Arvamuse edastamine

Erik Janson Teie: 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 15.12.2025 nr 2-7/25-297/2

Arvamuse esitamine Euroopa ärikukrut puudutava EL määruse eelnõu kohta

Austatud Erik Janson

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu ärikukru algatuse osas.

Euroopa Liidu ärikukru määruse järgi on planeeritav digitaalne lahendus ette nähtud

ettevõtlussubjektide (majandustegevuses osalejate) ja riigi ning nende subjektide omavaheliste

(business to government ja business to business) usaldusteenuste (e-allkirjastamine, e-

tembeldamine, ajatembeldamine, tõendite käsitlemine, millele lisandub uue funktsionaalsusena

autentimine ettevõttena) kasutamiseks.

Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku sektori asutustele (public

sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja

autentimine 2) allkirjastamine või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine

või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks

või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

Artikli 3 (41) kohaselt peetakse haldusmenetluse all silmas liidu või riiklikus õiguses määratletud

toimingute jada, mida majandustegevuses osalejad või avaliku sektori asutused peavad tegema

kohustuste täitmiseks, teabe esitamiseks või otsuse, loa või soodustuse saamiseks avaliku sektori

asutuselt haldusfunktsioonide täitmise käigus.

Teadete saatmise ja vastuvõtmise all peetakse silmas „mis tahes teabe, otsuste, taotluste või

kinnituste edastamist avaliku sektori asutuse ja majandusüksuse vahel, majandusüksuste omavahel

või avaliku sektori asutuste omavahel, mis on ette nähtud, nõutud või lubatud liidu või riigisisese

õigusega ning mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi või teavitada adressaati õigustest,

kohustustest või menetluslikest arengutest“ (art. 3 (40)).

Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega

on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide

märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Viidatud sätete kohaselt

peaksid need asutused samuti kasutama ärikukrut, sest elektroonilist allkirjastamist kasutatakse nii

või teisiti, kirjadele vastatakse, riigihankeid korraldatakse. Tuleb järeldada, et ärikukru kasutamise

kohustus pannakse avaliku sektori asutustele sõltumata asutuse töö spetsiifikast ja n-ö ärisuhtluse

osakaalust asutuse tegevuses.

2

Riigihangete registris saavad Eestis mitteregistreeritud EL äriühingud esitada dokumente e-

allkirjastatult ka praegu. Riigikogu Kantseleil ei ole teadaolevalt aastakümneid olnud hangetel

pakkujaid väljapoolt Eestit.

Ärikukru teenust pakuvad erasektori ettevõtjad, kellelt riigiasutus peab lahenduse soetama.

4. detsembril toimunud kaasamisüritusel nimetati võimalikku kulu avaliku sektori asutusele

65 000 eurot esimesel aastal ja viiekohalist summat järgnevatel aastatel. Kuigi need numbrid on

äärmiselt hinnangulised (mõjuhinnangut ei ole tehtud), viitavad need siiski arvestatavale kulule,

mida ei saa pidada mõistlikuks ja kulutõhusaks sellise riigiasutuse seisukohalt, kelle suhtlus ja

toimingud majandustegevuse subjektidega on sekundaarsed. Määruse eelnõu näib eeldavat, et

kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele.

Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide

hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele

asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik.

Lugupidamiseg

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]

Erik Janson Teie: 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 15.12.2025 nr 2-7/25-297/2

Arvamuse esitamine Euroopa ärikukrut puudutava EL määruse eelnõu kohta

Austatud Erik Janson

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu ärikukru algatuse osas.

Euroopa Liidu ärikukru määruse järgi on planeeritav digitaalne lahendus ette nähtud

ettevõtlussubjektide (majandustegevuses osalejate) ja riigi ning nende subjektide omavaheliste

(business to government ja business to business) usaldusteenuste (e-allkirjastamine, e-

tembeldamine, ajatembeldamine, tõendite käsitlemine, millele lisandub uue funktsionaalsusena

autentimine ettevõttena) kasutamiseks.

Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku sektori asutustele (public

sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja

autentimine 2) allkirjastamine või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine

või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks

või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

Artikli 3 (41) kohaselt peetakse haldusmenetluse all silmas liidu või riiklikus õiguses määratletud

toimingute jada, mida majandustegevuses osalejad või avaliku sektori asutused peavad tegema

kohustuste täitmiseks, teabe esitamiseks või otsuse, loa või soodustuse saamiseks avaliku sektori

asutuselt haldusfunktsioonide täitmise käigus.

