Arvamuse avaldamiseks eelnõu

1

EELNÕU

08.12.2025

Isikunimeseadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse isikunime andmise, vahetamise, muutmise ja kohaldamise

põhimõtted ja kord, isikunime ühtse kasutamise alused ning nimetoimingu vaidlustamise ja

nimetoimingu üle järelevalve tegemise kord.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on Eesti nimetraditsiooni hoidmine ning isikunime ühtlustatud

ja õiguspärane kasutamine Eestis.

(3) Käesoleva seaduse alusel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse perekonnaseisutoimingute

seadust ja rahvastikuregistri seadust.

§ 2. Isikuandmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse isikuandmeid,

sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses

ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse isikuandmeid,

sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, rahvastikuregistris.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikuandmed on:

1) isikunimi;

2) isikukood;

3) sugu;

4) kodakondsus;

5) kontaktandmed;

6) abikaasa või registreeritud elukaaslasega seotud andmed;

7) alaealiste lastega seotud andmed;

8) emakeel;

9) hariduse andmed;

10) isiku esitatud nime muutmise põhjuse andmed;

11 isiku esitatud menetluslikud andmed;

12) kriminaalkorras karistatuse andmed;

13) perekonnaseisuandmed;

14) põlvnemise andmed;

15) rahvuse andmed;

16) soo muutmise andmed;

17) teovõimelisuse andmed;

18) usulise kuuluvuse andmed.

2

(4) Isikuandmete vastutav töötleja on nimetoiminguid tegev asutus.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikuandmete, mis on kantud rahvastikuregistrisse,

säilitamine on sätestatud rahvastikuregistri seaduse §-s 8.

§ 3. Isikunimi ja selle kasutamine

(1) Isikunimi on isiku eesnimest ja perekonnanimest koosnev nimi, mis on kantud dokumenti

või andmekogusse.

(2) Nimetoiming on õiguslikul alusel isikunime kandmine dokumenti või andmekogusse.

(3) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimest.

(4) Kui isik ei ole rahvastikuregistri andmesubjekt, lähtutakse avaliku ülesande täitmisel isikut

tõendavasse dokumenti kantud isikunimest.

(5) Siseministeerium juhendab avalikku ülesannet täitvaid asutusi nimetoimingute tegemisel.

§ 4. Isikunime kirjapilt

(1) Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähestiku tähti ja lubatud sümboleid.

(2) Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähestiku tähtede ja lubatud sümbolite

loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse suurtähtedega.

§ 5. Piiratud teovõimega isiku nimetoiming

Piiratud teovõimega isiku nimetoimingu tegemisel lähtutakse tema huvidest ja õigustest ning

võimalusel võetakse arvesse tema arvamust, mis selgitatakse välja ulatuses, milles ta on

võimeline menetlusest ja selle tagajärgedest aru saama.

§ 6. Nõuded eesnimele selle andmisel, vahetamisel ja muutmisel

(1) Eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest nimest, mis on

sidekriipsuga ühendatud.

(2) Ilma mõjuva põhjuseta ei või eesnimeks olla nimi, mis on juurdunud vaid nime saaja

vastassoo eesnimena.

(3) Eesnimi, mida rahvastikuregistri andmetel ei kanna ükski elav isik, ei tohi olla vastuolus

heade kommetega.

(4) Eestikeelse eesnime kirjapilt peab vastama eesti kirjakeele normis sätestatud eesti

õigekirjutusreeglitele.

(5) Eesnimi, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikele 4, loetakse võõrkeelseks. Võõrkeelne

eesnimi on lubatud, kui nimi on:

1) kasutusel eesnimena;

2) struktuurilt sarnane kasutusel oleva eesnimega;

3

3) isikule antud Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud või välisriigis seaduslikult tegutseva

ja sarnase õigusliku staatusega usulise ühenduse usulise talituse käigus.

(6) Kasutusel olevat võõrkeelset eesnime võib kohandada eesti keele struktuurile vastavamaks.

(7) Eesnime nõuetele vastavuse hindamisel võetakse vajadusel aluseks nimeteadusliku

usaldusasutuse arvamus.

§ 7. Nõuded perekonnanimele selle andmisel, vahetamisel ja muutmisel

(1) Perekonnanimi võib koosneda:

1) ühest nimest;

2) kahest sidekriipsuga ühendatud nimest käesolevas seaduses sätestatud juhtudel (edaspidi

topeltperekonnanimi);

3) kuni kolmest lahku kirjutatud nimest käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Perekonnanime vahetamisel ja muutmisel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

sätestatud juhul sidekriipsuga ühendada üksnes ühest nimest koosnevaid perekonnanimesid.

(3) Nimed, mille kirjapildid erinevad rahvuse või keele nimetraditsiooni tõttu soo,

perekonnaseisu või muu tunnuse osas, loetakse samaks perekonnanimeks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud perekonnanime samasuse hindamisel võetakse

vajadusel aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus.

2. peatükk

Isikunime andmine

§ 8. Isikunime andmine

Isikunime andmine on lapsele isikunime panemine:

1) sünni registreerimisel;

2) isaduse omaksvõtul, tuvastamisel või vaidlustamisel;

3) lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel.

§ 9. Sünni registreerimisel isikunime andmine

(1) Sünni registreerimisel antakse lapsele eesnimi ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel või

ainsa vanema või eestkostja ettepanekul.

(2) Lapse perekonnanimeks antakse:

1) ühe vanema perekonnanimi;

2) ühe vanema topeltperekonnanimest üks nimi.

(3) Lapsele ei ole lubatud anda vanema topeltperekonnanime, välja arvatud kui:

1) vanem on topeltperekonnanime saanud sünniga;

2) mõlemad vanemad kannavad topeltperekonnanime;

3) lapse õde või vend kannab vanema topeltperekonnanime.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 sätestatust võib teha erandi, kui soovitud nimi vastab

lapse vanema kodakondsusriigi õigusele.

4

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe või ettepaneku puudumisel teeb

lapsele antava ees- ja perekonnanime ettepaneku kohalik omavalitsus, kelle kohustus on

vajadusel täita eestkostja ülesandeid. Kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, lähtutakse

lapsele perekonnanime andmisel käesoleva seaduse § 26 lõikest 2.

(6) Kui lapsele soovitud isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks elav isik,

teavitatakse lapsele isikunime andmisel lapse vanemat või eestkostjat sama isikunime kandvate

isikute arvust ja vanusest sünniaasta täpsusega.

§ 10. Isaduse omaksvõtul, põlvnemise tuvastamisel või vaidlustamisel perekonnanime

andmine

(1) Isaduse omaksvõtul pärast sünni registreerimist võib lapsele anda isa perekonnanime.

(2) Põlvemise tuvastamise hagi rahuldamisel võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

(3) Põlvnemise vaidlustamise hagi rahuldamisel võib kohus anda lapsele ema perekonnanime.

(4) Käesolev paragrahv kohaldub ka juhul, kui isadus võetakse omaks, põlvnemine või

põlvnemise puudumine tuvastatakse täisealise lapse suhtes.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel perekonnanime andmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 9.

§ 11. Lapsendamisel ja lapsendamise kehtetuks tunnistamisel isikunime andmine

(1) Lapsendamisel võib kohus anda lapsele uue isikunime lähtudes käesoleva seaduse §-st 9.

(2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel võib kohus anda lapsele lapsendamiseelse isikunime.

3. peatükk

Isikunime vahetamine

§ 12. Isikunime vahetamine

Isikunime vahetamine on:

1) abielu sõlmimisel abikaasa perekonnanime võtmine või sellest perekonnanimest loobumine

abielu lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel;

2) kooselulepingu sõlmimisel registreeritud elukaaslase perekonnanime võtmine või sellest

perekonnanimest loobumine kooselulepingu lõpetamisel või kehtetuks tunnistamisel;

3) uue eesnime või soole vastava lõpuga perekonnanime võtmine sooandmete muutmisel.

§ 13. Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime vahetamine

(1) Abielu või kooselulepingu sõlmimisel võib isik jääda oma perekonnanimega või üks

abikaasadest või registreeritud elukaaslastest võib:

1) võtta teise abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime ühiseks perekonnanimeks;

2) lisada oma perekonnanime järele sidekriipsuga teise abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime;

3) vahetada oma topeltperekonnanimest selle nime, mille ta sai varasemas abielus või

registreeritud kooselus, abikaasa või registreeritud elukaaslase üheosalise perekonnanime

vastu.

5

(2) Ühiseks perekonnanimeks ei ole lubatud võtta abikaasa või registreeritud elukaaslase

topeltperekonnanime, mis on saadud abielu või kooselulepingu sõlmimise või

nimemuutmisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandi, kui soovitud nimi vastab isiku

või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsusriigi õigusele.

§ 14. Abielu lahutamisel ja kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime vahetamine

Isik, kes vahetas abielu või kooselulepingu sõlmimisel või kestel perekonnanime nii, et kannab

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime või tema nime sisaldavat

topeltperekonnanime, võib abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime

vahetada varem kantud perekonnanimega.

§ 15. Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel perekonnanime vahetamine

Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel võib kohus otsustada perekonnanime

vahetamise käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud viisil.

§ 16. Isiku sooandmete muutmisel isikunime vahetamine

(1) Isik, kelle sooandmed rahvastikuregistris muudetakse, võib vahetada kantava eesnime soole

vastava eesnimega ning jätta kantavalt perekonnanimelt ära või liita sellele soole vastava

tunnuse.

(2) Isik, kelle sooandmed rahvastikuregistris taastatakse, võib vahetada kantava eesnime

sooandmete muutmise eel viimati kantud eesnimega ning jätta kantavalt perekonnanimelt ära

või liita sellele soole vastava tunnuse.

4. peatükk

Isikunime muutmine

§ 17. Isikunime muutmine

(1) Isikunime muutmine on isiku soovil isikunime asendamine uue isikunimega käesoleva

peatüki alusel.

(2) Isikunime muutmise pädevus on Siseministeeriumil ja järgneval kohaliku omavalitsuse

üksusel, kuhu kuulub haldusüksusena (edaspidi pädev kohalik omavalitsus):

1) Jõhvi vald;

2) Pärnu linn;

3) Tallinna linn;

4) Tartu linn.

(3) Isikunime muutmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(4) Pädeva kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise

menetlustoimingute tegemise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande

kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale

6

eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu

keskmise arvutatud kulu.

§ 18. Isikunime muutmiseks õigustatud isik

(1) Isikunime võib muuta:

1) Eesti kodanik;

2) Eesti elamisloa või elamisõigusega isik, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kes asus Eestisse

elama enne 1. juulit 1990 ega ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki,

ja tema järeltulija, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on antud Eesti elamisluba või

elamisõigus (edaspidi Eesti kodakondsuseta isik);

3) Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja;

4) välisriigi kodanik käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel.

(2) Isikunime ei või muuta isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114,

1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, § 141 lõikes 1, lõike 2 punktides 2–7 või lõikes

21, § 142 lõikes 1 või lõike 2 punktis 2, § 143 lõike 2 punktis 2, § 1432 lõigetes 2–4, §-s 175–

179, 184, 185, 187, 199, 201, 209–213, § 217 lõikes 2, §-s 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–

405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning selle süüteo eest ei ole isiku

karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

(3) Isikunime ei või muuta isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 141 lõike 2 punktis

1, § 1411 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2

punktis 1, § 1432 lõikes 1 või §-s 144–146 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Käesolevas

lõikes sätestatud nime muutmise piirang kehtib käesolevas lõikes nimetatud süütegude puhul

ka karistusregistrist andmete kustutamisel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiked 2 ja 3 ei kohaldu isikule, kes on süüteo toime pannud

alaealisena.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirangut kontrollitakse karistusregistrist.

Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kontrollitakse karistusregistrist ja selle

arhiivist. Päringu tegemisel töödeldakse nime muuta sooviva isiku isikukoodi ja

kriminaalkorras karistamise andmeid.

(6) Kui isik ei ole õigustatud isikunime muuta, jäetakse tema avaldus läbi vaatamata.

§ 19. Isikunime muutmise avalduse esitamine

(1) Isikunime muutmise avalduse võib esitada:

1) rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond);

2) isiklikult ja kirjalikult pädevas kohalikus omavalitsuses.

(2) Isik ei pea avalduse esitamiseks pädevasse kohalikku omavalitsusse ilmuma juhul, kui:

1) välisriigis viibiva isiku isikusamasuse on kontrollinud ja tema isiklikult ja kirjalikult

esitataval avaldusel on allkirja õigsuse kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik;

2) välisriigis viibiva isiku isikusamase on kontrollinud ja tema isiklikult ja kirjalikult esitataval

avaldusel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar;

3) kinnipeetava või vahistatud isiku isikusamasuse on kontrollinud ja tema isiklikult ja

kirjalikult esitataval avaldusel on allkirja õigsuse kinnitanud vangla direktor.

(3) Turvalises veebikeskkonnas ei või uue isikunime muutmise avaldust esitada:

7

1) eestkostetava isikunime muutmiseks;

2) kui alaealine, kelle nime soovitakse muuta, saab täisealiseks vähem kui 60 päeva pärast;

3) käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud isik.

(4) Alaealise isikunime muutmise avalduse esitab tema hooldusõiguslik vanem või eestkostja.

Piiratud teovõimega täisealise isikunime muutmise avalduse esitab tema eestkostja.

(5) Piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise avaldust ei ole lubatud esitada käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil.

(6) Alaealise isiku nime muutmiseks saab tema teine hooldusõiguslik vanem anda nõusoleku:

1) turvalises veebikeskkonnas, kui isikunime muutmise avaldus on esitatud samas keskkonnas;

2) pädevale kohalikule omavalitsusele isiklikult ja kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.

§ 20. Isikunime muutmise avaldus

(1) Avalduses esitatakse järgmised andmed:

1) nime muuta sooviva isiku kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed;

2) soovitud uus isikunimi;

3) avaldaja kontaktandmed;

4) käesolevas seaduses märgitud juhtudel hooldusõigusliku vanema või eestkostja isikunimi;

isikukood, kontaktandmed ja nõusoleku andmed;

5) käesolevas seaduses märgitud juhtudel isikunime muutmise põhjus;

6) käesolevas seaduses märgitud juhtudel isikunime valiku selgitus;

7) nime muutmist tõendava rahvastikuregistri väljavõtte kättesaamise viis.

(2) Nime muuta sooviva isiku kohta esitatakse avalduses järgmised andmed:

1) isikunimi;

2) isikukood;

3) kodakondsus;

4) elukoht;

5) rahvus;

6) emakeel;

7) kõrgeim omandatud haridustase.

(3) Kui piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise avaldus esitatakse Eesti välisesinduses,

selgitab piiratud teovõimega isiku arvamuse välja:

1) sama välisesinduse konsulaarametnik, kui piiratud teovõimega isik asub selles välisriigis;

2) avaldust menetlev pädev kohalik omavalitsus, kui piiratud teovõimega isik asub Eestis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5–7 nimetatud andmete esitamine on kohustuslik

nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on võrreldes rahvastikuregistrisse

kantuga muutunud. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmed tuleb esitada

11- aastase ja vanema alaealise kohta.

§ 21. Isikunime muutmise otsustamine

(1) Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise otsustab Siseministeerium või pädevas

kohalikus omavalitsuses töötav käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud õigust omav

perekonnaseisuametnik (edaspidi perekonnaseisuametnik).

8

(2) Isikunime muutmise otsustab perekonnaseisuametnik käesoleva seaduse §-s 24, § 25

punktides 1-3, § 26 lõikes 1, § 28 punktis 1 või §-s 30 sätestatud alusel.

(3) Isikunime muutmise otsustab Siseministeerium automaatselt käesoleva seaduse § 24 ja § 26

lõikes 1sätestatud alustel, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud tingimused.

(4) Isikunime muutmise otsustab Siseministeerium lähtuvalt isikunimekomisjoni arvamusest:

1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 ja §-s 28 sätestatud alusel;

2) kui sama avaldusega soovitakse muuta eesnime ja perekonnanime ning eesnime või

perekonnanime muutmise otsustamine on Siseministeeriumi pädevuses;

3) kui eesnime või perekonnanime soovitakse muuta korduvalt.

§ 22. Nimemuutmise õiguse andmine perekonnaseisuametnikule

(1) Nimemuutmise õigusega perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus antakse

perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.

(2) Isikunime muutmise õiguse pädeva kohaliku omavalitsuse ametnikule annab valdkonna eest

vastutav minister või tema volitatud isik perekonnaseisuametnikuna tegutsemise ja isikunime

muutmise õigust kinnitava dokumendiga.

§ 23. Isikunime muutmise automaatne otsustamine

(1) Isikunime muutmise võib automaatselt otsustada juhul, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) isikunime muutmise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas;

2) taotletava perekonnanime saamise õigust on võimalik kontrollida rahvastikuregistrist

automaatselt;

3) taotletav eesnimi on rahvastikuregistri andmetel kasutusel;

4) isikunime ei ole varem muudetud;

5) otsuse tegemisel ei ole vaja rakendada kaalutlusõigust;

6) otsuse tegemisel ei ole vaja välja selgitada alaealise isiku arvamust;

7) alaealise isiku isikunime muutmiseks vajalik nõusolek on antud turvalises veebikeskkonnas;

8) ei esine käesolevas seaduses sätestatud alust isikunime muutmisest keeldumiseks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmine on automaatse kontrolli

käigus tuvastatud, otsustab Siseministeerium uue eesnime, perekonnanime või isikunime

andmise.

§ 24. Eesnime muutmine

(1) Eesnime võib muuta isiku soovil.

(2) Kui isik soovib kanda eesnime, mida rahvastikuregistri andmetel ei kanna ükski elav isik,

on nimemuutmise õigusega perekonnaseisuametnikul õigus küsida eesnime valiku osas

selgitust.

(3) Eesnime muutmiseks tuleb esitada mõjuv põhjus, kui soovitakse eesnime, mis on

juurdunud vaid nime saaja vastassoo eesnimena.

§ 25. Eesnime muutmisest keeldumise alused

9

Eesnime muutmisest keeldutakse, kui:

1) eesnimi ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele;

2) soovitud eesnimi koos perekonnanimega on rahvastikuregistri andmetel elava isiku

isikunimi;

3) soovitud eesnimi on juurdunud vastassoo eesnimena ning eesnime muutmiseks puudub

mõjuv põhjus;

4) isiku eesnime on varem muudetud ja eesnime muutmiseks puudub mõjuv põhjus.

§ 26. Perekonnanime muutmine

(1) Perekonnanime võib muuta, kui isik soovib kanda:

1) varem kantud perekonnanime;

2) otsejoones üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud üheosalist perekonnanime;

3) vanema topeltperekonnanime või sellest ühte nime, mille isik oleks võinud saada sünni

registreerimisel;

4) abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, mis vastab käesoleva seaduse §-s 13

sätestatud nõuetele;

5) perekonnanime, mille isik oleks võinud saada oma viimases abielus või registreeritud

kooselus, mis lõppes abikaasa või registreeritud elukaaslase surmaga;

6) abielueelset või registreeritud kooselu eelset viimati kantud perekonnanime liidetuna

sidekriipsuga abikaasaga või registreeritud elukaaslasega ühise perekonnanime ette;

7) oma perekonnanime ilma rahvustavale vastava soo, perekonnaseisu või muu tunnuseta või

soovib lisada muukeelsele perekonnanimele soo, perekonnaseisu või muu tunnuse, kui vastava

rahvuse või keele nimetraditsioonis perekonnanime selliselt eristatakse;

8) oma perekonnanime muu ümberkirjutusreegli kohaselt või perekonnanime keelelise päritolu

mõttes lähteriigis ametlikult kehtiva tähetabeli kohaselt.

(2) Isiku perekonnanime võib muuta lõikes 1 nimetamata põhjusel, kui isik soovib kanda vabalt

valitud perekonnanime ning perekonnanime muutmiseks on mõjuv põhjus.

§ 27. Perekonnanime muutmise piirangud

(1) Alaealise perekonnanime ei või muuta, kui selle tulemusel ei kanna laps kummagi vanema

perekonnanime, välja arvatud juhul, kui perekonnanime muudetakse käesoleva seaduse § 26

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Käesoleva peatüki alusel ei anta perekonnanime, mis on vanas kirjaviisis ja mida

rahvastikuregistri andmetel ei ole kantud perekonnanimena pärast 1940. aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 alusel ei anta perekonnanimeks nime, mis on:

1) rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanimi, arvestades § 7 lõikes 3 sätestatut;

2) rahvastikuregistri andmetel rohkem kui 30 elava isiku eesnimi;

3) rohkem kui ühest nimest koosnev;

4) vastuolus eesti kirjakeele normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega;

5) tähenduse tõttu vastuolus heade kommetega;

6) Eestis kaubamärgina kaitstav tähis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 märgitud piirangust võib teha erandi, kui isikul on

põlvnemise tõttu seos muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga ning soovitud perekonnanimi

vastab sellele.

§ 28. Perekonnanime muutmisest keeldumise alused

10

Perekonnanime muutmisest keeldutakse, kui:

1) esineb käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud piirang;

2) käesoleva seaduse § 26 lõike 2 alusel perekonnanime muutmiseks puudub mõjuv põhjus;

3) isiku perekonnanime on varem muudetud ja perekonnanime muutmiseks puudub mõjuv

põhjus.

§ 29. Isikunime korduv muutmine

(1) Isik saab eesnime või perekonnanime muuta üks kord. Eesnime või perekonnanime

muudetakse rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.

(2) Isikunime muutmist ei loeta korduvaks juhul, kui isikule antakse tagasi ees- või

perekonnanime muutmisele vahetult eelnenud nimi.

§ 30. Välisriigi kodaniku isikunime muutmine ja muutmisest keeldumine

(1) Välisriigi kodanik võib eesnime muuta, kui tema kodakondsusriik ei tunnusta isikule Eestis

sünni registreerimisel antud eesnime.

(2) Välisriigi kodanik võib perekonnanime muuta, kui tema kodakondsusriik ei tunnusta:

1) Eestis sünni registreerimisel antud perekonnanime, andes isikule perekonnanime, mis vastab

tema kodakondsusriigi õigusele;

2) Eestis abielu või kooselulepingu sõlmimisel vahetatud perekonnanime, andes isikule abielu

või kooselulepingu sõlmimise eel vahetult kantud perekonnanime või perekonnanime;

3) Eestis abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel vahetatud perekonnanime, andes

isikule abielu lahutamise või kooselulepingu lõpetamise eel vahetult kantud perekonnanime.

(3) Välisriigi kodanik võib ees- või perekonnanime muuta, kui tema kodakondsusriik ei

tunnusta Eestis soo andmete muutmisel vahetatud ees- või perekonnanime, andes isikule soo

andmete muutmise eel vahetult kantud ees- või perekonnanime.

(4) Käesoleva paragrahvi alusel võib välisriigi kodanik avalduse ees- või perekonnanime

muutmiseks esitada kolme kuu jooksul alates Eestis perekonnaseisutoimingu tegemisest.

(5) Välisriigi kodaniku isikunime muutmisest keeldutakse, kui ei ole tõendatud, et tema

kodakondsusriik ei tunnusta Eestis perekonnaseisutoiminguga saadud nime.

§ 31. Riigilõiv isikunime muutmisel

Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 32. Isikunime muutmise jõustumine ja isikunime muutmist tõendav dokument

(1) Isikunime muutmise otsus jõustub ja isikunimi loetakse muudetuks, kui

rahvastikuregistrisse on nimemuutmise andmed kandnud:

1) pädev kohalik omavalitsus enda otsuselt või Siseministeeriumi otsuselt;

2) Siseministeerium käesoleva seaduse § 23 alusel tehtud otsuselt automaatselt.

(2) Isikunime muutmist tõendatakse rahvastikuregistri väljavõttega.

11

(3) Pärast andmete kandmist rahvastikuregistrisse väljastatakse isikule isikunime muutmist

tõendav esmane rahvastikuregistri väljavõte tasuta.

5. peatükk

Isikunime kohaldamine, ümberkirjutamine

ja korrastamine

§ 33. Isikunime kohaldamine ja ümberkirjutamine

(1) Isikunime kohaldamine on välisriigis väljaantud dokumendilt isikunime kandmine

dokumenti või andmekogusse Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse poolt.

(2) Isikunime kohaldatakse muutmata kujul, kui välisriigi dokumendis kasutatakse ladina tähti.

(3) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikest 2 tuleb välisriigi dokumendil oleva isikunime

kohaldamisel:

1) jätta välja nime osad, mis ei väljenda kantavat eesnime või perekonnanime nagu tiitlid,

aunimetused, kirjavahemärgid, numbrid;

2) jätta välja nimed, mida dokumendi väljaandnud riigi reeglite kohaselt tohib kasutada, kuid

mis ei ole isiku ametlikud nimed;

3) lugeda nimi, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa, eesnime osaks ning lisada eesnime

järele, kui dokumendi väljaandnud riigis ei ole sätestatud teisiti.

(4) Välisriigi dokumendil olev mitteladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunimi kantakse

dokumenti või andmekogusse ümberkirjutusreegleid kasutades eesti-ladina tähestiku tähtedega.

Isiku taotlusel võib isikunime ümberkirjutamisel kasutada isikunime keelelise päritolu mõttes

lähteriigis ametlikult kehtivat tähetabelit.

(5) Mitteladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunime kohaldamise, osalise kohaldamise ja

ümberkirjutamise täpsemad reeglid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Isikunime ümberkirjutamisel kohaldatava isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis

ametlikult kehtiva tähetabeli võib heaks kiita valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(7) Isikunimede kohaldamisel ja ümberkirjutamisel võetakse vajadusel aluseks nimeteadusliku

usaldusasutuse arvamus.

§ 34. Rahvastikuregistrisse kantud isikunime korrastamine

(1) Kui rahvastikuregistri andmesubjekti isikunimi on välisriigis muutunud, on isik kohustatud

rahvastikuregistrisse kantud isikunime korrastamiseks esitama 30 päeva jooksul alates nime

muutumisest perekonnaseisutoiminguid tegevale kohalikule omavalitsusele või Eesti

välisesindusele nime muutumist tõendava dokumendi.

(2) Kui rahvastikuregistri andmesubjekti isikunimi on välisriigis muutunud, kantakse see

rahvastikuregistrisse:

1) välisriigi perekonnaseisudokumendi või kooselulepingu alusel;

2) välisriigi nime muutmist tõendava dokumendi alusel;

3) välisriigi kohtulahendi alusel;

4) välisriigi isikut tõendava dokumendi alusel, kui nime ei ole muudetud käesoleva lõike

punktide 1 ja 2 alusel.

12

(3) Kui isiku, kes ei ole rahvastikuregistri andmesubjekt, isikunimest tuleb lähtuda avaliku

ülesande täitmisel ning tema isikunimi on välisriigis muutunud, kantakse tema isikunimi

rahvastikuregistrisse välisriigi isikut tõendava dokumendi alusel.

(4) Kui abielu või kooselulepingu sõlminud välisriigi õiguse kohaselt on isikul õigus kanda

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime ilma, et see oleks märgitud abielu- või

kooselulepingu dokumendile, võib perekonnaseisutoiminguid tegev kohalik omavalitsus või

Eesti välisesindus kanda rahvastikuregistrisse Eesti kodaniku või Eesti kodakondsuseta isiku

taotluse ja abielu või kooselulepingu sõlmimist tõendava dokumendi alusel isiku

perekonnanimeks tema abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime. Isik võib

taotluse esitada abielu või kooselulepingu sõlmimisest kuni uue Eesti isikut tõendava

dokumendi väljastamiseni isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.

(5) Kui välisriigis perekonnasündmuse registreerimisel on Eesti kodaniku või Eesti

kodakondsuseta isiku isikunime kirjapilt muutunud dokumendi koostanud riigi keelest

tulenevalt, võib perekonnaseisutoiminguid tegev kohalik omavalitsus või Eesti välisesindus

isiku taotluse alusel kanda isikunime rahvastikuregistrisse muutumise eelse kirjapildiga.

6. peatükk

Isikunimekomisjon ja nimeteaduslik usaldusasutus

§ 35. Isikunimekomisjon

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga seitsme kuni üheksa liikmega

isikunimekomisjoni, nimetab selle esimehe ja liikmed ning kinnitab põhimääruse.

(2) Isikunimekomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

1) annab arvamusi isikunime muutmise otsustamisel ja muudes nimetoimingutes;

2) annab arvamusi nimetoimingute vaidlustamise korral;

3) teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks;

4) täidab teisi talle põhimäärusega pandud ülesandeid.

(3) Isikunimekomisjonil on õigus oma ülesannete täitmiseks:

1) saada nimeteaduslikult usaldusasutuselt eksperdihinnanguid isikunime teemal;

2) saada nimetoimingute küsimustes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt vastuseid.

§ 36. Nimeteaduslik usaldusasutus

(1) Nimeteaduslik usaldusasutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) annab isikunimede kohta arvamusi ja eksperdihinnanguid;

2) nõustab nimetoiminguid tegevaid asutusi, annab nende taotlusel arvamusi ja hindab

isikunime vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja Eesti nimetraditsioonile;

3) teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks.

(3) Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

usaldusasutuseks teadusasutuse, kus töötavad nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajad.

7. peatükk

Järelevalve ja vaidlustamine

§ 37. Haldusjärelevalve tegemine nimetoimingute üle

13

Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide järgimise ja tegevuse

otstarbekuse üle teostab Siseministeerium.

§ 38. Vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et nimetoiminguga või selle tegemisest keeldumisega või antud haldusaktiga

on rikutud tema õigusi, võib esitada vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule.

(2) Siseministeerium lahendab vaide 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.

8. peatükk

Rakendussätted

§ 39. Seaduse rakendamine

Isikunime muutmine loetakse korduvaks käesoleva seaduse § 29 tähenduses, kui isikunime on

eelnevalt muudetud alates 2005. aasta 31. märtsist, välja arvatud juhul, kui isik oli

nimemuutmise hetkel alaealine.

§ 40. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud avalduste menetlemine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud nime muutmise avaldused lahendatakse

käesoleva seaduse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui avalduse esitamise ajal kehtinud

nimeseadus oli isiku jaoks soodsam ja isik taotleb, et otsus tehtaks avalduse esitamise ajal

kehtinud nimeseaduse alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 ja 3 nimetatud

isikutele.

§ 41. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 1 punkti 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„20) Siseministeeriumil ja isikunimeseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ametnikul

isikunimeseaduses sätestatud eesnime, perekonnanime või isikunime muutmise menetluse

läbiviimiseks.“;

2) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „,nimeseaduses sätestatud uue eesnime,

perekonnanime või isikunime andmise menetluse läbiviijad nimeseaduse § 16 lõikes 41

sätestatud piirangu kontrollimiseks,“ tekstiosaga „isikunimeseaduses sätestatud eesnime,

perekonnanime või isikunime muutmise menetluse läbiviijad isikunimeseaduse § 18 lõigetes 2

ja 3 sätestatud piirangu kontrollimiseks,“.

§ 42. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 20 lõigetes 2 ja 4 ning § 21 lõikes 1 asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga

„isikunimeseadus“ vastavas käändes.

14

§ 43. Kooseluseaduse muutmine

Kooseluseaduse § 19 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „nimeseaduse“ sõnaga

„isikunimeseaduse“.

§ 44. Nimeseaduse kehtetuks tunnistamine

Nimeseadus (RT I 2005, 1, 1) tunnistatakse kehtetuks.

§ 45. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikes 1 ja § 48 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga

„isikunimeseadus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 491 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nimeseaduse §-s 15“ tekstiosaga

„isikunimeseaduse §-s 16“.

§ 46. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 2 lõikes 3, § 7 tekstis, § 21 lõike 1 punktis 1 ja § 24 tekstis

asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga „isikunimeseadus“ vastavas käändes.

§ 47. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 4 ning seaduse 11. peatüki 1. jao 1. jaotise pealkirjas ja seaduse 17.

peatüki 1. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõna „nimeseadus“ sõnaga „isikunimeseadus“

vastavas käändes;

2) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 262 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 341. Isikunime muutmise avalduse läbivaatamine

(1) Eesnime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.

(2) Perekonnanime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.“.

§ 48. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

15

Tallinn, ………………… 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

EELNÕU

08.12.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning

mitteladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunime ümberkirjutamise ja kohaldamise

täpsemad reeglid

Määrus kehtestatakse isikunimeseaduse § 4 lõike 2 ja § 33 lõike 5 alusel.

§ 1. Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu

(1) Eeldatakse, et isikunime kirjutamine vastab nõuetele, kui isikunimede kirjutamisel

kasutatakse Eesti standardis EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas”

määratletud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (lisa 1).

(2) Kui välisriigi dokumendil olev ladinatähestiku tähtedega kirjutatud isikunimi sisaldab

diakriitiliste märkidega tähti, mida eesti-ladina tähestikus ei ole või puuduvad tehnilised

võimalused nende dokumenti või andmekogusse kandmiseks, asendatakse need lähima

alustähega, jättes diakriitilised märgid ära.

(3) Kui isikunimes esineb muid täheteisendeid, mida lõiked 1 ja 2 ei hõlma, võetakse vajadusel

aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus.

(4) Isikunimedes võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid:

1) sidekriips (-);

2) ülakoma (');

3) tühik ehk sõnavahe ( );

§ 2. Eesti-ladina tähtede loetelu rakendamise reeglid

(1) Eesti-ladina tähtede (lisa 1) põhiloetelusse kuuluvate tähtede asendamine ega muutmine ei

ole lubatud.

(2) Eesti-ladina tähtede (lisa 1) lisaloetelusse kuuluvaid tähti sisaldavate isikunimede

andmekogusse kandmisel toimitakse järgmiste reeglite kohaselt:

1) kui andmekogus kasutusel olev kooditabel ei sisalda vastavat tähte, asendatakse see

isikunime põhiandmetes vastava asendustähega (lisa 1 tulp 5);

2) märkuste väljale kantakse võimaluse korral isikunimi täpsel kujul, asendades lisaloetelusse

kuuluva tähe vastava asenduskoodiga (lisa 1 tulp 4). Eeldatakse, et asenduskood vastab

nõuetele, kui asenduskoodiks on rahvusvahelises ISO/IEC 10646 standardis (Unicode’is) antud

neljakohaline kuueteistkümnendkood, mis pannakse noolsulgude (< >) vahele.

§ 3. Isikunime osaline kohaldamine

Välisriigi dokumendil oleva isikunime kohaldamisel võib kasutada järgmisi reegleid:

1) kui isiku välisriigi isikut tõendavas dokumendis puudub perekonnanimi või eesnimi,

märgitakse puuduva nime asemel vastaval väljal – (kriips);

2) kui isiku välisriigi isikut tõendavas dokumendis ei ole eesnimi ja perekonnanimi märgitud

vastaval väljal, tuleb välja selgitada asjaomase riigi isiku tõendavale dokumendile isikunime

kandmise reeglid ning eristada isikunimes eesnimi ja perekonnanimi nende reeglite järgi;

3) kui isiku välisriigi passis on lisaks riigikeelele isikunimi kirjutatud ladina tähtedega mitmes

variandis, võib isik valida, millist neist variantidest soovib kasutada.

§ 4. Isikunime kohaldamine ja ümberkirjutamine

Kui välisriigi kodaniku isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunimi erineb välisriigi

perekonnaseisudokumenti kantud isikunimest ja isikut tõendava dokumendi kehtivuse

lõpukuupäev ei ole saabunud, kantakse isikunimi rahvastikuregistrisse välisriigi isikut

tõendavalt dokumendilt.

§ 5. Kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümberkirjutamine

(1) Kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümberkirjutamisel kohaldatakse tähetabelit nr 1 «Vene

nimede transkribeerimine Eesti dokumentides» (lisa 2).

(2) Kirillitsas kirjutatud vene isikunime puhul võib isiku taotluse alusel kohaldada tähetabelit

nr 2 «Vene nimede translitereerimine Eesti dokumentides» (lisa 3).

(3) Isikunimeseaduse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetud isiku isikunime kandmisel

rahvastikuregistrisse välisriigi perekonnaseisudokumendilt võib isikunime ümberkirjutamiseks

kasutada keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivat tähetabelit, kui selle

kohaldamine on heaks kiidetud isikunimeseaduse § 33 lõike 6 kohaselt.

§ 6. Muu mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamine

(1) Muu mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamisel kasutatakse lisades 4–10 esitatud

tähetabelit.

(2) Isikunimeseaduse § 18 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetud isiku isikunime kandmisel

rahvastikuregistrisse välisriigi perekonnaseisudokumendilt võib isikunime ümberkirjutamiseks

kasutada isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivat tähetabelit, kui selle

kohaldamine on heaks kiidetud isikunimeseaduse § 33 lõike 6 kohaselt.

(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivate

tähetabelite puudumisel võetakse vajadusel aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1 Eesti-ladina tähtede loetelu

Lisa 2 Tähetabel nr 1 „Vene nimede transkribeerimine eesti dokumentides”

Lisa 3 Tähetabel nr 2 „Vene nimede translitereerimine eesti dokumentides”

Lisa 4 Tähetabel nr 3 „Armeenia nimede transkribeerimine Eesti dokumentides

Lisa 5 Tähetabel nr 4 „Gruusia nimede transkribeerimine Eesti dokumentides

Lisa 6 Tähetabel nr 5 „Kasahhi nimede transkribeerimine Eesti dokumentides”

Lisa 7 Tähetabel nr 6 „Kirgiisi nimede transkribeerimine Eesti dokumentides

Lisa 8 Tähetabel nr 7 „Tadžiki nimede transkribeerimine Eesti dokumentides”

Lisa 9 Tähetabel nr 8 „Ukraina nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

Lisa 10 Tähetabel nr 9 „Valgevene nimede transkribeerimine Eesti dokumentides“

EELNÕU

08.12.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikunime muutmise tingimuse ja kord

Määrus kehtestatakse isikunimeseaduse § 17 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse isikunime muutmise tingimused ja kord.

