Rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

1

EELNÕU

detsember 2025

MÄÄRUS

Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord

Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse krediidiasutusele maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

arvutamise kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustele konsolideerimata

ja konsolideeritud alusel.

§ 3. Maksimaalne jaotatav omakapitali summa

(1) Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamiseks korrutab krediidiasutus lõike 3

kohaselt arvutatud summa lõike 4 kohaselt määratud teguriga.

(2) Juhul kui krediidiasutus on pärast kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmise

ilmnemist ning enne maksimaalse jaotatava omakapitali summa Finantsinspektsioonile

esitamist teinud krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamakseid, vähendatakse

maksimaalset jaotatavat omakapitali summat nende maksete võrra.

(3) Lõikes 1 nimetatud ja lõikes 4 määratud korras leitud teguriga korrutamisele kuuluv

omakapitali summa hõlmab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud järgmisi summasid,

millest on maha arvatud nendega kaasnevad maksud, mis tuleb tasuda juhul, kui omakapitali

summasid välja ei maksta ja need jäävad krediidiasutuse käsutusse:

1) vahekasum, mis ei ole arvatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013,

mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) (edaspidi pangandusmäärus)

artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud pärast

viimast kasumi jaotamise otsust või krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud

väljamaksete tegemist või nende tegemise otsustamist;

2) aastakasum, mis ei ole arvatud pangandusmääruse artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme

põhiomavahendite hulka ning mis on teenitud pärast viimast kasumi jaotamise otsust või

krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamaksete tegemist või nende tegemise

otsustamist.

(4) Lõikes 1 nimetatud tegur määratakse järgmiselt:

1) tegur on 0, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artiklis 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17

ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli

92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude ehk

madalaimasse kvartiili;

2

2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artikli 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja

174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92

lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise

kvartiili; 3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artikli 92 ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja

174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92

lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

kolmandasse kvartiili;

4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artikli 92 ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja

174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92

lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

neljandasse ehk kõrgeimasse kvartiili.

(5) Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse järgmise valemi abil:

, kus Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu.

§ 4. Määruse jõustamine

Määrus jõustub üldkorras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

Rahandusministri määruse

,,Maksimaalselt jaotatava

omakapitali summa arvutamise

kord" eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse

,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul kirja

kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid:

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Anastasia Nõmmik 5854 5096

[email protected]

Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5386-1

1

SELETUSKIRI

detsember 2025

Rahandusministri määruse ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise

kord” eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse rahandusministri määrus ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

arvutamise kord” (edaspidi määrus) krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 8650 lõike 8

alusel. Määruses sätestatut peavad järgima krediidiasutused, kes ei oma piisavaid puhvreid, et

teha tavapärasel moel krediidiasutuse jaoks olulisi väljamakseid. Arvutamise korraga antakse

krediidiasutustele juhised kalkuleerida summa, mille piires nad võivad jätkata väljamaksete

tegemine seniks, kuni nende suhtes kehtestatud puhvri nõuded on täidetud. Maksimaalselt

jaotatava omakapitali summa arvutamise korra täimist kontrollib Finantsinspektsioon.

Samasisuline määrus on kehtestatud kehtivas sõnastuses Eesti Panga presidendi poolt1, kuid

tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti käesoleva rahandusministri määrusega, eelkõige

põhjusel, et viia kriisilahendust reguleeriv rahandusministeeriumi vastutusalasse. Samuti

korrigeeritakse seejuures ka vastavad viited.

Eelnõuga seotud muudatused on kokkuvõttes tehnilised ning ei nõua märkimisväärset

ressurssi. Eelnõuga ei suurendata halduskoormust Eesti Panga, Finantsinspektsiooni,

Rahandusministeeriumi või krediidiasutuste suhtes, samuti ei lisata neile uusi kohustusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Anastasia Nõmmik ([email protected], 5854 5096).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja

seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge

Kaskpeit ([email protected], 5885 1423).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega.2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Taust

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109062021005?leiaKehtiv 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112025001

2

Tulenevalt 2000. aastate lõpus alguse saanud ülemaailmsest majanduskriisist, võeti 2014.

aastal Euroopa Liidus vastu direktiiv 2014/59/EL3 ehk kriisilahendusdirektiiv (edaspidi ka

BRRD), millega kehtestati kord krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksejõuetuse

ennetamiseks ning asjakohasel juhul ka maksejõuetusest tulenevate negatiivsete tagajärgede

minimeerimiseks. Eesti õiguses võeti BRRD üle peamiselt finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse (edaspidi FELS) ja KAS-iga. 2014. aasta 31. detsembriks olid

liikmesriigid kohustatud võtma direktiivi esimese versiooni ning teise versiooni ehk BRRD24

2020. aasta 28. detsembriks.

