| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/5391-1 |
| Registreeritud | 15.12.2025 |
| Sünkroonitud | 16.12.2025 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anneli Valgma (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse
seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. Halduskoostoo eelnõu
2. Halduskoostöö seletuskiri
3. Dirktiivi lisade 1 ja 2 terviktekst
4. Halduskoostöö vastavustabel
5. Halduskoostöö rakendusakti kavand, VV
6. Halduskoostöö rakendusaktide kavandid, minister
7. Halduskoostöö kooskõlastustabel
Anneli Valgma 5885 1315
Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5391-1
1
EELNÕU
05.12.2025
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse
ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tulu elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet käesolevas seaduses sätestatud
muul alusel;“;
2) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kinnisomand ja kinnisvaratulu;“;
3) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu, välja arvatud selline dividenditulu, mis
on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja
tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011,
lk 8–16) artiklite 4, 5 või 6 kohaselt.“;
4) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatut kohaldatakse ka Andorra, Liechtensteini,
Monaco, San Marino ja Šveitsiga sõlmitud Euroopa Liidu lepingute ning maksuasjades
vastastikuse haldusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 6 alusel toimuvale
finantskontode maksualasele automaatsele teabevahetusele.“;
5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja
konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele.“;
6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 13 sätestatud välislepingukohase ja konventsiooni alusel
toimuva automaatse teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirjad avaldab
Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel.“;
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui krüptovara kasutajast klient ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet
vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha sellel kliendil
tehinguid aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga seni, kuni klient esitab nõutud teabe.
Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne
60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.“;
8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega
seotud teiste“ sõnadega „käesolevast seadusest tulenevate“;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
2
„(31) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet
maksukohustuslaste registris seitse aastat.“;
10) paragrahvi 86 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aruandekohustuslik Eesti finantsasutus esitab mitteresidendist kontoomaniku andmed, samuti
ettevõtte ja tema mitteresidendist kontrolliva isiku andmed, kui selline kontoomanik või
kontrolliv isik on aruandekohustusega hõlmatud isik ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel
avaldatud loetelus oleva riigi või jurisdiktsiooni maksuresident.“;
11) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks;
12) seadust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses:
„12. peatükk
Krüptovara teabe automaatne vahetus
§ 89. Krüptovara
(1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937
(ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara.
(2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:
1) direktiivi lisa 6 4. jao A jaotise punktis 5 nimetatud e-raha;
2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;
3) krüptovara, mille puhul on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud,
et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.
§ 810. Krüptovara teave
(1) Aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teave käesoleva peatüki tähenduses on
krüptovarateenuste osutamisega seotud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja
direktiivi lisa 6 2. jaos sätestatud aruandlusnõuete kohaselt maksuhaldurile esitatav direktiivi
artikli 8ad lõikes 3 nimetatud teave aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajate ja
kontrollivate isikute ning aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta.
(2) Krüptovara tehingud on direktiivi lisa 6 4. jao C jaotises nimetatud aruandluskohustusega
hõlmatud krüptovara vahetamise ja ülekandmise tehingud ning kaupade ja teenuste eest
krüptovaraga tasumise tehingud, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit.
(3) Krüptovara teave võib hõlmata teabevahetust.
(4) Krüptovara teabe deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 811. Teabeandja
(1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 6 1. jaos sätestatud tingimustele
vastav Eesti krüptovarateenuse osutaja.
3
(2) Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja käesoleva peatüki tähenduses on
direktiivi lisa 6 1. jaos nimetatud isik või õiguslik moodustis, kes osutab krüptovarateenuseid,
mis võimaldavad aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatel teha
aruandekohustusega hõlmatud tehinguid krüptovaraga.
(3) Krüptovarateenus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3
lõike 1 punktis 16 nimetatud teenus, samuti krüptovara laenamine ja panustamine.
§ 812. Krüptovara kasutaja
(1) Aruandekohustusega on hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao D jaotises nimetatud füüsilisest või
juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest krüptovara kasutaja, kes on Eesti resident
tulumaksuseaduse § 6 tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigi või muu teabevahetuse
partnerriigi või -jurisdiktsiooni resident.
(2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao E jaotises nimetatud vabastatud
isik.
(3) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja tuvastatakse direktiivi lisa 6 3. jaos
sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldades.
§ 813. Kontrolliv isik
Juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest aruandekohustusega hõlmatud krüptovara
kasutaja kontrolliva isiku kindlakstegemise korral lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.
§ 814. Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku
residentsuse kinnitus
(1) Teabeandja nõuab kliendilt hoolsusmeetmete kohaldamisel tema residentsuse kinnitust.
(2) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus
on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku residentsuse kohta,
mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;
2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;
3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;
4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;
5) füüsilise isiku sünniaeg;
6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,
kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varem välja selgitatud;
7) kui see on asjakohane, teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral käsitatakse
juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.
(3) Kontrolliva isiku eest võib kinnituse esitada juriidiline isik või õiguslik moodustis.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses finantsasutuseks olev aruandekohustuslik krüptovarateenuse
osutaja võib hoolsusmeetmete kohaldamise korral tugineda ka käesoleva seaduse 11. peatüki
alusel kohaldatud hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib
4
sellisel juhul tugineda ka muule samaväärsele kinnitusele, mis vastab käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimustele.
§ 815. Teabeandja kohustused
(1) Teabeandja hoidub tegevusest, mille eesmärk on hoida kõrvale krüptovara teabe kogumisest
ja esitamisest.
(2) Teabeandja tuvastab teabe aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta
direktiivi VI lisa II jaos sätestatud aruandlusnõuete kohaselt ja aruandekohustusega hõlmatud
krüptovara kasutajad direktiivi VI lisa 6 III jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt.
(3) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud
aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse
deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks.
(4) Teabeandja võib täita hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustusi kolmanda isiku
kaudu. Vastutus kohustuste täitmise eest lasub teabeandjal.
§ 816. Krüptovarateenuse osutaja registreerimine
(1) Maksuhalduri juures on kohustatud end registreerima direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2
ja B jaotises nimetatud krüptovarateenuse osutaja, kes ei tegutse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114 reguleerimisalas, kuid kes võimaldab aruandkohustusega
hõlmatud krüptovara kasutajal teha aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.
(2) Krüptovarateenuse osutaja registreerib end maksuhalduri juures enne käesoleva seaduse
§ 815 lõikes 3 nimetatud teabe esitamise tähtaja möödumist direktiivi lisa 6 5. jao F jaotise
kohaselt.
(3) Registreerimisriigi tuvastamise korral lähtub krüptovarateenuse osutaja direktiivi lisa 6
1. jao A jaotise lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest.
(4) Registreerimise korral esitab krüptovarateenuse osutaja maksuhaldurile järgmised andmed:
1) nimi;
2) postiaadress;
3) elektronposti aadress, sealhulgas veebiaadress;
4) maksukohustuslasena registreerimise numbrid;
5) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille residendid tema kliendid on;
6) Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi
kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 41 lõikes 13 nimetatud leping
kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
(5) Krüptovarateenuse osutaja teavitab maksuhaldurit viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 4
loetletud andmete muutumisest.
(6) Maksuhaldur annab krüptovarateenuse osutajale registreerimisnumbri ja teavitab sellest
teisi Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid ametiasutusi.
(7) Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:
5
1) krüptovarateenuse osutaja teavitab maksuhaldurit, et tema klientide hulgas ei ole enam
aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid;
2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;
3) krüptovarateenuse osutaja ei vasta enam direktiivi lisa 6 4. jao B jaotise lõikes 2 sätestatud
tingimustele;
4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust
vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks
hiljemalt 90 päeva möödumisel arvates teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva
möödumist arvates viimasest meeldetuletusest.
(9) Maksuhaldur teavitab Euroopa Komisjoni sellisest krüptovarateenuse osutajast, kes jätab
end nõuetekohaselt registreerimata.
(10) Maksuhaldur teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada
krüptovarateenuse osutaja registreerimiskohustuse täitmine.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul kehtetuks tunnistatud registreering
taastatakse juhul, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused
käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise kohta ja esitab käesoleva seaduse § 815
lõikes 3 nimetatud teabe, mis on jäänud tähtajaks esitamata.“;
13) paragrahvi 201 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „maksustamist“ tekstiosaga „, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“;
14) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed ühe või enama füüsilise isiku
maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi
summa ületab Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat
muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb
eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul
alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega
tehakse tehinguid mitu korda.
(5) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed sellise eelotsuse kohta, millega
määratakse kindlaks, kas füüsiline isik on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses.
Teavet ei vahetata sellise eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele
makstavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis.“;
15) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kuulub“ tekstiosaga „, samuti
andmed tema maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“;
16) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „puudutab“ tekstiosaga „, samuti
andmed tema maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“;
17) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „teavet“ tekstiosaga „, välja arvatud
käesoleva seaduse § 201 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“;
18) paragrahvi 203 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet
riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide
alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, samuti teavet
kontserni liikmete maksukohustuslasena registreerimise numbri ja nende liikmete
põhitegevusalade kohta.“;
19) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) skeemi sisu kokkuvõte ja kirjeldus ning selline muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel
hinnata võimalikku maksuriski, ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust,
turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;“;
20) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) muu selline isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning selline
liikmesriik, millega isik on seotud, ja tema maksukohustuslasena registreerimise number, kui
see on olemas;“;
21) paragrahvi 2013 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses
„(11) Käesoleva seaduse § 2014 lõike 2 teises lauses nimetatud teabeandja kohta teavet ei
esitata.“;
22) paragrahvi 2014 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui teabeandja kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45, teavitab
ta kohustuste täitmata jätmisest üksnes oma kliendiks olevat teist asjaomast teabeandjat või
sellise teabeandja puudumise korral asjaomast maksukohustuslast.“;
23) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Direktiivi lisast 1 tulenevaid muudatusi kohaldatakse käesoleva seaduse 11. peatüki
rakendamisel alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“;
24) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 201 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse sellisele eelotsusele, mis on tehtud või
mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari.“;
25) seadust täiendatakse §-dega 237 ja 238 järgmises sõnastuses:
„§ 237. Käesoleva seaduse § 41 lõike 3 rakendamine
Käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud nimekirja lisatud riigi või jurisdiktsiooni
maksuresidenti puudutava maksualase teabe esitab teabeandja maksuhaldurile iga aasta
30. juuniks arvates selle riigi või jurisdiktsiooni nimekirja lisamise aastale järgnevast aastast.“;
§ 238. Käesoleva seaduse 12. peatüki rakendamine
(1) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud krüptovara aruandlusega seotud õiguste ja
kohustuste rakendamise korral tuginetakse direktiivi artiklis 8ad ja lisas 6 sätestatule.
(2) Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kohaldab esimest korda käesoleva seaduse
12. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid, et koguda teavet 2026. aasta kohta, ning
esitab aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.
7
(3) Nende krüptovara kasutajate hulgast, kellega on aruandekohustuslikul krüptovarateenuse
osutajal sõlmitud kliendisuhe 2025. aasta 31. detsembri seisuga, tuvastab krüptovarateenuse
osutaja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad hiljemalt 2027. aasta
1. jaanuariks.“;
26) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–
26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja
(EL) 2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“.
§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõiget 21 täiendatakse pärast tekstiosa „maksuseadusest,“ tekstiosaga
„maksualase teabevahetuse seadusest,“;
2) paragrahvi 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 205 ja
206 kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamise tähtpäevale järgneva aasta
31. jaanuariks.“;
3) paragrahvi 517 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi
77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) alusel
rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada ilma teabe saatnud Euroopa Liidu
liikmesriigi nõusolekuta direktiivis nimetatud eesmärkidel.“;
4) paragrahvi 915 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Maksualase teabevahetuse seaduse §-s 201 nimetatud eelotsuse taotlemise korral
märgitakse taotluses taotleja ja sellise isiku maksukohustuslasena registreerimise number, keda
eelotsus tõenäoliselt puudutab, kui tegemist ei ole Eesti residendiga tulumaksuseaduse § 6
tähenduses.“;
5) paragrahvi 1553 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“;
6) paragrahvi 162 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 1552“ tekstiosaga „, 1552 ja 1553“;
7) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–
26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja
(EL) 2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“.
§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 45 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 31. detsembril.
8
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………………. 2025
Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2025
(allkirjastatud digitaalselt)
…………………
Valitsuse nõunik
1
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse
ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
1. SISSEJUHATUS
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega
muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226,
24.10.2023)1 (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus). Eelnõuga nähakse ette
krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandluskohustus ning lahendatakse maksuhaldurite
halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase
teabevahetuse üksikasju.
Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD
liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel: vastavalt krüptovara käsitlev CARF
– crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting
standard 2.
Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid
tuleb rakendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada
ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 41 kohustab alates 25.05.25 halduskoormust
tõstvas seaduseelnõus ette nägema halduskoormust vähendavad muudatused. Lõike 42 järgi
võib selle nõude jätta kohaldamata muuhulgas siis, kui kehtestatakse avalik-õiguslik rahaline
kohustus või rakendatakse välislepingut.
Krüptovara aruandlusega kaasneb halduskoormus, kuid aruandlus on lisanduva koormuse
mõõdukana hoidmiseks üles ehitatud kohustustele, mis kaasnevad teenuste pakkumisega
Euroopa Liidus ning rahapesu- ja terrorismi tõkestamisega. Eelnõu eesmärk on vähendada
avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidumist. Regulatsioon rakendab
Euroopa Liidus juba 2023. aastal kokku lepitud direktiivi, mis põhineb OECD krüptovara teabe
vahetamise standardil. Eesti allkirjastas OECD mitmepoolse kokkuleppe 2024. aastal.3
Standardse krüptovara aruandluse rakendamine hoiab ära vajaduse täita piiriülese teenuse
pakkujatel kümneid erinevaid aruandlusreegleid.
Maksustamise valdkonnas on optimaalse halduskoormuse hoidmine oluline, et tagada õiglane
maksukoormuse jagunemine. Seetõttu on menetluses maksukorralduse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille läbivaks eesmärgiks on maksukohustuste täitmise
1 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 2 Krüptovara teabevahetuse mudel ja finantskontode teabevahetuse mudeli täiendused on kättesaadavad OECD
veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and-
amendments-to-the-common-reporting-standard.htm 3 Allkirjastamise teave on leitav OECD veebis aadressil: Signatories of the Multilateral Competent Authority
Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework
2
mugavamaks muutmine ja halduskoormuse vähendamine4. Samuti on menetluses
maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on taastada täitmisregistri juures asuva
andmevahetuskanali kasutamine maksumenetluses korralduste edastamiseks. Eelnõu vähendab
olulisel määral finantssektori halduskoormust5.
Eelnõu jõustub üldises korras, kuid krüptovara maksualane aruandlus ning finantskontode
maksualase aruandluse muudatusi rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist, millest alates
tuleb aruandlusega hõlmatud teavet koguma hakata. Esimene aruandlusaasta on 2027.a, mil
esitatakse 2026. jooksul kogutud andmed.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika
osakonna nõunik Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu aluseks on halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded.
Juriidilise isiku trahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud
karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
(trahviühiku suurendamine)6.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui
eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Erandina on eelnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus7 (edaspidi
VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu
4 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-
4620-a76f-d76db69a5f4c 5 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec551f4-54a2-
49f4-9dbe-a5db33c78699 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)
415 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku-
muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine. 7 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja
vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833.
3
eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiiviga, mistõttu eelnõus kajastatakse
VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra.
Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt. Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk
11) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 12) puutuvalt.
HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama
lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille
kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei
ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud
ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu
direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et ka sellisel juhul ei õnnestu vältida
direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi, mis direktiivi
rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati
liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas
liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi
ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates.
Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I,
02.05.2024, 9, maksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4 ja
tulumaksuseadust (TuMS) redaktsioonis RT I, 12.07.2025, 28.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist. Väike osa mitteresidendist
maksukohustuslase registreerimise numbri kogumist puudutavaid muudatusi on plaanis
jõustada 2027. aasta 31. detsembril.
2. SEADUSE EESMÄRK
Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane ja võrdne
maksustamine, aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest
kõrvalehoidumise ennetamine. See tagab rohkem rahalisi vahendeid avalike teenuste
pakkumiseks ja turvalisuse tagamiseks ilma makse tõstmata või uusi makse kehtestamata.
Üheks oluliseks meetmeks selle eesmärgi elluviimisel peetakse maksuhaldurite koostöö pidevat
laiendamist ja tõhustamist. Samad suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa
Liidu tasandil kokku OECD liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise
üksikasjades liidu tasandil. OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja
jurisdiktsioonide pidevaid hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse ja selle üle tehtava
järelevalve tõhususe.
Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatusega kehtestati kogu finantsmaailma võrdsemalt
hõlmav maksualane aruandluskohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest
kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara turud on ka laiemas plaanis järjest rohkem
reguleeritud, sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA) määruse8 alusel
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,
09.06.2023, lk 40–205)
4
kehtestatud krüptovaraturu seaduse kaudu. Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest
rangemalt reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega.
Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas
maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei
osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega
seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad
finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata.
Kuigi krüptovaraturg on volatiilne, püsib see äärmiselt aktiivsena: mitmete allikate ja
turuandmete kohaselt ületab maailma krüptovara koguturu maht 2,4 triljonit eurot9.
Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika10 kohaselt on Eesti
krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09
miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus
87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide
varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti
teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide
tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni.
Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale. Aruandlus on
kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. Krüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes
investeerimisvahendina. Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel,
töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes
tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda.
Lisaks on halduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja11
osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandluskohustuste
laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja
kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega
saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel.
Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi
1. versiooni tulukategooriate12 kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et
see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu (non-custodial dividend
income) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa
Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise
vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka
karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud.
9CoinGecko: https://www.coingecko.com/en/global-charts; CoinMarketCAP: https://coinmarketcap.com/;
CoinBase: https://www.coinbase.com/explore 10 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8
miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 11 Rohkem infot vt Euroopa Kontrollikoja eriaruandest: Special Report No 03/2021: Exchanging tax information
in the EU: solid foundation, cracks in the implementation (europa.eu) 12 Andmed tuleb praegu esitada vähemalt nelja kategooria kohta järgmistest: 1) töötasu ja muu võlaõigusliku
lepingu alusel makstud töö- või teenustasu; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud
tasu; 3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis; 4) makstud pension; 5) kinnisomand
ja kinnisvaratulu; 6) litsentsitasu.
5
Euroopa komisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusega. Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandluskohustused ning koostöö
instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh
isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise
elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning
juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama
andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja
tähtaegadele.
3. EELNÕU SISU
§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktid 1–3. MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja
kapitali kategooriad
MTVS § 4 lõikega 3 on üle võetud maksualase halduskoostöö direktiivi 2011/16 regulatsioon,
mille kohaselt peavad liikmesriigid vahetama üksteisega teavet erinevate maksuhalduril olemas
olevate tulukategooriate osas (nn DAC 1, artikkel 8 lg 1). Asjaomase teabevahetuse eesmärgiks
on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ning maksupettuste vastu, kuivõrd teabevahetuse
tulemusel on maksukohustuslastel oluliselt keerulisem varjata maksuhaldurite eest oma
sissetulekuid ning varasid teistes riikides.
Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamine tähendab, et Maksu- ja Tolliamet (edaspidi
MTA) ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid teisele liikmesriigile
saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti valitsusasutustelt juurde koguma.
Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi kohta, mida ta on juba
kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete
maksudeklaratsioonidega, maksumenetluses vmt). Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on
maksuhalduritel kohustus vahetada teavet vähemalt viie andmekategooria kohta, mis MTVS §
4 lõikega 3 üle võetud DAC1ga on kehtestatud. Muudatuste jõustumisel saab vahetatavate
andmete kategooriaid kokku 7.
MTVS § 4 lõike 3 punktis 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad
maksuhaldurid teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega
hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis.
Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase
teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames
on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata
teavet muul alusel.
Elukindlustustoodete kohta teabe vahetamine ei ole liidus kuigi levinud. Elukindlustustoote tulu
kohta saab MTA teabe TSD lisa 2 vormilt (LifeInsuranceProducts tulu), väljamakse liigiks
on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule
makstav summa (TuMS § 20 lõige 3), väljaarvatud, kui isik on kindlustusandjat teavitanud, et
kindlustushüvitis on saadud TuMS §-s 172 sätestatud investeerimiskontol olnud raha eest
soetatud finantsvaralt“.