§ 2. Isikunime muutmise avalduse esitamine

(1) Kui isikunime muutmise avaldus (edaspidi avaldus) esitatakse rahvastikuregistri turvalise

veebikeskkonna (edaspidi turvaline veebikeskkond) kaudu, eeltäidetakse rahvastikuregistri

andmete alusel isiku eest elektrooniline avaldus, lähtudes isikunimeseaduses sätestatud

andmekoosseisust.

(2) Kui avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas, kuid nime muutmise menetluses ei

tehta automaatotsust, määratakse avaldust menetlevaks asutuseks see isikunimeseaduse § 17

lõikes 1 nimetatud pädev kohalik omavalitsus (edaspidi pädev kohalik omavalitsus), mis on

avalduses märgitud nime muutmise otsuse paberkandjal kättesaamise kohana.

(3) Kui avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja nime muutmise otsuse teatavaks

tegemise viisiks on valitud digitaalne kättetoimetamine, kuid nime muutmise menetluses ei

tehta automaatotsust, määratakse avaldust menetlevaks asutuseks järgmine pädev kohalik

omavalitsus:

1) Jõhvi Vallavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on Ida-

Viru maakonnas;

2) Pärnu Linnavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on

Pärnu maakonnas, Saare maakonnas, Hiiu maakonnas või Lääne maakonnas;

3) Tallinna Perekonnaseisuamet, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadress on Harju maakonnas, Lääne-Viru maakonnas, Järva maakonnas, Rapla maakonnas või

välisriigis või elukoha aadress puudub;

4) Tartu Linnavalitsus, kui avalduse esitaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on

Tartu maakonnas, Jõgeva maakonnas, Viljandi maakonnas, Valga maakonnas, Võru maakonnas

või Põlva maakonnas.

§ 3. Avalduse registreerimine ja puuduste kõrvaldamine

(1) Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris.

(2) Kui avalduse registreerimine rahvastikuregistris ei ole ajutiselt võimalik, tehakse avaldusele

märge „vastu võetud (kuupäev)”. Avaldus registreeritakse rahvastikuregistris esimesel

võimalusel.

(3) Avalduses esinevate puuduste korral viib puuduste kõrvaldamisega seotud

menetlustoimingud läbi pädev kohalik omavalitsus, kelle menetluses avaldus on.

§ 4. Avalduse läbi vaatamata jätmisest teavitamine

Avalduse läbi vaatamata jätmisest teavitab avalduse esitanud isikut avaldust menetlev pädev

kohalik omavalitsus. Kui avaldus on menetlemiseks edastatud Siseministeeriumile, teavitab

isikut tema avalduse läbi vaatamata jätmisest Siseministeerium.

§ 5. Avalduse menetlemine

(1) Avaldust menetleb pädev kohalik omavalitsus, kellele avaldus esitati. Kui nime muutmise

otsustamiseks on pädev Siseministeerium, edastab ta avalduse Siseministeeriumile.

(2) Kui isikunime muutmise otsustab Siseministeerium, teeb käesoleva korraga ettenähtud

menetlustoimingud pädevas kohalikus omavalitsuses töötav perekonnaseisuametnik.

§ 7. Isikunime muutmise otsuse teatavaks tegemine

(1) Pädev kohalik omavalitsus teeb nime muutmise otsuse avalduse esitajale teatavaks, kui:

1) nime muutmise otsus on tehtud isikunimeseaduse § 21 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel;

2) turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel on valitud otsuse kättesaamise kohaks pädev

kohalik omavalitsus.

(2) Kui nime muutmise otsuse teeb Siseministeerium automaatselt ja avaldaja on valinud

digitaalse kättesaamise viisi, tehakse nime muutmise otsus avalduse esitajale kättesaadavaks

turvalises veebikeskkonnas.

(4) Nime muutmisest keeldumise otsuse teeb avalduse esitajale teatavaks pädev kohalik

omavalitsus:

1) kes tegi keelduva otsuse;

2) kes edastas nime muutmise avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile.

(5) Välisriigis viibiva isiku soovil tehakse talle nime muutmise või sellest keeldumise otsus

teatavaks Eesti välisesinduse kaudu. Pädev kohalik omavalitsus, kellele avaldus esitati, edastab

nime muutmise või sellest keeldumise otsuse halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

andmise korras Eesti välisesinduse konsulaarametnikule.

(6) Siseministeeriumi keelduva otsuse väljatrüki kinnitab pädev kohalik omavalitsus, kes

edastas avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile. Siseministeeriumi nime andmise otsuse

väljavõtte kinnitab pädev kohalik omavalitsus, mis on märgitud avalduses nime muutmise

otsuse paberkandjal kättesaamise kohana.

§ 9. Isikunime muutmise dokumentide säilitamine

(1) Pädevas kohalikus omavalitsuses kohapeal esitatud avaldusi säilitab:

1) pädev kohalik omavalitsus, kui isiku nime muutmise või sellest keeldumise otsuse on teinud

pädev kohalik omavalitsus;

2) Siseministeerium, kui isiku nime muutmise või sellest keeldumise otsuse on teinud

Siseministeerium.

(3) Turvalises veebikeskkonnas esitatud avaldused ja automaatselt tehtud otsused säilitatakse

elektrooniliselt rahvastikuregistris.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

EELNÕU

08.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta

määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi

rakendamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi

rakendamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. aasta määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise

kord“ § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Nimeseadus“ sõnaga „Isikunimeseadus“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

EELNÕU

08.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine

Isikunimeseaduse § 36 lõike 3 alusel:

1. Määrata nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut.

2. Korraldus jõustub 1. detsembril 2027 . a.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Isikunimeseaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Isikunimeseaduse (edaspidi INS) eelnõus esitatakse uus terviklik isikunimega seotud

regulatsioon. Üle on vaadatud kehtiva nimeseaduse (edaspidi NS) sisu ja sõnastus eesmärgiga

tagada õigusselgus ja kaasaegsus. NS-i vastuvõtmisest on möödunud 20 aastat, selle aja jooksul

on ühiskonnas toimunud olulisi muutusi. Eelnõuga vaadatakse üle mõisted, muudetakse

selgemaks nimetoimingu sisu, kujundatakse ümber uue isikunime andmine. Eelnõuga ei võetud

NS-ist üle sätted, millel ei ole olnud praktikas kasutust.

Eesmärk on ajakohastada isikunime andmise, vahetamise ja muutmise kord nii, et see vastaks

tänapäevasele elukorraldusele ning oleks üheselt toimiv ja inimesele arusaadav. Seadus peab

võimaldama nime kasutamist viisil, mis arvestab ühiskonna mitmekesistumist ja aitab vältida

olukordi, kus seni kehtiv kord ei kata uusi või keerulisi juhtumeid. Lahendusena koostatakse

uus terviklik regulatsioon, milles on korrastatud seaduse ülesehitus ja täpsustatud kõik nime

andmise, vahetamise ja muutmisega seotud reeglid. Selgelt määratletakse põhjused ja piirangud

nime muutmiseks, kehtestatakse vajalikud keelud eelnõuga nimetatud kuritegude

toimepanijatele. Muudatused tagavad üheselt mõistetava korra, parandavad isikunimede selgust

ühiskonnas ja aitavad vältida eksitavaid või segadust tekitavaid nimevalikuid.

Eelnõu mõjud puudutavad füüsilisi isikuid, kellele antakse või kes vahetavad või muudavad

eesnime või perekonnanime. Lisaks mõjutab eelnõu avaliku sektori asutusi, kes viivad läbi

nimetoiminguid, eelkõige on nendeks perekonnaseisuasutused.

Eelnõuga võib kaasneda isikule teatud halduskoormuse kasv, kuna eelnõuga kehtestatakse

sisulised nõuded ja piirangud, mis eeldavad isikult vajaduse korral põhjenduste ja selgituste

esitamist (näiteks perekonnanime korduva muutmise põhjuste esitamine, tõendamata

kasutusega eesnime taotlemisel selgituste esitamine). Samal ajal vähendab eelnõu

halduskoormust läbi menetluse digitaliseerimise. Uue eesnime, perekonnanime või isikunime

avaldust (edaspidi avaldus) saab esitada rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas

(edaspidi turvaline veebikeskkond) ning tingimuste kontroll, otsuse tegemine ja kanne

rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) toimub võimalusel automaatselt ilma ametniku

sekkumiseta, mis lühendab menetlusaega. Regulatsioon muutub selgemaks ja paremini

mõistetavaks, mis vähendab isiku jaoks ebaselgusest tulenevaid lisatoiminguid. Kokkuvõtvalt

võib öelda, et kuigi osa halduskoormusest suureneb sisuliste nõuete tõttu, tasakaalustab seda

menetluse lihtsustumine ja digitaliseerimine, mistõttu on eelnõu mõju halduskoormusele

tervikuna tasakaalus. Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna nõunik Ulvi

Klaar (tel 612 5160, [email protected]), õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin

(tel 612 5184, [email protected]) ja Helena Lepper

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on osalenud ka

isikunimekomisjoni liikmed.

2

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud rahvastiku toimingute osakonna

õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse enne eelnõu teisele kooskõlastusringile esitamist.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu

õiguse rakendamiseks. Samuti ei tulene eelnõu väljatöötamine Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiv NS, avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 57

ning kehtetuks muutuvad ka NS-i rakendusaktid.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

 karistusregistri seadust, avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8;

 keeleseadust avaldamismärkega RT I, 30.01.2025, 3;

 kooseluseadust avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 47;

 perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS) avaldamismärkega RT I,

21.11.2025, 6;

 rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) avaldamismärkega RT I, 21.11.2025, 7;

 riigilõivuseadust avaldamismärkega RT I, 21.11.2025, 11.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille

vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu

koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Kehtiv NS on vastu võetud 2004. aastal ja see jõustus 2005. aastal. 20 aasta jooksul on olukord

ühiskonnas muutunud, mille tõttu on tekkinud vajadus NS-i ajakohastada. Uue eelnõu

koostamise eesmärk on saavutada selgem, arusaadavam ja lihtsamini rakendatav seadus, milles

on arvestatud ühiskonnas aset leidnud muudatustega. Sisserände suurenemine ja inimeste vaba

liikumine on toonud eri kultuuriruumidest Eestisse palju välisriigi kodanikke, kuid NS-iga ei

ole kaetud olukorrad, mis arvestaksid nende inimeste tausta või päritoluriigi eripära.

Uue seaduse tervikteksti kehtestamise vajadus tuleneb asjaolust, et kehtiva NS-i ülesehitus on

ebaloogiline ja seda on raske mõista – sama valdkonda reguleerivad sätted asuvad seaduse eri

peatükkides, üld- ja erinormid ei asu seaduses loogilises järjestuses Samuti on mitme paragrahvi

pealkiri sõnastatud arusaamatult ega anna edasi sätte sisu.

Kuna INS-i kasutajad on lisaks ametiasutustele ka inimesed – siis peab arvestama nende

õigusega anda lapsele sünni registreerimisel isikunimi, vahetada perekonnanime abielu või

kooselulepingu sõlmimisel, taotleda uus isikunimi, seega peab regulatsioon olema lihtsalt ja

üheselt arusaadavalt.

2.2. Olulisemad muudatused

3

Eelnõu üld- ja eriosa normid on paigutatud loogilises järjestuses ja ühte valdkonda reguleerivad

sätted on samas peatükis. Täpsustatud ja muudetud on isikunime muutmise menetlust,

selgemalt on sätestatud isikunime muutmise alused ja piirangud ning nime muutmisest

keeldumise alused. Eelnõuga sätestatakse isikunime muutmise keeld teatud

kriminaalkuritegusid toime pannud isikutele.

Suuremad sisulised muudatused võrreldes kehtiva NS-ga on järgmised.

1. Teatud kehtivate karistustega kurjategijatel ei ole võimalik nime muuta kuni isiku

karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Selline piirang on vajalik avalikkuse

huvides ja puudutab nii rasketes, varavastastes kui ka seksuaalkuritegudes (sh alaealise suhtes

seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos) süüdimõistetud inimesi, takistades neil varjata

oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid karistuse kehtivuse ajal.

2. KarS §-i 141 lõike 2 punkt 1, § 1411 lõike 2 punkt 1, § 142 lõike 2 punkt 1, § 143 lõike 2

punkt 1, § 1431 lõike 2 punkt 1, § 1432 lõige 1, § 144–146 (edaspidi alaealise suhtes

toimepandud seksuaalse enesemääramise vastane süütegu) alusel süüdimõistetud isikutel ei ole

võimalik nime muuta ka siis, kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Piirang on

vajalik avalikkuse huvides ning puudutab isikuid, kes on süüdi mõistetud alaealise suhtes

toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases süüteos. Selle eesmärk on takistada neil oma

nime muutmise kaudu varjata identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, mis kahjustaks

avalikku usaldust ning looks reaalse ohu teistele inimestele.

2. Nime muutmisel ei ole vabalt valitud perekonnanimena võimalik anda perekonnanime, mida

kannab RR-i andmetel elav isik – eesmärk vältida perekonnanime kaudu näilise põlvnemise või

abielulise suhte tekkimist, identiteedivargust. Lisaks võimaldab keeld luua uusi eestipäraseid

perekonnanimesid eesti nimetraditsiooni rikastamiseks.

3. Isik saab esitada turvalises veebikeskkonnas isikunime muutmise avalduse ning tingimuste

kontroll, otsuse tegemine ja kanne rahvastikuregistrisse toimub võimalusel automaatselt ilma

ametniku sekkumiseta.

4. Lapse sünni registreerimisel teavitab perekonnaseisuametnik vanemaid sellest, kas ja mitu

samasuguse isikunimega inimest Eestis juba elab ning mis on nende isikute vanus. Samasuguse

isikunime olemasolu ei takista lapsele soovitud nime andmist, annab vaid vanematele teadmise

ja võimaluse kaaluda, kas nad soovivad lapsele panna juba esinevat isikunime.

5. Isikunime muutmise õigusega isikute ringi on lisatud Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse

saaja. Piiratud õigus nimemuutmiseks antakse muu riigi kodanikele olukordadeks, kui neile

Eestis perekonnaseisutoiminguga saadud eesnime või perekonnanime nende kodakondsusriik

ei tunnusta.

6. Alaealise perekonnanime muutmise võimalusi kitsendatakse ja võimalik on anda ainult

perekonnanime, mida vanem kannab.

2.3. Eelnõu koostamine

2015. aastal oli kooskõlastamisel kehtiva nimeseaduse väljatöötamiskavatsus1 (edaspidi

väljatöötamiskavatsus). Pärast seda peeti NS-i eelnõu loomiseks ümarlauakohtumisi ja mitu

isikunimekomisjoni koosolekut. NS-i väljatöötamiskavatsuse kooskõlastasid kõik

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 15-1697/01.

4

ministeeriumid.

Eelnõu koostamisel on võimaluse korral arvestatud väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud

ettepanekutega. Enne käesoleva eelnõu väljatöötamist valmis 2020. aastal nimeseaduse

terviktekst2, mis ministeeriumite poolt kooskõlastati ja mis esitati Vabariigi Valitsusele ning

milles sisalduvatest põhimõtetest on eelnõu koostajad ka lähtunud.

Valminud on INS-i tervikteksti eelnõu ja on tehtud mitmeid nii sisulisi kui ka vormilisi

muudatusi. Suuremad ja kaalukamad sisulised muudatused on näiteks teatud süütegude eest

süüdimõistetud isikul keeld isikunime muuta ning vanema teavitamine lapse sünni

registreerimisel, kui lapsele soovitavat isikunime kannab RR-i andmetel vähemalt üks elus isik,

ning piirang, et nime muutmise korral vabalt valitud perekonnanimena ei anta perekonnanime,

mis on RR-i andmetel elava isiku perekonnanimi. Vormilised muudatused on paragrahvide

ümberjaotamine ja ühendamine. Võib öelda, et tervikteksti väljatöötamine oli õigustatud.

2.4. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

PS §-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste

ja vabaduste olemust. Seega peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ja riive selle

saavutamiseks proportsionaalne: sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Põhiõiguse riive on:

 sobiv, kui see aitab saavutada legitiimset eesmärki;

 vajalik, kui seda ei ole võimalik saavutada, kasutades põhiõigusi vähem riivavat meedet,

ning

 mõõdukas, kui see ei moonuta ühiskonna demokraatlikkust ja põhiõiguse olemust.

PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste

kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi

ning järgima seadust.

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud

omavalitsused (edaspidi KOV) ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Identiteet on inimese enesemääratlus iseenda ja välismaailma jaoks ning on antud inimese nime,

elukäigu, välimuse, käitumismaneeride, riietuse, seksuaalsuse enesemääratluse, mõtete,

tunnete, veendumuste jmt kategooriate kaudu. Nimi on üks osa inimese identiteedist. Nimi on

esmane tunnus, millega inimene end eristab teistest ning seostab end vanemate, hõimlaste ja

rahvusega. Nimi kui personaalse identifitseerimise ja perekonnaga seostamise vahend on samal

ajal ka era- ja pereelu küsimus.

Eelnõus sätestatud nime muutmist piiravate meetmete näol on tegemist põhiõiguste

riivamisega, sest eelnõu kohaselt piiratakse isiku õigust vabalt endale ees- ja perekonnanime

valida, sätestades nime valimisele teatud piirangud, et isikunimi oleks INS-ga kooskõlas. Seega

riivatakse isiku põhiseadusest tulenevat õigust perekonnaelu puutumatusele ning õigust vabale

eneseteostusele.

2 Eelnõu toimiku nr 19-0616.

5

Kuna PS § 19 sätestatud õigus on üldine vabadusõigus ja lisaks PS §-s 19 sätestatud õigusele

riivavad meetmed ka PS §-s 26 sätestatud õigust, tuleb lex specialis derogat legi generali -

põhimõttest lähtudes riive proportsionaalsust hinnata PS § 26 alusel ning analüüsida meetmete

põhiseaduspärasust PS §-st 26 lähtudes.3

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale

eneseteostusele on PS § 9 lõike 1 järgi igaühe õigus. PS § 9 lõikes 1 loetletud kõigi ja

igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.4

 Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu

valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.5

 Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon,

mis lubab perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26

teises lauses kindlaks määratud eesmärgil. Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral

on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is loetletud eesmärgil. Riigikohus on

korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-

i § 26 teise lausega.6 Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata

juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud eesmärgil

piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema

proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Eesmärkide saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele:

 ees- ja perekonnanimele esitatavad nõuded;

 kriminaalkorras karistatud isikute isikunime muutmise piirang (sh keeld muuta

isikunime tähtajatult, kui isik on süüdi mõistetud alaealise suhtes toimepandud

seksuaalse enesemääramise vastases süüteos);

 automaatotsuste tegemine nimemuutmise avalduse esitamisel läbi turvalise

veebikeskkonna;

 eesnime- ja perekonnanime muutmise piirangud, sh piirang võtta teise elava isiku nime.

Järgnevalt analüüsitakse, kas eelnõuga kavandatavad meetmed on proportsionaalsed.

2.4.1. Ees- ja perekonnanimele esitatavad nõuded

Legitiimne eesmärk: Nõuete eesmärk on tagada nimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine

ning sellega seoses tagatakse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse, samuti õigusselgus ning

eksituste vältimine, identiteedi kaitse ning inimeste õigus olla teistest eristatud. Lisaks aitavad

piirangud tagada eesti keele ja nimetraditsiooni säilimist.

3 Vallikivi, Hannes, 2020. PS-i § 19 kommentaarid, p 6. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.–

Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3490. 4 Ibid, p 10. 5 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (RKPJKo) , 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo,

19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. 6 Riigikohtu üldkogu (RKÜKo), 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo,

16.11.2016, 3-4-1-2-16, p 97.

6

Sobivus: Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele.

Selleks, et oleks võimalik tagada ees- ja perekonnanimede ühtlustatud ja õiguspärase andmine

ja kasutamine, on vajalik seaduse tasandil sätestada ees- ja perekonnanimedele teatavad reeglid,

millest saavad lähtuda nii isikud kui asutused. Seega on meede sobiv eesmärgi saavutamiseks.

Vajalikkus: Meede on vajalik, kui ei leidu muud, põhiõigust vähem piiravat, end sama

efektiivset meedet. Alternatiivselt on võimalik jätta seadusest välja nõuded ees- ja

perekonnanimele, kuid sellisel juhul puudub võimalus tagada, et ees- ja perekonnanimed siiski

teatud kriteeriumitele vastaks ning et neid kriteeriume ka isikute suhtes ühetaoliselt

kohaldataks. Seega on reeglite kehtestamine seaduse tasandil efektiivne meede eesmärgi

saavutamiseks. Lisaks oleks võimalik koostada ka juhendeid ja soovitusi, kuid need ei annaks

sellist tulemust, mida annab regulatiivne meede, mis võimaldab mõjutada rohkemate inimeste

käitumist.

Mõõdukus: Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.7 Tuleb kaaluda,

kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Eelnõu eesmärk on

eesti nimetraditsiooni hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine. PS-i

preambul viitab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise olulisusele ja PS § 6 on sätestatud, et Eesti

riigikeel on eesti keel. Nimede andmise ja kasutamise korraldamisel põrkuvad sageli kokku

kaks PS-i kaitsealasse kuuluvat olulist aspekti, ühelt poolt inimese eneseteostusõigus ning õigus

perekonna- ja eraelu puutumatusele, teisalt avalik huvi eesti rahvuse ja keele säilitamiseks ning

edasikandmiseks tulevastele põlvedele.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on identiteet inimese enesemääratlus iseenda ja välismaailma jaoks

ning on antud inimese nime, elukäigu, välimuse, käitumismaneeride, riietuse, seksuaalsuse

enesemääratluse, mõtete, tunnete, veendumuste jmt kategooriate kaudu. Nimi on üks osa

inimese identiteedist. Nimi on esmane tunnus, millega inimene end eristab teistest ning seostab

end vanemate, hõimlaste ja rahvusega. Nimi kui personaalse identifitseerimise ja perekonnaga

seostamise vahend on samal ajal ka era- ja pereelu küsimus.

Riigikohus on otsuses8 välja toonud, et kui seadusandja eesmärgiks piirangu kehtestamisel oli

tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine ja selle kaudu teiste inimeste õigus rahvuslikule

identiteedile, siis Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi arvates saab lugeda riivet

õigustavaks eesmärgiks. Ka õiguskantsler on antud teemat puudutanud oma seisukohas9,

vastates talle esitatud avaldusele. Õiguskantsler ütles järgmist: „Selgub, et nime valiku õigust

on võimalik piirata, kuid äärmiselt ettevaatlikult ning mitte rohkem kui see on hädavajalik muu

eesmärgi (nt eesti rahvuse ja kultuuri säilimine ja selle kaudu teiste inimeste õigus rahvuslikule

identiteedile, inimese identifitseerimine nime kaudu, isiku kaitse põhjalikult läbi mõtlemata

nimede muutmise otsuste eest jne) saavutamiseks.“.

Riigikohus on lisaks öelnud10: „Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku

perekondlik kuuluvus.“ Siinkohal võib minna isegi veel kaugemale ning öelda, et nimi ei aita

mitte ainult isikuid eristada või määratleda perekondlikku kuuluvust, vaid aitab ka määratleda

rahvuslikku kuuluvust ning kannab edasi rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooniliste nimede

7 RKPJKo 17. juuli 2009. a otsus nr 3-4-1-6-09, p 21. 8 RKPJKo 3. mai 2001 .a otsus nr 3-4-1-6-01, p 18. 9 Õiguskantsleri 10. mai 2012. a seisukoht nr 7 4/120692/1202353. 10 RKPJKo 3. mai 2001 .a otsus nr 3-4-1-6-01, p 15.

7

järgi saab öelda, näiteks millisest maailma piirkonnast või rahvusest inimene suure

tõenäosusega pärit on.

Riigikohtu ja Õiguskantsleri seisukohad kinnitavad, et nimevaliku piirangud võivad olla

põhiseaduslikult õigustatud, kui nende eesmärk on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine

ning kaitsta seeläbi ka teiste isikute õigust rahvuslikule identiteedile ja õiguskindlusele. Nime

kui isikut eristava ja identiteeti kandva tunnuse kaudu täidab riik olulist rolli nii üksikisiku kui

ka ühiskonna tasandil identiteedi hoidmisel.

Eeltoodust tuleneb, et seadusandja eesmärk ei ole pelgalt keeleline või vormiline, vaid sisuliselt

seotud rahvusliku järjepidevuse ja sotsiaalse selguse tagamisega. Nimi võimaldab inimestel

üksteist eristada, määratleda perekondlikku ja rahvuslikku kuuluvust ning toetab ühtlasi

avalikku huvi, et nimed oleksid arusaadavad ja sobituksid keele- ning kultuuriruumi.

Seetõttu võib järeldada, et nimetatud piirangud teenivad õiguspärast ja kaaluka avaliku huvi

eesmärki, milleks on eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine ning teiste isikute identiteedi ja

õiguskindluse kaitse. Selline eesmärk on kooskõlas PS preambuli ja §-i 6 sisuga ning annab

piisava aluse mõõduka põhiõiguste piirangu õigustamiseks.

Kehtestatud nõuded, näiteks eestikeelses eesnimes õigekirjareeglite järgimine, vastassoole

omaste nimede kasutamise piiramine või heade kommetega vastuolus olevate nimede

vältimine, ei välista isikule sobiva nime valikut, vaid suunavad seda viisil, mis tagab

ühiskondliku arusaadavuse ja õigusselguse. Eelnõu võimaldab lisaks kasutada ka võõrapäraseid

eesnimesid, kui need on kasutusel eesnimedena, sarnased juba kasutusel olevate nimedega või

mugandatud eesti keele struktuurile vastavaks. Seega säilib isikul lai valikuvabadus, kuid

välditakse selliseid nimesid, mis oleksid ühiskondlikult eksitavad, solvavad või vastuolus eesti

keele üldpõhimõtetega.

Lisaks tagavad nimeteadusliku usaldusasutuse kaasamine ja seaduses sätestatud erandid, et iga

juhtum hinnatakse individuaalselt, vältides meelevaldseid otsuseid ja ülemääraseid piiranguid.

Võimalus erandite tegemiseks võimaldab arvestada isiku keelelist või rahvuslikku tausta, mis

aitab tagada seda, et nõuded oleksid mõõdukad ning aitaksid vajadusel lähtuda konkreetsetest

olukordadest. Seega on abinõud kujundatud viisil, mis tagavad tasakaalu üksikisiku õiguste ja

avaliku huvi vahel.

Järeldus: Ees- ja perekonnanimedele esitatavad nõuded on PS-ga kooskõlas, kuna need on

suunatud põhiseaduslikult kaitstud eesmärgi - eesti keele ja kultuuri säilitamise ning rahvusliku

identiteedi kaitse saavutamisele.

Kehtestatud abinõud on oma olemuselt mõõdukad ja tasakaalustatud, piirates isiku

enesemääramisõigust üksnes ulatuses, mis on vajalik nimetatud eesmärgi tagamiseks. Seadus

ei välista nimevalikut täielikult, vaid sätestab üldised raamid, mille piires on isikul jätkuvalt lai

otsustusvabadus.

Oluline on seegi, et eelnõu näeb ette erandeid, mis võimaldavad arvestada isiku keelelist või

rahvuslikku tausta ning tagavad, et piirangud ei oleks meelevaldsed ega ülemäärased. Selline

paindlikkus välistab olukorra, kus põhiõiguste piirangud muutuksid absoluutseteks või

põhjendamatult intensiivseteks.

Seetõttu võib järeldada, et kehtestatud regulatsioon tasakaalustab õiguspäraselt isiku õiguse

valida ja kanda nime ning riigi kohustuse kaitsta eesti keelt ja kultuuri. Lisaks teenib see ka

teiste isikute õiguste ja õiguskindluse kaitse eesmärki, tagades, et nimed oleksid selgelt

8

eristatavad, ühiskondlikult arusaadavad ning ei looks eksitavaid või identiteeti kahjustavaid

olukordi. Eelnõus sätestatud piirangud on proportsionaalsed, kuna avaliku huvi olulisus, st eesti

rahvuse ja keele kestmine ning teiste isikute identiteedi ja õiguskindluse kaitse, ületab mõõduka

põhiõiguste riive intensiivsuse.

2.4.2. Kriminaalkorras karistatud isiku isikunime muutmise piirang

Legitiimne eesmärk: Nime muutmise piirangu eesmärk kriminaalkorras karistatud isiku puhul

on avaliku korra, õiguskindluse ja teiste isikute õiguste ning turvalisuse kaitse, samuti

karistusõiguse preventiivsete eesmärkide tagamine.

Piirang puudutab rasketes ja varavastastes kuritegudes süüdimõistetud isikut, kelle

karistusandmed ei ole veel karistusregistrist kustutatud, väljaarvatud juhud, kus isik on süüd

mõistetud alaealise suhtes toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases süüteos.

Põhiseaduspärasuse analüüs nende isikute osas kohalduvale piirangule sisaldub punktis 2.4.3.

Piirangu eesmärgiks on vältida olukorda, kus sellistes kuritegudes süüdimõistetud isik saaks

nime muutmisega varjata oma identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, kahjustades sellega

avalikku usaldust ning tekitades reaalse ohu teistele isikutele. Varavastaste kuritegude (näiteks

kelmus, vargus, omastamine) puhul võib nime muutmine võimaldada toimepanijal jätkata

samalaadseid tegusid uue identiteedi all, raskendades õiguskaitseorganite ja potentsiaalsete

kannatanute võimalust isikut tuvastada.

Sellise nimemuutmise piirangu kaudu tagatakse, et avalikkusel on võimalik tuvastada isik, kelle

süüdimõistvad kohtuotsused on seaduse järgi avalikud nagu seda näeb ette karistusregistri

seaduse (edaspidi KarRS) § 28. Kui KarRS §-s 28 sätestatud süütegudes süüdimõistetud isikul

oleks lubatud nime muuta enne karistusandmete kustumist, muutuks karistusregistri ja

kohtulahendite avalikustamise eesmärk sisutuks ning kahjustaks avalikkuse õigust saada

usaldusväärset teavet rasketes ja varavastastes kuritegudes süüdimõistetud isikute kohta.

Seega teenib piirang kaalukat ja põhiseaduslikult õigustatud avalikku huvi, kaitsta ühiskonda

potentsiaalsete korduvkuritegude eest, hoida ära isikuandmetega manipuleerimist ning säilitada

karistusõiguse üld- ja eripreventiivne mõju.

Sobivus: Piirang on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, sest see aitab tõhusalt vältida

olukorda, kus süüdimõistetud isik saaks nime muutmise kaudu varjata oma isikut ja varasemat

kuritegelikku käitumist.

Nime muutmise keeld tagab, et karistusregistri andmed ja kohtulahendite avalikustamine

täidavad oma eesmärki teavitada avalikkust rasketest ja varavastastest kuritegudest ning hoida

ära kuritegeliku tegevuse varjatud jätkumist. Samuti aitab piirang säilitada karistuse

ühiskondlikku tähendust ja tagada õigussüsteemi usaldusväärsuse, sest isikul ei ole võimalik

nime vahetamise kaudu jätta muljet, et karistuse kehtivus on lõppenud või tema kuriteod

unustatud. Nime muutmise keeld vähendab seega reaalselt riski, et raskete või varavastaste

kuritegude toimepanijad saaksid oma identiteeti varjata ja uute kannatanute usaldust

kuritarvitada.

Vajalikkus: Piirang on ka vajalik, kuna eesmärki - avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitset,

ei ole võimalik saavutada mõne leebema meetmega sama tõhusalt.

Kuigi karistusregistri andmete alusel on võimalik kontrollida isiku karistatust, on selline

kontroll tasuline ja eeldab isikukoodi teadmist. Praktikas toimub isikute tausta kontrollimine

enamasti avalike allikate ja internetiotsingute kaudu, kasutades vaid isikunime. Kui

9

süüdimõistetud isikul oleks võimalik nime muuta, muutuks karistusregistri avalike andmete

kasutamine ja kohtulahendite läbipaistvus sisuliselt ebaefektiivseks.

Leebemad meetmed, näiteks ainult nime muutmise avalikustamine või ajutine nimemuutmise

keeld, ei saavutaks samal tasemel kaitset, sest need ei välistaks identiteedi varjamise riski.

Teatud kuritegudes süüdimõistetud isikute nime muutmise keeld on ajutine ja kestab vaid kuni

karistusandmete kustumiseni, mistõttu ei ole tegemist ülemäärase ega püsiva piiranguga. Eraldi

on põhiseaduslikkusele vastavust analüüsitud punktis 2.4.3., milles analüüsitakse tähtajatut

nimemuutmise keeldu nende isikute suhtes, kes on alaealise suhtes toime pannud seksuaalse

enesemääramise vastase süüteo.

Mõõdukus: Piirang on mõõdukas, kuna see kehtib vaid piiratud isikuterühmale ja kindla

ajavahemiku jooksul. Süüdimõistetud isiku nime muutmise keeld ei ole absoluutne, see lõpeb

hetkest, kui karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Piirang suunab inimest oma

käitumist kontrollima ning mõjutab teda mitte panema toime uusi kuritegusid, kuivõrd kui isik

soovib nime muuta, peavad tal andmed karistusregistrist olema kustunud ning uue, eelnõus

sätestatud kuriteo eest süüdimõistmisel pikeneb ka piirang nime muutmiseks.

Samuti on süüdimõistetud isikul lubatud vahetada perekonnanime või abielu sõlmimise või

lahutamisel, mis tagab, et piirang ei muutu ülemääraseks ega sega perekonnaelu.

Eesmärk kaitsta avalikku korda, õiguskindlust ja teiste isikute õigusi on oluliselt kaalukam kui

piirangust tulenev sekkumine isiku eneseteostusvabadusse. Riigikohtu praktika kohaselt11 võib

põhiõiguse riivet pidada põhiseaduspäraseks, kui see on vajalik ja mõõdukas demokraatlikus

ühiskonnas.

Lisaks tuleb arvestada, et rasketes ja varavastastes kuritegudes süüdimõistetud isikute puhul

võib nende käitumine kujutada endast reaalset ja piisavalt tõsist ohtu ühiskonnale. Euroopa

Kohus on märkinud, et liikmesriigid võivad selliste ohtude ennetamiseks piirata ka EL-i

põhivabadusi, kui see on vajalik avaliku korra ja ühiskonna põhiväärtuste kaitseks12. Antud

juhul on tegemist reaalse ja piisavalt tõsise ohuga inimestele, kes ei tea, et raskes või

varavastases kuriteos süüdimõistetud isikud on nime muutmisega endale uue identiteedi loonud

ning saavad nii oma tegevust varjatult jätkata ja teisi oma tegudega ohtu seada. Seega peab

seadusandja seesugusel juhul peale süüdimõistetud isikute õiguste lähtuma ka avaliku korra

kaalutlustest, sest see on reaalne ja piisavalt tõsine oht, mis õigustab isikunime muutmise

piirangut.

Järeldus: Kokkuvõttes on kriminaalkorras karistatud isikutele kehtestatud nime muutmise

piirang põhiseaduspärane ja proportsionaalne kitsamas mõttes. Piirang on suunatud avaliku

korra, õiguskindluse ning teiste isikute õiguste ja turvalisuse kaitsele ning aitab täita

karistusõiguse preventiivseid eesmärke. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud keeld on ajutine,

välditakse identiteedi varjamist ja võimalust toime panna korduvkuritegusid, ning see ei

kahjusta isiku põhiõigusi rohkem, kui on hädavajalik avaliku huvi saavutamiseks.

2.4.3. Tähtajatu nimemuutmise keeld isikute suhtes, kes on süüdi mõistetud alaealise

suhtes seksuaalse enesemääramise vastases süüteos

11 RKPJKo 3. mai 2001, aasta otsus nr 3-4-1-6-01, p 17. 12 Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2004 aasta otsus kohtuasjas C-36/02, Omega Spielhallen- und

Automatenaufstellungs-GmbH versus Oberbürgermeisterin der Bundesstadt Bonn, ECLI:EU:C:2004:614.

10

Legitiimne eesmärk: Isikutele, kes on süüdi mõistetud alaealise suhtes seksuaalse

enesemääramise vastases süüteos, kehtestatakse tähtajatu nimemuutmise keeld. Piirangu

eesmärk on edendada turvalisust ja ennetada ohte inimeste elule ja tervisele. Justiits- ja

Digiministeeriumi avaldatavas kuritegevuse statistikas on välja toodud, et suure osa

registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud

seksuaalkuriteod. Alaealise kannatanuga kontaktsetest seksuaalkuritegudest on kõige enam

registreeritud vägistamisjuhtumeid ning suguühet või muu sugulise iseloomuga tegusid

lapseealisega.13

Piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus sellistes kuritegudes süüdimõistetud isik saaks nime

muutmisega varjata oma identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, kahjustades sellega

avalikku usaldust ning tekitades reaalse ohu teistele isikutele. Võimalus muuta nime pärast

karistusandmete kustumist võimaldaks teo toimepanijal jätkata samalaadseid tegusid uue

identiteedi all, raskendades potentsiaalsete kannatanute võimalust isikut tuvastada. Lisaks

kaitseb säte ka alaealiste laste kui ühiskonna ühe kõige haavatama grupi elu ja tervist, kuna

sätted, mis ei luba süüdimõistetud isikul nime tema eluajal muuta, puudutava alaealise suhtes

toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases kuritegusid.

