Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine

EELNÕU 08.12.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Vanglatega seotud justiitsministri määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 8 lõike 1, § 11 lõike 1, § 311 lõike 2, § 66 lõike 11, § 75 lg

42, § 75 lõike 6 ja § 105 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 21 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, mis peab olema eelnevalt kooskõlastatud Justiits-

ja Digiministeeriumiga. Justiits- ja Digiministeeriumiga ei pea kooskõlastama kaitsja ega sellise isiku

luba, kellele on antud pikaajaline sissepääsuluba“;

2) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku, “

tekstiosaga „isikut, kelle nimetab ametisse Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna

asekantsler, “.

§ 2. Justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise

kord“ muutmine

Justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määruses nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvis 5 asendatakse tekstiosa „kinnipeetava isikliku toimiku andmetega“ tekstiosaga

„kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi

vangiregister) esitatud andmetega“;

2) paragrahvi 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) vabastamisdokument ei ole digitaalselt allkirjastatud, selle digitaalallkiri ei ole kehtiv või selle on

digitaalselt allkirjastatuna saatnud asutus, kes ei ole otsust teinud;“;

3) paragrahvi 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 punktis 4 asendatakse tekstiosa „isikliku toimiku andmetega“ tekstiosaga „andmetega

vangiregistris“;

12.12.2025 nr 22

2

5) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:

㤠8. Vabastamisdokument tehakse vabastatavale isikule viivitamata teatavaks elektroonselt selleks

ettenähtud tehnikavahendi kaudu või suuliselt vanglateenistuse ametniku poolt.“;

6) paragrahvis 9 asendatakse tekstiosa „isiklikule toimikule“ sõnaga „vangiregistrisse“;

7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Kinnipeetava vanglast vabastamisel karistusaja lõppedes antakse talle vanglast vabastamise

õiend (edaspidi vabastamisõiend), kui tal puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv isikut tõendav

dokument. Vangla ei anna isikule vabastamisõiendit, kui:

1) isik vabaneb arestikandmisest;

2) isik suunatakse vanglast ajutiselt teise asutusse ja tema karistusaeg jätkub; 3) isik suunatakse välisriiki ajutise loovutusega ja tema karistusaeg jätkub.“;

8) paragrahvi 111 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „määratud isiku“ tekstiosaga „määratud

vanglateenistuja“;

9) paragrahvis 16 asendatakse tekstiosa „kolm kuud“ tekstiosaga „üks aasta“;

10) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Kinnipeetava vanglast vabastamisel küsib ametnik temalt suuliselt isikuandmeid ja võrdleb neid

vangiregistri andmetega. Fotot ja eritunnuste kirjeldust võrreldakse kinnipeetavaga.“;

11) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Kinnipeetava vanglast vabastamisel antakse talle tema isikut tõendavad dokumendid, mille

kätteandmise kohta teeb ametnik märke vangiregistrisse. Kui kinnipeetaval on vanglast vabastamise

hetkel olemas paberkandjal isiklik toimik, kinnitab ta isiklike dokumentide kättesaamist oma allkirjaga

toimiku tagumise kaane siseküljel.“;

12) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21. Kui kinnipeetaval puudub vanglast vabastamise hetkel isikut tõendav dokument, antakse talle

vabastamisõiend, mille ta kinnitab allkirjaga.“;

13) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahv 23 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23. Ametnik teeb kinnipeetava vabastamise järel viivitamata vastava sissekande vangiregistrisse.“;

15) paragrahvis 231 asendatakse arv „12,79“ arvuga „15“, arv „22,37“ arvuga „25“ ja arv „31,96“ arvuga

„35“;

16) paragrahvis 244 asendatakse tekstiosa „isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel“ tekstiosaga

„kinnipidamise dokumendil“;

17) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale annab tema soovil tagantjärele vabastamisõiendi

vanglateenistuse ametnik, kui isikul puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv isikut tõendav

dokument.“;

3

18) paragrahv 28 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Vabastamisõiendi kaotamise korral annab ametnik vabastatule tema kirjaliku taotluse alusel

tõendi vanglas viibimise kohta.“;

19) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 11 tekst

sõnastatakse järgmiselt:

“Teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanded on õigusrikkumiste ennetamine, avastamine, tõkestamine

ja menetlemine, kui õigusrikkumise on toime pannud vangla territooriumil viibiv isik või vanglas kinni

peetav isik, kes ei ole vanglateenistuja, samuti kriminaalteabe kogumine ja analüüsimine ning

jälitustegevuse korraldamine.“.

