalt 5 välispartnerit ETOd, Pääste jne). Koolituse saanud töötajate protsent: vähemalt 90% Ajakohasuse kontrolli sagedus: 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Kriisijuhtimise spetsialist, kelle tööülesanne on kriisiplaani koostamine ning uuendamine. Erivaldkondade esindajad, kes on kaasatud kriisiplaani koostamisse. Väline ekspert, kes vaatab plaani üle ning kiidab heaks. Aeg: Ligikaudu 23 kuud planeerimiseks, uuendamiseks ja tutvustamiseks. Regulaarne ajakulu kord aastas plaani ülevaatuseks ja parendamiseks. Tööriistad ja tugisüsteemid: dokumendiloomise programmid (või online platvorm). Juurdepääs ohuhinnangu ja riskianalüüsi andmetele. Seadusandlus ja juhendid (nt Päästeameti, Sotsiaalministeeriumi suunised).
RELEVANTSUS Vastab Toila valla riskihindamise tulemustele. Parandab valmisolekut reageerida reaalsetele ohustsenaariumitele. Täidab seadusest või juhenditest tulenevaid nõudeid.
TÄHTAEG Esmane uuendamine: 31.12.2025 Koolitused ja tutvustused: talv 2026 Regulaarne ülevaatus: kord aastas alates 2026 a lõpust
VASTUTAJA Kriisijuhtimise spetsialist (või määratud vastutaja ametikohal). Hetkel Kristiina Nõmmiste- sotsiaalkaitse spetsialist.
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 8/19
Teede ja tänavate toimepidevus
TEGEVUSED
Tagada, et kriisiolukorras jääksid olulised teed ja tänavad avatuks ning läbitavaks. Selleks tuleb: kaardistada kriitilise tähtsusega teed ja tänavad talihoolde, lume- ja prahikoristuse prioriseerimist ajutiste sulgemiste ja ümbersõitude planeerimist tõrgete kiiret kõrvaldamist koostööd erinevate asutuste vahel info ja tööde koordineerimisel vähendada liiklushäirete mõju elanikele, teenusepakkujatele ja hädaabiteenustele
Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – vastutab teede ja tänavate haldamise eest Teede hoolduse ja korrashoiu ettevõtted – tagavad praktilise teostuse (lumi, prügi, teekatted) Päästeamet – annab sisendi kriitiliste ligipääsuteede osas Politsei- ja Piirivalveamet – abistab liikluse ümberkorraldusel ja turvalisuse tagamisel Kiirabi ja haiglad – tagasiside tervishoiutranspordi vajaduste osas Kommunaalteenuste pakkujad (vesi, elekter, gaas, side) – koordineerimine avarii- ja remonditööde ligipääsuks Kohalikud elanikud ja ettevõtjad – info jagamine, teavitamine, koostöö Transpordiamet – kui tegemist on riigimaanteedega Kriisijuhtimise töörühm / kriisikomisjon – koordineerib planeerimist ja seiret
MÕÕDIKUD
Kriitiliste teede ja tänavate määratlemise katvus: – 100% tuvastatud ja kaardistatud olulised ühendusteed (päästeteed, haiglate ligipääsud, logistikateed). Reageerimisaeg teetõrke kõrvaldamiseks kriisiolukorras: – Maksimaalselt 3 tundi esmaste läbitavuste taastamiseks kriitilistel teedel – 612 tundi täismahus puhastuseks sõltuvalt kahjustuse ulatusest Läbitavuse tagamise määr kriisi ajal: – Vähemalt 90% kriitilistest teedest peavad jääma kasutatavaks kogu kriisi vältel Teavituste edastamise kiirus (elanikeni jõudnud info liiklushäiretest või ümbersõitudest): – 90% juhtudest teave avaldatud 1 h jooksul pärast tõrke ilmnemist Koostööpartnerite kaasatuse määr plaanis: – Vähemalt 5 võtmeasutust/partnerit on osalenud plaani koostamises ja kooskõlastuses Harjutuste ja testide arv aastas: – Vähemalt 1 toimepidevuse harjutus aastas
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 9/19
SAAVUTAVUS
Inimressursid: KOV kriisijuht, kriisimeeskonna liikmed. ETOd– teede hooldusega tegelevad ettevõtted ning nende töötajad ja tehnika. Kriisimeeskonna liikmed (sh kommunikatsioon, logistika, ohuhindamine). Rahalised ressursid: piisav eelarve talihoolduseks ja avariitöödeks. Lepingud eraettevõtjatega – tagamaks reageerimisvõime (nt ööpäevaringne valmisolek). Ohuhinnangud (ilmastikuandmed, kriitilised taristuobjektid)
RELEVANTSUS
Tagab elutähtsate teenuste toimimise. Võimaldab elanike evakueerimist ja varustamist. Aitab säilitada avalikku korda. Täidab õiguslikke kohustusi: Kohalikud omavalitsused on seaduse järgi kohustatud tagama oluliste teede korrashoiu ning valmisoleku eriolukordadeks. Suurendab üldist kriisivalmidust ja usaldust: Läbimõeldud tegevuskava ja koostöö parteritega loovad kindluse, et ka ootamatutes olukordades suudetakse liiklus ja ligipääs säilitada.
TÄHTAEG
Toimepidevuse plaani koostamine: 31.12.2025 Lepingute ja valmisolekukokkulepete sõlmimine hoolduspartneritega: sügis 2025. Regulaarne ülevaatus ja uuendusplaan (edaspidi kord aastas): Esimene kord aastas: juuni 2026
VASTUTAJA
Vallavanem Eve East, abivallavanem Hannes Lumiste ning teised valla ametnikud, kes viivad läbi hankeid ning vastutavad teede korrashoiu korraldamise eest sõlmides vastavaid töölepinguid teedehooldusettevõtetega.