Sobivus: Piirang on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, sest see aitab tõhusalt vältida

olukorda, kus alaealise suhtes toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases

seksuaalkuriteos süüdimõistetud isik saaks nime muutmise kaudu varjata oma isikut ja

varasemat kuritegelikku käitumist. Piirang aitab ära hoida kuritegeliku tegevuse varjatud

jätkumist.

Vajalikkus: Piirang on ka vajalik, kuna eesmärki, - avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitset,

ei ole võimalik saavutada mõne leebema meetmega sama tõhusalt.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 esimese lõike esimesest lausest ja PS

§-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise

õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute

kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja

vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega.14 Seega ei ole nimetatud

piirangu rakendamiseks muud sobivat lahendust.

Kuigi karistusregistri andmete alusel on võimalik kontrollida isiku karistatust, on selline

kontroll tasuline ja eeldab isikukoodi teadmist. Lisaks kustutakse karistusregistrist andmed

teatud aja jooksul. Karistusregistrist andmete kustutamine aitab kaasa isiku rehabiliteerimisele,

keeld muuta nime hoiab samal ajal ära olukorra, kus inimene kasutaks seda rehabilitatsiooni

ära ohvri või uute potentsiaalsete ohvrite kahjustamiseks. Andmete kustutamisel

karistusregistrist saab küll isik oma elu jaoks nii-öelda uue alguse, kuid mitte uut identiteeti,

millega end varjata.

Mõõdukus: Eesmärk kaitsta avalikku korda, õiguskindlust ja teiste isikute õigusi on kaalukam

kui piirangust tulenev sekkumine isiku eneseteostusvabadusse. Riigikohtu praktika kohaselt15

võib põhiõiguse riivet pidada põhiseaduspäraseks, kui see on vajalik ja mõõdukas

demokraatlikus ühiskonnas.

13 Kuritegevuse statistika, Justiits- ja Digiministeerium. 14 RKPJKo 11.oktoobri 2001. aasta otsus nr 3-4-1-7-01, p 15. 15 RKPJKo 3. mai 2001. aasta otsus nr 3-4-1-6-01, p 17.

11

Piirang on mõõdukas, sest tähtaegne keeld muuta isikunime kehtib isikutele, kes on alaealise

suhtes toimepandud seksuaalse enesemääramise vastase seksuaalkuriteo. Eelnõu ei seo

piirangut ainult karistatusega, vaid ka sellega, millise teo eest isikut karistatud on. Arvesse on

võetud kuriteo raskusastet, laadi ja ohtlikust. Euroopa Kohus on märkinud, et liikmesriigid

võivad selliste ohtude ennetamiseks piirata ka EL-i põhivabadusi, kui see on vajalik avaliku

korra ja ühiskonna põhiväärtuste kaitseks16. Antud juhul on tegemist reaalse ja piisavalt tõsise

ohuga inimestele, kes ei tea, et kuriteos süüdimõistetud isikud on nime muutmisega endale uue

identiteedi loonud ning saavad nii oma tegevust varjatult jätkata ja teisi oma tegudega ohtu

seada.

Tähtajatu nimemuutmise keelu sätestamine on vajalik, et tagada avaliku turvalisuse

maksimaalne kaitse. Lisaks võimaldab tähtajatu keeld kõrvaldada võimalused identiteediga

manipuleerimiseks. Seksuaalse enesemääramise vastased seksuaalkuriteod on oma olemuselt

eriti rasked ja traumeerivad, mistõttu nendega seotud kurjategijad kujutavad pikaajalist ohtu

ohvritele ja kogukonnale. Võimalus võtta uus nimi aitab teo toimepanijal kasutada anonüümsust

uute kuritegude toimepanemiseks. Laste puhul on risk eriti suur, sest see ohvrite grupid ei saa

end ise kaitsta, ning kurjategija identiteedi varjamine võib lihtsustada uute kuritegude

toimepanemist.

Seega peab seadusandja seesugusel juhul peale süüdimõistetud isikute õiguste lähtuma ka

avaliku korra kaalutlustest, sest see on reaalne ja piisavalt tõsine oht, mis õigustab isikunime

muutmise tähtajatut keeldu.

Järeldus: Kokkuvõttes on alaealise suhtes toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases

süüteos karistatud isikutele kehtestatud tähtajatu nime muutmise piirang põhiseaduspärane ja

proportsionaalne kitsamas mõttes. Piirang on suunatud avaliku korra ja turvalisuse,

õiguskindluse ning teiste isikute, eelkõige alaealiste laste õiguste ja turvalisuse kaitsele.

2.4.4. Automaatotsuste tegemine nimemuutmise avalduse esitamisel läbi RR-i turvalise

veebikeskkonna

Legitiimne eesmärk: Eelnõuga võimaldatakse nime muutmise menetluses esitada

nimemuutmise avaldust turvalises veebikeskkonnas ning kui kõik eeldused nime muutmiseks

on täidetud, tehakse otsus ja kanne automaatselt. Meetme eesmärgiks on muuta nimemuutmise

protsessi inimese jaoks mugavamaks ja kiiremaks.

Sobivus: Kui nime muutmise avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas, kontrollitakse

avalduses esitatud andmeid ilma ametniku sekkumiseta. Automaatne kontroll on kiire. Seega

säästab see nii inimese (avaldaja) aega kui ka ametniku aega, kes oleks pidanud avaldust läbi

vaatama. Samuti saab teha kiiresti ja mugavalt automaatotsuse ja -kande.

Vajadus: Kuna enamik avaldusi esitatakse juba elektrooniliselt, ei ole mõistlik säilitada

paralleelset menetlust, kus ametnik peaks käsitsi samu eeldusi kontrollima. Automaatotsuse

kasutamine võimaldab ametnikel keskenduda ainult juhtumitele, mis nõuavad kaalutlust. Ükski

teine lahendus ei oleks võrreldes automaatotsusega sama efektiivne ja isikute õigusi vähem

koormav soovitud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks saab automaatotsuse ja sellega kaasneva

kontrolliga vältida olukordi, kus isikuandmeid töödeldakse liiasusega, kuivõrd automaat

kontrollib ainult neid isikuandmeid, mis seda programmeeritud kontrollima on. Inimkontrolli

puhul võib ametnik näha ka lisateavet, mis võib ületada vajaliku andmete kontrollimise ulatuse.

16 Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-36/02, Omega Spielhallen- und

Automatenaufstellungs-GmbH versus Oberbürgermeisterin der Bundesstadt Bonn, ECLI:EU:C:2004:614.

12

Mõõdukus: Nimemuutmise menetluses on võimalik avalduses esitatud andmeid kontrollida

ning teha otsus ja kanne nii käsitsi kui ka automaatselt. Samas ei ole mõistlik kasutada ametnike

ressurssi ülesannete puhul, mida suudavad täita IT-lahendused. Ametniku roll eelduste

kontrollimisel ning otsuse ja kande tegemisel ei anna siinjuures lisandväärtust. Üksikisiku

seisukohalt ei ole sisulist vahet , kas tema esitatud andmeid on kontrollinud ning otsuse ja kande

teinud ametnik või IT-lahendus, mis toimib ettenähtud reeglite alusel, lõpptulemus on sama,

kuid menetlus on kiirem ja mugavam. Samuti säilib inimestel võimalus minna asutusse

kohapeale ja esitada avalduse seal, sel juhul kontrollib ametnik avalduse vastuvõtmisel samu

õiguslikke aluseid, mida teeb ettenähtud reeglite alusel IT-lahendus. Seega on avalduse

esitamine turvalises veebikeskkonnas ning automaatotsuse ja -kande tegemine vaid üks viis,

kuidas inimene saab oma nime muuta. Inimesele jääb alati võimalus minna soovi korral ka

ametniku juurde. Turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel teavitatakse isikut alati

võimalusest, et tema menetluses võidakse teha automaatotsus- ja kanne ning kui ta ei soovi, et

tema nime muutmise menetluses tehakse automaatotsus, võib ta esitada avalduse asutuses

kohapeal. Lisaks säilivad isikul automaatotsuse tegemisel ka tavapärased haldusmenetluse

meetmed ja õiguskaitsevahendid – isikul on õigus nõuda isikuandmete parandamist, kui need

on valed, tal on õigus esitada otsuse peale vaie või pöörduda kohtusse.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk muuta nime muutmise protsess

mugavamaks ja kiiremaks kaalub üles võimalikud õiguste riived. Samuti säilib nime muutmist

soovival inimesel võimalus esitada avaldus ametnikule.

2.4.5. Eesnime muutmise piirangud

Legitiimne eesmärk: Ees- ja perekonnanime muutmise sätestavate piirangute eesmärk on

tagada nimede kasutatavuse ja arusaadavuse järjepidevus Eesti kultuuriruumis, vältida

eksitavate, sobimatute või muul viisil isikute tuvastamist raskendavate nimede levikut ning

kaitsta avalikku korda ja teiste isikute õigusi (näiteks vältida olukordi, kus keegi valib täpselt

sama nime, mis elaval isikul juba on).

Sobivus: Antud meede kaitseb teiste inimese õigusi ja vabadusi ning tagab õigusselguse ning

identiteedi kaitse, aitab inimestel olla teistest eristatud ning vähendada nimega seotud eksitusi.

Seega on meede sobiv eesmärgi saavutamiseks.

Vajalikkus: Piirang on vajalik, sest eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt leebemate

vahenditega. Juhul, kui lubada kõikide nimede kasutamist vabalt, tooks see kaasa riski, et

tekivad nimed, mis võivad olla solvavad, raskesti kasutatavad või põhjustada segadust isikute

eristamisel. Nõue esitada teatud juhtudel ees- või perekonnanime muutmiseks mõjuv põhjus ei

välista uue nime andmist, vaid võimaldab hinnata selle sobivust konkreetsetes olukordades,

säilitades samal ajal isiku vabaduse nime valida.

Mõõdukus: Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et nimi on inimese identiteedi oluline osa.

Identiteet väljendab inimese enesemääratlust iseenda ja ümbritseva maailma jaoks ning hõlmab

muu hulgas nime, elukäiku, välimust, käitumismaneere, mõtteid ja veendumusi. Nimi on

esmane tunnus, millega inimene end eristab teistest ja seostab end oma perekonna, hõimlaste ja

rahvusega. Seetõttu on nimi nii enesemääratluse kui ka era- ja perekonnaelu küsimus.

Riigikohus on otsuses17 selgitanud, et nimi teenib lisaks isiku identifitseerimisele ka tema

perekondliku kuuluvuse määratlemise eesmärki. Nimi võimaldab isikuid teistest eristada. Kui

17 RKPJKo 3. mai 2001. aasta otsus nr 3-4-1-6-01, p 15.

13

lubada inimestel võtta ilma piiranguteta teiste isikute nimesid, võiks see viia olukorrani, kus

pahatahtlikult valitud nimi rikub teise inimese õigust olla selgelt eristatav ning võib põhjustada

talle praktilisi probleeme. Seega on identiteedi ja eristatavuse kaitse seadusandja jaoks oluline

väärtus.

Lisaks identiteedi kaitsele on oluline tagada õigusselgus ja eksituste vältimine. Praktikas on

esinenud olukordi, kus mitmel isikul on sama nimi, mis on tekitanud segadust ametlikus

asjaajamises, kirjavahetuses ja teenuseosutamises. Seetõttu on põhjendatud vajadus hoida

nimede kasutus selgena ja isikud üheselt eristatavana.

Samas tuleb kaaluda ka isiku õigust valida ja muuta oma nime. Riigikohtu halduskolleegium

on otsuses18 märkinud, et kuigi sõiduki juhtimisõigus ei ole põhiõigus, võimaldab see

realiseerida põhiõigust vabale eneseteostusele. Sarnast loogikat võib rakendada ka nime

muutmise puhul, nimi iseenesest ei ole põhiõigus, kuid selle kaudu saab inimene realiseerida

oma õigust vabale eneseteostusele ja perekonna- ning eraelu puutumatusele.

Õiguskantsler on omakorda rõhutanud nime olulisust inimese jaoks, märkides, et nime tähtsust

inimese identiteedi kujundamisel on pea võimatu üle hinnata. Nimi on inimese enesemääratluse

keskne osa ning olukord, kus inimene ei suuda end oma nime kaudu positiivselt identifitseerida,

võib põhjustada talle sügavat sisemist vastuolu. Seetõttu peab isikul olema võimalus oma nime

muuta, kui see ei vasta tema identiteeditundele.

Arvestades eeltoodut, on nime muutmise õigus inimese jaoks küll oluline, kuid eelnõus

sätestatud piirangud teenivad mitmeid kaalukamaid eesmärke, sealhulgas õigusselguse, teiste

isikute õiguste ja vabaduste ning identiteedi kaitset. Seega võib järeldada, et kaalumisel on

mõlemal poolel olulised väärtused, kuid piirangute eesmärgid kaaluvad üles isiku õiguse nime

piiranguteta muuta.

Samuti tuleb märkida, et eelnõus on ette nähtud võimalused erandite tegemiseks. Täielik keeld

kehtib üksnes juhtudel, kus soovitud eesnimi koos perekonnanimega oleks täpselt sama mis

elaval isikul. Teiste piirangute puhul on seaduses ette nähtud erandite rakendamise võimalus.

Seega ei ole piirangud absoluutse iseloomuga, vaid võimaldavad paindlikkust konkreetsete

asjaolude arvestamisel.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et eelnõus sätestatud piirangud on mõõdukad seatud eesmärkide

saavutamiseks. Need kaitsevad olulisi väärtusi - identiteeti, avalikku korda ja teiste isikute

õigusi - ning ei riiva isiku enesemääramisõigust ja perekonna- ega eraelu puutumatust rohkem,

kui see on eesmärgiga põhjendatav.

Järeldus: Eesnime muutmisele seatud piirangud on PS-i tähenduses proportsionaalsed. Nende

eesmärk on legitiimne, milleks on kaitsta avalikku korda, teiste isikute õigusi ja vabadusi ning

tagada nimede kasutatavuse ja arusaadavuse järjepidevus Eesti kultuuriruumis. Kehtestatud

meetmed on sobivad ja vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks, kuna need väldivad eksitavate

või sobimatute nimede kasutuselevõttu ning kaitsevad isikute identiteeti ja eristatavust.

Kuigi eesnime muutmise piirangud riivavad teatud määral isiku õigust vabale eneseteostusele

ning perekonna- ja eraelu puutumatusele, ei ole see riive intensiivne. Seadusandja on ette

näinud võimalused erandite tegemiseks, mis tagavad paindlikkuse. Nime muutmise õigus on

oluline osa inimese identiteedi kujundamisest, kuid selle piiramine on põhjendatud, kui see

18 Riigikohtu halduskolleegium 9. juuni 2006. a otsus nr 3-3-1-20-06, p 15.

14

aitab kaitsta teisi samaväärseid ja kaalukamaid õigushüvesid, sealhulgas teiste isikute

identiteeti, õigusselgust ja ühiskondlikku arusaadavust nimede kasutamisel.

Seetõttu võib järeldada, et eelnõus sätestatud piirangud on proportsionaalsed, need ei riiva isiku

põhiõigusi rohkem, kui on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks, ning vastavad

põhiseadusest tulenevale mõõdukuse põhimõttele.

2.4.6. Uue perekonnanime andmisel kehtivad piirangud

Legitiimne eesmärk: Piirangute legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest kaitsta inimese

identiteeti, säilitada lapse perekonnanime stabiilsust ning hoida eesti nimetraditsiooni ja keele

ühtsust. Samuti on eesmärk perekonnanimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine.

Perekonnanimi ei ole üksnes formaalne tunnus, vaid oluline osa inimese enesemääratlusest ja

perekondlikust kuuluvusest. Piirangud, mis välistavad teise elava isiku perekonnanime

piiranguteta võtmise, kaitsevad isikute õigust eristuda ning vähendavad võimalikke segadusi

nii isiklike suhete kui ka avaliku asjaajamise kontekstis. Samuti on alaealise perekonnanime

muutmise piirang suunatud lapse huvide kaitsele, tagades, et laps kannab oma vanema

perekonnanime ja seeläbi säilib tema identiteedi järjepidevus ning seos pereringiga.

Sobivus: Perekonnanime muutmise piirangud on sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks,

sest need tagavad oluliste väärtuste kaitse, nagu isiku identiteet, perekondlik kuuluvus ja

õigusselgus. Piirangud, mis välistavad teise elava isiku nime vabatahtliku kandmise, kaitsevad

inimese õigust eristuda ja vähendavad segadusi nii avalikus asjaajamises kui ka igapäevases

suhtluses. Samuti on sobivuse kriteerium täidetud lapse perekonnanime muutmise piirangu

korral, kus seadus kaitseb lapse huve ja tagab järjepidevuse ning seose oma vanemaga.

Kirjaviisi ja eesti õigekirja normidega seotud piirangud aitavad hoida keelelist ja kultuurilist

järjepidevust, mis on kooskõlas eelnõu üldiste eesmärkidega ning soodustab nimede selget

eristumist. Seega on piirangud otstarbekad ja loogiliselt seotud eesmärkidega, mida

seadusandja soovib saavutada.

Vajalikkus: Piirangud on vajalikud, sest ilma nendeta ei ole võimalik saavutada seaduse seatud

eesmärke. Näiteks võimalus vabalt valida perekonnanimi, mis juba on olemas, võiks tekitada

õigusselgust ja identiteeti rikkuvaid olukordi, luues näilisi põlvnemise või abielu seoseid või

põhjustades segadust dokumentides ja avalikus suhtluses. Samuti on vajalik keeld alaealise

perekonnanime muutmisele, mis tooks kaasa olukordi, kus laps ei kannaks enam ühegi vanema

perekonnanime, kahjustades tema identiteeti ja turvatunnet. Piirangud eesti õigekirja ja

kirjaviisi osas on vajalikud keele ja kultuuri järjepidevuse ning nimetraditsiooni säilitamiseks.

Vajalikkus on põhjendatud ka korduva nimemuutmise piirangu kaudu, et vältida identiteedi

varjamist või võimalikke kuritarvitusi, ning sellega kaitstakse teiste inimeste õigust teada,

kellega nad suhtlevad.

Mõõdukus: Perekonnanime muutmise piirangud on mõõdukad, sest need ei tähenda isiku

nimevabaduse täielikku kaotust, vaid suunavad selle realiseerimist viisil, mis kaitseb teiste

isikute õigusi, lapse huve ning ühiskonna keele- ja kultuuritraditsioone. Seaduses on selgelt

eristatud olukorrad, kus nimi antakse ilma kaalutlusõiguseta, ja olukorrad, kus avalduse

menetlemisel rakendub kaalutlus. Näiteks isikul, kes soovib kanda oma varem kantud nime,

vanema või abikaasa perekonnanime, ei seata täiendavaid tingimusi ja nime andmine toimub

faktipõhiselt. Kui aga soovitud nimi ei vasta neile eeltingimustele, rakendub kaalutlus ja

mõjuva põhjuse kontroll, et tagada, et uue nime valik ei kahjustaks teiste inimeste õigusi ega

tekita segadust dokumentides ja igapäevases suhtluses.

15

Piirangut võib pidada mõõdukaks, kuna uueks perekonnanimeks ei ole lubatud valida RR-i

andmetel elava isiku perekonnanime. Piirangu puhul on eesmärk kaitsta soovitavat nime juba

kandvate teiste inimeste identiteeti ja perekondlikku kuuluvust ning enesemääramisõigusega

seonduvat. Peale selle kaitstakse juba kasutusel olevaid perekonnanimesid ja uute

perekonnanimede loomisega rikastatakse Eesti nimekultuuri.

Inimesel ei ole võimalik vabalt valida perekonnanime, mida RR-is juba elav isik kannab, kui

tal puudub põlvnemise või abielu või registreeritud kooselu kaudu seos isikuga, kes seda nime

kannab. Kui lubada võtta juba kasutusel perekonnanimi ja selle perekonnanime väikese leviku

tõttu loodaks mõttelise seose kindla perekonnaga, võib see olemasolevate perenimede ja

pereliinide määramist riivata suurel määral (pereliinide all mõeldakse eelnõus nii ema kui ka

isa poolseid pereliine).

Eelnõuga antakse inimestele võimalus luua täiesti uus suguvõsanimi, mida tulevastele

põlvedele edasi anda. Juba praegu on levimas trend, et enne abielu sõlmimist taotleb üks

partneritest uut perekonnanime, mis on moodustatud liitsõnana mõlema partneri

perekonnanimedest (näiteks nimedest Haug ja Oja moodustatakse unikaalne nimi Ojahaug).

Samuti leitakse unikaalseid perekonnanimesid võõrapäraste perekonnanimede vabatõlgetena.

Mõõdukus väljendub ka korduva nimemuutmise piirangus: inimene võib oma nime muuta vaid

üks kord ja rohkem kui ühe korra ainult mõjuva põhjuse olemasolul. See reguleerimine ei

välista nimemuutmise võimalust, vaid kaitseb nime stabiilsust ja identiteeti, vältides olukordi,

kus nimemuutmisega võiks varjata isiku identiteeti, ajendada eksitusi või kahjustada teiste

õigust teada, kellega nad suhtlevad.

Lisaks on mõõdukas lapse perekonnanime piirang, mis keelab alaealisele perekonnanime

andmise, kui see ei lange kokku vanema nimega. See kaitseb lapse identiteeti ja tagab

järjepidevuse, säilitades lapse ja vanema vahelist sidet, kuid ei piira lapsevanema õigust taotleda

lapsele perekonnanime muutmist, kui kantava nime asemel soovitakse lapsele anda teise

vanema perekonnanimi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses19 öelnud: „Laste

perekonnanime muutmise üle otsustades märkis ringkonnakohus õigesti, et laste huvides on

nende perekonnanime stabiilsus.“ Seega, siin on seadusandja eesmärk tagada laste

perekonnanime stabiilsus ja nimega seotud identiteet, samas lähtudes sellest, et lapsel on tihe

seos oma vanemaga. Sellest ka piirang, et lapse perekonnanime ei saa muuta, kui selle

tulemusena ei kanna laps kummagi vanema perekonnanime. Meede tagab lapse nime stabiilsuse

ja perekonda kuuluvuse tunde, mis on laste arenguks vajalik.

Ka kirjaviisi- ja keelenormidest tulenevad piirangud on proportsionaalsed: kehtestatakse keelud

vanas kirjaviisis perekonnanimedele, mida pärast 1940. aastat ei ole kasutatud, ning nõutakse,

et vabalt valitud nimed järgiksid eesti õigekirja. Samuti on piiratud võimalus võtta nimi, mis on

juba elava isiku nimi või tähenduse tõttu heade kommetega vastuolus, või perekonnanimi, mis

on Eestis kaitstud kaubamärk. Kõik need meetmed on suunatud üldsuse õiguste, identiteedi

kaitse, ühiskondliku korra ja õigusselguse tagamisele, kuid ei välista individuaalset

eneseteostust seal, kus see ei kahjusta teisi.

Samuti on seaduses arvestatud erandite võimalust, näiteks põlvnemisest tulenev seos muukeelse

nimetraditsiooniga, mis näitab, et piirangud ei ole absoluutse iseloomuga, vaid kohandatavad

konkreetsete asjaolude järgi. Nii jääb isikul võimalus muuta nime oma identiteedi kujundamise

eesmärgil, samal ajal säilitatakse ka teiste õigused ja ühiskonna huvid.

19 Riigikohtu tsiviilkollgeeiumi (RKTKo) 29. oktoober 2014. a otsus nr 3-2-1-96-14, p 21.

16

Seega on piirangud mõõdukad, sest need tasakaalustavad isiku õiguse vabalt nime valida ning

vajaduse kaitsta identiteeti, lapse huve, keelelist ja kultuurilist järjepidevust ning õigusselgust.

Piirangud ei ole rohkem riivavad, kui on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks, ja neid saab

paindlikult rakendada konkreetsetes olukordades, jättes siiski piisava vabaduse individuaalseks

eneseteostuseks.

Järeldus: Perekonnanime muutmise piirangud on põhiseadusega kooskõlas, sest need teenivad

legitiimset eesmärki kaitsta isiku identiteeti, tagada nime järjepidevus ja eristuvus, hoida lapse

huve ning säilitada keele- ja kultuuritraditsioone. Piirangud on sobivad, kuna need suunavad

nimemuutmist viisil, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi ega tekita segadust asjaajamisel ja

igapäevases suhtluses. Samuti on need vajalikud, sest ilma piiranguteta võiks vabalt valitud

nimede andmine tekitada konflikte, eksitusi või pahatahtlikku kasutust ning rikkuda

perekondlikke ja ühiskondlikke sidemeid.

Piirangud on mõõdukad, sest nad ei tähenda isiku nimemuutmise vabaduse täielikku kaotust,

vaid sätestavad selged reeglid, millistel alustel ja tingimustel nime muuta võib, võimaldades

samal ajal individuaalset eneseteostust seal, kus see ei kahjusta teisi. Erandid ja kaalutlusotsuste

rakendamine tagavad paindlikkuse ning arvestavad konkreetsete olukordade eripärasid.

Kokkuvõttes tasakaalustavad piirangud efektiivselt ühiskondlikud huvid ja isiku õigused ning

on proportsionaalsed seatud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu ei piira neid isiku põhiõigusi

ülemäära.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on jagatud kaheksaks peatükiks. 1. peatükis kehtestatakse üldsätted, mis puudutavad

seaduse reguleerimisala, eesmärki, isikuandmete töötlemist, isikunime kasutamist avaliku

ülesande täitmisel, isikunime kirjapilti, piiratud teovõimega isiku nimetoimingut, nõudeid

eesnimele ja perekonnanimele nende andmisel, vahetamisel ja muutmisel 2. peatükis

sätestatakse isikunime andmine sünni registreerimisel, põlvnemise asjades ja lapsendamise

asjades. 3. peatükis sätestatakse perekonnanime vahetamine abielu sõlmimisel ja lahutamisel,

kooselulepingu sõlmimisel ja lõpetamisel, isikunime vahetamine sooandmete muutmisel. 4.

peatükis sätestatakse isiku taotluse alusel isikunime muutmist reguleerivad normid. 5. peatükis

reguleeritakse isikunime kohaldamist, 6. peatükis on reguleeritud isikunimekomisjoni ja

nimeteadusliku usaldusasutuse rollid. 7. peatükki on koondatud järelevalve ja vaidlustamise

sätted, 8. peatükis seaduse rakendamine ja seaduste muutmine.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala, eesmärk ja teiste seaduste kohaldamisala.

Eelnõu eesmärk on eesti nimetraditsiooni20 hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja

õiguspärane kasutamine. Põhiseaduse preambul viitab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise

olulisusele ja PS §-s 6 on sätestatud, et Eesti riigikeel on eesti keel.

Eelnõu eesmärk on eesti nimetraditsiooni säilitamine. Eesti nimetraditsioon on ajas muutunud

20 Eesti nimetraditsiooni on kirjeldanud Eesti nimeuurijad, näiteks Edgar Rajandi, kelle raamatule „Raamatut

nimedest“ tuginetakse siiani. Lisaks Edgar Rajandile on eesti nimetraditsiooni uurinud perekonnanimede uurija

Helmut Tarand jt. Praegu koostatakse „Eesti perekonnanimeraamatut“, mille koostamises osalevad näiteks Fred

Puss, Marja Kallasmaa, Udo Uibo jt. Eesti nimetraditsiooni on uurinud ka näiteks nimeteadlased Eve Alender,

Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll ja Evar Saar „Nimekorralduse analüüsis“, millega on võimalik tutvuda:

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40634/Keel_Nimekorraldus.pdf. Eestipäraste eesnimede temaatikat on

käsitlenud ka näiteks Julius Mägiste. Tema seisukohtadega on võimalik tutvuda teoses „Eestipäraseid eesnimesid“:

https://www.emakeeleselts.ee/digiraamatud/AES-toimetised_XXVIII.pdf. Perekonnaimede kohta on olemas ka

Kairit Henno lühikokkuvõte „Meie perekonnanimede ajaloost“, millega on võimalik tutvuda:

https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2003_1/OK_2003-1_04.pdf. Nimeteadusega seotud lisaallikate viidetega

saab tutvuda ka Eesti Keele Instituudi kodulehel: http://www.eki.ee/nimeselts/bib/.

17

ja kindlasti veel muutumas. Selgitusi nimetraditsiooni tekkest võib leida Eesti Keele Instituudi

(edaspidi EKI) 2002. a nimekorralduse analüüsist21 (edaspidi nimekorralduse analüüs). Selles

märgitakse järgmist: “Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus

nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire

vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse

võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming

(tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.–1970. aastatel ning

analoogne käitumine ka hiljem)“. Üldiselt eelistatakse anda lapsele üks eesnimi, aga ka teisi

võimalusi kasutatakse ning sellise valiku lubamine on kinnistunud nimetraditsioonis.

Nimekorralduse analüüsis märgitakse järgmist: „Perekonnanimed pandi eestlastele XIX sajandi

algupoolel: Liivimaa kubermangus 1823–1826 ning Eestimaa kubermangus 1835. Enne seda

oli seaduse kaitse all olevaid püsivaid ametlikke perekonnanimesid vaid vähestel eestlastel,

peamiselt linnades. Suuremat osa rahvast kutsuti lisanimedega, mis moodustatud koha-,

isanimest, ametinimetusest vm. Lisanimed olid seejuures üsna muutlikud, kui just elukoht või

amet ei pärandunud põlvest põlve./…/ Nime algkujuks oli nimepaneku protokollidesse kantud

kuju. Kuna protokolliti enamasti saksa keeles ja vanas kirjaviisis, leidus rohkelt eestikeelsete

nimede moonutusi, ka olid paljud tol ajal pandud nimed võõrkeelsed (eelkõige saksakeelsed).

Leidus segakeelseid, samuti omakeelseid, kuid kõlbeliselt kohatuid nimesid./…/ Rahvusriigi

sündides 1918. a ja eesti keelele riigikeele staatuse andmisega seoses hakati enam tähelepanu

pöörama ka isiku-, eeskätt perekonnanimede korraldamisele. Tuli tegelda põhiliselt kolme

probleemiga: 1) nimekirjutuse küsimused, 2) perekonnanimede panek veel perekonnanimeta

kodanikele, 3) nimede muutmine./…/ perekonnanimede võtmise seadusega (RT 1926, 11, 10)

kohustati kõiki veel perekonnanimeta Eesti kodanikke omale kuue kuu jooksul perekonnanime

võtma. Nime võtmisest tuli teatada kohalikule perekonnaseisuametnikule, kes nime protokollis.

Seaduse eirajatele pidi nime määrama siseminister. Seega hiljemalt 1926. aasta lõpuks pidid

kõigil Eesti kodanikel olema perekonnanimed.“.

Seega saab öelda, et eesti nimetraditsiooni nimemall on eesnimi+perekonnanimi. Eesnimi

antakse sünnil ja selle valivad vastsündinu vanemad. Perekonnanimi on nimemalli kohustuslik

osa ja selle andmist reguleeritakse seadusega.

Nõukogude võimu perioodil 1941–1991. a reguleerisid isikunime andmist erinevad õigusaktid,

kuid põhimõte nendes oli sama – lapsele anti vanemate ühine perekonnanimi või erinevate

nimede korral ühe vanema perekonnanimi, vallaslaps sai ema perekonnanime. Abielu

sõlmimisel sai üks abikaasadest võtta teise abikaasa perekonnanime ühiseks perekonnanimeks,

aga mõlemad abikaasad võisid jääda ka oma perekonnanimega. Perioodil 1984. –1986. a oli

keelatud rohkem kui ühe eesnime andmine. Nimemalli osa oli ka isanimi –

eesnimi+isanimi+perekonnanimi.

Eesti nimetraditsiooni hulka kuulub kindlasti ka nime muutmine. Näiteks toimus nimede

eestistamine alates 1919. a esmalt eraalgatuslikult, alates 1934. a riikliku poliitikana. Kuni

1934. aasta lõpuni eestistati 1081 perekonnanime kokku 2659 isikul. Nimede eestistamise

sihiks oli mõjutada eestlasi võtma seniste võõrapäraseks peetud (saksapäraste) ees- ja

perekonnanimede asemele uusi, rõhutatult eestipäraseid. Eesti iseseisvusajal eestistati oma

nime üle 200 000 isiku.

Eesti nimetraditsiooni võib lühidalt kokku võtta järgmiselt – vastsündinu eesnime valivad tema

21 Eesti Keele Instituudi nimekorralduse analüüs, 2002 a. Kättesaadav:

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/327c027a-81cc-44c6-b4fa-5a1222b27e81/content.

18

vanemad ja eesnimi võib koosneda kuni kolmest eesnimest, laps kannab vanemate ühist või ühe

vanema perekonnanime, abielu sõlmimisel võib saada ühise perekonnanime või jääda oma

perekonnanimega, abielu lahutamisel võib saada tagasi varem kantud perekonnanime.

Eelnõu eesmärk on isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine Eestis. Isikunimi

antakse sünnil, seda võib vahetada perekonnasündmustega, seda saab muuta isiku soovil– kõik

see eeldab kindlaid ja selgeid reegleid. Esmalt on see oluline isikutele, kes saavad oma valikutes

tuge seadusest, samuti on see vajalik haldusorganile, et haldusmenetlustes isikuid nõustada ja

abistada, aga ka selleks, et inimesi võrdselt ja õiguspäraselt kohelda. Lisaks Eestis

perekonnaseisutoimingutega tehtavatele nimetoimingutele on vajalik selgelt reguleerida ka

olukorrad, kus Eestis kasutatakse teise riigi dokumendil märgitud isikunime.

Isikunime andmine, vahetamine, muutmine ja kohaldamine toimub haldusmenetluses, seega

rakendatakse nendes toimingutes haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS), arvestades

käeoleva seaduse erisusi. Näiteks HMS-i kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist (HMS § 61 lõige 1), kuid eelnõuga loetakse nimemuutmise otsus kehtivaks ja

nimemuutmise toimunuks uue isikunime kandmisest RR-i, mille järel tehakse isikule

kättesaadavaks nimemuutmist kajastav RR-i väljavõte, mis tõendab nime muutust.

Isikunime andmine toimub sünni registreerimise menetluses ning isikunime vahetamine abielu

sõlmimise ja abielu lahutamise ning sooandmete muutmise menetluses, mida tehakse PKTS-i

alusel. Seega rakendatakse nendes toimingutes PKTS-i, arvestades käeoleva seaduse erisusi.

Näiteks tuleb abielu sõlmimise avaldusel märkida, millist perekonnanime kumbki abielluja

pärast abielu sõlmimist kandma hakkab (PKTS § 37 lõige 2 punkt 1), kuid eelnõu sätestab, et

nime võib vahetada ainult üks abiellujatest, võttes teise abikaasa perekonnanime ühiseks

perekonnanimeks või liites sidekriipsuga teise abikaasa perekonnanime oma perekonnanime

järele (INS § 13 lõige1).

INS-i alusel tehtavate nimetoimingute tulemused kantakse RR-i, seega rakendatakse nendes

toimingutes RRS-i, arvestades käeoleva seaduse erisusi. Näiteks RRS-i kohaselt on RR-i

kantavad isikuandmed isikunimi INS tähenduses, siis eelnõuga täpsustatakse, milliselt

dokumendilt ja milliste reeglite järgi isikunime RR-i kantakse (INS §-d 4 ja 5).

Eelnõu § 2 reguleerib isikuandmete töötlemist. Eelnõuga nähakse ette, et nimetoimingute

läbiviimiseks töödeldakse isikuandmeid INS-is, PKTS-is ja RRS-is sätestatud alustel ja korras.

RR-i kantud isikunime, põlvnemise ja perekonnaseisuandmeid kasutatakse mitmes

nimetoimingus, näiteks:

 sünni registreerimisel kontrollitakse, kas lapsele soovitud isikunime juba kannab mõni

isik;

 isikunime muutmisel kontrollitakse, kas isikul on soovitud perekonnanimega

põlvnemise, abielu või registreeritud kooselu kaudu seos;

 vabalt valitud perekonnanime taotlemisel kontrollitakse, kas soovitud nime kantakse

eesnimena ja mitmel isikul selline eesnimi on.

Seega töödeldakse nimetoimingutes menetlusosaliste andmeid, kuid ka kolmandate isikute

andmeid, kui see on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnõu § 2 lõige 2 näeb ette, et

nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid RR-is.

RR-i rakendused on loetletud RRS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018.

19

aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“22 §-s 11 .

Eelnõu § 2 lõige 3 toob välja, milliseid isikuandmeid nimetoimingutes töödeldakse.

Isikuandmete kategooriad

Andmekategooria Töötlemise eesmärk

Isikunimi, isikukood, sugu, kodakondsus,

kontaktandmed

Isiku üldandmed, mis on vajalikud

isikusamasuse kontrollimiseks, isikuga

kontakteerumiseks.