§ 4. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 9 tekst sõnastatakse

järgmiselt:

„Teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanded on õigusrikkumiste ennetamine, avastamine, tõkestamine

ja menetlemine, kui õigusrikkumise on toime pannud vangla territooriumil viibiv isik või vanglas kinni

peetav isik, kes ei ole vanglateenistuja, samuti kriminaalteabe kogumine ja analüüsimine ning

jälitustegevuse korraldamine.“.

§ 5. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muutmine

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 232 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kinnipeetav, kellel puudub 2025. aasta 1. oktoobri seisuga rahvastikuregistrijärgne elukoht Eestis,

paigutatakse § 5 lõike 2 punkti 4 alusel ümber Tallinna Vanglasse hiljemalt 2026. aasta 30.

septembriks.“.

§ 6. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 11 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „statsionaaris,“ tekstiosaga „meditsiinilistel

näidustustel ja tervishoiutöötaja korraldusel kambris või“;

3) paragrahvi 521 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „Eesti“ tekstiosaga „, Euroopa Inimõiguste

Kohtu“;

4) paragrahvi 741 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „vangla tervishoiutöötaja“ tekstiosaga

„tervishoiutöötaja“;

5) lisas 6 asendatakse sõna „ametniku“ sõnaga „vanglateenistuja“.

4

§ 7. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 10 tekst

sõnastatakse järgmiselt:

„Teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanded on õigusrikkumiste ennetamine, avastamine, tõkestamine ja menetlemine, kui õigusrikkumise on toime pannud vangla territooriumil viibiv isik või vanglas kinni peetav isik, kes ei ole vanglateenistuja, samuti kriminaalteabe kogumine ja analüüsimine ning jälitustegevuse korraldamine.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga ajakohastatakse kinnipeetavate vanglast vabastamisega seotud sätteid. Samuti

muudetakse kinnipeetavatele kambrivälise vaba aja andmise sätteid, täiendatakse kinnipeetavatele

lubatud veebilehtede loetelu, täpsustatakse vangla teabe- ja uurimisosakonna ülesandeid ning

muudetakse vanglate sisemist töökorraldust puudutavaid sätteid.

Eelnõu ei sea uusi kohustusi ega nõudeid ettevõtjatele, vabaühendustele ja inimestele ning ei

kasvata ka olemasolevaid kohustusi, mistõttu puudub muudatustel mõju halduskoormusele.

Määrusega muudetakse järgmisi justiitsministri määrusi:

1) justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3;

2) justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“

avaldamismärkega RT I, 11.02.2022, 7;

3) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 5;

4) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 7;

5) justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ avaldamismärkega RT I,

26.03.2025, 6;

6) justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7;

7) justiitsministri 13. juuni 2006. a määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna

nõunik Helina Kasvandik ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse määruse „Järelevalve

korraldus vanglas“ punkti, mis reguleerib kohustust kooskõlastada salvestusseadmete vanglasse

kaasavõtmine teatud juhtudel Justiits- ja Digiministeeriumiga. Paragrahvis 2 muudetakse määrust

„Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“, kuna paljud sätted ei ole enam ajakohased ega vasta

kehtivale praktikale. Paragrahvidega 3, 4 ja 7 täiendatakse vanglate põhimäärusi seoses teabe- ja

uurimisosakonna ülesannetega. Paragrahviga 6 luuakse alus selliste kinnipeetavate

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, kellel puudub 2025. aasta 1. oktoobri seisuga

rahvastikuregistris elukoht Eestis. Paragrahvis 7 muudetakse määruse „Vangla sisekorraeeskiri“

sätteid, mis puudutavad kinnipeetavate vaba aega osakonnas. Samuti täiendatakse internetilehtede

loetelu Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite lehega.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 21 lõiget 6 selliselt, et

edaspidi võib sama paragrahvi lõigetes 3–5 nimetamata isik vanglasse kaasa võtta

salvestusseadme, kaasaskantava arvuti ja digitaalse andmekandja ning neid vangla territooriumil

kasutada vangla direktori või tema määratud ametniku loal ning selleks ei ole vaja Justiits- ja

Digiministeeriumi kooskõlastust. Muudatusega laiendatakse vangla otsustuspädevust ning Justiits-

ja Digiministeeriumi kooskõlastus ei ole praktikas enam vajalik. Muudatus aitab kaasa bürokraatia

ja halduskoormuse vähendamisele. Eelnõuga täiendatakse ka isikute loetelu, keda ei otsita edaspidi

vanglasse sisenedes läbi. Nendeks on kõik isikud, kelle nimetab ametisse Justiits- ja

Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler.