Vesi ja kanalisatsioon
TEGEVUSED Tagada joogivee ja kanalisatsiooni toimimine kriisiolukordades. Tagada kriisiolukorras vähemalt ajutine või piiratud veevarustus kõigile prioriteetsetele sihtrühmadele. Töötada välja veevarustuse toimepidevuse plaan, mis sisaldab: alternatiivseid veevarustuse lahendusi kriitiliste seadmete elektritoite (generaatorid) reovee ärajuhtimise võimalusi katkestuse korral
Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – vastutab koordineerimise ja elanike teavitamise eest Kriisikomisjon / kriisimeeskond Vee-ettevõte AS Vekanor Terviseamet – joogivee kvaliteedi ja ohutuse järelevalve Keskkonnaamet – reostusohu hindamine ja seire Päästeamet – vajadusel kriisipiirkondadesse vee toomine
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 10/19
Haridusasutused ning muud hallatavad asutused– info vajaduste kohta ja valmisoleku kontroll
MÕÕDIKUD
100% kaardistatud kriitilise tähtsusega vee- ja kanalisatsioonisõlmed (on tehtud). Kriisiplaan koostatud ja kooskõlastatud: 1 tk Kriitilistel objektidel olemasolevate varugeneraatorite katvus: ≥ 90% (hetkel seda võimekust pole). Ajutise veevarustuse lahenduste olemasolu prioriteetsetele asutustele: ≥ 95% katvus (korraga sellist võimekust pole) Kriisiharjutuse läbiviimine: vähemalt 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Vee-ettevõtte töötajad Kohaliku omavalitsuse kriisijuht, majandusosakonna töötaja ja kommunikatsiooni eest vastutav ametnik Tehnilised ressursid: Generaatorid ja mobiilsed pumbad Ajutised veepaagid Rahalised ressursid: Investeeringud varustuse soetamisse ja hooldusse Informatsioonilised ressursid: Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooniskeemid Seadusandlus (nt joogivee kvaliteedi nõuded, kriisiseadus) Varasemad rikkeraportid ja riskianalüüsid
RELEVANTSUS
Veevarustus on elutähtis teenus, mille katkestus mõjutab otseselt rahva tervist, hügieeni ja turvalisust. Kriisiolukorras võib veevarustus seiskuda või saastuda – valmisoleku puudumine võib põhjustada ulatuslikku kahju ja paanikat. Nõuetele vastava joogivee puudumine isegi lühiajaliselt võib olla eriti ohtlik haavatavatele rühmadele: lapsed, eakad, haiged. Plaani olemasolu, rollide määratlus ja tehniliste lahenduste valmisolek kiirendab reageerimist ja vähendab sõltuvust välisest abist. Samuti täidab see seadusest tulenevat kohustust omavalitsustele ja vee-ettevõtetele elutähtsa teenuse järjepidevuse tagamisel.
TÄHTAEG Toimepidevuse plaani koostamine: 31.12.2025 Regulaarne ülevaatus ja uuendusplaan (edaspidi kord aastas):
VASTUTAJA AS Vekanor vee-ettevõte (esindaja Tauri Hindpere) ning KOV kui lepingute sõlmija (esindaja vallavanem Eve East ning abivallavanem Hannes Lumiste).
Kaugküte
TEGEVUSED Kaugkütte piirkonda hetkel Toila vallas pole.
MÕÕDIKUD -
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 11/19
SAAVUTAVUS -
RELEVANTSUS -
TÄHTAEG -
VASTUTAJA -
Elanikkonnakaitse
TEGEVUSED
Elanikud oleksid teadlikud kriiside olemusest ja teaksid, kuidas käituda erinevates ohuolukordades. Tõsta kogukondade enda võimekust iseseisvalt hakkama saada vähemalt esmases kriisifaasis. Kaasatavad osapooled: Kohalik omavalitsus – KOV, kriisimeeskond-kriisijuhtimine ja tegevuste koordineerimine, elanikkonna teavitamine Päästeamet – suurim koostööpartner, kes teeb koolitusi ja juhendmaterjale Politsei- ja Piirivalveamet – evakuatsiooni- ja julgeolekukorraldus Terviseamet – meditsiiniline valmisolek Kohalikud kogukonnad MTÜd ja vabatahtlikud Haridusasutused – laste ja noorte teavitamine ning kaasamine Elanikud ise
MÕÕDIKUD
Kriisiks valmistumise info kättesaadavus veebis ja paberkandjal. Elanike teavituskampaaniate arv: vähemalt 1 kord kuus. Kogukonnakoolitused läbiviidud: min 3 piirkonnas/aastas Varjumiskohtade kaardistus: vähemalt 90% prioriteetsetest hoonetest on läbi töötatud
SAAVUTAVUS
Inimressursid: Kriisijuht, elanikkonnakaitse eest vastutav ametnik. Päästeameti ja vajadusel PPA spetsialistid. KOV töötajad (haridus, sotsiaal, IT, kommunikatsioon) Vabatahtlikud, kogukonnajuhid Kogunemiskohtade tähistus ja logistika Plakatid, infovoldikud, kriisikohvrite näidised Varjumiskohtade sisustamine (nt istumiskohad, joogivesi, ventilatsioon) Rahalised ressursid: Koolitus- ja teavituskampaaniate rahastus Hädaolukorra varustuse soetamine (nt generaatorid, valgusallikad, kütus varumajutustesse) Informatsioonilised ressursid: Päästeameti ja Siseministeeriumi juhendmaterjalid Olemasolevad evakuatsioonikaardid, varjumisandmed Rahvastikuregistri info elanike kohta
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 12/19
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras on esmatähtis elanike oskus hakkama saada. Paljud inimesed ei tea, kuhu minna, mida teha või kuidas varuda vett/toitu – see võib süvendada paanikat ja tõsta suremust. Elanikkonnakaitse tegevused loovad süsteemse lähenemise, mis vähendab riigi ja KOV koormust kriisi esimestel päevadel. Eesti riik seab elanikkonnakaitse tugevdamise prioriteediks.
TÄHTAEG Tegevusi viiakse läbi aastaläbi vastavalt Päästeameti juhendmaterjalile.