Abikaasa või registreeritud elukaaslasega

seotud andmed

Abielu või kooselulepingu sõlmimisel või

nimemuutmisel on võimalik taotleda

abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime või lisada tema

perekonnanimi isiku enda perekonnanimele,

abielu lahutamisel või kooselulepingu

lõpetamisel on lubatud vahetada

perekonnanimi varem kantud

perekonnanimega, vajalik õigusliku aluse

kontrollimiseks nime saamisel.

Alaealiste lastega seotud andmed

Alaealiste lastega seotud nimetoimingute

käigus antakse neile sünni registreerimisel

nimi ning alaealise nime võib hiljem muuta

Samuti kontrollitakse, kas lapse vanemal on

alaealise lapse suhtes esindusõigus.

Emakeel Kogutakse statistilistel eesmärkidel.

Hariduse andmed Kogutakse statistilistel eesmärkidel.

Isiku esitatud nime muutmise põhjuse

andmed

Nimemuutmise menetluses tuleb seaduses

sätestatud juhtudel hinnata nime muutmise

põhjust.

Isiku esitatud menetluslikud andmed

Isik võib nimetoimingu raames avaldada

täiendavaid isikuandmeid mis võivad, aga ei

pruugi olla menetluses tähtsust omavad.

Kriminaalkorras karistatuse andmed

Kriminaalkorras karistatud isikute

nimemuutmise õiguse piirangu

kontrollimiseks peab tegema päringu

karistusregistrisse või selle arhiivi. Päringu

tegemisel töödeldakse nime muuta sooviva

isiku isikukoodi ja kriminaalkorras

karistamise andmeid.

Perekonnaseisuandmed

Perekonnaseisuandmed on vajalikud, et

kontrollida teatud eeldustele vastamist

nimemuutmise menetluses, näiteks kui isik

soovib pärast abikaasa surma võtta läbi

nimemuutmise menetluse tema

perekonnanime

22 RT I, 25.11.2025, 5.

20

Põlvnemise andmed

Kontrollitakse isikunime muutmisel, kas

isikul on soovitud perekonnanimega

põlvnemise kaudu seos.

Rahvuse andmed

Perekonnanime andmisel, vahetamisel või

muutmisel võib nime kirjapilti muuta

rahvuse nimetraditsiooni järgi, kui selles

rahvuses perekonnanimesid sellisel viisil

eristatakse.

Soo muutmise andmed

Soo muutmise andmeid töödeldakse selleks,

et isik saaks eelnõus sätestatud alusel

vahetada oma ees- ja perekonnanime

vastavaks muudetud või taastatud

sooandmetele.

Teovõimelisuse andmed Vajalik esindusõiguse kontrolliks.

Usulise kuuluvuse andmed

Usulise kuuluvuse andmeid töödeldakse

ulatuses, mis on vajalik tõendamaks, et

eesnimi on isikule antud usulise ühenduse

usulise talituse käigus, mis võimaldab

võõrkeelse eesnime andmist sünnil või

nimemuutmisel.

Isikuandmete vastutavad töötlejad isikuandmete kaitse üldmääruse23 järgi on eelnõu § 2 lõike

4 kohaselt nimetoiminguid läbiviivivad asutused.

Eelnõu § 2 lõige 5 sätestab, et isikuandmete säilitamist reguleeritakse RRS §-s 8, mille kohaselt

RR-i kantavaid isikuandmeid säilitatakse RR-s alaliselt.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse isikunime kasutamine.

Eelnõu § 3 lõikega 1 määratletakse isikunime mõiste. Isikunime mõiste annab isikunimele kaks

nõuet – see koosneb eesnimest ja perekonnanimest ehk antakse isikunime mall

eesnimi+perekonnanimi. Võrreldes teiste rahvuste nimetraditsiooniga on eesti isikunimi lihtne,

selles ei ole kesknime (nagu näiteks taani isikunimedes) ega isanime (nagu näiteks vene

isikunimedes). Isikunimena saab käsitada nime, mis on kantud dokumenti või andmekogusse.

Andmekogu all tuleb mõista mitte ainult RR-i, aga ka teisi andmekogusid, näiteks Eesti

hariduse infosüsteemi. Dokumenti kantakse isikunimi üldjuhul RR-i kantud andmete alusel,

aga ka näiteks abielu sõlmimisel koostatud dokumenti kantakse uus isikunimi, kui abielluja

perekonnanime vahetab, samuti saab käsitada isikunimena välisriigi dokumendis olevat nime.

Samamoodi on isikunimi ka näiteks isiku haridust tõendavale dokumendile märgitud nimi.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab nimetoimingu mõiste. Nimetoiming on õiguslikul alusel isikunime

kandmine dokumenti või andmekogusse. Seda mõistet kasutatakse kõikides isikunimega

tehtavates toimingutes – isikunime andmisel, vahetamisel, muutmisel ja kohaldamisel.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt kasutavad kõik avalikku ülesannet täitvad asutused oma toimingutes

RR-i kantud isikunime. Nii kasutab RR-i kantud isikunime Politsei- ja Piirivalveamet isikule

isikut tõendava dokumendi, elamisloa vm dokumendi andmisel, haridusasutus õppurite

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

21

nimekirja koostamisel, perekonnaseisuametnik lapse sünni registreerimisel, abielu sõlmimisel,

notar kooselulepingu sõlmimisel jne. Kui isiku nimi on välisriigis muutunud (näiteks abielu

sõlmimisel), tuleb tal esitada vastavad andmed RR-i kandmiseks, vastasel juhul lähtub avalikku

ülesannet täitev asutus isiku nimest seni kuni RR-i kandmiseks on esitatud uued andmed.

Eelnõu § 3 lõikega 4 reguleeritakse olukorrad, kus isiku andmed ei kuulu RR-i kandmisele

(isikud, kelle ei ole RR-i subjekti staatust), sel juhul võib avaliku ülesande täitmisel kasutada

isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunime. Sellist erandit võib vajada notar

pärimismenetluses.

Eelnõu § 3 lõikega 5 antakse Siseministeeriumile ülesanne juhendada avalikku ülesannet

täitvaid asutusi nimetoimingute tegemisel. Sätte eesmärk on tagada nimetoimingute ühtne ja

korrektne rakendamine kõigi nende asutuste poolt, kellel on pädevus nimetoiminguid teha.

Siseministeeriumile antakse siinkohal koordineeriv ja juhendav roll, et tagada nimetoimingute

menetlemisel ühtsed põhimõtted ja praktikad, ühtlustada tõlgendused olukordades, kus

nimetoimingute tegemine eeldab hindamist või diskretsiooni ning toetada avalikku ülesannet

täitvaid asutusi juhiste, selgituste ja koolitustega. Seda ülesannet täitis Siseministeerium ka NS-

i kehtivuse ajal, kuid seda ei olnud selgelt NS-is väljendatud.

Võrreldes NS-ga olulist muudatust selles paragrahvis sätestatud nõuetes eelnõuga ette ei nähta.

Eelnõu §-s 4 kehtestatakse isikunime kirjapildi nõuded.

Eelnõu § 4 lõikega 1 nähakse ette, et isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähestiku

tähti. Nimetatud tähestik sisaldab eestikeelsete sõnade kirjutamiseks vajalikke tähti, samuti

võõrsõnade kirjutamiseks vajalikke tähti, tavapäraste w ja y kõrval ka kõik diakriitilise

märkidega tähti, mille aluseks on ladina tähed, näiteks ņ, ǡ, ǿ. Isikunime kirjutamiseks saab

kasutada ka teatud sümboleid, näiteks sidekriips kahe eesnime või kahe perekonnanime vahel.

Nime kirjapildis lubatakse vaid teatud sümboleid. Seega ei saa isikunimes kasutada numbreid,

mittesõnalisi tähiseid ja muid sümboleid. Näiteks sooviti Rootsis 1991. aastal sündinud lapsele

panna eesnimeks „Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116“. Seadusandja võimalus

on sellises olukorras vahele astuda ja piirang seada, et tagada õigusselgus.

Eelnõu § 4 lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada

isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu.

Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu kehtestamiseks

volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava küsimuse olulisusest ehk sellest, kas

rakendusakti sisu üle peaks otsustama Vabariigi Valitsus või minister. Kui küsimus on

valdkonnaspetsiifiline, on volitusnormi kavandamisel kohane anda volitus kehtestada ministri

määrus. Kui küsimus puudutab teataval määral ka teise ministeeriumi valitsemisala, tuleb

kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga

kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks.

Eespoolnimetatud rakendusakt puudutab ka Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

valitsemisala, kuid mõistlik on kehtestada see määrus „Isikunime andmisel ja kohaldamisel

kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu“ ministri määruse tasemel, sest see on

valdkonnaspetsiifiline.

Eelnõu § 4 lõikega 3 sätestatakse reegel, et isikunimi kantakse RR-i suurtähtedega. Seega

antakse selge õiguslik alus RR-i pidamisel tugineda juba kujundatud praktikale. Selline erisus

22

isikunime kirjapildis ei muuda isikunimede kirjutamise üldreeglit, algustäheortograafia järgi

kirjutatakse kõik isikunimed suure algustähega.

Võrreldes kehtiva NS-iga jäetakse eelnõuga välja võimalus kirjutada isikunime lühendatud

kujul. Eelnõu annab isikunime kirjutamiseks üldised reeglid ning kui avalikku ülesannet täitev

asutus vajab isikunime lühendamist, sätestatakse see muus seaduses. Näiteks isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 91 lõike 2 kohaselt juhul, kui isiku eesnimi ületab 30 tähemärki või

perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse

kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse üldnorm, mida tuleb järgida piiratud teovõimega isiku

nimetoimingu tegemise korral. Alaealise nimetoiming on eelkõige sünni registreerimisel

isikunime andmine. On selge, et selles toimingus ei saa välja selgitada lapse arvamust, kuid

vanemad peavad nime valimisel vältima äärmusi, ebasobivaid nimesid, mis tulevikus võivad

lapse huvisid kahjustada. Lapse jaoks olulisema mõjuga nimetoiming on isikunime muutmine,

selles tuleb lapse arvamus välja selgitada, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lapse

arvamusel ei ole juriidilist kaalu, lapse nimemuutmisest ei saa keelduda, kui laps sellega nõus

ei ole, kuid sellistes olukordades peab lapsevanem arvestama lapse soove ning avaldusest

loobuma. Riigikohtu tsiviilkolleegium on esile toonud lapse nime järjepidevuse põhimõtte ja

märkinud otsuses24: „Lapse nime kontinuiteedi põhimõte tuleneb nii Eesti Vabariigi lastekaitse

seaduse § 9 lõike 1 teisest lausest kui ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 7 lõikest 1,

mille järgi on igal lapsel alates sünnihetkest õigus oma nimele, ning ÜRO lapse õiguste

konventsiooni artikli 8 lõike 1 järgi peavad osalisriigid austama lapse õigust säilitada oma

identiteet (sh nime)“. Eelnõus ei ole expressis verbis esile toodud kohustust lähtuda lapse

huvidest, kuid kohustus seda teha tuleneb lastekaitseseaduse §-dest 3 ja 21. Kohus on viidatud

lahendis märkinud, et vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama

silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse

huvidest, mitte muudest, sh oma subjektiivsetest kaalutlustest. Määrav ei saa olla vanema soov

lapse nime muuta, vaid esikohale tuleb seada lapse huvi olemasoleva nime asemel muud nime

kanda.

Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb muu hulgas selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja

põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta

lähtudes lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide

väljaselgitamisel. Hinnates kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tervikuna, kujundatakse

põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava nime muutmise otsusega. Kui

lapse huvisid ei ole võimalik temalt küsimusi küsides välja selgitada (näiteks imiku puhul), ei

pea seda tegema.

Piiratud teovõimega täisealise isiku nimetoimingu tegemisel lähtutakse piiratud teovõimega

täisealise isiku huvidest, mille väljaselgitamiseks küsitakse tema arvamust niivõrd, kuivõrd ta

on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Piiratud teovõimega täisealist

isikut tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses, millest isik aru saab.

Oluline on, et piiratud teovõimega täisealist isikut ei jäetaks otsuse tegemisest kõrvale,

selgitamata talle asjaolusid ja otsuse sisu.

Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamise lähtutakse üldistest haldusmenetluse

põhimõtetest. Vajadusel kasutab nimetoimingut tegev ametnik lastekaitsetöötaja või

sotsiaalhoolekande spetsialisti abi.

24 RKTKo 29. oktoober 2014. a otsus nr 3-2-1-96-14, p 21.

23

Võrreldes NS-iga on piiratud teovõimega isiku nimetoimingute tegemisel selgemalt välja

kirjutud vajadus isikute õigusi kaitsta kaasates neid rohkem menetlusse ja arvestades nende

õiguste ja huvidega.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded eesnimele selle andmisel, vahetamisel ja muutmisel. Sätete

eesmärk on kaitsta eesti nimetraditsiooni, eesti keelt, tagada eesnime kasutatavus (näiteks

kirjapildi järgi hääldamine).

Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab üldise reegli eesnimes lubatud nimede arvule. See reegel vastab ka

praktikas juurdunud ootusele, enim kantakse üht eesnime, harvem kahte eesnime, vähesel

määral ka kolme eesnime. Kaks eesnime võib kirjutada eraldi või siduda sidekriipsuga. Kolme

eesnime kirjutamisel sidekriipsu kasutamine ei ole lubatud. Sarnased piirangud eesnimedele on

ka Eesti naaberriikides, näiteks Lätis on lubatud kuni kaks eesnime ja Soomes on lubatud kuni

neli eesnime.

Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette, et ilma mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on nime saaja

vastassoo eesnimena juurdunud. Lapsele sünnil nime andmisel saab mõjuva põhjusena

arvestada ühe vanema kodakondsusriigi nimetraditsiooni, näiteks on prantslastel olnud komme

kanda kaht või kolme nime, seejuures teine või kolmas nimi on sageli pandud

(vana)vanavanemate austuseks ning ei vasta nime kandja soole (kui kaksiknime eri osad on

soolise kuuluvuse mõttes vastandlikud, siis määrab soo esimene nimi, nt Jean-Marie on mees,

Marie-George on naine). Mõjuvaks põhjuseks nimemuutmisel võib olla ka näiteks soolise

üleminekuga seotu, vastassoole juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmeid RR-is

muudetakse.

Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette, et ilma mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on nime saaja

vastassoo eesnimena juurdunud. Lapsele sünnil nime andmisel saab mõjuva põhjusena sünnil

lapsele nime andmisel arvestada ühe vanema kodakondsusriigi nimetraditsiooni, näiteks on

prantslastel olnud komme kanda kaht või kolme nime, seejuures teine või kolmas nimi oli sageli

pandud (vana)vanavanemate austuseks ning ei vasta nime kandja soole (kui kaksiknime eri osad

on soolise kuuluvuse mõttes vastandlikud, siis määrab soo esimene nimi, nt Jean-Marie on

mees, Marie-George on naine). Mõjuvaks põhjuseks nimemuutmisel võib olla ka näiteks

soolise identiteediga seotu, vastassoole juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmeid

RR-is muudetakse.

Samas ei saa kõiki eesnimesid üheselt liigitada kandja soo järgi. Näiteks eesnimi Ilo on Eestis

kasutusel mõlemal sool. Loodusnähtustest inspireeritud eesnimed, eriti viimasel ajal kasutusele

võetud, ei oma selgepiirilist eristatust soo järgi. Näiteks eesnimi Lumi on Eestis kasutusel alates

2002. aastast ning seda kannavad naissoost isikud, kuid ei ole takistust seda nime anda ka

meessoost isikule. Teistes riikides kannavad eesnime Lumi ka meessoost isikud. Näiteks

eesnimi Torm on Eestis kasutusel alates 2000. aastast ning seda kannavad meessoost isikud,

kuid ei ole takistust seda nime anda ka naissoost isikutele. Teistes riikides kannavad eesnime

Torm valdavalt meessoost isikud. Nii mõnigi võõrkeelne eesnimi, mis teistes riikides on pigem

meessool kasutusel, on kirjapildilt omane Eestis kasutusel olevatele naisenimedele ning

vastupidi, näiteks eesnimi Janary, mis on Eestis kasutusel üksnes mehenimena, mujal maailmas

ka naisenimena.

Eelnõu § 6 lõige 3 näeb ette, et eesnimi, mida RR-i andmetel ei kanna ükski isik, ei tohi olla

vastuolus heade kommetega. Seadus ei piira eesnime andmisel, vahetamisel või muutmisel

kasutatavaid eesnimesid üksnes nendega, mis on inimesed juba kannavad, vaid lubatud on

eesnime ka välja mõelda. Eesnime väljamõtlemisel tuleb arvestades sellega, et eesnime

kandjale ei tohi see tekitada probleeme. Näiteks on soovitud poisslapsele anda sünni

24

registreerimisel eesnimi Tellis; ehituskivi tähendava eesnime kandmine võib tekitada

koolikiusu jmt. Kas ja millisel juhul on väljamõeldud eesnimi vastuolus heade kommetega, on

üheselt võimatu määratleda, seega ei täpsusta seadus enamat. Menetluses, kus väljamõeldud

nime vastavust heade kommetega tuleb tuvastada, lähtutakse alati konkreetsest nimest ja

antakse nime taotlejale võimalus oma valikut selgitada ja põhjendada. Vajadusel saab menetleja

küsida nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust välja selgitamaks nime vastavust headele

kommetele.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt peab eestikeelse eesnime kirjapilt vastama eesti kirjakeele normis

sätestatud eesti õigekirjutusreeglitele. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all

mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste

süsteemi25. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning

soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Kirjakeele norm on määratud EKI uusima

õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas

heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Sätte eesmärk

on hoida eesti keelt, eestikeelseid eesnimesid ja vältida olukorda, kus nimes ei ole küll

võõrkeelsuse tunnuseid, kuid nime ei saa näiteks kirjapildi kohaselt hääldada. Näiteks eeldab

kirjakeele norm, et ühesilbilises sõnas on pikk täishäälik või kaashäälik. Mõlemat näidet saab

iseloomustada järgmiselt: eesnimes Tõn puudub pikk häälik, samuti hääldub see kirjapildist

erinevalt Tõnn.

Eelnõu § 6 lõige 5 sätestab, et eesnimi, mis ei vasta eesti kirjakeele normis sätestatud eesti

õigekirjutusreeglitele, loetakse võõrkeelseks. Nimi on võõrkeelne, kui selles

on võõrtähed (näiteks C, Q), samuti diakriitikutega tähed, mida eesti tähestikus pole (näiteks

Á, Č); nime kirjapilt ja hääldus ei kattu üheselt (näit Hope vs [hõup], nimi on ühesilbiline, aga

ei märgita mõnda häälikut pikaks (näiteks Klo, Pu), nimes on muud võõrapärasuse tunnused

(näiteks nime alguses G, B, D hääldub k, p, t), võõrapärased tähejärjendid, mida eesti

omasõnades ei esine (näiteks bh, sh). Nime võõrkeelsuse hindamisel võib olla vajalik küsida

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Võõrkeelne eesnimi on kooskõlas eelnõus sätestatud nõuetega siis, kui see vastab vähemalt

ühele eelnõu § 6 lõike 5 punktides 1 kuni 3 sätestatud tingimusele. Eelnõu § 6 lõige 5 punkt 1

näeb ette, et võõrkeelse eesnime saab anda, kui see on eesnimena kasutusel. Eesnime kasutust

saab kontrollida RR-ist, aga ka teiste riikide usaldusväärsetest registritest (näiteks Rootsi

Maksuamet) või veebilehtedelt (näiteks Linkedin), kust selgub seos reaalse isikuga.

Usaldusväärseks tõendiks ei loeta suhtlusportaalides kasutatavaid nimesid, kunstnikunimesid

ega kirjandustegelaste, filmitegelaste, videoklipitegelaste, müütiliste olendite jt nimesid.

Samuti ei loeta usaldusväärseks dokumente, mis on vanas kirjaviisis (eesti keeles näiteks

märgiti täht v vanas kirjaviisis tähega w, kaashäälikuühendites märgiti tähed topelt).

Võõrkeelne eesnimi vastab eelnõuga sätestatud nõuetele ka siis, kui soovitud eesnimi on

struktuurilt sarnane kasutusel oleva eesnimega (eelnõu§ 6 lõige 5 punkt 2). Näiteks on Eestis

levinud y-lõpulised naisenimed, kasutusel on näiteks eesnimi Sirlily, mis on struktuurilt sarnane

nimega Annely. Nimedel Sirlily ja Annely on sarnane struktuur – olemasolevale eesnimele on

lisatud silp -ly.

Eelnõu § 6 lõige5 punkt 3 näeb ette, et võõrkeelse eesnime saab anda ka siis, kui on tõendatud,

et isikule on see eesnimi antud Eesti usuliste ühenduste registrisse kantud või välisriigis

seaduslikult tegutseva ja sarnase õigusliku staatusega usulise ühenduse usulise talituse käigus. 25 Eesti kirjakeele rakendamise norm on sätestatud Vabariigi Valitsuse 9.juuni. 2011 aasta määrusega nr 71„Eesti

kirjakeele normi rakendamise kord“.

25

Usulise talituse käigus eesnime andmisele ei rakendu eelnõuga sätestatud reeglid. Sellise nime

saanud isikul võib olla põhjendatud huvi kanda sama nime ka isikunimena ning selleks

eelnõuga takistusi luua ei ole põhjendatud.

Eelnõu § 6 lõige 6 lubab kasutusel olevat võõrkeelset eesnime muuta eesti keele struktuurile

vastavamaks. Näiteks soovitakse lapsele anda sünni registreerimisel eesnimi Braiti, mis on

võõrkeelne algustähe b pärast ja mille kasutus Eestis ega teistes riikides ei leia kinnitust.

Tõendatud kasutus on aga võõrkeelsel nimel Brighty. Nime Braiti saab pidada nime Brighty

muganduseks, sest nimedel on erinev kirjapilt, kuid samasugune hääldus. Kuna mugandamine

eeldab võõrkeelse nime hindamise oskust, võib olla vajalik küsida mugandamise kohta

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Eelnõu § 6 lõikega 7 nähakse ette, et võõrkeelse eesnime hindamisel võetakse vajadusel aluseks

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus. Arvamuse võib küsida ametnik, kelle menetluses tekib

vajadus eesnime hinnata, aga seda saab teha isik, kes sellist eesnime taotleb endale või oma

lapsele. Eesti keele instituudi kodulehel on arvamuse küsimiseks eraldi veebivorm.

NS-st ei võeta eelnõuga üle piirangut soole mittevastava eesnime andmiseks. Eelnõuga jääb

välja ka keeld anda sellist eesnime, mis koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade

kommetega ning mis koos perekonnanimega moodustab üldtuntud isiku isikunime. Esmalt

piirab see põhjendamatult vanemate õigust sünni registreerimisel valida lapsele eesnime, teisalt

on pea võimatu määratleda, kas tekkiv isikunimi on vastuolus heade kommetega või millised

isikud on üldtuntud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded perekonnanimele selle andmisel, vahetamisel ja muutmisel.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktiga 1 kehtestatakse üldreegel, et perekonnanimeks võib olla üks nimi.

Selline reegel on kooskõlas eesti nimetraditsiooniga, sest juba perekonnanimede andmisel 19.

sajandi esimesel poolel anti perekonnanimeks üks nimi.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktiga 2 sätestatakse kahest nimest koosneva perekonnanime lubatavus

ning määratletakse termin – topeltperekonnanimi.

Kahest nimest koosnevad perekonnanimed on samuti osa eesti nimetraditsioonist ning nende

andmine on olnud võimalik abielu sõlmimisel. Kahest nimest koosnev perekonnanimi seotakse

sidekriipsiga, luues nii terviku, mis isikunimemallis eesnimi+perekonnanimi asetub tervikuna

perekonnanime kohale. Kahest nimest koosnevat perekonnanime on võimalik anda:

 abielu ja kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime vahetamisel (eelnõu § 13 lõige 1

punktid 2 ja 3),

 abielu või kooselulepingu alusel perekonnanime muutmisel (eelnõu § 26 lõige 1 punktid

5, 6 ja 7),

 sünni registreerimisel nime andmisel, põlvnemise tuvastamisel või lapsendamisel

(eelnõu § 9 lõiked 2, 3, 5).

Eelnõu § 7 lõige 1 punkt 3 lubab anda kuni kolmest nimest koosnevat perekonnanime, kui

rakendatakse muu riigi õigust. Kolmest nimest koosnevat perekonnanime saab anda näiteks

lapsele sünni registreerimisel, kui tema vanema kodakondsusriigi õigusega on nii lubatud (§ 9

lõige 4). Erandina võib anda kolmest nimest koosnevat perekonnanime ka abielu või

kooselulepingu sõlmimisel, kui isikul enda või tema kaaslase kodakondsusriigi õigusega on nii

lubatud (§ 13 lõige 3). Siinjuures tuleb menetleval ametnikul välja selgitada, millised nimesid

on võimalik lugeda nime osaks, milliseid mitte. Eraldi nimeks ei loeta partikleid (näiteks von,

la).

26

Eelnõu § 7 lõikega 2 kehtestatakse reegel, et perekonnanime vahetamisel ja muutmisel võib

sidekriipsuga ühendada üksnes ühest nimest koosnevad perekonnanimed. Seega ei lubata

tekkida liitperekonnanime, mis koosneb enamast kui kahest nimest. Kui abielu sõlmimisel

soovib topeltperekonnanime kandev isik kanda ka abikaasa perekonnanime, tuleb tal

topeltnimest loobuda, kas enne abielu sõlmimist või on tal võimalus topeltperekonnanimes

liidetud nimi asendada uue abikaasa perekonnanimega (eelnõu § 13 lõige 1 punkt 3).

Topeltperekonnanimed on osa eesti nimetraditsioonist, kuid nende tekkimisele seatakse

eelnõuga väga selged reeglid. Enamast kui kahest nimest koosnevad perekonnanimed ei kanna

eesti nimetraditsiooni ja ei ole põhjendatud seda traditsiooni muuta.

Eelnõu § 7 lõige 3 näeb ette, et nimed, mille kirjapildid erinevad rahvuse või keele

nimetraditsiooni tõttu soo, perekonnaseisu või muu tunnuse osas, loetakse samaks

perekonnanimeks. Selle reegli sätestamine eelnõuga on vajalik, et rakendada sünni

registreerimisel vanema perekonnanime andmise reeglit, näiteks anda tütarlapsele isa

perekonnanimi, aga lisada sellele naissoo tunnus. Samuti on reegel vajalik, et abielu sõlmimisel

saaks ühiseks perekonnanimeks lugeda mehe nime ka siis, kui naine saab mehe perekonnanime,

millele on lisatud naissoo tunnus. Oluline on säte ka siis, kui nimemuutmise menetluses on vaja

hinnata, kas soovitud perekonnanime kannab RR-i andmetel elav isik. Kui RR-i kantud

perekonnanimi erineb soovitud nimest vaid soo, perekonnaseisu või muu tunnuse osas, jääb

nimi piirangu alla. Rahvuse või keele nimetraditsioon võib määrata, kas perekonnanime

kirjapilti muudetakse soo, perekonnaseisu või muu tunnuse osas, kuid otsuse, kas

perekonnanime kirjapilti lubatud viisil muuta, teeb nimetoimingu osaline ise. Näiteks on vene

nimedele omane naissoo ja meessoo vormi eraldamine vastava lõpuga, kuid abielu sõlmimisel

võib naine võtta mehe perekonnanime samal kujul kui mees seda kannab, tal ei ole kohustust

kanda mehe nime naissoo vormi.

Iseloomulik perekonnanime kirjapildi erinevus, kus perekonnanime meessoovormile lisatakse

naissoo lõpp, on:

 vene nimedel (näiteks Ivanov–Ivanova, Rutskoi – Rutskaja, Gorski – Gorskaja),

 läti nimedel (näiteks Dzintars – Dzintare, Klētnieks – Klētniece, Gailis – Gaile,

Baltais – Baltā).

Leedu nimedes lisatakse perekonnanime meessoovormile samuti naissoo lõpp, mis aga on

erinev vallalisel ja abielus naisel (näiteks Urbonas – Urbonaitė– Urbonienė, Butkus – Butkutė–

Butkienė). Iiri perekonnanimedele on eripärane soole vastava eesosise lisamine perekonnanime

ette (näiteks Ó Dónaill– Ní Dhónaill, Mac Mathúna–Nic Mathúna).

Võrreldes NS-iga on eelnõuga täpsustatud kahest nimest koosneva perekonnanime reegleid.

Muudetud on perekonnanime muutmise käsitlust soo või muu tunnuse tõttu. Nimesid ei loeta

enam ühiseks lihtsalt seetõttu, et nende kandjad on seotud abielu, põlvnemise või hõimlusega.

Selle asemel lähtutakse nime kirjapildi muutmisest ehk sellest, kuidas perekonnanime

meessoovormist saab moodustada naissoovormi. Selle asemel lähtutakse nime kirjapildi

muutmisest ehk sellest, kuidas perekonnanime meessoovormist saab moodustada

naissoovormi. Muudetud on käsitlust perekonnanime muutumisel soo või muu tunnuse tõttu –

nimesid ei loeta ühiseks, kuna selle kandjad on seotud abielu, põlvnemise või hõimlusega,

lähtutakse nime kirjapildi muutmisest ehk sellest, kuidas perekonnanime meessoovormist saab

moodustada naissoo vormi .

NS näeb ette, et tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena,

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu näeb selles osas ette muudatuse.

Eelnõu § 8 lõige 4 näeb ette, et juhul, kui isikul on soov muuta perekonnanime soo,

27

perekonnaseisu või muu tunnuse osas vastavalt asjaomase rahvuse nimetraditsioonile, võetakse

vajadusel aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus. Juhiseid nimelõppude

moodustamiseks annab EKI teatmik26.

Eelnõu § 8 sätestab isikunime andmise põhimõtted, mille järgi on isikunime andmine lapsele

isikunime panemine sünni registreerimisel, isaduse omaksvõtul, isaduse tuvastamisel või

isaduse vaidlustamisel ning lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel. Võrreldes

NSga ei muudeta põhimõtteid, kuid täpsustatakse sätete sõnastust.

Eelnõu § 9 reguleerib lapsele sünni registreerimisel isikunime andmise põhimõtteid.

Eelnõu § 9 lõige 1 näeb ette, et otsustusõigus lapse isikunime valimisel on lapse vanematel või

kohtu määratud eestkostjal. Teatud juhtudel on otsustusõigus eestkostja ülesandeid täitval valla-

või linnavalitsusel. Kui lapsel on vaid üks vanem, siis valib tema lapsele nime.

Eesnime valikul tuleb lähtuda eelnõu §-st 6, mis sätestab nõuded eesnime andmisel,

vahetamisel ja muutmisel.

Eelnõu § 9 lõige 2 annab lapsele perekonnanime andmise valikud. Eelnõu § 9 lõige 2 punkt 1

näeb ette, et lapsele võib anda perekonnanimeks ühe vanema perekonnanime. Põlvemise kaudu

perekonnanime edasiandmine on eesti nimetraditsiooni oluline osa. Perekonnanimi ei ole

lihtsalt nimi, vaid on põlvkondi ühendav tunnus. Kui vanemad kannavad erinevaid

perekonnanimesid, on nende valida, kumma perekonnanime laps kandma hakkab. Lapse

perekonnanime valikul ei pea vanemad lähtuma pere vanematele lastele valitud

perekonnanimest, sama pere lapsed võivad kanda, kas ema või isa perekonnanime, see

tähendab, et ühes peres võib olla sama vanemate lastel erinevad perekonnanimed. Ka

kaksikutele võib anda erinevad perekonnanimed.

Eelnõu § 9 lõige 2 punkt 2 lubab lapsele anda perekonnanimeks ühe vanema

topeltperekonnanimest ühe nime. Näiteks oli lapse ema perekonnanimi enne abiellumist lapse

isaga Tamm, abielludes sai tema perekonnanimeks Tamm-Kask. Lapse isa perekonnanimi on

Kask. Lapsele saab sünni registreerimisel anda perekonnanimeks kas Tamm või Kask.

Eelnõu § 9 lõige 3 reguleerib topeltperekonnanime andmist lapsele. Kuna topeltperekonnanimi

ei ole eesti nimetraditsioonis tavapärane, siis tuleks pigem hoiduda selliste nimede andmisest

ja juurdetekitamisest. Nii ei võimalda eelnõu anda lapsele vanema topeltperekonnanime, mille

vanem sai abielu või kooselulepingu sõlmimisel või selle kestel nime muutmisega. Kui üks

vanematest kannab selliselt saadud nime, ei ole vanematel muud valikut, kui anda lapsele selle

vanema perekonnanimi, kellel on üheosaline nimi või siis topeltperekonnanimega vanema

nimest üks perekonnanimi. Kui lapse sünd registreeritakse isa andmeteta ja ema kannab eespool

nimetatud mitmeosalist perekonnanime, siis saab anda lapsele ema topeltperekonnanime,

samuti ka ühe perekonnanime osa topeltperekonnanimest. Topeltperekonnanime edasiandmist

ei piirata eelnõuga vaid siis, kui vanem on saanud selle nime sünnil või kui mõlemad vanemad

kannavad selliselt saadud nime, samuti siis, kui lapse õde või vend vanema topeltnime juba

kannab. Sünnil saadud topeltperekonnanime edasiandmiseks võib olla õiguspärane ootus,

tegemist võib olla mitmeid põlvkondi tagasi tekkinud perekonnanimega, mille edasiandmine

võib perekonna või suguvõsa identiteedi seisukohalt olla oluline. Olukorras, kus mõlemad

vanemad kannava topeltperekonnanime, on erand vältimatult vajalik, sest lapsel on õigus

vanema perekonnanimele ja valikuvõimalust ei ole. Kui pere vanem laps juba kannab vanema

26 Eesti Õigekeelsuskäsiraamat.

28

topeltperekonnanime, siis võib laste võrdse kohtlemise eesmärgil sama topeltperekonnanime

anda ka vastsündinule.

Eelnõu § 9 lõige 4 lubab eelnõu § 9 lõikes 2 ja lõikes 3 sätestatust teha erandi, kui lapse

vanematel on tulenevalt oma kodakondsusest seos muu riigiga. Nii näiteks saab hispaania

nimetraditsiooni kohaselt anda lapsele perekonnanimeks vanemate nimede kombinatsiooni

(tavapäraselt isa perekonnanimedest esimene ja ema perekonnanimedest esimene), india

nimetraditsiooni kohaselt jääb laps ilma perekonnanimeta, kui kumbki vanem perekonnanime

ei kanna. Samuti saab lapsele anda vanema abieluga või kooselulepinguga saadud

topeltperekonnanime, kui vanema kodakondsusriigis oleks see võimalik.

Lapsele saab anda vanema abielu või kooselulepingu sõlmimisel või nimemuutmisel saadud

topeltperekonnanime ka siis, kui tema sünd registreeritakse ilma teise vanema andmeteta. Kui

lapse perekonnanime valiku otsustab eestkostja, saab ka tema valida lapse perekonnanimeks

üksnes lapse vanema perekonnanime.

Kui ettepaneku lapsele nime andmiseks teeb eestkostja või eestkostja ülesannete täitja ning

lapse vanemad on teada ja lapse sünd registreeritakse vanemate andmetega, saab lapsele anda

ema või isa perekonnanime, eestkostjal ei ole õigust valida muud perekonnanime. Seda

põhimõtet kinnitab ka eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt antakse lapsele

tema vanema perekonnanimi.

Eelnõu § 9 lõige 6 reguleerib olukordasid, kus valla- või linnavalitsus peab täitma eestkostja

ülesandeid, mis on reguleeritud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 176. Kui eestkostet

teostatakse teadmata päritolu lapse üle, saab eestkostja valida perekonnanime arvestades eelnõu

nimemuutmise sätteid. Perekonnanime valikul juhindutakse eelnõu nimemuutmise peatüki

sätetest.

Kui lapse vanemad ei jõua lapse isikunimes kokkuleppele või lapse ainuke vanem või eestkostja

ei tee mõistliku aja jooksul ettepanekut lapsele antava isikunime osas, läheb otsustusõigus üle

valla- või linnavalitsusele, kelle kohustus on vajadusel täita eestkostja ülesandeid. Kohustus

tekib sellel valla- või linnavalitsusel, kelle haldusterritooriumil on lapse ema RR-i kantud

elukoht. RRS-i kohaselt kantakse lapse sünni registreerimisel Eestis vastsündinu elukoha

aadressina RR-i tema ema RR-i kantud elukoha aadress lapse sünni ajal (RRS § 71 lõige 1).

Vajadusel võib kohustuse võtta ka vastsündinu hariliku viibimiskoha valla- või linnavalitsus

(PKS § 176 lõige 4). PKTS-i kohaselt tuleb lapse sünni registreerimise avaldus esitada ühe kuu

jooksul lapse sündimise päevast arvates (PKTS § 23 lõige 1). Kui kiiresti pärast selle tähtaja

möödumist peab valla- või linnavalitsus sekkuma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Valla- või

linnavalitsus otsustab lapsele antava isikunime kirjaliku motiveeritud haldusaktiga.

