| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 11-2/1321-1 |
| Registreeritud | 15.12.2025 |
| Sünkroonitud | 16.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11 Lõimumispoliitika kavandamine ja rakendamine |
| Sari | 11-2 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes |
| Toimik | 11-2/2025 Kirjavahetus kultuurilise mitmekesisuse ning lõimumispoliitika kavandamise ning rakendamise küsimustes |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | H. K. |
| Saabumis/saatmisviis | H. K. |
| Vastutaja | Margit Kajak (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 06:59:56 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: NarvaRokib 2026 – ametlik strateegilise partneri pöördumine Kultuuriministeeriumile
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud minister Heidy Purga,
Lugupeetud asekantsler Eda Silberg,
Lugupeetud nõunik Anne-Ly Reimaa,
Lugupeetud osakonnajuhataja Diana Loorents,
Saadan Teile manusena NarvaRokib 2026 ametliku strateegilise partneri pöördumise, mille eesmärk on tutvustada Kultuuriministeeriumile festivali visiooni, kultuuripoliitilist ja regionaalset mõju ning pakkuda välja koostöömudel, mis ühendab ministeeriumi, Kultuurkapitali, Euroopa Liidu programmid ja Ida-Virumaa arengufondid.
NarvaRokib 2026 ei ole üksnes festival, vaid laiem kultuuriline ja ühiskondlik projekt, mille keskmes on:
kultuuriline mitmekesisus ja integratsioon,
Ida-Virumaa kui loovuse ja uuenemise piirkonna toetamine,
Eesti kultuuri nähtavuse tõstmine Euroopa Liidu idapiiril.
Soovime alustada ministeeriumiga arutelusid, et leida parim viis, kuidas riik saaks strateegilise partnerina toetada festivali elluviimist ja rahvusvaheliste rahastusallikate kaasamist.
Oleme valmis kohtumiseks Teile sobival ajal ning esitama täiendavat infot kõigi pöördumises käsitletud teemade kohta.
Lugupidamisega,
Hanno Kindel
NarvaRokib 2026
E: [email protected]
M: +372 515 5650
NARVAROKIB 2026
Kuupäev: 08 / 12 / 2025
AMETLIK STRATEEGILISE PARTNERI PAKKUMUS
Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile
Adressaadid: • Minister Heidy Purga • Mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg • Kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anne-Ly Reimaa • Kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Diana Loorents
1. Ametlik pöördumine
Lugupeetud minister Heidy Purga, Lugupeetud asekantsler Eda Silberg, Lugupeetud nõunik Anne-Ly Reimaa, Lugupeetud osakonnajuhataja Diana Loorents, Lugupeetud Kultuuriministeeriumi meeskond,
NarvaRokib 2026 korraldusmeeskond esitab Teile käesoleva ametliku strateegilise partnerluse pakkumuse, mille eesmärk on luua Narvast uus kultuuriline tõmbekeskus, tugevdada Eesti kultuuri nähtavust Euroopa Liidu idapiiril ning avada Narvale ja Ida- Virumaale täiesti uus arenguruum.
NarvaRokib 2026 ei ole ainult festival. See on riiklik kultuuriprojekt, mille keskmes on:
• kultuuriline ühtsus ja integratsioon,
• Ida-Virumaa kui loovuse ja uuenemise piirkonna taassünd,
• Eesti kultuuri laienemine piirilinna, mis on Euroopa üks geopoliitiliselt tuntumaid sümboleid.
Me taotleme Kultuuriministeeriumilt strateegilist rolli: mitte rahalist panust, vaid koostööd Euroopa Liidu fondide, Kultuurkapitali ja Ida-Virumaa arengufondide kaasamisel, et luua NarvaRokib 2026 festivalist kultuuriline verstapost, mis jääb Eesti kultuuriloosse.
Lugupidamisega, NarvaRokib 2026 korraldustiim Hanno Kindel Koostöös Narva linna ja regionaalsete partneritega
08 / 12 / 2025 1 NarvaRokib 2026 toimkond
2. NarvaRokib 2026 visioon – kultuuriline ja identiteediline tähendus
2.1 Narva tähendus Euroopas
NarvaRokib 2026 brändikontseptsioon kirjeldab Narvat kui tsivilisatsioonide piiri, kohta, kus Euroopa väärtuste ja autoritaarse ruumi vahele jääb vaid jõgi.
Narva rolli võib kokku võtta kolme põhisõnaga:
• piirilinn, mis on sümbol
• vabaduse eenduspunkt, kus kultuur kõneleb üle keelepiiride
• Eesti kultuuriruumi laiendus, kus loome, muusika ja kommunikatsioon avavad uusi võimalusi neile, kes seni on end tundnud kõrvale jäetuna
NarvaRokib kasutab muusikat kui ühendavat keelt — keelt, mis ei küsi passi ega keelt.
2.2 Miks just rokk?
NarvaRokib 2026 kontseptsioon kirjeldab rokkmuusika rolli autoritaarsete süsteemide murdmisel ning selle mõju Eesti iseseisvuse sünnile (rõhutatud peatükid: rokk kui kultuurirevolutsioon → laulva revolutsiooni eelkäija).
Rokk on:
• vabaduse heli
• mässu esteetika
• põlvkondadevaheline energia
• ühisosa, mida mõistavad nii eestlased kui Ida-Virumaa venekeelsed elanikud
NarvaRokib taastab selle vabaduse energia — seekord Euroopa Liidu idapiiril.
3. Projekti strateegilised eesmärgid Eesti riigi jaoks
3.1 Kultuuriline integratsioon (Eesti–vene keele- ja kultuuriruum)
NarvaRokib põhineb:
• kahekeelsusel,
• kultuurilisel läbipaistvusel,
• ühisruumi loomise printsiibil.
Venekeelne kommunikatsioonistrateegia toetab integratsiooni loomulikul moel — mitte nõrgestades kummagi poole identiteeti, vaid luues ühise kultuurilise kogemuse.
08 / 12 / 2025 2 NarvaRokib 2026 toimkond
3.2 Eesti kultuuriruumi laienemine
NarvaRokib on esimene festival, mis:
• toob suured Eesti ja rahvusvahelised artistid Narva,
• asetab Ida-Virumaa Eesti kultuuri keskmesse,
• loob sildasid Tallinna–Tartu kultuuritelje ja Ida-Virumaa vahel.
3.3 Regionaalne mõju Ida-Virumaale
Festival:
• tekitab piirkonda ajutiselt kuni 600–800 töökohta,
• loob püsivama teenindus- ja loomesektori nõudluse,
• aktiveerib turismimajanduse (hotellid, restoranid, transport).
3.4 Rahvusvaheline maine ja Eesti väärtuste esiletõstmine
NarvaRokib positsioneerib Narvat kui:
• Euroopa kultuuriväravat
• loovtööstuse uue keskuse kandidaati
• modernset Baltikumi piirilinna oma narratiivi ja kaubamärgiga
4. Sihtrühmade analüüs ja põhjendus
Tuginedes demograafiafailile:
• Narva elanikkond: 52 495 → potentsiaalne konversioon: 3 250 – 4 875
• Ida-Virumaa elanikkond: 130 156 → potentsiaalne konversioon: 1 750 – 2 625
• Eesti elanikkond: 1,37 miljonit → prognoos: 3 250 – 4 875
• Välispublik (Soome, Läti, Leedu, EU): kuni 12,5% → 1 250 – 1 875
Kokku: 7 000 – 9 000 külastajat ühe päeva kohta.
Publiku proportsioonid toetavad festivali kui riiklikku, mitte regionaalset sündmust.
08 / 12 / 2025 3 NarvaRokib 2026 toimkond
5. Festivali struktuur ja programmiline ülesehitus
5.1 Kaks põhitelge
• Pealava — rahvusvaheline ja üleriigiline identiteet
• ÖÖlava — Narva jõeäärne atmosfäär, rannakultuur, visuaalsed installatsioonid
5.2 Pealava strateegia
Tugineb detailsele analüüsile NarvaRokib 2026 pealava strateegia.
Põhimõtted:
• ühtne Euroopa identiteet
• poliitilise riski kontroll
• dramaturgiline energiakõver (6–7 tundi järjest kasvavat intensiivsust)
• artistid, kes kõnetavad mõlemat kultuuriruumi
Tulemus: kaasaegne Euroopa festival Narvas.
6. Kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia
Kõik kommunikatsioonidokumendid on ühendatud ühtseks raamiks.