VASTUTAJA Kriisijuht Eve East, sotsiaalkaitse spetsialist Kristiina Nõmmiste.
Kommunikatsioon
TEGEVUSED
Soov saavutada ühtne ja usaldusväärne teabevahetus kriisi ajal, et tagada kiire ja selge info liikumine nii sise- kui ka välispublikule. Kaasatavad osapooled: Kohaliku omavalitsuse Kommunikatsioonijuht või ametnik, kelle ülesannete hulka kuulub kommunikatsiooni korraldamine, juhtkond, IT-tugi, kriisimeeskonna liikmed. Vajadusel avalike suhete partnerid või PR-agentuur
MÕÕDIKUD
Kommunikatsiooniplaani olemasolu ja testimine: 1 dokument, testitud 1 kord aastas Reageerimiskiirus kriisiolukorras: ≤ 30 min esimese teavituse avaldamiseni Töötajate teadlikkus: ≥ 90% töötajatest on osalenud kriisikommunikatsiooni koolitusel Infokanalite toimivus: 100% tagavara kanalitest testitud 2 korda aastas
SAAVUTAVUS
Inimtööjõud (kommunikatsioonispetsialist, koolitajad, IT-tugi) Eelarve koolituste ja kanalite testimiseks (nt 2000 € aastas) Aeg (sh regulaarsete harjutuste ja koosolekute läbiviimiseks) Tehnilised lahendused (massiteavitussüsteem, siseinfo platvormid, kriisiinfotugi)
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras on kiire, täpne ja usaldusväärne info elutähtis Halb kommunikatsioon võib põhjustada paanikat, valeotsuseid ja mainekahju Hästi ette valmistatud kommunikatsioon suurendab organisatsiooni usaldusväärsust ja kriisitaluvust
TÄHTAEG Kommunikatsiooniplaani koostamine ja kinnitamine: 30.12.2025 Esimene koolitus: talv 2026 Järjepidev ülevaatus ja testimine: kord aastas, detsembri lõpus
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 13/19
VASTUTAJA Kommunikatsioonijuht koostöös kriisimeeskonna juhi ja IT osakonnaga. Hetkel kommunikatsiooni korraldamine sotsiaalkaitse spetsialisti Kristiina Nõmmiste poolt.
Lauaõppus
TEGEVUSED
Korraldada üks kord aastas lauaõppus, mille käigus harjutatakse kriisimeeskonna ja teiste seotud osapoolte koostööd simuleeritud kriisiolukorras. Eesmärk on hinnata kriisiplaani toimivust, otsustusprotsessi efektiivsust ja kommunikatsioonivõimekust. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond (sh juhtkond) Kommunikatsioonijuht IT-tugi ja turvalisuse eest vastutavad isikud Vajadusel partnerasutused (nt Päästeamet, Politsei, teised KOVid) Vajadusel väline vaatlejad
MÕÕDIKUD
Õppuse korraldamise sagedus: vähemalt 1 kord aastas Osalusprotsent kriisimeeskonna liikmetest: ≥ 90% Täidetud õppuse järelanalüüs: 100% juhtumitest Õppusest tuvastatud kitsaskohtade põhjal ajakohastatud plaan: valmis 1 kuu jooksul pärast õppust
SAAVUTAVUS
Inimtööjõud (õppuse läbiviija, osalejad, hindajad) Aeg (eeltöö 2 nädalat, õppuse päev, analüüs 1 nädal) Eelarve (vajadusel väliskonsultant või ruumide/tehnika rent, 2000 € Õppuse stsenaariumid ja dokumentatsioon Toimumiskoht (füüsiline või virtuaalne ruum)
RELEVANTSUS
Lauaõppus aitab hinnata organisatsiooni valmisolekut ilma reaalset tegevust katkestamata Võimaldab testida kriisiplaani praktilist rakendamist ja tuvastada nõrkused Tõstab personali teadlikkust ja vähendab reageerimisaja viivitusi päris kriisis Parandab koostööd eri osapoolte vahel ja harjutab rollijaotust
TÄHTAEG Esimene õppus viia läbi 2026 aasta esimesel poolaastal.
VASTUTAJA Kriisimeeskonna juht Eve East.
Õppus
TEGEVUSED Korraldada praktiline kriisiõppus, kus testitakse töötajate oskust reageerida konkreetsele kriisiolukorrale. Eesmärk on hinnata personali reageerimiskiirust, tegevusjuhiste täitmist ja kriisimeeskonna
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 14/19
juhtimisvõimet. Kaasata tuleks: Kogu personal (või valitud üksused) Kriisimeeskond IT-tugi Väline vaatleja või koolitaja Vajadusel koostööpartnerid (nt turvafirma, Päästeamet)
MÕÕDIKUD
Õppuse läbiviimine: vähemalt 1 kord aastas Osalemismäär: min 90% sihtrühmast Õppuse järel tehtud parandusmeetmete rakendamine: 100% 2 kuu jooksul Tagasisideküsitlusele vastanute rahulolu: min 80% hindab õppust kasulikuks
SAAVUTAVUS
Personal (osalejad, koordinaatorid, vaatlejad) Aeg (ettevalmistus 1 kuu vähemalt, kokkulepped välispartneritega varakult ca 3 kuud ennem), õppuse päev, analüüs. Eelarve (vajadusel teenuste või seadmete rent 1500 € Tehnilised vahendid (kellad, raadioside, evakuatsioonikaardid jne) Õppuse stsenaarium ja korraldusmeeskond
RELEVANTSUS
Praktiline õppus annab kõige realistlikuma tagasiside valmisoleku tasemest Aitab tuvastada kitsaskohti, mida pole võimalik lauaõppuse või dokumentide kaudu avastada Suurendab töötajate teadlikkust ja kindlustunnet reaalse kriisi korral Toetab organisatsiooni vastavust seadusandlikele nõuetele (nt tööohutus, infoturbe regulatsioonid)
TÄHTAEG Reaalõppus korraldada 2026 a teisel poolel.