Halduskoostöö direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub vahetamisele ka teave seoses
kinnisomandi ning kinnisvaratuluga. Nimetatud artikkel on üle võetud MTVS § 4 lõike 3
6
punktiga 5, kuid see säte nimetab vaid kinnisvaratulu ega maini selle kõrval eraldi
kinnisomandi kohta käivat teavet. Selleks, et vältida segadust ning potentsiaalseid vaidlusi
küsimuses, kas termin „kinnisvaratulu“ hõlmab ka kinnisomandi per se kohta käivat teavet, on
otstarbekas muuta MTVS § 4 lõike 3 punkti 5 sõnastust selliselt, et see edaspidi hõlmaks
sõnaselgelt ka kinnisomandit. Kinnisvara kohta saab MTA vahetatava teabe peamiselt
kinnistusregistrist. Teave on oluline maksuriskide hindamisel.
MTVS § 4 lõike 3 punktiga 7 täiendatakse maksuhaldurite vahel vahetatavate andmete loetelu
muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividendituluga. Teabevahetusest jääb välja selline
dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri
liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta.
Direktiivi viimaste muudatusega laiendati automaatset teabevahetust dividenditulule, mille
kohta kasutatakse ka terminit non-custodial dividend income ehk muu kui hoidmiskonto kaudu
saadud dividend. See hõlmab dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele
pangakontole või tasutakse muus vääringus kui rahas. Kõige levinum viis otse omanikule
dividendi maksmisel on osalusena tasutav dividend. Eestis ei ole mitteresidendile dividendilt
kinnipeetavat maksu, mistõttu dividendi saaja osalust ei deklareerita ja seega ei ole meie
maksuhaldurile teada mitteresidendist dividendi saaja osaluse suurust maksjas. See info ei oma
Eestis maksustamisel tähendust. Seega MTA-l selles teabekategoorias teiste liikmesriikide
maksuhalduritele jagatavat teavet ole.
Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse aktsionäri väärtpaberikontole (mis on
hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega ema-tütre direktiivi alusel (Nõukogu
direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise
maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab
tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing
maksab teisele liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus
dividendi saamise ajal vähemalt 10% osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul
ei ole kohustust teavet vahetada. Eesti kontekstis tähendab see, et Eesti peaks teavitama EL
liikmesriike üksnes dividendidest, mis on makstud nende riikide füüsilisele isikule või maksjas
vähemalt 10%-list osalust hoidvale juriidilisele isikule.
Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja eriaruandest 03/2021. Komisjon on selgitanud, et
näiteks noteeritud väärtpabereid (Listed Securities) ja teatud juhtudel ka noteerimata
väärtpabereid hoitakse „hoidmiskontol“ (Custodial Account) ning seega alluvad need juba
finantskontode infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse
lisatud „muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille
väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse
omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub
vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või
muudes vahendites.
Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamist puudutavad muudatused halduskoormuse kasvu
ega põhiõiguste- ja vabaduste riivet kaasa ei too, kuna MTA lisanduvasse teabekategooriasse
kuuluvaid andmeid ei kogu.
Eelnõu § 1 punktid 4–6. MTVS § 41 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõigetega 13 ja 3,
samade reeglite rakendamine nii OECD kui EL raamistikus
7
MTVS § 41 lõige 1 sätestab õigusliku aluse, mille järgi OECD mitmepoolsed kokkulepped
finantskontode maksualase automaatseks teabevahetuseks põhinevad OECD maksuasjades
vastastikuse haldusabi konventsiooni artiklile 6.
MTVS 41 lõikele 1 lisatakse viide Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja
Šveitsi Konföderatsiooniga sõlmitud Euroopa Liidu lepingutele, mille alusel liidu
maksuhaldurid vahetavad finantskontode maksualast teavet.
Euroopa Liidu toimimise lepingu art 216 lõike 2 järgi on liidu sõlmitud lepingud liidu
institutsioonidele ja liikmesriikidele siduvad. See tähendab, et kui liit sõlmib mõne kolmanda
riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga lepingu, milles võtab endale teatud kohustusi, siis
peavad ka liikmesriigid neid kohustusi täitma. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on liidu
õiguse osa ja Euroopa Kohus on leidnud, et teatavatel tingimustel on EL sõlmitud lepingute
sätted vahetult kohaldatavad.
Liidu sõlmitud lepinguteks on ka algselt EL hoiuste direktiivi alusel sõlmitud koostöölepingud,
mida muudeti kui OECD tasandil lepiti kokku maksuhaldurite vahelises finantskontode
maksualase teabe jagamises (ja sellele järgnevalt ELis). Hoiuste direktiiv ise tunnistati
kehtetuks ning viiele lepingule tehti muutmise protokollid. Nende lepingute alusel saab
vahetada sama infot, mida OECD tasandi mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö
direktiivi alusel.13
Nendele lepingutele on praegu viide TuMS § 45 lõikes 8: Kui residendist füüsiline isik on
saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside
maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või
Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu
maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata
tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
MTVS § 41 lõike 1 täiendamisega kaob vajadus viidata liidu sõlmitud lepingutele TuMS-is ning
säte tunnistatakse kehtetuks (vt ka eelnõu § 3 selgitusi).
MTVS § 41 täiendatakse lõikega 13, mis võimaldab rakendada OECD tasandil sõlmitud
krüptovara maksualase teabe vahetamise kokkulepet.
Lisatava normi kohaselt tuleb MTVS 12. peatükis sätestatut kohaldada ka välislepingukohasele
ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe
automaatsele vahetusele.14 Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 12, mis
sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD
mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline
lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid
kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida
rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis
tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool.
13 Lisainfot vt komisjoni veebist aadressil: European Tax Transparency Agreements - European Commission 14 Üleilmsest krüptovara teabevahetusest huvitatud riikide nimekiri on leitav OECD veebis aadressil: Jurisdictions
committed to implement the Crypto-Asset Reporting Framework (CARF) Üleilmse krüptovara teabevahetuse
kokkuleppe on allkirjastanud 50 riiki ja jurisdiktsiooni: Signatories of the Multilateral Competent Authority
Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework
8
MTVS § 41 täiendatakse lõikega 3, mis paneb MTA-le kohustuse avaldada oma veebilehel
nimekirjad riikidest ja jurisdiktsioonidest, kellega on kehtiv kokkulepe finantskontode või
krüptovara maksualase teabe vahetamiseks.
Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline finantsasutustele ja krüptovarateenuse
osutajatele, et tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid.
Nimekirja uuendamisel tugineb MTA teabevahetuse kokkuleppes sätestatud koostöö
rakendamise tähtaegadest. Mitmepoolsete kokkulepete kohaselt tuleb aruandluskohustused
täita kokkuleppega liitumisele järgnevast aastast (kokkuleppega liitumise aasta kohta), et
vältida aruandluskohustuste tekkimist tagasiulatuvalt.
Eelnõu § 1 punkt 7. MTVS § 8 täiendamine lõikega 12, ärisuhte peatamise võimaldamine
Norm seondub MTVSi peatüki 12 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale
õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks
krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik
alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 11). Normiga
võetakse üle direktiivi 6. lisa 5. jao A osa punkt 2.
Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt
(krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet. Krüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda
teabe usaldusvääruse kontrollimiseks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda
esitamast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus
takistada klientidel aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga tehingute tegemine. Seda
eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60
päeva möödumist esimesest meeldetuletusest.
Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte
loomiseks sõlmitavasse lepingusse.
Eelnõu § 1 punkt 8. MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus
MTVS § 8 lõige 3 sätestab praegu järgmist: „Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja
FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva
ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud
eesmärgipärasuse põhimõtet.“
MKS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetavuse. Norm sätestab, et teabeandja
säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist
kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem
kui kümme aastat. Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav andmete
säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA
kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide
FATCA-le.
9
Praktikas on tekkinud probleeme eelolevalt rõhutatud fraasi „/…/FATCA kokkuleppega seotud
/…/“ tõlgendamisega. Põhiline küsimus on, miks rõhutab norm spetsiifiliselt FATCA
kokkulepet ning kas selle rõhutuse mõte on välja jätta EL-i ja OECD tasandi analoogsed
õiguslikud instrumendid, kuivõrd neid FATCA kõrval kõnealuses normis nimetatud ei ole.
Normi algne mõte oli hõlmata kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe kogumise kohustuse täitmist
kinnitavate tõendite säilitamist, kuid kuna senine sõnastus seda ideed selgelt edasi ei anna, siis
käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek selle normi parandamiseks. Säte formuleeritakse selliselt,
et oleks ühemõtteliselt selge, et kõnealune norm reguleerib kõikide MTVS-ga kehtestatud teabe
kogumise kohustuse täitmist kinnitavate tõendite säilitamist, mitte ainult selliste tõendite, mis
on seotud FATCA kohustuste täitmisega.
FATCA on Ameerika Ühendriikide (edaspidi: USA) seadus (Foreign Account Tax Compliance
Act), mis kohustab välisriikide finantsasutusi edastama USA maksuhaldurile (Internal Revenue
Service) USA kodanike finantskontode alast teavet. Tüüpiliselt toimub see nii, et välisriigid
sätestavad oma riigisisese õigusega finantsasutustele aruandluskohustuse ning nende riikide
maksuhaldurid seejärel edastavad selle teabe USA maksuhaldurile.
EL ja OECD tasandil on välja töötatud analoogne õiguslik instrument – vastavalt direktiiv
2014/107 ning CRS (Common Reporting Standard), mis samuti näevad ette finantskontode
alase teabevahetuse liikmesriikide vahel, kus riikide maksuhaldurid vahetavad üksteisega
finantskontode alast teavet quid pro quo põhimõttel.
Muudatuse tulemusel ei teki enam küsimust, kas viide FATCA-le on teisi õiguslikke
instrumente välistava iseloomuga või mitte.
Eelnõu § 1 punkt 9. MTVS § 8 täiendamine lõikega 31, teabe säilitamise tähtaeg
MTVS § 8 lõikega 31sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega
hõlmatud teavet vähemalt 5 aastat arvates teabe saamisest, kuid mitte kauem kui 10 aastat.
MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt andmete säilitamise tähtajad. Normiga
võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad automaatse teabevahetusega saadud teabe
minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja (direktiivis 5–10 a).
MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri
põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse
teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud
arvesse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98). Lisaks tuleks
arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58
sätestab maksukohustuslasele kohustuse säilitada andmeid seitse aastat.
Eelnõu § 1 punkt 10. MTVS § 86 lõike 2 muutmine, laiendatud aruandluse kaotamine
MTVS § 86 lõiget 2 muudetakse selliselt, et edaspidi peavad aruandekohustuslikud Eesti
finantsasutused edastama selles sättes loetletud teavet üksnes juhul, kui see teave on hõlmatud
rahvusvahelise teabevahetusega.
10. veebruaril 2016 jõustusid MTVS-s normid, mis reguleerivad finantskontode alast
aruandlust ning sellega seonduvat rahvusvahelist teabevahetust. Regulatsiooni mõte on, et
finantsasutused (nt pangad) kontrollivad oma klientide residentsust ning filtreerivad neist välja
10
mitteresidendid, ehk kliendid, kes ei ole Eesti residendid maksustamise mõttes. Finantsasutused
esitavad mitteresidentide finantskontode kohta käiva info MTA-le, kes quid pro quo korras
edastab need andmed teistele asjasse puutuvatele riikidele. Teised riigid esitavad omakorda
MTA-le infot Eesti maksukohustuslastest kontoomanike kohta. Info kontodel olevate rahaliste
vahendite ning kontodele laekuvate summade kohta võimaldab maksuhalduril tõhusamalt
tagada maksukohustuste nõuetekohast täitmist.
Kehtiva finantskontode aruandluse normistiku eripäraks on asjaolu, et finantsasutused on
kohustatud edastama mitteresidentidest kontoomanike ning neid kontrollivate isikute kohta
käivaid andmeid ka siis, kui need pole hõlmatud rahvusvahelise teabevahetusega – näiteks on
pank kohustatud koguma mitteresidendi kohta käivat informatsiooni ja edastama selle MTA-le
ka juhul, kui see mitteresident on sellise riigi jurisdiktsioonis, mis pole finantskontode alase
teabevahetuse partnerriik. Vastavalt MTVS § 88 lõikele 2 kuulub see teabevahetusega
mittehõlmatud teave kustutamisele. Seadus piirab MTVSiga sätestatud finantskontosid
puudutavate andmete kogumise kitsalt teabevahetuse eesmärgiga ega võimalda andmeid MTA-
l ka endal kasutada nt võimalike maksuriskide tuvastamiseks.
Põhjus, miks aruandluskohustuse alla lülitati ka teabevahetusega mittehõlmatud teave, seisnes
ennekõike soovis vähendada finantsasutuste halduskoormust – teabevahetuse algusaastatel oli
tegemist võrdlemisi dünaamilise olukorraga, kus Eesti oli alles rakendamas teabevahetuse
kokkuleppeid erinevate riikidega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ise pidevalt jälgima ega
välja selgitama, milliste kontoomanike kohta tuleb andmeid esitada, ehitatigi OECD
tookordsete soovituste järgi seadus üles selliselt, et finantsasutused esitavad kogu
mitteresidentide kohta käiva finantskontode alase teabe MTA-le ning MTA ise filtreerib sellest
välja irrelevantse teabe, mis seejärel kustutatakse. Nüüdseks on aga mõistagi lepinguliste suhete
võrgustik jõudnud juba suuresti välja kujuneda, mistõttu senine lahendus ei rahulda enam
finantsasutuste vajadusi ega ka tugevnenud andmekaitsealaseid standardeid.
25. mail 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muuhulgas näeb ette minimaalsuse
nõude, mille kohaselt tuleb andmeid koguda taotletud eesmärgi saavutamiseks nii vähe kui
võimalik. Kehtiv MTVS § 86 lõige 2 on aga minimaalsuspõhimõttega pinges, sest see kohustab
finantsasutusi esitama ka teavet, mille MTA ise peab hiljem kustutama just nimelt sellel
põhjusel, et seda ei ole vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks, ehk rahvusvaheliseks
teabevahetuseks. Küsimus ei ole siin ainult isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete järgimises
– ka finantsasutused on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtivas õiguslikus kontekstis ei ole
enam selge või vähemalt ei ole põhjendatav teabevahetusega mittehõlmatud teabe
raporteerimise eesmärk.
Eeltoodust tulenevalt ajakohastatakse MTVS-s finantskontode aruandlust, ehk edaspidi peavad
finantsasutused edastama asjassepuutuvat teavet vaid juhul, kui see on hõlmatud rahvusvahelise
teabevahetusega. Selleks, et finantsasutused ei peaks ennast koormama vajadusega iseseisvalt
järgi uurida, millise riigi ja jurisdiktsiooni residendid on teabevahetusega hõlmatud, hakkab
MTA pidama oma veebilehel nimekirja asjassepuutuvatest riikidest ning jurisdiktsioonidest.
Infot teabevahetuse kokkuleppe rakendamisest riikide poolt koondab ja jagab OECD
sekretariaat15. Kui finantsasutuse klient on asjaomases nimekirjas oleva riigi või jurisdiktsiooni
(maksu)resident, siis tegemist on järelikult andmesubjektiga, kelle kohta tuleb finantskontode
alast teavet esitada. Finantsasutustel tekib seega võrreldes kehtiva korraga lisakohustus
15 Info teabevahetuse võrgustike kohta on leitav OECD veebist: Automatic Exchange of Information - Exchange
relationships | OECD
11
kontrollida enne deklaratsiooni esitamist, millise riigi (maksu)residentide kontode kohta tuleb
teave MTA-le saata.
Eelnõu § 1 punkt 11. MTVS § 88 kehtetuks tunnistamine
MTVS § 88 lõikes 1 on sätestatud maksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri
aruandlusest välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist kaotatakse nimekirja
esitamise kohustus. Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõike
1 järele ei ole seega enam vajadust.
Kehtiva paragrahvi lõige 2 ei ole asjakohane, kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste
kontoomanike kohta, kes on teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete
kustutamisele kehtivad eraldi reeglid. Eelneva punkti valguses ei saa enam tekkida olukorda,
kus MTA-le edastatakse teabevahetusega mittehõlmatud teavet. Kuna kõnealusel sättel puudub
edaspidi funktsioon, siis ei ole mõtet sellega MTVS-i normistikku koormata.
Juhul, kui mingil põhjusel peaks MTA siiski saama asjassepuutumatut teavet, siis võib MTA
selle kustutada tuginedes isikuandmete kaitse üldmäärusele ning andmekaitse üldpõhimõtetele.
Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja
MKS ametiabi reeglid (§§ 511 ja 517) ning MTA sisemised töökorrad võimaldavad rakendada
direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi:
1) direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile
sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud
riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada senise 10 tööpäeva
asemel 15 kalendripäeva jooksul.
2) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel
toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tagatud. Liikmesriigid võtsid direktiiviga
kohustuse luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabevahetuse tõhususe
hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23).
Finantskontode teabevahetuse muudatused, mis seaduse muutmist ei vaja
Finantskontode alane aruandluskohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega
2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS).
OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite
muutmise.
OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade
digivääringutele. E-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele aruandluskohustuse
rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit. Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille
väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD.
OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega
ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse
mudeli kehtestanud CARFiga. Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka
krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt
fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud.
12
Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid
muudatusi:
1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (kas isik
on ühingu omanik, kasusaaja, juht);
2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki
kontoga on tegemist;
3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku (maksu)residentsus olemasolevate
kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik
tähtaegselt hankida;
4) sellise üksnes äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona,
mille eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid.
Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS
peatükis 11 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused
MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks
loodud XML vorme (inglise keeles Extensible Markup Language), mis on kehtestatud
rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate
deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra
kehtestamine“ lisades 5–14.
Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused
on märgitud seletuskirjale lisatud lisa 1 terviktekstis (mitteametlik).
Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised:
1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded)
1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused:
1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe
kategooriad. Lisati kohustus märkida, kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on
finantsasutusele esitatud kehtiv (maksu)residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus.
Juriidilise isiku ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis
annab talle kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks
lähtuda OECD ametlikest kommentaaridest16 finantskonto maksualase teabevahetuse standardi
juurde, vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj.
Siinjuures direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes,
täiendatud ja parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames.
2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile
info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära, kui palju omanikke ühiskontol on.
Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata
(direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega).
3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on
olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31.
detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31.
detsembrit avatud konto).
4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul
märkida ära rollid, mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele (equity interest)
investeerimisüksuses.
16 OECD (2017), Standard for Automatic Exchange of Financial Account Information in Tax Matters, Second
Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264267992-en.
13
1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise
numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi
tõkestamise reeglite tõttu.
1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest
juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt.
6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod)
Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele
ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non-financial entity) kontrolliva isiku
kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või
sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga.
7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad)
Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega
ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandluskohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama
olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud
ja selle õigsus kindlaks määratud.
8. jao muudatused (määratletud mõisted)
4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt:
1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha
hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga.
2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara. Finantsvahendite,
sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine,
millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel.
Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega
rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile.
3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste.
4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste.
5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste.
6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste.
7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste.
8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste.
4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest
valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui
finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks.
4.3 C jaotises, mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused:
1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või
keskpanga digiraha hoidmiseks.
2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse
finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist.
3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks
DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem.
4) Punktis 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu
asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e-
raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse
päeva jooksul ei ületa 10 000 USA dollarit aastas.
14
4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste.
9. jao muudatused (tõhus rakendamine)
Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg.
11. jao lisamine (üleminekumeetmed)
Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli
ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg.
Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul
arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse
andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav.
Finantskontode maksualase aruandluse puhul ja läbivalt MTVSis tuleks residentsuse all mõista
residentsust TuMS § 6 mõistes.
Kooskõla põhiseadusega
Finantskontode maksualase aruandluse muudatustest tõstavad vähesel määral halduskoormust
ning riivavad põhiseadusega (edaspidi ka PS) tagatud ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust
vabale eneseteostusele (PS § 19) ning enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele
(PS § 26) järgmised muudatused:
Aruandekohustusega hõlmatakse e-raha tooted ja riikide keskpankade digivääringud, mis
ületavad 10 000 USD ning kontol hoitavad krüptovara puudutavad tuletisväärtpaberid.