Eelnõu § 2 punktidega 1–19 muudetakse määruse „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“

sätteid, kuna praktika on ajas muutunud ja õigusnorm on vaja viia vastavusse tegeliku olukorraga.

Määruses muudetakse läbivalt osa, mis on seotud isikliku toimiku andmetega. Kuna isiklikke

toimikuid vanglas enam ei avata, kantakse kõik andmed vangiregistrisse, mistõttu täpsustatakse ka

määrust.

Määrusega muudetakse vabastamisdokumendi ja vabastamisõiendi kätteandmise sätteid. Kuna

praktikas tehakse vabastamisdokument isikule teatavaks allkirja vastu viivitamata elektroonselt

selleks ettenähtud tehnikavahendi kaudu või suuliselt vangla ametniku poolt, siis muudetakse

vastavalt praktikale ka määruse sätteid. Kuna senine määruse sõnastus jätab mulje, justkui

kinnipeetavale väljastatakse vabanemisel alati vabastamisõiend, täpsustatakse määrust

selgitusega, et vangla annab kinnipeetavale vabastamisõiendi üksnes juhul, kui tal puudub

rahvastikuregistris kehtiv isikut tõendav dokument. Vabastamisõiendit ei anta, kui isik vabaneb

arestikandmisest, isik suunatakse vanglast ajutiselt teise asutusse ja tema karistusaeg jätkub, isik

suunatakse välisriiki ajutise loovutusega ja tema karistusaeg jätkub või kui isikul on

rahvastikuregistri andmete alusel kehtiv isikut tõendav dokument olemas. Vabastamisõiendile

kantav otsevaates foto ei tohi olla edaspidi vanem kui üks aasta. Määrusega ajakohastatakse ka

kinnipeetava vabanemise protsessi puudutavaid sätteid, et need vastaksid kehtivale praktikale.

Vangistusseaduse § 75 lõike 4 kohaselt makstakse kinnipeetavale vabastamisel välja tema

isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud

raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on toetusemäärast väiksem, siis makstakse

kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe

ulatuses. Vanglast vabastamise määruses muudetakse eelnimetatud toetuste määrasid. Praegu

kehtivad tasud on pärit krooniajast, need on kroonidest eurodeks konverteeritud ja neid pole

vahepeal muudetud. Seetõttu on asjakohane ümardada toetusemäärad ülespoole.

Eelnõu §-dega 3, 4 ja 7 muudetakse kõikide vanglate põhimäärusi ning täpsustatakse teabe- ja

uurimisosakonna pädevust. Selgemalt tuuakse välja, et teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanne on

õigusrikkumiste ennetamine, avastamine, tõkestamine ja menetlemine, kui õigusrikkumise on toime

pannud vangla territooriumil viibiv isik või vanglas kinni peetav isik, kes ei ole vanglateenistuja. Seni

ei ole olnud piisavalt selgelt mõistetav, kelle ülesanne on vanglas tööd tegevate isikute vangla

territooriumil toime pandud rikkumiste menetlemine, kui tegemist ei ole vanglateenistujaga.

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse täitmisplaani rakendussätte kinnipeetavate ümberpaigutamise

osa. Kehtivate sätete järgi paigutati kinnipeetavad, kellel ei olnud rahvastikuregistris elukohta Eestis

ja keda ei olnud 2025. aasta 1. aprilliks vanglasse paigutatud, edaspidi Viru Vangla asemel Tallinna

Vanglasse. Kõik kinnipeetavad, kes selleks ajaks olid vanglasse paigutatud, jäid edasi karistust

kandma samasse vanglasse. Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus otsustada kinnipeetavate

vanglates paiknemise üle. Kuna kõik isikud, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht Eestis,

paigutatakse Tallinna Vanglasse, on mõistlik paigutada ka ülejäänud § 5 lõike 2 punktile 4 vastavad

kinnipeetavad Tallinna Vanglasse. Muudatusega paigutatakse Tallinna Vanglasse kinnipeetavad,

kes 2025. aasta 1. oktoobri seisuga tuleks § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt paigutada Tallinna

Vanglasse. 2025. aasta 1. oktoobri seisuga on selliseid isikuid vanglates kaheksa.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse vangla sisekorraeeskirja sätteid. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks

lause, mille kohaselt peab kinnipeetavale ettenähtud kambrivälist vaba aega nädalas olema

keskmiselt vähemalt neli tundi päeva kohta, kui ta on hõivatud taasühiskonnastavate tegevustega.