Eelnõu § 9 lõige 7 annab lapse vanemale ja eestkostjale võimaluse sünni registreerimise

avaldust esitades saada teavet, kas soovitud isikunime juba kannab RR-i andmetel mõni elav

isik. Sünni registreerimisel ei ole keeldu anda elava isikuga sama isikunime, kuid selline teave

aitab vanemal või eestkostjal teha teadlikuma valiku, andes võimaluse vältida samanimeliste

isikute teket. Kui selgub, et sünni registreerimise avaldusel on märgitud lapsele isikunimi, mida

keegi juba kannab, on vanemal või eestkostjal võimalus valida uus nimi või jääda oma valiku

juurde. Sellisele teabele puudus isikutel varem juurdepääs, kuid selleks oli olemas põhjendatud

huvi. Vanemat või eestkostjat teavitatakse nii sama isikunime kandvate isikute arvust kui ka

nende isikute vanusest (sünniaasta täpsusega).

Samasuguse kontrolli läbib isikunimi ka muudel lapsele isikunime andmise juhtudel. Isaduse

omaksvõtu avalduse menetluses, kui lapsele soovitakse anda isa perekonnanimi, kontrollib

29

avaldust menetlev asutus soovitud isikunime esinemist RR-ist. Kui kohus menetleb põlvnemise

tuvastamise, põlvnemise vaidlustamise või lapsendamise asja, kontrollib kohus RR-i andmeid

ja teavitab vajadusel menetlusosalisi.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga välja jäetud nõue anda mitmikele sama perekonnanimi. Piirang

ei ole vajalik, kuna puudub üldine norm, et samade vanemate lapsed peavad kandma sama

perekonnanime. Ei ole põhjendatud kohelda mitmikke üksikult sündinud lastest erinevalt.

Eelnõuga on välja jäetud ka leidlapse nime sätted, kuna teadmata päritolu lapse nime otsustab

eestkostja või eestkostja ülesannete täitja ning see õigus on eelnõuga sätestatud. Sisulist

muudatust vastsündinule isikunime andmisel ei teha. Eelnõuga jääb välja ka surnult sündinud

lapsele isikunime andmine. Kuna surnult sündinud laste andmeid ei kanta RR-i, puudub vajadus

sätestada neile isikunime andmise regulatsioon. Sellise laste kohta kogutakse teave

tervishoiuteenuste kohta peetavas andmekogus, kuhu saab kanda ka vanemate valitud nime,

millele ei ole vaja kehtestada eraldi reegleid, kuid soovi korral saab juhinduda eelnõust.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse lapsele perekonnanime andmine, kui toimuvad muudatused tema

põlvnemises – kui lapse isa võtab isaduse omaks pärast sünni registreerimist, kohus tuvastab

isaduse või kohus rahuldab põlvnemise vaidlustamise hagi. Perekonnanime andmisel lähtutakse

samadest reeglitest, mis on sünni registreerimisel perekonnanime valikul. Kui lapsel tekib

õiguslik seos isaga, on tal õigus kanda isa perekonnanime. Kui lapsel kaob õiguslik seos isaga,

saab ta kanda vaid ema perekonnanime. Kohus võib põlvnemise tuvastamisel või

vaidlustamisel kaaluda, kas lapse huvides on talle teise perekonnanime andmine või siiski

kantava perekonnanime jätmine. Tähele tuleb siin panna ka asjaolu, et isadust omaks võtta,

põlvnemist tuvastada ja vaidlustada saab ka täisealise isiku suhtes. Sõna „laps“ tuleb selles

paragrahvis mõista kui põlvnemise suhte poolt, ühe isiku (lapse) põlvnemist teisest isikust

(isast), juhindudes PKS 7. peatükist.

Võrreldes NS-ga on eelnõuga täpsustatud, millised on perekonnanime valikud, kui laps saab

või kaotab õigusliku seose isaga, st lähtutakse sünni registreerimisel perekonnanime andmise

reeglitest.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse isikunime andmine lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks

tunnistamisel. Lapsendamise ja selle kehtetuks tunnistamise otsustab kohus (PKS 11. peatükk),

kes samas menetluses saab otsustada ka lapsele uue isikunime andmise. Peresisese

lapsendamise korral (üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest lapsendab teise abikaasa

või registreeritud elukaaslase lapse) on võimalus anda lapsele teise vanema perekonnanimi, aga

on ka võimalus anda uus eesnimi, nii saab lapsendaja kui vanema õigustesse astuja realiseerida

võimaluse kaasa rääkida lapsele antava eesnime valimisel. Perevälisel lapsendamisel

(lapsendatakse laps, kes ei ole kummagi vanemaga bioloogiliselt ega juriidiliselt seotud) saab

anda lapsele isikunime samamoodi, kui antakse isikunimi lapse sünni registreerimisel. Kohtul

on võimalus kaaluda, kas eesnime muutmine on lapse huvides ning vajadusel uus eesnimi

andmata jätta, kui näiteks laps on oma eesnimega harjunud. Peresisesel lapsendamisel ei pea

lapse perekonnanime muutma, kui laps jääb kandma vähemalt ühe vanema perekonnanime.

Perevälisel lapsendamisel tuleb lapse perekonnanime muuta, sest lapsendaja on võrdne

bioloogilise vanemaga ning laps saab kanda vaid vanemaga sama perekonnanime.

Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel kaob lapsel õiguslik seos lapsendajatega, seega kaob ka

õigus kanda nende perekonnanime. Kohus saab lapsendamise kehtetuks tunnistamisel anda

lapsele lapsendamise eel kantud isikunime. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine on erakordne

meede, kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja

avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta (PKS § 166). Kui on alus lapsendamise

kehtetuks tunnistamiseks, võib eeldada, et lapse huvides on taastada endine olukord, samuti

30

anda tagasi endine isikunimi.

Võrreldes NS-ga sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta.

Eelnõu 3. peatükk (§-id 12 kuni 16) reguleerivad perekonnanime vahetamist.

Eelnõu § 12 sätestab, et isikunime vahetamine on:

1) abikaasa perekonnanime võtmine või sellest loobumine abielu sõlmimisel, lahutamisel või

kehtetuks tunnistamisel;

2) registreeritud elukaaslase perekonnanime võtmine või sellest loobumine kooselulepingu

sõlmimisel, lõpetamisel ja kehtetuks tunnistamisel;

3) uue eesnime ja soole vastava lõpuga perekonnanime võtmine sooandmete muutmisel.

Isikunime vahetamise täpsemaid reegleid on selgitatud järgnevates paragrahvides.

Eelnõu § 13 reguleerib perekonnanime vahetamist abielu või kooselulepingu sõlmimisel.

Abikaasade ühise perekonnanime kandmine on eesti nimetraditsiooni osa, luues loodavale

perele mõttelise raamistiku. Samas valivad paljud abielu sõlmimisel võimaluse jääda kandma

oma perekonnanime – ka see on võimalik ja osa traditsioonist. Eelnõuga antakse abiellujatega

võrdväärse võimaluse perekonnanime vahetamiseks ka kooselulepingu sõlmijatele. Nime

vahetamine on abiellujate ja kooselulepingu sõlmijatel valik, mis sõltub nende tahtest ja soovist,

kuid eelnõu annab reeglid, millest perekonnanime vahetamisel lähtuda.

Abielu või kooselulepingu sõlmimisel saab perekonnanime vahetada ainult üks partneritest.

Piirangu eesmärk on õigusselgus ning perekonnanime kaudu perekonnaga seotuse näitamine.

Piirang aitab vältida ka kahest nimest koosnevate perekonnanimede põhjendamatut levikut –

kui anda mõlemale abikaasale võimalus kanda kahest nimest koosnevat perekonnanime, siis

sellest abielust sündinud lapsed saaksid samuti kahest nimest koosneva perekonnanime.

Traditsiooniliselt väljendab kahest nimest koosnev perekonnanimi abielusuhet, laste puhul

oleks see eksitav.

Kui abielu või kooselulepingu sõlmimisel otsustatakse perekonnanime vahetada, on selleks

eelnõu § 13 lõike 1 järgi kolm võimalust:

1) üks abikaasadest või registreeritud elukaaslasest säilitab olemasoleva perekonnanime ja teine

võtab abikaasa või registreeritud elukaaslasest perekonnanime, mille tulemusel hakatakse

kandma ühist nime (eelnõu § 13 lõige 1 punkt 1);

2) üks abikaasadest või registreeritud elukaaslasest lisab oma perekonnanime järele

sidekriipsuga abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, mille tulemusel on

abikaasadel või registreeritud elukaaslastel erinevad nimekonnanimed, mida seob kokku ühe

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi (eelnõu § 13 lõige 1 punkt 2);

3) ühel abikaasadest on lubatud vahetada oma sidekriipsuga ühendatud varasema abieluga või

kooselulepingu sõlmimisega saadud perekonnanime osa abikaasa või kooselupartneri

üheosalise perekonnanime vastu (eelnõu § 13 lõige 1 punkt 3). Nt perekonnanime kandev

abielluja Kivi-Kask vahetab eelmiselt abikaasalt saadud perekonnanime Kask uue abikaasa

perekonnanime Kuusk vastu. Uus nimi oleks Kivi-Kuusk.

Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab piirangu, mille järgi topeltperekonnanime põhjendamatu leviku

piiramiseks ei lubata ühiseks perekonnanimeks võtta ühe abielluja või kooselulepingu sõlmija

kahest nimest koosnevat perekonnanime, mis on saadud varasema abieluga või

kooselulepinguga. Topeltperekonnanimi näitab seost kahe perekonna vahel, mis luuakse abielu

või kooselulepingu sõlmimisega. Kui topeltperekonnanime kandev isik sõlmib järgmise abielu

või kooselulepingu, siis võib ta ise sellist nime kandma jääda (puudub kohustus, et

31

topeltperekonnanimi näitaks kehtivat abielu või kooselulepingut), kuid selle edasiandmine

uuele abikaasale või registreeritud elukaaslasele ei ole põhjendatud, kuna uuel partneril puudub

seos selle perekonnaga, kust liidetud nimi pärineb. Kui kooselulepingu sõlmimisel lisab üks

registreeritud elukaaslastest oma perekonnanimele teise registreeritud elukaaslase

perekonnanime, siis juhul, kui samad isikud sõlmivad omavahel abielu, ei saa üht

perekonnanime kandev registreeritud elukaaslane vahetada oma perekonnanime teise,

topeltperekonnanime kandva elukaaslase perekonnanime vastu, mille tulemusel kannaksid nad

mõlemad samasugust topeltperekonnanime. Kuna üldreegel ütleb, et kahest nimest koosnevat

perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest, siis läbi

mitme suhte sellest piirangust möödamineku võimaldamine ei ole põhjendatud, seades isikud

ebavõrdsesse olukorda.

Eelnõu § 13 lõige 3 lubab abielu või kooselulepingu sõlmimisel nime vahetamisel teha erandi,

kui isik soovib perekonnanime, mis vastab tema või tema abikaasa või registreeritud

elukaaslase kodakondsusriigi õigusele. Näiteks võib Brasiilias, kus tavapäraselt on igal isikul

neli perekonnanime, abielu sõlmimisel kumbki abikaasadest kombineerida oma perekonnanime

abikaasa perekonnanimega. Lähtutakse just kodakondsusest, sest abikaasal või registreeritud

elukaaslasel tuleb Eestis sõlmitud abielu või kooselulepingu andmed viia oma kodakondsusriiki

ning nime vahetamise korral taotleda seal uus isikut tõendav dokument. Et see oleks takistusteta

võimalik, tuleb arvestada tema kodakondsusriigi õigust. Samuti võimaldatakse erandit

rakendada ka Eesti kodanikul juhul, kui tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on seos

muukeelse nimetraditsiooniga ning ta soovib võtta oma abikaasa nimetraditsioonidele vastavat

perekonnanime.

Eelnõu § 14 reguleerib nime vahetamist, kui abielu lahutatakse või kooselu lõpetatakse.

Isik, kes vahetas abielu või kooselulepingu sõlmimisel või kestel perekonnanime nii, et kannab

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime või tema nime sisaldavat

topeltperekonnanime, võib abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel perekonnanime

vahetada varem kantud perekonnanimega.

Nime saab vahetada nii perekonnaseisuasutuses kui ka kohtus abielu lahutades. Valik sõltub

ainult sellest abikaasast, kellel on õigus perekonnanime vahetada, perekonnanime vahetamine

ei vaja teise abikaasa nõusolekut.

Abielu või kooselulepingu lõpetamisel ei pea perekonnanime vahetama, võimalik on jääda

kandma senist perekonnanime. Isik, kes kannab oma nimele liidetuna abikaasa või

registreeritud elukaaslase perekonnanime, ei saa seda järgmist abielu või kooselulepingu

sõlmides edasi anda.

Võrreldes NS-ga saab eelnõuga õiguse abielu lahutamisel või kooselulepingu lõpetamisel

vahetada perekonnanime ka see abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes sai ühise

perekonnanime või kelle nimele liideti abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi

nimemuutmise (uue isikunime andmise) menetluses abielu või kooselu kestel. Samuti asendub

NS-is kasutatud termin „taastamine“ terminiga „vahetamine“. Samuti ei piirata eelnõuga endise

nime valikuid enne esimest abielu või lahutatava abielu sõlmimisel kantud perekonnanimega,

tagasi saab võtta mistahes perekonnanime, mida isik on varem kandnud. Sama reegel kehtib ka

registreeritud elukaaslasele.

Eelnõu §-ga 15 sätestatakse kohtu võimalus abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel

vahetada isiku kantav perekonnanime kehtetuks tunnistatava abielu või registreeritud kooselu

sõlmimisel kantud perekonnanimega. PKS lubab abielu kehtetuks tunnistada ning kehtetuks

32

tunnistatud abielu on tühine algusest peale, seda abielu ei ole olemas olnud. Kui sellist abielu

sõlmides on üks abikaasadest vahetanud perekonnanime, saab kohus otsustada, kas isik jääb

abielu või kooselulepingu sõlmimisel saadud perekonnanimega või hakkab kandma abielu või

kooselulepingu sõlmimisel kantud perekonnanime. Sama põhimõte kehtib ka kooselulepingu

kehtetuks tunnistamisel.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga laiendatud kohtu pädevust, varem ei olnud võimalik valida

abieluga või kooselulepinguga saadud perekonnanime jätmist ning kohus sai vaid tagasi anda

abielu või kooselulepingu sõlmimisel kantud perekonnanime.

Eelnõu §-s 16 on sätestatud inimesele soo andmete muutmisel isikunime vahetamine. Soolisel

üleminekul saab isik PKTS-i alusel taotleda sooandmete muutmist RR-is. Samas menetluses on

isikul võimalik vahetada kantav eesnimi soole vastava eesnimega ning jätta kantavalt

perekonnanimelt ära või liita sellele soole vastav tunnus (näiteks Ivanov asemel Ivanova).

Eelnõu § 16 lõige 2 näeb ette, et kui isik loobub sooandmete muutmisest ja taotleb sooandmete

muutmisele eelnenud sooandmete taastamist RR-is, saab ta vahetada kantava eesnime

sooandmete muutmise eel viimati kantud eesnimega ning jätta kantavalt perekonnanimelt ära

või liita sellele soole vastava tunnuse. Kui isiku perekonnanimi ei ole sooandmete muutmisest

alates mõne nimetoiminguga muutunud, saab ta sooandmete taastamisel tagasi sooandmete

muutmise eel viimati kantud perekonnanime, kui aga perekonnanimi on nimetoiminguga

muutunud, saab ta sootunnuse osas korrastada kantavat perekonnanime (näiteks Oleg Ivanov

saab sooandmete muutmisel uue isikunime Olga Ivanova, sõlmib kooselulepingu ning saab

perekonnanime Pavlova, taastab algse soo ning saab isikunime Oleg Pavlov). Kui isik soovib

sooandmete muutmisel muud perekonnanime või sooandmete taastamisel muud isikunime, siis

ei saa seda teha isikunime vahetamise reeglite alusel, vaid isikul tuleb esitada nimemuutmise

avaldus 4. peatükis sätestatud alusel.

Võrreldes NS-iga on eelnõuga lisatud sooandmete taastamisel isikunime vahetamise sätted.

Välja on jäetud alaealist ja eestkostetavat puudutav, sätted on rakendatavad ilma sihtrühma-

sisese täpsustuseta. Alaealise puhul lähtutakse lapse huvidest ning sooandmete muutmiseks on

vajalik hooldusõiguslike vanemate ühine taotlus. Piiratud teovõimega täisealist esindab

mistahes menetlustes kohtu määratud eestkostja, kui eestkoste seadmise määrusest ei tulene

teisiti.

Eelnõu 4. peatükk reguleerib isikunime muutmist.

Eelnõu § 17 avab isikunime muutmise sisu, mis on isiku soovil isikunime asendamine uue

isikunimega. Isikunime muutmisel loobub isik kantavast isikunimest ning valib uue eesnime

või perekonnanime või mõlemad. Isikunime muutmisega antakse isikule võimalus luua uus

identiteet, kanda muud nime, kui kantav nimi isikule teatud põhjustel ei ole enam vastuvõetav.

Isikunime muutmise üldine eesmärk ongi mõjuval põhjusel kanda muud nime. NS-is

kasutatakse sõnastust „uue isikunime andmine isiku soovil“. Tavakasutuses osutus see termin

liiga keeruliseks ning tekitas segadust, uue nime andmist taotlevad isikud ja menetlevad

ametnikud kasutavad kõnekeelsemat väljendit „nime muutmine“. Sama väljendit on kasutatud

teabetekstides. Seega saab öelda, et mõiste „isikunime muutmine“ on üheselt arusaadav ning

selle kasutamine asjakohane.

Eelnõu § 17 lõige 2 nimetab asutused, kellel on isikunime muutmise pädevus: Siseministeerium

ja KOV, kuhu kuulub haldusüksusena Jõhvi vald, Pärnu linn, Tallinna linn ja Tartu linn. Seega

on nimemuutmise pädevusega asutused lisaks Siseministeeriumile Jõhvi Vallavalitsus, Pärnu

Linnavalitsus, Tallinna Perekonnaseisuamet ja Tartu Linnavalitsus.

33

Eelnõu § 17 lõikega 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile isikunime

muutmise korra ja täpsemate tingimuste kehtestamiseks.

Eelnõu § 17 lõikega 4 reguleeritakse KOV-le riiklike ülesannete täitmisega seotud kulude

hüvitamine. Kuna nime muutmine on ülesanne, mille KOV-ilt tellib riik, on lõikes 2 sätestatud

KOV-ile riikliku ülesande täitmise eest riigieelarves ette nähtud kulude hüvitamine.

Nimega seotud ülesandeid loetakse KOV-i täidetavaks riiklikuks ülesanneteks, sest KOV täidab

riigi ülesandeid, riigi poolt ette nähtud tingimustel ning KOV-i enda kaalutlusruum nende

ülesannete täitmisel on väike. Ülesande täitmine on riigi poolt reguleeritud nii põhjalikult, et

KOV-il ei jää selle täitmise viisi ja laadi osas mingit otsustusõigust. Riik näeb ette tingimused,

mida KOV täpselt tegema peab ning kuidas, et oleks tagatud nimemuutmisega seotud

ülesannete lahendamine terves riigis ühtmoodi.

KOV-ile antud nimemuutmise kui riigi ülesande täitmiseks panemine on avalikku huvi silmas

pidades otstarbekas, sest nii tagatakse riigi ülesannete täitmine kõikjal riigi territooriumil

kohalikust olukorrast hästi informeeritud valla- ja linnaametnike poolt, mis tagab

subsidiaarsuspõhimõtte järgimise.

Nimemuutmisega seonduv ei ole KOV-i omavalitsuslik ülesanne, sest omavalitsusliku ülesande

puhul peab olema näha kohalik päritolu („kohalik juur“) või spetsiifiline seos vastava kohaga

ning kohalik kogukond peab suutma neid omal vastutusel ja iseseisvalt täita, kuid

nimemuutmisega seonduva puhul ei ole nn kohalikku juurt ning seost konkreetse spetsiifilise

kohaga. Ülesande olemus ei vasta sisuliselt KOV-i olemusele, vaid see peab olema haaratud

riigi kompetentsi. Olemuslikult on tegemist küsimusega, mis üleriigiliselt tuleb lahendada

ühtemoodi, st ülesande ulatus väljub KOV-i territooriumilt, kuuludes riigi kompetentsi.

Kui riik annaks nimemuutmisega seonduva otsustamise vaid KOV-i pädevusse st KOV-il oleks

ainupädevus küsimusi lahendada, siis see võiks viia Eesti eri paikkondades elavate inimeste

erineva kohtlemiseni. Riikliku ülesande KOV-ile andmisega saab riik tagada kõigile Eesti

elanikele võrdse kohtlemise nimemuutmise üle otsustamisel.

KOV-i poolt nimemuutmise küsimuste lahendamist rahastatakse riigieelarvest. Seda loetakse

ka NS-iga riiklikuks ülesandeks, mis on antud KOV-ile täitmiseks. Sama põhimõte on ka

eelnõus, mille kohaselt loetakse seda ülesannet KOV-ile pandud riiklikuks ülesandeks, mille

kulud kaetakse KOV-ile ka edaspidi riigieelarvest.

Eelnõu §-s 18 määratletakse isikunime muutmiseks õigust omavad isikud. Isikunime muutmise

õigus on:

 Eesti kodanikul;

 Eesti elamisloa või elamisõigusega isikul, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kes asus

Eestisse elama enne 1. juulit 1990. aastal ega ole pärast nimetatud kuupäeva lahkunud

elama mõnda teise riiki, ja tema järeltulijal, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on

antud Eestis elamisluba või elamisõigus (edaspidi Eesti määratlemata kodakondsusega

isik) ;

 Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja;

 välisriigi kodanikul eelnõu §-s 30 sätestatud juhtudel.

Eelnõuga on õigustatud isikute ringi lisatud Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja.

Üldreeglina ei tohi Eesti riik muuta ära isiku nime, mille talle on andnud kodakondsusriik.

Nimed mängivad olulist rolli inimeste identifitseerimisel. Välisriigi kodaniku isikunime

34

muutmisel võib nime muutunud inimene sattuda olukorda, kus kodakondsusriik ei tunnusta

Eestis nimemuutmise teel saadud uut nime. Kui isik on erinevates riikides dokumenteeritud

erinevate nimedega, tekib tal mitu identiteeti ning selline olukord on vastuolud

identiteedihalduses sätestatud põhimõtetega. Eesti elamisloaga rahvusvahelise kaitse saaja võib

olla isik, kellel on Eestiga tugev side ning kes tõenäoliselt ei saa kunagi tagasi pöörduda oma

kodakondsusriiki. Ka võib sellise staatusega isikul olla väga kaalukad põhjused nime muutmist

taotleda. Kui pagulase staatus on antud tagakiusamise kartuse tõttu, võib nime muutmine aidata

tagada isiku julgeoleku. Pagulase staatuse andmist reguleerib välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seadus. Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi,

usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib

väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning

kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Seega pagulase staatusega isik

ei pöördu tõenäoliselt kunagi tagasi oma kodakondsusriiki ning nime erinevusest ei saa tekkida

kunagi probleeme. Pagulase staatuse saanud isik on olukorras, kus kodakondsusjärgne riik ei

suuda või ei taha teda kaitsta. Seega ei ole isik enam oma kodakondsusriigi kaitse all.

Lisaks on õigustatud isikute ringi lisandanud välisriigi kodanik, kellel on õigus nime muuta

eelnõu §-s 30 sätestatud juhtudel. Tegemist on eelnõuga loodava uue võimalusega, NS-i

kohaselt ei saanud välisriigi kodanikul isikunime muuta. Välisriigi kodanik saab piiratud

õigused nimemuutmiseks – õigus tekib vaid olukordades, kus isiku kodakondsusriik ei tunnusta

Eestis perekonnasündmusega antud eesnime või perekonnanime. Välisriigi kodanikele piiratud

juhtudel nimemuutmise õiguse andmine on tingitud reaalsetest olukordadest, näiteks ei tunnusta

isiku kodakondsusriik Eestis abieluga vahetatud perekonnanime, samas abielukanne ja nime

vahetamine on tehtud Eesti õiguse järgi ning kande parandamiseks ei ole alust (tegemist ei ole

vea või eksimusega). Sellised olukorrad on põhimõtteliselt ärahoitavad, välisriigi kodanik

peaks Eestis perekonnasündmusega nime vahetamisel, sünni registreerimisel nime andmisel ise

välja selgitama, kas tema kodakondsusriik tunnustab saadud nime. Kui isik on jätnud

hoolsuskohustuse täitmata, on tal võimalik taotleda nime muutmist, kuid tal tuleb tõendada, et

tema kodakondsusriigis saadud nime ei tunnustata (näiteks talle ei väljastata selle nimega isikut

tõendavat dokumenti) ning avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Eelnõu § 18 lõikega 2 on uue põhimõttena nimemuutmise õigust piiratud inimestel, kes on süüdi

mõistetud teatud KarS sätete alusel. Eelnõu lõige 2 näeb ette, et kui isik on mõistetud KarS §-s

89–93, 95–114, 1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, § 141 lõikes 1, lõikes 2 punktides

2–7 lõikes 21–4, § 142 lõikes 1 ja lõige 2 punktis 2, § 143 lõikes 2 punktis 2, § 1432 lõigetes 2–

4, 175–179, 184, 185, 187 199, 201, 209–213 ja 217 lg 2, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–

405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest, ei saa ta isikunime muuta seni,

kuni karistusandmed karistusregistrist kustutatud ei ole. Loetelu KarRS § 28 nimetatud

karistustest, millele kandjale kohaldub nimemuutmise piirang, on kirja pandud eelnõu

koostamise seisuga ning see võib ajas muutuda.

Eelnõu § 18 lõikes 2 loetletud KarS sätete alusel kehtestatud piirang isikunime muuta kehtib

kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist. KarRS-s esitatud loetletud

süüteokoosseisude korral jäävad isikute nimed kohtulahendites avalikuks (süüdimõistetu

isikunimi ei ole varjatud tema isikunime initsiaalidega), sh ka karistusandmete kustumisel. Kui

neil inimestel oleks õigus nime muuta, ei oleks võimalik täita karistusregistri seaduses

sätestatud nimede avalikustamise eesmärki.

Piirangu kehtestamine on vajalik avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes (KarRS

§-s 28 loetletud kuriteod) või varavastastes kuritegudes (KarS §-s 199, 201, 209–213, 217 lõige

2) süüdimõistetud inimesi.

35

Võimaldades kuriteos süüdimõistetud inimestel muuta isikunime, on neil võimalik uue

isikunime saamisega varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid karistuse kehtimise

ajal. Samuti võib nime vahetamine soodustada uute samaliigiliste kuritegude toime panemist

tulevikus (näiteks sarikelmid). Ka praegu saab isikukoodi alusel kontrollida isiku karistatuse

andmeid karistusregistrist, kuid tegemist on tasulise teenusega. Samuti peab selleks teadma

inimese isikukoodi. Kuigi karistusregistri andmete kohta võivad huvitatud isikud päringuid

teha, on praktikas levinud eelkõige internetiotsingute tegemine info saamiseks, kasutades

selleks inimese nime. Avalikkuse huvi alla langenud kohtuprotsesse ja selle tulemust kajastavad

tihti veebiväljaanded, kus on kirjas ka süüteo toime pannud inimese nimi, mistõttu leiab

internetiotsingu teel, kasutades inimese isikunime otsingu alusena, viited tema toimepandud

süüteole.

Nime muutmise piirang eelnõu § 18 lõikes 2 loetletud süüteo toimepanemisel ei ole eluaegne.

Eelnõu § 18 lõikes 2 loetletud süüteo toime pannud inimene saab oma nime muuta pärast seda,

kui tema karistusandmed sättes nimetatud süüteo eest on karistusregistrist kustutatud. Samas

on süüdimõistetud inimestel võimalik vahetada perekonnanime abielu või kooselulepingu

sõlmimisel, st piirang nime kehtib üksnes nimemuutmise menetluses, mitte

perekonnaseisutoimingutes.

Eelnõu § 18 lõige 3 näeb ette, et juhul kui isik on süüdi mõistetud KarS § 141 lõike 2 punktis

1, § 1411 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2

punktis 1, § 1432 lõikes 1, §-s 144–146 sätestatud süüteo toimepanemise eest ei saa ta isikunime

muuta. Kehtestatud piirang kehtib käesolevas lõikes nimetatud süütegude puhul ka

karistusregistrist andmete kustutamisel. Piirangu eesmärgiks on vältida olukorda, kus alaealise

suhtes toimepandus seksuaalse enesemääramise vastases seksuaalkuriteos süüdimõistetud isik

saaks nime muutmisega varjata oma identiteeti ja varasemat kuritegelikku tausta, kahjustades

sellega avalikku usaldust ning tekitades reaalse ohu teistele isikutele. Võimalus muuta nime

pärast karistusandmete kustumist võimaldaks teo toimepanijal jätkata samalaadseid tegusid uue

identiteedi all, raskendades potentsiaalsete kannatanute võimalust isikut tuvastada. Lisaks

kaitseb säte ka alaealiste laste, kui ühiskonna ühe kõige haavatama grupi, elu ja tervist, kuna

sätted, mis ei luba süüdimõistetud isikul nime tema eluajal muuta puudutavad alaealise suhtes

toimepandud seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid.

Tähtajatu nimemuutmise keelu sätestamine on vajalik, et tagada avaliku turvalisuse

maksimaalne kaitse. Lisaks võimaldab tähtajatu keeld kõrvaldada võimalused identiteedi

manipuleerimiseks. Seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod on oma olemuselt eriti

rasked ja traumeerivad, mistõttu nendega seotud kurjategijad kujutavad pikaajalist ohtu

ohvritele ja kogukonnale. Piirang aitab seksuaalkuriteo ohvril taastuda ja hoida turvatunnet.

Võimalus võtta uus nimi aitab teo toimepanijal kasutada anonüümsust uute kuritegude

toimepanemiseks. Laste puhul on risk eriti suur, sest kõige haavatama ühiskonnagrupina ei saa

end ise võimalik kurjategijate eest kaitsta.

Eelnõu § 18 lõige 4 näeb ette, et eelnõu lõigetes 2 ja 3 kehtestatud piirang ei kohaldu isikutele,

kes on süüteo toime pannud alaealisena. Piirang ei kohaldu alaealistele, sest alaealised on

erigrupp, kes nõuavad oma haavatavuse tõttu kriminaalõiguse valdkonnas tavalisest kõrgemat

kaitset.

Eelnõu § 18 lõikega 5 nähakse ette, et eelnõu § 18 lõikes 2 loetletud karistatuse andmeid

kontrollitakse karistusregistrist. Eelnõu § 18 lõikes 3 nimetatud karistatuse andmete

kontrollimiseks tehakse päring lisaks karistusregistrile ka selle arhiivile, kuna eelnõu § 18

lõikes 3 sätestatud piirang on tähtajatu, mistõttu võib olla vajadus kontrollida ka neid karistatuse

andmeid, mis on kantud arhiivi. Päringu tegemisel töödeldakse nime muuta sooviva isiku

36

isikukoodi ja kriminaalkorras karistamise andmeid eelnõu § 18 lõikes 2 ja lõikes 3 nimetatud

KaRSi sätete alusel.

Eelnõu § 18 lõikega 6 sätestatakse, et juhul, kui avalduse esitab selleks mitte õigustatud isik,

jäetakse tema avaldus läbi vaatamata.

Eelnõu §-s 19 reguleerib isikunime muutmise avalduse esitamist. Eelnõu § 19 lõikes 1

nimetatakse viisid, kuidas saab isikunime muutmise avaldust esitada. Isik saab avalduse esitada

kas turvalises veebikeskkonnas või isiklikult ja kirjalikult pädevas KOV-is, milleks on: Jõhvi

Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Tallinna Perekonnaseisuamet ja Tartu Linnavalitsus.

Nimetatud asutuste pädevuses on nimemuutmine olnud ka NS-i kohaselt.

Nimemuutmise menetlus algab avalduse esitamisest, üldjoonetes lähtutakse HMS §-st 14.

Avalduse vastuvõtmisel on oluline isikusamasuse tuvastamine, seda on võimalik teha

elektrooniliste vahenditega turvalises veebikeskkonnas taotlust menetledes või avaldajaga

vahetult suheldes ning vajalikke tõendusmaterjale kasutades. Turvalise veebikeskkonna kaudu

avalduse esitamiseks on vajalik elektrooniline tuvastusvahend (ID-kaart, Smart-ID, mobiil-ID).

Eestis viibib taotleja saab esitada taotluse menetlevas asutuses kohapeal, kui ta ei soovi või ei

saa kasutada turvalist veebikeskkonda.

Avalduse esitamisel turvalises veebikeskkonnas kontrollitakse vajalikke andmeid automaatselt,

mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on võimalik, ja teisalt

vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. Automaatselt saab kontrollida avalduse

esitaja õigust nime muuta, st kontrollida vanust, teovõimet ja kodakondsust. Samuti saab

kontrollida, kas RR-i andmed toetavad avalduse esitaja soovi, näiteks isik soovib kanda

vanavanema perekonnanime ning RR-is on olemas põlvnemise seos ja soovitud nime

kasutamine.

Enne nime muutmise avalduse kinnitamist turvalises veebikeskkonnas teavitatakse avalduse

esitajat, et menetlus võib lõppeda automaatotsuse ja -kandega. See annab võimaluse avalduse

turvalises veebikeskkonnas esitamisest loobuda ja esitada avaldus pädevas KOV-is kohapeal.

Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab täiendavad võimalused isikunime muutmise avalduse esitamiseks.

Eelnõu § 19 lõige 2 punkt 1 alusel saab välisriigis viibija elektroonilise tuvastusvahendi

puudumisel esitada taotluse Eesti välisesinduses, taotlus vormistatakse kirjalikult,

konsulaarametnik teeb taotlusele märke, et on taotleja isikusamasuse tuvastanud ning kinnitab,

et taotlusel on taotleja allkiri. Avaldaja valib, millisele menetlevale asutusele avaldus esitatakse,

avalduse saadab edasi välisesindus. Eelnõu § 19 lõige 2 punkt 2 alusel saab avalduse välisriigis

esitada, kui avaldaja isikusamasuse on kontrollinud ja tema isiklikult ja kirjalikult esitatava

avalduse allkirjaõigsuse on kinnitanud välisriigi notar. Eelnõu § 19 lõige 2 punkt 3 alusel saab

kinnipidamisasutuses viibiv isik esitada kirjalikult vormistatud taotluse, vangla direktor teeb

taotlusele märke, et on taotleja isikusamasuse tuvastanud ning kinnitab, et taotlusel on taotleja

allkiri. Taotleja valib, millisele menetlevale asutusele taotlus esitatakse, taotluse saab saata

menetlevale asutusele posti teel või kasutades esindajat.

Eelnõu § 19 lõike 3 nähakse ette juhud, millal turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamine

ei ole võimalik. Eelnõu § 19 lõige 1 punkt 1 näeb ette, et turvalises veebikeskkonnas ei saa

esitada taotlust eestkostetava nime muutmiseks, kuna nendes menetlustes on vajalik välja

selgitada eestkostetava arvamus. Seetõttu tuleb menetluses koguda täiendavaid tõendeid,

sealhulgas selgitada eestkostetava enda arvamus, kui isiku seisund seda võimaldab. Piirang on

vajalik, et kokku hoida menetlusele kuluvat ressurssi. Taotleja saab taotluse esitamiseks varem

valmistuda, leppida ametnikuga kokku, kuidas ja millal toimub eestkostetava arvamuse

37

väljaselgitamine. Piirang puudutab väikest osa nimemuutmise taotlusest, seega on piirang

proportsionaalne, samas ei välista see nimemuutmise õiguse realiseerimist.

Eelnõu § 19 lõige 3 punkt 2 näeb ette, et turvalises veebikeskkonnas ei saa avaldust esitada ka

alaealise nimemuutmiseks, kui alaealine, kelle nime soovitakse muuta, saab täisealiseks vähem

kui 60 päeva pärast. Piirang on kehtestatud menetluseks kuluva aja tõttu, kuna teisel

hooldusõiguslikul vanemal on 30 päeva aega turvalises veebikeskkonnas nõusoleku andmiseks,

lisaks peab ametnik leidma sobiva aja alaealisega vestlemiseks ja tema arvamuse

väljaselgitamiseks. Piiranguga välditakse olukorda, kus alaealine võib saada täisealiseks enne,

kui menetlus jõuab lõpuni. Täisealise isiku nime saab muuta üksnes tema enda avalduse alusel,

mitte tema vanema avalduse alusel.

Lisaks näeb eelnõu § 19 lõige 3 punkt 3 ette, et avaldust ei saa esitada Eestis rahvusvahelise

kaitse saajad ja välisriigi kodanikud, kellele on õigus isikunime muuta väga erandlikel juhtudel

(vt eelnõu §-s 18 sätestatud selgitusi).

Eelnõu § 19 lõikega 4 nähakse ette, et alaealise isiku isikunime muutmise avalduse esitab tema

hooldusõiguslik vanem või eestkostja. Piiratud teovõimega täisealise isikunime muutmise

avalduse esitab tema eestkostja. Kui soovitakse muuta alaealise nime, märgitakse avaldusel

tema andmed, samuti avalduse esitaja – hooldusõigusliku vanema nimi, isikukood ja kontakt

andmed. Kui alaealisel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, on vaja teise vanema nõusolekut

alaealise nime muutmiseks. Siin lähtutakse PKS §-st 120, mille kohaselt ühist hooldusõigust

omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Eelnõu § 19 lõikega 5 nähakse ette, et piiratud teovõimega täisealise isiku nimemuutmiseks ei

saa avaldust esitada välisriigi notari juures. Selles menetluses on vajalik välja selgitada piiratud

teovõimega isiku arvamus ning kuna välisriigi notarile sellist kohustust panna ei saa, peab isiku

arvamuse välja selgitama ikkagi pädev KOV, seega on otstarbekas ka juba avaldus esitada

pädevas KOV-is kohapeal.