2023. aasta lõpus algatas Euroopa Komisjon BRRD2 ülevõtmise kontrolli Eesti suhtes, et

tuvastada direktiivi teise versiooni sätete vastavust Eesti seadustele. Kontrolli käigus tuvastati,

et BRRD2 artikli 16a lõiked 4–6 on võetud üle Eesti Panga presidendi määrusega

,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord”. Määrus koosneb kolmest

paragrahvist, millest esimene sätestab reguleerimisala, teine kohaldamisala (kõik Eestis

tegevusloa saanud krediidiasutused konsolideeritud ja konsolideerimata alusel) ning kolmas

maksimaalselt jaotatava omakapitali summa ning selle arvutamise juhised. Komisjon juhtis

tähelepanu asjaolule, et erinevalt direktiivi artikli 16a lõikest 6, ei sisalda määruse § 3 lõike 4

loetelu viiteid direktiivi artiklitele 45c ja 45d, mis on üle võetud FELS §-dega 17 ja 174 ning

reguleerivad globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse

süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja suhtes sätestatud

omavahendite nõuet. Määruse parandamiseks pöördus eelnõu koostaja Eesti Panga ehk

määruse väljaandja poole. Eesti Pank nõustus Euroopa Komisjoni tähelepanekutega, kuid palus

määruse ümber vormistada rahandusministri määruseks, kes on kehtestanud ka ülejäänud

finantskriisi ennetamist ja lahendamist käsitlevad määrused. Põhjusel, et

rahandusministeeriumi kohustus on korraldada finantskriisi ennetamise ja lahendamisega

seotud õigusaktide õiguspärasus ja ülevõtmine, leidis eelnõu koostaja, et määruse

ümbervormistamine rahandusministri määruseks aitab õigusaktide loetelu paremini hallata

ning vajadusel muuta.

Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse KAS § 8650 lõike 8 alusel kehtestatud Eesti Panga

presidendi määrus kehtetuks ning selle asemel kehtestatakse samasisuline rahandusministri

määrus ning tehakse viitelised parandused lähtuvalt Euroopa Komisjoni märkustest.

2.2. Selgitused sätete kohta

Määruse § 1 sätestab selle reguleerimisala, mille kohaselt reguleerib määrus maksimaalselt

jaotatava omakapitali summa arvutamise korra kehtestamist krediidiasutustele. Maksimaalne

jaotatav omakapitali summa on summa, mille suuruse peavad KAS § 8650 lõike 1 kohaselt välja

arvutama krediidiasutused, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Kombineeritud

puhver sisaldab eelkõige esimese taseme põhiomavahendeid ehk lihtsustatult öeldes selliseid

vahendid, mille krediidiasutus saab võtta koheselt kasutusse, et katta riske ja kahju nende

tekkimisel. Sellised vahendid on näiteks krediidiasutuse jaotamata kasum, reservid,

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja

investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu

direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ,

2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr

648/2012. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014L0059-20250117 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/879, 20. mai 2019, millega muudetakse direktiivi

2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning

direktiivi 98/26/EÜ. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02019L0879-

20190607

3

kapitaliinstrumendid ja nendega seotud ülekurss. Sõltuvalt krediidiasutuse suurusest, mõjust

ning riskidest, võib kombineeritud puhver sisaldada lisaks põhiomavahenditele ka muid

puhvreid, mis on spetsiifiliselt suunatud krediidiasutuse omapäraga seotud riskide

leevendamiseks (näiteks pankade puhul, mis tegutsevad mitmes riigis ja omavad globaalset

mõju, võib kõne alla tulla globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver).

Olukorras, kus krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõuet ehk ei oma piisavaid varasid

kriisiolukorraks, peab ta arvutama maksimaalse väljamakstava summa, mille piires ta võib teha

tehinguid (väljamakseid) ja võtta kohustusi. Kui krediidiasutus ei arvuta sellist summat välja

ning ei esita Finantsinspektsioonile, ei või ta teha teatud väljamakseid, näiteks maksta

dividende rahas või osta tagasi enda emiteeritud aktsiaid, ning võtta teatud kohustusi, näiteks

maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi. Seega

seatakse krediidiasutuse tegevusele piirang, sest puhvri nõude täitmata jätmine mõjutab

tehinguid, mida krediidiasutus võib teha, ning seeläbi ka krediidiasutuse konkurentsivõimet,

atraktiivsust, kasumit jms panga jaoks olulisi näitajaid.