Vangla eesmärk on suunata kinnipeetavad õiguskuulekale teele ja üheks mõjutusvahendiks on

taasühiskonnastavad tegevused. Vangla eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele võimalikult palju

taasühiskonnastavaid tegevusi, mille arvelt jääb vähemaks kinnipeetavate kambrivälist aega oma

osakonnas. Vanglatel ei ole alati võimalik pakkuda igale taasühiskonnastavas tegevuses osalejale

nelja tundi kambrivälist vaba aega osakonnas, kuna taasühiskonnastavate tegevuste aeg on aja

jooksul pikenenud. Edaspidi ei ole vanglatel kohustust tagada taasühiskonnastavate tegevustega

hõivatud isikutele vaba aega summeeritult neli tundi päeva kohta, vaid nimetatud aeg sisaldub juba

taasühiskonnastavates tegevustes. Kambrivälist vaba aega annab vangla sellisele kinnipeetavale

edaspidi vastavalt võimalusele, kuid vangla peab tagama, et kinnipeetav ei jääks ilma õigustest, mis

kaasnevad osakonna piires vabalt liikumisega, nt helistamisest.

Punktiga 2 täiendatakse määruse § 8 lõike 4 loetelu. Edaspidi ei ole kinnipeetaval kambrivälise

liikumise õigust ka juhul, kui ta viibib kambris meditsiinilistel näidustustel ja meediku korraldusel.

Selline olukord võib olla nt, kui isik saabub vanglasse ja meedik tuvastab tal suitsiidiriski. Vastavalt

suitsiidiennetuse standardile tuleb selline isik jätta videovalve alla, mistõttu ei ole võimalik tagada

talle kambrivälist aega. Samuti võib selliseks juhtumiks olla olukord, kui vanglasse saabunud või

juba pikemalt vanglas viibinud kinni peetaval isikul on ilmselged haigustunnused. Senikaua, kui pole

veendumust, et ta pole nakkusohtlik, peab olema vanglal võimalik teda lühiajaliselt isoleerida. Ka

siis, kui kinni peetaval isikul diagnoositakse mõni nakkav haigus (nt sügelised, tuulerõuged jms) või

parasiidid (peatäid, kubemetäid jms), tuleb ta nakkuse või parasiitide leviku vältimiseks teistest

isoleerida. Muudatus annab võimaluse isoleerida kinnipeetav määruse alusel, ilma haldusakti

koostamata.

Punktiga 3 täiendatakse kinnipeetavatele ligipääsetavate veebilehtede loetelu Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahendite veebilehega. Kinnipeetavatel on ka praegu võimalus nimetatud lehte külastada,

kuid määruses ei ole seda praegu nimetatud. Muudatus tehakse, et õigusakti sätted oleksid

kooskõlas praktikaga.

Punktiga 4 asendatakse kehtiva määruse § 741 lõike 1 punktis 3 sõnad „vangla tervishoiutöötaja“

sõnaga „tervishoiutöötaja“. Muudatus on seotud 1. juulil 2024 jõustunud tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1, mille

kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Seega enam ei ole vanglates

tööl oma tervishoiutöötajaid, vaid tervishoiuteenust saab tervishoiuteenuse osutajalt.

Tervishoiuteenuse osutajad pakuvad tervishoiuteenust kinnipeetavatele, aga mitte kokkusaajatele.

On vaja muuta punkti 3 sõnastust, kuna vanglal oma tervishoiutöötajaid enam ei ole ning kui

kokkusaaja vajab tervishoiuteenust, tuleb sellega tegeleda nagu väljaspool vanglat ehk vajadusel

kutsuda kiirabi.

Punktiga 5 muudetakse lisa 6, mis kehtestab paki saatmise taotluse vormi. Kui praegu sätestab

lisa 6, et paki vastuvõtmise taotluse allkirjastab ametnik, siis edaspidi võib seda teha

vanglateenistuja, st ka töötajad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

1. Sihtgrupp

a. Määrused avaldavad mõju vanglateenistujatele.

b. Määruse „Täitmisplaan“ muudatus avaldab mõju kinnipeetavatele, kes viiakse üle

Tallinna Vanglasse.

c. Määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ muudatused avaldavad mõju kinnipeetavatele, kelle

vaba aega osakonnas edaspidi ei summeerita.

a) Mõju vanglatele ja nende teenistujatele

1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 699 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-cae1f59df8d5/tervishoiuteenuste-korraldamise- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