Finantsasutusena käsitletakse ka krüptovarasse investeerivaid investeerimisühinguid.
Lisainfona tuleb esitada konto/osaluse omaniku ja kontrolliva isiku roll ühingus (omanik,
kasusaaja, juht), samuti kas konto on uus/vana, ühises kasutuses, konto liik.
Eelnõuga on sätestatud ka halduskoormust vähendavaid muudatusi – eelkõige isiku
residentsuse väljaselgitamisega seotud koormuse vähendamiseks ning maksuriskita konto
välistamine aruandlusest (konto, millel deponeeritakse äriühingu asutamiseks vajalik kapital).
Finantskontode maksualane aruandlus ja krüptovara maksualane aruandlus on olemuslikult
samaväärsed, mistõttu põhiõiguste- ja vabaduste riivet analüüsitakse muudatuste kogumis
krüptovara aruandluse selgituste juures.
Eelnõu § 1 punkt 12. MTVS täiendamine peatükiga 12, krüptovara teabevahetus
Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara
aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD
liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või
jurisdiktsiooni (maksu)residentide kohta teabe kogumisel ja aruandluskohustuse täitmisel (vt
MTVS § 41).
Direktiivis ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA
määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara, krüptovarateenuste ja asjaomaste
teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust.
Krüptovarast (MTVS § 89) hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovarad, mida
kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d (non
fungible token ehk mitteasendatav krüptovara). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus
15
eelkõige MiCA regulatsiooniga, mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara
väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt,
kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.
Aruandekohustusega ei ole hõlmatud:
1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha;
2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha;
3) krüptovara, mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et
seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks.
Aruandlusega hõlmatakse krüptovaraga tehtud tehingud (MTVS § 810), millega
võimaldatakse krüptovara vahetada või üle kanda. Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki
teenuseid, mis hõlmavad krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara
vahetamist tavavaluuta vastu ja vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista
krüptovara kandmist ühelt kontolt või aadressilt teisele. Aruandlusega ja teabevahetusega on
lisaks hõlmatud krüptovaras tehtud jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 USD
lävendi17.
Krüptovaraga tehtud tehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara
nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv;
tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu
tegemise päeval kehtiva kursi alusel.
Direktiivi kohaselt tuleb krüptovaraga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist
krüptovara teavet:
1) krüptovara liik;
2) usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja
avaldatavate tehingute arv;
3) usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja
avaldatavate tehingute arv;
4) krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja
avaldatavate tehingute arv;
5) krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja
avaldatavate tehingute arv;
6) jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv;
7) kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4,
õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate
ülekandeliikide kaupa;
8) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3,
5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning
teadaolevate ülekandeliikide kaupa;
9) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt määruse (EL) 2023/111318 artikli 3
punktis 18 määratletud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud
krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane
turuväärtus kokku ja ühikute koguarv.
17 Arvestus on kokku lepitud dollarites, kuna krüptovara puudutav teabevahetus põhineb OECD mudelil ning on
üleilmse mõjuga. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja
teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L
150, 9.6.2023, lk 1), kättesaadav EurLex andmebaasist: Regulation - 2023/1113 - EN - EUR-Lex
16
Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles
see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad
ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik
krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.
Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes
usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida
aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.
Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud.
MTVS § 810 lõikes 3 sätestatakse MTA õigus (ja kohustus) MTVS kohaselt kogutud krüptovara
teabe jagamiseks partnerriigi või -jurisdiktsiooni maksuhalduriga, keda teave puudutab.
MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse volitusnorm rahandusministrile kehtestada krüptovara teabe
deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise kord. Krüptovara teavet
esitatakse nagu ka finantskontode alast teavet, XML formaadis. Formaadid on välja töötatud
OECD Euroopa komisjoni koostöös.19
Kohustatud isikuteks (MTVS § 811) on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud, kelle tunnused
sätestab direktiivi lisa 6 1. jagu. Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt
registreerimiskohustuslikud ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, kuid
kelle klientide hulgas on EL (maksu)residente, kellele osutatakse aruandekohustusega
hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal.
MiCA reguleerimisalast on väljas krüptovarateenuse osutajad, kes ei paku oma teenuseid
aktiivselt Euroopa Liidu residentidele, kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu
residentidest kliendid krüptovara vahetamise või ülekande teenuseid ostnud. MiCA
reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud teenuste pakkumine, kuid need on
hõlmatud direktiivist tuleneva aruandluskohustusega20.
Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on
asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid, mis teevad
võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute realiseerimise.
Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse
artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid:
a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel;
b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine;
c) krüptovara vahetamine raha vastu;
d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu;
e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel;
f) krüptovara pakkumise korraldamine;
19 EL otsekohalduv rakendusmäärus, millega on kehtestatud EL toimuva andmevahetuse formaadid: Implementing
regulation - EU - 2025/2263 - EN - EUR-Lex
OECD CARF XML formaadis aruandluse skeem ja juhis on leitav OECD veebist aadressil:
https://www.oecd.org/en/publications/crypto-asset-reporting-framework-xml-schema_578052ec-en.html 20 NB! MiCA välistuse jaoks on oluline välja selgitada NFT unikaalsus ja mitteasendatavus ning direktiivist
tuleneva aruandluskohustusega hõlmatuse jaoks on oluline välja selgitada NFT kasutatavus investeerimiseks (või
ka maksete tegemiseks).
17
g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel;
h) krüptovara kohta nõu andmine;
i) krüptovaraportfelli valitsemine;
j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel.
Krüptovarasid puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt
platvormihaldurite aruandluskohustusega. Ettevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse,
peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side.
Aruandlus puudutab krüptovarateenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid, kes on
Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised,
juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara lõpliku
kasutajana.
Aruandluskohustustega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga
madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandluskohustusele (väärtpaberiturul
osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne).
Hoolsusmeetmed
MTVS § 815 lõige 3 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate
hulgast aruandluskohustusega hõlmatud kliendid. Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud
hoolsusmeetmeid, mis võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud
krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada. Hoolsusmeetmeid
seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita, vaid viidatakse direktiivile.
Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud
isiku kinnitus tema residentsus(t)e kohta. Eesti residendiks on resident TuMS § 6 mõistes.
Residentsuse kinnituse õigsus ja ajakohasus on määrava tähtsusega, et välja selgitada
liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete vastu. Ka OECD ja komisjon on
järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete õigsuse tagamise võimekuse
esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda residentsuses veendumiseks
lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust moodustisest) klientide kohta
tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse mõistes).
MTVS § 814 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt
ärisuhte loomisel residentsuse kinnitusena järgmist teavet:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;
2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;
3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;
4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;
5) füüsilise isiku sünniaeg;
6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik,
kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja
selgitatud,
7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse
juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.
18
Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb
hankida 2026. aasta jooksul.
MTVS § 814 lõikes 4 on sätestatud kohustatud isiku õigus kasutada residentsuse kohta kinnituse
hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks
sama teavet ei pea uuesti koguma.
Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib
olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud.
Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel
sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu
krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest sellisel
teenuseosutajal tekib Eestis (ELis) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab
teenuseid EL residentidest aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele. Sellest
teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide
kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist.
Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse kliente, kes on mõne EL liikmesriigi
residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid, tekib krüptovarateenuse
pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis
registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste
liikmesriikidega.
MTVS § 815 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete
kohaldamisega seotud kohustused kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega
delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmeetmed
kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused
hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud.
Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui
see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt,
siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele
õigussuhtele.
Hoolsusmeetmete rakendussätted, MTVS § 237
Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT
taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama
maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu
võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes
muutuda arvestatavaks koormuseks. Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav
kalendriaasta, mille jooksul hankida aruandluskohustuste jõustumise ajaks olemas olevate
klientide kinnitus nende residentsuse kohta.
2026. aasta 1. jaanuarist alates tuleb koguda jooksvalt teavet uute klientide residentsuse kohta
ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud klientide residentsuse kohta.
19
Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks
kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe
esitamise tähtajaga. Maksuhaldurid vahetavad kogutud teavet iga aasta septembri lõpuks.
Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse
andmebaasi21. Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide
riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode
alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne.
Krüptovarateenuse osutaja registreerimine, MTVS § 816.
MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud
isikute võrdne kohtlemine, sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul
tegutsevatest ettevõtjatest. MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on
finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artikkel 60 kohase
teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas22. Krüptovara puudutav maksualane
aruandluskohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei
jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks
nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, millega ettevõtjal on
asjakohane seos. Registreeritud krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagavad liikmesriigid
keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka
krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb
eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada
EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine.
Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise
lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei tegutse Euroopa Liidu
määruse alusel, kuid kes võimaldavad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha
aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid.
Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähtaega
(vastava kalendriaasta 30. juunil).
Krüptovarateenuse osutajal on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille
maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL
residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1.
jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises. Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust
seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise
mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui
sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures
end registreerib.
Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena
registreerimise numbri ning kontaktandmed. Registreerimisel tuleb ära märkida ka
21 Andmebaas arendatakse EL vahenditest, riigid peavad omal kulul andmebaasiga liidestuma. Komisjon
prognoosis direktiivi väljatöötamise ajal andmebaasi loomise kuluks 0,48 miljonit eurot ja hoolduskuluks 0,21
miljonit eurot aastas. 22 MiCA tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebis (KrüTS
§ 5 lg 7). Finantsinspektsioon avaldab ka need välisriigi krüptovaraettevõtjad, kes osutavad teenuseid Eestis:
Turuosaliste register | Finantsinspektsioon
20
liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised
jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel
on sõlmitud MTVS § 41 lõikes 13 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste Euroopa
Liidu liikmesriikidega.
Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui:
1) krüptovarateenuse osutaja teatab, et tal ei ole enam aruandluskohustusega hõlmatud kliente;
2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud;
3) krüptovarateenuse osutajal ei ole enam direktiivikohaseid seoseid liikmesriigiga;
4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust
vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata,
tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise
tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. Registreeringu
võib taastada, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused
kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamata teabe.
Kooskõla põhiseadusega
Iga riive peab olema formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas23. Formaalse
põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõigusi piirav õigustloov akt vastama pädevus-,
menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja põhiseaduse § 3 lg 1 esimeses lauses ja §-s 11
sätestatud seadusereservatsiooni põhimõtetele24. Materiaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab
põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk. Põhiõiguse riive on
proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.25
Riive mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust
ning eesmärgi olulisust.26 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad
olema riivet õigustavad põhjused.27
Kaalul olevad põhiõigused ja nende piiratavus
Eelnõuga kavandatavad muudatused panevad krüptovarateenuse osutajatele kohustuse koguda
ja esitada MTA-le oma klientide kohta neid maksukohustuslasena tuvastavaid andmeid ning
koondteavet nende jaoks vahendatud tehingute kohta. Samal ajal panevad eelnõuga
kavandatavad muudatused krüptovarateenuse osutajate klientidele kohustuse taluda nende
kohta andmete kogumist ja MTA-le esitamist.
Krüptovara maksualase aruandluse kehtestamine tõstab halduskoormust ning riivab
ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning
enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele (PS § 26).
23 Vt nt RKPJK 20.03.2014 otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 42; RKÜK 11.10.2001 otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p-d 12
ja 14 24 Vt nt RKPJK 25.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p-d 18–19 25 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29. 26 Vt nt RKPJK 17.12.2019 otsust asjas nr 5-19-40/36, p 52 27Ibid.
21
Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta maksutulusid, mille abil saab riik tagada
põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas28. 2025.
aasta riigieelarve seaduse kohaselt moodustasid maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 84,59%
riigieelarve tuludest. Põhiõiguseid piirava eesmärgi legitiimsus sõltub sellest, millises mahus
lubab põhiseadus asjakohast põhiõigust piirata.
Eraelu puutumatus, enesemääramisvabadus, õigus vabale eneseteostusele
Füüsilisest isikust krüptovara kasutaja seisukohast on asjakohased põhiõigused õigus vabale
eneseteostusele, enesemääramisvabadus ja õigus eraelu puutumatusele.
Riigikohus on oma praktikas paigutanud isikuandmete töötlemise peamiselt eraelu puutumatuse
kaitsealasse.29 Põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele on Riigikohus nimetanud
üksikutel juhtudel30, seda õigust samas sisustamata. Isikuandmete töötlemine on lubatud
seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kui on olemas põhiõiguste riivet õigustavad kaalukad
argumendid, mis on kooskõlas PS § 26 teise lausega.
Põhiseaduse §-s 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraellu ei või
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Seda põhiõigust võib piirata normis nimetatud eesmärgi saavutamiseks (kvalifitseeritud
piiriklausliga põhiõigus).
Sätte eesmärgiks on kaitsta inimeste eraelu põhjendamatu või omavolilise välise sekkumise
eest, pannes avalikule võimule negatiivse kohustuse mitte sekkuda ning samas ka positiivse
kohustuse luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid eraelu puutumatuse tagamiseks.
Põhiseaduse §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse kaitset riivab ka tegevus, millega piiratakse
isiku õigust otsustada, kellele ta andmeid enda kohta avaldab.31
Eraelu puutumatuse kaitsmisel omab lisaks §-le 26 tähendust ka § 19, mille kohaselt on igaühel
õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 19 lõikel 1 on võrreldes spetsiaalsete
vabadusõigustega üldisem iseloom ja see kaitseb neid valdkondi, mida § 26 ei hõlma.
Põhiseaduse tõlgendamisel on leitud, et põhjendatud on sisustada põhiseaduse § 26 pigem avara
kaitsealaga eraelu garantiina, mis hõlmab ka seni § 19 lõikest 1 tuletatud isiksuspõhiõiguse
kaitsevaldkonnad (eelkõige enesemääramis- ja enesekujutamisõigus). Selline tõlgendus on
soovitatav ka seetõttu, et põhiseaduse § 19 lõike 1 ja § 26 piiramise võimalused on erinevad.
Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud põhiõiguseid võib seadusega piirata igal põhiseadusega
kooskõlas oleval põhjusel (lihtne piiriklausel ehk seadusereservatsioon). Põhiseaduse § 26
tagab tugevama kaitse ning annab aluse tõlgendada selle sätte kaitseala laiendavalt. Sedasi
kaitseks § 26 ulatuslikult kogu isiku integriteeti, tema füüsilist ja vaimset puutumatust.
28 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid
166 ja 167. 29 RKHK 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207, p 22; RKHK 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 95-96; RKHK
14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497, p 18; RKHK 06.06.2019 otsus asjas nr 3-17-842, p 25–26; RKHK 12.06.2012
otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 19 30 RKPJK 12.01.1994 otsus asjas nr III-4/A-1/94; RKKK 26.08.1997 otsus asjas nr 3-1-1-80-97, p I; RKHK
07.06.2018 otsus asjas nr 3-16-586, p 12; RKKK 09.02.2021 otsus asjas nr 4-20-1588, p 20 31 Alexy, R. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica eriväljaanne 2001, lk. 50.
22
Põhiseaduse § 19 lg 1 oleks üldine vabaduspõhiõigus. Selliselt mõistetuna on põhiseaduse § 26
inimväärikuse põhimõtte (PS § 10) elementaarsem väljendus ja esimene tagatis.32.
Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks
Nagu seletuskirja seaduse eesmärgi osas selgitatud, võimaldab krüptovara aruandlus heita
valgust mahukatele krüptovaras tehtud tehingutele, mille kohta maksuhalduritel ei ole võimalik
muul moel teavet saada. Seal viidatud krüptovaraturu maht ning deklareeritud krüptovara kasu
vahe võib olla märkimisväärne (vt seletuskirjast „Muudatuste rakendamisega kaasnevad
võimalikud tulud“). Krüptovara aruandluse kehtestamine seega sobib maksuriskide
tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks.
Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks
MKS ei anna MTA-le õigust koguda teavet krüptoturul esinevate maksuriskide tuvastamiseks.
MTA võib küsida isikute kohta teavet vaid isiku maksukohustuse suuruse väljaselgitamiseks
alustatud maksumenetluse raames. Kolmandalt isikult võib teavet küsida üksnes juhul, kui
isikult endalt ei õnnestu teavet saada. Välisriigi krüptovarateenuse pakkujalt teabe saamiseks
on võimalik edastada maksumenetluse raames päring asukohariigi maksuhaldurile.
Maksumenetluse saab alustada vaid juhul, kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus
maksukohustuse rikkumise kohta. Maksuriskide tuvastamiseks ei ole võimalik maksumenetluse
kaudu andmeid koguda. Krüptovaraturgude detsentraliseeritus ja anonüümsus on pakkunud
võimalusi maksukohustuse varjamiseks. Maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on
kõige tõhusam üleilmne koostöö maksuhaldurite vahel, mis võimaldab lisada
krüptovaraturgudele läbipaistvust. Eelnõuga kavandatavad muudatused on seega vajalikud
eesmärgi saavutamiseks ning muid, isikut vähem koormavaid võimalusi eesmärgi
saavutamiseks ei ole.
Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega
MTA-le peab hakkama esitama krüptovara kasutajate kohta andmeid, mis võimaldavad
tuvastada isikut maksukohustuslasena – eelkõige tema maksukohustuslasena registreerimise
number (Eestis isikukood), nimi, perekonnanimi, elukoht. Samuti peab MTA-le hakkama
esitama teavet krüptovara kasutaja krüptovaras tehtud tehingute kogumahu kohta tehingute
liikide kaupa. Üksikasjalikku teavet tehingute kohta ei koguta.
Eraelu puutumatuse põhiõiguse riive on seda intensiivsem, mida isiklikumat laadi infot peab
isik välja andma. Teave krüptovaras tehtud tehingute mahu kohta ei kajasta inimese
terviseandmeid, usulisi või poliitilisi vaateid ega muid eriliigilisi isikuandmeid. Teave
krüptovaratehingute mahu kohta ei ole võrreldaval määral tundlikku laadi.
Krüptovara kasutaja maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavate andmete ja tema
kürptotehingute koondandmete kogumine ning nende MTA-le esitamine ei too isikule kaasa
lisakohustusi. See tähendab, et tehingute kohta teabe kogumine ei tähenda, et iga tehingut
hakatakse maksustama. Eelnõuga krüptovara maksustamise reegleid ei muudeta. Krüptovaraga
või krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulu kuulub ka edaspidi maksustamisele tavakorras.
32 K. Jaanimägi, L. Oja, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 8
23
Tegemist ei ole olemuslikult uut laadi teabe kogumisega. Tehingutest saadud tulu tulekski isikul
ise deklareerida ning saadud kasult tasuda tulumaks. Samamoodi tuleb mistahes tulult, sh
teenitud töötasult tasuda tulumaks ja muud maksud. Muudatus toetab maksukohustuslaste
võrdset kohtlemist. Seaduskuulekad inimesed maksavad maksu ja sellel on nende
sissetulekutele negatiivne mõju. Kuna ka krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulult tuleb
tasuda maksu, siis ei saa soosida olukorda, kus keegi jätab selle tasumata.
Teavet kogutakse kõigi Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide kohta (laiemalt kõigi
teabevahetusega liitunud riikide maksukohustuslasi), mistõttu riive puudutab väga paljusid
inimesi, kuid riive põhiõigustele on olemuslikult mõõdukas.
Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse
kaudu. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse
ja dekrüpteeritakse andmeid ning juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud
ametnikele.
Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust
arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu
riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks
ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav
eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib
abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.33
Ettevõtlusvabadus
Krüptovarateenuse osutajate koormamine aruandluskohustusega suurendab nende
halduskoormust ning piirab põhiseadusega sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamist.
Põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse. Seadus võib
sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Seega on tegemist põhiõigusega, mida
võib seadusega piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (lihtne
piiriklausel ehk seadusreservatsioon).
Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega
seotud tegevuse34. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see, kui ettevõtlusvabadust
mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.35 Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse § 31
teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, annab
seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada
sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.36
Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või õigust rohkem, kui seda
normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema proportsionaalsed
soovitud eesmärgiga
Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid
takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele vahendeid
33 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29 34 RKPJKo 3-4-1-6-00. 35 RKPJKo 3-4-1-1-02. 36 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15.