Teatud olukordades võib väljamaksete tegemise ja kohustuste võtmise piirangut

Finantsinspektsiooni loal vältida, kui selliste tehingute tegemine on vajalik krediidiasutuse

finantsseisundi säilitamiseks, maksejõuetuse vältimiseks ning kriisilahendusmenetluse

eesmärgi saavutamiseks.

Määruse § 2 kohaselt kohaldatakse määrust kõikidele Eestis tegevusloa saanud

krediidiasutustele konsolideerimata ja konsolideeritud alusel. Seega peavad määruses

sätestatud maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamisjuhendit järgima nii need

pangad, kelle üle teostatakse järelevalvet ühe üksusena koos oma emaettevõtjaga, aga ka

pangad, kellel emaettevõtja puudub ning kelle üle teostatakse järelevalvet individuaalselt.

Määruse § 3 reguleerib maksimaalse jaotatava omakapitali summa arvutamist. Lõike 1

kohaselt arvutab krediidiasutus maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamiseks

sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määratud summa lõike 4 kohaselt määratud teguriga.

Kui krediidiasutus on pärast kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmise ilmnemist

ning enne maksimaalse jaotatava omakapitali summa esitamist Finantsinspektsioonile teinud

KAS § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamakseid, vähendatakse maksimaalset jaotatavat

omakapitali summat lõike 2 kohaselt nende maksete võrra.

Maksimaalse summa arvutamiseks tuleb lõikes 3 sätestatud krediidiasutuse vahekasum (punkt

1) või aastakasum (punkt 2) korrutada lõikes 4 sätestatud asjakohase teguriga. Vahekasumi ja

aastakasumi pealt tuleb arvutamisel maha arvata sellised maksud, mis tuleks tasuda juhul, kui

omakapitali summasid välja ei maksta ja kui need jäävad krediidiasutuse käsutusse ehk võtta

korrutamise aluseks netokasum või neto aastakasum. Arvutuse aluseks olevas vahekasum või

aastakasum peavad vastama kahele tingimusele: 1) need ei kuulu määruse (EL) nr 575/20135

(edaspidi pangandusmäärus) esimese taseme põhiomavahendite hulka ning 2) need on teenitud

pärast viimast kasumi jaotamise otsust või väljamakse tegemist või otsustamist. Sellised

tingimused piiravad krediidiasutusel suurendada kunstlikult või omavoliliselt maksimaalselt

väljamakstavat summat, sest summa arvutamiseks võetakse aluseks krediidiasutuse reaalsed ja

viimased näitajad, mitte näiteks kõige kasumlikum kvartal ning kasum, millelt on maha arvatud

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste

suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012. Kättesaadav: EUR-

Lex - 02013R0575-20250629 - EN - EUR-Lex

4

vahendid, mis kuuluvad esimese taseme põhiomavahenditesse ja seega lähevad kriisilahenduse

olukorras esimesena käiku.

Lõikega 4 sätestatakse teguri määratlemise tingimused. Tegemist on lõikega, millele juhtis

tähelepanu ka Euroopa Komisjon. Eesti Panga presidendi määruses sätestas näiteks lõike 4

punkt 1 järgmist:

,,1) tegur on 0, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete ega

krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase muude riskide kui ülemäärase

finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõude katmiseks ja

mis on väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse)

kvartiili;”.

Euroopa Komisjon täheldas, et lõike 4 punktidest puudus viide BRRD2 artiklitele 45c ja 45d,

mis on võetud üle FELS §-dega 17 ja 174. Tegemist on erineva lähenemisega võrreldes

direktiivi tekstiga, mis sätestas samas punktis:

,,a) tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja

45d sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3

kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st

madalaimasse) kvartiili;”.

Lisaks täheldas eelnõu koostaja, et määrus viitab pangandusmääruse asemel selle artikli 92

lõike 1 punktidele a, b ja c (direktiiv viitab artiklile 92a) ning määrus sisaldab viidet KAS §

1042 lõikele 1, mis võtab üle direktiivi 2013/36/EL6 artikli 104a lõike 1, kuid millele BRRD2

viidet selles sättes ei tee.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse lõike 4 punktide sõnastust ja sätestatakse, et tegur on 0, 0,2,

0,4 või 0,6, kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata

pangandusmääruse artikli 92 ning FELS §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja mis on

väljendatud protsendina pangandusmääruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad puhvri nõude vastavasse kvartiili.

