Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise

seaduse kehtetuks tunnistamisega

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 2, maareformi

seaduse § 15 lõike 1, § 351 lõike 11 ja 6 ning § 38 lõike 1 ja õigusvastaselt võõrandatud vara

maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 27 asendatakse tekstiosa „Valla- või linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse

vara erastamisest kohaliku omavalitsuse üksuse omandireformi reservfondi laekunud rahast.

Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

eraldatud rahast. Ministeeriumi nõudmisel ekspertiisi läbiviimiseks vajalik raha eraldatakse

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ tekstiosaga „Valla- või linnavalitsuse tellitud

ekspertiisi kulud kaetakse ekspertiisi tellinud valla- või linnavalitsuse eelarvest. Ministeeriumi

nõudmisel läbi viidud ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.“;

2) punktis 343 asendatakse tekstiosa „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel

õigustatud subjekti kantavad kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

tekstiosaga „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel õigustatud subjekti

kantavad kulud kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumi kaudu.“;

3) punktis 482 neljas lause sõnastatakse järgmiselt: “Selle kulud kaetakse riigieelarvest

Rahandusministeeriumi kaudu.”;

4) punkti 56 teises lauses asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Maa- ja Ruumiametile eraldatud rahast“ sõnadega „ riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu“;

§ 2. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara

eest kompensatsiooni määramise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise kord“ punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad

„omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu “.

2

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

määruste muutmise eelnõu seoses erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamisega. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).

Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kaasata tagasiside andmisesse ka

valitsemisala asutus Maa- ja Ruumiamet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. seletuskiri

2. ORF eelnõu

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Maa- ja Ruumiamet

Eesti Linnade- ja Valdade Liit

Annike Riibe 5885 1316

[email protected]

Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5389-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest

laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määruste muutmine on vajalik 2. detsembril 2025 vastuvõetud erastamisest laekuva raha

kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (963SE) kooskõlla viimiseks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Nimetatud seaduse jõustumisega lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfond (edaspidi ORF) ja selle järele jäänud ja edaspidi laekuvad

vahendid kantakse 2026. aastast riigieelarve tuludesse. Sellega seoses muudetakse ka teisi

seadusi, millega nähti ette kulude katmine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.

Menetluses oleva seaduse jõustumisel viiakse ka määrused seadusega kooskõlla.

Käesolev Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste

seaduse § 17 lõike 2, maareformi seaduse § 15 lõike 1, § 351 lõike 11 ja 6 ning § 38 lõike 1 ja

õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike

2 alusel.

ORF loodi selleks, et katta Eesti Vabariigi taastamise järgselt ülemineku reformidega

kaasnevaid kulusid. Raha ORFi laekus laiemalt erastamisest, viimastel aastatel vaid maa

erastamisest ja nõudeõigusest suurema maa tagastamise eest tasutavatest järelmaksudest.

Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid

enamjaolt täitnud.

Tegevused, mille riigipoolne rahastamine on jätkuvalt vajalik, rahastatakse edaspidi

riigieelarvest ja määruses tehakse vastavad muudatused (näiteks pärandvara hoiumeetmete

rakendamisega seotud kulude katmine või hoonestusõiguse seadmisega seotud kulude

katmine). Tegevused, mis on lõppenud ja rahastamist edaspidi ei vaja, arvatakse määrusest välja

(näiteks vara kompenseerimise menetlusega kaasnevate kulude katmine).

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna

juhtivspetsialist Annike Riibe (5885 1316, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali ja õigusosakonna nõunik

Marge Kaskpeit (5885 1423, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu

Rahandusministeeriumi personali ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (5303 2849,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrust nr 36

„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“

Määruse punktis 27 tehtava muudatusega nähakse edaspidi ette vara ekspertiisi kulude katmine

tellija eelarvest ehk kui kohalik omavalitsus tellib ekspertiisi, siis peab kulud katma oma

eelarvest. Ministeeriumi nõudmisel tehtud ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Selliste

kulude katmine võib teoreetiliselt ette tulla vaid Mustpeade maja ehitiste tagastamise

otsustamisel. Kõik ülejäänud ehitised on omandireformi käigus juba tagastatud. Õigustatud

subjekti tellitud ekspertiisi kulud peab ta ise tasuma.