24
ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust. St riigil on
kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Isikutel on õigus nõuda riigi
sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase
tegevuse eest.37 Seega on põhjendatud finantsturul ühtsete aruandlusreeglite kehtestamine
sõltumata sellest, kas tegemist on traditsiooniliste või uuenduslikumate finantsteenustega.
Alates 2016. aastast peavad traditsioonilised finantsteenuste osutajad koguma ja alates 2017.
aastast esitama teavet oma klientide maksukohustuslasena tuvastamist võimaldavaid andmeid
ja koondinfot nende kontode kohta. Aruandluskohustuse laiendamine ka krüptovarateenuse
osutajatele tagab seega finantsturul võrdsemad konkurentsitingimused.
Muudatuse sobivus eesmärgi saavutamiseks
Krüptovara puudutav aruandlus heidab valgust krüptovaras tehtud tehingute mahtudele, mille
kohta maksuhalduritel ei ole võimalik muul moel teavet saada. Aruandluskohustuse piiriülene
kehtestamine tagab, et kohustuse täitmine kohaldub võimalikult võrdselt kõigile ettevõtjatele
ning teeb keerulisemaks teenuste liikumise „soodsamasse“ keskkonda. Krüptovaraturu maht
ning deklareeritud krüptovara kasu vahe võib olla märkimisväärne. Krüptovara aruandluse
kehtestamine seega sobib maksuriskide tuvastamiseks ning muudatust võib pidada eesmärgi
saavutamiseks sobivaks.
Muudatuse vajalikkus eesmärgi saavutamiseks
Maksuhaldur saab krüptovaras tehtud tehingute kohta teavet vaid maksudeklaratsioonidest. Kui
maksuhalduril tekib kahtlus krüptovaras tehtud tehinguga saadud tulult tulumaksu tasumata
jätmise kohta või vigades tulu deklareerimisel, saab isikult küsida krüptovaras tehtud tehingute
kohta lisateavet maksumenetluses. Maksuriskide hindamiseks täpsemate andmete kogumise
võimalus maksuhalduril puudub. Maksuriske saab üldises plaanis hinnata peamiselt
krüptovaraturu mahu ja deklareeritud tulu võrdleva analüüsiga. Samas on väga oluline tagada
maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ning mitte soodustada olukorda, kus krüptovaras tehtud
tehingutelt saadud tulu jääb maksustamata. Muudatus on vajalik, et MTA-l oleks piisav info
maksuriskide tuvastamiseks.
Krüptovarateenused on olemuslikult riigipiirideta teenused, mis teeb maksuriskide hindamise
veelgi keerulisemaks. Üleilmselt rakendatav krüptovara aruandlus on seega ainuvõimalik
meede maksuriskide usaldusväärseks väljaselgitamiseks ning sellega riigi tulude kaitsmiseks.
Puuduvad muud, isikuid vähem koormavad võimalused eesmärgi saavutamiseks.
Põhiõiguste riive ulatuse ja intensiivsuse kooskõla eesmärgi olulisusega
Aruandluskohustuse kehtestamisest tulenev halduskoormus on kõige kõrgem aruandluse
ülesehitamisel. Ühtsete aruandlusreeglite rakendamiseks võetakse kasutusele EL ja OECD
koostöös välja töötatud XML formaadis olevad aruandlusvormid. Need võimaldavad andmeid
töödelda automatiseeritult ega vaja seega üldjuhul kulukat ja aeganõudvat käsitööd. Küll aga
on tarvis teha ühekordsed infosüsteemide arendustööd XMLi kasutuselevõtmiseks.
Ühise teabevahetuse mudeli järgi andmete kogumine ja esitamine võimaldab krüptovarateenuse
pakkujatel täita kohustusi samade reeglite järgi sõltumata riigist, kus teenuseid pakutakse.
Riikidel on põhimõtteliselt kõigil õigus kehtestada erineva riigisisesed aruandlusreeglid, kuid
37 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105.
25
üleilmse standardiga liitumine võimaldab lähtuda üks-ühele samadest aruandlusreeglitest. See
omakorda välistab võimaliku mitmekordse aruandluse piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks.
Aruandlusreeglite väljatöötamisel on arvestatud muudest õigusaktidest tulenevate kohustustega
(MiCA, rahapesureeglid), mis peaks võimaldama krüptovara aruandlust rakendada
tasakaalustatult teiste kohustustega.
Aruandluskohustuste täitmise tagamisel on MTA võtnud eesmärgiks ettevõtjate võimalikult
mitmekülgse toetamise nõustamise ja juhendamise kaudu. Ajas on aruandluskohustusega
kaasnev koormus seega eeldatavalt vähenev ning kogumina mõõdukas.
Krüptovaraturu mahtu ning krüptovaras tehtud tehingutest deklareeritud tulude mahu erinevust
arvestades on maksudest kõrvalehoidumise risk kõrge. Arvestades maksutulude suurt osakaalu
riigi tuludes, on krüptovara aruandluse kehtestamine oluline meede riigieelarve kaitsmiseks
ning kaalub üles aruandlusega mõõdukalt riivatavad põhiõigused. Kuna abinõuga taotletav
eesmärk kaalub üles avalikes huvides riigieelarve kaitseks kehtestava põhiõiguse riive, võib
abinõud pidada mõõdukaks ehk proportsionaalseks.38
Eelnõu § 1 punktid 13, 14 ja 17. MTVS § 201 ja § 202 muutmine, eelotsuste teabevahetus
Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu. Liidu maksuhaldurid vahetavad
olemas olevat teavet EL riikidega, kelle maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada.
Eelotsuse taotlejatele täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate
muudatustega ei kaasne.
Muudatusega kehtestatakse varakatele üksikisikutele (high net worth individuals) antud
piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel. Teavet jagatakse eelotsuste kohta,
millel on piiriülene mõju, nt isikud on mitteresidendid. Juhul, kui eelotsuses kirjeldatud
tehingud ega tehingute osapooled teisi riike ei puuduta, siis selliste eelotsuste kohta teavet ei
jagata.
Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse
teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped.
Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute
vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu
või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või
samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud
summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi
puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või
varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin
seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks
lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö
väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Direktiiv ei kohusta maksuhaldurit
eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse
lisanud.
38 RKPJK 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29
26
Lisaks hõlmatakse automaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute
maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti
resident TuMS § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist
töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist
tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei ole siduva
eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku asjaolusid. Kui
residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele.
Kooskõla põhiseadusega
Muudatused, mis hõlmavad teabevahetusega piiriülese mõjuga eelotsused, mis puudutavad
füüsilise isiku maksustamist ja kus viidatud tehingu summa ületab 1,5 miljonit eurot või millega
määratakse kindlaks isiku residentsus, halduskoormust ei tõsta. Küll aga riivavad muudatused
õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning õigust eraelu puutumatusele ja
enesemääramisvabadust (PS § 26).
Eelnõu kohaselt aruandlusega hõlmatavaid eelotsuseid on seni taotletud kõige rohkem kord
aastas. Mõjutatud isikute hulk on seega väga väike.
Riive õigusele vabaks eneseteostuseks ja enesemääramisvabadusele on legitiimse eesmärgiga
ja proportsionaalne.
Muudatusega adresseeritakse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 03/2021 välja toodud
võimalikku suure mõjuga maksuriski, kuna eelotsuste teabevahetusest on seni välja jäänud
varakate füüsiliste isikute maksustamist puudutavate tehingute kohta antud eelotsused.
Kontrollikoja hinnangul võib varakas üksikisik, kes saab sellise eelotsuse soodsate
maksumääradega liikmesriigist, vältida õiglase maksusumma maksmist oma residentsuse
järgses liikmesriigis39. Ka residentsuse muudatus toob kaasa võimaliku maksuriski isiku senise
residentsuse järgses liikmesriigis.
Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab
riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas40.
Teabevahetuse laiendamine varakate füüsiliste isikute maksustamist ja füüsiliste isikute
residentsust puudutavatele eelotsustele võimaldab kaitsta riigieelarvelisi vahendeid ning on
eesmärgina seega legitiimne.
Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,
vajalik ja mõõdukas). Piiriülese maksuriski tuvastamiseks on eelotsuste kohta teabe vahetamine
vahendina sobiv. Teabevahetus on vajalik, kuna riikidel ei ole muud võimalust saada
usaldusväärset teavet teises riigis tehtud otsuste kohta, mis mõjutavad selle riigi
maksustamisõigust. Muudatus on mõõdukas, kuna kaitseb riike võimaliku kõrge maksuriski
eest, tuues samas eelotsuse saanud isikule kaasa vaid nö talumiskohustuse, st temalt endalt
täiendavate andmete esitamist ega muude kohustuste täitmist ei nõuta. Puudutatud isikute
andmekaitseõigused on tagatud.
39 Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 03/2021, soovitused punktis 32, kättesaadav aadressil: Special Report No
03/2021: Exchanging tax information in the EU: solid foundation, cracks in the implementation 40 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid
166 ja 167.
27
Maksuhaldurite teabevahetusega kaasnevad riived isikute põhiõigustele ja -vabadustele on
olemuslikult sarnased, mistõttu üksikasjalikumalt on avatud põhiõiguste ja -vabaduste riive
krüptovara aruandluse selgituste juures.
Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20, samuti eelnõu § 2 punkt 4.
MTVS § 202, 203 ja 2013 ning MKS § 915 muutmine, maksukohustuslase registrikood.
Maksualast teavet on võimalik kasutada vaid juhul, kui teave on võimalik usaldusväärselt
kokku viia asjaomase maksukohustuslasega. Maksukohustuslase tuvastamiseks kasutatakse
maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number).
Eestis on selleks isikukood või äriregistri antav registrikood. Puuduv või vigadega TIN on üks
suuremaid takistusi teabevahetuse tõhususe tagamisel, mistõttu direktiivis võeti eesmärgiks
TIN teavet tugevdada.
Maksukohustuslase registrikoodi puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt. Maksuhaldurile
pannakse kohustus lisada alates 01.01.2028 maksukohustuslase registrikood järgmistel
juhtudel;
1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 202);
2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 203);
3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab,
maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 2013).
Selleks, et MTA-l oleks võimalik eelotsuse saanud välisriigi residendi TINi kohta teavet koguda
ja jagada, sätestatakse maksuhalduri siduva eelotsuse taotlejale MKS §-s 915 kohustus lisada
taotlusele ka TIN info.
TIN vahetamist puudutavaid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused
on planeeritud jõustuma 31.12.2027. Maksuhalduri siduva eelotsuse taotlustes tuleb hakata
märkima välisriigi TINi esimesel võimalusel, muudatus jõustatakse üldises korras.
Direktiiviga on lisaks kokku lepitud komisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja
rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud
täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud.
Direktiiviga on liikmesriikidele pandud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele
isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalust alates 2028. aastast. Seda kohustust
eelnõuga praegu üle ei võeta. Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon
hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks. 2025. aasta lõpuks on komisjon alustanud
analüüsiga, et kaardistada TIN õigsuse valideerimise õiguslikke ja tehnilisi võimalusi.
Käegakatsutavaid lahendusi veel arutelu all ei ole.
Kooskõla põhiseadusega
Muudatused, mis kohustavad MTVSist tulenevatele aruannetele lisama isiku
maksukohustuslasena registreerimise koodi, tõstavad halduskoormust ning riivavad
ettevõtlusvabadust (PS § 31), õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ja
enesemääramisvabadust (PS § 26). Maksukohustuslasena registreerimise koodi lisamine
jagatavale teabele tagab, et teave on saajariigis kasutatav ja teabevahetus eesmärgipärane.
Tegemist ei ole täiesti uut laadi kohustusega, laiendatakse üksnes isikute ringi, kelle
tuvastamiseks tuleb aruandesse lisada tema maksukohustuslasena registreerimise kood.
28
Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, mille abil saab
riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas41.
Põhiõiguste- ja vabaduste riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv,
vajalik ja mõõdukas).
Õiguse vabale eneseteostusele ja enesemääramisvabaduse kontekstis on tegemist
proportsionaalse meetmega. Maksukohustuslasena registreerimise kood võimaldab
teabevahetuse käigus saadud teavet siduda kindla maksukohustuslasega ja seega meetmena
sobiv. See on ka vajalik, kuna muu teave isiku kohta ei võimalda isikuid võrreldava kindlusega
tuvastada. Koodi puudumisel juhindutakse ka sünniajast ja sünnikohast, kuid need ei pruugi
olla unikaalsed. Ilma andmeid usaldusväärselt õige isikuga kokku viimata on andmed kasutud
ning teabevahetuse eesmärk nõrgeneb. Sellest tulenevalt on meede kindlasti vajalik. Meede on
mõõdukas. Kogutavatel andmetel on kaalukus tähendus, samas kui isiku jaoks on tegemist
reeglina vähetundliku teabega (Eestis isikukood).
Ettevõtlusvabaduse kontekstis on samuti tegemist proportsionaalse meetmega. Meetme
sobivuse ja vajaduse kaalutlused on siin samad, mis eelmises lõigus välja toodud kaalutlused.
Meetme mõõdukust teabeandja jaoks tasakaalustab see, et tegemist ei ole täiesti uut laadi
kohustusega. EL ja OECD pakuvad maksukohustuslasena registreerimise koodi struktuuri
korrektsuses veendumise tööriistu, mis toetavad kohustuste täitmist42. Euroopa komisjon on
analüüsimas võimalusi töötada välja ka maksukohustuslasena registreerimise koodi õigsuse
tuvastamise tööriista. Muudatustega kohanemiseks antakse mõnevõrra pikem aeg – neid
rakendatakse alates 2028. aastast.
Ühingu jaoks, kelle maksukohustuslasena registreerimise kood hõlmatakse teabevahetusega,
muudatus põhiõiguste- ja vabaduste riivet endast ei kujuta. Reeglina on tegemist ühingu
registrikoodiga, mis on elementaarne teave iga ühingu kohta nagu nimi ja aadress.
Eelnõu § 1 punktid 19, 21 ja 22, MTVS § 2013 ja 2014, piiriüleste maksuskeemide
teabevahetus
Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on
võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks
(audiitorbüroos tegutsevad) maksunõustajad ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud
kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile
edastada.
Direktiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse
kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus43 asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel
8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt
(advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta
teavitaks teist vahendajat aruandluskohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise
kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandluskohustuse täitmisest loobumise
41 RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid
166 ja 167. 42 TIN valideerimise tööriistad on leitavad järgmiselt: TIN on-the-Web - European Commission ning Tax
identification numbers | OECD 43 Rohkem infot vt aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-694/20
29
tagajärgedest teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti.
See tähendab, et aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks
maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine
vahendaja. Praktikas juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide kohta
esitavad maksuhaldurile teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes maksuskeemi
välja töötasid, turustasid või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid.
Arvestades, et Euroopa Kohus leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid
vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad), jäetakse
eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad
advokatuuriseaduse §is 45 sätestatud kutsesaladusele.
Audiitortegevuse seaduse §is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks selle
eelnõuga midagi ei muutu.
Piiriüleseid maksuskeeme puudutava aruandluse muudatused tugevdavad kutsesaladuse
tagatist, mis praktikas juba eelnõus kirjeldatud viisil toimib. Sellest tulenevalt muudatused
halduskoormust kaasa ei too ega riiva ettevõtlusvabadust, õigust vabale eneseteostusele ega
enesemääramisvabadust.
Eelnõu § 1 punktid 23–25, MTVS rakendussätete muutmine
MTVS §-s 231 lõikes 7 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste
rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile. Viited
hõlmavad peamiseid mõisteid, samuti aruandlus- ja hoolsuskohustusi, milles tehti küll
muudatusi, kuid mis MTVS teksti ei peegeldu.
Muudatused peegelduvad ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt
rakendusaktide muutmine).
Direktiivis tehtud muudatuste jälgimise hõlbustamiseks on seletuskirjale lisatud muudatusi
peegeldav direktiivi lisa 1, millest tulenevad mõistete määratlused ning aruandlus- ja
hoolsuskohustused.
MTVS 233 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 201 lõigete 4 ja 5 kohaldamine nende füüsiliste
isikute maksukohustust käsitlevate eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või
uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud
teavet ei jagata.
MTVS §-s 237 sätestatakse aruandluskohustuse rakendumise tähtaeg muu kui EL liikmesriigiga
teabe vahetamisel. MTVS §-s 41 sätestatakse MTA kohustus avaldada oma veebis nimekiri
partnerriikidest ja -jurisdiktsioonidest, kellega vahetatakse teavet muu kui direktiivi alusel.
MTA hoiab nimekirja aktuaalsena, uuendades seda vähemalt kaks korda aastas.
Teabeandjad peaksid oma klientide residentsuse välja selgitama kliendisuhte loomisel,
võimalikud aruandekohustusega hõlmatud isikud. MTVSiga nõutav aruanne finantskontode või
krüptovarade kohta tuleb esitada vaid juhul, kui isiku residentsuse riik või -jurisdiktsioon on
ühinenud vastava teabevahetuse kokkuleppega.
30
Finantskontode ning krüptovara kohta teavet esitama kohustatud teabeandjale peab jääma
mõistlik aeg andmete kogumiseks mitteresidentide kohta, kes on aruandekohustusega
hõlmatud. Nimekirja lisatud riigi või jurisdiktsiooni residendi kohta tuleb aruanne esitada
esimest korda aastal, mis järgneb riigi või jurisdiktsiooni nimekirja lisamise aastale. Aruanne
esitatakse esimest korda aasta kohta, mil teabevahetuse kokkulepe rakendus.
MTVS §-s 238 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine.
Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes
1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmisel
direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi lisas 6 sätestatud üksikasjalikest juhistest.
Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning
esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks.
Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasemal
perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmed 2027. aasta
1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul.
Eelnõu § 1 punkt 26, normitehniline märkus
MTVS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale
muudatusele.
Eelnõu § 2 Maksukorralduse seaduse muutmine
Eelnõu § 2 punktis 1 luuakse selgem seos MTVSi ning MKS § 17 lõikes 1 sätestatud
maksukohustuslaste registriga, kus MTVS alusel kogud andmeid töödeldakse. MKS § 17 lõiget
21 täiendatakse viitega MTVSile.
Eelnõu § 2 punktis 2 sätestatakse MKS § 27 lõike 8 muudatusega MTA jaoks tähtaeg MTVS-
kohase aruandluse raames esitatud riikidepõhise aruande avaldamiseks.
Raamatupidamisdirektiivist tuleneva suurkontsernide finantsaruande avaldamiskohustuse
täitmiseks avaldab maksuhaldur oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 205 ja
206 kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamise tähtajale järgneva aasta 31.
jaanuariks.
Eelnõu § 2 punkt 3, MKS § 517 täiendamine ametiabi käigus saadud andmete kasutamise
üldklausliga
MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks, mis
annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise
ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le
õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on
sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis.
Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete
kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andmeid edastanud
liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise
liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis
kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise
eesmärgist, on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka
MKSis. Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise
31
ametiabi kontekstis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada
abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga,
mille alusel andmed on saadud.
Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes,
sh kohtumenetlustes, väärteo- ja kriminaalasjades ning maksudega seotud kohustuste
sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu
tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud
teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga44, ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega
(direktiivi artikkel 16).
Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik
siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib
seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud
juhtudel.
Eelnõu § 2 punkt 4, MKS § 915 täiendamine lõikega 21
Vt eelotsuste teabevahetust, eelkõige TIN kogumist puudutavad MTVS § 202 muudatused.
Selleks, et halduskoostöö raames jagatav teave oleks saajariigis tõhusalt kasutatav, on tarvis
lisada andmetele korrektne maksukohustuslase registrikood. Maksuhalduri siduva eelotsuse
taotluses tuleb mitteresidendil esitada lisaks oma residentsusjärgse riigi TIN.
Eelnõu § 2 punkt 5, MTVS väärteotrahvi suurendamine MKS §-is 1553
Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate
aruandluskohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga
erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad.
Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne
Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis, mis ei pruugi
tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust.
Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida
lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne
kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud
väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine), mille kohaselt võib maksualase teabevahetuse
seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest
või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut
ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot.
Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmine muudab MTVS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest
ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga (KarS).
44 Sisuliselt seoses Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisega.
32
KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti
ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi
§ 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla
vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu,
on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti
juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a
KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega
seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust
süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste
eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste
muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on
Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.45
Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse
poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi
määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200
eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes muutmatuna ning koos KarSi muutmisega
aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus
trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude
eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga.