6.1 Eesti-keelne kommunikatsioon
Signe Tasase strateegia määrab:
• 6–8 pressilaine tsüklit
• kontrollitud narratiivi
• järjepideva kajastuse kuni festivalini
6.2 Venekeelne kommunikatsioon
Tugineb spetsiaalselt Ida-Virumaale loodud plaanile:
• mängulisus, kaasamine, manifestid
• tugev visuaalne identiteet
• detsember–märts peamine aktiveerimisfaas
08 / 12 / 2025 4 NarvaRokib 2026 toimkond
6.3 Turundus
• Meta
• TikTok
• YouTube
• piirkondlik ja rahvusvaheline suunatud reklaam
6.4 Meediapartnerlused
Delfi + Delfi RUS + Piletitasku → vähemalt 1,5 miljonit kuvamist.
7. Kogukonna kaasamine
Tuginedes küsitlusmetoodikale:
• publikukaardistus
• väärtushinnangud
• hinnatundlikkus
• turvatunnet mõjutavad tegurid
• identiteedi ootused
Festival ei suru kultuuri peale, vaid arendab programmi vastavalt Narva publiku ootustele.
8. Turvalisus ja meditsiiniline valmisolek
8.1 Turvaplaan
• mehitatud turvalahendus: 3 200 töötundi
• Rammsteini / Depeche Mode kogemusega meeskond
• tsoonipõhine juhtimismudel
• PPA koostöö
8.2 Meditsiiniline julgestus
• katastroofitelk (kuni 10 voodikohaga)
• 2 kiirabiautot
• 10 meedikut
• ATV-põhine patsiendilogistika 08 / 12 / 2025 5 NarvaRokib 2026 toimkond
9. Mõjuanalüüs Eesti riigile
9.1 Kultuuriline mõju
• Narva muutub Eesti kultuuri orgaaniliseks osaks
• venekeelse elanikkonna loomulik kaasamine
• kultuurilise ühisruumi laienemine
9.2 Regionaalne mõju
• Ida-Virumaa teenindussektori kasv
• turismi tõus
• töökohtade loomine
• investeeringute ligimeelitamine
9.3 Rahvusvaheline kuvand
„Vabadus kõlab Narvas“ — uus narratiiv, mis kõnetab Euroopat.
10. Partnerlusmudel Kultuuriministeeriumiga
Kultuuriministeeriumi roll ei ole ühekordne toetus, vaid strateegiline partnerlus.
10.1 Loov Euroopa
Sobivad alaprogrammid:
• Euroopa muusikaplatvormid
• kultuuridevaheline dialoog
• loovtööstuse võrgustikud
• publikuloomemudelid
10.2 Kultuurkapital (taotlus: €480 000)
Taotlusliinid (NarvaRokib 2026 festival vastab kõigile neljale):
• muusika sihtkapital
• audiovisuaalne kunst
• kultuuriline mitmekesisus
• regionaalne kultuur
08 / 12 / 2025 6 NarvaRokib 2026 toimkond
10.3 Ida-Virumaa fondid / Just Transition
• sotsiaalmajandusliku elavdamise projekt
• noortele suunatud kultuuriprogrammid
• turismimajanduse arendamine
10.4 Riigi strateegiline toetus
• EL fondide kaasamise toetamine
• rahvusvahelise programmi toetamine
• kommunikatsiooni- ja integratsiooniprogrammi toetamine
11. Kokkuvõte – miks riik võidab?
NarvaRokib 2026 on:
• riiklik kultuuriline investeering,
• regionaalne arengumootor,
• Eesti kuvandi tugevdamise tööriist,
• piirilinna identiteedi taassünd.
Kultuuriministeeriumi partnerlus teeb võimalikuks:
• Eesti kultuuri uue keskuse sünni
• Ida-Virumaa majandusliku ja sotsiaalse elavdamise
• Euroopa tasemel festivali, mis kannab sõnumit:
„Eesti kultuur jõuab piirini – ja sealt üle.“
Austusega,
NarvaRokib 2026 korraldustiim Hanno Kindel E: [email protected] M: +372 515 5650
08 / 12 / 2025 7 NarvaRokib 2026 toimkond
NARVAROKIB 2026 – PEALAVA STRATEEGIA
**Kuidas valida artistid nii, et Ida-Viru venekeelne elanikkond tunneks:
“See on meie festival”, ja eestlane tunneks: “See on üleriigiline suurfestival, kus ma olen oodatud”?**
Arturi analüütiline märkus:
Selles idees peitub sisemine vastuolu: selleks et Ida-Virumaa venekeelne publik tunneks, et festival „kuulub neile“, peaks programm peegeldama kohalikku venekeelset kultuuriruumi. Selleks et aga Eesti peamine publik tajuks seda üleriigilise suurfestivalina, peab kõlama rahvusvaheline, kaasaegne ja suurejooneline tase, mitte „kohalik“ identiteet.
Ehk: üks publik ootab „kodutunnet“, teine publik ootab „riikliku mõõtkava tippsündmust“.
Neid ootusi ei ole võimalik korraga täies mahus täita. Alternatiiv on loobuda kahesuunalisest positsioneerimisest ja luua üks ühine identiteet:
See ei ole ei „vene festival“ ega „eesti festival“, vaid rahvusvaheline kaasaegne festival, mis leiab aset Narvas, Euroopa Liidu piiril.
Siis: • venekeelne publik tunneb, et nad on suure Euroopa sündmuse võõrustajad, • eestlane tunneb end osana prestiižsest rahvusvahelisest festivalist, • Narva muutub tõmbekeskuseks, mitte kahe grupi vaheliseks kompromissiks.
1. Pealava roll NARVAROKIB 2026 brändis
Pealava on kogu festivali identiteedi keskpunkt. Siin:
• luuakse Narva rahvusvaheline kuvand; • tuuakse Ida-Virumaale suurkultuur, mida varasemalt pole olnud; • näidatakse ülejäänud Eestile, et Narva on uus festivalilinn; • kohalik venekeelne publik tunneb: “see festival ei ole Tallinnast kohale toodud – see saabki
toimuda ainult Narvas.”
Pealava täidab kaks paralleelset funktsiooni:
1. rahvusvaheline ja üleriigiline kvaliteet (The Rasmus, BrainStorm, Mumiy Troll jms); 2. Ida-Viru publiku kultuurilävi (venekeelne muusika, äratuntavad nimed, emotsionaalne side).
2. Mida silmas pidada pealava artistide valikul?
2.1 Põhiprintsiip: kaks paralleelset publikut → üks ühine lava
NarvaRokib ei tohi muutuda ei ainult „eesti festivaliks Narvas“ ega ka ainult „venekeelseks festivaliks“. Pealava peab olema ühine ruum, mis mõjub loomulikult mõlemale publikule.
Selleks tuleb järgida nelja telge.
1) Keelelise identiteedi tasakaal
• mitte 100% venekeelset programmi; • mitte 100% eestikeelset programmi; • vaid rahvusvaheline / Balti / kakskeelne struktuur, mis tekitab mõlemale poolele: “mul on
siin hea olla”.
2) Žanride turvaline tasakaal
Ida-Virumaa publik eelistab:
• meloodilist pop-rocki või alternatiivroki; • venekeelseid nostalgia-pop/rock artiste (tingimus: täielik poliitiline neutraalsus); • rahvusvahelise kõlaga alt-poppi ja pop-rocki.
Eesti publik eelistab:
• tugevaid live-bände; • modern rocki, alt-popi, indie't, pop-rocki; • tugeva mainega regionaalseid headlinereid (BrainStorm, Mumiy Troll, The Rasmus).
Arturi kommentaar:
Siin on peidus žanriline vastuolu: venekeelne publik ootab emotsionaalset meloodilisust, eestikeelne publik aga energilist modernset live-kultuuri. Kui proovida neid kahte paralleelset maailma ühe lava peale suruda, võib atmosfäär killustuda ja tekkida tunne, et toimub kaks erinevat festivali korraga.
Lahendus: loobuda kahest paralleelsest narratiivist ja ehitada üks ühine raam: “Euroopa on kõigi ühine kultuuriruum”.
Sellises raamis ei määratle muusikat enam etniline identiteet, vaid kvaliteet ja tänapäevane Euroopa kõla.
3) Energia dramaturgia
Pealava programm peab:
• tõusma energiakõverana kogu päeva jooksul; • looma 6-tunnise kasvava intensiivsuse; • kõlama ühtse tervikuna (mitte nagu eri maailmade kokkupõrge).