Määruse punktiga 343 nähakse ette pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude katmise

edaspidi riigieelarvest. Raha selleks otstarbeks on Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldatud

Rahandusministeeriumi eelarves ning saab kasutada kuniks vajadus on.

Määruse punktis 482 nähakse ette kulude katmine riigieelarvest. Nimetatud punkt reguleerib

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise järelevalvet. Rahandusministeeriumil on õigus

tellida järelevalvemenetluse käigus vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse

hindamiseks ekspertiis ning sellisel juhul nähakse ekspertiisiga seotud kulud ette riigieelarves.

Määruse punkt 56 reguleerib õigustatud subjektile riigi kulul maa tagastamise kulude katmist.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi likvideerimise järel nähakse ette vastavad kulud

riigieelarves Maa- ja Ruumiameti kaudu. Maa riigi kulul tagastamise kuludeks on Maa- ja

Ruumiametile raha varasemalt eraldatud ning neid vahendeid peaks jaguma kuni kõigi

menetluste lõpuni. Tänaseks on alles jäänud ligikaudu 10 õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise menetlust.

Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrust nr 216

„Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“.

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise kord“ punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. Punkt 6 sätestab vara

kompenseerimise menetlusega kaasnevate kulude katmise. Sätestatud on, vara

kompenseerimise menetlusega kaasnevad kulud katavad valla- ja linnavalitsused kohaliku

omavalitsuse üksuse omandireformi reservfondi laekunud raha, valla- või linnaeelarvesse

riigieelarvest laekuvate eraldiste ja riiklikest maksudest laekuvate vahendite arvelt.

Eelnimetatud rahaliste vahendite puudumise korral võib vara kompenseerimise korraldamise

kulude katteks taotleda täiendavalt vahendeid Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest

omandireformi reservfondist Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221

kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja

kasutamise korra» kohaselt.

Edaspidi riik vara kompenseerimise korraldamisega seotud kulusid valla või linnavalitsustele

ei hüvita, kuna selleks puudub vajadus. Alles on jäänud alla kümne menetluse, mis kõik seotud

maa tagastamise või kompenseerimisega. Maa tagastamise kulude katmine on sätestatud

maareformi seaduses ning vara maksumuse määramise ekspertiisi kulud kannab õigustatud

subjekt. Samuti muutub erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel kehtetuks ka Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest

omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord».

Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määrust nr 74

„Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise

kord“.

Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise korra § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad

„omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu“.

Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise kulud kanti seni Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist ning selleks sihtotstarbeks on Vabariigi Valitsus Maa- ja

Ruumiametile raha eraldanud. Maa- ja Ruumiameti hinnangul peaks olema võimalik nende

vahenditega kõik menetlused lõpuni viia. Kui isik, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse

otsustab siiski erastada ehitise aluse maa, peab ta kõik seni tehtud kulud riigile hüvitama.

Eelnõu paragrahviga 4 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a,

kuna sellel ajal jõustub ka erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatuste mõju toob kaasa mõningase riigiasutuste töökoormuse vähenemise, kuna edaspidi

langeb ära erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel rahataotluste ja otsustuste

menetlus ning hilisem raha kasutamise aruannete koostamine toetuse saajate poolt. Paljud seni

ORFist toetatud tegevused on lõppenud või lõppemas ning edaspidi veel vajalikud toetused on

kaardistatud ja nende väljamaksmise osas otsused tehtud. Tegevused, mille seotus fondi

esialgse eesmärgiga oli kaudne ning toetati pigem erandkorras, tuleb edaspidi rahastada

tavapärase riigieelarve menetluse käigus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1 jaanuaril 2026, st samal ajal erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse

kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (963SE).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Maa- ja Ruumiametile ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule.