Arvamuse edastamine

Hr Erik Janson Riikliku IKT taristu talituse juhataja Justiits- ja Digiministeerium Teie 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1 Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 15.12.2025 nr 6.1-1/181-1

ITL-i tagasiside Euroopa ärikukru määruse ettepaneku kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust ja

anda sisendit Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa ärikukru (European Business Wallet, edaspidi

EBW) määruse ettepanekule.

ITL toetab üldist eesmärki lihtsustada ettevõtete piiriülest digitaalset tegutsemist EL-is. Eesti

ettevõtete vaates on EBW peamine potentsiaal just olukordades, kus praegused protsessid (nt

esindusõiguse kontroll, registriväljavõtete ja tegevuslubade esitamine või ametlike teadete

vahetamine) osutuvad piiriüleselt aeganõudvaks või ebaefektiivseks. Seetõttu on oluline, et EBW

keskenduks üleeuroopalise usaldusraamistiku ja koostalitlusvõime loomisele, mitte liikmesriikide

siseriiklike süsteemide dubleerimisele.

ITL toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada juriidilise isiku digikukru sätted EIDAS2 raamistikust

ning koondada need EBW alla ja luua seeläbi selgem regulatiivne piir füüsilise ja juriidilise isiku

lahenduste vahel. See võimaldaks laiemalt eristada füüsilise isiku poolset juriidilise isiku esindamist,

mis saaks jääda EUDIW skoopi ning pakkuda eraldiseisvat ja unikaalset funktsionaalsust EBW'le, kui

sellised kasutusjuhud leitakse. Samas ei tohiks EBW rakendumine tähendada liikmesriikidele uute

kallite infrastruktuuride kohustuslikku rajamist. Määrus peab võimaldama kasutada riigi

olemasolevaid lahendusi, mille puhul vastavad funktsioonid on juba tagatud.

Eestis on ettevõtteid puudutavad digilahendused küpsed ja usaldusväärsed: äriregister pakub

ajakohastatud andmeid, notarite süsteem tagab juriidilise tõestusväärtusega tehingud ning X-tee

võimaldab turvalist andmevahetust. Nende koosmõju täidab sisuliselt ärikukru rolli.

2

Oluline on, et EBW ei tekitaks vajadust neid süsteeme ümber ehitada ega looks kohustust ehitada

kõrvale riiklikku paralleelset „ärikukrut“. EBW väärtus peaks tekkima just sealt, kus lahendused täna

piiriüleselt puuduvad.

Piiriülese dokumendikasutuse seisukohast on EBW potentsiaal võrreldav tänase apostilliga –

dokument peab olema teises jurisdiktsioonis kohe kasutatav ning usaldusväärne. Selle toimimiseks

vajab määrus täpsust, kellel on volitus väljastada „verified credential“ tüüpi tõendeid ning kuidas

tagatakse ettevõtte elukaare (asutamine, ühinemised, likvideerimine) korrektne ja ühtne kajastus.

Eesti notaritel ja registritel on siin tugev digipõhine võimekus, mis võiks anda väärtusliku panuse

euroopaülese mudeli kujundamisel.

Määruse ettepanek sisaldab ka avaliku sektori asutuste kohustust hakata EBW kaudu vastu võtma

ettevõtete dokumente ja esitatud teavet. Eesti kontekstis tekib siinkohal küsimus, kas ja kuivõrd

kattuvad EBW funktsioonid riikliku postkasti ning keskse teabeedastuse lahendusega, mille

arendamine on riigis juba käimas. Oluline on vältida kahe paralleelse kanali loomist või olukorda, kus

EBW kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu loomisel oleva postkastilahenduse ümberehitamist.

ITL leiab, et EBW tuleks rakendada etapiviisiliselt ning alustada selgelt piiritletud ja kõrge väärtusega

kasutusjuhtudest: esindusõiguse piiriülene tõendamine, registridokumentide esitamine teises riigis

ning ametlike teadete ühtne edastamine üle piiri. Need lahendaksid reaalseid probleeme, ilma et

liikmesriigid peaksid tegema mastaapseid siseriiklikke ümberkorraldusi

Kokkuvõttes toetab ITL EBW eesmärki tugevdada Euroopa ühisturu toimimist, kuid peab Eesti

seisukohast oluliseks, et lahendused oleksid praktilised, standardipõhised, mitte-dubleerivad ning

arvestaksid liikmesriikide olemasolevaid toimivaid süsteeme. EBW peaks andma Eesti ettevõtetele

selget piiriülest väärtust ega tohi muutuda kohustuslikuks lisakihiks siseriiklikult. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]

Hr Erik Janson Riikliku IKT taristu talituse juhataja Justiits- ja Digiministeerium Teie 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1 Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 15.12.2025 nr 6.1-1/181-1

ITL-i tagasiside Euroopa ärikukru määruse ettepaneku kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust ja

anda sisendit Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa ärikukru (European Business Wallet, edaspidi

EBW) määruse ettepanekule.