VASTUTAJA Kriisimeeskonna juht Eve East koostöös sotsiaalkaitse spetsialistiga (ennetustöö) Kristiina Nõmmiste.
Kriisikomisjonide istungid
TEGEVUSED
Korraldada kriisikomisjoni regulaarseid istungeid eesmärgiga hinnata valmisolekut, ajakohastada kriisiplaane, analüüsida riske ja koordineerida tegevusi kriisideks valmistumisel. Samuti panna paika aasta tööplaan ing kokkuvõtted. Istungid toimuvad vähemalt korra poole aasta jooksul ning lisaks erakorraliselt, kui olukord seda nõuab. Kaasata tuleks: Kriisikomisjoni liikmed ning vajadusel koostööpartnerid
MÕÕDIKUD Toimunud istungite arv aastas: minimaalselt 2 korda aastas. Osalusmäär komisjoni liikmetest: ≥ 90% Protokollitud otsuste
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 15/19
elluviimine: ≥ 90% otsustest täidetud tähtajaks Kriisiplaanide ülevaatamiste arv: vähemalt 1 kord aastas
SAAVUTAVUS Aeg (nt 1 tund 1 istung, lisaks ettevalmistus) Inimtööjõud (osalejad, protokollija) Tööruum või virtuaalne keskkond (nt Teams, Zoom) Dokumendihaldus (kohtumiste protokollid, plaanide versioonihaldus)
RELEVANTSUS
Regulaarne arutelu ja koordineerimine hoiab kriisimeeskonna valmisoleku kõrgel tasemel Aitab tuvastada uusi riske ja muuta plaane enne, kui kriis tekib Tagab vastutuse ja järjepidevuse kriisijuhtimise tegevustes Toetab seadusest tulenevaid kohustusi kriisijuhtimise süsteemi toimimisel
TÄHTAEG Järgmine kriisikomisjoni istung ja aastaplaani ülevaatus: detsember 2025
VASTUTAJA Kriisikomisjoni esimees Eve East.
Strateegilised partnerid
TEGEVUSED
Kaardistada ja leppida kokku koostöö põhimõtted strateegiliste partneritega (nt alltöövõtjad, tarnijad, teenusepakkujad, ametkonnad), et tagada kriisi ajal koostöö jätkusuutlikkus, info liikumine ja kriitiliste teenuste või varustuse kättesaadavus. Koostöölepped või memorandumeid tuleks uuendada vähemalt kord aastas. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond Hanke- või koostööpartnerite haldur Juhtkond Vajadusel juriidiline nõustaja Partnerorganisatsioonide kontaktisikud
MÕÕDIKUD
Kaardistatud ja kontaktidega varustatud strateegiliste partnerite arv: 100% kriitilistest partneritest Sõlmitud koostöölepingute arv: vähemalt 80% strateegilistest partneritest Aastane partnerite kontaktide kontroll: 1 kord aastas Osalus ühistes kriisiõppustes: vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul
SAAVUTAVUS
Aeg koostööpartnerite kaardistamiseks ja lepingute ülevaatamiseks Inimtööjõud (partnerluse haldur, juriidiline tugi, kriisimeeskond) Vajadusel eelarve ühisteks harjutusteks või koostööplatvormide loomiseks 1000€ Dokumentatsioon (lepingud, kontaktandmed, vastastikused rollid kriisiolukorras)
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 16/19
RELEVANTSUS
Kriisiolukorras sõltub tegevuse järjepidevus sageli välistest osapooltest Partnerid võivad olla võtmetähtsusega varustuse, kommunikatsiooni või taastamistegevuste seisukohalt Selged kokkulepped väldivad arusaamatusi, viivitusi ja kriitiliste teenuste katkestusi Toetab vastastikust usaldust ja koordineeritud reageerimist
TÄHTAEG Esmane partnerite kaardistus ja kontaktide ajakohastamine: 30.12.2025 Koostöölepingute sõlmimine ja/või uuendamine: talv 2026. Regulaarne kontaktide ülevaatus: 1 kord aastas (detsember)
VASTUTAJA Koostööpartnerite haldur (või hankespetsialist) koostöös kriisimeeskonna juhiga.
Strateegilised ressursid
TEGEVUSED
Kaardistada ja tagada ligipääs strateegilistele ressurssidele, mida on vaja kriisiolukorras tegutsemiseks (nt generaatorid, kütus, varuvõrgud, IT-varundused, meditsiinitarbed, sidevahendid, toitlustus). Koostada varuplaanid ja logistikalahendused, sh varude paiknemine ja tarnijad. Ressursside saadavust tuleb testida ja üle vaadata vähemalt kord aastas. Kaasata tuleks: Kriisimeeskond Varustuse ja logistika eest vastutav isik IT-osakond Turvalisuse ja tehnilise toe töötajad Vajadusel strateegilised partnerid või tarnijad
MÕÕDIKUD
Kaardistatud strateegiliste ressursside loetelu olemasolu: 100% kriitilistest vajadustest kaetud Varude olemasolu tase: min 7 päeva varu olulistest tarvikutest Varude kontroll ja uuendamine: vähemalt 2 korda aastas Varuplaanide olemasolu ja testimine: 1 kord aastas
SAAVUTAVUS
inimtööjõud (vastutavad isikud, lao- ja IT-töötajad) Eelarve varude soetamiseks ja hoiustamiseks 500020,000 €, sõltuvalt valdkonnast) Lao- ja logistikalahendused Varustuse nimekirjad, kontaktid, asukohad, lepingud Testimiskava (nt generaatorite käivitamine, andmete taastamine varundustest)
RELEVANTSUS
Ilma strateegiliste ressurssideta võib kriisi ajal tegevus täielikult seiskuda Ennetav valmisolek vähendab sõltuvust tarnetest ja välistest teguritest Tagab kiire reageerimise ja töö jätkumise isegi katkestuse korral Tugevdab organisatsiooni vastupanuvõimet ja taastumisvõimet
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 17/19
TÄHTAEG Esmane strateegiliste ressursside kaardistus: 31.12.2025 Varude kontroll ja täiendamine: jaanuar 2026 Aastane uuendus ja testimine: detsember 2026
VASTUTAJA Logistika- või varustuse eest vastutav isik, koostöös kriisimeeskonna juhiga ja IT-osakonnaga.
Koolitused
TEGEVUSED
Korraldada regulaarseid koolitusi töötajatele ja kriisimeeskonnale, et tõsta teadlikkust, tutvustada kriisiplaani ning harjutada rollijaotust ja tegevusprotseduure kriisiolukorras. Koolitused hõlmavad nii teoreetilist osa (nt ohuteadlikkus, rollid kriisis) kui praktilist harjutamist (nt evakuatsioon, kommunikatsioon kriisis). Kaasata tuleks: Koolitusspetsialist või väline koolitaja Kriisimeeskond Kõik töötajad (või sihtgrupid vastavalt rollidele) Juhtkond Vajadusel Päästeamet, kes jagab sisendit, milliseid koolitusi tuleks läbida
MÕÕDIKUD
Koolituste arv aastas: vähemalt 2 üldist koolitust ja 1 kriisimeeskonna täiendkoolitus Koolituse läbinud töötajate osakaal: minimaalne siht ≥ 90% Tagasisideküsitluste positiivsete hinnangute osakaal: ≥ 85% Kriisiplaani tundmise testitulemused: keskmine tulemus ≥ 80% (kui kasutatakse testimist)
SAAVUTAVUS
Koolitajad (sisekoolitajad või välised partnerid) Koolitusmaterjalid (slaidid, juhendid, töölehed) Aeg (töötajate ajakavas arvestatud, sh korduskoolitused uutele töötajatele) Koolituskeskkond (füüsiline või virtuaalne platvorm) Eelarve (vajadusel – nt 2000 € aastas väliskoolitaja teenuste jaoks)
RELEVANTSUS
Koolitatud töötajad reageerivad kiiremini ja kindlamalt kriisiolukorras Aitab vähendada inimlikke vigu ja kaost kriisi algfaasis Tagab, et kõik teavad oma rolli ja vastutust kriisis Toetab riskijuhtimise ja tööohutuse nõuete täitmist Suurendab usaldust töötajate ja juhtkonna vahel
TÄHTAEG Aastaplaani koostamine: 31.12.2025 Esimene üldkoolitus: talv 2026
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 18/19
VASTUTAJA Personalijuht, koostöös kriisimeeskonna juhiga. Hetkel täidab personalispetsialisti ametiülesandeid Jana Kangur, kriisimeeskonna juht Eve East.
Riskianalüüsi kokkuvõte
Antud riskianalüüsis on põhjalikult analüüsitud ühte elutähtsat teenust nagu teede sõidetavus ning selle katkemine Toila valla territooriumil. Analüüsitav riskistsenaarium käsitleb olukorda, kus teede sõidetavuse katkemine toimub keerulistes ilmastikutingimustes talvisel ajal mõjutades inimeste liikumisvõimalusi, tarneahelaid, kriitilise tähtsusega teenuste kättesaadavust ning üldist piirkondlikku toimepidevust. Kogu Toila vald on riskistsenaariumi poolt mõjutatud, eelkõige hajaasustusega alad, kuhu pääs võib osutuda keeruliseks. On tehtud kindlaks puudused, võetud arvesse kriitilised kohad ning koostatud tegevuskava, mida tuleb hakata ellu viima. Oluline on meeles pidada, et Toila vald liitub 2025 aasta lõpus Jõhvi vallaga ning uuel omavalitsusel tuleb teha uus riskianalüüs ja tegevuskava uue suurenenud territooriumi kohta kuna Toila valla riskianalüüsis ja tegevuskavas kindlaks tehtud võimelüngad ning kriisilahendamisega tegelevad inimesed muutuvad.
30.06.25, 13:17 RISK | Riskianalüüsi koondvaade
https://sitikas-risk.valitsus.ee/analysis/overview 19/19
TOILA VALLAVALITSUS
Päästeamet 30.06.2025 nr 1.7-2/887 Ida Päästekeskus [email protected]
Riskianalüüsi esitamine
Toila Vallavalitsus edastab Toila valla riskianalüüsi kooskõlastamiseks tulenevalt Vabariigi Valitsuse 24.10.2024 määrusele nr 66 „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle kooskõlastamise ja kinnitamise tingimused ja kord ning ülevaatamise sagedus”.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ Eve East vallavanem
Pikk 13 a reg nr. 75001477 konto EE272200001120230979 41702 TOILA e-mail [email protected] Swedbank Ida-Virumaa tel. 336 9845
Digiallkirjad
TOILA VALLA kriisikomisjoni tööplaan 2025 aruanne
Kinnitatud kriisikomisjoni koosolekul „09.“ detsember“ 2025
A. Planeerimine B. Aruandlus
Jrk nr
Teema Selgitus Vastutav/ ettekandja/
töögrupi juht/ kaasatud Aeg / periood Teostatud tegevused Seotud dokumendid
1.
Toila Gümnaasiumi kriisikoosolek
27.01.2025 Kriisikoosolek Toila Gümnaasiumis 27.01.2025, kell 15.00 Toila Gümnaasiumis ühisarutelu - tegevused ja valmisolek võimaliku elektrikatkestuse korral, kus on vajadus kasutada Toila Gümnaasiumit kergsuskeskusena (inimeste kogunemine, esmaste teenuste pakkumine, sh vajadusel toitlustus).
Vastutaja: Eve East Jaanuar Vaadati üle Toila Gümnaasiumi toimepidevus kriisiolukorras ning hinnati valmisolekut
1.
ÕPPUS Sadama tankla toimepidavuse kontrollimine
Toila sadamas asuva tankla toimepidavus ja tanklale juurdepääs elektrikatkestuse korral (tankla aiaga piiratud alal ja suletud väravad). Toimepidavuse juhise koostamine ja läbi harjutamine
Vastutaja: Mehis Luus (vallavalitsus) Kaasatud: sadamakapten (Toila sadam), kriisikomisjoni liikmed
Veebruar Viidi läbi koos tankla operaatoriga Terminal Oil toimepidevuse kontroll, ühendati sadama generaator tankimissüsteemidega ning kontrolliti selle töökorda.
