Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Vastus küsimusele ettevõtete

pangakontode sulgemise kohta

Austatud härra Aleksandr Tšaplõgin

Esitasite pöördumise, milles märgite, et ettevõtete arvelduskontode sulgemisel rakendavad

pangad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise ettekäändel

ülemäära rangeid ja formaalseid meetmeid, mis riivavad ausate ettevõtjate õigusi.

Palute vastata järgmistele küsimustele:

1. Kui palju Eesti ettevõtete kontode sulgemise juhtumeid kommertspankades on

viimase kahe aasta jooksul registreeritud, viidates RahaPTS-i täitmisele?

2. Kas Rahandusministeerium või Finantsinspektsioon teostab selliste otsuste

järelevalvet ja nende põhjendatuse analüüsi?

3. Kuidas kavatseb Rahandusministeerium tagada tasakaalu riigi finantsturvalisuse ja

ettevõtjate õiguse vahel seaduslikule majandustegevusele?

4. Kas ministeerium kaalub määruste muutmist või juhiste andmist pankadele, et

vältida RahaPTS-i rakendamisel võimalikke kuritarvitusi?

Eraldi arvestust RahaPTS-ile viidates tehtud arvelduskontode sulgemiste üle ei peeta. Eesti

Panga 2025. aasta augustikuu maksete ülevaates1 on toodud arvelduskontode sulgemiste ja

tagasilükatud avamiste taotluste arv üldiselt.

Juriidiliste isikute puhul tõid pangad nii sel aastal kui ka varasemalt välja arvelduskonto

avamise taotluse tagasilükkamise järgmised põhjused: a) klient ei vasta panga riskiisule; b)

ebapiisav seos Eestiga; c) rahapesu kahtlus; d) kliendi omandistruktuur ei ole piisavalt

läbipaistev ja/või on selle kontrollimiseks esitatud dokumentatsioon ebapiisav ja/või keelduti

täiendavate dokumentide esitamisest; e) negatiivne informatsioon kliendi või temaga seotud

isikute kohta.

1 Maksete Ülevaade august 2025

Teie 05.11.2025 nr 7-1.2/25-02028-2

Meie 15.12.2025 nr 13-1.1/4790-2

2

Arvelduskonto avamine või sulgemine on panga äriline otsus ning riik ei saa kohustada

pankasid kontot avama. Konto avamine ja sulgemine on reguleeritud panga ja kliendi

vahelises lepingus ning mõlemad pooled saavad seda ühepoolselt teha ülesütlemisega. Igal

pangal on oma riskiisu, mille alusel nad otsustavad ärisuhte alustamise ja jätkamise üle. Siiski

tulenevalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lõikest 91 peab pank põhjendama isikule, sh

juriidilisele isikule, makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist,

välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või

olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse-

ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Õiguskantsler on ühes oma vastuses2 seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse nõuete täitmisega välja toonud, et omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramise

korral tuleb siiski silmas pidada, et seadusesätete (RahaPTS-i § 42 lõiked 1- 4 ja KAS § 89 lg

9¹) kohaselt peab kahtlus olema tegelik ja äriühing ei ole seda kahtlust kõrvaldanud. Selle

eelduse paikapidavust saab kontrollida ja peab kontrollima kohus.

Finantsinspektsioonil puudub kliendikaebuste lahendamise õigus, seega ei lahenda ta vaidlusi

sisuliselt. Küll võib Finantsinspektsioon esitada kaebuse alusel teenusepakkujale (ehk

pangale) järelepärimise, et saada selgitusi ja kontrollida, kas teenusepakkuja tegevus üldiselt

vastab õigusaktidele. Näitena võib välja tuua Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise järelevalve prioriteedid 2022–20253, mille kohaselt hinnatakse

järelevalve läbiviimisel, kas pangad on rakendanud hoolsusmeetmeid proportsionaalselt ja

riskipõhiselt ning rakendavad rohkem meetmeid kõrgema riskiga olukordades (arvestades

Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklikust riskihinnangus 2020 ja

Finantsinspektsiooni sektoriaalses riskihinnangus 2021 välja toodut ohtusid Eesti

finantssüsteemile) ja on kaalunud võimalusi lihtsustatud meetmete kohaldamiseks väiksema

riskiga olukordades. Finantsinspektsiooni järelevalve oodatava tulemusena saavad

turuosalised aru oma tegevusega kaasnevatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ja

on need kohaselt määratlenud ning täidavad riskipõhiselt, efektiivselt, ajakohaselt ja

proportsionaalselt nii tunne oma klienti põhimõtteid kui ka ärisuhete jälgimise ülesandeid.

Rahandusministeerium ei tee järelevalvet üksikute pankade otsuste üle ega hinda konkreetse

konto sulgemise põhjendatust - see ei ole ministeeriumi pädevus. Seda, kas pank on igal

üksikjuhtumil rakendanud rahapesu ja terrorismi rahastamise meetmeid õigesti, hindab kohus.

Rahandusministeerium vastutava ministeeriumina koordineerib rahapesu tõkestamisega

seotud õigusaktide väljatöötamist. Seeläbi on eesmärgiks tasakaalustada äriühingute

ettevõtlusvabaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

2 Pangakontode sulgemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.pdf 3 fi_aml_jarelevalve_strateegia_2022-2025_1.pdf

3

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]