On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv
karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma.
Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügikäibed ja kasumid olla väga suured.
Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab
selle võimaliku eelise kõrvaldama.
Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis
karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse
eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest
määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku
teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega. Seaduses
sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema
kaalutlusruumi.
Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uus rahatrahvi määr on
seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).
Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise
takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld- kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet
peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk
saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega,
ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvimäära tõstmine vajalik ning
sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.
45 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9.
Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987.
Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061.
33
Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega füüsilisele isikule
määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest
määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel
preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel
ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta.
Sobiva ülemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette
nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvimääradega, mida on viimastel
aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud
näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses,
isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.
KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna
teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses,
maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi
§ 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000 eurot
(kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis
on MKS §-is 1553 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades
KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti
teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud
trahvimäär 50 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks.
Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise
halduspraktika valguses. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud
maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas
tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi
või sellele lähedast trahvisummat ei määrata.
Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud
rahatrahvide ülemmäärasid.
Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö
direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi
rahvusvahelised kokkulepped46. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö
tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust47.
Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on
seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline
asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju.
Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaalseks.
Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust.
Eelnõu § 3 punkt 6, MKS § 162, väärtegude aegumistähtaeg
46 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: Maksualane teabevahetus |
Rahandusministeerium 47 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil:
https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680
34
Samadest kaalutlustest lähtuvalt, millele on viidatud eelnõu § 3 punktis 5, lisatakse MTVSis
sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseis MKS § 162 lõikes 1 sätestatud
loetellu väärtegudest, mille aegumistähtaeg on kolm aastat.
Praegu on 3-aastase aegumistähtajaga järgmised väärteod: maksukohustuse varjamine ja
tagastusnõude alusetu suurendamine; maksuhalduri tegevuse takistamine; aktsiisiga
maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumine; aktsiisilaopidaja ja registreeritud
kaubasaaja kohustuste täitmata jätmine ja ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud
mootorikütusega.
Olemuslikult on MTVSis sätestatud kohustuste rikkumine võrreldav maksuhalduri tegevuse
takistamisega, mistõttu on põhjendatud ka nende väärtegude aegumise arvutamisel lähtuda 3-
aastasest tähtajast.
Eelnõu § 2 punkt 7, normitehniline märkus
MKS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale
muudatusele.
Eelnõu § 3, TuMS muutmine
Eelnõu §-ga 3 nähakse ette TuMS § 45 lõike 8 kehtetuks tunnistamine. Norm ei ole sellisel
kujul enam ajakohane. Sellest tulenevate kohustuste täitmise järjepidevus tagatakse MTVS §
41 lõike 1 muudatuse kaudu, millega kehtetuks tunnistatav norm asendatakse.
TuMS § 45 lg 8 sätestab järgmist: Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt
tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157,
26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust
on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama
maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse
§ 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1.
jaanuarist.]
Algse normiga kohaldati liiduülest kokkulepet hoiuste intresside direktiivi rakendamiseks
suhetes Andorra, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco, San Marino ja Šveitsi
Konföderatsiooniga.
Osa hoiuste intresside direktiivist tulenevast koostööst asendati finantskontode alase
teabevahetusega halduskoostöö direktiivis (mis omakorda tugineb OECD tasandil kokku
lepitud finantskontode maksualase teabevahetuse standardile CRS). Sellest tulenevalt lisati
hoiuste direktiivi alusel sõlmitud viiele liiduülesele koostöölepingule muutmisprotokollid48,
millega lepiti kokku asjaomaste riikide ning EL liikmesriikide maksuhaldurite vahelises
finantskontode info jagamises.
Hoiuste intresside direktiiv ise tunnistati kehtetuks49.
48 Detailsemat infot vt komisjoni veebist: : European Tax Transparency Agreements - European Commission 49 ELi hoiuste intresside direktiiv tühistati ametlikult 10. novembril 2015. Tühistamine jõustus 1. jaanuaril 2016,
üleminekusätted kehtisid kuni 30. juunini 2017.
35
Nende lepingute alusel saab edaspidi vahetada TuMS § 45 lõike 8 asemel MTVS § 41 lõike 1
alusel sama infot, mida OECD tasandi CRS mitmepoolse lepingu alusel ning EL halduskoostöö
direktiivi alusel.
Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine
Direktiiv tuleb üle võtta 2025 aasta 31. detsembrist ning rakendada 2026. aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid aruandlusega hõlmatud teavet tuleb hakata
rakendussätte kohaselt koguma 2026. aasta 1. jaanuarist arvates. Esimest korda tuleb
aruandlusega hõlmatud teave esitada 2027. aastal andmete kohta, mis koguti 2026. aasta sees.
Eelnõu § 1 punktid 15, 16, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 31. detsembril. Seega on eelnõu § 2
punktis 4 sätestatud MKS § 915 muudatus võimalik jõustada üldises korras.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas
MiCA määrusega.
6. SEADUSE MÕJUD
Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutajate aruandluse
loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel
puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule
teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige
madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste
aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste
pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda.
Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutajate aruandlusest saadav teave tuua kaasa
täiendava maksutulu liidu tasandil aastas kuni 2,4 miljardit eurot.
MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed
võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovaraga tehtud
tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovara ettevõttest raha välja viimiseks,
töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks vms ning muuhulgas kasutavad seda
makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes
valdkondades, nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega.
Valdkonna reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse
osas positiivset mõju.
2025. aasta esimese kvartali lõpus oli Eesti krüptovarateenuse pakkujate bilansimaht 2,09
miljardit eurot. Klientide arv ulatus 1,92 miljonini ja klientide varad moodustasid
teenusepakkujate bilansist 87%. Varaliikide lõikes omasid kliendid kokku Bitcoini 767 miljoni
väärtuses, Ethereumi 233 miljoni euro väärtuses ning muid krüptovarasid 820 miljoni euro
väärtuses. Eesti klientide vara koosseisus oli 48 miljoni euro väärtuses Bitcoini, 3 miljoni euro
36
väärtuses Ethereumi ning 16 miljoni euro väärtuses muud krüptovara. Tehingute kogukäive
kvartalis ulatus 4,56 miljardi euroni.
Eesti klientide kogukäive oli 62 miljonit eurot, mis on tunduvalt väiksem võrreldes nii eelmise
kvartali kui ka eelmise aasta sama perioodiga. Kuigi krüptovarade kogumaht on vähenenud, on
klientide arv kiiresti kasvanud ning Eesti klientide huvi eelkõige Bitcoini vastu suurenenud.
Kuna turgu domineerivad mitteresidendid ja hinnakõikumised mõjutavad tulemusi kiiresti, on
oluline jätkata riskide seiret ja tagada piisav regulatiivne raamistik finantssüsteemi stabiilsuse
kaitseks.
Finantskontode alase aruandluse kitsendamine vaid rahvusvahelise teabevahetusega
hõlmatud teabele
Mõju valdkond: majanduslik mõju (halduskoormus); mõju riigiasutustele (töökoormus)
Sihtrühm: Eestis registreeritud finantsasutused ning nende füüsilisest ja juriidilisest isikust
kliendid (kontoomanikud/kontrollivad isikud), MTA
Kõikehõlmav teabe esitamise kohustus kehtestati finantsasutuste halduskoormuse
vähendamiseks, mis vastasel juhul oleks kaasnenud vajadusega filtreerida kliente kahte
kategooriasse – need, kes on rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ja kelle kohta tuleb
teavet esitada; ja need, kes pole rahvusvahelise teabevahetusega hõlmatud ning kelle kohta
seega ei ole vaja teavet esitada. Kuna edaspidiselt aga kohustatakse finantsasutusi edastama
teavet üksnes teabevahetusega hõlmatud klientide kohta, siis võib sellest prognoosida
finantsasutuste teatavat halduskoormuse suurenemist, sest edaspidi peavad nad hakkama
sõeluma oma kliente. Teisalt, see sõelumine on tõenäoliselt optimeeritav erinevate IT
lahenduste kaudu ning kuivõrd MTA hakkab oma veebilehel hoidma nimekirja
teabevahetusega hõlmatud riikidest ning jurisdiktsioonidest, ei saa muudatusega kaasneva mõju
ulatust pidada suureks. Finantskontode alase teabevahetuse rahvusvaheline võrgustik on suures
osas juba välja kujunenud ning suuri muutuseid teabevahetusega hõlmatud riikide nimekirjas
regulaarselt olema ei saa. MTA töökoormus aga peaks eelduslikult muudatuse tulemusel
vähenema, sest edaspidi puudub vajadus asuda kustutama ebavajalikku teavet, küll aga tekib
vajadus hoida aruandlusega hõlmatud riikide nimekiri aktuaalsena.
Mõju kaasnemise sagedust eelnõu ei mõjuta. Finantsasutused esitavad MTA-le teavet kord
aastas ning see ei muutu. Mis muutub, on asjaolu, et edaspidi esitavad finantsasutused teavet
pisut vähema hulga andmesubjektide kohta.
Sihtrühma suurust võib kõikide sihtrühma kategooriate suhtes (finantsasutused,
kontoomanikud/kontrollivad isikud, MTA) pidada väikeseks. Finantskontode alane
aruandluskohustus on fikseeritud vaid mitteresidentidest kontoomanikele, kes moodustavad
Eesti kogu kontoomanike hulgast väikese osa. Finantsasutused moodustavad omakorda väikese
osa ettevõtjate koguhulgast – näiteks Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist lähtuvalt
tegutseb Eestis üheksa krediidiasutust ning viis välisriikide krediidiasutuste filiaali.50
Finantskontode aruandlusega seotud ülesandeid täidab kuni 5 MTA ametnikku (täistööajale
taandatult).
50 Vt https://www.fi.ee/et/turuosaliste-
register?closed=1&st[31]=31&st[36]=36&st[37]=37&st[38]=38&st[39]=39&st[40]=40&st[41]=41&st[42]=42&
st[43]=43
37
Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud. Teoorias võib klientide sõelumise
vajadusega halduskoormus suureneda, kuid tuleb silmas pidada, et ettepanek filtreerimisnõude
tekitamiseks tuli pangandussektorilt endalt. Tõenäoliselt on sihtrühm seega muudatusega
arvestanud ning selleks ettevalmistunud.
Krüptovara teabevahetuse rakendamine
Kaasnev mõju: Mõju majandusele
Mõju krüptovarateenuse osutajatele
Sihtrühmad. Krüptovarade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara
vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab
aruandluskohustus ka krüptovarateenuse pakkujaid, kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba.
2025. aasta suve seisuga on Eestis 39 teadaolevat krüptovarateenuse pakkujat51. Krüptovara
ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) nõuetega.
Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovarateenuse tegevuslubade
väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise loa Finantsinspektsioon.
Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve
alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload
krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutajatele, kellel on kehtiv Rahapesu
Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui
krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta
esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle, võivad nad suure
tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026.
aasta I poolaastal.
Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes
tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega
ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA
tähenduses omavad tegevusluba, on raporteerimiskohustuslased.
Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses:
1. varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART);
2. e-raha tokeniks, ja (tuntud ka kui EMT), ja
3. muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASPid).
Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused:
1. varapõhise tokeni emiteerimise teenus;
2. e-raha tokeni emiteerimise teenus;
3. muu krüptovara teenus.
51 RAB avalik info on 31.12.2024 seisuga kättesaadav RAB veebist: Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 |
Rahapesu Andmebüroo
EL liikmesriikides on virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv väga kõikuv, ulatudes ligi 10st ettevõtjast 500
ettevõtjani riigi kohta. Täpset ülevaadet, sh maailmaturu kohta, kahjuks ei ole.
38
Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise
teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad
langevad finantskontode alase teabevahetuse alla. Seletuskirja koostamise seisuga ei ole Eestis
Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba antud ühelegi finantsturu
osalisele.
Lisaks tekib aruandluskohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad
krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile, mis
ei vaja tegevusluba.
Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise
kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.
Kõige suurem mõju esineb muudatuste rakendumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja
aruandluskohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab
krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on
aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jooksvalt
kaasneb suurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise, klientidelt vajalike andmete kogumise
ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutajad peavad looma
tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks, XML
deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide
kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood,
isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada
täiendavaid hoolsusmeetmeid, et tuvastada andmetes võimalikke muutusi. Finantskontode alase
teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega olema lahutamatuks osaks
tunne-oma-klienti põhimõtte kohaldamisest, rahapesu vastu võitlemise meetmete
rakendamisest ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete (vastavuskontrolli funktsioon)
täitmisest. Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul olemas. Andmete kogumine ja
maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML formaati kasutades, mis võimaldab
automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas. Mõju ulatuse osas kaasnevad
aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT arenduse kulu, teataval määral
selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka potentsiaalne täiendav personalikulu,
et aruandluskohust, kui ka sellega kaasnevaid hoolsusmeetmeid täita.
Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid
lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse
kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide
teavitamine nende andmete töötlemisest.
Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide
arvust ning andmetöötluse automatiseerimise korral vähemal määral aruandekohustusega
hõlmatud krüptovaraga tehtavate tehingute arvust.
Mõju sagedus on mõõdukas, kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes
uuesti enne kui asjaoludes pole muutuseid toimunud ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust
andmete ebatäpsuse osas. Aruandluskohustus tuleb täita üks kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk. Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud
ja kaasneb ka peale muudatuste rakendumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale
mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate
39
mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning
juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite
rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud
aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid
hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal.
Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike
infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta.
Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi
olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute
arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt,
rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance, Coinbase Exchange, Kraken).
Tehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad. Sestap
on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega
võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest
tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita.
Mõju krüptovara kasutajatele
Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi
residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud
välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud
krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur.
Eesti Panga statistika52 kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92
miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu
väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või
jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit
„maksuparadiisist“53 või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola,
mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on
teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel.
Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne
mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba praegu on krüptotehinguid
teha soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh
residentsuse kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas.
Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse
osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara
kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike.
Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes
soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest.
Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele
52 Kättesaadav aadressil: STATISTIKATEADE. Eesti teenusepakkujate kaudu on klientidel krüptovarasid 1,8
miljardi euro eest | Pressiteated | Eesti Pank 53 Glossary:List of offshore financial centres - Statistics Explained - Eurostat Siin märgitud jurisdiktsioonidest osa
on ühinenud finantskontode teabevahetusega ja ühineb ilmselt ka krüptovara teabevahetusega, kuid ei ole teada
milliseks tähtajaks. Teabevahetuse tööshoidmisega seotud koormus riikidele on muutunud väga kõrgeks.
40
Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju
Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Ameti ülesanne on teabevahetuse instrumentide
töös hoidmine, andmete sihipärane kasutamine, samuti aruandluskohustuste täitmise tagamine.
Muudatus puudutab seega esmajoones teabeosakonda (teabe kogumine, vahetamine ja
analüüs), juriidilist osakonda (tugiteenused) ning järelevalve poolelt maksuauditi valdkonda.
Konkreetset teabevahetuse valdkonda koordineerib teenusejuht. MTVSist tulenevate
ülesannete täitmisele kulub praegu viie täiskohaga töötaja aeg, mis aga on rahvusvahelise
ametiabi kvaliteedi tagamiseks ning kogutud andmete maksimaalseks ärakasutamiseks
äärmiselt vähe. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väga
väike.
Mõju ulatus. Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide
arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning tekib vajadus täiendava
tööjõuressursi järgi. Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate
arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine
kuni suur.
Rahvusvahelise ametiabiga seotud töökoormus on hüppeliselt kasvanud, kuid MTA ressurss
mitte. Olemasoleva ressursiga ei ole võimalik kohustusi piisava hoolsusega täita. Koostöö teiste
maksuhalduritega käib tihti teiste MTA tegevuste arvelt. Nt on vajalikud pea iga-aastased
arendused, järelevalve teostamine nt finantsasutuste ja platvormihaldurite üle, andmete analüüs
(sh riskimudelite ja aruannete loomiseks ja parendamiseks ning statistika koostamiseks).
Rahvusvahelisel tasemel ametiabi osutamiseks ning kogutud andmete tõhusaks
ärakasutamiseks vajaksid MTA ja RMIT lisaressurssi.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega
alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas.
Üles tuleb ehitada OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja maksumenetluses kasutamise
võimekus, samuti kontrollivõimekus, et tagada kvaliteetne rahvusvaheline koostöö.
Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja
Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab
asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis
lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD
KULUD JA TULUD
Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud
Krüptovaraga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu
prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud
vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate
andmete madalale kvaliteedile.
Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara. Turu
suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud
maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara
kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja
andmeanalüütika, et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas. Krüptovarade turu
41
maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97%54. Kuivõrd plokiahelas toimunud
tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutajate vahendatud tehingud
toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult
andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest
tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid.
Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust
krüptovarale kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks, võib eeldada, et vastava
aruandluskohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovarast saadud tulult
kogutavate maksutulude märgatava suurenemise.
Eestis kuulub maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovaraga/ krüptovaras tehtud
tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal. Deklareerida
tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovaras, näiteks üür, intress,
ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüptovara hinnamuudatusest, mis
tekkis müües/vahetades krüptovara tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu; krüptovara eest
kaupade/teenuste eest tasumisel; krüptovara kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest;
saades tehtud töö eest tasu krüptovarana.55 Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi
tegevusloaga (MiCA) krüptovara teenuse osutaja juures asuvat kontot kasutada
investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu maksmist edasi lükata.
Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu56 kohaselt on 25 suuremal
krüptovarateenuse osutajal kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi
on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest
kavatses oma tulu deklareerida.
Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud
riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie
alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi, internetiliiklust
jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus. 2023. aastal57
oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal58 oli Eesti 89.
kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute
aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht,
millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute
tuludeklaratsioonide (FIDEK) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal
võrreldes 2023. aastaga kasvanud.
Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt
60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga.59 Sama tendents jätkub ka 2025. aastal.
Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023.
aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule.60 Oluline on
silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib
54 https://www.coingecko.com/research/publications/2024-annual-crypto-report 55 Maksu- ja Tolliameti virtuaalvääringute maksustamise juhendid: https://emta.ee/uudised/tuludeklaratsioon-
puudutab-ka-kruptoinvestoreid; https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha 56 VASPide uuring on kättesaadav Rahapesu Andmebüroo veebis aadressil: https://fiu.ee/media/170/download 57 https://www.chainalysis.com/blog/2023-global-crypto-adoption-index/ 58 https://www.chainalysis.com/blog/2024-global-crypto-adoption-index/ 59 https://blog.bitpanda.com/en/bitpanda-technology-solutions-global-overview-crypto-ownership-and-adoption 60 https://www.triple-a.io/cryptocurrency-ownership-data
42
juhul, kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tavavaluuta, teiste krüptovarade või muude varade
vastu.
Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja
kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovaraga
kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid
ei ole palju, võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade
tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot.
Krüptovarast saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis61 muu
vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3).
2019 2020 2021 2022 2023 2024*
Isikuid
tabelis 6.3
62 155 1264 626 940 1941
Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475
Isikuid
tabelis 8.3
35 121 679 119 316 412
Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176
*2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud.
Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest
tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks
vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal
juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise
õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandluskohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms,
kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel,
mistõttu on krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahendina, omades
mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu.
Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga
seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem
tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim- ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l
selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot
maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on
neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse
loomiseks.
Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud
Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse
laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide
krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot
aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja
toimimisest, samuti järelevalve teostamisest.
61FIDEK juhend: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2202/2026/RM_m61_lisa1.pdf#
43
Direktiivi rakendamiseks vajalikuks investeeringuks kasutatakse Danske Banki rahapesu eest
määratud trahvist saadavaid vahendeid.
Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT)
kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised:
1) Majandamiskulud 2027-2029: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara
ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja
edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT’ile
863 000 eurot;
2) IT investeeringu kulu 2026-29: 2 831 000 eurot.
Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt:
1) Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja
kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu
100 000 eurot;
2) Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa
arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot;
3) Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse
teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi;
4) Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovarateenuse osutajate aruandluse
kehtestamisega.
Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandluskohustuse (nn DAC7) kehtestamise
maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse
üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide
vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka
asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise
infovahetusega, Crypto-Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA
krüptovara infot vahetama jurisdiktsioonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on
vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka
3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine.
Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse tasemega, elukalliduse tõusuga,
teabevahetuse ulatusega ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb
krüptovarateenuse osutajate aruandluskohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna
arvestada 2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis
võimaldab ainult andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus
eeldab mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus
CARF ehk OECD Crypto-Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega
andmevahetusega, mis võrreldes platvormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis.
Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli
2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja
nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast
täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara
teekide järjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi.
2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada.
Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud alates 2027.
aastast jäävad vahemikku 300 000 – 600 000 eurot aastas. Hoolduskuludele tuleb leida kate iga-
44
aastase eelarveprotsessi käigus; selle ebaõnnestumisel Rahandusministeeriumi haldusala
olemasolevatest vahenditest.
8. RAKENDUSAKTID
Automaatse teabevahetuse praktiliseks korraldamiseks loodud andmekogud ning andmete
töötlemise üksikasjad sätestab Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Seoses halduskoostöö direktiivi viimaste
muudatustega tuleb teha muudatusi MTA andmekogude regulatsioonis. Määruse muutmise
kavand on esitatud seletuskirja lisas 3.
MTVS § 810 lõikes 4 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm krüptovara teabe
deklaratsioonide vormide kehtestamiseks. Aruandlus on üles ehitatud XML formaadile, milles
esitatakse ka finantskontode deklaratsioonid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada
rahandusministri 19.05.2015 määrust nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate
deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra
kehtestamine.“ uute lisadega, mis kajastavad EL ja OECD aruandluse vorme XML formaadis.
Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle
teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14.
Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi
ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele.
Rahandusministri 22.12.2022 määrust nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise
platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muuta, kuna seoses tuvastusteenuse abil
hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse.
Rahandusministri määruste muutmise kavandid on esitatud seletuskirja lisas 4.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada
tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist, mil tuleb alustada aruandlusega hõlmatud teabe
kogumist. Esimest korda tuleb krüptovara maksualane aruanne ning finantskontode maksualane
täiendatud aruanne esitada 2027. aastal 2026. aastal kogutud andmete kohta.
Maksukohustuslaste registreerimise numbriga seotud muudatusi rakendatakse 2028. aastast.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE
Eelnõu läbis kooskõlastusringi62 28.08–09.09.2025.
Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile,
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti
Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, FinanceEstonia
MTÜ-le, KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile.
62 Kooskõlastamisele esitatud eelnõu ning sellele esitatud tagasiside on leitav EISist aadressil: Maksualase
teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus – EIS
45
Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Haridus- ja Teadusministeerium ning
Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja digiministeeriumi märkustega
on eelnõus ja seletuskirjas võimalikust suures mahus arvestatud ning laiemad ettepanekud
plaanis adresseerida lähiajal eraldi eelnõude raames. Täpsemalt on ettepanekutega arvestamise
võimalused kajastatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisas 5.
Tagasisidet eelnõu kohta andsid ka Eesti Pangaliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eesti
Pangaliidu märkused on kajastatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisas 5. Eesti Kaubandus-
Tööstuskojal eelnõu kohta ettepanekuid ei olnud.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
1
HALDUSKOOSTÖÖ DIREKTIIV
I LISA
ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD
FINANTSKONTODE TEABE KOHTA
Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandekohustuslikud
finantsasutused peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse
teel käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 3a osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja
haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada allpool esitatud aruandlusmenetluste ja
hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine.
I JAGU
ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED
A. Võttes arvesse jaotiseid C–F, esitab iga aruandekohustuslik finantsasutus oma liikmesriigi pädevale
asutusele kõnealuses aruandekohustuslikus finantsasutuses hallatava iga avaldatava konto kohta
1) järgmise teabe:
a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on kontoomanik, nimi, aadress, residentsuse
liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid)
ning füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht, ning see, kas kontoomanik on esitanud
kehtiva kinnituse;
b) mis tahes üksuse puhul, kes on kontoomanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja
VII jaole vastavate hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam
avaldatavast isikust kontrollivat isikut, üksuse nimi, aadress, residentsuse liikmesriik
(liikmesriigid) ja (olemasolu korral) muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja
maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi,
aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise
number (numbrid), sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on
üksust kontrolliv isik, ning see, kas iga avaldatava isiku kohta on esitatud kehtiv
kontoomaniku kinnitus;
c) kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv;
2) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent), konto liik ja see, kas
konto on olemasolev või uus konto;“;
3) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);
4) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul
rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase
aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis
konto sulgemise seisuga;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
2
5) mis tahes hoidmiskonto puhul:
a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud
muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või
krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning
b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või
krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja
mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri,
esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;
6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole
makstud või krediteeritud intresside brutosumma;
6a) õiguslikust moodustisest investeerimisüksuses oleva mis tahes osaluse puhul roll(id), mille
alusel avaldatav isik on osaluse omanik, ning
7) A jaotise punktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või
krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase
aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik
või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta
või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.
B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.
C. Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto,
maksukohustuslasena registreerimise numbri (-numbrite) või sünniaja teatamist, kui
aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist maksukohustuslasena registreerimise
numbrit (numbreid) või sünniaega ning siseriikliku õiguse ega liidu õigusaktidega ei nõuta
aruandekohustuslikult finantsasutuselt nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab
siiski tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud
maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat,
kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod, ning kui siseriikliku AML/KYC
menetluskorra kohaselt peab aruandekohustuslik finantsasutus ajakohastama olemasoleva kontoga
seotud teavet.
D. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui
asjaomane liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase
identifitseerimisnumbrit väljastanud.
E. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul, kui:
1) aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus
see teada saada ja teatada, või aruandekohustuslikul finantsasutusel on või oli liidu mis tahes
kehtiva või 5. jaanuaril 2015 kehtinud õigusakti kohaselt muu kohustus see teada saada ja
teatada, ning
2) see on kättesaadav aruandekohustuslikul finantsasutusel olemas olevate elektroonilist
otsingut võimaldavate andmete kaudu.
F. Olenemata A jaotise punkti 5 alapunktist b ja välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus
otsustab kontode selgelt eristatava grupi suhtes teisiti, ei pea teatama finantsvara müügist või
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
3
lunastamisest saadud brutotulust, kui aruandekohustuslik finantsasutus teatab sellise finantsvara
müügist või lunastamisest saadud brutotulust vastavalt artiklile 8ad.
II JAGU
ÜLDISED HOOLSUSMEETMED
A. Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete
kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis
tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda
aastat, mille kohta teave esitatakse.
B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi
viimase päeva seisuga.
C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse
asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb
kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.
D. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid
sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja
hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt
aruandekohustuslikud finantsasutused.
E. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette
nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud
hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud
hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele
kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.
III JAGU
FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED
A. Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast
kohaldatakse järgmisi menetlusi.
B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.
1) Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto
omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik
finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse
liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest
isikust konto omanik on avaldatav isik.
2) Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda B jaotise
punktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale
kasutusel oleva elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus üle vaatama tema
valduses olevad ja elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes järgmisi
tunnuseid ja kohaldama B jaotise punkte 3–6:
a) konto omaniku kindlakstegemine liikmesriigi residendina;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
4
b) kasutusel olev posti- või elukoha aadress liikmesriigis (sh postkontori postkast);
c) üks või enam telefoninumbrit liikmesriigis ja mitte ühtegi telefoninumbrit
aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;
d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks
liikmesriigis peetavale kontole;
e) sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on
liikmesriigis aadress, või
f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress liikmesriigis, kui
aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.
3) Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust,
ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena
seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.
4) Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e
loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust,
peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle liikmesriigi
maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta
otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav
selle konto suhtes.
5) Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või
vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise
punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus
asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud
paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või
dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui
paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus
või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama
seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.
6) Olenemata B jaotise punkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik
finantsasutus käsitlema konto omanikku liikmesriigi residendina, kui:
a) teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi selles
liikmesriigis, üht või enamat telefoninumbrit selles liikmesriigis (ja mitte ühtegi
telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat
korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite
kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus
hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:
i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)
residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, ning
ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik;
b) teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis
on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus
hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
5
i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)
residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, või
ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.
C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise
menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.
1) Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode suhtes peab aruandekohustuslik
finantsasutus vaatama läbi aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist
otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuseid.
2) Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist
otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu C jaotise punktis 3 kirjeldatud teabe välju ning
sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete
otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid kogu nimetatud teavet ei sisalda, siis kõrge
väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus selle jao B jaotise punktis 2
kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud
dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie
aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:
a) viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;
b) viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;
c) viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud
AML/KYC menetluskorra kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;
d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid,
ja
e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite
ülekandmiseks.
3) Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus
ei ole kohustatud tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut
sellises ulatuses, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave
sisaldab järgmist:
a) konto omaniku residentsus;
b) konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku
finantsasutuse toimikus;
c) olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal
aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;
d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas
kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas
aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale
kontole);
e) teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse
kohta, ning
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
6
f) kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.
4) Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks C jaotise punktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele
ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus
käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid
(sealhulgas finantskontosid, mis on selle kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et
konto omanik on avaldatav isik.
5) Tunnuste leidmise mõju.
a) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus
ei leita ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata C jaotise punkti
4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni,
kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe
või mitme tunnusega.
b) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus
avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud
muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab
aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile
avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui
ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on
kohaldatav selle konto suhtes.
c) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus
avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta
ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud
tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada selliselt konto
omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku
maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või
dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale
asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.
6) Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015 seisuga kõrge väärtusega
konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab
aruandekohustuslik finantsasutus korraldama sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud
läbivaatamise järgmise kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega
kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on
aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta
aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel
aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.
7) Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega kontole C jaotises
kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus
kohustatud kohaldama samale kõrge väärtusega kontole järgnevatel aastatel uuesti sellist
menetlust (kohaldatakse ainult C jaotise punktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja
arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik
finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.
8) Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena
seostatakse kontoga üks või mitu B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnust, peab
aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava
kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada
B jaotise punkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto
suhtes.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
7
9) Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab
igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto
omanikul on mõnes liikmesriigis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus
kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib B jaotise punkti 6
kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.
D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31.
detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb
lõpule viia 31. detsembriks 2017.
E. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto,
tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast
avaldatav isik.
IV JAGU
FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED
Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi
menetlusi.
A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama
kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul
finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduma sellise kinnituse
põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on
saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt.
B. Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on liikmesriigi maksuresident, siis peab aruandekohustuslik
finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku
maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis (vastavalt I jao D jaotisele) ja
sünniaega.
C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik
finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei
tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse,
mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).
V JAGU
ETTEVÕTTE OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED
Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi
menetlusi.
A. Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui
aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi
selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või
-väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi vääringus noteeritud summat,
mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate
kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva
seisuga seda summat.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
8
B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab
31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000
USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015.
aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva
seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.
C. Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevate
kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu
avaldatavast isikust ettevõtte või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.
D. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. B
jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus
kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu
avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.
1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.
a) Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas
AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub,
et konto omanik on liikmesriigi resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab
sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, asutamis- või moodustamiskohta või
aadressi liikmesriigis.
b) Kui teave viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab
aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud
juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult
kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.
2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva
isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto suhtes peab
aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või
mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on
avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab
aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise D punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid
järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.
a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas
konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto
omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb
oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et
konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud
investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni
finantsasutus.
b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate
isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis
on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt.
c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks, et teha
kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik
finantsasutus tugineda:
i) AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul,
kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
9
kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis
vastab 1 000 000 USA dollarile, või
ii) konto omaniku või sellise liikmesriigi(riikide) või muu(de)
jurisdiktsiooni(de) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on
maksuresident.
E. Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg
1) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga
ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad
olema läbi vaadatud 31. detsembriks 2017.
2) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga
ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid
mis mõne järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud
järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või -väärtus ületab
selle summa.
3) Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab
aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto
omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik
finantsasutus konto staatuse D jaotises sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.
VI JAGU
ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED
Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.
Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne.
Ettevõtte uutele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi
läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või
passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.
1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.
a) Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab
aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku
maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille
aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis
tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. Kui
ettevõtte kinnitab, et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik finantsasutus
tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile.
b) Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab
aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud
juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult
kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele liikmesriigile avaldatav isik.
2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva
isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik
finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast
isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
10
kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima
jaotise A punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades
kõige kohasem.
a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas
konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto
omaniku staatuse teadasaamiseks tema kinnitusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma
valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto
omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud
investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni
finantsasutus.
b) Teha kindlaks kontoomanikku kontrollivad isikud. Kontoomanikku kontrollivate
isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis
on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt, tingimusel et see
menetluskord on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandekohustuslik
finantsasutus ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama AML/KYC menetluskorda, mis
on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute
kindlakstegemiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi.
c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha
kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik
finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.
VII JAGU
HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD
Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.
A. Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik
finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui
aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või
dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.
Aa. Kinnituse ajutine puudumine. Erandlikel asjaoludel, kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa uue
konto kohta kinnitust õigeks ajaks, et täita oma hoolsuskohustust ja aruandekohustust seoses
aruandlusperioodiga, mille jooksul konto avati, kohaldab aruandekohustuslik finantsasutus
hoolsusmeetmeid olemasolevate kontode suhtes [olemasolevate kontode jaoks ette nähtud
hoolsusmeetmeid], kuni kinnitus saadakse ja valideeritakse.
B. Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise
väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud
või annuiteedi grupilepingud Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega
kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes
ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava
kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et
tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega
kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku
finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui
aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab
aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
11
Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust grupi
rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav
konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja
maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise
väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:
i) grupi rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedi grupileping on antud välja
tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat/tunnistuse omanikku;
ii) töötajatel/tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu
ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning
iii) mis tahes töötajale/tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav
kogusumma ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA
dollarile.
„Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping” — rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab
isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja ii)
nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks
sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus,
sugu ja suitsetamisharjumused.
„Annuiteedi grupileping” — annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised
isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.
C. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.
1) Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi
kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik
aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid
üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad
finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või
maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste
liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale
kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogu jääk või
väärtus.
2) Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on
aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku
finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd,
kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid
omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase
registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas
punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva
finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.
3) Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse
kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on
aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta
kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne
omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik
tegutseb teise isiku esindajana.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
12
4) Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide iga
liikmesriigi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid
summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.
VIII JAGU
MÄÄRATLETUD MÕISTED
Kohaldatakse järgmisi mõisteid:
A. Aruandekohustuslik finantsasutus
1) „Aruandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes liikmesriigi finantsasutus, mis ei ole
mittearuandekohustuslik finantsasutus. „Liikmesriigi finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis
on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki
asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see
filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.
2) „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni
resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid
filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui
see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.
3) „Finantsasutus” — hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või
kindlaksmääratud kindlustusandja.
4) „Hoidmisasutus” — ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute
finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse
märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja
sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest
perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale
eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või
ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.
5) „Hoiustamisasutus“ – üksus, mis:
a) võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames või
b) hoiab klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha.
6) „Investeerimisüksus“ – mis tahes üksus:
a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või
toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:
i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused,
tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega
seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega või
kaubafutuuridega;
ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või
iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine,
haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
13
b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara
investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui üksust haldab teine
üksus, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või
A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisüksus.
Eeldatakse, et üksuse äritegevuseks on eelkõige üks või enam A jaotise punkti 6 alapunktis a
kirjeldatud tegevustest, või üksuse brutotulu on eelkõige saadud finantsvarasse või
avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest või sellega kauplemisest A
jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui üksuse brutotulu, mis on saadud sellistest
tegevustest, on vähemalt 50 % üksuse brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i)
kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii)
aeg, mille jooksul üksus on olemas olnud. A jaotise punkti 6 alapunkti a alapunkti iii
kohaldamisel ei hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil
investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste osutamist,
millega tehakse [krüptovara] vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste
„investeerimisüksus“ ei hõlma üksust, mis on aktiivne NFE seetõttu, et üksus vastab mõnele D
jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile.
Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas direktiivis (EL) 2015/849
finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.
7) „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või
tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit,
võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või
usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut,
valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära
alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite
vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis
tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras,
täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või
annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras
8) „Kindlaksmääratud kindlustusandja” — ettevõte, mis on kindlustusandja (või
kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või
annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.
9) Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes toodet:
a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus;
b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute tegemiseks;
c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on denomineeritud samas
usaldusrahas;
d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui väljastaja ning
e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote omaniku
taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu.
Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite
ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
14
rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse
käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande
võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud
rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.
10) „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud jurisdiktsioon või
jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on füüsiliste pangatähtede või müntide
või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas pangareservid ja keskpanga digiraha. See mõiste
hõlmab ka kommertspangaraha ja e-raha tooteid (e-raha).
11) „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes digitaalne
usaldusraha.
12) „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara.
13) „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha, e-raha või
mis tahes krüptovara, mille kohta aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja on
nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete tegemiseks või
investeerimiseks.
14) „Vahetustehing“ – mis tahes:
a) avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ja
b) avaldatava krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus.
B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus
1) „Mittearuandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes finantsasutus, mis on:
a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud:
i) seoses maksega, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki
finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja,
hoidmisasutus või hoiustamisasutus, või
ii) seoses keskpanga digiraha hoidmisega nende kontoomanike jaoks, kes ei ole
finantsasutused, valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid ega
keskpangad;
b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond;
valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond, või
tunnustatud krediitkaartide väljastaja;
c) mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on
väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes B jaotise punkti 1
alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud käesoleva direktiivi
artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetelust,
tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei
takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist;
d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus, või
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
15
e) trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab
aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate
kontodega.
2) „Valitsusüksus” — liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu
jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või
valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis
tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”).
Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest,
kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.
a) Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut,
organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud
organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse
puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi või muu
jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku
huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või
haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.
b) Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist või muust
jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut,
eeldusel et:
i) ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte
kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või
mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;
ii) ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme
valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku
huve, ning
iii) ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse
valitsusüksusesse.
c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning
programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud
riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu
teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse
eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.
3) „Rahvusvaheline organisatsioon” — mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele
täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist
organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii)
millel on liikmesriigiga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping; ja ii) mille tulu ei
teeni eraisikute huve.
4) „Keskpank” — institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse heakskiidetud põhiline
asutus, välja arvatud liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab
maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata
ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult
või osaliselt liikmesriigile või mitte.
5) „Suure liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni,
invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
16
tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks
osutatud teenuste eest, eeldusel, et:
a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile fondi varadest;
b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele
maksuasutusele ning
c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
i) fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu
maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga,
kuna fond kujutab endast pensioniplaani;
ii) vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade
ülekanded teistest B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või C jaotise
punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise
toetusena tööandjatelt;
iii) fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes
kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga
(välja arvatud raha ülekandmine teistesse B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud
fondidesse ja C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele),
või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis
kohaldatakse trahvi, või
iv) töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad
sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas
ületada iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA
dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja
vääringute ümberarvestamise kohta.
6) „Väikese liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni,
invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või
endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest,
eeldusel, et:
a) fondil on alla 50 liikme;
b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega
passiivsed NFEd;
c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded C
jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt
teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;
d) osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust
rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning
e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele
maksuasutusele.
7) „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond” —
valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille
eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
17
osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud)
või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele
makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga
kasuks osutatud isiklike teenuste eest.
8) „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja” — finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:
a) ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu
hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei
tagastata kliendile viivitamata, ning
b) ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja
menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga
liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad,
et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva
jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju
kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda
kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba
tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.
9) „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus” — investeerimisettevõte, mida reguleeritakse
kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses
investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole
avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel
on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.
Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei
takista tema kvalifitseerimist D jaotise punkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks
investeerimisüksuseks, kui:
a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit
2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;
b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;
c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud hoolsusmeetmeid
ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse
lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning
d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada
selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1.
jaanuari 2018.
C. Finantskonto
1) „Finantskonto” — finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:
a) investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue.
Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet
investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et ta i) annab kliendile
investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi portfelle ja
tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis
on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
18
b) C jaotise punkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või
võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et
vältida I jao kohast andmete esitamist, ning
c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja
annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud
investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud
füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks
välistatud kontolt.
Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.
2) „Hoiusekonto“ – hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida
kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline
instrument, ja mida haldab hoiustamisasutus. Hoiusekonto hõlmab ka:
a) summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise
lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi;
b) kontot või nominaalkontot, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, ning
c) kontot, kus hoitakse kliendi nimel ühte või mitut keskpanga digiraha.
3) „Hoidmiskonto” — konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse
teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.
4) „Osalus” — finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus
partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub
isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele
isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti
kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto
omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse
või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.
5) „Kindlustusleping” — leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja
kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine,
õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.
6) „Annuiteedileping” — leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid
perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku
eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna
lepingu sõlmimise liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning
mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.
7) „Rahalise väärtusega kindlustusleping” — kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja
vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.
8) „Rahaline väärtus” — suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal
on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega
laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib
laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus”
kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:
a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
19
b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab
kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;
c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või
annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem
makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud,
sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu
kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud
kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;
d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune
dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on
kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või
e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse
tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või
deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist
aastamakset.
9) „Olemasolev konto“ –
a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist
2015 või, kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga (EL)
2023/22261 käesolevasse direktiivi tehtavatest muudatustest tulenevalt, alates 31.
detsembrist 2025;
b) kontoomaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto
avati, kui:
i) kontoomanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või
aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud
üksuses) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt
olemasolev konto;
ii) aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral aruandekohustusliku
finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud üksus) käsitab mõlemat
eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid kontoomaniku
finantskontosid, mida käsitatakse C jaotise punkti 9 alapunkti b kohaselt
olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises
sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel
kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus;
iii) sellise finantskonto puhul, mille suhtes kohaldatakse AML/KYC
menetluskorda, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud täita
finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes C jaotise punkti 9
alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud AML/KYC
menetluskorrale, ning
1 Nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL
maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 2023/2226, 24.10.2023 ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2226/oj).
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
20
iv) finantskonto avamine ei nõua kontoomaniku poolt uue, täiendava või
muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva direktiivi
eesmärkidel.
10) „Uus konto“ – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis on avatud 1.
jaanuaril 2016 või hiljem, või kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga
(EL) 2023/2226 käesolevasse direktiivi tehtavatestmuudatustest tulenevalt, 1. jaanuaril 2026 või
hiljem.
11) „Füüsilise isiku olemasolev konto” — ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.
12) „Füüsilise isiku uus konto” — ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.
13) „Ettevõtte olemasolev konto” — ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.
14) „Madalama väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -
väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat,
mis vastab 1 000 000 USA dollarile.
15) „Kõrge väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus
31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab iga
liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.
16) „Ettevõtte uus konto” — ühe või mitme ettevõtte uus konto.
17) „Välistatud konto” — milline tahes järgmistest kontodest:
a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:
i) kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või
reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks
(sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);
ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid
maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku
brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt
saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda
maksustatakse vähendatud määraga);
iii) maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;
iv) kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine,
invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud
juhtumeid, määratakse trahv, ning
v) kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud
summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, või ii) elu jooksul kontole
tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa,
mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades kõikidel juhtudel
VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute
ümberarvestamise kohta.
Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele,
ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
21
võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise
punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab
mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;
b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele:
i) kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole
pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt,
või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;
ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid
maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku
brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt
saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda
maksustatakse vähendatud määraga);
iii) raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele
investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste
toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid
kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning
iv) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus nomineeritud
summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades VII jao C
jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise
kohta.
Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele,
ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole
võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise
punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab
mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;
c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks
saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:
i) korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta
vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-
aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;
ii) lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada
(väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;
iii) lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis
surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid,
millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult
määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning
enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad, ning
iv) tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;
d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu
testamendi või surmatunnistuse ärakirja;
e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
22
i) kohtumäärus või -otsus;
ii) kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab
järgmistele nõuetele:
— kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas,
mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või
sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse
kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;
— konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus
tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja
või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga
üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;
— kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse
muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku
kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui
üürileping lõpeb;
— konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses
finantsvara müügi või vahetusega, ning
— konto ei ole seotud C jaotise punkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga.
iii) kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa
maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või
kindlustuse maksmist hiljem;
iv) finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;
v) äriühingu asutamine või kapitali suurendamine, kui konto vastab järgmistele
nõuetele:
— kontot kasutatakse üksnes selliste vahendite hoidmiseks, mida kasutatakse
äriühingu asutamiseks või kapitali suurendamiseks vastavalt seadusele;
— kõik kontol olevad summad külmutatakse seni, kuni aruandekohustuslik
finantsasutus saab sõltumatu kinnituse äriühingu asutamise või kapitali
suurendamise kohta;
— pärast äriühingu asutamist või kapitali suurendamist konto suletakse või
muudetakse äriühingu nimel olevaks kontoks;
— kõik tagasimaksed, mis tulenevad äriühingu asutamise või kapitali
suurendamise ebaõnnestumisest ning millest on maha arvatud teenuseosutaja
tasud ja samalaadsed tasud, tehakse üksnes isikutele, kes need summad maksid,
ning
— kontot ei ole avatud rohkem kui 12 kuud tagasi.
ea) hoiusekonto, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, kui konto 90 päeva
päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva
jooksul ei ületanud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kordagi
10 000 USA dollarit.
f) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:
i) konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab
krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat
ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning
ii) finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva
eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse,
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
23
mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA
dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse
tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII
jao C jaotises ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute
ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse
krediitsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest
tulenevaid krediitsaldosid.
g) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike,
millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise punkti 17 alapunktides
a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a
osutatud välistatud kontode loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud
kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.
D. Avaldatav konto
1) „Avaldatav konto” — liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis
kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust
kontrolliva isikuga passiivsele NFEle, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII
jagudes kirjeldatud hoolsusmeetmetele.
2) „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole
a) üksus, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud
väärtpaberiturul;
b) üksus, mis on alapunktis a kirjeldatud üksusega seotud üksus;
c) valitsusüksus;
d) rahvusvaheline organisatsioon;
e) keskpank ega
f) finantsasutus.
3) „Liikmesriigi isik” — iga liikmesriigi puhul füüsiline isik või ettevõte, kes on mis tahes teise
liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud
isiku pärandvara, kes oli mis tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet,
nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole
maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.
4) „Osalev jurisdiktsioon” — iga liikmesriigi suhtes:
a) mis tahes muu liikmesriik;
b) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on kehtiv leping,
mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis
sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja millest teatatakse Euroopa
Komisjonile;
c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille kohaselt
kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus,
mille avaldab Euroopa Komisjon.
5) „Kontrollivad isikud” — füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul
tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu
korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist
isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku
moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet
„kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
24
6) „NFE” — mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus.
7) „Passiivne NFE” — mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) A jaotise
punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni
finantsasutus.
8) „Aktiivne NFE” — iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:
a) alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi
brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase
aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse
passiivse tulu tootmiseks;
b) NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on
sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud
väärtpaberiturul korrapäraselt;
c) NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis
kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;
d) sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse
tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või
osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu
teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina
(või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse
investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu
investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja
seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;
e) NFEl ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta
investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast
finantsasutuse äritegevust; NFEle ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on
möödunud 24 kuud NFE asutamisest;
f) NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid
või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust,
mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;
g) NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete
jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis-
ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte,
tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta
endast finantsasutuse äritegevust, või
h) NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:
i) ta on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus
jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel,
kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb
oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis ja on
kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda,
tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik
organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu
edendamise nimel;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
25
ii) ta on oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis tulumaksust
vabastatud;
iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega
seotud huvi selle tulude või varade vastu;
iv) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavad
õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade
jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte
kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu
maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE
ostetud vara eest, ja
v) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavate
õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE
likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele
või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE
residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusele või selle
poliitilisele allüksusele.
E. Muu
1) „Konto omanik” — isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna
nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise
isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik,
investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas direktiivis konto omanikuks, vaid selle
omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või
annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele
või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust
rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis
tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus
väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või
annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu
kohaselt õigus väljamaksele.
2) „AML/KYC menetluskord” — aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida
ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele
kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.
3) „Ettevõte” — juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trusti
või fond.
4) Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui i) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; ii)
nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või iii) nimetatud kaks ettevõtet on A jaotise
punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline
juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll
otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest
ettevõttes.
5) „Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” — maksukohustuslase
identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase
identifitseerimisnumber puudub.
6) „Dokumentaalsed tõendid” — millised tahes järgmistest dokumentidest:
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
26
a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse
liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle
asutus või kohalik omavalitsus);
b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud
valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel
on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;
c) ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud
valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel
on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus
jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu
jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;
d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne,
pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.
Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud finantsasutused kasutada
dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse
andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud
kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas
oma normaalsete äritavadega AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel
eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi
enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et
aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei
ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” —
kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui
maksustamise eesmärgil.
7) „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit teeb
aruandekohustuslikule finantsasutusele tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks kontoomaniku
või kontrolliva isiku isikusamasus ja maksuresidentsus.
IX JAGU
TÕHUS RAKENDAMINE
Käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 3a kohaselt peavad liikmesriikides kehtima eeskirjad ja
haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus
rakendamine ja täitmine, sealhulgas:
1) eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika
kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest
kõrvalehoidumiseks;
2) eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud
toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad
meetmed säilitatud andmete leidmiseks;
3) haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab
aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks
aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
27
4) haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike
finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud ettevõtete ja kontode kasutamine
maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning
5) tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks.
Et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, ei jää esimese lõigu punktis 2 osutatud andmed
kättesaadavaks kauem, kui on vajalik, kuid igal juhul jäävad need kättesaadavaks vähemalt viieks
aastaks.
X JAGU
RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD SEOSES AUSTRIAS ASUVATE ARUANDEKOHUSTUSLIKE
FINANTSASUTUSTEGA
Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid
viiteid „aastale 2016” ja „aastale 2017” käsitleda viidetena vastavalt „aastale 2017” ja „aastale 2018”.
Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks kõiki
käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „ 31. detsembrile 2015 ” käsitleda viidetena „ 31. detsembrile 2016”.
XI JAGU
ÜLEMINEKUMEETMED
Olenemata I jao A jaotise punkti 1 alapunktist b ja punktist 6a tuleb iga avaldatava konto kohta, mida
aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist 2025 [seisuga], ja aruandlusperioodide
kohta, mis lõpevad teisel kalendriaastal pärast seda kuupäeva, esitada teave rolli(de) kohta, millest
tulenevalt on iga avaldatav isik üksust kontrolliv isik või osaluse omanik, üksnes juhul, kui selline teave
on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavates elektroonilist otsingut
võimaldavates andmetes.
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
28
II LISA
TÄIENDAVAD ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD
FINANTSKONTODE TEABE KOHTA
1. Asjaolude muutumine
„Asjaolude muutumine” hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud
teave või mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine
konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku
lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud kontoga seotud
teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao C jaotise punktides 1–3 kirjeldatud kontode
liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.
Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao B jaotise punktis 1 kirjeldatud elukoha
aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või
saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged
või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta
või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval, või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise
asjaolude muutumise märkamist või avastamist, saama konto omaniku kinnituse ja uued
dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui
aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid
selliseks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao B jaotise punktides
2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.
2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega
Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas
passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva
isiku kinnitusele.
3. Finantsasutuse residentsus
Finantsasutus on liikmesriigi „resident”, kui ta allub sellise liikmesriigi jurisdiktsioonile (st liikmesriik
saab kohaldada sunnimeetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui
finantsasutus on liikmesriigi maksuresident, on ta sellise liikmesriigi jurisdiktsiooni all ja on seega
liikmesriigi finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi
maksuresident või mitte) loetakse, et trust on teatud liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kui üks või enam
selle haldajatest on sellise liikmesriigi residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti
peetavate avaldatavate kontode, mille kohta tuleb käesoleva direktiivi kohaselt esitada aruanne, teisele
liikmesriigile, sest ta on sellise teise liikmesriigi maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud
trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast
läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi
jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega liikmesriigi finantsasutus, kui:
a) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;
b) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, või
c) ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele.
Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama liikmesriigi resident, kohaldatakse sellisele
finantsasutusele selle liikmesriigi aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta
hoiab oma finantskontot (finantskontosid).
Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1
29
4. Konto pidamine
Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:
a) hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes
hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);
b) hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud
finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);
c) finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast
finantskontot, peab seda selline finantsasutus;
d) rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus,
kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.
5. Passiivsetest NFEdest trustid
Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist,
millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D jaotise punkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni
residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või
õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda
ei loeta liikmesriigis selle liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks.
Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad
isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.
6. Ettevõtte peakontori aadress
Üks I lisa VIII jao E jaotise punkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on
ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis,
mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või
moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht.
Sellise finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida
kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui selline aadress ei
ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud
aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste
kinnipidamise korralduse puhul.
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
1
Vastavustabel
Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta1 (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023)
Üle võetud järgmiste õigusaktidega:
1. Maksualase teabevahetuse seadus (MTVS);
2. Maksukorralduse seadus (MKS);
3. Krüptovaraturu seadus (KrüTS);
4. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (MKR määrus)
5. Rahandusministri 19.05.2015 määrus nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra
kehtestamine“ (Vormide määrus);
6. Rahandusministri 22.12.2022 määrus nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ (Platvormide
määrus)
7. Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud „Rahvusvahelise ametiabi osutamise kord“ (Ametiabi osutamise kord), AK (täpsemad
viited riigikantseleile esitatavas tabelis)
EL õigusakti norm Riigisisese õigusakti norm Vastavus EL
õigusallikale
Art 1 p 1 alapunkt a), automaatse teabevahetuse mõiste, mõistete direktiivi lisade
kohane tähendus (DAC art 3 p 9)
MTVS § 2 p 8 Vastab, N/A
Art 1 p 1 alapunkt b), piiriülese eelotsuse mõiste (DAC art 3 p 14) MTVS § 201 lg 1, 3, 4 ja 5 Vastab
Art 1 p 1 alapunkt c), uued mõisted: muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud
dividenditulu, elukindlustusooted, hajusraamatu aadress, klient (DAC art 3 p 28-31)
MTVS § 4 lg 3 p 7; § 4 lg 3 p 3, MTVS ptk 12 Vastab
Art 1 p 2 alapunkt a), elukindlustustoodete ja dividenditulu jagamine (DAC art 8 lg 1) MTVS § 4 lg 3 p 3 ja 7 Vastab
Art 1 p 2 alapunkt b), vähemalt viie andmekategooria jagamine (DAC art 8 lg 2) Ametiabi osutamise kord Vastab
1 Direktiivi terviktekstile viidates DAC.
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
2
Art 1 p 2 alapunkt c), välistatud finantsasutuse ja konto järelevalvekohustus (DAC art
8 lg 7a)
MTVS § 81 lg 5, § 83 lg 4, § 21 Vastab
Art 1 p 3 alapunkt a), füüsilise isiku eelotsuse jagamine (DAC art 8a lg 4) MTVS § 201 lg 3, 4 ja 5, § 233 lg 4 Vastab
Art 1 p 3 alapunkt b), andmed füüsiliste isikute kohta (DAC art 8a lg 6 punktid a ja k) MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8 ning lg 2 Vastab
Art 1 p 4 alapunkt a) teabeandja kohustuste täitmata jätmine (DAC art 8ab lg 5) MTVS § 2014, lg 2 Vastab
Art 1 p 4 alapunkt b) vahendaja kohta esitatav teave, piiriülese skeemi sisukokkuvõte
(DAC art 8ab lg 14 punktid a ja c)
MTVS § 2013 lg 1 p 5 ja lg 11 Vastab
Art 1 p 5 tuvastusteenuse kasutamine platvormi poolt (DAC art 8ac lg 2 p m) Platvormide määruse § 8 täiendamine Vastab
Art 1 p 6 krüptovara teabevahetuse ulatus ja tingimused (DAC art 8ad): MTVS peatükk 12 Vastab
DAC art 8ad lg 1, aruandlus- ja hoolsusnõuete kehtestamine, tagamine MTVS peatükk 12, § 21, 22; MKS § 1553 Vastab
DAC art 8ad lg 2, krüptovara teabe jagamise kohustus MTVS peatükk 12, Ametiabi osutamise kord …
DAC art 8ad lg 3, krüptovara teabe kategooriad; ametlikus vääringus (usaldusrahas)
kuvamine, õiglase turuväärtuse leidmine
MTVS peatükk 12 Vastab
DAC art 8ad lg 4, komisjoni rakendusaktid (teabevahetus) N/A N/A
DAC art 8ad lg 5, komisjoni juurdepääsupiirangud N/A N/A
DAC art 8ad lg 6, teabevahetuse tähtaeg, rakendussäte Ametiabi osutamise kord; MTVS § 237 Vastab
DAC art 8ad lg 7 esimene lõik, krüptovara teenusepakkuja registreerimiskohustuse
kehtestamine, registreerimisnumbri andmine, registreeringu taastamise tingimused
(appropriate assurance, vajalikud IT süsteemid, tööjõud, tegevusplaan vmt)
MTVS peatükk 12 Vastab
DAC art 8ad lg 8 erand registreerimiskohustusele MTVS peatükk 12 Vastab
DAC art 8ad lg 9 komisjoni rakendusaktid (krüptoettevõtjate registreerimine ja
tuvastamine)
N/A N/A
DAC art 8ad lg 10 komisjoni poolt krüptovaraettevõtjate registri loomine N/A N/A
DAC art 8ad lg 11 komisjoni rakendusaktiga ühendusevälise riigiga sõlmitud
teabevahetuse vastavuse hindamine, LR põhjendatud taotlus
N/A, Ametiabi osutamise kord N/A (vastab?)
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
3
DAC art 8ad lg 12 üleilmse krüptovara teabevahetuse standardi lugemine direktiivile
vastavaks
N/A N/A
Art 1 p 7, alapunkt a) (DAC art 16 lg 1 esimene lõik), saadud teabe kasutamine
tollimaksudega ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud
eesmärkideks
MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 1 p 7, alapunkt b) (DAC art 16 lg 2), saadud teabe kasutamine sanktsioonide
määramisel
MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 1 p 7, alapunkt c) (DAC art 16 lg 3), saadud teabe kolmandale riigile edastamise
vaidlustamise tähtaeg
Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 1 p 8 (DAC art 18 lg 4) automaatse teabevahetusega saadud teabe kasutamise
mehhanismi kehtestamine
Ametiabi osutamise kord? N/A? Vastab N/A?