4) Poliitiline riskikontroll
Eriline tähelepanu:
• venekeelsed artistid → peavad olema poliitiliselt neutraalsed; • välistada Venemaa agressiooni toetanud artistid; • välistada artistid, kelle kaasamine tooks 48 tunni jooksul Eesti meedias skandaali; • eelistada Baltikumi, Ukraina, Gruusia, Saksamaa, Soome, Läti-Leedu venekeelse muusika
tegijaid.
Arturi kommentaar:
Poliitilise neutraalsuse kontroll loob festivali jaoks ohtliku lõksu: iga artist võib osutuda „probleemseks“ kas vana intervjuu või sotsiaalmeediapostituse tõttu, mis kerkib esile vahetult enne festivali.
Turvalisem on kutsuda ainult neid venekeelseid artiste, kes on juba avalikult väljendanud oma ühemõttelist positsiooni. See eemaldab „halli tsooni“, vähendab tühistamisriske ja loob moraalselt selge, läbipaistva festivali maine.
3. Soovituslik pealava päevakava (1 festivalipäev)
17:00–18:00 — Avamine / Narva fookus
• kohalik Ida-Viru artist või projekt; • Narva eriprojekt (nt Narva koor + külalisartist).
Eesmärk: festival algab Narva häältest.
Arturi kommentaar:
Selline avamine võib muutuda liiga ametlikuks ja igavaks. Publik tajub seda kui kohustuslikku linnapeo-formaati, mitte kui rahvusvahelise sündmuse käivitamist. Avamine peab algama kohe tipus – võimsa artistiga või erilise, spetsiaalselt festivali jaoks loodud muusikateosega. Nagu 1992 Barcelona olümpiamängude avamine: juba esimesed minutid lõid taseme ja vägevuse.
Soovitus: alustada superartisti või spetsiaalse „NARVAROKIB“ hümniga. See ühendab publiku, tekitab kohe tunde „midagi suurt algab just praegu“ ja annab Narvale uue identiteedi.
18:00–19:00 — Eesti tugev keskmise kaliibriga bänd
• eestikeelne või kakskeelne modern rock / pop rock • näitab: NarvaRokib on Eesti rahvuslik festival, mitte kohaliku tasandi üritus.
19:00–20:00 — Baltikumi või Soome alt-rock / pop
• rahvusvahelise kõlaga “avastuslik” bänd; • hea meediakajastus; • tõstab festivali rahvusvahelist profiili.
20:00–21:00 — Venekeelne Euroopa artist (Eesti, Läti, Ukraina, Gruusia, Saksamaa)
• poliitiliselt riskivaba; • žanr: pop-rock, pop, hip-hop, indie; • kõnetab venekeelset publikut ilma poliitilise ohuta.
21:00–22:00 — Regionaalne superstaar / pre-headliner
• BrainStorm, Mumiy Troll, Zdob Si Zdub, Vanilla Ninja vms • ühendab mõlemad publikud • tuntud kogu Baltikumis.
22:00–23:30 — PEAESINEJA / Prime Headliner
• rahvusvaheline suur nimi • politiseerimata • meedia ja partnerite jaoks ideaalne • positsioneerib NarvaRokibi rahvusvahelisel kaardil.
23:30 → ÖÖlava
• loogiline üleminek pealavalt ööprogrammi.
4. Artistide kategooriad ja nende roll
A. Ida-Viru / Narva artistid (2–3 kohta)
• loovad koduse tunde;
• annavad festivalile kohaliku legitiimsuse; • tugev signaal: “See on Narva festival, mitte Tallinna projekt.”
B. Eesti mainstream / prestiiž (2 slotti)
• kinnitab suurfestivali staatust; • toetab üleriigilist meediakajastust; • toob kohale tallinlasi, tartlasi, pärnakaid.
C. Rahvusvahelised / Baltikumi artistid (2 slotti)
• loovad Euroopa mõõtme; • ühendavad publikut žanri kaudu, mitte keele kaudu; • BrainStorm on ideaalne näide ühendavast koodist.
D. Venekeelsed, poliitiliselt selge positsiooniga artistid
Arturi kommentaar:
Kutsuda tuleb ainult need venekeelsed artistid, kes on avalikult ja ühemõtteliselt väljendanud oma seisukohta. See loob festivali moraalse tugevuse ja välistab riskie.
E. Suur rahvusvaheline peaesineja
• investeering festivali brändi kasvu; • toob meediat; • paneb Narva Euroopa kaardile.
5. Kuidas tagada, et venelane tunneb end kodus ja eestlane tunneb end kaasatuna?
5.1 Keelekasutus laval
Esialgne idee: MC räägib 50% eesti ja 50% vene keeles + inglise keeles tervitused.
Arturi kommentaar:
See mudel võib mõjuda liiga „linnaürituse“ stiilis ja suletuna – nagu sisemine dialoog venelaste ja eestlaste vahel, kus rahvusvahelised külastajad ei osale. Rahvusvahelise festivali standard on: peakõne vene ja eesti keeles, kogu oluline info ekraanidel inglise keeles (subtiitrid).
See loob Euroopa mõõtme ja avatud ruumi kõigile.
5.2 Artistide repertuaar
• Eesti artistid võiks teha 1–2 vene keeles kaverit; • venekeelsed artistid võiks tervitada eestikeelse fraasiga.
5.3 Visuaal ja bränding
• Narva motiivid + moodne rahvusvaheline graafika; • mitte „etniline“ esteetika – lava on ühine ruum.
5.4 Turvaline energia
• rock peab looma positiivset, mitte agressiivset energiat; • vältida artiste, kelle publik võib tuua riske.
5.5 Turundusnarratiiv
• eestlasele: “Uus suurfestival Ida-Virumaal – NarvaRokib!” • venelasele: “Нарва поёт. Нарва танцует. Нарва объединяет.” • mõlemale: “See on uue Narva hääl.”
6. Pealava dramaturgia – professionaalne mudel
Dramaturgia peab:
• alustama kohalikust identiteedist; • tõusma Eesti kvaliteeditasemele; • laienema rahvusvaheliseks; • liikuma ühendava venekeelse laine suunas; • lõppema suurpeaesinejaga.
Eesmärk: lava jutustab loo: Narva → Eesti → Baltikum → maailm → ühisruum.
Arturi kommentaar:
Liigne „venekeelne finaal“ võib jätta rahvusvahelisele publikule vale mulje, justkui festival lõppeks kultuurilise sümboolikaga, mis on Euroopas praegu poliitiliselt tundlik ja osaliselt toksiline venekultuuri vastu. .
Tugevam sõnum oleks: Euroopas elavad venekeelsed inimesed ei ole “русский мир”, vaid Euroopa väärtusi valinud kogukond.
See loob Narvale uue, kaasaegse ja turvalise identiteedi.
7. Lühikokkuvõte juhtkonnale ja partneritele
NarvaRokib 2026 pealava peab olema:
• keeleliselt tasakaalus; • poliitiliselt riskivaba; • žanriliselt modernne (rock / pop / alt / indie); • dramaturgiliselt tõusvas joones;
• venekeelsele publikule kodune; • eestlasele rahvusvaheline ja kvaliteetne; • narratiivselt: uue Narva identiteedi süda.
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 07:00:41 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: Eesti-venelase identiteediprofiil (dokumentaali põhjal)
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Vene-eestlane elab kahe kultuurilise polaarsuse vahelisel teljel:
vene kultuurilised juured
Eesti ühiskondlik reaalsus
See ei ole konfliktne identiteet, vaid kombineeritud identiteet:
inimene ei ole “täielikult venelane”, kuid ei ole ka “täielikult eestlane”.
Ta loob oma kolmanda identiteedi, mis on kohalik, praktiline ja kujunenud igapäevaelu kaudu Eestis.