ITL toetab üldist eesmärki lihtsustada ettevõtete piiriülest digitaalset tegutsemist EL-is. Eesti

ettevõtete vaates on EBW peamine potentsiaal just olukordades, kus praegused protsessid (nt

esindusõiguse kontroll, registriväljavõtete ja tegevuslubade esitamine või ametlike teadete

vahetamine) osutuvad piiriüleselt aeganõudvaks või ebaefektiivseks. Seetõttu on oluline, et EBW

keskenduks üleeuroopalise usaldusraamistiku ja koostalitlusvõime loomisele, mitte liikmesriikide

siseriiklike süsteemide dubleerimisele.

ITL toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada juriidilise isiku digikukru sätted EIDAS2 raamistikust

ning koondada need EBW alla ja luua seeläbi selgem regulatiivne piir füüsilise ja juriidilise isiku

lahenduste vahel. See võimaldaks laiemalt eristada füüsilise isiku poolset juriidilise isiku esindamist,

mis saaks jääda EUDIW skoopi ning pakkuda eraldiseisvat ja unikaalset funktsionaalsust EBW'le, kui

sellised kasutusjuhud leitakse. Samas ei tohiks EBW rakendumine tähendada liikmesriikidele uute

kallite infrastruktuuride kohustuslikku rajamist. Määrus peab võimaldama kasutada riigi

olemasolevaid lahendusi, mille puhul vastavad funktsioonid on juba tagatud.

Eestis on ettevõtteid puudutavad digilahendused küpsed ja usaldusväärsed: äriregister pakub

ajakohastatud andmeid, notarite süsteem tagab juriidilise tõestusväärtusega tehingud ning X-tee

võimaldab turvalist andmevahetust. Nende koosmõju täidab sisuliselt ärikukru rolli.

2

Oluline on, et EBW ei tekitaks vajadust neid süsteeme ümber ehitada ega looks kohustust ehitada

kõrvale riiklikku paralleelset „ärikukrut“. EBW väärtus peaks tekkima just sealt, kus lahendused täna

piiriüleselt puuduvad.

Piiriülese dokumendikasutuse seisukohast on EBW potentsiaal võrreldav tänase apostilliga –

dokument peab olema teises jurisdiktsioonis kohe kasutatav ning usaldusväärne. Selle toimimiseks

vajab määrus täpsust, kellel on volitus väljastada „verified credential“ tüüpi tõendeid ning kuidas

tagatakse ettevõtte elukaare (asutamine, ühinemised, likvideerimine) korrektne ja ühtne kajastus.

Eesti notaritel ja registritel on siin tugev digipõhine võimekus, mis võiks anda väärtusliku panuse

euroopaülese mudeli kujundamisel.

Määruse ettepanek sisaldab ka avaliku sektori asutuste kohustust hakata EBW kaudu vastu võtma

ettevõtete dokumente ja esitatud teavet. Eesti kontekstis tekib siinkohal küsimus, kas ja kuivõrd

kattuvad EBW funktsioonid riikliku postkasti ning keskse teabeedastuse lahendusega, mille

arendamine on riigis juba käimas. Oluline on vältida kahe paralleelse kanali loomist või olukorda, kus

EBW kasutuselevõtt nõuab riigilt praegu loomisel oleva postkastilahenduse ümberehitamist.

ITL leiab, et EBW tuleks rakendada etapiviisiliselt ning alustada selgelt piiritletud ja kõrge väärtusega

kasutusjuhtudest: esindusõiguse piiriülene tõendamine, registridokumentide esitamine teises riigis

ning ametlike teadete ühtne edastamine üle piiri. Need lahendaksid reaalseid probleeme, ilma et

liikmesriigid peaksid tegema mastaapseid siseriiklikke ümberkorraldusi

Kokkuvõttes toetab ITL EBW eesmärki tugevdada Euroopa ühisturu toimimist, kuid peab Eesti

seisukohast oluliseks, et lahendused oleksid praktilised, standardipõhised, mitte-dubleerivad ning

arvestaksid liikmesriikide olemasolevaid toimivaid süsteeme. EBW peaks andma Eesti ettevõtetele

selget piiriülest väärtust ega tohi muutuda kohustuslikuks lisakihiks siseriiklikult. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]