Art 1 p 9 (DAC art 20 lg 5), elektrooniliste tüüpvormide kehtestamine komisjoni
rakendusmäärustega
N/A N/A
Art 1 p 10 alapunkt a) (DAC art 21 lg 5), komisjoni keskregistri(te) kehtestamine,
juurdepääsud
N/A N/A
Art 1 p 10 alapunkt b) (DAC art 21 lg 8), komisjoni poolt maksukohustuslase
registreerimisnumbri õigsuse kontrollimise vahendi kättesaadavaks tegemine,
rakendusmäärused
N/A N/A
Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 3), automaatse teabevahetuse andmete säilitamise tähtaeg MTVS § 8 lg 31
MKR põhimäärus (§ 33 ja) 63 lg 2 p 3
Vastab
Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 4) LR püüavad tagada teabeandjale võimaluse kontrollida
maksukohustuslase registreerimise numbri õigsust (MTVS § 4 lg 3, § 82 lg 1, § 202 lg
1, § 203 lg 1, § 2013 lg 1, platvormide määrus § 8, krüptovara andmed)
- 31.12.2027
Art 1 p 12 (DAC art 23 lg 3), LR poolt halduskoostöö tõhususe hindamine, komisjoni
poolt vormide kehtestamine
Ametiabi osutamise kord, N/A Vastab
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
4
Art 1 p 13 alapunkt a) (DAC art 25 lg 3), maksuhaldurite, teabeandjate vastutava
töötleja roll (isikuandmete töötlemise eesmärgi ja vahendite kindlaksmääramine)
MTVS § 6, MKR põhimäärus § 72 lg 1 Vastab
Art 1 p 13 alapunkt b) (DAC art 25 lg 4 esimene lõik), teabeandja kohustus teavitada
andmesubjekti teabe kogumisest ja edastamisest, anda talle kogu teave
MTVS § 6, isikuandmete kaitse seaduse § 74 Vastab
Art 1 p 14 (DAC art 25a), karistused (sama sisu, lisatakse krüptoettevõtjad) MKS § 1553 Vastab
Art 1 p 15, Artikli 27 lõige 2 jäetakse välja N/A N/A
Art 1 p 16 (art 27c Maksukohustuslasena registreerimise numbri esitamine ja
edastamine):
DAC art 27c lg 1, meetmed maksukohustuslase registreerimise numbri nõudmiseks
teabeandjalt ja LR-dele edastamine (uusi kohustusi ei panda)
MTVS § 21 ja 22, MKS § 1553
Ametiabi osutamise kord
Vastab
DAC art 27c lg 2, 2030 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et
võimaluse korral esitatakse residentide residentsuse liikmesriigi väljastatud
maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8 lõike 1 esimese lõigu
punktides a, b ja d osutatud teabega, kui tegemist on tulu- ja kapitalikategooriatega,
mille kohta oleks teavet edastatud ka juhul, kui maksukohustuslasena registreerimise
number ei oleks kättesaadav (palk, juhtide tasu, pension)
- 31.12.2029
DAC art 27c lg 3 2028 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et
võimaluse korral esitatakse füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi
väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8a lõike 6
punktides a ja k osutatud teabega ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste puhul
seoses artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabega
(eelotsus, riikipõhine aruanne, piiriülesed skeemid).
MKS § 915 lg 21;MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8
MTVS § 203 lg 1 p 2, § 2013 lg 1 p 10
Vastab
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
5
DAC art 27c lg 4 lisatakse 1. jaanuaril 2028 või pärast seda algavate
maksustamisperioodide puhul füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi
väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbri (juhul kui liikmesriigi pädev
asutus on selle saanud) artikli 8a lõike 6 punktides a ja k osutatud teabe edastamisel
ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste maksukohustuslasena registreerimise
numbri artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabe
edastamisel
Ametiabi osutamise kord
MKS § 915 lg 21; MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8, §
203 lõike 1 punkt 2, § 2013 lg 1 p 10
Vastab
Art 1 p 17, direktiivi lisa I (DAC 1. lisa muutmine, finantskontode alase teabevahetuse
hoolsus- ja aruandlusreeglid)
MTVS peatükk 11, eelkõige § 86, § 82 lg
2; Vormide määrus;
Vormide määrus § 1–3.
Vastab
Art 1 p 18, direktiivi lisa II (DAC 5. lisa muutmine, tuvastusteenuse kasutamine
platvormi poolt)
Platvormide määruse § 8 täiendamine;
Vastab
Art 1 p 19, direktiivi lisa III (DAC täiendamine 6. lisaga, nõuded krüptovarateenuse
osutajale)
MTVS § 8 lg 12 ja 31, § 237 peatükid 12 ja 3;
MKS § 1 lg 2, 10 lg 2 p 6, 15 lg 1, 17 lg 2 p 11,
1553; KrüTS § 5 lg 7;
Vormide määrus
Ametiabi osutamise kord
Vastab
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Rakendusakti kavand
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019.a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019.a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:
㤠10. Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendus
(1) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakenduse ametlik lühend on AITA.
(2) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:
1) Euroopa Liidu liikmesriigi või lepinguosalise jurisdiktsiooni (edaspidi partnerriik) pädevalt
asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse § 4 lõike
3 rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64,
11.03.2011, lk 1–12) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud koosseisus;
2) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 1 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.“;
2) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on MTVR.
(2) Maksualase teabevahetuse rakendus koosneb järgmistest alam-alamregistritest:
1) finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC2/CRS/FATCA);
2) riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC4/CbC);
3) piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC6);
4) platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC7);
5) krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC8/CARF).
(3) Finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:
1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 83 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 82 lõike 5 alusel valdkonna eest
vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus;
2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse
11.peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 3a
ja OECD CRS-standardi osa II lõikes 2 nimetatud koosseisus;
3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev;
4) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 10 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 18 lõike 3 alusel valdkonna eest
vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus;
5) Ameerika Ühendriikide pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse
seaduse 2.peatüki rakendamiseks laekunud andmed FATCA kokkuleppe (RT II, 29.06.2014, 2)
artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud koosseisus;
6) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt Ameerika Ühendriikide pädevale
asutusele FATCA kokkuleppe artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud koosseisus – registri
subjekti nimi ja andmete edastamise kuupäev.
(4) Riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse:
1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 204 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 203 lõike 4 alusel valdkonna eest
vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus;
2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse
22.peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8aa lõikes 3
ette nähtud koosseisus;
3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.
(5) Piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse:
1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2010 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 2013 lõike 6 alusel valdkonna eest
vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus;
2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse
23.peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ab lõikes
14 ette nähtud koosseisus;
3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.
(6) Platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:
1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2023 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 alusel valdkonna eest vastutava
ministri määrusega ette nähtud koosseisus;
2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse
24.peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ac lõikes 2
ette nähtud koosseisus;
3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev;
4) maksualase teabevahetuse seaduse § 2028 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri
määrusega kehtestatud liiduvälise platvormihalduri registreerimise taotluses ette nähtud
andmed, liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud identifitseerimisnumber ja märge
registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta.
(7) Krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:
1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 811 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile
laekunud andmed maksualase teabevahetuse seaduse § 810 lõike 4 alusel valdkonna eest
vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus;
2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse
12.peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ad lõikes 3
ja OECD CARF-i aruandluse raamistiku II osa punktis A ette nähtud koosseisus;
3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele
maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi,
andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev;
4) maksualase teabevahetuse seaduse § 816 lõikega 4 krüptovarateenuse osutaja registreerimise
taotluses ette nähtud andmed, krüptovarateenuse osutajale antud registreerimisnumber ning
märked registreeringu kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistatud registreeringu taastamise
kohta.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Riigisekretär
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 4
Rakendusakti kavandid
Rakendusakti kavand nr 1
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Rahandusministri 22. detsembri 2022. a
määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed esitatav
teave ja liiduvälise platvormihalduri
registreerimise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 ja § 2028 lõike 4 alusel.
Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja
liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Platvormihaldur võib piirduda müüja kohta teabe kogumisel müüja ees- ja perekonnanime
või ärinimega juhul, kui müüja on kolmanda riigi või jurisdiktsiooni resident ning
platvormihaldur on tema isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel tuginenud asjaomase
kolmanda riigi või jurisdiktsiooni tuvastusteenuse kinnitusele.“
2) paragrahvi 8 täiendatakse uue lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„31) Teabeandja ei ole kohustatud edastama maksuhaldurile aruandlusega hõlmatud müüja
kohta § 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutava teabe, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse
kindlaksmääramisel liikmesriigi või Euroopa liidu tuvastusteenuse kinnitusele. Sellisel juhul
edastab teabeandja maksuhaldurile siiski müüja ees- ja perekonnanime või ärinime,
tuvastusteenuse tunnuse ning selle väljastanud liikmesriigi.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Rakendusakti kavand nr 2
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Rahandusministri 19.05.2015 a määruse nr 16
„Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate
deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude
ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 82 lõike 5, § 810 lõike 3, § 18 lõike
3, § 203 lõike 4 ja § 2013 lõike 6 alusel.
Rahandusministri 19.05.2015 a määruses nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest
tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra
kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse uue punktiga 17:
„17) deklaratsiooni „Krüptovara teabe deklaratsioon“ vorm XSD […..] (lisa 17)“
2) määruse lisad 5–14 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
3) määrust täiendatakse lisaga 17 (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
1
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 5
Kooskõlastamisel esitatud ettepanekud ja märkused
Ettepanekute tegija Ettepanekute sisu Arvestamine/arvestamata jätmine
Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 p 6 (MTVS § 8 lg 31 ). /…/ Teeme järgmise sõnastusettepaneku:
(31 ) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet
maksukohuslaste registris seitse aastat.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
2. Justiits- ja Digiministeerium on varasemalt korduvalt juhtinud tähelepanu,
et maksukohustuslaste registri (MKR) sätted MKS-is vajavad täpsustamist.
/…/
Arvestatud. Rahandusministeerium on välja töötamas
seaduseelnõu MKR sätete täpsustamiseks MKS-is.
3. EN § 1 p 8 (MTVS § 8 10) sätestab, et krüptovara teave on teave, mis on
nimetatud direktiivi artiklis 8ad lõikes 3. Võttes arvesse, et andmeid hakatakse
töötlema MKR-is, on vaja vastavad andmete kategooriad ka MKR sätetes välja
tuua või vähemalt viidata MTVSi vastavale sättele. Palume eelnõu vastavalt
täiendada.
Osaliselt arvestatud. Analüüsime võimalusi MKRis
andmekategooriate täpsustamiseks. Andmed on plaanis
detailselt, kuid tehniliselt keerukalt välja tuua
rahandusministri 19.05.2015 määruses nr 16 „Maksualase
teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide
ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra
kehtestamine“
4 EN § 1 p 8 (MTVS § 814) sissejuhatavas lauseosas on sätestatud, et isiku
kinnitus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid. Juhime tähelepanu, et
isikuandmete loetelu seaduses ei saa olla nö lahtine loetelu. Seadusandja peab
ette nägema raamid, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda. Palume
eelnõust välja jätta sõna „vähemalt“.
Ei ole võimalik arvestada. Finantsteenuseid pakutakse väga
erinevate riikide residentidele, mistõttu peab jääma
finantsasutustele võimalus küsida isikute maksualase
residentsuses veendumiseks ka lisaandmed. MTVS sätestab
kogutavate andmete miinimumstandardi. Andmete
kogumine peab siiski jääma eesmärgipäraseks. Norm ei
anna alust finantsasutustele meelevaldselt andmete
kogumiseks isiku maksualase residentsuse
väljaselgitamiseks.
5. Seletuskirjas lk 4 on öeldud, et riigid peavad tagama andmete säilitamise
vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja
tähtaegadele. Juhime tähelepanu, et IKÜM ei näe ette konkreetseid
säilitustähtaegasid. Säilitustähtaegade määramisel peab arvestama, millisel
eesmärgil igal konkreetsel juhul andmeid töödeldakse ja vastavalt sellele ka
määrama, kui kaua andmeid sel eesmärgil säilitada on vaja. Palume siinkohal
seletuskirja muuta.
Arvestatud. Seletuskirja tekst parandatud.
2
6. Kehtiva MTVS § 81 lg 1 sätestab järgmist: MTVS § 8¹ lg 1 sätestab, et
finantskonto käesoleva peatüki tähenduses on Eesti finantsasutuse peetav
konto, mis vastab nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) (edaspidi direktiiv) lisa 1 8. jao C jaotises
sätestatud tingimustele. Märgime, et sättes esitatud kujul „(edaspidi direktiiv)“
viitamine direktiivile ei ole HÕNTE järgi lubatav. Euroopa Liidu õigus areneb
ja muutub ning edaspidi võib tekkida vajadus võtta samas seaduses üle veel
mõni teemakohane direktiiv. Juba kehtivas MTVS-s viidatakse teisele
direktiiviile (MTVS § 8 lg 3), eelnõuga lisanduvad viited veel mitmele
direktiivile (eelnõu kohased MTVS § 4 lg 3 p 6, § 231 lg 7). Selleks, et
seadusest oleks alati üheselt arusaadav, millisele 3 konkreetsele Euroopa Liidu
õigusaktile konkreetses sättes viidatakse, on HÕNTE-ga kehtestatud Euroopa
Liidu õigusaktidele viitamise reeglid. Neid reegleid tuleb järgida kõigile
Euroopa Liidu õigusaktidele viitamise puhul (vt HÕNTE § 29 lg 3 ja 4).
Palume eelnõu täiendada muudatustega, millega parandatakse kehtivas
MTVS-s olevad vigased viited. Samuti märgime, et kõnealuse direktiivi lisad
ja nende alajaotused on tähistatud rooma numbritega (I lisa, II lisa; I jagu, II
jagu jne), mitte araabia numbritega, nagu viitab lisadele kehtiv MTVS ja
eelnõu. Õigusselguse huvides palume korrastada ka viited direktiivi lisadele ja
nende alajaotustele (vt ka märkuseid lisatud eelnõu failis).
Teadmiseks võetud. MTVSiga võetakse üle üksnes
halduskoostöö direktiiv ja seda muutvad direktiivid, kuna
muud EL õigusaktid ei reguleeri maksuhaldurite otseste
maksude alast halduskoostööd. Juhul, kui plaanime
MTVSiga hõlmata laiemat koostööd, siis muudame
seaduse teksti kindlasti läbivalt. MTVSis esinevad viited
teistele direktiividele on osaks EL määruse nimetusest ega
tekita küsimusi MTVSist tulenevate kohustuste täitmisest.
EL määrusele viitavad normid korrigeeritud.
Euroopa komisjon on ette valmistamas uut halduskoostöö
direktiivi. Plaanime selle direktiivi ülevõtmise raames
MTVSi tervikuna üle vaadata, sh viitesüsteemi direktiivi
lisadele. Viimane on kehtinud üle kümne aasta ning välja
töötatud lähtudes toonastest keelereeglitest. Meile
teadaolevalt ei ole viidete süsteem kohustatud isikutele
õigusselguse probleeme tekitanud.
7. Eelnõu § 2 punktiga 3 soovitakse MKS § 1553 lõikes 2 asendada arv „3200“
arvuga „50 000“. See tähendab, et teabevahetuse takistamise eest saaks
edaspidi juriidilist isikut karistada kuni 50 000 euro suuruse rahatrahviga. /…/
Tuuakse välja, et maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus
jääb endiselt aktuaalseks. Palume täpsustada, millal on kavas juriidilise isiku
karistusmäärad tervikuna maksukorralduse seaduses üle vaadata. /…/
Arvestatud. Oleme nõus, et juriidilise isiku karistusmäärade
ajakohastamine tervikuna on oluline ning võimaluse korral
valmistame vastava eelnõu ette 2026. aasta esimeses
pooles.
8. Kehtiv MKS § 1553 näeb ette vastutuse teabevahetuse takistamise eest.
MKS § 67 on sätestatud sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata
jätmise eest, §-s 91 sunniraha deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata
jätmise eest. Need summad on taaskord väga madalad (640, 2000, 2640, 3300
eurot). Palume selgitada, kas viidatud paragrahve saab kohaldada ka MKS §-s
1553 sätestatud teabe esitamata jätmise korral. Kui jah, siis tuleb kõnesoleva
eelnõu raames lisaks väärteotrahvi määrale üle vaadata ja muuta ka sunniraha
sätteid. 4 Riigikogu poolt 19.06.2014 vastu võetud karistusseadustiku ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 1.01.2015 (RT
I, 12.07.2014, 1), kandis Riigikogus numbrit 554SE. Eelnõu 554SE
seletuskirja kohaselt lähtus KarS revisjoni eelnõu arusaamast, et
väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust.
Arvestatud. Oleme nõus, et ka haldussunni vahendid
peavad olema tõhusad. MTVS-is sätestatud kohustuste
täitmata jätmise eest saab sunniraha kohaldada MTVS § 22
alusel. MKS eeskujul on ka seal sunniraha määrad madalad.
Vaatame sunniraha määrad üle eelmises lõigus viidatud
eelnõu raames loodetavasti 2026. aasta esimeses pooles.
3
Kui haldussunni vahend (sunniraha) on kehtivas õiguses väga madal, ei oma
see mingit mõju, riik kulutab palju ressurssi järelevalvele, kuid juriidilist isikut
see oma käitumist muutma ei motiveeri. Kui MKS §-d 67 või 91 ei ole seotud
teabevahetusega, siis palume selgitada, milliste MKS sätete alusel toimub
teabevahetuse üle riiklik järelevalve ning milline on sunniraha suurus selles
valdkonnas.
9. Seletuskirjas lk 26 on märgitud: "Direktiivi rakendamiseks vajalikeks
arendusteks ja hoolduskuludeks ei ole täna riigieelarves vahendeid planeeritud
ning nendele lisakuludele tuleb hiljem eelarveprotsessi raames kate leida. Seni
on rahastatud automaatse teabevahetuse arendusi struktuurifondide toetusel.".
Seletuskirjas nähakse ette IT-arenduskulusid 2,8 mln eurot. Seletuskirjas peab
olema märgitud rahastuse allikas (riigieelarve, struktuurivahendid) või peab
Vabariigi Valitsus eelnõu heakskiitmisel ka rahastuse allika leidma. Palume
seletuskirja vastavalt täiendada.
Teadmiseks võetud. Direktiivi rakendamiseks vajalikuks
investeeringuks on võimalus kasutada Danske Banki
rahapesu eest määratud trahvist saadavaid vahendeid.
10. Juhime tähelepanu, et 25.05.2025 jõustus HÕNTE muudatus, millega
kehtestati halduskoormuse vähendamise reegel. Reegli kohaselt tuleb iga
ettevõtetele ja kodanikele halduskoormust toova uue nõude kehtestamisel
tunnistada kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Info reegli rakendamise
kohta tuleb kajastada seletuskirja peatükis ,,Sisukokkuvõte''. Eelnõuga
kaasneb ulatuslik info-, ehk aruandluskohustus krüptovarateenuse pakkujatele,
halduskoormust vähendavaid muudatusi eelnõuga kavandatud ei ole. Palume
eelnõus näha ette ka halduskoormust tasakaalustav muudatus. Juhis, kuidas
halduskoormuse vähendamise reeglit rakendada, on kättesaadav Justiits- ja
Digiministeeriumi veebilehel:
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
06/Halduskoormuse%20tasakaalustamise%20juhis.pdf Juhul kui
halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole järgitud, jätab Justiits- ja
Digiministeerium eelnõu kooskõlastamata.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Juhime küll
tähelepanu, et aruandluskohustuse loomises lepiti EL
tasandil kokku enne HÕNTE muudatusi.
11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja
failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega
eelnõu mõju kohta.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja tekst valdavalt
parandatud (v.a. direktiiviga seotud viited, mille kohta
selgitus vt ülalt).
12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu
esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast
praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral
eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida
selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Teadmiseks võetud. Tõsise ajalise surve tõttu ei ole
võimalik eelnõud uuesti kooskõlastamisele saata.
Põhimõttelisi puuduseid eelnõul ei ole, üle võetakse kitsalt
direktiivi tekst ning kohustatud isikute huvides on eelnõu
võimalikult kiire menetlemine.
4
Eesti Pangaliit Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei ole lahendatud maksualase teabevahetuse
seaduse (MTVS) § 86 lõike 2 sõnastusest tõusetunud kitsaskohti. /…/
Arvestatud. Muudatus tõstetud maksukorralduse seaduse
eelnõust selle eelnõu juurde.
Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, kas Lisas 1 kasutatud mõiste
„residentsus“ viitab maksuresidentsusele või üldisele elukohajärgsele
residentsusele, kuna nende tähendus võib olla erinev.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Residentsust tuleks
läbivalt mõista tulumaksuseaduse § 6 tähenduses, mitte
elukohana.
Ühtlasi palume kirjeldada seletuskirjas, kuidas käituda olukorras, kus
olemasoleva konto puhul puudub maksukohustuslasena registreerimise
number (TIN), kuid olemas on sünniaeg. Näiteks, kas sellisel juhul tuleb
raporteerimisel sünniaega kasutada maksukohustuslasena registreerimise
numbri asemel või on sel juhul kohustus kasutada selgitust “NOTIN”.
Arvestatud. Maksu- ja Tolliameti veebi lisatakse juhised
TIN puudumise korral tegutsemiseks.
Ühtlasi palume täpsustada, millisel juhul on surma tuvastamiseks vajalik
testamendi või surmatunnistuse esitamine. Samuti, millised täiendavad tõendid
on selleks lubatavad. Nimelt, surma fakti tuvastamiseks kasutatakse Eestis
Rahvastikuregistri väljavõtet. Surmatunnistus ise seevastu ei ole tavapäraselt
kasutatav dokument finantsasutustes.
Arvestatud. Maksu- ja Tolliameti veebi lisatakse juhised
surma fakti tõendamiseks.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|