„Ma olen siin kodus, aga teistmoodi kodus.“
„Ma olen osa Eestist, aga minu sees elab ka vene maailm.“
Dokfilm toob välja kolm nähtust:
Eesti-venelane:
aktsepteerib Eesti riigi institutsioone ja raamistikke
õpib keelt
tunnistab Eesti kultuuri normatiivset rolli
käitub igapäevaelus nagu iga teine Eesti elanik
Eesti-venelane tajub:
et ta pole “päris vene venelane”
et tema vene identiteet on lokaalne, mitte globaalselt venemaine
et suhted Venemaa kultuuri ja poliitilise narratiiviga on muutunud kaugeks
Eesti-venelane elab kultuurilises uues ruumis, mis on:
praktiline
meta-identiteetne
kohanduv
sageli teadlikult konfliktivaba
Iseloomulikud märksõnad:
pragmaatiline
kohanev
kultuuriliselt paindlik
realistlik maailmavaade
kõrge kohanemisvõime
soov “mitte tekitada konflikti”
Ta ei defineeri end radikaalsete väidete kaudu (“mina olen ainult X”).
Ta defineerib end tasakaalu kaudu.
Peamised sisemised küsimused:
„Kui palju ma pean muutuma, et olla osa Eestist?“
„Kuidas mitte kaotada oma juuri?“
„Kuidas minus olev vene kultuur sobib siia ühiskonda?“
„Kas ma olen piisavalt aktsepteeritud?“
mõõdukas ettevaatlikkus
soov rahu ja stabiilsuse järele
vajadus mitte olla stigmatiseeritud
soov olla mõistetud, mitte üle otsustatud
vene keel = emotsionaalne, perekondlik, intiimne keel
eesti keel = praktiline, töö- ja ühiskonna keel
Psühholoogiline muster:
kahekeelsus ei ole konflikt, vaid töötav ellujäämise mehhanism
keelte rollid on selgelt jaotunud
keeleoskuse tase mõjutab sotsiaalset enesekindlust
Eesti-venelane:
austab Eesti riiki
tunnistab kultuurilis-ühiskondlikku raamistikku
aktsepteerib Eesti seadusi ja norme
peab Eestit turvaliseks ja stabiilseks koduks
Kuid:
ta tunneb, et peab tõestama oma lojaalsust rohkem kui etniline eestlane
ta püüab vältida poliitilisi äärmusi
ta väldib “vale poolele sattumist”
vene keel ja kultuur = oluline emotsionaalne identiteedi osa
kultuurilised juured on tugevad, kuid depolitiseeritud
Venemaa poliitikat ei tajuta enda identiteedi osana
tihti on tugev distants Venemaa tänase poliitika suhtes
Eksistentsiaalne hoiak:
„Ma olen venelane kultuuriliselt, mitte poliitiliselt.“
Vene-eestlane dokumentaali põhjal on inimene, kelle identiteet asub kahe kultuurilise maailma vahelises ruumis: ta säilitab vene keele ja kultuurilised juured, kuid on kohandunud Eesti ühiskonna normide ja väärtustega. Tema identiteet ei ole konfliktne, vaid mitmekihiline — see on praktiline, kohanemisvõimeline ja suunatud koostööle. Ta tunneb end osaliselt mõlemas kultuuris, kuid täielikult mitte kummaski, luues sel moel unikaalse „Eesti-venelase“ identiteedi, mis on tugev, stabiilne ja sisemiselt tasakaalukas.
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 07:00:26 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: Kokkuvõte: kuidas venelased suhestavad ennast Eesti Vabariigiga video Kodustatud venelased alusel
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
„Kodustatud venelased“ on dokumentaalfilm, mis uurib vene juurtega inimeste identiteeti ja kogemusi Eesti ühiskonnas. Filmi fookus on mitte retoorikal või poliitilistel teesidel, vaid inimeste isiklikel elulugudel — kuidas nad suhestuvad Eesti Vabariigi, kohaliku kultuuri ja oma identiteediga keskkonnas, kus nad on vähemusgrupis. filmi.ee
Venelaste identiteet Eestis ei ole lihtne „vene“ või „eestlane“ — sageli on see mingi vahepealne staatus, kus inimene tunneb end samaaegselt osa Eesti ühiskonnast ja osa vene kultuurilistest juurtest. filmi.ee
Film näitab, et paljud elanikud navigeerivad pidevalt kahe kultuuri vahel: säilitades oma keele ja päritolu, samal ajal kohanedes ja kommunikatsiooniks eestikeelse ühiskonnaga.
Dokumentaal käsitleb seda, kuidas venekeelsed elanikud on „kohandunud“ Eesti ühiskonda, sealhulgas oma identiteetsetel tingimustel — mida nad on valmis muutma või mille suhtes tunnevad vastupanu. filmi.ee
See hõlmab näiteks keeleõpet, kultuurilisi ootusi, sotsiaalset aktsepteerimist ja õrnade kompromisside tegemist, et „leida tee eestlaste südamesse“.
Film seab fookusesse ka selle küsimuse, kui palju identiteedi kujunemine oleneb välisest survetest (näiteks ühiskondlikest ootustest, keelenõuetest) ja sisemistest motivatsioonidest (soov kuuluda või olla aktsepteeritud). filmi.ee
Vene taustaga elanikud ei ole kõiges ühte meelt ega liigu ühes suunas — mõnel on tugev side vene kultuuriga, teisel on rohkem selge side Eesti kultuuriga, ja paljud elavad teisesuguses vahepealses ruumis.
Video näitab, et Eesti venelaste identiteet ei ole ühetaoline ega monoliitne. Pigem on see:
Vene juured (keel, perekond, kultuurilised praktikad) on endiselt tugevad paljude jaoks.
Eesti ühiskonnaga kohanemine — näiteks keeleõpe või osalemine Eesti sotsiaalses ruumis — annab lisakihi identiteedile.
Paljud tunnevad end „Eesti venelastena“ — see on spetsiifiline identiteedikategooria, mis ei ole täielikult vene ega täielikult eestlane. ERR
Venelased Eestis sageli:
ei identifitseeru täielikult ainult venelastena;
ei identifitseeru ka automaatselt ainult eestlastena;
identiteet võib olla Eesti-vene kombinatsioon, või isegi midagi kohaliku ja isikliku kogemuse põhjal kujunenud.
Kui peaksid selle kokku võtma ühe elava venelase identiteedi ühe lausega, siis võiks see kõlada umbes nii:
„Ma olen venekeelne inimene, kelle identiteet on mõjutanud nii minu vene kultuuriline päritolu kui ka minu igapäevane elu Eesti ühiskonnas — see on vahepealne identiteet, kus ma üritan tasakaalustada integratsiooni Eesti Vabariiki ja oma juurte säilitamist.“
See tähendab praktikas:
Keeleline realiteet: Eesti keel ja ühiskond on oluline osa integratsioonist (keeletase mõjutab kuuluvustunnet). ERR
Kultuuriline mitmekihilisus: Paljud tunnete end „ei päris ainult venelaste ega ainult eestlastena“. ERR
Isiklik valik ja kohandus: Identiteet areneb ajas ja sõltub nii perekonnast, kasvukeskkonnast, haridusest kui ka ühiskondlikust surve- ja tõukejõust. filmi.ee
NARVAROKIB 2026
Kuupäev: 08 / 12 / 2025
AMETLIK STRATEEGILISE PARTNERI PAKKUMUS
Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile
Adressaadid: • Minister Heidy Purga • Mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg • Kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anne-Ly Reimaa • Kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Diana Loorents
1. Ametlik pöördumine
Lugupeetud minister Heidy Purga, Lugupeetud asekantsler Eda Silberg, Lugupeetud nõunik Anne-Ly Reimaa, Lugupeetud osakonnajuhataja Diana Loorents, Lugupeetud Kultuuriministeeriumi meeskond,
NarvaRokib 2026 korraldusmeeskond esitab Teile käesoleva ametliku strateegilise partnerluse pakkumuse, mille eesmärk on luua Narvast uus kultuuriline tõmbekeskus, tugevdada Eesti kultuuri nähtavust Euroopa Liidu idapiiril ning avada Narvale ja Ida- Virumaale täiesti uus arenguruum.
NarvaRokib 2026 ei ole ainult festival. See on riiklik kultuuriprojekt, mille keskmes on:
• kultuuriline ühtsus ja integratsioon,
• Ida-Virumaa kui loovuse ja uuenemise piirkonna taassünd,
• Eesti kultuuri laienemine piirilinna, mis on Euroopa üks geopoliitiliselt tuntumaid sümboleid.
Me taotleme Kultuuriministeeriumilt strateegilist rolli: mitte rahalist panust, vaid koostööd Euroopa Liidu fondide, Kultuurkapitali ja Ida-Virumaa arengufondide kaasamisel, et luua NarvaRokib 2026 festivalist kultuuriline verstapost, mis jääb Eesti kultuuriloosse.
