Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 5.11.2025 nr 8-3/8914-1
[email protected] Meie: 11.12.2025 nr 3-1/23-1
Arvamus Vabariigi Valitsuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) organitele (ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus ja aukohus) on kohtutäituri seaduse ja ka teiste seadustega pandud haldusjärelevalve teostamise kohustus Koja liikmete ja usaldusisikute ameti- ja kutsetegevuse üle. Koda on haldusjärelevalvete läbiviimisel lähtunud põhimõttest, et haldusjärelevalve ei ole mitte rikkumise ja rikkuja süü tuvastamisele suunatud menetlus, vaid ameti- või kutsetegevuse riski tuvastamisele, mõju hindamisele ja riski ilmnemist soodustavate tingimuste kirjeldamisele ja edasisele vältimisele. Koda toetab VTK-s kavandatud suunda muuta haldusjärelevalve regulatsiooni eesmärgiga tegeleda senisest enam probleemide ennetava juhtimise ja ärahoidmisega.
Normatiivselt on riigil põhiseaduse § 14 järgi kohustus luua isikute põhiõiguste kaitseks kohased menetlused.1 Faktiliselt on isikul kaitseõigusest tulenevalt õigus nõuda riigi aktiivset sekkumist ja riigil on kohustus võtta tarvitusele vastavad abinõud kolmanda isiku suhtes. Sealjuures on isikul õigus nõuda riigilt seda, et riik looks vastavad asutused ja annaks neile asutustele piisavad volitused, et nendel asutustel oleks võimalik faktiliselt isiku põhiõigusi kaitsta. Koda peab seepärast oluliseks, et haldusjärelevalve korraldamise kontseptsioonis oleks käsitletud ka haldusjärelevalve teostaja vastutuse sisu ja ulatus olukorras, kus haldusjärelevalvet ei teostata piisavalt ulatuslikult, rangelt või on see muul moel ebakohane nii, et haldusjärelevalve all olev isik või institutsioon rikub isiku põhiõigusi. Arusaadavalt lasub otsene vastutus põhiõiguste rikkujal, kuid peab olema ka mõjus meede, mis sunniks haldusjärelevalveülesannet korrektselt täitma. Haldusjärelevalveorgan saab vastutada vaid sellises ulatuses, mida tal on pädevus kontrollida (vastutusala ei saa olla laiem kontrolliulatusest).
Koda teeb ettepaneku täiendada haldusjärelevalve korraldamise kontseptsiooni ka õigusvaldkonna vabakutset kandvate isikute ameti- ja kutsetegevuse üle haldusjärelevalve teostamise eriosaga. Avalik-õigusliku isikuks olev Koda ei ole Vabariigi Valitsuse seaduse reguleerimisalas, mistõttu tuleb haldusjärelevalve õigusnormid sätestada valdkondlikes seadustes (kohtutäituri seadus, pankrotiseadus, saneerimisseadus, füüsilise isiku maksejõuetuse seadus).
Kojale pandud haldusjärelevalve korraldus on seaduste mitmekordse muutmise ja riigivõimuasutuste institutsionaalsete ümberkorralduste tulemusel kujunenud fragmentaarseks – kohati valitseb institutsioonidevaheline dubleerimine, järelevalve vastutus on määratlemata, haldusjärelevalves rakendatavate meetmete komplekt ei ole vastavuses haldusjärelevalvele seatud eesmärkide tõhusa saavutamise põhimõttega jms. Koda on selle kohta esitanud justiits- ja digiministrile põhjalikuma õigusliku ja praktilise analüüsi 25.02.2025 kirjas nr 3-1/17-3.
Koda kinnitab valmisolekut teha igakülgset koostööd ning osaleda aktiivselt kirjeldatud küsimustes lahenduse väljatöötamise protsessis pakkudes erialast teadmist ja praktilist kogemust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619