Eelnõu § 19 lõikega 6 nähakse ette viisid alaealise nime muutmisel teise hooldusõigusliku

vanema nõusoleku andmiseks. Välisriigis või kinnipidamisasutuses viibiv vanem saab

nõusoleku anda samal viisil taotluse esitamisega. Lisaks saab välisriigis olev vanem edastada

nõusoleku posti teel, kui nõusoleku andja isiku on tuvastatud ja tema allkirja õigsuse kinnitanud

välisriigi notar. Olenevalt välisriigist peab dokument olema legaliseeritud või apostilliga

kinnitatud, kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

Eelnõu §-ga 20 sätestatakse isikunime muutmise avalduse andmekoosseis.

Lõikega 1 sätestatakse, milline teave peab avalduses olema. Nimemuutmise avalduse olulisim

osa on uus soovitud isikunimi ning seaduses märgitud juhtudel nimemuutmise põhjus (eelnõu

§ 24 lõige 3, § 26 lõige 2, § 29 lõige 1). Teatud juhtudel tuleb uue eesnime taotlejal selgitada

oma nimevalikut (eelnõu § 24 lõige 2). Piiratud teovõimega isiku nimemuutmisel on avaldajaks

isik ise, kuid tema eest allkirjastab taotluse tema eestkostja. Avalduses märgitakse eestkostja

nimi, isikukood ja kontaktandmed, samuti kui muudetakse alaealise lapse nime tuleb avaldusel

esitada ka teise hooldusõigusliku vanema andmed. Avaldusele lisatakse avaldaja

kontaktandmed, mis annab menetlejale võimaluse avalduse kohta täpsustuste küsimuste

esitamiseks, selgitust jagamiseks jm. Avaldaja, kes ei kasuta e-posti, saab avaldusele märkida

postiaadressi.

Eelnõu § 20 lõikega 2 sätestatakse, millised andmed peavad avalduses olema selle isiku kohta,

kelle nime muuta soovitakse. Avalduse andmekoosseis kehtestatakse eristamata, kas avalduse

38

esitaja soovib muuta enda või oma alaealise lapse nime, seega vajalik on sätestada eraldi

andmekoosseis selle isiku kohta, kelle nime muuta soovitakse.

Piiratud teovõimega isiku arvamuse väljaselgitamine on nimemuutmise menetluse oluline osa.

Eelnõu § 20 lõige 3 rakendub olukordades, kus piiratud teovõimega isiku isikunime muutmise

taotlus esitatakse Eesti välisesinduses, sel juhul määratakse ära, kelle kohustus on välja

selgitada piiratud teovõimega isiku arvamus. Kui Eesti välisesinduse konsulaarametnik võtab

tavaolukorras vastu vaid taotluse ja edastab selle menetlevale asutusele, siis juhtudel, kui

piiratud teovõimega isik asub koos hooldusõigusliku vanema või eestkostjaga samas välisriigis,

langeb konsulaarametnikule ka kohustus isiku arvamuse väljaselgitamiseks. Sellise erisuse

loomine ja konsulaarametniku pädevuse laiendamise on vajalik, et piiratud teovõimega isiku

õigused oleks igal juhul kaitstud.

Eelnõu § 20 lõikega 4 selgitatakse, millal on avaldusel rahvuse, emakeele, kõrgeim omandatud

haridustaseme esitamine kohustuslik ning haridustaseme andmed tuleb esitada 11-aastase ja

vanema alaealise kohta. Nõude eesmärk on hoida RR-i andmed aja- ja asjakohased.

Eelnõu §-s 21 määratletakse otsustuspädevus isikunime muutmisel. Eelnõu sätestab jagatud

pädevuse Siseministeeriumi ja KOV-is töötava perekonnaseisuametniku (edaspidi

perekonnaseisuametnik) vahel. Siseministeeriumis teeb otsuseid selleks vastavat pädevust

omav ametnik. HMS § 8 lõige 2 näeb ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes

tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud

teisiti. Sisepädevuse jaotamiseks antava volituse täpset vormi pole ega peagi olema kuskil

sätestatud. Volitatud organ peab suutma volitust tõendada, seetõttu on muidugi mõistlik

kasutada vaid kirjalikku volitamist. Kõige praktilisem on kehtestada volitus kindlate haldusakti

tüüpide suhtes asutuse käskkirjaga. Volitus võib olla antud ka asutusesiseses seadust

täpsustavas juhendis või teenistuja ametijuhendis.27

Eelnõu § 21 lõige 2 näeb ette, et perekonnaseisuametnik otsustab nimemuutmise juhul, kui

vajadus kaalutlusõiguse rakendamiseks puudub või see on selgepiiriline. Nii kuulub pädeva

KOV-i perekonnaseisuametniku pädevusse eesnime muutmine (eelnõu § 24), mille puhul tuleb

hinnata eesnime vastavust eelnõu nõuetele ning välja selgitada, kas soovitud eesnime andmisel

tekib isikunimi, mis on RR-i andmetel elava isiku perekonnanimi. Mõlemad kontrollid on

tehtavad RR-i andmete alusel.

Perekonnaseisuametnik otsustab nimemuutmise juhul, kui soovitud eesnime RR-i andmetel ei

kanna ükski isik (eelnõu § 24 lõige 2). Perekonnaseisuametnikul on kohustus välja selgitada,

kas soovitud eesnime andmine on võimalik, kas see vastab eesti õigekeelsusreeglitele,

võõrkeelsena on kasutusel teises riigis või on mugandatud eesti keelele sobivaks.

Perekonnaseisuametniku kaalutlusõigus piirdub nime hindamisega, käesoleva seaduse § 7

nõuetele vastavuse väljaselgitamisega.

Perekonnaseisuametnik otsustab nimemuutmise ka juhul, kui soovitud eesnimi ei vasta

taotlejale soole, kuid taotlejal on olemas mõjuv põhjus soovitud nime kandmiseks (eelnõu § 24

lõige 3).

Kui selgub, et soovitud eesnimi ei vasta seaduse nõuetele või soovitud eesnimega moodustuks

juba olemasolev isikunimi või soole mittevastava nime andmiseks ei ole mõjuvat põhjust, on

27 Haldusmenetluse käsiraamat, A.Aedmaa, E.Lopman, N.Parrest, I.Pilving, E.Vene, lk 53.

39

perekonnaseisuametnikul õigus jätta avaldus rahuldamata ja keelduda uue eesnime andmisest

(eelnõu § 25 punktid 1-3).

Perekonnaseisuametniku pädevusse kuulub perekonnanime muutmine, kui soovitud

perekonnanimega on olemas põlvnemise, abielu või registreeritud kooselu kaudu seos, mille

andmed on RR-s olemas (eelnõu § 26 lõige 1). Näiteks saab RR-s põlvnemise andmete alusel

anda perekonnanime, mida kandis taotleja vanavanaema või anda taotlejale abikaasa

perekonnanimi abielu andmete alusel. Sellises menetluses ei ole vajalik kaalutulusõigus,

otsustada saab RR-i andmete alusel. Kui eelnõu § 26 lõike 1 alusel perekonnanime andmisele

on kehtestatud piirang – lapsele ei saa anda vanema nimest erinevat nime (eelnõu § 27 lõige 1)

või soovitud nimi on vanas kirjaviisis (eelnõu § 27 lõige 2), on perekonnaseisuametnikul õigus

jätta avaldus rahuldamata ja uus perekonnanimi andmata (eelnõu § 28 lõige 1).

Perekonnaseisuametniku pädevusse kuulub ka välisriigi kodanikule eesnime või

perekonnanime muutmine, kui isiku kodakondsusriik ei tunnusta Eestis

perekonnaseisutoiminguga saadud nime. Samuti on perekonnaseisuametnikul õigus jätta

avaldus rahuldamata ja nimi muutmata, kui ei ole tõendatud, et isiku kodakondsusriik siin

saadud nime ei tunnusta (eelnõu § 30).

Eelnõu § 21 lõikes 3 antakse muidu perekonnaseisametniku otsustuspädevuses olevate sätete

(eelnõu § 24 ja § 26 lõige 1) alusel otsustamise õigus Siseministeeriumile, kuid seda vaid

tingimusel, et otsuse saab teha teatud tingimuste täitmise korral automaatselt (eelnõu § 23).

Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab Siseministeeriumi pädevuse isikunime muutmisel.

Siseministeerium lähtub oma otsuse tegemisel isikunimekomisjoni arvamusest.

Siseministeeriumi pädevuses on menetlused, kus tuleb rakendada kaalutlusõigust. Kõigis

taotlustes, kus soovitakse vabalt valitud perekonnanime, tuleb hinnata nimemuutmise põhjust

(eelnõu § 26 lõige 2) ning soovitud perekonnanime vastavust eelnõu nõuetele (eelnõu § 27).

Siseministeeriumil on õigus jätta avaldus rahuldamata ja keelduda nime muutmisest, kui

soovitud nimi ei vasta eelnõu nõuetele või kui taotlejal ei ole nime muutmiseks mõjuvat põhjust

(eelnõu § 28).

Avaldused, kus korraga soovitakse muuta nii eesnime kui ka perekonnanime ning kus eesnime

või perekonnanime muutmise otsustamine on Siseministeeriumi pädevuses, otsustab

nimemuutmise Siseministeerium. Sellega võetakse küll perekonnaseisuametnikult pädevus

eesnime või perekonnanime muuta, kuid sama avalduse jagamine kahe menetleja vahel võib

tekitada segadust ja kaasa tuua taotlejale soovimatuid tagajärgi. Näiteks ei ole soovitud eesnime

andmiseks takistusi, kuid vabalt valitud perekonnanime ei ole võimalik anda, tekkiv isikunimi

(uus eesnimi ja senine perekonnanimi) ei ole taotlejale vastuvõetav.

Samuti on Siseministeeriumi pädevuses avaldused, mille esitaja eesnime või perekonnanime on

varem muudetud, korduvad avaldused. Kuna korduvalt saab nime muuta vaid mõjuval põhjusel

(eelnõu § 29 lõige 1), siis tegemist on kaalutlusotsusega.

Võrreldes NS-ga sätestatakse eelnõuga nimemuutmise otsustamise pädevus jagatuna

perekonnaseisuametniku ja Siseministeeriumi vahel.

Eelnõu §-s 22 reguleeritakse nimemuutmise õiguse andmine perekonnaseisuametnikule.

Perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse andmine toimub PKTS-is sätestatud korras.

Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik saab anda isikunime muutmise

otsustamise õiguse pädeva KOV-i teenistujale, kes vastab avaliku teenistuse seaduses

40

ametnikule sätestatud nõuetele ja kes on sooritanud perekonnaseisuametniku eksami PKTS-i

kohaselt.

Eelnõu §-ga 23 sätestatakse isikunime automaatne otsustamine. Eelnõu § 23 lõige 1 sätestab

tingimused, mille täitmisel võib isikunime muutmise otsustada automaatselt. Sätte kohaselt on

võimalik teha isikunime muutmise kohta automaatotsuse vaid juhul, kui taotlus isikunime

muutmiseks on esitatud turvalises veebikeskkonnas. Automaatmenetluses ei ole ametniku rolli,

avalduse andmeid kontrollitakse ja otsustusi tehakse automaatselt RR-i andmeid kasutades. Kui

avaldus esitatakse pädevas KOV-is kohapeal või kasutatakse muid eelnõu § 19 lõikes 2

kasutatud viise, on ametnik juba kaasatud menetlusse. Automaatotsuse saab teha, kui taotletava

perekonnanime saamise õigust on võimalik kontrollida RR-ist automaatselt – näiteks kui

soovitud perekonnanimi on taotleja vanaema nimi ning põlvnemise seos ja nime kandmine on

tuvastatav RR-i andmetel. Automaatotsuse tegemiseks eesnime andmisel on vajalik, et soovitud

eesnimi on RR-i andmetel kasutusel ning kannavad taotlejaga samast soost isikud – see tagab,

et soovitav eesnimi vastab seaduses sätestatud nõuetele. Automaatotsuse saab teha vaid juhul,

kui ei ole vaja rakendada kaalutlusõigust – näiteks soovitud perekonnanime on isik varem

kandnud ning need andmed on RR-is olemas või perekonnanime muutmist taotletakse

esmakordselt ning RR-is ei ole andmeid varasemast nimemuutmisest. Samuti saab

automaatotsuse teha, kui otsuse tegemisel ei ole vaja välja selgitada alaealise isiku arvamust -

täisealiste nimemuutmise avaldused saab lahendada automaatselt, aga ka laste nimemuutmise

avaldustes on võimalik automaatmenetluse, kui tegemist on lapsega, kelle arvamust ei selgitata

välja tema vanuse tõttu. Alaealise nime muutmise menetluses automaatotsuse tegemise

eelduseks on ka teise hooldusõigusliku vanema nõusoleku andmine samas turvalises

veebikeskkonnas. Automaatotsuse saab teha üksnes positiivse otsuse korral, seega ei tohi

menetluses esineda alust nime andmisest keeldumiseks. Päring karistusregistrisse, millega

kontrollitakse eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud piirangu olemasolu, tehakse enne avalduse

vastuvõtmist.

Kui need tingimused on täidetud, otsustab Siseministeerium nime andmise. RR-i andmete

kontrolle saab teha automaatselt kõigi taotluse puhul, kuid olukordades, kus eelnõu kohaselt on

vaja hinnata nime muutmise põhjuseid või soovitud nime vastavust eelnõu nõuetele, ei tehta

automaatotsuseid, vaid menetlus edastatakse ametnikule kaalutlusotsuse tegemiseks.

Automaatotsuse tegemisel teavitatakse nime muutmise avalduse esitajat sellest, et tehtud on

automaatotsus ja uus isikunimi on kantud RR-i. Lisaks märgitakse, et automaatotsuse ja -kande

tegemisel kasutati RR-i andmeid. Samuti on seal ka vaidlustamisviide. Karistatust

kontrollitakse karistusregistrist.

Avalduse esitamisel turvalises veebikeskkonnas kontrollitakse vajalikke andmeid automaatselt,

mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on võimalik, ja teisalt

vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. Automaatselt saab kontrollida avalduse

esitaja õigust nime muuta, st kontrollida vanust, teovõimet ja kodakondsust. Samuti saab

kontrollida, kas RR-i andmed toetavad avalduse esitaja soovi, näiteks isik soovib kanda

vanavanema perekonnanime ning RR-is on olemas põlvnemise seos ja soovitud nime

kasutamine. Ent kui mõjuval põhjusel soovitakse vabalt valitud perekonnanime, siis ei saa

kaalutlusotsust automaatselt teha. Seetõttu ei ole sättes eraldi märgitud, et kaalutlusotsuste

puhul ei saa automaatset kontrolli teha, sest esmased kontrollid tehakse kõikide avalduste

korral. Kaalutlusega seotud juhtumitel edastatakse menetlus ametnikule ja automaatotsust ei

tehta. Sättes on öeldud, automaatotsus tehakse vaid siis, kui avalduse vastavust õigusaktides

kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt RR-i abil, mis välistab kaalutluse.

41

Menetluse muutmine vastab tänapäevaste elektroonilistele ja infotehnoloogilistele võimalustele

ning suurendab haldusmenetluse tõhusust. Õiguslikus tähenduses ei oma tähtsust asjaolu, kas

haldusakt on kinnitatud käsitsi, digitaalallkirja või digitaalse templiga – tähtis on see, et on

tuvastatav, milline haldusorgan on otsuse teinud. Samuti tuleb rõhutada, et kuigi suurema osa

automaatsetest teenustest võib otsustada IT-süsteem, vastutab haldusakti sisulise õigsuse eest

kokkuvõtteks otsuse teinud haldusorgan ehk Siseministeerium.

Isikutel säilivad põhiõigused, näiteks õigus automaatse haldusakti vaidlustamiseks ja

halduskohtu poole pöördumiseks, isegi siis, kui haldusakti on andnud Siseministeerium

automaatselt, sest haldusõigussuhe on tekkinud isiku ja haldusorgani, mitte otsuse teinud

ametniku vahel, kes on määratud esindama haldusorganit sisepädevuse alusel. Vaidluse korral

esitab isik kaebuse haldusorgani, mitte konkreetse ametniku ja tema allkirja vastu.

Enamikul juhtudel on asjaolusid võimalik kontrollida ettenähtud reeglite alusel toimiva IT-

lahenduse abil ja kui süsteemi kontrolli tulemus on positiivne, saab kohe teha otsuse, samuti

saab otsuse alusel kanda uue nime kohe RR-i. Kontrollivõimalused saab ehitada turvalisse

veebikeskkonda, kus andmete esitamine ja seosed RR-iga on võimalik integreerida juba

andmete esitamise käiku.

Kui kontrollida automaatselt, RR-i vahendusel, ja nime muutmiseks kaalutlusotsuse vajadust ja

nime muutmisest keeldumise aluseid ei esine, tehakse otsus automaatselt, edastamata e-teenuse

kaudu esitatud avaldust ametnikule. Kui avalduses on andmeid, mida RR-i andmete põhjal ei

ole võimalik kontrollida, näiteks soovitud perekonnanime andmiseks ei leita vajalikku seost

nime kandjaga, katkeb avalduse automaatmenetlus ning avaldus edastatakse ametnikule

asjaolude selgitamiseks ja võimalusel nime muutmise otsuse tegemiseks. Automaatotsuse

tegemise loogika on sama, mis näiteks PKTS-i alusel sünni registreerimise

automaatmenetlustes – kui RR avalduse andmeid ei toeta, edastatakse avaldus ametnikule, kes

selgitab välja asjaolud ja registreerib sünni.

Eelnõu§-is 23 ei ole eraldi välja toodud, et kui automaatotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud,

siis toimub tavapärane nime muutmise menetlus ametniku osalusel. Seega kehtib üldine eelnõu

regulatsioon nime muutmise menetluses ehk ametnik vaatab läbi isiklikult või turvalises

veebikeskkonnas esitatud avaldused, kuid teatud juhtudel on võimalik automaatmenetlus ilma

ametnikuta, kui selleks on eeldused täidetud.

Automaatne menetlus on nime muutmise avalduse esitajale kiire ja ka tema uus nimi saab RR-

i kiiremini kantud. Eelkirjeldatud tegevusega hoitakse kokku ka ametnike tööaega. Seega

väheneb nii inimese halduskoormus kui ka ametnike töökoormus.

Nime muutmise menetluses automaatotsuse tegemise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega (eelnõu § 17 lõige 3).

Automaatotsuse tegemise puhul on tähtis viidata ka isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Automaatotsuste ja -kannete tegemine ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega vastuolus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 63 on sätestatud:

Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks

andmesubjektil olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust

lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel kasutada. /…/ Igal andmesubjektil peaks seega olema

õigus teada eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete

töötlemise ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise

loogikat ja sellise töötlemise võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb

42

profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate. Võimaluse korral peaks vastutav töötleja

saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma

isikuandmetega.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 71 on kirjeldatud, millisel juhul ei tohiks isiku

suhtes tehtav otsus põhineda üksnes automaatotsusel. Need on eelkõige juhud, kui isikule

kaasnevad otsusega õiguslikud tagajärjed.

Automaatotsuste ja -kannete puhul võivad õiguslikud tagajärjed kaasneda seetõttu, et nimest

sõltuvad muud teenused. Teisalt on aga nime muutmise avalduse esitanud isik ise, nii et

menetlus tehakse inimese enda algatusel. Ainus erinevus tavapärasest otsusest on see, et

kontrolle ja otsust ei tee ametnik, vaid andmeid kontrollitakse automaatselt RR- i kaudu ning

seejärel tehakse ametniku vahetu sekkumiseta automaatselt otsus. Kui esineb vastuolu, siis

menetleb nime muutmise avaldust edasi ametnik. Seega on tagatud kõik isiku õigused ja

andmeid töödeldakse turvaliselt.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine nõutud, kui füüsilisi isiklikke aspekte hinnatakse süstemaatiliselt ja ulatuslikult, kui

hindamine põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja kui

hindamisel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis

samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Automaatotsustega tekib Siseministeeriumi ja avalduse esitaja vahel õiguslik suhe. Tegemist

on isikuandmete automaatse töötlemisega, mis mõjutab oluliselt füüsilist isikut ja sellega

kaasneb õiguslik tagajärg. Käesoleval juhul ei hinnata füüsilisi isiklikke aspekte süstemaatiliselt

ja ulatuslikult, sest protsessi algatab isik ise, kui ta esitab nime muutmise avalduse. Mõne

inimese puhul võib see toimuda kord elus, mõnel inimesel paar korda, kuid süstemaatilisust ega

ulatuslikkust ei ole selles olukorras võimalik tuvastada. Seega ei ole vaja koostada ka

andmekaitsealast mõjuhinnangut. Haldusmenetluse ja andmetöötluse tahte esitab alati

esimesena avalduse alusel isik, kes soovib nime muuta.

Kuivõrd nime muutmise automaatotsus on haldusakt, siis loetakse seda isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 22 tähenduses automaatseks otsuseks. Artiklis 22 käsitletakse

automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemist. Artikli 22 lõike 1 kohaselt on

andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud

töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või

avaldab talle märkimisväärset mõju. Artikli 22 lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata artikli 22

lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või

liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja

vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõusse lisatakse õiguslik alus

automaatotsuste ja -kannete tegemiseks nime muutmise menetluses. Automaatotsuse ja-

kannete tegemisel tagatakse andmesubjekti õigused ja vabadused ning õigustatud huvid.

Eelnõu §-s 24 on sätestatud eesnime muutmise alused. Laps saab eesnime sünni

registreerimisel, eesnimi väljendab vanemate soove, vanemad valivad lapsele oma hinnangul

sobivaima eesnime. Ometi võib ette tulla olukordi, kus sünnist saadiks kantav eesnimi ei ole

isikule meelepärane. Kuna eesnime kasutatakse igapäevases suhtlemises, võib sobimatu

eesnimi tekitada palju probleeme. Seega võib eesnime muutmine olla vajalik. Uue eesnime

taotlemisel ei ole vaja esitada põhjuseid, miks kantav eesnimi enam ei sobi. Eelnõu § 24 lõige

1 sätestab et uue eesnime saab anda isiku soovil.

Eelnõu lõige 2 näeb ette, et kui isik soovib kanda eesnime, mida RR-i andmetel ei kanna ükski

43

isik, on ametnikul õigus küsida eesnime valiku osas selgitust. RR-is on kasutusel ligi 24 000

eesnime, seega enamikul juhtudel esitatakse taotlus registriandmetel kontrollitava eesnime

saamiseks. Kuna sellise kasutuseta eesnime taotluse menetlemisel tuleb ametnikul hinnata

eesnime vastavust seaduse nõuetele, vajadusel ka otsida selle kasutuse kohta muus riigi

tõendust, siis on vajalik, et nime taotleja selgitab, miks on haruldase nime kandmine vajalik.

Eelnõu § 24 lõige 3 näeb ette olukorrad, kus isik peab eesnime muutmise taotlust põhjendama.

Eelnõu § 24 lõige 3 punkt 1 näeb ette, et kui isik soovib eesnime, mis on RR-i andmetel

kasutusel üksnes vastassool, tuleb isikul oma soovi põhjendada.

Eelnõu § 24 lõige 3 punkt 2 näeb ette, et kui isik on eesnime juba muutnud, siis korduvaks nime

muutmiseks on vajalik mõjuv põhjus. Eelnõu ei piira eesnime muutmise kordasid, kuid kui isik

juba kord on saanud endale ise uue eesnime valida, siis peab sellest loobumiseks ning uue nime

andmiseks olema põhjus. Isikunimi on siiski isiku identifitseerimise tunnus, seda ei tohiks

muuta kergekäelisel ja sisulise vajaduseta.

Eelnõu §-ga 25 sätestatakse eesnime muutmisest keeldumise alused. Keeldumise alused on

vaja esitada õigusselguse huvides, võimaldades nii ametnikel kui ka nime muuta soovivatel

inimestel lihtsamini aru saada, mis alusel tema eesnime muutmise taotlusest keeldutakse.

Eesnime muutmisest keeldumiseks on neli alust.

Eelnõu § 25 lõige 1 punkt 1 sätestab piirangu. Esimese keeldumise aluse eesmärgiks on hoida

eesti keelt ja kultuuri, mille oluline osa on ka eesnimi. Tänapäeval on Eestis kasutusel palju

võõrkeelseid eesnimesid, kuid see ei tähenda, et võõrkeelseid eesnimesid võiks vabalt juurde

luua. Eelnõu § 6 annab võimaluse võõrkeelset eesnime eesti keelele omaseks muuta, samuti

võimaldab hinnata võõrkeelse eesnime tunnustega eesnime eesti nimetraditsioonile vastavaks.

Seega on eesnime valik uue eesnime andmisel väga lai ning eelnõuga sätestatav piirang jätab

võimaluse sobiva eesnime valikuks. Piirang aitab vältida ekstreemseid valikud ja keeruliste

eesnimede teket. Kui isik soovib eesnime, mis ei vasta eelnõu § 6 nõuetele, siis antakse talle

menetluses võimalus oma nimevalikut muuta. Seega otsust ei teha kunagi ainult esitatud

andmete alusel, vaid isikule selgitakse seaduse võimalusi ning soovitatakse muuta nimevalikut.

Eelnõu § 25 lõige 1 punkt 2 sätestab piirangu – anda ei saa soovitud eesnimi, kui see koos

kantava perekonnanimega moodustab isikunime, mis on RR-i andmetel elava isiku isikunimi.

Piirangu eesmärk on vältida segadusi isikunimedega, aga välistada ka identiteedivargused.

Olemasoleva isikunimega sama isikunime saab tekkida näiteks sünni registreerimisel, abielu

või kooselulepingu sõlmimisel, kuid selliseid isikunimesid ei tohiks juurde tekitada

nimemuutmise menetluses. Eesnimede valik on väga lai, vajadusel saab piirangu alla langeva

eesnime juurde võtta teise eesnime ning sellega vältida olemasoleva isikunimega sama

isikunime tekkimist.

Eelnõu § 25 lõige 1 punkt 3 alusel keeldutakse uue eesnime andmisest siis, kui soovitud eesnimi

on juurdunud taotleja vastassoo eesnimena ning avalduses puudub mõjuv põhjus. Seadus ei

kehtesta keeldu anda soole mittevastavat eesnime, samuti on praktikas soole mittevastavat

eesnime antud, kuid põhjuse esitamise nõue juhib taotleja tähelepanu ning tagab, et soov on

läbi mõeldud.

Eelnõu § 25 lõige 1 punkt 4 annab aluse keelduda eesnime korduvast andmisest, kui taotleja ei

esita mõjuvat põhjust.

Eelnõu §-ga 26 on sätestatud perekonnanime muutmise alused. Lõikes 1 on esitatud alused,

kus kaalutlusõigust ei rakendata ja nimi muudetakse, kui soovitud nimi ja vajalik seos on

44

dokumentaalselt tõendatud. Näiteks soovib isik hakata kandma perekonnanime Tamm ja

rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel on nime Tamm kandnud tema ema ema.

Nimemuutmise alus on INS-i eelnõu § 26 lõige 1 punkt 2 - perekonnanime võib muuta, kui isik

soovib kanda otsejoones üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud üheosalist

perekonnanime.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 1 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

perekonnanime, mida ta on varem kandnud – saab anda sünnil saadud perekonnanime, abielu

või kooselulepingu sõlmimisel saadud perekonnanime, nimemuutmisel saadud perekonnanime.

Seega oluline ei ole, mis põhjusel kunagi kantud perekonnanimest on loobutud, kui RR-is on

andmed soovitud nime kandmise kohta, on soovitud nime võimalik ka anda. NS-i alusel saab

sünnil saadud nime anda vanema perekonnanimena, mis ei ole sisult korrektne. Kuna pärast

lahutust neiupõlve perekonnanime taotlemine on üsna sage põhjus, luuakse eelnõuga selle jaoks

selgem säte, et nime saab anda isiku enda varem kantud nimena, mitte vanema nimena.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 2 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

perekonnanime, mida on kandnud tema otsejoones ülenejad sugulased. Siin ei seata

põlvkondade arvule piire, vajalik on vaid usaldusväärne tõendus põlvnemissuhte ja

perekonnanime kandmise kohta. Suguvõsanimena saab anda üheosalise perekonnanime, anda

ei saa topeltperekonnanimesid. Topeltperekonnanimi on eesti nimetraditsioonis erand, ning

nende edasiandmise piiramine on põhjendatud. Reeglina näitab topeltperekonnanimi abielu

sõlmimist, selline nimi saab kuuluda ainult konkreetsele isikule, tema järglased sünnil sellist

nime ei saaks. Seega topeltperekonnanimi ei liigu edasi põlvnemise kaudu, siis ei saa seda anda

järgnevates põlvkondades nimemuutmise kaudu. Piirang on proportsionaalne – soovi kanda

suguvõsas kasutusel olnud nime saab realiseerida muude nimede kaudu.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 3 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

vanema topeltperekonnanime või sellest ühte nime, kui isiku sünni registreerimisel tema vanem

soovitud perekonnanime kandis ning sünni registreerimise ajal kehtinud õiguse kohaselt oleks

sellise perekonnanime andmine olnud võimalik. Kui vanema perekonnanimi on hiljem

muutunud kahest nimest koosnevaks perekonnanimeks, siis sellist nime nimemuutmisel anda

ei ole võimalik. Erand on vajalik, et kohelda võrdselt isikuid, kellel sünni registreerimisel on

õigus saada vanema kahest nimest koosnev perekonnanimi.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 4 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

perekonnanime, mille ta oleks saanud valida kehtiva abielu või kooselulepingu sõlmimisel.

Seega isik, kes abielu või kooselulepingu sõlmimisel otsustas jääda kandma senist

perekonnanime, saab realiseerida oma õigust kanda ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime ühise perekonnanimena või liita kaaslase perekonnanime oma

perekonnanimele. Perekonnanime muutmisel lähtutakse eelnõu § 13 reeglitest.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 5 järgi saab isikule anda perekonnanime, mille ta oleks saanud

viimase abielu või kooselulepingu jooksul, kuid see abielu või kooseluleping on lõppenud

abikaasa või registreeritud elukaaslase surmaga. Seega isik, kes abielu või kooselulepingu

sõlmimisel otsustas jääda kandma senist perekonnanime, saab realiseerida oma õigust kanda

ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime ühise perekonnanimena või liita

kaaslase perekonnanime oma perekonnanimele ka siis, kui abielu on lõppenud abikaasa

surmaga või registreeritud kooselu on elukaaslase surmaga. Nime saab anda, kui kaasa surmaga

lõppenud abielu või registreeritud kooselu järel ei ole isik sõlminud uut abielu või

kooselulepingut. Perekonnanime muutmisel lähtutakse eelnõu § 13 reeglitest.

45

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 6 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

perekonnanime, kus abikaasaga või registreeritud elukaaslasega ühise perekonnanime ees on

sidekriipsuga vallalisena kantud viimane perekonnanimi. Säte annab võimaluse väärtustada ja

hoida vallalisena kantud perekonnanime, samas näidates nimes jätkuvalt ka abielu või

registreeritud kooselu tunnusena kaasa perekonnanime.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 7 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

perekonnanime rahvustavale vastava soo- või muu tunnuseta või lisada perekonnanimele

rahvustavale vastav soo- või muu tunnus. Soo- või muu tunnuse kasutamine perekonnanimes

sõltub isiku tahtest ning seda valikut saab muuta. Näiteks anti isikule sünni registreerimisel isa

perekonnanime naissoovorm, kuid ta soovib kanda sama perekonnanime ilma sootunnuseta,

selle saab nimemuutmise menetlusega anda.

Eelnõu § 26 lõige 1 punkt 8 näeb ette, et perekonnanime saab muuta, kui isik soovib kanda

võõrkeelset perekonnanime ümberkirjutusreeglite kohaselt või perekonnanime keelelise

päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtiva tähetabeli kohaselt. Säte puudutab nimesid, mida

nn originaalis ei kirjutata ladina tähtedega, vaid näiteks kirillitsas. Vene nime Чичиков saab

ümber kirjutada Tšitšikov või Chichikov, nime Щедрин Štšedrin või Shchedrin, nime Крылов

Krõlov või Krylov. Näidete toomisel on lähtutud NS-i alusel antud Vabariigi Valitsuse 18.

märtsi 2005. a määrusest nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina

tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ ja

siseministri 20. juuni 2016. a käskkirjast nr 1-3/93 „Tähetabelite heakskiitmine“. Eelnõu

kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm mitteladina tähestiku

tähtedega kirjutatud isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamiseks ja isikunime keelelise

päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivate tähetabelite heaks kiitmiseks. Reeglitest on

täpsemalt kirjutatud eelnõu 5. peatükis.

Eelnõu § 26 lõike 1 alusel uue perekonnanime andmiseks ei pea olema mõjuv põhjus, piisab,

kui isik selleks soovi avaldab.

Juhul kui § 26 lõikes 1 loetletud alust ei esine, menetletakse taotlust kui vabalt valitud

perekonnanime eelnõu § 26 lõike 2 alusel ning sellisel juhul peab isik esitama nime muutmiseks

ka mõjuva põhjuse.

Seadus jätab mõjuva põhjuse sisustamata, andes avalduse menetlejale õiguse kaalutleda, kas

kõiki asjaolusid arvestades on avalduses esitatud põhjus mõjuv ning vastavuses eelnõu mõtte

ja sätetega, õiguse üldiste eesmärkidega ning avaliku huviga. Nimemuutmise soov peab olema

ajendatud probleemist kantava nimega, st mõjuv saab olla põhjus, mille tõttu isik ei soovi

jätkata kantava nimega. Näiteks võib olla isalt sünni registreerimisel saadud perekonnanimest

loobumise põhjus lapsepõlves vanemliku hoole puudumine, keerulisest ja võõrapärases nimest

loobumise põhjus segadused nimega asjaajamise või soov kanda eestipärast perekonnanime.

Eelnõus ei anta mõjuva põhjuse valikuid, nimemuutmist taotlev isik peab avaldama oma

individuaalse põhjuse.

Eelnõu §-ga 27 sätestatakse perekonnanime muutmise piirangud. Nime muutmine ise ei ole

inimese põhiõigus, vaid nime muutmise kaudu saab inimene realiseerida oma põhiõigusi,

eelkõige põhiseaduses sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Eelnõu eesmärk on hoida eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt. Samuti on

eesmärk perekonnanimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine. Nende eesmärkide

saavutamiseks seatakse piirangud uue perekonnanime valikul. Tuleb selgelt vahet teha, kas

perekonnanimi saadakse põlvnemisest, abielu ja kooselulepingu sõlmimisest tekkinud suhtest,

või soovib isik kanda perekonnanime, millega tal selline suhe puudub. Esimesel juhul

46

lahendatakse taotlus nn faktipõhiselt, teisel juhul rakendatakse kaalutlusotsust ja hinnatakse

soovitud nime nõuetekohasust. Seega piirab eelnõu isiku vaba valikut uue perekonnanime

taotlemisel.

Eelnõu § 27 lõike 1 alusel keelatakse lapsele tema vanema perekonnanimest erineva

perekonnanime andmine. Lapse perekonnanime säilitamine on lapse huvides. Juhinduda tuleb

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 3 - igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes

riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite

poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. NS-i alusel tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otuses28 märgitakse muu hulgas: „Lisaks märgib kolleegium, et isegi juhul, kui avaldaja saaks

õiguse otsustada laste perekonnanime muutmise üle, võiks laste perekonnanime muutmine olla

takistatud lapse perekonnanime kohta seaduses sätestatud piirangute tõttu. Lapsele

perekonnanime andmine ja selle muutmine on reguleeritud nimeseaduses. NS § 8 lõike 1 järgi

antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate

erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise

korral ema perekonnanimi. Seega antakse lapsele tema vanema(te) perekonnanimi ja see näitab

lapse perekondlikku kuuluvust. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime

kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi

on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud

muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS

§-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist

olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lõige 1). Muudel juhtudel ei

näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.“. Riigikohtu seisukohtadest

lähtuvalt sätestatakse eelnõu §27 lõike 1 keeld anda lapsele vanemast erinev perekonnanimi.

Lõikele lisatakse üks erand – lapsele saab anda vanema topeltperekonnanimest ühe nime ehk

tuuakse sünni registreerimisel lubatu (eelnõu § 9 lõige 2 punkt 2), tagamaks isikute võrdse

kohtlemise.