Lõikega 5 sätestatakse valem kvartiili alam- ja ülempiiri arvutamiseks. Valem väljendub

järgmiselt:

Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste

tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse

direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013L0036-20250117

5

Määrus jõustub § 4 kohaselt 1. jaanuaril 2026. aastal. Kindla jõustumisaja kehtestamine on

vajalik selleks, et ajastada Eesti Panga määruse kehtetuks tunnistamine ning võimaldada

määrusest puudutatud isikutel muudatusega tutvuda ja kohaneda.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud BRRD2 artikliga 16, mis sätestab pädevate asutuste õiguse keelata teatavate

väljamaksete tegemine, ning selle lõigetega 4-6. Järgnevas tabelis kirjeldatakse eelnõu

kooskõla direktiiviga.

Tabel 1. Eelnõu vastavus BRRD2 artikli 16a lõigetega 4-6.

BRRD2 artikkel 16a Määrus

4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega

seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse

lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks

määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse

mis tahes summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c

osutatud toimingust.

§ 3 lõiked 1 ja 2

5. Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:

a) vahekasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli

26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning

millest arvatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis

tulenevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud

toimingutest,

pluss

b) majandusaasta kasumit, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr

575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme

põhiomavahendite hulka ning millest arvatakse maha kasumi

väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 1

punktis a, b või c osutatud toimingutest,

miinus

c) maksusummasid, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike

punktides a ja b osutatud kasum jäetaks jaotamata.

§ 3 lõige 3

6. Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

a) tegur on 0, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme

põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL)

nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d

sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr

575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

b) tegur on 0,2, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme

põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL)

nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d

sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr

575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise

kvartiili;

§ 3 lõige 4

6

c) tegur on 0,4, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme

põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL)

nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d

sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr

575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

kolmandasse kvartiili;

d) tegur on 0,6, kui ettevõtja säilitatavad esimese taseme

põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et täita määruse (EL)

nr 575/2013 artiklis 92a ja käesoleva direktiivi artiklites 45c ja 45d

sätestatud nõudeid, väljendatuna protsendina määruse (EL) nr

575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri

nõude puhul järgmiselt:

kus „Qn ” on asjaomase kvartiili ordinaalarv.

§ 3 lõige 5

4. Määruse mõju

4.1. Määruse mõjud Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, krediidiasutustele,

rahandusministeeriumile

Võrreldes seni kehtinud Eesti Panga presidendi määrusega, ei muuda rahandusministri määrus

selle kohaldamisala, samuti ei lisata ühelegi osapoolele täiendavaid kohustusi. Seega peavad

jätkuvalt määruses sätestatud arvutamiskorda täitma krediidiasutused ning korra täitmist

kontrollima Finantsinspektsioon. Erinevalt varasemast sõnastusest, on muudetud § 3 lõikes 4

sätestatud viiteid CRR-i artiklile 92a, lisatud viited FELS §-dele 17 ja 174 ning jäetud välja

viide KAS § 1042 lõikele 1. Nimetatud viitelised muudatused tingivad vajaduse nendega

tutvuda ning neist lähtuda summa arvutamisel ja järelevalve teostamisel, kuid ei loo uusi

kohustusi.

Eesti Pangale kaasneb kohustus kehtiv samasisuline määrus kehtetuks tunnistada, mistõttu ei

pea keskpank tulevikus tegelema määruse muutmise või parandamisega.

Rahandusministeeriumile kaasneb kohustus määrus muudetud kujul kehtestada ning tulevikus

teha selles vastavaid muudatusi ja parandusi. Samas ei kaasne määruse ümbervormistamise

ning parandamisega Eesti Panga ja ministeeriumi haldusalas täiendavaid kulutusi.

4.2. Muud mõjud

Eelnõu autori hinnangul eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori

ettevõtjatele ning töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud

kohalike omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu-

ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või

regionaalset arengut.

7

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa

muudatusi fiskaalpoliitikas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldkorras. Määruse jõustumisaeg on seotud väärtpaberituru seaduse muutmise

ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis kehtib alates 21. novembrist 2025.

a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale,

Finantsinspektsioonile ning mittetulundusühingutele Finance Estonia ja Eesti Pangaliit.