2.
Generaatori toimivuse katsetamine Toila vallamajas
Täiendavalt 2025 aasta tööplaanis planeeritule
Eve East, Kristiina Nõmmiste. Kriisikomisjoni liikmed
24.01.2025 24.01.2025 kell 13.00 - 13.30 toimus Toila vallamajas, Pikk tn 13a Toila alevik Toila vald, katsetus hoone generaatoritoite toimivuse kontrolliks.
Eelteade saadetud vallamaja töötajatele 24.01.2025
2.
Toila valla kriisi riskianalüüsi koostamine
Valla kriisikomisjoni liikmetega, koostööpartnerite ja hallatavate asutustega riskianalüüsi koostamine.
Vastutajad: Eve East (vallavalitsus) Kristiina Nõmmiste (vallavalitsus) Kaasatud: hallatavad asutused, koostööpartnerid
Veebruar - mai Riskianalüüsi koostasid Eve East ja Kristiina Nõmmiste. Riskianalüüs esitatud Päästeametile 30.06.2025 kirjaga 1.7-2/887. Päästeamet palus täiendada riskianalüüsi kirjaga 21.07.2025 nr 7.3- 5.4/4160-1. Vallavalitsus täiendas riskianalüüsi ja saatis Päästeametile 25.08.2025 kirjaga 1.7-2/1009-1. Päästeamet on riskianalüüsi kooskõlastanud 26.08.2025 nr 7.3- 5.4/4160-3.
Kirjad lisatud
3.
Toila valla kriisikomisjon ja -meeskond koostavad standardi esmatasandi koduhoolduse teenustelt üleminekuks kriisi olukorras koduteenuste osutamisele
Milliseid teenuseid me igapäevaselt teeme; ressursid koduhooldusel; kriisirollid
Vastutaja: Eve East (vallavalitsus) Mehis Luus (vallavalitsus)
Märts
4. Elanikkonna infopäevad: • kriisideks
valmistumine; • kriisivarud;
Infopäevad koostöös Ida päästekeskusega Toila valla erinevates piirkondades: Voka, Toila, Järve küla, Kohtla-Nõmme
Vastutaja: Kristiina Nõmmiste (vallavalitsus) Kaasatud:
Aprill - juuni Füüsilisi infopäevi läbi ei viidud, kuna aastal 2024 olid infopäevad kõikidele
• ohuteavitus; • varjumiskoht,
varjend, kergsuskeskus
partnerina – Ida päästekeskus
piirkondadele korraldatud. Elanikkonna teavitamine kriisiteemadel läbi sotsiaalmeedia on toimunud aastaläbi
6. Lauõppus ja vallamajas asuva kerksuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Täiendavalt valla kriisikomisjoni poolt KEVADMURD 2025 raames tehtud tegevused
Eve East, kristiina Nõmmiste
23.-24.04.2025 Toila valla kriisireguleerimise kompleksõppus omavalitsuse kriisistaabile
I osa: lauaõppuse formaat
II osa: Toila vallamajas asuva kerkuskeskuse toimimine ja toimepidavuse kontroll
Lisatud dokumendid
5. Harjutus-õppus varjumiskoha toimimiseks
Varjumiskoha ettevalmistus Kohtla- Nõmme Koolis. Plaani koostamine
Vastutaja: Hannes Lumiste (vallavalitsus) Kaasatud: Kairi Kuldmets (Ida päästekeskus) Mariliis Oder (Kohtla- Nõmme Kool)
August Tegevust ei toimunud
6. ÄKK õppus Valla haridusasutuste (Toila Gümnaasium, Kohtla-Nõmme Kool- lasteaed ja Voka lasteaed) töötajate
Vastutajad:
Kristiina Nõmmiste
Oktoober 23.-24.04. KEVADMURD õppuse kergsuskesuse
Ei toimunud finantsvahendite ja osapoolte puudumise
õppus Toila Gümnaasiumis (vallavalitsus),
Urmo Kattai (Toila Gümnaasium).
Kaasatud:
kriisikomisjoni liikmed, koostööpartnerid
avamine vallamaja hoones.
tõttu
7. Kriisikomisjoni koosolek Tööplaani 2025 aruande kinnitamine, tööplaani 2026 kinnitamine
Vastutaja:
Eve East (vallavalitsus)
kriiskomisjoni liikmed
November 5.11.2025 kriisikommunikatsioo ni koolitus Toila SPAS
Seoses Toila-Jõhvi valla ühinemisega koosolekut ei toimunud. Tööplaani koostab Jõhvi vald ühiselt
Mehis Luus Kriisikomisjoni aseesimees
Sündmus: ÕPPUS - KEVADMURD 2025 Toila vald
Raport: Raport
Üldinfo
Kriisijuht (kriisimeeskonna juht) Hergo Tasuja Eve East Toila vallavanem
Raporti koostaja Kristiina Nõmmiste sotsiaalkaitse spetsialist
Asukoht (kriisimeeskonna kogunemiskoht) Toila vallavalitsuse saal, Pikk 13a Toila alevik
Raporti koostamise kuupäev 24.04.2025
Olupilt Olukorra kirjeldus Reaalõppus algas kell 10:00. Eelneval päeval oli kokkulepitud, et kriisikomisjon koguneb vallamajja kell 8:00 (nii nagu tööpäev algab, kõik on kohal). Kell 10:00 toimus elektrikatkestus. Töötaja tõi generaatori kell 10:20, generaatoriasukoht Toila sadam (toomine-ühendamine 20 min). Kell 10:20 elekter taastus. Kerksuskeskuses elekter, kanalisatsioon töötab. Internetti ei ole, telefoni ei ole, sest see toimis kaabliga. Toome teise arvuti wi-fi võimalusega. Üleval hoones jäi töösse kõik, ainult osaliselt pistikud ei toiminud. Kuni side katkemiseni internet ja telefon kõik töötas. Kui katkeb ka side, siis alternatiivside pidamist pole. Päästeameti poolt ka saadi kaasuse kirjeldus ning alustati ülesannete lahendamist KRÕP platvormil.