Eelnõu § 27 lõige 2 näeb ette – anda ei saa vanas kirjaviisi perekonnanime, kui selline

perekonnanimi ei ole olnud kasutusel pärast 1940. aastat. Eesti keele kirjutamiseks on läbi

aegade kasutatud eri kirjaviise. Nii on ka isikunimede ametlikud allikad – aastani 1926

kirikuraamatud, hiljem riigi ja KOV-i dokumendid kirjutatud eri kirjaviisides. Bengt Gottfried

Forselius ja Johann Hornung lõid 17. sajandi lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti vana

kirjaviisi, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Uut kirjaviisi, mille eeskujuks oli

soome ortograafia, hakati propageerima 19. sajandi keskpaiku (Eduard Ahrens). Rahvusliku

kirjakeele kujundamine seisnes kirjakeele ühtlustamises ja uuele kirjaviisile üleminekus. Eesti

rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts

otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile

ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Vanalt kirjaviisilt uuele ei

mindud üle ühe hetkega, pikalt olid kasutusel mõlemad kirjaviisid, mida kasutati ka

isikunimede märkimisel. Rahvusriigi sündides 1918. aastal ja eesti keelele riigikeele staatuse

andmisega seoses hakati enam tähelepanu pöörama ka isikunimede korraldamisele, sh nimede

õigekirjutuse küsimustele. Samasse perioodi jääb ka nimede eestistamine – mõisnike antud

saksapäraste perekonnanimede asemel võeti eestipärased, näiteks nimelõpp -berg asendati

sageli lõpuga -mägi, nimelõpp -mann asendati lõpuga -maa. Samuti soovitati vanas kirjaviisis

isikunimesid fikseerida ametlikus perekonnaregistris uues kirjaviisis. Isikunime muutmiseks

anti KOV-i otsus, mis märgitud ka kirikuraamatusse kui algallikasse. Isikunime kirjutamist

vanast uude kirjaviisi ei loetud nime muutmiseks, kuid selleks oli vajalik nimekandja nõusolek.

1940. aastaks oli isikunimed ametlikus perekonnaregistris kasutusel uues kirjaviisis, ka

28 RKTKo 29. oktoobri 2014. aasta otsus nr 3-2-1-96-14, p 22.

47

saksakeelsete nimede märkimisel ei kasutatud w-tähte (nt Vrangell, mitte Wrangell). Olulise

muudatuse uue kirjaviisi kasutuselevõtmisel tõi ka trükistes üleminek gooti kirjalt ehk

fraktuurilt (kus kasutati eesti keeles w-tähte) ladina kirjale ehk antiikvale, mis lõppes 1940.

aastal. Vana kirjaviisi kohta on välja toodud ka EKI teatmikus.29

Kaasajal kasutatakse eesti keele märkimiseks uut kirjaviisi ning vanas kirjaviisis nimede uuesti

kasutusele võtmine ei ole põhjendatud. Mõned perekonnanimed on vanas kirjaviisis seetõttu, et

pikk täishäälik on märgitud ühe tähega (näiteks Kodi vs Koodi) või kaashäälik on märgitud

kahe tähega (näiteks Sallu või Sallo vs Salu). Need on jäänud muutmata kujul kasutusse ning

selliste nimede andmine on võimalik nii uues kui ka vanas kirjaviisis, kui mõlemad variandid

on suguvõsas kasutusel olnud. Vanas kirjaviisis perekonnanime saab nimemuutmise korral

anda vaid juhul, kui see on olnud perekonnanimena kasutusel pärast 1940. aastat. Piirangu

eesmärk on hoida eesti keelt tänapäevasena. Eesti keelele on iseloomulik häälduspõhine

kirjaviis, nime peaks olema võimalik hääldada kirjapildi järgi.

Eelnõu § 27 lõige 3 sätestab piirangud vabalt valitud perekonnanimede taotlemisel.

Eelnõu § 27 lõige 3 punkt 1 kohaselt ei saa anda perekonnanime, mis on RR-i andmetel elava

isiku perekonnanimi. Sätte eesmärk kaitsta soovitavat nime juba kandvate teiste inimeste

identiteeti ja perekondlikku kuuluvust ning enesemääramisõigusega seonduvat. Uute

perekonnanimede loomisega rikastatakse Eesti nimekultuuri. Lõikes 3 sätestatud piirangute üks

eesmärke on säilitada eesti perekonnanimedele iseloomulikud jooned, nagu nimede

eestikeelsus, mitmekesisus, selge eristatavus eesnimedest ja igasuguste äärmuste vältimine.

Inimesel ei peaks olema võimalik vabalt valida perekonnanime, mis juba on olemas, omamata

seost perekonnaga, kes soovitud nime kannab. Eesti nimetraditsiooni kohaselt liigub

perekonnanimi põlvemise kaudu vanemalt lapsele, abielu kaudu abikaasale. Eestis on kasutusel

palju perekonnanimesid ja paljudel perekonnanimedel on suur kasutajaskond ning sama

perekonnanime kandvad isikud ei pruugi olla suguluses või hõimluses. Siiski võib olemasoleva

perekonnanime andmine nimemuutmise menetluses luua näilisi peresuhteid, kui taotletakse

näiteks elukaaslase perekonnanime ilma abielu või kooselulepingut sõlmimata, bioloogilise isa

perekonnanime ilma põlvnemise tuvastamiseta, eestkostja perekonnanime ilma

lapsendamiseta. Piirang lubada ainult selliseid perekonnanimesid, mida RR-i andmetel ükski

elav isik ei kanna, ei kahjusta ühegi isiku huve, kellel on mõjuv põhjus loobuda kantavast

perekonnanimest. Pigem annab see piirang võimaluse luua just endale sobiv perekonnanimi,

arvestades muidugi teiste piirangutega. Uute perekonnanimede loomisega rikastatakse Eesti

nimekultuuri. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud Soome nimeseadusest, mis sisaldab

samasugust piirangut ning mille rakendamisel ei ole tekkinud probleeme. Eesti keel on niivõrd

rikas keel, et eestikeelsete perekonnanimede loomiseks on piiratatud võimalused, kasutades

sõnade liitmist, sõnaliiteid, eri käändevorme jm. EKI on valmis koostama nimekirju

näidisnimedega.

Olemasolevaks perekonnanimeks loetakse ka nimi, mille kirjapilt erineb soovitud

perekonnanime kirjapildist rahvuse või keele nimetraditsiooni tõttu soo, perekonnaseisu või

muu tunnuse osas. Seega kui RR-i andmetel kantakse näiteks vene perekonnanime üksnes

meessoo vormi, siis sama perekonnanime naissoo vorm loetakse samuti kantavaks nimeks ja

seda vabalt valitud nimena ei anta.

29 Vanast kirjaviisist leiab täpsemalt infot ka EKI teatmikust.

48

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei saa anda perekonnanime, mis on RR-i andmetel rohkem

kui 30 elava isiku eesnimi. Sellised vähese kasutusarvuga eesnimed on Eestis kasutusel

eesnimede hulgas pigem erandlikud ning oma kirjapildilt ja olemuselt ebatüüpilised ning nende

kasutamine perekonnanimena, nende eristamine isikunimes ei tekita segadust.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei tohi uueks perekonnanimeks olla nimi, mis on rohkem

kui ühest nimest koosnev. Eesti nimetraditsioonis on topeltperekonnanimed pigem erandlikud

ning nende tekkemehhanism on olnud sama – topeltperekonnanimi saadakse abielu sõlmimisel,

seda tuntakse abielus olemise tähisena. Kuna taotleda saab vaid nime, mida veel keegi ei kanna,

siis ei saa vabalt valitud topeltperekonnanimi sama loogikat kanda.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei saa anda perekonnanime, mis on vastuolus eesti

kirjakeele normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega. Eelnõu üks eesmärke on hoida ja

kaitsta eesti keelt, uus nimi antakse eesti keele- ja kultuuriruumis ning nimed mõjutavad

oluliselt eesti keelt. Kõige üldisemalt iseloomustab eesti keelt võõrtähtede ja võõrapäraste

täheühendite puudumine. Igaühel on uut perekonnanime luues võimalik arvestada eesti

õigekeelsusreeglitega. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse

õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele

norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse

hea tava rakendamist30. Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima

õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas

heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Sätte eesmärk

on hoida eesti keelt, eestikeelseid perekonnanimesid ja vältida olukorda, kus nimes ei ole küll

võõrkeelsuse tunnuseid, kuid nime ei saa näiteks kirjapildi kohaselt hääldada. Näiteks eeldab

kirjakeele norm, et ühesilbilises sõnas on pikk täishäälik või kaashäälik. Mõlemat näidet saab

iseloomustada järgmiselt: perekonnanimes Ram puudub pikk häälik, samuti hääldub see

kirjapildist erinevalt Ramm.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 5 alusel ei saa anda perekonnanime, mis on tähenduse tõttu vastuolus

heade kommetega. Perekonnanime väljamõtlemisel tuleb arvestades sellega, et see ei tohi

kandjale tekitada probleeme. Kas ja millisel juhul on väljamõeldud perekonnanimi vastuolus

heade kommetega, on üheselt võimatu määratleda, seega eelnõuga ei täpsustata seda reeglit.

Kui nimemuutmise menetluses tuleb tuvastada nime vastavust heade kommetega, antakse nime

taotlejale alati võimalus oma põhjused esitada ning vajadusel saab menetleja küsida

nimeteadusliku usaldusasutuse arvamust.

Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 6 kohaselt ei saa anda perekonnanime, mis on Eestis kaubamärgina

kaitstav tähis. Sätte eesmärk on tagada õigusselgus ja eristada inimeste nimed juriidilistest

isikutest. Eestis kaubamärgina kaitstav tähis hõlmab kõiki Eestis kaitstavaid kaubamärke

kaubamärgiseaduse § 5 järgi (sh nii registreeritud kui ka üldtuntud kaubamärgid) ning lisaks ka

Euroopa Liidu kaubamärke, kuna ka neid kaitstakse Eestis.

Eelnõu § 27 lõikega 4 luuakse erandit tegemise võimalus juhul, kui soovitav perekonnanimi

langeb eelnõu sama paragrahvi lõike 3 punktis 4 (perekonnanimi ei tohi olla vastuolus

kirjakeele normis sätestatud eesti õigekirjutusreeglitega) piirangu alla. Erandi tegemine on

võimalik, kui nime muutjal on põlvnemise tõttu seos muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga

ning soovitud perekonnanimi vastab sellele. Seda põhimõtet on käsitletud ka Euroopa Kohus

oma otsuses31, kus on öelnud: „EÜ artikleid 12 ja 17 tuleb tõlgendada nii, et nendega on

30 Eesti kirjakeele rakendamise norm on sätestatud Vabariigi Valitsuse 09.juuni.2011 aasta määrusega nr 71

„Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. 31 Euroopa Kohtu 2. oktoober 2003. aasta otsus kohtuasjas C-148/02 Carlos Garcia Avello vs. Belgia riik,

ECLI:EU:C:2003:539.

49

vastuolus see, kui niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas keeldub liikmesriigi ametiasutus

rahuldamast taotlust liikmesriigis elavate ja nii selle riigi kui ka mõne teise liikmesriigi

topeltkodakondsusega alaealiste laste perekonnanime muutmiseks, kui taotluse eesmärk on see,

et lapsed saaksid kanda perekonnanime, mis neil oleks teise liikmesriigi õiguse ja traditsiooni

kohaselt.“. Seda nõuet on järgitud ka eelnõus ja on arvestatud inimese seost muukeelse

nimetraditsiooniga.

Eelnõu §-ga 28 sätestatakse perekonnanime muutmisest keeldumise alused. Keeldumise alused

on vaja esitada õigusselguse huvides, võimaldades nii ametnikel kui ka nime muuta soovivatel

isikutel lihtsamini aru saada, mis alusel tema perekonnanime muutmisest keeldutakse.

Perekonnanime andmisest keeldutakse juhul, kui soovitud perekonnanimi ei vasta eelnõu §-i 27

nõuetele ja/või perekonnanime muutmiseks puudub eelnõu § 26 lõikes 2 nõutud mõjuv põhjus.

Perekonnanime muutmisest saab keelduda ka siis, kui isiku perekonnanime on varem muudetud

ja korduvaks muutmiseks puuduv eelnõu § 29 lõikes 1 nõutud mõjuv põhjus

Eelnõu §-ga 29 reguleeritakse korduvat nimemuutmist. Üldreegel on jäänud NS-iga samaks –

inimene võib oma eesnime ja perekonnanime muuta üks kord elus. Sellest reeglist on võimalik

kõrvale kalduda üksnes mõjuval põhjusel. Nimemuutmine on siiski erandlik toiming ning isik

peab uue nime taotlemisel hoolikal kaaluma ja enda jaoks vajaliku valiku tegema. Kui varem

tehtud valik enam ei sobi, siis tuleb esitada ka põhjused, et avaldust menetlev ametnik saaks

kaaluda, kas nime korduv muutmine on võimalik, kas see on kooskõlas eelnõu mõttega, teiste

seaduste eesmärkidega. Seega ka nime muutmisel nendel alustel (eelnõu § 26 lõige 1), kus

esmakordsel taotlemisel puudub ametnikul kaalutlusõigus, tuleb korduval uue nime taotlemisel

kaalutlusõigust siiski rakendada. Seda tuleb teha eelkõige mõjuva põhjuse olemasolu hindamise

kaudu.

Lõike 2 kohaselt ei loeta korduvaks nimemuutmiseks taotlust, millega soovitakse tagasi võtta

nimemuutmise eel kantud eesnime või perekonnanime. Isikul on alati õigus tagasi saada nimi,

millest ta on loobunud nimemuutmise menetluses.

Eelnõu §-ga 30 lubatakse välisriigi kodanikul muuta teatud juhtudel isikunime. Tegemist on

eelnõuga loodava uue võimalusega, NS-i kohaselt ei ole välisriigi kodanikul õigus oma

isikunime muuta, ka olukordades, kus kodakondsusriik keeldub Eestis (näiteks abiellumisel)

antud nime arvestamast. Näiteks abielu sõlmimisel või lahutamisel arvestatakse

kodakondsusriigi õigusega, kuid inimesed ei ole sageli sellest teadlikud, samuti ei ole ametnikul

alati võimalik välja selgitada asjaomase välisriigi õiguse kõiki nüansse. Inimesed võivad jääda

nime muutmisel oma nimega riikide vahele „lõksu“, omades eri riikides erinevaid identiteete.

Õigus isikunime muuta eelnõu § 30 kohaselt on isikul kolme kuu jooksul alates Eestis toimunud

perekonnasündmuse läbiviimisest.

Eelnõu § 30 lõige 1 reguleerib eesnime muutmist seoses sünniga, lõige 2 perekonnanime

muutmist seoses sünni, abielu või kooselulepinguga, lõige 3 reguleerib eesnime ja

perekonnanime muutmist seoses sooandmete muutmisega.

Eelnõu § 30 lõike 4 kohaselt saab välisriigi kodanik realiseerida oma nimemuutmise õigust

kolme kuu jooksul alates Eestis perekonnaseisutoimingu tegemisest. Kui välisriigi kodanik saab

Eestis paragrahvis nimetatud alustel uue isikunime, tuleb tal kodakondsusriigist taotleda selle

nimega ka isikut tõendav dokument ning seda võiks teha viivituseta. Eelnõu § 34 lõikega 1

pannakse RR-i andmesubjektile kohustus esitada välisriigis isikunime muutumist tõendava

dokumendi RR-i kandmiseks 30 päeva jooksul. Ka teistel riikidel peaks olema huvi saada oma

kodanike kohta teavet muus riigis nime muutumise kohta võimalikult koheselt. Seega kui muu

riigi kodanik teavitab võimalikult kohe pärast sündmuse toimumist oma kodakondsusriiki

50

Eestis sõlmitud või lahutatud abielust, sõlmitud või lõpetatud kooselulepingust, lapse sünnist,

sooandmete muutmisest, on avalduse esitamiseks lubatud kolm kuud piisav aeg, et selguks

nime muutmise vajadus eelnõu § 30 kohaselt. Kõigis nimetatud menetlustes juhivad

perekonnaseisuametnikud menetlusosaliste tähelepanu nime valikule ja vajadusel suunavad

isikuid enne otsustamist konsulteerima oma kodakondsusriigi asjaomaste asutustega.

Nõustamisega proovitakse vältida olukordi, kus isiku kodakondsusriik Eestis saadud nime ei

tunnusta.

Eelnõu § 30 lõige 5 näeb ette, et isikunime muutmine välisriigi kodanikul on võimalik ainult

siis, kui tema kodakondsusriik keeldub Eesti perekonnaseisutoimingu käigus saadud nime

tunnustamas, vastasel juhul keeldutakse välisriigi kodaniku isikunime muutmisest.

Kodakondsusriigi poolne mitte tunnustamine peab olema tõendatav.

Eelnõu §-ga 31 reguleeritakse riigilõivu tasumist isikunime muutmise taotluse läbivaatamise

eest. Riigilõivu määrad kehtestatakse riigilõivuseaduses. Riigilõivumäär kehtestatakse nii

eesnime kui ka perekonnanime muutmise eest, kui sama taotlusega soovitakse muuta nii

eesnime kui ka perekonnanime koos, tuleb tasuda kaks riigilõivu. Riigilõiv tasutakse taotluse

esitamisel ning see tasutakse menetlemise eest. Kui isik võtab taotluse tagasi enne

nimemuutmise otsustamist, võib riigilõivu osaliselt tagastada, arvestades tehtud toimingutele

kulunud ressursse. Kui taotlus jäetakse rahuldamata, riigilõivu ei tagastata.

Eelnõu §-ga 32 reguleeritakse isikunime muutmise jõustumine ja muudatuse tõendamine.

Eelnõu § 32 lõikega 1 nähakse ette erisus HMS-is sätestatud haldusakti jõustumisest ning

sätestatakse, et isikunime muutmise otsus jõustub ja isikunimi loetakse muudetuks, kui

nimemuutmise andmed on kantud RR-i.

Samuti määratakse RR-i kande tegijad - pädev KOV kannab andmed RR-i nii enda tehtud

otsuselt kui ka Siseministeeriumi otsuselt. Siseministeerium kannab andmed RR-i automaatselt,

kui on teinud otsuse automaatselt.

Eelnõu § 32 lõige 2 näeb ette, et isikunimemuutmist tõendatakse RR-i väljavõttega. Eelnõu §

32 lõige 3 näeb ette, et pärast uue isikunime kandmist RR-i väljastatakse isikule esmane RR-i

väljavõte tasuta.

Eelnõu 5. peatükis reguleeritakse isikunime kohaldamise, ümberkirjutamise ja

korrastamisega seotud küsimused.

Eelnõu §-ga 33 nähakse ette isikunime kohaldamise ja ümberkirjutamise reeglid.

Eelnõu § 33 lõige 1 näeb ette, et isikunime kohaldamine tähendab tegevust, mille käigus

isikunimi kantakse dokumenti või andmekogusse välisriigi dokumendi alusel olukorras, kus

isikunime on selleks vaja teatud viisil töödelda. Kohaldamine võib hõlmata isikunime

ümberkirjutamist ladina tähtedega, isikunime osade väljajätmist, kui see ei vasta eesti

isikunimemallile, abikaasa perekonnanime märkimist anglo-ameerika õiguse kohaselt või

isikunime kirjapildi korrastamist. Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada välisriigi

dokumentides esinevate isikunimede ühtlane ja arusaadav kasutamine Eesti dokumentides ja

andmekogudes, vältides andmete ebatäpsusest tulenevaid õiguslikke ja praktilisi vastuolusid.

Eelnõu § 33 lõikega 2 antakse üldreegel välisriigi dokumendilt isikunime kandmiseks

dokumenti või andmekogusse. Isikunimi kantakse muutmata kujul, kui dokument on

ladinatäheline ning isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest. Oluline on tagada, et

51

isikud oleks eri riikides dokumenteeritud sama isikunimega, et vältida mitme erineva

identiteedi tekkimist ja vastuolu identiteedihalduses sätestatud põhimõtetega.

Eelnõu § 33 lõige 3 sätestab isiknime osalise kohaldamise, nähes ette erisuse põhimõttest, et

isikunime kohaldatakse muutmata kujul ning kehtestatakse reeglid olukordadeks, kus välisriigi

dokumendil olev isikunimi sisaldab enamat eesti isikunimemallist eesnimi+perekonnanimi. Eri

riikides on erinevad tavad isikunime märkimisel isikut tõendavasse dokumenti või

perekonnaseisudokumenti.

Eelnõu § 33 lõige 3 punkt 1 näeb ette, et nimest jäetakse välja tiitlid, kirjavahemärgid, numbrid

jm, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa. Näiteks Saksa kodaniku passis on

perekonnanimi kujul Dr Kaiser, dokumenti või andmekogusse kantakse see nimi ilma tiitlita

Kaiser.

Eelnõu § 33 lõige 3 punkt 2 näeb ette, et välja jäetakse nimed, mis ei ole dokumendi välja

andnud välisriigi reeglite kohaselt isiku ametlikud nime, kuid mida või kasutada. Näiteks

Prantsuse kodaniku passis on isiku perekonnanimi Leford ép Ollema, kus Ollema on

abiellumisel saadud abikaasa nimi, mida Prantsusmaal ei loeta ametlikuks perekonnanimeks,

kantakse dokumenti või andmekogusse Leford. Näiteks Rootsi kodaniku passis on isiku

perekonnanimi Kjellerberg ja eesnimi Jonas C:son, kus C:son märgib isanime Carl, dokumenti

või andmekogusse kantakse perekonnanimi Kjellerberg ja eesnimi Jonas.

Eelnõu § 33 lõige 3 punkt 3 näeb ette, et välisriigi dokumendil olev nimi, mis ei ole eesnime

ega perekonnanime osa ning mis asub eraldi andmeväljal (näiteks kesknimi, vahenimi, lisanimi)

märgitakse kas ees- või perekonnanime osaks vastavalt dokumendi väljastanud riigi tavale. Kui

ei ole tõendatud vastupidist, loetakse kesknimi eesnime osaks ning lisatakse eesnime järele.

Eelnõu § 33 lõikega 4 nähakse ette reeglid olukordadeks, kui väliriigi dokumendil olev

isikunimi ei ole kirjutatud ladina tähtedega. Eesti riigikeel on eesti keel, seda kasutakse

ametlikus asjaajamises, sh RR-i ja dokumentidesse andmete kandmisel. Eesti keele

märkimiseks kasutatakse eesti-ladina tähestikku. Isiku andmete kandmiseks RR-i saab kasutada

ka muu tähestiku tähtedega kirjutatud dokumente, kirjutades vajalikud nimed ümber eesti-

ladina tähestiku tähtedega.

Eelnõu § 33 lõikega 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kohaldamise,

osalise kohaldamise ja ümberkirjutamiseks vajalike täpsemate reeglite kehtestamiseks

määrusega.

Eelnõu § 34 lõikega 6 antakse volitusnorm isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis

ametlikult kehtiva tähetabeli heakskiitmiseks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Volitusnorm annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril lisaks kiita heaks isikunime

ümberkirjutamisel kohaldatavad isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult

kehtivad tähetabelid, mida kohaldatakse inimese taotluse alusel isikunime ümberkirjutamisel.

NS-i kohaselt andis Vabariigi Valitsus määrusega volitusnormi valdkonna eest vastutavale

ministrile käskkirjaga kinnitamiseks. Vabariigi Valitsuse taset enam vajalikuks ei peeta. Kui

ministri määrusega kehtestada eespool nimetatud ühtsed tähetabelid, tagatakse õigusselgus

inimestele, kes teavad, milliseid reegleid ja tabeleid on võimalik kasutada.

Eelnõu § 33 lõikega 7 märgitakse võimalus küsida nimeteaduslikult usaldusasutuselt arvamust

isikunimede kohaldamisel, ümberkirjutamise reeglite rakendamisel, tähetabelite kasutamisel.

Eelnõu § 34 reguleeritakse RR-i kantud isikunime korrastamine.

52

Eelnõu § 34 lõige 1 luuakse õiguslik alus RR-i kantud isikunime korrastamiseks. RR-i

andmesubjekti määratlus on RRS-i §-s 5, lihtsustatult öeldes on lisaks Eesti kodanikule

andmesubjekt ka teatud tingimustele vastav välismaalane. Kuna RR-i kantud andmete õigsust

eeldatakse (RRS § 6 lõige 1) ning avaliku ülesande täitmisel lähtutakse RR-i kantud

põhiandmetest (RRS § 6 lõige 2), on oluline, et RR andmed on aja- ja asjakohased. Kuna

paljude riikide vahel ei toimu elanikkonna andmete vahetamist või on see vähene, on vajalik,

et isik ise annab RR-i andmeid, kui tema isikunimi on välisriigis muutunud. Andmete

aktuaalsuse tagamiseks sätestatakse 30-päevane tähtaeg, mille jooksul isik peab nime

muutumist tõendava dokumendi esitama perekonnaseisutoiminguid tegevale KOV-ile või Eesti

välisesindusele.

Eelnõu § 34 lõige 2 näeb ette, et isikunime kandmiseks dokumenti või andmekogusse tuleb

esitada asjakohane usaldusväärne dokument. Eraldi nõuded on Eesti kodanike ja Eesti

kodakondsuste isikute ning välisriigi kodanike dokumentidele, samuti sõltub dokumentide nõue

RR-i andmesubjektsusest.

Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku andmed, sh isikunimi, on RR-is olemas ning

välisriigi dokument saab tõendada välisriigis toimunud nimemuutust. Isiku nimi saab välisriigil

olla muutunud perekonnaseisusündmusega, näiteks on abielu sõlmimisel või lahutamisel

perekonnanime vahetatud, põlvnemise tuvastamisel või vaidlustamisel teise vanema

perekonnanimi antud. Mõnes riigis (näiteks Suurbritannia) on võimalik ka mittekodanikul

isikunime muuta, seega võib uue isikunime kanda RR-i nimemuutmist tõendava dokumendi

alusel. Kui isikunimi on välisriigis muutunud muul alusel (näiteks teise riigi kodakondsuse

andmisel), loetakse sobivaks dokumendiks välisriigi isikut tõendav dokument.

Eelnõu § 34 lõige 3 näeb ette RR-i andmesubjektiks mitteolevate isikute nimemuudatuste

kandmise RR-i. Teatud juhtudel on isiku andmed RR-is ilma, et isik oleks RR-i andmesubjekt

ning nendest andmetest tuleb lähtuda mõne avaliku ülesande täitmisel. Nii kantakse RR-i e-

residentide andmed. E-resident on välismaalane, kellele Eesti riik on loonud isiku

kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi. Seega tõendab e-resident oma

isikunime kodakondsusriigi passi või isikutunnistusega, seda ka juhul, kui tema isikunimi on

pärast e-residendi staatuse saamist muutunud mistahes alusel. Ka nende isikute andmed, kes

osalevad perekonnaseisutoimingus (abielu sõlmimine või lahutamine, põlvnemise asjad),

kantakse RR-i isikut tõendava dokumendi alusel. Samuti kantakse RR-i sellise isiku andmed,

kellel on põlvnemise või abielu kaudu seos RR-i andmesubjektiga. Näiteks RR-i kantakse RR-

i andmesubjekti välisriigis sõlmitud abielu dokumendi alusel tema abikaasa andmed. Seetõttu

võib avaliku ülesande täitmisel tekkida vajadus korrastada sellise isiku RR-i andmeid, kes ei

ole RR-i subjekt, kuid kelle andmed on RR-i kantud.

Teatud olukordades saab RR-i kantud isikunime korrastada ilma, et kantavad andmed oleksid

dokumendil märgitud.

Eelnõu § 34 lõige 4 järgi kantakse RR-i Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku kantava

perekonnanime asemel abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime, kui abielu või

registreeritud kooselu sõlmimise välisriigi õiguse kohaselt on isikul õigus kanda abikaasa või

registreeritud elukaaslase perekonnanime ilma, et see oleks märgitud abieludokumendile või

kooselulepingule. RR-i tehakse kanne isiku taotlusel, taotlust saab esitada kuni abielu või

kooselulepingu sõlmimise järel järgmise Eesti isikut tõendava dokumendi väljastamiseni. Selle

tähtaja ületamine ei võta isikult õigust hakata kandma abikaasa või registreeritud elukaaslase

perekonnanime, kuid selle saab nimemuutmise menetluse kaudu. Selle sätte alusel on võimalik

kanda isiku perekonnanimeks tema abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanimi, st

53

abikaasad või registreeritud elukaaslased hakkavad kandma sama perekonnanime. Kui isik

soovib oma perekonnanimele liita abikaasa või registreeritud perekonnanime, tuleb seda teha

läbi nimemuutmise menetluse.

Asjaomaste välisriikidena käsitatakse siin angloameerika õigusega riike – Ameerika

Ühendriigid, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Austraalia jt. Angloameerika õigusega riikides ei

kanta abieludokumendile abikaasade ühist perekonnanime ja väljastatud abieludokumendi

alusel on inimestel soovi korral õigus kanda abikaasa perekonnanime. Abieludokument on uue

nime saamist tõendav dokument, mistõttu välisriigis sõlmitud abieludokumendi tunnustamisel

tuleb Eestis nende riikide puhul lahutamatu osana tunnustada inimese õigust kanda abikaasa

nime. Topeltperekonnanimede andmise praktika on angloameerika riikides erinev. Juhul, kui

abielu on sõlmitud angloameerika õigusega riigis, ei saa nende riikide praktikat

topelperekonnanimede andmise kohta Eesti õigusruumi otse üle kanda ja üheselt kohaldada.

Eelnõu § 34 lõige 5 järgi kantakse RR-i Eesti kodaniku ja Eesti kodakondsuseta isiku taotluse

alusel isikunime õige kirjapildi, kui see erineb välisriigi dokumendil olevast isikunime

kirjapildist dokumendi keelest tulenevalt. Sellised olukorrad võivad tekkida, kui välisriigis

sündinud laps saab vanema perekonnanime või abielu sõlmimisel üks abikaasadest teise

abikaasa perekonnanime moonutatud kujul (näiteks Lõhmus asemel Lohmus, kui selles

välisriigis kasutatatav tähestikus täht õ puudub). Säte ei rakendu, kui lapse sünnitunnistusel

oleva eesnime kirjapilt võiks Eestis olla teistsugune (näiteks Tonu asemel Tõnu, Roberts asemel

Robert). Korrastamisel võetakse aluseks RR-i varem kantud andmed ning nime korrastatakse

nendele vastavaks.

Eelnõu 6. peatükis on reguleeritud isikunimekomisjoni ja nimeteadusliku usaldusasutust

puudutavad küsimused.

Eelnõu §-s 35 on reguleeritud isikunimekomisjoni pädevus ja töökorraldus. Komisjoni

moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Isikunimekomisjon annab arvamusi

isikunime muutmise otsustamisel ja muudes nimetoimingutes, nimetoimingute vaidlustamise

korral, teeb ettepanekuid nimetoiminguid reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja täidab teisi

talle põhimäärusega pandud ülesandeid.

Eelnõu § 36 annab aluse nimeteadusliku usaldusasutuse tegevuseks. Nimeteaduslik

usaldusasutus on asutus, kelle määrab Vabariigi Valitsus ja kelle põhiülesanne on anda

isikunimede kohta arvamusi ja eksperdihinnanguid, nõustab nimetoiminguid tegevaid asutusi,

annab nende taotlusel arvamusi ja hindab isikunimede vastavust eelnõuga sätestatud nõuetele

ja eesti nimetraditsioonile Seni on seda ülesannet täitnud EKI. Siseministeeriumi arvates võib

nimeteadusliku usaldusasutuse rolli täita ka edaspidi EKI.

Eelnõu 7. peatükis on reguleeritud järelevalve ja vaidlustamine.

Eelnõu §-s 37 on reguleeritud haldusjärelevalve korraldamine nimetoimingute üle ja sätestatud,

et haldusjärelevalvet teeb Siseministeerium, kes kontrollib, kas nimetoimingute tegemisel on

järgitud käesolevat seadus ja selle alusel antud õigusakte. Lisaks sellele kontrollib

Siseministeerium tegevuse otstarbekust. Otstarbekuse kontrollimine lisati haldusjärelevalve

sättesse, sest nimetoiminguid tehakse RR-is, ning võib tekkida vajadus anda siduvaid suuniseid

ka õiguspäraste tegevuste muutmiseks, kui seda nõuab näiteks RR-i tarkvara mõistlik

kasutamine, see tähendab näiteks kui see on vajalik RR-i toimimise huvides. Otstarbekuse

kontrollimine on olemas ka RRS-i ja PKTS-i järelevalve sättes. Haldusjärelevalve läbiviimisel

lähtutakse Vabariigi Valitsuse seaduse haldusjärelevalve sätetest.

54

Eelnõu § 38 sätestab nimetoimingut vaidlustamis alusel – vaide esitamise Siseministeeriumile

ja kaebuse esitamise halduskohtule. Vaidemenetluse läbiviimisel juhindutakse HMS-ist, kuid

on teatud erandid. Nimetoiminguid teevad maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused

(edaspidi ka MK KOV), ka Politsei- ja Piirivalveamet. Üldnormi kohaselt esitatakse vaie

haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab

haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalve. HMS §

73 lubab teistsugust vaidealluvust ning nii on nimetoimingute vaidlustamisel vaide lahendaja

Siseministeerium. Nimetoiminguid teevad MK KOV-id riikliku ülesande

(perekonnaseisutoimingud, nimemuutmine) täitmise käigus, vajalik on tagada ühtne praktika ja

seaduse ühetaoline tõlgendamine, seetõttu on erandlik vaidealluvus vajalik ja põhjendatud.

Erandlik on ka vaide lahendamisse tähtaeg – kui üldnorm on 10 päeva, siis Siseministeeriumil

on vaide lahendamiseks aega 30 päeva. Pikem periood võib olla vajalik, et välja selgitada

alluvussuhteta asutustelt vajalik teave, taotleda nimeteadusliku usaldusasutuse arvamus jmt.

Eelnõu 8. peatükis on sätestatud eelnõu rakendussätted ja seaduste muutmine.

Eelnõu § 39 näeb ette, et enne 2005. aasta 31. märtsi eesnime või perekonnanime muutnud

isikute suhtes rakendatakse käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud piirangut väljaarvatud juhul,

kui perekonnanime muudeti § 20 alusel.

Eelnõu §-ga 40 sätestatakse, et enne eelnõu jõustumist esitatud nime muutmise taotluste puhul

lähtutakse käesolevast seadusest. Eelnõu § 41 lõige 2 lubab teha sellest põhimõttest erandi -

taotlust võib menetleda taotluse esitamise ajal NS-i alusel, kui see oli isiku jaoks soodsam ja

isik ise taotleb, et otsus tehtaks NS-i alusel. Antud soodsam lahendus ei kehti eelnõu § 18 lõikes

2 ja lõikes 3 nimetatud isikute isikunime muutmise korral. Seadusandja tahe on siin piirata

avalikkuse huvides rasketes ja varavastastes kuritegudes süüdimõistetud inimeste, kelle karistus

ei ole kustunud, isikunime muutmise õigust, et nad ei saaks oma identiteeti varjata. Muudatus

on vajalik, et välistada enne eelnõu jõustumist viimasel hetkel tekkivaid süüdimõistetud isikute,

kelle karistusandmed ei ole kustutatud, taotlusi, et soodsamat regulatsiooni ära kasutada.

Eelnõu §-ga 41 muudetakse karistusregistri seaduse § 20 lõige 1 punktis 20 ja § 23 lõikes 2

olevat viidet, et viia muudatus kooskõlla eelnõuga.

Eelnõu §-ga 42 ja 43 asendatakse kooseluseaduses ja keeleseaduses seaduse nimi

„nimeseadus“ uue nimega „isikunimeseadus“. Muudatus on vajalik, et seadused oleksid

kooskõlas, kuivõrd nimeseadus tunnistatakse kehtetuks ning selle asemele tuleb uus seadus

pealkirjaga „Isikunimeseadus“.

Eelnõu §-ga 44 tunnistatakse kehtetuks NS ja selle alusel antud rakendusaktid.

Eelnõu §-ga 45 muudetakse PKTS-i. Esimese muudatusena asendatakse seaduse nimi

„nimeseadus“ uue nimega „isikunimeseadus“. Lisaks muudetakse ka PKTS-i § 491 lõike 2

punktis 2 olevat viidet ning viiakse see kooskõlla eelnõuga.

Eelnõu § 46 asendatakse rahvastikuregistri seaduses seaduse nimi „nimeseadus“ uue nimega

„isikunimeseadus“.

Eelnõu §-ga 47 muudetakse riigilõivuseadust. Riigilõivuseaduses asendatakse läbivalt seaduse

nimi. Muudatus on vajalik, et seadused oleksid kooskõlas, kuivõrd NS tunnistatakse kehtetuks

ning selle asemele tuleb uus seadus pealkirjaga „Isikunimeseadus“. Eelnõuga tunnistatakse

kehtetuks riigilõivuseaduse § 48, mis reguleerib nimemuutmistoimingu eest riigilõivu

tasumisest vabastamist. Kuna eelnõuga ei nähta ette riigilõivu vabasid menetlusi, ei ole

asjakohane jätta vastav säte alles riigilõivuseadusesse. Samuti tunnistatakse kehtetuks

55

riigilõivuseaduse § 262, kuna sätteid ühtlustatakse ning riigilõivu küsimise aluseks on edaspidi

riigilõivuseaduse § 341.

Riigilõivuseaduse § 341 muudetakse ja sõnastatakse ümber, samuti kehtestatakse uue eelnõu

jõustumisega ka uus riigilõivumäär – eesnime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 200 eurot ning ka perekonnanime muutmise avalduse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 200 eurot. Kui taotletakse uue ees- ja perekonnanime muutmist koos tuleb tasuda

riigilõivu summas 400 eurot. Eesnime muutmisel ja perekonnanime muutmisel tuleb hinnata

muutmise põhjuseid ning soovitud nime vastavust eelnõus sätestatud nõuetele, kui avaldusel on

koos mõlema nime muutmine, toimub mõlema nime kohta hindamine. Eelnõuga tõstetakse

riigilõivumääri, sest need ei ole vastavuses riigi kuludega. Riigilõivu muutmine on vajalik

arvestades üldist hinnatõusu ning ametikoha keskmist maksumust.