Lugupidamisega, NarvaRokib 2026 korraldustiim Hanno Kindel Koostöös Narva linna ja regionaalsete partneritega
08 / 12 / 2025 1 NarvaRokib 2026 toimkond
2. NarvaRokib 2026 visioon – kultuuriline ja identiteediline tähendus
2.1 Narva tähendus Euroopas
NarvaRokib 2026 brändikontseptsioon kirjeldab Narvat kui tsivilisatsioonide piiri, kohta, kus Euroopa väärtuste ja autoritaarse ruumi vahele jääb vaid jõgi.
Narva rolli võib kokku võtta kolme põhisõnaga:
• piirilinn, mis on sümbol
• vabaduse eenduspunkt, kus kultuur kõneleb üle keelepiiride
• Eesti kultuuriruumi laiendus, kus loome, muusika ja kommunikatsioon avavad uusi võimalusi neile, kes seni on end tundnud kõrvale jäetuna
NarvaRokib kasutab muusikat kui ühendavat keelt — keelt, mis ei küsi passi ega keelt.
2.2 Miks just rokk?
NarvaRokib 2026 kontseptsioon kirjeldab rokkmuusika rolli autoritaarsete süsteemide murdmisel ning selle mõju Eesti iseseisvuse sünnile (rõhutatud peatükid: rokk kui kultuurirevolutsioon → laulva revolutsiooni eelkäija).
Rokk on:
• vabaduse heli
• mässu esteetika
• põlvkondadevaheline energia
• ühisosa, mida mõistavad nii eestlased kui Ida-Virumaa venekeelsed elanikud
NarvaRokib taastab selle vabaduse energia — seekord Euroopa Liidu idapiiril.
3. Projekti strateegilised eesmärgid Eesti riigi jaoks
3.1 Kultuuriline integratsioon (Eesti–vene keele- ja kultuuriruum)
NarvaRokib põhineb:
• kahekeelsusel,
• kultuurilisel läbipaistvusel,
• ühisruumi loomise printsiibil.
Venekeelne kommunikatsioonistrateegia toetab integratsiooni loomulikul moel — mitte nõrgestades kummagi poole identiteeti, vaid luues ühise kultuurilise kogemuse.
08 / 12 / 2025 2 NarvaRokib 2026 toimkond
3.2 Eesti kultuuriruumi laienemine
NarvaRokib on esimene festival, mis:
• toob suured Eesti ja rahvusvahelised artistid Narva,
• asetab Ida-Virumaa Eesti kultuuri keskmesse,
• loob sildasid Tallinna–Tartu kultuuritelje ja Ida-Virumaa vahel.
3.3 Regionaalne mõju Ida-Virumaale
Festival:
• tekitab piirkonda ajutiselt kuni 600–800 töökohta,
• loob püsivama teenindus- ja loomesektori nõudluse,
• aktiveerib turismimajanduse (hotellid, restoranid, transport).
3.4 Rahvusvaheline maine ja Eesti väärtuste esiletõstmine
NarvaRokib positsioneerib Narvat kui:
• Euroopa kultuuriväravat
• loovtööstuse uue keskuse kandidaati
• modernset Baltikumi piirilinna oma narratiivi ja kaubamärgiga
4. Sihtrühmade analüüs ja põhjendus
Tuginedes demograafiafailile:
• Narva elanikkond: 52 495 → potentsiaalne konversioon: 3 250 – 4 875
• Ida-Virumaa elanikkond: 130 156 → potentsiaalne konversioon: 1 750 – 2 625
• Eesti elanikkond: 1,37 miljonit → prognoos: 3 250 – 4 875
• Välispublik (Soome, Läti, Leedu, EU): kuni 12,5% → 1 250 – 1 875
Kokku: 7 000 – 9 000 külastajat ühe päeva kohta.
Publiku proportsioonid toetavad festivali kui riiklikku, mitte regionaalset sündmust.
08 / 12 / 2025 3 NarvaRokib 2026 toimkond
5. Festivali struktuur ja programmiline ülesehitus
5.1 Kaks põhitelge
• Pealava — rahvusvaheline ja üleriigiline identiteet
• ÖÖlava — Narva jõeäärne atmosfäär, rannakultuur, visuaalsed installatsioonid
5.2 Pealava strateegia
Tugineb detailsele analüüsile NarvaRokib 2026 pealava strateegia.
Põhimõtted:
• ühtne Euroopa identiteet
• poliitilise riski kontroll
• dramaturgiline energiakõver (6–7 tundi järjest kasvavat intensiivsust)
• artistid, kes kõnetavad mõlemat kultuuriruumi
Tulemus: kaasaegne Euroopa festival Narvas.
6. Kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia
Kõik kommunikatsioonidokumendid on ühendatud ühtseks raamiks.
6.1 Eesti-keelne kommunikatsioon
Signe Tasase strateegia määrab:
• 6–8 pressilaine tsüklit
• kontrollitud narratiivi
• järjepideva kajastuse kuni festivalini
6.2 Venekeelne kommunikatsioon
Tugineb spetsiaalselt Ida-Virumaale loodud plaanile:
• mängulisus, kaasamine, manifestid
• tugev visuaalne identiteet
• detsember–märts peamine aktiveerimisfaas
08 / 12 / 2025 4 NarvaRokib 2026 toimkond
6.3 Turundus
• Meta
• TikTok
• YouTube
• piirkondlik ja rahvusvaheline suunatud reklaam
6.4 Meediapartnerlused
Delfi + Delfi RUS + Piletitasku → vähemalt 1,5 miljonit kuvamist.
7. Kogukonna kaasamine
Tuginedes küsitlusmetoodikale:
• publikukaardistus
• väärtushinnangud
• hinnatundlikkus
• turvatunnet mõjutavad tegurid
• identiteedi ootused
Festival ei suru kultuuri peale, vaid arendab programmi vastavalt Narva publiku ootustele.
8. Turvalisus ja meditsiiniline valmisolek
8.1 Turvaplaan
• mehitatud turvalahendus: 3 200 töötundi
• Rammsteini / Depeche Mode kogemusega meeskond
• tsoonipõhine juhtimismudel
• PPA koostöö
8.2 Meditsiiniline julgestus
• katastroofitelk (kuni 10 voodikohaga)
• 2 kiirabiautot
• 10 meedikut
• ATV-põhine patsiendilogistika 08 / 12 / 2025 5 NarvaRokib 2026 toimkond
9. Mõjuanalüüs Eesti riigile
9.1 Kultuuriline mõju
• Narva muutub Eesti kultuuri orgaaniliseks osaks
• venekeelse elanikkonna loomulik kaasamine
• kultuurilise ühisruumi laienemine
9.2 Regionaalne mõju
• Ida-Virumaa teenindussektori kasv
• turismi tõus
• töökohtade loomine
• investeeringute ligimeelitamine
9.3 Rahvusvaheline kuvand
„Vabadus kõlab Narvas“ — uus narratiiv, mis kõnetab Euroopat.
10. Partnerlusmudel Kultuuriministeeriumiga
Kultuuriministeeriumi roll ei ole ühekordne toetus, vaid strateegiline partnerlus.
10.1 Loov Euroopa
Sobivad alaprogrammid:
• Euroopa muusikaplatvormid
• kultuuridevaheline dialoog
• loovtööstuse võrgustikud
• publikuloomemudelid
10.2 Kultuurkapital (taotlus: €480 000)
Taotlusliinid (NarvaRokib 2026 festival vastab kõigile neljale):
• muusika sihtkapital
• audiovisuaalne kunst
• kultuuriline mitmekesisus
• regionaalne kultuur
08 / 12 / 2025 6 NarvaRokib 2026 toimkond
10.3 Ida-Virumaa fondid / Just Transition
• sotsiaalmajandusliku elavdamise projekt
• noortele suunatud kultuuriprogrammid
• turismimajanduse arendamine
10.4 Riigi strateegiline toetus
• EL fondide kaasamise toetamine
• rahvusvahelise programmi toetamine
• kommunikatsiooni- ja integratsiooniprogrammi toetamine
11. Kokkuvõte – miks riik võidab?
NarvaRokib 2026 on:
• riiklik kultuuriline investeering,
• regionaalne arengumootor,
• Eesti kuvandi tugevdamise tööriist,
• piirilinna identiteedi taassünd.
