Arvamuse esitamine väljatöötamiskavatsusele

Pr Karmen Joller Teie 20.11.2025 nr 1.2-1/2922-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 11.12.2025 nr 1.5-1/10439-1

Arvamuse esitamine

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud minister

Tervisekassa tutvus Teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud iseteenindusapteekide

regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise

väljatöötamiskavatsusega (VTK). Alljärgnevalt esitab Tervisekassa vastused VTK-s toodud

küsimustele.

1. Mis võiks Eesti apteegituru kontekstis olla iseteenindusapteegi lisandväärtus?

Vastus: parem geograafiline 24/7 ligipääs ravimitele ning ligipääs ravimitele erandlikus olukorras

(nt valu- või palavikualandajad lapsele õhtul/öösel), samuti ligipääs piirhinnaalustele ravimitele,

mille osas on inimestel kasutusvajadus eeldatavasti suurem. Samuti on tegemist esimese sammuga

apteegiteenuse laiendamise ja kaasajastamise suunas.

2. Kas ja kuidas oleks vajalik reguleerida iseteenindusapteekide geograafilist paiknemist?

Vastus: iseteenindusapteegid võiksid eelkõige asuda väiksemates ja hõredamalt asustatud

piirkondades. Iseteenindusapteek peaks paiknema (soojas) avalikus ruumis, millele oleks ligipääs

24/7 ning mille osas oleks järelevalve ja turvalisus tagatud. Samas peab isikul olema võimalik

konsulteerida oma tervisega seotud küsimustes, ilma et kõrvalised isikud viibiksid samas ruumis

või saaksid muul viisil juurdepääsu isiku terviseandmetele.

3. Milliseid olemuslikke riske näete iseteenindusapteekide töös: nii automaadi enda, selle töö kui

ka iseteenindusmüügi protsessis? Millised on võimalikud lahendused nende maandamiseks?

Vastus: Tervisekassa toob välja järgnevad riskikohad:

1) isikusamasususe tuvastamine. Milliseid kaasaegseid lahendusi on mõeldud rakendada

isikusamasuse tuvastamiseks? ID-kaardi olemasolu ei pruugi olla piisav, et tõendada isiku õigust

konkreetset retseptiravimit osta, näiteks võib see olla leitud või varastatud ja isik testib, mis

ravimeid võib teise isiku kaudu olla võimalik kätte saada;

2) narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite välistamine. Hetkel ei tule see VTK-st üheselt välja,

ent Tervisekassa hinnangul ei peaks olema automaadist võimalik soetada narkootilisi ja

psühhotroopseid ravimeid;

3) automaadi tehnilised rikked väljastusprotsessis ning nende kiire lahendamine. Automaatide

kasutamisele peaks olema tagatud kiire tehniline tugi, et vältida rikete korral aset leida võivat

vandaalitsemist või vargust ning isikute terviseseisundi halvenemist. Samuti peaks tehniline tugi

tagama protsesside sujuvuse ja apteekri töö lihtsustamise;

4) pakendi õigususe kontroll. Tervisekassa hinnangul peab apteekril olema kohustus kontrollida

reaalselt väljastatava ravimi õigsust, nt reaalajas visuaalsel hindamisel, mitte ainult programmi

vahendusel. Kahtluse korral peab olema kohustus müügist keelduda;

5) teisele isikule ravimi ostmine. VTK-st ei selgu, kas ja kuidas lahendatakse teisele isikule ravimi

väljastamine (nt alaealise eestkostetava eest). Seega jääb selgusetuks, kuidas on see planeeritud

lahendada, et ei oleks automaadi kaudu retseptide alusel väljastavate ravimite kuritarvitamist;

6) nõustamine ilma konkreetse valitud ravimita. VTK-s toodud iseteenindusapteegi

teenindusprotsessist saab välja lugeda, et esimese sammuna peab isik valima soovitava ravimi. Jääb

selgusetuks, kas isikul on võimalik apteekriga oma terviseprobleemi osas konsulteerida ka ilma

ravimit valimata (tavaapteegis tavapärane).

4. Millised ligipääsetavuse aspektid vajavad iseteenindusapteekide puhul spetsiifilist tähelepanu?

Vastus: piirkonna mõistes võiksid automaadid eelkõige paikneda asukohtades, kus täna apteeki ei

ole. Sel juhul viiakse apteegiteenust inimestele lähemale. Automaatidele peaks olema tagatud 24/7

ligipääs ning automaadis olevatele ravimitele peaks olema tagatud ravimite hoiustamiseks

vajaminevad temperatuurid, arvestades seejuures, et ravimiti võivad temperatuurid erineda.

Automaatidele peaks olema ligipääs ratastooli jm liikumisvahendiga.

5. Kas iseteenindusapteegid peaksid olema reguleeritud ühe konkreetse üldapteegi

struktuuriüksustena? Kui jah, siis kuidas oleks optimaalne korraldada apteekrite ööpäevaringne

valmisolek?

Vastus: iseteeninduspteekidele peaks olema võimalik määrata eraldi tegevuskoha koodid, millele

saaks ka eraldi ravimite väljastamise piiranguid seada. Samas tuleb tagada kohalike väiksemate

apteegikettide konkurentsivõimekus ja jätkusuutlikkus. Kui suured apteegiketid oleksid eelisseisus

automaadi paigaldamisel ja haldamisel, siis tekib oht, et kohalikud väikeapteegid kaotavad niigi

väiksed turuosad.

6. Milline võiks olla iseteenindusapteekide kaubavalik? Kas sellel peaks olema mingisuguseid

piiranguid või erisusi sõltuvalt iseteenindusapteegi asukohast?

Vastus: kaubavalikuś võiksid eelkõige olla retseptiravimid, mida on vaja kiiremate olukordade

lahendamiseks (nt valuvaigistid või ravimid, mille osas väljastatakse sagedasti retsepte perearsti

nõuandetelefoni kaudu). Lisaks võiksid olla kättesaadavad eelkõige piirhinnaalused ravimid, mitte

patsientidele kõrgemat omaosalust tähendavad ravimid. Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid

peaksid Tervisekassa hinnangul olema välistatud.

7. Kas on muid olulisi küsimusi, mida tuleks teie hinnangul regulatsiooni muutes silmas pidada?

Vastus: VTK-st ei selgu, millistest automaatidest VTK kontekstis räägitakse ning mis on nende

võimekused ja parameetrid (mõjutab ravimivaliku ulatust). Samuti ei selgu, kuidas tagatakse

ravimiturul aus konkurents ja väikeapteekide jätkusuutlikkus.

8. Milline on arvamus ekstemporaalsete ravimite valmistamise kohustusest loobumise osas?

Millised peaks olema rakendatavad meetmed, mis tagaksid patsientidele siiski neile vajaliku ravimi

operatiivse kättesaadavuse?

Vastus: Tervisekassa toetab VTK-s kirjeldatud lahendust ja meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karl-Henrik Peterson

juhatuse esimehe kohusetäitja

[Koostaja nimi]koostaja [tel nr]

[e-post]

Aigi Veber

[email protected]