Püstitatud eesmärgid Kerksuskeskuse avamine vallamaja hoones, selle toimimine (ka KOVi kõikide kriitiliste teenuste, sotsiaalteenuste säilitamine, elutähtsate teenuste pakkumine ning haridusasutuste osaline toimimine).
Otsused ja olulised tegevused (kokkuvõte) Soetada alternatiivne sidepidamine. Starlink (kaaluda selle soetamist). Teine arvuti kerksuskeskuse ruumidesse (wifi võimalus).
Probleemid (kokkuvõte) Suur puudus: Puudub alternatiivne sidepidamisteenus. Ehk siis suhtlemine partneritega ei ole tagatud. Juhul kui ukse taha tuleb hulk paanikas inimesi, kes vajavad rahustamist ja infot, pole kerksuskeskuse turvalisuse tagamine läbimõeldud.
Rakendatud korrad, juhised, plaanid (mida kasutatakse olukorra lahendamiseks) Päästeameti juhised, Kriisikomisjoni plaanid ja juhised, haridusasutuste kriisiplaanid.
Sündmuse lahendamisele meeskond KOV kriisimeeskonna liikmed (nimi; roll; kontakt (e-mail; tel)) Osalejad: Eve East vallavanem, kriisijuht tel.5143306)([email protected] Mehis Luus arendusnõunik, kriisijuhi asendaja, IT/side süsteemide toetamine , ([email protected] tel: 5209403) Kristiina Nõmmiste sotsiaalkaitse spetsialist, kommunikatsioon/SITREP ([email protected] tel: 54400586) Hannes Lumiste abivallavanem, kriisimeeskonna liige - info vahetus, kerksuskeskuse avamine (hannes.
, tel:53611017)[email protected]
1
Tauri Hindpere AS Vekanor vee-ettevõte, veemahuti toomine, vesi-kanalisatsiooni toimimine tel: 53038574 Krista Kool hoolekandespetsialist , tel: 53419885)([email protected]
Kaasatud partnerid (asutuse nimi; roll/kaasumise põhjendus; kontaktisik + kontakt (e-mail; tel.)) AS Vekanor vesi- ja kanalisatsioon, Tauri Hindpere juhatuse liige, juht tel: [email protected] 53038574 kaasamise põhjus: ETO
Alternatiivse sideskeemi kirjeldus (SAT andmeside asukohad; SAT tel nr; ESTER kanal + jaama nr; SIGNAL grupi nimi vms) Alternatiivside pidamine puudub
Kommunikatsiooni tegevused Sisekommunikatsioon (kanalite valik; sõnumite sisu) Side olemasolu korral: telefoni teel, sms, e-post. Eeltetetaed kriisikomisjonile, allasutustele ja ETOdele vastavalt kokkulepetele. Alternatiivside puudub. Eelnevad kokkulepped kohtumiste ajagraafiku kohta.
Väliskommunikatsioon (kanalite valik; sõnumite sisu) Eelteade valla meedia (koduleht, FB) oli välja saadetud 23.04.2025. Samuti on inimesi teavitanud riigi meedia. Täna 24.04.2025, kui saime teade, et elekter reaalselt katkes ning side on veel olemas, saame edastada kodulehel ja FBs. Peale side katkemist on ainuke info levitamise võimalus virgatsi abi :) ja infostendid, oma töötajad, kes elavad eripiirkondades, kes voovad sõnumeid edasi. ---- OLULINE TEADE TOILA VALLAVALITSUSELT! Lugupeetud vallaelanikud,
Riigis on aset leidnud ulatuslik elektrikatkestus, mis võib kesta 7 päeva. Lähiajal on suur tõenäosus, et katkeb ka andmesideühendus. Väljas valitsevad keerulised ilmastikuolud. Praeguses olukorras on ülioluline säilitada rahu! Eesti ametiasutused ja elutähtsa teenuse osutajad teevad tihedat koostööd, et tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ja elanike turvalisus. Kasutage säästlikult oma varusid. Hoidke soojust (aknad, uksed kinni, soojad riided selga). Olge valmis osutama abi oma kogukonna liikmetele. Ohutu liikumise võimaluse korral liikuge lähedase juurde, kellel on alternatiivküte. Kerksuskeskus Toila alevikus aadressil Pikk 13a on avatud. Kerksuskeskuses saab valla elanik esmase infot ja nõud ning laadida telefoni.
Me kinnitame, et olukorda jälgitakse pidevalt ja vajadusel võetakse kasutusele täiendavad meetmed. Teie turvalisus on meie prioriteet.
Toila Vallavalitsus
KOV elutähtsate teenuste ülevaade Vesi - kanalisatsioon (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Kerksuskeskuse avamisel oli vee ettevõte kohal. Tõi 1000l mahuti majandusveega kohale. Kerksuskeskuse reovee ärajuhtimine toimib, joogivett tuuakse kohale. Ettevõttel on plaan kriisi reguleerimiseks olemas, aga mitte kirjalikul kujul. Joogiveetöötluse osas on võimalik puhastusprotsessi muuta, osakaalu vähendada, täielikult sulgeda ning tagada vajadusel toorvee olemasolu. Eeldab elektrivarustuse olemasolu (võrk, generaator). Korra 24h jooksul saab tagatud.