Määrustes tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige vanglaid. Muudatused aitavad kaasa vangla

sujuvamale töökorraldusele ega too kaasa olulist kohanemisvajadust. Määrused mõjutavad küll

kõiki teenistujaid, kes muudetavate sätetega seotuga kokku puutuvad, kuid ametnikud ei pea

muudatuste tulemusena oma tegevust oluliselt muutma. Samuti ei too muudatused kaasa uusi

kohustusi. Pädevusnormi muutmine annab vangla direktorile võimaluse otsustada ise või määratud

inimese kaudu salvestusseadmete vanglasse lubamise üle, mis omakorda vähendab üldist

bürokraatiat. Pädevuse täpsustamine ei avalda mõju isikutele, kes vastavat luba taotlevad, kuna

pädevusnormid ei mõjuta otsust, kas isikule luba antakse või ei anta. Teabe- ja uurimisosakonna

põhiülesannete täpsustamine aitab ametnikel selgemalt mõista enda ülesannete piire ning on seega

positiivse mõjuga.

Määruse „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ muutmine ei too samuti kaasa olulist

kohanemisvajadust, kuna valdav osa muudatusi praktikas juba toimivad ja on tehtud üksnes

määruse ajakohastamise eesmärgil. Samuti ei too need kaasa uusi kohustusi. Kuna mitmed

tegevused on digitaliseeritud ja andmed kantakse vangiregistrisse, aitavad muudatused kaasa

protsesside sujuvamale toimimisele.

Täitmisplaani muudatusega kaasneb kaheksa kinnipeetava ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse

hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks. Kuna saatmised on vangla igapäevane tööülesanne ja

ümberpaigutatavate kinnipeetavate arv on väike, ei too see kaasa lisaressursi vajadust. Toiming on

ühekordne. Tallinna Vanglale kinnipeetavate lisandumine suurt mõju ei avalda, kuna nende arv ei

ole suur ning kinnipeetavate vastuvõtmine ja karistuse täideviimine on vangla igapäevane kohustus.

Vanglaid mõjutab positiivselt muudatus, mille kohaselt ei pea enam summeerima kinnipeetavate

kambrivälist vaba aega, kui isik on hõivatud taasühiskonnastavate tegevustega.

Taasühiskonnastavate tegevuste arvu suurenedes on vanglal keeruline pidada ajaarvestust iga

kinnipeetava kohta ja tagada talle minuti täpsusega summeeritult neli tundi vaba aega päeva kohta

nädalas. Vanglatel on edaspidi võimalik tagada kambrivälist vaba aega vastavalt võimalustele, mis

hoiab ära probleemid ajapuuduse ja -arvestusega.

Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju vanglatele kokkuvõttes ebaoluline.

b) Mõju kinnipeetavatele

Kinnipeetavatele, kellel puudub 2025. aasta 1. oktoobri seisuga rahvastikuregistrijärgne elukoht

Eestis, avaldab mõju täitmisplaani muudatus, mille tulemusena paigutatakse nad ümber Tallinna

Vanglasse. Uude vanglasse paigutamise tõttu ei pea isikud kohandama oma käitumist, ei ole vaja

kohanemist soodustavat tegevust. Kinnipeetav peab küll tutvuma vanglas kehtiva kodukorraga, kuid

sellega kohanemisega ei kaasne eeldatavasti olulisi raskusi. Kuna tegemist on Eesti kõige uuema

ja modernsema vanglaga, võib pidada uusi elutingimusi paremaks.

Kinnipeetavatele, kes on hõivatud taasühiskonnastavate tegevustega, võib avaldada mõju vangla

sisekorraeeskirja muudatus, mille kohaselt ei summeerita enam nende kambrivälist vaba aega

nädalas. Kuigi muudatus võib tunduda kinnipeetavatele negatiivne, on sellised

taasühiskonnastavad tegevused nagu huviringis osalemine, programmid ja muud aktiivsed

tegevused samuti aeg, mis ei nõua kambris viibimist. Kuna vangla eesmärk on kinnipeetavatele

pakkuda võimalikult palju kambrivälist tegevust, on tehtav muudatus eesmärgipärane ja mõistlik.

Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju vanglatele kokkuvõttes ebaoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seoses kulusid ei teki ja eeldatavad tulud puuduvad.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua lisategevusi ega rakendamiseks üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks, kuna määruses

kavandatud muudatused puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad on

määruste muudatustest teadlikud.