Kultuuriministeeriumi partnerlus teeb võimalikuks:
• Eesti kultuuri uue keskuse sünni
• Ida-Virumaa majandusliku ja sotsiaalse elavdamise
• Euroopa tasemel festivali, mis kannab sõnumit:
„Eesti kultuur jõuab piirini – ja sealt üle.“
Austusega,
NarvaRokib 2026 korraldustiim Hanno Kindel E: [email protected] M: +372 515 5650
08 / 12 / 2025 7 NarvaRokib 2026 toimkond
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 07:00:33 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: NarvaRokib 2026 eestikeelse kommunikatsiooni töödokument
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
NarvaRokib 2026 eestikeelse kommunikatsiooni töödokument, mis arvestab:
kõiki seni loodud analüüse
vene-eestlaste profiili
Tallinna venekeelse publikusegmenti
Narva ja Ida-Viru kultuurilist eripära
Eesti festivaliturgu tervikuna (Pärnu Beach Grind, Tartu rokkfestival, Intsikurmu jt)
See dokument on kirjutatud nii, et seda saab kohe kasutada:
brändingu alusdokumendina
PR- ja kommunikatsiooniplaanide sisendina
reklaamikampaaniate strateegiana
partnerite, linna ja riigi suunalise positsioneerimisena
Kuidas kõnetada ja kaasata Eesti publikut festivalile Narvas?
Eestlaste jaoks peab NarvaRokib 2026 rääkima kolmes paralleelses keeles:
Eestlane on festivalide fänn, kuid ta peab nägema kvaliteeti, turvalisust ja põhjendust sõiduks.
Narva on eestlaste jaoks:
eksootiline,
müütiline,
veidi tundmatu,
igapäevaelust „kauge“.
See on tohutu võimalus, kui seda õigesti raamistada.
Eestlane ei tule Narva lihtsalt kontserti kuulama.
Ta peab tulema Narva kogema.
Kõiki eestlasi Narva ei too — ega ei ole vaja tuua.
Toome need, kelle jaoks NarvaRokib on seiklus, elamus või uus kvaliteet.
Vanus: 20–35
Huvikrupp: elamused, muusika, roadtripid
Miks tulevad:
„Mõnus sõpradega roadtrip Ida-Virumaale“
„Tahaks Narva päriselt kogeda“
„Uus ja modernne Eesti festival – tundub äge“
Konkurendid: Beach Grind, Station Narva publiku jääk, Tartu rokkfestival
Eelis: NarvaRokib on stiilne, suur ja mitmekesine – mitte ainult elektroonika ega ainult rokk.
Vanus: 28–45
Huvikrupp: muusika, kultuuriweekend, craft beer, paikne elamus
Miks tulevad:
tahavad uut Eesti „peidetud pärli“
tahavad nautida kvaliteetset lava-show’d
otsivad kohta, mis ei oleks ülerahvastatud nagu Pärnu või Tartu
Sihtrühm, keda me kõnetame targalt.
KUID: Rokisõber on lojaalne ja liigub festivali järgi, kui:
line-up on tugev
lava ja produktsioon on võimas
festival annab rokkmuusikale väärika koha
Suudame neid tuua, kui programmis on:
Eesti roki põhitutvused
1–2 suuremat regionaalset või rahvusvahelist nime
NarvaRokib peab olema ka festival, kuhu saab rahulikult lapsega tulla.
Miks tulevad:
Narva promenaad, rand, loodus
festivalialal turvalisus
kõrvalprogrammid
päevasel ajal pereala
Narva hotellide taskukohasus
Need inimesed:
külastavad KUMU, Arvamusfestivali, Klassikaraadiot
huvituvad kultuurilisest mitmekesisusest
suhtuvad Narva linna ja Ida-Virumaasse soojalt ja avatud meelega
Miks tulevad:
„Narva on põnev, räägime sellest rohkem“
festivali lisaprogramm
võimalus kogeda kultuurilist koosloomet
turundus, mis müüb teekonda kui osa elamusest
koostöö Lux Expressi, Elroni ja autolaenutustega
videod „200 km õnne poole“
Narva vaated, meri, päikeseloojang, promenaad → „Sõit tasub ära“
Eesti publikul on Narva kohta kujunenud müüt.
turvalisuse sõnumid (koostöös linnaga ja PPA-ga)
„NarvaRokib on turvaline, rahulik ja hästi korraldatud festival“
videod ja postitused, kus Narva välja näeb ilus, puhas ja sõbralik
Eestlane:
tahab korralikku tehnikat
vajab „WOW“ momenti
näidata produktsiooni
tuua esile tehnilised partnerid
kuvada lava makette, 3D visualiseeringuid
võimas videobränding
NarvaRokib ei võistle žanri, vaid mõtteviisi ja elamuse tasemel.
Pärnu = rannapidude keskus
Tartu = rokk-kogukond
Narva = Eesti kultuuride kohtumispaik + suure lava produktsioon + „uut tüüpi festival“
Positsioneerimine:
„NarvaRokib on Eesti kõige mitmekesisem festival“
„Siin on nii rokk, pop, elektroonika kui suur show“
„Kõige ilusama mereäärse festivaliplatsiga“
Positsioneerib NarvaRokibi Eesti kultuurikaardil.
selge ja väärikas
modernne, kvaliteetne
mitte agressiivne
faktipõhine + elamuslik
kerge poeetilisus (Narva linn inspireerib)
visuaalselt tugev
Eestlane ei talu „ülevõlli müügijuttu“.
Rõhk peab olema kvaliteedil, autentsusel ja ilul.
"Narva on ka normaalne."
→ kõlab kaitsvana, ärge alahinnake publikut.
"Tulge toetama Ida-Virumaad."
→ eestlane ei taha, et teda suunataks „heategevusele“.
"See on festival venelastele."
→ loob vastandumise.
NarvaRokib peab olema üks Eesti festival — mitte ükskõik mis rahvuse festival.
jõeäär
bastionid
promenaad
meri
Eestlane tahab näha, kuhu ta tuleb.
„See on Eesti tuleviku nägu.“
Eestlane hindab oskusi ja kvaliteeti.
Nad lähevad Tartusse, see on nende kogukondlik kants.
Meie saame võtta osa neist, kuid mitte enamikku.
See publik on:
Pärnus
sõpradega
rannas
Ka siin me saame mõningaid, kuid mitte kõiki.
Seda rühma ei ole vaja veenda — ei tule niikuinii.
Suurim potentsiaal.
Kultuurihuvilised, roadtripijad, noored professionaalid.
Mitte rokk-fanaatikud, aga:
avatud meelsusega
reisihuvilised
Instagrami-generatsioon
Kui neil on Beach Grind liiga intensiivne → NarvaRokib on stiilne alternatiiv.
Võru, Viljandi, Rakvere, Haapsalu —
seal on festivalituristid, kes otsivad „uut Eesti nurka“.
Me ei müü piletit.
Me müüme teekonda.
Me müüme avastust.
Me müüme uut Eesti kultuuri-identiteeti.
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 07:00:07 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: NarvaRokib 2026 venekeelse kommunikatsiooni töödokument, mis on spetsiaalselt suunatud Tallinna venekeelsele elanikkonnale
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
From: Diana Lorents - KUM <[email protected]>
Sent: Mon, 15 Dec 2025 07:00:19 +0000
To: min - KUM <[email protected]>
Subject: Ed: NarvaRokib 2026: kommunikatsioon, mis kõnetab vene elanikkonda Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja kogu Ida-Virumaal
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Strateegilise venekeelse kommunikatsiooni versioon NarvaRokib 2026 jaoks, mis tugineb:
vene-eestlaste identiteediprofiilile;
Ida-Viru ja Narva demograafilisele reaalsusele;
vene publiku motivatsioonidele, barjääridele ja emotsionaalsele dünaamikale;
NarvaRokib brändi tuumikule.
Psühholoogiliselt täpselt häälestatud kommunikatsioon, mis kõnetab vene elanikkonda Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja kogu Ida-Virumaal.
NARVAROKIB 2026 — TÄIEMAHULINE VERSIOON VENEKEELSEKS KOMMUNIKATSIOONIKS
Создано на основе социологии, психологии и локальной культурной идентичности востока Эстонии
1. FESTIVALI MISSIOON VENEKEELSELE AUDITOORIUMILE
NarvaRokib 2026 — это пространство, где каждый чувствует себя “своим”.