Teadete saatmise ja vastuvõtmise all peetakse silmas „mis tahes teabe, otsuste, taotluste või

kinnituste edastamist avaliku sektori asutuse ja majandusüksuse vahel, majandusüksuste omavahel

või avaliku sektori asutuste omavahel, mis on ette nähtud, nõutud või lubatud liidu või riigisisese

õigusega ning mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi või teavitada adressaati õigustest,

kohustustest või menetluslikest arengutest“ (art. 3 (40)).

Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega

on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide

märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Viidatud sätete kohaselt

peaksid need asutused samuti kasutama ärikukrut, sest elektroonilist allkirjastamist kasutatakse nii

või teisiti, kirjadele vastatakse, riigihankeid korraldatakse. Tuleb järeldada, et ärikukru kasutamise

kohustus pannakse avaliku sektori asutustele sõltumata asutuse töö spetsiifikast ja n-ö ärisuhtluse

osakaalust asutuse tegevuses.

2

Riigihangete registris saavad Eestis mitteregistreeritud EL äriühingud esitada dokumente e-

allkirjastatult ka praegu. Riigikogu Kantseleil ei ole teadaolevalt aastakümneid olnud hangetel

pakkujaid väljapoolt Eestit.

Ärikukru teenust pakuvad erasektori ettevõtjad, kellelt riigiasutus peab lahenduse soetama.

4. detsembril toimunud kaasamisüritusel nimetati võimalikku kulu avaliku sektori asutusele

65 000 eurot esimesel aastal ja viiekohalist summat järgnevatel aastatel. Kuigi need numbrid on

äärmiselt hinnangulised (mõjuhinnangut ei ole tehtud), viitavad need siiski arvestatavale kulule,

mida ei saa pidada mõistlikuks ja kulutõhusaks sellise riigiasutuse seisukohalt, kelle suhtlus ja

toimingud majandustegevuse subjektidega on sekundaarsed. Määruse eelnõu näib eeldavat, et

kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele.

Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide

hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele

asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik.

Lugupidamiseg

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]

Erik Janson Teie: 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 15.12.2025 nr 2-7/25-297/2

Arvamuse esitamine Euroopa ärikukrut puudutava EL määruse eelnõu kohta

Austatud Erik Janson

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu ärikukru algatuse osas.

Euroopa Liidu ärikukru määruse järgi on planeeritav digitaalne lahendus ette nähtud

ettevõtlussubjektide (majandustegevuses osalejate) ja riigi ning nende subjektide omavaheliste

(business to government ja business to business) usaldusteenuste (e-allkirjastamine, e-

tembeldamine, ajatembeldamine, tõendite käsitlemine, millele lisandub uue funktsionaalsusena

autentimine ettevõttena) kasutamiseks.

Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku sektori asutustele (public

sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja

autentimine 2) allkirjastamine või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine

või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks

või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

Artikli 3 (41) kohaselt peetakse haldusmenetluse all silmas liidu või riiklikus õiguses määratletud

toimingute jada, mida majandustegevuses osalejad või avaliku sektori asutused peavad tegema

kohustuste täitmiseks, teabe esitamiseks või otsuse, loa või soodustuse saamiseks avaliku sektori

asutuselt haldusfunktsioonide täitmise käigus.

Teadete saatmise ja vastuvõtmise all peetakse silmas „mis tahes teabe, otsuste, taotluste või

kinnituste edastamist avaliku sektori asutuse ja majandusüksuse vahel, majandusüksuste omavahel

või avaliku sektori asutuste omavahel, mis on ette nähtud, nõutud või lubatud liidu või riigisisese

õigusega ning mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi või teavitada adressaati õigustest,

kohustustest või menetluslikest arengutest“ (art. 3 (40)).

Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega

on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide

märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Viidatud sätete kohaselt

peaksid need asutused samuti kasutama ärikukrut, sest elektroonilist allkirjastamist kasutatakse nii

või teisiti, kirjadele vastatakse, riigihankeid korraldatakse. Tuleb järeldada, et ärikukru kasutamise

kohustus pannakse avaliku sektori asutustele sõltumata asutuse töö spetsiifikast ja n-ö ärisuhtluse

osakaalust asutuse tegevuses.

2

Riigihangete registris saavad Eestis mitteregistreeritud EL äriühingud esitada dokumente e-

allkirjastatult ka praegu. Riigikogu Kantseleil ei ole teadaolevalt aastakümneid olnud hangetel

pakkujaid väljapoolt Eestit.

Ärikukru teenust pakuvad erasektori ettevõtjad, kellelt riigiasutus peab lahenduse soetama.