2
Reovee puhastusprotsessi ennast on võimalik sulgeda, kuid arvestama peab, et puhasti toimub läbivoolu põhimõttel ning puhastamata reovesi kandub suublasse. Läbivoolu on samuti võimalik tehniliselt sulgeda, kuid toob kaasa vastavate piirkondade uputuse, üleujutuse (reovesi, pinnavesi). Reoveest: Sõltub piirkonnast. Toila alevikus tekib reovett kokku ca 100..160 m3/d. Koos infiltratsiooniga kuni 1000 m3/d. Voka alevikus ca 100..150 m3/d. Kohtla-Nõmmel ca 23 m3/d. Ilmastik ja piirkonna eripära mõjutab oluliselt reovee kogust ja konsistentsi. Avariiväljalasud puuduvad. Valdavalt läbib reovesi reoveepuhastit läbivoolu põhimõttel. Tegemist on väiksemate reoveepuhastitega. Avariiväljalasud on projekteeritud suurpuhastitele. Ülepumpamisjaamad: Toila valla ülepumplad väiksed ning mahuga arvestada ei saa. Ülepumplaid on võimalik töös hoida nii kaua, kuni generaatorid on töökorras ja inimressurssi jagub (töö tsükliliselt). Elektrikatkestuse korral hakkab reovesi kogunema reoveepumplate taha, kui elektrit ei ole ja reoveepumplad ei tööta. Puhastamata reovesi võib sattuda kinnistute keldritesse, tänavatele madalamates piirkondades. Nt Voka alevikus pumbatakse 100% reovett pumplatega, Toilas hinnanguliselt 80% reoveemahust, Kohtla-Nõmmel 100% reoveemahust. Teatavas mahus saab vedada - mahutid, biotiigid, reoveesette tahendusväljakud aadressitel Jõe tn 14, Toila alevik ja Metsa tn 22, Voka alevik. Tõsiste probleemide tekkimisel tuleb eelkõige piirata veevarustust ning panna rõhku esmase joogivee tagamisele (mitte üldkasutav vesi nt majapidamiseks). Generaatorivõimekus täies mahus puudub, aga tsükliliselt saab tagada.
Kaugküte (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Kaugkütte piirkond Toila vallas on Järve küla, see kuulub Kohtla-Järve linna piirkonda ning sealne soojusettevõte on taganud kaugkütte kuni majadeni. Ehk siis probleem on KÜtel. Voka alevikus on gaasiküte lokaalsete katlamajadega. Kui toimub gaasikatkestus, on ka see piirkond soojata. Kohtla- Nõmme on peamiselt ahiküttega piirkond, aga on ka elektriküttega kortereid. Osa inimesi saab liikuda oma lähedaste poole, kellel on alternatiivkütte võimalus. Inimesed, kes jäävad külma ning vajavad abi, saavad pöörduda kerksuskeskusesse info ja abi saamiseks. Meil on kokkulepe Toila SPAga, kellel on võimalus pakkuda ajutist majutust (eelnev kokkulepe, esindaja on ka meie valla kriisikomisjoni liige). SPAl on nii majutuse kui ka toitlustuse võimekus kuu aega järjest.
Teehooldus (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Probleemid: hajaasustus, ei jõuta kõikidesse piirkondadesse. Peateed saavad hooldatud. Kaasata lisaks lepingupartneritele ka nt kogukonna elanikke, kellel on olemas vastav tehniline võimalus.
Objektikaitse korraldus (objekti nimi, kaitse vajaduse põhjendus, tegevus + teostaja) -
Sotsiaalvaldkonna teenuste ülevaade Koduteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) On töötajad, on transport, on küte, aga kui ligipääs puudub (teed pole hooldatud), siis ei pruugita kliendini jõuda. Võimalusel kasutada ühistransporti, kui see liigub. Koduteenus säilib esmavajaduste rahuldamiseks, mitte sellisel kujul nagu praegu. Inimeste juures käiakse edasi. Inimesed korterites, kes jäävad külma, toimetatakse meie ajutisse majutusasutusse (koostöö Toila SPAga).
Väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) valla territooriumil puudub see teenus
Asendushooldusteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) asenduskoduhooldust pole valla territooriumil
Turvakoduteenuse korraldamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) pole valla territooriumil
Vältimatu sotsiaalabi tagamine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Olenevalt inimeste hulgast. Kui tegemist on üksikisikutega, pakume ajutist elupinda, toitu, riideid ning kõike esmavajalikku. Kui tegemist on suurema hulga inimestega, siis on vallal olemas ka evakuatsioonikoht või ajutine majutusasutus.
3
Toimetulekutoetuse maksmine (probleemid, mõjud, lahendused, abivajadus) Tagatud peab olema toimetulekupiir sularahas.
Haridusvaldkonna teenuste ülevaade Tegevusjuhised haridusasutustele tegevuste ümber korraldamiseks HTM juhised, KOV juhised haridusasutustele, haridusasutuste enda juhised ja kriisiplaan. Toila Gümnaasiumis on avatud lastehoid.
Ülevaade kas tegevusjuhiseid jõutakse täita (haridusasutuse nimi; kas suudab tegevused ümber korraldada (EI/JAH) Kohtla-Nõmme Kool ja Lasteaed - ei jõua. Voka lasteaed Naksitrallid - ei jõua (mõlemal puudub generaator jms). Toila Gümnaasium jõuab - kõik olemas. Juhul, kui 14 päeva kooli ei saa kohale tulla, on samuti õppekorraldus tagatud HTM juhiste põhjal ära juba ennem.
Teenuste ristsõltuvus Ristsõltuvuste analüüs ja võimelünkade kaardistus Vesi-ja kanalisatsiooni tagamine- ei saa tagada täielikult Sotsiaalteenused- võivad katkeda osaliselt Teede korrashoid- ei pruugi olla tagatud kõikides piirkondades Haridusasutuste toimimine- ei toimi täies mahus Alternatiivside puudumine Inimressursi puudus
Ristsõltuvuste vähendamise lahendused Kindlate rollide jaotus ning kokkulepped nii kriisimeeskonna liikmetega kui ka valla töötajatega. Alternatiivside teenuse soetus. Kokkulepped kogukonna ettevõtjatega /vabatahtlikega (teede korrashoiu vaates).
Alla laadis: Kristiina Nõmmiste 24.04.2025 14:31
4