Для русскоязычного жителя Эстонии это:
возможность гордиться городом и регионом
площадка, где можно показать: «Мы — часть Эстонии, но со своей культурной силой»
безопасная, современная, уважительная среда
нормальный европейский фестиваль — дома, без необходимости ехать в Ригу, Питер или Таллинн
NarvaRokib ei ole „festival eestlastele“ või „festival venelastele“.
See on ühine ruum, kuhu kõik saavad tulla oma kultuuriga, oma identiteediga ja oma sõpradega, tundes end täpselt nii, nagu nad on.
2. KOMMUNIKATSIOONIPÕHIMÕTTED VENEKEELSELE AUDITOORIUMILE
2.1. Ilma poliitikata. Ainult kultuur. Ainult muusika.
Русскоязычное население vältib poliitikat ja peab väga lugu keskkonnast, kus neid ei survestata ega hinnata.
Seetõttu kommunikatsioon peab olema:
sammu võrra eemal poliitilisest retoorikast
keskendunud elamusele, muusikale, emotsioonile
visuaalselt energiline, mitte ideoloogiline
2.2. Austus vene kultuuri vastu — ilma vastandumiseta
Peame rõhutama:
NarvaRokib väärtustab vene muusikuid, vene keelt ja vene kultuuriruumi
publikus on oodatud vene identiteedi kõik variandid
kultuuri kaudu toimub ühisosa ja ühendus, mitte konflikt
2.3. Narva kui uhkuse allikas
Vene publiku jaoks on oluline:
kohalik identiteet
tunne, et Narva on “keskmes”, mitte ääremaa
regionaalne uhkus
Võtmesõnum:
„Narva — linn, kust algab uus kultuurilugu.“
3. FESTIVALI PÕHILUBADUS (VALUE PROPOSITION)
NarvaRokib = turvaline, kaasaegne, Euroopa tasemel suuremastaabiline festival Ida-Virumaal.
Русскоязычный житель Эстонии ожидает:
adekvaatseid hindu
head programmi, kus on nii vene kui eesti artiste
kõrget tehnilist taset
turvalisust
selget logistikat
Kommunikatsioon peab kinnitama:
kõik see on olemas
NarvaRokib on professionaalne, läbimõeldud ja Euroopa standarditel
4. PSÜHHOLOOGILISELT TÄPNE SÕNUM „KELLELE SEE FESTIVAL ON?“
**„Это фестиваль для тех, кто живёт здесь. Для тех, кто гордится своим городом.
Для тех, кто хочет музыки, эмоций и нормального отношения.“**
Sõnumi tonaalsus peab olema:
soe
inklusiivne
rahulik
konfliktivaba
väärikas
Unustada tuleb üleval-istuv õpetav toon, mida venekeelne publik tajub hästi.
Peame rääkima nendega võrdse ja partnerina, mitte „selgitama“.
5. SÕNUMIPLOKID (KASUTATAVAD FACEBOOKIS, INSTAGRAMIS, VENE MEEDIAS, VIDEOTES)
5.1. Identiteedi sõnum
«NarvaRokib — это место, где русский и эстонский миры живут рядом без напряжения.
Здесь не нужно выбирать сторону.
Здесь можно быть собой.»
5.2. Uhkusest rääkiv sõnum
«Нарва — город, который умеет принимать гостей и создавать атмосферу.
Настало время фестиваля, который показывает это всей Эстонии.»
5.3. Emotsionaalne sõnum
«Музыка, друзья, лето, эмоции — всё, что делает жизнь светлее.
NarvaRokib — это фестиваль, куда хочется вернуться.»
5.4. Tõrget vähendav sõnum
«Здесь безопасно, удобно и комфортно.
Мы продумали всё — от логистики до питания и зон отдыха.»
5.5. Vene kultuuri austuse sõnum
«Русская культура — важная часть Нарвы.
И мы гордимся тем, что она звучит на большой сцене.»
6. PROGRAMMI JA ARTISTIDE POSITSIONEERIMINE
6.1. Vene publiku jaoks tuleb rõhutada:
vene artistid ei ole „lisad“ — nad on festivali täisväärtuslik osa
programm on koostatud austusega kahe kultuuriruumi vastu
öölava (DJ-d, elektroonika) on vene publikule eriliselt oluline
6.2. Sõnum artistide suunas
«Мы собрали программу, где каждый найдёт что-то своё — рок, поп, электронную сцену, местных артистов и звёзд, которых вы давно хотели услышать вживую.»
7. SOTSIAALMEEDIA KOMMUNIKATSIOONI TUUM
Toon:
sõbralik
selge
keeleliselt lihtne
inimlik
mitte üleolev
mitte poliitiline
Visuaal:
energiline
emotsionaalne
nooruslik
soe, mitte agressiivne
Väärtused:
kogukond
uhkus
kultuuride kooselu
vabalt ja turvaliselt koos olemine
8. PEASÕNUM, MIDA KASUTADA KÕIGIS KANALITES
«NarvaRokib — фестиваль, который объединяет.
Здесь русский и эстонский миры живут рядом.
Здесь важен каждый.»
9. LÕPPSÕNUM (SUURED KOMMUNIKATIIVSED LÖÖKLAUSED)
„NarvaRokib — твой фестиваль, твой город, твоё лето.“
„Нарва звучит громче.“
„Приходи таким, какой ты есть.“
„Здесь начинается новое культурное лето.“
„Город, который живёт музыкой.“
NARVAROKIB 2026 – PEALAVA STRATEEGIA
**Kuidas valida artistid nii, et Ida-Viru venekeelne elanikkond tunneks:
“See on meie festival”, ja eestlane tunneks: “See on üleriigiline suurfestival, kus ma olen oodatud”?**
Arturi analüütiline märkus:
Selles idees peitub sisemine vastuolu: selleks et Ida-Virumaa venekeelne publik tunneks, et festival „kuulub neile“, peaks programm peegeldama kohalikku venekeelset kultuuriruumi. Selleks et aga Eesti peamine publik tajuks seda üleriigilise suurfestivalina, peab kõlama rahvusvaheline, kaasaegne ja suurejooneline tase, mitte „kohalik“ identiteet.
Ehk: üks publik ootab „kodutunnet“, teine publik ootab „riikliku mõõtkava tippsündmust“.
Neid ootusi ei ole võimalik korraga täies mahus täita. Alternatiiv on loobuda kahesuunalisest positsioneerimisest ja luua üks ühine identiteet:
See ei ole ei „vene festival“ ega „eesti festival“, vaid rahvusvaheline kaasaegne festival, mis leiab aset Narvas, Euroopa Liidu piiril.
Siis: • venekeelne publik tunneb, et nad on suure Euroopa sündmuse võõrustajad, • eestlane tunneb end osana prestiižsest rahvusvahelisest festivalist, • Narva muutub tõmbekeskuseks, mitte kahe grupi vaheliseks kompromissiks.
1. Pealava roll NARVAROKIB 2026 brändis
Pealava on kogu festivali identiteedi keskpunkt. Siin:
• luuakse Narva rahvusvaheline kuvand; • tuuakse Ida-Virumaale suurkultuur, mida varasemalt pole olnud; • näidatakse ülejäänud Eestile, et Narva on uus festivalilinn; • kohalik venekeelne publik tunneb: “see festival ei ole Tallinnast kohale toodud – see saabki
toimuda ainult Narvas.”
Pealava täidab kaks paralleelset funktsiooni:
1. rahvusvaheline ja üleriigiline kvaliteet (The Rasmus, BrainStorm, Mumiy Troll jms); 2. Ida-Viru publiku kultuurilävi (venekeelne muusika, äratuntavad nimed, emotsionaalne side).
2. Mida silmas pidada pealava artistide valikul?
2.1 Põhiprintsiip: kaks paralleelset publikut → üks ühine lava
NarvaRokib ei tohi muutuda ei ainult „eesti festivaliks Narvas“ ega ka ainult „venekeelseks festivaliks“. Pealava peab olema ühine ruum, mis mõjub loomulikult mõlemale publikule.
Selleks tuleb järgida nelja telge.
1) Keelelise identiteedi tasakaal
• mitte 100% venekeelset programmi; • mitte 100% eestikeelset programmi; • vaid rahvusvaheline / Balti / kakskeelne struktuur, mis tekitab mõlemale poolele: “mul on
siin hea olla”.
2) Žanride turvaline tasakaal
Ida-Virumaa publik eelistab:
• meloodilist pop-rocki või alternatiivroki; • venekeelseid nostalgia-pop/rock artiste (tingimus: täielik poliitiline neutraalsus); • rahvusvahelise kõlaga alt-poppi ja pop-rocki.