4. detsembril toimunud kaasamisüritusel nimetati võimalikku kulu avaliku sektori asutusele

65 000 eurot esimesel aastal ja viiekohalist summat järgnevatel aastatel. Kuigi need numbrid on

äärmiselt hinnangulised (mõjuhinnangut ei ole tehtud), viitavad need siiski arvestatavale kulule,

mida ei saa pidada mõistlikuks ja kulutõhusaks sellise riigiasutuse seisukohalt, kelle suhtlus ja

toimingud majandustegevuse subjektidega on sekundaarsed. Määruse eelnõu näib eeldavat, et

kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele.

Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide

hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele

asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik.

Lugupidamiseg

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]

Erik Janson Teie: 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie: 15.12.2025 nr 2-7/25-297/2

Arvamuse esitamine Euroopa ärikukrut puudutava EL määruse eelnõu kohta

Austatud Erik Janson

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu ärikukru algatuse osas.

Euroopa Liidu ärikukru määruse järgi on planeeritav digitaalne lahendus ette nähtud

ettevõtlussubjektide (majandustegevuses osalejate) ja riigi ning nende subjektide omavaheliste

(business to government ja business to business) usaldusteenuste (e-allkirjastamine, e-

tembeldamine, ajatembeldamine, tõendite käsitlemine, millele lisandub uue funktsionaalsusena

autentimine ettevõttena) kasutamiseks.

Eelnõu artikli 16 (4) kohaselt on ärikukru teenuste kasutamine avaliku sektori asutustele (public

sector bodies) kohustuslik, kui kasutatakse selle nelja funktsiooni: 1) identifitseerimine ja

autentimine 2) allkirjastamine või tembeldamine 3) dokumentide esitamine 4) teadete saatmine

või vastuvõtmine. Nimetatud toimingud peavad olema läbi viidud aruandluskohustuse täitmiseks

või haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

Artikli 3 (41) kohaselt peetakse haldusmenetluse all silmas liidu või riiklikus õiguses määratletud

toimingute jada, mida majandustegevuses osalejad või avaliku sektori asutused peavad tegema

kohustuste täitmiseks, teabe esitamiseks või otsuse, loa või soodustuse saamiseks avaliku sektori

asutuselt haldusfunktsioonide täitmise käigus.

Teadete saatmise ja vastuvõtmise all peetakse silmas „mis tahes teabe, otsuste, taotluste või

kinnituste edastamist avaliku sektori asutuse ja majandusüksuse vahel, majandusüksuste omavahel

või avaliku sektori asutuste omavahel, mis on ette nähtud, nõutud või lubatud liidu või riigisisese

õigusega ning mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi või teavitada adressaati õigustest,

kohustustest või menetluslikest arengutest“ (art. 3 (40)).

Eelnõu ei näe ette erisust avaliku sektori asutustele, kelle suhtlus majandustegevuse subjektidega

on marginaalne, piirdudes eelkõige riigihangete läbiviimise ja võimalike ärisubjektide

märgukirjadele, selgitustaotlustele või teabenõuetele vastamisega. Viidatud sätete kohaselt

peaksid need asutused samuti kasutama ärikukrut, sest elektroonilist allkirjastamist kasutatakse nii

või teisiti, kirjadele vastatakse, riigihankeid korraldatakse. Tuleb järeldada, et ärikukru kasutamise

kohustus pannakse avaliku sektori asutustele sõltumata asutuse töö spetsiifikast ja n-ö ärisuhtluse

osakaalust asutuse tegevuses.

2

Riigihangete registris saavad Eestis mitteregistreeritud EL äriühingud esitada dokumente e-

allkirjastatult ka praegu. Riigikogu Kantseleil ei ole teadaolevalt aastakümneid olnud hangetel

pakkujaid väljapoolt Eestit.

Ärikukru teenust pakuvad erasektori ettevõtjad, kellelt riigiasutus peab lahenduse soetama.

4. detsembril toimunud kaasamisüritusel nimetati võimalikku kulu avaliku sektori asutusele

65 000 eurot esimesel aastal ja viiekohalist summat järgnevatel aastatel. Kuigi need numbrid on

äärmiselt hinnangulised (mõjuhinnangut ei ole tehtud), viitavad need siiski arvestatavale kulule,

mida ei saa pidada mõistlikuks ja kulutõhusaks sellise riigiasutuse seisukohalt, kelle suhtlus ja

toimingud majandustegevuse subjektidega on sekundaarsed. Määruse eelnõu näib eeldavat, et

kõigi avaliku sektori keskne tegevus on seotud äriühingutega, mis ei vasta tõele.

Seetõttu tuleks meie hinnangul välistada määruse kohaldamisalast asutused, kelle funktsioonide

hulka ei kuulu majandustegevuse subjektidele lubade, tõendite jms andmine. Küll võiks nendele

asutustele olla ärikukru kasutamine vabatahtlik.

Lugupidamiseg

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]