Eesti publik eelistab:
• tugevaid live-bände; • modern rocki, alt-popi, indie't, pop-rocki; • tugeva mainega regionaalseid headlinereid (BrainStorm, Mumiy Troll, The Rasmus).
Arturi kommentaar:
Siin on peidus žanriline vastuolu: venekeelne publik ootab emotsionaalset meloodilisust, eestikeelne publik aga energilist modernset live-kultuuri. Kui proovida neid kahte paralleelset maailma ühe lava peale suruda, võib atmosfäär killustuda ja tekkida tunne, et toimub kaks erinevat festivali korraga.
Lahendus: loobuda kahest paralleelsest narratiivist ja ehitada üks ühine raam: “Euroopa on kõigi ühine kultuuriruum”.
Sellises raamis ei määratle muusikat enam etniline identiteet, vaid kvaliteet ja tänapäevane Euroopa kõla.
3) Energia dramaturgia
Pealava programm peab:
• tõusma energiakõverana kogu päeva jooksul; • looma 6-tunnise kasvava intensiivsuse; • kõlama ühtse tervikuna (mitte nagu eri maailmade kokkupõrge).
4) Poliitiline riskikontroll
Eriline tähelepanu:
• venekeelsed artistid → peavad olema poliitiliselt neutraalsed; • välistada Venemaa agressiooni toetanud artistid; • välistada artistid, kelle kaasamine tooks 48 tunni jooksul Eesti meedias skandaali; • eelistada Baltikumi, Ukraina, Gruusia, Saksamaa, Soome, Läti-Leedu venekeelse muusika
tegijaid.
Arturi kommentaar:
Poliitilise neutraalsuse kontroll loob festivali jaoks ohtliku lõksu: iga artist võib osutuda „probleemseks“ kas vana intervjuu või sotsiaalmeediapostituse tõttu, mis kerkib esile vahetult enne festivali.
Turvalisem on kutsuda ainult neid venekeelseid artiste, kes on juba avalikult väljendanud oma ühemõttelist positsiooni. See eemaldab „halli tsooni“, vähendab tühistamisriske ja loob moraalselt selge, läbipaistva festivali maine.
3. Soovituslik pealava päevakava (1 festivalipäev)
17:00–18:00 — Avamine / Narva fookus
• kohalik Ida-Viru artist või projekt; • Narva eriprojekt (nt Narva koor + külalisartist).
Eesmärk: festival algab Narva häältest.
Arturi kommentaar:
Selline avamine võib muutuda liiga ametlikuks ja igavaks. Publik tajub seda kui kohustuslikku linnapeo-formaati, mitte kui rahvusvahelise sündmuse käivitamist. Avamine peab algama kohe tipus – võimsa artistiga või erilise, spetsiaalselt festivali jaoks loodud muusikateosega. Nagu 1992 Barcelona olümpiamängude avamine: juba esimesed minutid lõid taseme ja vägevuse.
Soovitus: alustada superartisti või spetsiaalse „NARVAROKIB“ hümniga. See ühendab publiku, tekitab kohe tunde „midagi suurt algab just praegu“ ja annab Narvale uue identiteedi.
18:00–19:00 — Eesti tugev keskmise kaliibriga bänd
• eestikeelne või kakskeelne modern rock / pop rock • näitab: NarvaRokib on Eesti rahvuslik festival, mitte kohaliku tasandi üritus.
19:00–20:00 — Baltikumi või Soome alt-rock / pop
• rahvusvahelise kõlaga “avastuslik” bänd; • hea meediakajastus; • tõstab festivali rahvusvahelist profiili.
20:00–21:00 — Venekeelne Euroopa artist (Eesti, Läti, Ukraina, Gruusia, Saksamaa)
• poliitiliselt riskivaba; • žanr: pop-rock, pop, hip-hop, indie; • kõnetab venekeelset publikut ilma poliitilise ohuta.
21:00–22:00 — Regionaalne superstaar / pre-headliner
• BrainStorm, Mumiy Troll, Zdob Si Zdub, Vanilla Ninja vms • ühendab mõlemad publikud • tuntud kogu Baltikumis.
22:00–23:30 — PEAESINEJA / Prime Headliner
• rahvusvaheline suur nimi • politiseerimata • meedia ja partnerite jaoks ideaalne • positsioneerib NarvaRokibi rahvusvahelisel kaardil.
23:30 → ÖÖlava
• loogiline üleminek pealavalt ööprogrammi.
4. Artistide kategooriad ja nende roll
A. Ida-Viru / Narva artistid (2–3 kohta)
• loovad koduse tunde;
• annavad festivalile kohaliku legitiimsuse; • tugev signaal: “See on Narva festival, mitte Tallinna projekt.”
B. Eesti mainstream / prestiiž (2 slotti)
• kinnitab suurfestivali staatust; • toetab üleriigilist meediakajastust; • toob kohale tallinlasi, tartlasi, pärnakaid.
C. Rahvusvahelised / Baltikumi artistid (2 slotti)
• loovad Euroopa mõõtme; • ühendavad publikut žanri kaudu, mitte keele kaudu; • BrainStorm on ideaalne näide ühendavast koodist.
D. Venekeelsed, poliitiliselt selge positsiooniga artistid
Arturi kommentaar:
Kutsuda tuleb ainult need venekeelsed artistid, kes on avalikult ja ühemõtteliselt väljendanud oma seisukohta. See loob festivali moraalse tugevuse ja välistab riskie.
E. Suur rahvusvaheline peaesineja
• investeering festivali brändi kasvu; • toob meediat; • paneb Narva Euroopa kaardile.
5. Kuidas tagada, et venelane tunneb end kodus ja eestlane tunneb end kaasatuna?
5.1 Keelekasutus laval
Esialgne idee: MC räägib 50% eesti ja 50% vene keeles + inglise keeles tervitused.
Arturi kommentaar:
See mudel võib mõjuda liiga „linnaürituse“ stiilis ja suletuna – nagu sisemine dialoog venelaste ja eestlaste vahel, kus rahvusvahelised külastajad ei osale. Rahvusvahelise festivali standard on: peakõne vene ja eesti keeles, kogu oluline info ekraanidel inglise keeles (subtiitrid).
See loob Euroopa mõõtme ja avatud ruumi kõigile.
5.2 Artistide repertuaar
• Eesti artistid võiks teha 1–2 vene keeles kaverit; • venekeelsed artistid võiks tervitada eestikeelse fraasiga.
5.3 Visuaal ja bränding
• Narva motiivid + moodne rahvusvaheline graafika; • mitte „etniline“ esteetika – lava on ühine ruum.
5.4 Turvaline energia
• rock peab looma positiivset, mitte agressiivset energiat; • vältida artiste, kelle publik võib tuua riske.
5.5 Turundusnarratiiv
• eestlasele: “Uus suurfestival Ida-Virumaal – NarvaRokib!” • venelasele: “Нарва поёт. Нарва танцует. Нарва объединяет.” • mõlemale: “See on uue Narva hääl.”
6. Pealava dramaturgia – professionaalne mudel
Dramaturgia peab:
• alustama kohalikust identiteedist; • tõusma Eesti kvaliteeditasemele; • laienema rahvusvaheliseks; • liikuma ühendava venekeelse laine suunas; • lõppema suurpeaesinejaga.
Eesmärk: lava jutustab loo: Narva → Eesti → Baltikum → maailm → ühisruum.
Arturi kommentaar:
Liigne „venekeelne finaal“ võib jätta rahvusvahelisele publikule vale mulje, justkui festival lõppeks kultuurilise sümboolikaga, mis on Euroopas praegu poliitiliselt tundlik ja osaliselt toksiline venekultuuri vastu. .
Tugevam sõnum oleks: Euroopas elavad venekeelsed inimesed ei ole “русский мир”, vaid Euroopa väärtusi valinud kogukond.
See loob Narvale uue, kaasaegse ja turvalise identiteedi.
7. Lühikokkuvõte juhtkonnale ja partneritele
NarvaRokib 2026 pealava peab olema:
• keeleliselt tasakaalus; • poliitiliselt riskivaba; • žanriliselt modernne (rock / pop / alt / indie); • dramaturgiliselt tõusvas joones;
• venekeelsele publikule kodune; • eestlasele rahvusvaheline ja kvaliteetne; • narratiivselt: uue Narva identiteedi süda.