Eelnõu §-ga 48 nähakse ette et eelnõu jõustub 2027. aasta 1. detsembril. See on piisav aeg, et

valmistuda seaduse rakendamiseks, muuta selleks vajalikke tööprotsesse ja RR-i

menetlustarkvara.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on kasutatud järgmisi uusi termineid:

1. Isikunimi on isiku eesnimest ja perekonnanimest koosnev nimi, mis on kantud dokumenti või

andmekogusse.

2. Nimetoiming on õiguslikul alusel isikunime kandmine dokumenti või andmekogusse.

3. Isikunime andmine on isikunime andmine lapsele isikunime panemine sünni registreerimisel,

isaduse omaksvõtul, tuvastamisel või vaidlustamisel ning lapsendamisel või lapsendamise

kehtetuks tunnistamisel.

4. Isikunime vahetamine on abikaasa perekonnanime võtmine või sellest loobumine abielu

sõlmimisel, lahutamisel või kehtetuks tunnistamisel; registreeritud elukaaslase perekonnanime

võtmine või sellest loobumine kooselulepingu sõlmimisel, lõpetamisel ja kehtetuks

tunnistamisel; uue eesnime ja soole vastava lõpuga perekonnanime võtmine sooandmete

muutmisel.

5. Isikunime muutmine on isiku soovil isikunime asendamine uue isikunimega. Isikunime

muutmisel loobub isik kantavast isikunimest ning valib muu eesnime või perekonnanime või

mõlemad.

6. Isikunime kohaldamine tähendab tegevust, mille käigus isikunimi kantakse dokumenti või

andmekogusse välisriigi dokumendi alusel olukorras, kus isikunime on selleks vaja teatud viisil

töödelda.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. NS-is sätestatud terminite täpsustamine ja sätete loogiline järjestamine

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused

56

Sihtrühma suurus on keskmine, kuna uue seaduse rakendamisega seotud sidusrühma kuuluvad

teoreetiliselt kõik nimetoiminguga kokkupuutuvad asutused, nagu Siseministeerium, valla- ja

linnavalitsused, PPA, Eesti välisesindused ja muud haldusorganid ning vaimulikud, notarid ja

kohtud – seega vähem kui 50% Eesti asutustest. Praktikas on eelnõu rakendajaid vähem. Kõik

RR-is oleva isikunime kasutajad ei ole nime andmisest, vahetamisest muutmisest või

kohaldamisest mõjutatud. Nimemuutmise õigusega ja sünni registreerimise õigusega

perekonnaseisuametnike osatähtsus on samuti väike. KOV üksusi on Eestis 78, neist

16 MK KOV-i, isikunime muutmisega tegelevad neli MK KOV-i.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju avaldumise sagedus ametnikele on keskmine, sest ametnikud

puutuvad seaduse rakendamise ja selle mõjuga kokku regulaarselt. Mõju ulatus asutustele on

keskmine, kuna eelnõuga sätestatakse nime muutmiseks täiendavad alused ja piirangud

eelkõige isikunime muutmise menetluses, kuid paljud teised olulised põhimõtted, mis olid

toodud NS-is on jäänud saamaks. Seega ei kaasne ametnikel eeldatavasti kohanemisraskusi.

Pigem on selge seaduse tulemusel ametnikel tööülesandeid lihtsam täita. Muudatusega ei

kaasne ebasoovitavat mõju, muudatusel on sihtrühma ametitoimingute tegemise selgusele

positiivne mõju. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kelle kohta tehakse nimetoiming

Mõju kirjeldus ja olulisus: Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest nimetoiminguid võidakse

teha kõigi Eesti RR-i andmesubjektide ja andmesubjektiks saavate inimeste kohta, seetõttu on

eelnõust mõjutatud inimesi palju. Üldiselt ei esine nimetoimingute tegemisel olukordi, kus

inimene soovib või tunneb vajadust seadusesätteid ja termineid lugeda. Seega võib sihtrühma

suurust hinnata keskmiseks või keskmisest väiksemaks. Mõju ulatus on väike, ei ole ette näha

vajadust muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks, sest inimestel ei ole tekkinud

püsiteadmisi NS-i terminite ja loogika kohta ning üldjuhul lähtutakse ametniku selgitustest,

seega ei toimu sihtrühma käitumises suuri negatiivseid muudatusi. Tegemist on positiivsete ja

kergendavate muudatustega, sest vajaduse korral on inimesel selge seadus, millest lähtuda.

Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline.

6.2. Sündi registreeriva perekonnaseisuametniku kohustus teavitada avaldajat, kui lapsele

soovitavat isikunime kannab RR-i andmetel vähemalt üks elus inimene

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused

Mõju kirjeldus ja olulisus. Sünde registreerivad 16 MK KOVi. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste

asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud

sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Sünni registreerimise avaldust saab esitada turvalises

veebikeskkonnas ning sünd registreeritakse automaatmenetlusega, kui soovitud isikunimi

vastab nõuetele. Turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel kontrollitakse RR-i andmeid

ning juhul, kui lapsele soovitud isikunime kannab vähemalt üks elav isik, antakse sellest

menetluse sammuna avalduse esitajale teada. Jätkuvalt saab sünni registreerimise avalduse

esitada ka MK KOV-is kohapeal, sellisel juhul kontrollib sündi registreeriv

perekonnaseisuametnik RR-i andmeid ise ja vajadusel teavitab avalduse esitajat lapsega sama

isikunime kandvate isikute arvust ja vanusest sünniaasta täpsusega. Mõju ulatus on väike,

eelnõu toob perekonnaseisuametnikule kaasa lisakohustuse, kuid tuleb arvestada, et ligi 80%

sünni registreerimise avaldustest esitatakse turvalises veebikeskkonnas, kus vajalik kontroll

57

tehakse automaatselt. Kui kontrolli teeb ametnik RR-i päringuga, ei ole see ajakulukas ega

keeruline. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest ametnikule kaasnev täiendav

kohustus ei muuda kuigivõrd tema töökorraldust. Avalduvat mõju võib seega hinnata

ebaoluliseks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kes tulevad sündi registreerima

Mõju kirjeldus ja olulisus. Teoreetiliselt on mõju sihtrühm keskmine, sest inimesi, kes võivad

tulla lapse sündi registreerima on umbes 5–50% Eesti elanikkonnast. 2022. a registreeriti Eestis

11 588 sündi, 2023. a 10 722 sündi ja 2024. a 9643 sündi. Seega aastas mõjutab see muudatus

orienteeruvalt 20 000 lapsevanemat otseselt ning elu jooksul võib see muudatus mõju omada

suuremale osale Eesti elanikkonnast, kes lapsevanemaks saavad. Eelnõu näeb ette, et

perekonnaseisuametnik teavitab vanemaid sellest, et lapsele soovitavat isikunime kannab RR-i

andmetel vähemalt üks inimene. See ei ole lapsele nimevalikul piirav asjaolu, vaid

informatiivne teave, millest lapse vanemad on üldjuhul huvitatud. Kui vanematele sobib, et

lapsele soovitavat isikunime kannab RR-i andmetel juba vähemalt üks elav inimene, antakse

lapsele vanemate soovitud isikunimi. Kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ega

ole tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks, on mõju ulatus väike. Mõju

sagedus sihtrühmale on väike, sest üldjuhul tullakse sündi registreerima harva, üldjuhul mõned

korrad elu jooksul. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest inimese jaoks on tegemist

positiivse mõjuga, kuna ta saab lisateavet, mis aitab tal paremini valida lapsele isikunime.

Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks.

6.3. Eesnime muutmise regulatsiooni lihtsustamine

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused, kellel on pädevus muuta isikunime

Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese eesnime võib tema taotluse alusel muuta neljas MK KOV-is,

milleks on Jõhvi vald, Pärnu linn, Tallinna linn ja Tartu linn. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste

asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ning seetõttu võib muudatusest

mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Nime muutmise õigusega ametnikke on 2025.

a novembri seisuga 31, kellest igapäevaselt nime muutmistega tegeleb u 10 ametnikku. Eelnõu

mõju seisneb peamiselt selles, et eesnime muutmise regulatsioon muudetakse lihtsamaks ja

selgemaks – anda saab eesnime, mis vastab seaduse nõuetele ning eesnime muutmist peab

põhjendama vaid juhul, kui soovitakse vastassool kasutusel eesnime või kui tegemist on

korduva nimemuutmisega, Mõju ulatus on väike, sest neli MK KOV-i muudavad juba kehtiva

seaduse alusel inimeste eesnimesid, regulatsiooni lihtsustamine ei muuda oluliselt

perekonnaseisuametnike töökorraldust ega mahtu. Eelnõu kohaselt saab avaldusi esitada

turvalises veebikeskkonnas e-avaldusena, mille menetluses kontrollitakse soovitud nime

lubatavust RR-i ja karistusregistri andmetel ning juhul, kui soovitav eesnimi vastab seaduses

sätestatud nõuetele, tehakse nimemuutmine automaatotsusena. Jätkuvalt saab nimemuutmise

avalduse esitada ka MK KOV-is kohapeal, sellisel juhul kontrollib perekonnaseisuametnik RR-

i andmeid ise nime lubatavuse hindamiseks ja vajadusel teavitab avalduse esitajat piirangust,

tehes ettepaneku muuta nimevalikut. 2022. aastal anti uus eesnimi 697 inimesele, 2023. aastal

755 inimesele ja 2024. aastal 823 inimesele. Mõju sagedus on väike, sest e-avalduste

menetlemises on eelnõuga sätestatud tingimustele vastavuse kontroll automaatne. Seni on

valdav enamus uue isikunime andmise avaldusi esitatud digitaalselt allkirjastatult, seega on

ootuspärane, et samavõrdne hulk isikuid kasutab tulevikus turvalises veebikeskkonnas avalduse

58

esitamise võimalust. Mõju on positiivne, sest eelnõu seadusena jõustumisega muutuvad

eesnime andmise alused selgemaks ja ametnikul on seadusest võimalik kergemini aru saada,

seetõttu on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Avalduvat mõju võib seega hinnata

ebaoluliseks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale uut eesnime

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut eesnime võivad taotleda

kõik Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on seadusest

mõjutatud inimesi palju. 2022. aastal anti uus eesnimi 697 inimesele, 2023. aastal

755 inimesele ja 2024. aastal 823 inimesele. Mõju sagedus on väike, sest enamus inimesi ei

soovi eesnime muuta, samuti ei soovita eesnime üldiselt muuta korduvalt. Mõju ulatus on väike,

sest suurt erinevust NS-i ja eelnõu vahel ei ole. Mõju on positiivne, sest muudatuste

jõustumisega muutuvad eesnime andmise alused selgemaks ja inimesel on võimalik kergemini

aru saada eesnime taotlemise reeglitest, seetõttu on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike.

Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks.

6.4. Perekonnanime muutmise regulatsiooni täiendamine

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused, kellel on pädevus muuta inimese perekonnanime

(MK KOV ja Siseministeerium)

Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese perekonnanime võib tema taotluse alusel muuta neljas

MK KOV-is. Osa juhtudel otsustab inimese perekonnanime muutmise Siseministeerium. Kuna

sihtrühma suurus võrrelduna kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga jääb alla 5%.

2025. a novembri seisuga on 31 ametnikul nime muutmise õigus, kuid kellest vaid u 10 tegeleb

igapäevaselt nimetoimingutega, võib seetõttu hinnata muudatusest mõjutatud sihtrühma

suuruse väikeseks.

Eelnõuga tuuakse selgelt välja, millistel alustel menetletakse uue perekonnanime andmise

taotlust MK KOV-is ning millistel alustel Siseministeeriumis. Mõju avaldamise ulatus on

keskmine, sest perekonnaseisuasutuse otsustuspädevust suurendatakse. Suureneb seaduses

sätestatud aluste arv, mille alusel võib MK KOV otsustada uue perekonnanime andmise.

Ametnikud lähtuvad NS-is sätestatust iga päev, seega ei kaasne mõjuga eeldatavalt

kohanemisraskusi, kuid ametnikel võib selgitamiskohustuse tõttu pikeneda toimingu

tegemiseks kuluv aeg.

Perekonnaseisuasutused rakendavad seadust iga päev, ametnik peab muudatused endale selgeks

tegema ning uutest reeglitest oma töös lähtuma. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib

hinnata väikeseks, sest negatiivse iseloomuga mõju on väike, ametnike töös ei too mõju kaasa

olulisi negatiivseid muudatusi töökorralduses. Pigem need muudatused lihtsustavad ametnike

tööd, sest pärast muudatuste tegemist on uue perekonnanime taotlemise alused selgemad ja

lihtsamini eristatavad.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale taotleda uut perekonnanime

59

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut perekonnanime võivad

taotleda kõik Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on

seadusest mõjutatud inimesi palju. Arvestades, et 2022. a anti uus perekonnanimi

1647 inimesele, 2023. a 1699 inimesele, 2024. a 1762 inimesele, võib sihtrühma suurust

praktikas keskmisest väiksemaks pidada. Mõju seisneb perekonnanime muutmise aluste

täiendamises – näiteks saab taotleda dokumentaalselt tõendatud otsejoones üleneja sugulase

perekonnanime ilma ülenevate põlvkondade arvu piiramata, lesena taotleda surnud abikaasa

perekonnanime jne. Mõju ulatus on pigem väike, sihtrühma käitumises esineb küll muudatusi

(uue perekonnanime taotlemise aluseid on täiendatud), kuid muudatusega ei kaasne

kohanemisraskusi, sest tegemist on positiivse mõjuga muudatusega. Mõju sagedus on väike,

sest uut perekonnanime soovib muuta ainult teatud hulk selleks õigustatud inimesi. Oluline

muudatus on vabalt valitud perekonnanime andmisel – anda saab vaid sellist nime, mida RR-i

andmetel ei kanna üksi elav isik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, kuna muudatusel

on sihtrühma õigustele positiivne mõju. Inimesele muutub nimemuutmise menetlus

arusaadavamaks, õiguslikud alused on selgemini esile toodud. Kokkuvõttes on mõju hindamise

kriteeriumide alusel mõju ebaoluline. Mõjude punktis 6.7. on eraldi analüüsitud keeldu, mis ei

luba võtta uut perekonnanime, mis on rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanimi.

6.5. Süüdimõistetud isikute isikunime muutmise piirangud

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused

Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese isikunime võib tema taotluse alusel muuta neljas

MK KOV-is või Siseministeeriumis. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga

võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma

suurust hinnata väikeseks. Uue regulatsiooni mõju sihtrühmale seisneb selles, et uue isikunime

muutmise taotlust läbivaatav perekonnaseisuametnik peab tegema päringu karistusregistrisse,

et kontrollida, kas nimemuutmist taotlev inimene on süüdimõistetud eelnõus loetletud KarS-i

paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise eest. Lisaks peab perekonnaseisuametnik

kontrollima, kas karistusandmed on kehtivad või kustutatud. Mõju ulatus on keskmine, sest

perekonnaseisuametnik peab uue isikunime andmise menetlemisel kontrollima muude andmete

seas ka karistusregistri andmeid, mis eeldab päringu tegemist karistusregistrisse. Mõju

avaldamise sagedus on keskmine. 2022. a anti uus eesnimi, perekonnanimi või mõlemad

korraga 2122 inimesele, 2023. a 2220 inimesele, 2024. a 2314 inimesele. Ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike. Muudatusega avalduv mõju seisneb karistusregistrisse päringu

tegemises, mis varem ei olnud menetlevale ametnikule kohustuslik. Samas ei ole

karistusregistrisse päringu tegemine ei ajakulukas ega keerukas tegevus. Turvalises

veebikeskkonnas avalduse esitamisel tehakse automaatpäring karistusregistrisse. Kui avaldus

esitatakse ametnikul MK KOVis kohapeal, tehakse automaatpäring RR menetlustarkvara

kaudu, kui ametnik avab avalduse alusel menetlustoimiku. Kokkuvõttes on mõju hindamise

kriteeriumide alusel võimalik mõju hinnata ebaoluliseks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: süüdimõistetud isikud, kelle andmed karistusregistrist ei ole kustutatud

Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelnõus kavandatava muudatusega sätestatakse isikunime

muutmisel piirang, mis näeb ette, et nime ei ole õigust muuta isikul, kes on süüdi mõistetud

karistusseadustiku §-des 89–931, 95–114, § 133 lõigetes 1 ja 2, §-des 1331–1333, § 134 lõikes 2,

§-s 135 või 141, § 1411, § 143 lõigetes 1 ja 2, § 1432, §-des 144–1451, 175, 1751, 178–179, 184,

60

185, 187, § 209 lõikes 2, §-des 231–2376, 255, 256, 268, 394, 403–405 sätestatud süüteo

toimepanemise eest, kui selle süüteo eest isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud.

Käesoleval juhul on piiratud teatud süütegusid toimepannud inimeste vabadust oma nime muuta

ehk on piiratud nende isikute põhiõigust vabale eneseteostusele. Sihtrühma suurust võib hinnata

väikeseks, sest KarS-i eespool loetletud paragrahvide alusel süüdimõistetud inimesi on vähem

kui 5% elanikest. Täieliku statistikat selle kohta, kui palju taotlusi esitasid uue isikunime

saamiseks inimesed, kes on süüdimõistetud vähemalt ühes KarS-i eespool loetletud

paragrahvidest, ei ole võimalik olnud teha, kuivõrd andmeid uue isikunime taotleja karistuste

kohta ei kogutud ega arvestatud uue isikunime andmise menetluses. Mõju ulatus on suur, sest

piirangu jõustumisel ei ole nendel inimestel, kes on vastavates KarS-i paragrahvides süüdi

mõistetud ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud, võimalik uut isikunime

nime muutmise korras taotleda. Samas on süüdimõistetud inimestel võimalik võtta endale uus

perekonnanimi abielu sõlmimisel või lahutamisel, kooselulepingu sõlmimisel või selle

lõpetamisel. Piirang ei kohaldu juhul, kui süütegu on toime pandud alaealisena.

Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest kokkupuude muudatusega kaasneva

mõjuga ei ole igapäevane, kuna uue isikunime andmise taotlusi esitab inimene oma elus üldiselt

mitte üldse või pigem harva. Muudatusega kaasneb sihtrühmale ebasoovitav mõju, sest see

piirab süüdimõistetud inimesi, pärast muudatuse jõustumist ei ole neil võimalik uut isikunime

taotleda seni, kuni nende karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Ebasoovitava mõju

kaasnemise riski võib hinnata suureks, sest tegemist on olulise piiranguga inimese

enesemääramise õigusele. Samas ei ole kehtestav piirang absoluutne piirang ja on vajalik, et

kaitsta nii avalikkuse kui ka eraisikute huve. Uut isikunime ei või taotleda üksnes need

inimesed, kes on seaduses kindlaksmääratud paragrahvides süüdi mõistetud. Piirang ei kohaldu

mistahes süüteo toime pannud inimeste suhtes. Raskes kuriteos süüdi mõistetud inimene võib

uut isikunime taotleda pärast seda, kui andmed tema karistuse kohta on karistusregistrist

kustutatud. Mõju hindamise kriteeriumide alusel on mõju oluline.

Mõju sihtrühm: süüdimõistetud isikud, kellel on tähtajatu piirang isikunime muutmiseks

Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelnõus kavandatava muudatusega sätestatakse isikunime

muutmisel piirang, mis näeb ette, et nime ei ole õigust muuta isikul, kes on süüdi mõistetud

alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise eest. Nimetatud

piirang on tähtajatu.

Käesoleval juhul on piiratud teatud süütegusid toimepannud inimeste vabadust oma nime muuta

ehk on piiratud nende isikute põhiõigust vabale eneseteostusele. Sihtrühma suurust võib hinnata

väikeseks, sest alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos süüdimõistetud

inimesi on vähem kui 5% elanikest. Täieliku statistikat selle kohta, kui palju taotlusi esitasid

uue isikunime saamiseks inimesed, kes on süüdimõistetud alaealise suhtes toimepandud

seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos ei ole võimalik olnud teha, kuivõrd andmeid uue

isikunime taotleja karistuste kohta ei kogutud ega arvestatud uue isikunime andmise

menetluses. Mõju ulatus on suur, sest piirangu jõustumisel ei ole nendel inimestel, kes on süüdi

mõistetud alaealise suhtes toimepandud seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos võimalik

uut isikunime nime muutmise korras taotleda tähtajatult. Samas on süüdimõistetud inimestel

võimalik võtta endale uus perekonnanimi abielu sõlmimisel või lahutamisel, kooselulepingu

sõlmimisel või selle lõpetamisel. Piirang ei kohaldu juhul, kui süütegu on toime pandud

alaealisena.

61

Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest kokkupuude muudatusega kaasneva

mõjuga ei ole igapäevane, kuna uue isikunime andmise taotlusi esitab inimene oma elus üldiselt

mitte üldse või pigem harva. Muudatusega kaasneb sihtrühmale ebasoovitav mõju, sest see

piirab alaealise suhtes seksuaalse enesemääramise vastases kuriteos süüdimõistetud inimesi,

pärast muudatuse jõustumist ei ole neil võimalik uut isikunime taotleda ning see piirang on

tähtajatu. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata suureks, sest tegemist on olulise

piiranguga inimese enesemääramise õigusele. Samas on kehtestav piirang vajalik, et kaitsta nii

avalikkuse kui ka eraisikute, eelkõige alaealiste laste huve. Uue isikunime taotlemise tähtajatu

piirang rakendub üksnes nendele inimestele, kes on süüdimõistetud alaealise suhtes seksuaalse

enesemääramise vastase kuriteo toimepanemises. Piirang ei kohaldu mistahes süüteo toime

pannud inimeste suhtes ega ka nende isikute suhtes, kes on süüdimõistetud mõnes teises, eelnõu

§ 18 lõikes 2 nimetatud kuriteos. Mõju hindamise kriteeriumide alusel on mõju oluline.

Valdkond: laiem sotsiaalne ehk ühiskondlik mõju

Mõju sihtrühm: isikud, keda mõjutab süüdimõistetud isikute, kelle andmed karistusregistrist ei

ole kustutatud, nime muutmise keeld

Mõju kirjeldus ja olulisus. Eelduslikult on see sihtrühm küll väga suur, kuid tegelik ehk reaalselt

selliste isikutega kokku puutuv sihtrühm jääb tõenäoliselt siiski väikeseks. Kuna ühiskondlikku

mõju saab muudatuse tulemusena hinnata pigem positiivseks, siis kohaneda ega käitumist

muuta ei ole sihtrühmal selleks vaja,. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne ning

reaalse mõjuga kokkupuute sagedus on eeldatavasti samuti pigem harv ja juhuslik, mistõttu

selle muudatuse mõju kõigile inimestele kvalifitseeruks ebaoluliseks.

6.6. Eesnime muutmisel piirang, mis ei luba luua isikunime, mis on RR-i andmetel juba

kasutusel

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: MK KOV-id, kellel pädevus viia läbi perekonnanime ja isikunime muutmise

menetlusi.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese isikunime võib tema taotluse alusel muuta neljas

MK KOV-is. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus

alla 5% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Juhul,

kui ametnikule esitatakse uue eesnime andmise taotlus, peab ta välja selgitama, millised

piirangud tekkivale isikunimele kohalduvad. Piirangu väljaselgitamiseks tehakse päring (e-

avalduse puhul automaatne, paberavalduse puhul teeb päringu ametnik) RR-i. Juhul, kui tekkiv

isikunimi on juba kasutuses, peab ametnik selgitama inimesele seda piirangut ja pakkuma

inimesele võimalust oma taotlust muuta. Mõju ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna uus

piirang paneb ametnikule lisakohustusi, mis võib taotluse menetlusaega mõnevõrra pikendada,

ent see ei too ametnikule kaasa kohanemisraskusi. Mõju avaldumise võib hinnata keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks või pigem väikeseks, sest uue

eesnime taotlemise menetluse käigus peab tegema RR-i lisapäringuid, kuid see ei koorma

ametnikku ega suurenda ka töökoormust.

Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Siseministeerium

62

Mõju kirjeldus ja olulisus. Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste üksuste asutuste arvuga

võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma

suurust hinnata väikeseks. Siseministeeriumis on mõjutatud vaid rahvastiku toimingute

osakonna ja vajaduse korral ka õigusosakonna ametnikud. Mõju ulatus on väike, sest

Siseministeerium menetleb uue eesnime andmist vaid juhul, kui korraga taotletakse uut eesnime

ja perekonnanime ning perekonnanime muutmine on Siseministeeriumi pädevuses. Kuna ka

kehtiva seaduse kohaselt on sellised avaldused Siseministeeriumi menetleda, ei tulene eelnõust

olulisi muudatusi. Ebasoovitava mõju riski võib hinnata väikeseks, kuigi muudatusega kaasneb

asutusele lisakoormus, on see lisanduv koormus väike.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale taotleda uut eesnime või isikunime

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut nime võivad taotleda

kõik Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on seadusest

mõjutatud inimesi palju. Kuna 2022. a anti uus eesnimi, perekonnanimi või mõlemad korraga

2122 inimesele, 2023. a 2220 inimesele, 2024. a 2314 inimesele, võib sihtrühma suurust

hinnata keskmisest väiksemaks. Eelnõuga sätestatakse piirang, ei uue eesnime taotlemisel ei

saa tekkida isikunimi, mis on RR-i andmetel juba kasutusel. Mõju ulatust võib hinnata

keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimene ei puutu muudatuse mõjuga

kokku regulaarselt ega tihti. Üldiselt ei muuda isikud elu jooksul oma eesnime ning kui

muudavad, juhtub see harva.

Eelnõuga kaasneval mõjul on sihtrühmale negatiivne toime, sest tegemist on uue piiranguga,

mis rakendub eesnime muutmisel. Mõju ulatus on keskmine, inimese võimalus valida endale

soovitud eesnimi on piiratud, kuid kui eesnimi on piirangu all, jääb inimesele võimalus valida

mõni muu eesnimi. Piirang ei muuda inimese igapäevast toimimist märkimisväärselt, kuid uue

eesnime taotlemisel võib tekitada inimesele pettumust või vajadust kohaneda uue eesnime

valikuga ning seetõttu võib ebasoovitava mõju kaasnemise riski hinnata keskmiseks. Samas

pakutakse inimesele võimalust valida endale menetluse käigus uus, eelnõu nõuetele vastav

eesnimi.

6.7. Vabalt valitud perekonnanime muutmisel piirang, mis ei luba anda perekonnanimeks nime,

mis on RR-i andmetel elava isiku perekonnanimi

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: MK KOV-id, kellel pädevus viia läbi perekonnanime muutmise menetlusi.

Mõju kirjeldus ja olulisus: Inimese isikunime võib tema taotluse alusel muuta neljas

MK KOV-is. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus

alla 5% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Juhul,

kui ametnikule esitatakse vabalt valitud perekonnanime muutmise taotlus, peab ta välja

selgitama, millised piirangud tekkivale perekonnanimele kohalduvad. Piirangu

väljaselgitamiseks tehakse päring RR-i. Juhul, kui perekonnanimi on rahvastikuregistri

andmetel elava isiku perekonnanimi, peab ametnik selgitama inimesele seda piirangut ja

pakkuma inimesele võimalust oma taotlust muuta. Vabalt valitud perekonnanime muutmise

otsustab Siseministeerium. Mõju ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna uus piirang paneb

ametnikule lisakohustusi, mis võib taotluse menetlusaega mõnevõrra pikendada, ent see ei too

ametnikule kaasa kohanemisraskusi. Mõju avaldumise võib hinnata keskmiseks.

63

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks või pigem väikeseks, sest uue

perekonnanime taotlemise menetluse käigus peab tegema RR-i lisapäringuid, kuid see ei

koorma ametnikku ega suurenda ka töökoormust.

Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Siseministeerium, kes otsustab vabalt valitud uue perekonnanime andmise

Mõju kirjeldus ja olulisus. Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste üksuste asutuste arvuga

võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma

suurust hinnata väikeseks. Siseministeeriumis on mõjutatud vaid rahvastiku toimingute

osakonna ja vajaduse korral ka õigusosakonna ametnikud. Mõju ulatus on väike, sest piirang

rakendub ainult vabalt valitud perekonnanimedele. Kuna ka kehtiva seaduse kohasekt olid NS-

i kohaselt on sellised avaldused Siseministeeriumi menetleda, ei tulene eelnõust olulisi

muudatusi. Ebasoovitava mõju riski võib hinnata väikeseks, kuigi muudatusega kaasneb

asutusele lisakoormus, on see lisanduv koormus väike.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale taotleda uut vabalt valitud perekonnanime

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut nime võivad taotleda

kõik Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on seadusest

mõjutatud inimesi palju. Arvestades, et 2022. a anti uus perekonnanimi 1647 inimesele, 2023. a

1699 inimesele, 2024. a 1762 inimesele, võib sihtrühma suurust praktikas keskmisest

väiksemaks pidada. Eelnõuga sätestatakse piirang, et uue vabalt valitud perekonnanime

taotlemisel ei saa isik võtta perekonnanime, mis on RR-i andmetel elava isiku perekonnanimi.

Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimene ei

puutu muudatuse mõjuga kokku regulaarselt ega tihti. Üldiselt ei muuda isikud elu jooksul oma

perekonnanime ning kui muudavad, juhtub see harva.

Eelnõuga kaasneval mõjul on sihtrühmale negatiivne toime, sest tegemist on uue piiranguga,

mis rakendub perekonnanime muutmisel. Mõju ulatus on keskmine, inimese võimalus valida

endale vabalt valitud perekonnanimi on piiratud, kuid kui perekonnanimi on piirangu all, jääb

inimesele võimalus valida mõni muu perekonnanimi. Piirang ei muuda inimese igapäevast

toimimist märkimisväärselt, kuid uue perekonnanime taotlemisel võib tekitada inimesele

pettumust, kuna ta ei saa võtta endale uueks perekonnanimeks täpselt sellist perekonnanime

nagu tema soovib või vajadust kohaneda uue perekonnanime valikuga, mistõttu võib

ebasoovitava mõju kaasnemise riski hinnata keskmiseks. Samas pakutakse inimesele võimalust

valida endale menetluse käigus uus, eelnõu nõuetele vastav perekonnanimi.

6.8. Eesti kodanike ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikute isikunime kohaldamise ja

ümberkirjutusreeglite korrastamine

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: isikunime kohaldamisega tegelevad asutused

Mõju kirjeldus ja olulisus. Isikunime kohaldamisega puutuvad kokku eri asutused –

perekonnaseisuasutused, välisesindused, PPA. Sihtrühma suurust võib siiski hinnata väikeseks,

sest kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%.

Mõju ulatus on väike, kuna objekti käitumises ehk asutuse töökorralduses märkimisväärseid

64

muudatusi ei toimu ega ole vajadust muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju

avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuivõrd välisriigi dokumentidega ning nendelt

isikunimede kohaldamisega puutub sihtrühm kokku regulaarselt, kuid mitte iga päev.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest isikunime kohaldamisega tegeleb sihtrühm

ka NS-i alusel. Mõju esineb ainult siis, kui inimene esitab vastava taotluse, mitte igal juhul, kui

isikunime kohaldatakse välisriigi perekonnaseisudokumendist. Seega on avalduv mõju

ebaoluline.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, kelle isikunime

tuleb kohandada

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, kuna isikunime kohaldamise

subjektid on kõik Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on

eelnõuga mõjutatud inimesi palju. Praktikas võib sihtrühma suurust siiski hinnata väikeseks.

Valdav enamus Eesti kodanikke ja kodakondsuseta isikuid ei satu olukorda, kus oleks vajalik

nime kohaldada või kasutada ümberkirjutusreegleid (nt seoses välisriigi dokumentide,

transliteratsiooni või nimekuju korrigeerimisega). Isikunime kohaldatakse välisriigis välja

antud sünni-, abielu-, abielulahutusdokumendi või muu nimetoimingut tõendava ametliku

dokumendi alusel. Seega toimub isikunime kohaldamine piiritletud juhtudel ning tegemist on

pigem erandjuhtumitega, mis puudutavad väga väikest osa rahvastikust. Seetõttu jääb

mõjutatud sihtrühm kogu elanikkonnaga võrreldes selgelt alla 5%.

Mõju ulatus on väike. Kohaldamise ja ümberkirjutusreeglite täpsustamine puudutab üksnes

neid isikuid, kelle nime kirjutamisel või kasutamisel tekib vajadus järgida täiendavalt

ühtlustatud või täpsustatud normi (nt välisriigis antud dokumentide kasutamisel või

nimekirjutuse täpsustamisel). Enamik Eesti kodanikke ja kodakondsuseta isikuid ei puutu elu

jooksul ümberkirjutusreeglite rakendamisega kokku ning mõju ei eelda nende õiguste,

kohustuste ega käitumise olulist ümberkorraldamist.

Mõju sagedus on väike, sest isikunime kohaldatakse üldjuhul siis, kui inimesel on toimunud

välisriigis perekonnasündmus, mille kohta väljastatud dokumendil kajastub inimese

nimetoiming. Perekonnasündmused (nt sünd, abielu, abielulahutus) toimuvad inimese elus

harva. Tegemist ei ole regulaarse ega igapäevase toiminguga ning valdav osa sihtrühmast

puutub muudatusega kokku harva või ei puutugi mitte kunagi kokku.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on sihtrühmale positiivne. Eelnõu

muudab isikunime kohaldamise süsteemi senisest paindlikumaks. Muudatusega kaasnev mõju

on seega ebaoluline.

6.9. Piirang muuta alaealise perekonnanime vanema perekonnanimest erinevaks

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: MK KOV-id, kellel pädevus viia läbi perekonnanime muutmise menetlusi

Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb

sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata

väikeseks. Mõju ulatus on keskmine, sest perekonnaseisuametnikud, kes viivad ellu

nimemuutmise menetlusi, peavad arvestama uue piiranguga taotluse menetlemisel. Mõju

avaldumise sagedus on väike, sest alaealisele uue perekonnanime taotlusi, kus taotletakse

65

vanemate perekonnanimest erineva perekonnanime andmist, ei esitata perekonnaseisuasutusele

tihti.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks, sest juhul, kui alaealisele lapsele

uue perekonnanime andmise taotlust ei ole võimalik rahuldada, põhjendab

perekonnaseisuametnik sellist haldusotsust kirjalikult. Põhjenduse koostamine võib ametnikule

kaasa tuua suurema töökoormuse, mida saab pidada regulatsiooni negatiivseks mõjuks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: alaealise vanemad

Mõju kirjeldus ja olulisus. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, piirangu subjektid on kõik

Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on alaealine laps. 2022. a

anti uue eesnimi, perekonnanimi või mõlemad korraga 453 lapsele, 2023. a 376 lapsele, 2024.

a 393 lapsele. Seega on sihtrühma suurus väiksem kui 5% Eesti elanikest. Mõju ulatus on

keskmine, sest alaealise perekonnanime muutmine nii, et see ei ole kummagi vanema

perekonnanimi, ei ole eelnõuga lubatud. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest alaealise

perekonnanime muudetakse harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib pidada

keskmiseks, sest muudatusega kaasnev mõju on sihtrühmale pigem negatiivse iseloomuga.

Kuna lapse perekonnanime säilitamine ning vanematega sama perekonnanime kandmine on

lapse huvides, ei ole lapse perekonnanime muutmine muul moel põhjendatud. Piirang võib

tekitada vanemates pettumust või tunnet, et nende autonoomiat lapse nime valikul piiratakse.

Samas on piirangu eesmärk positiivne – tagada lapse huvide kaitse ja perekondliku kuuluvuse

järjepidevus.

Mõju sihtrühm: alaealised lapsed

Mõju kirjeldus ja olulisus: Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, piirangu subjektid on kõik

Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega alaealised lapsed. 2022. a anti uue

eesnimi, perekonnanimi või mõlemad korraga 453 lapsele, 2023. a 376 lapsele, 2024. a 393

lapsele. Seega on sihtrühma suurus väiksem kui 5% Eesti elanikest. Mõju ulatus on keskmine,

lapse perekonnanimi on otseselt seotud tema identiteedi, perekondliku kuuluvuse ja sotsiaalse

sidususega. See mõjutab lapse enesemääramist ja võib piirata tema võimalusi eristuda või luua

iseseisvat identiteeti, kuid samas tugevdab perekondlikku sidet ja järjepidevust. Mõju

avaldumise sagedus on väike, lapse perekonnanime muutmine on harv sündmus. Ebasoovitava

mõju kaasnemise riski võib pidada keskmiseks. Piirang võib tekitada negatiivseid emotsioone

lapsele ja vanematele, kui soovitud perekonnanime ei saa anda. See võib mõjutada lapse

identiteeditunnetust, eriti olukordades, kus laps sooviks eristuda vanemast (nt konfliktsetes

peresuhetes). Samas on piirangu eesmärk positiivne – tagada lapse huvide kaitse, perekondliku

kuuluvuse säilitamine ja vältida näiliste peresidemete teket.

Kokkuvõttes on mõju oluline, aga muudatus on vajalik, et viia seadus kooskõlla Riigikohtu

praktikaga, mis puudutab alaealise perekonnanime muutmist.

6.10. Isaduse vaidlustamise hagi rahuldamisel võib kohus anda lapsele ema perekonnanime

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: kohtud, kes lahendavad isaduse vaidlustamise hagisid

66

Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb

sihtrühma suurus alla 5%. Kohtustatistikale tuginedes saab öelda, et tsiviilasju (sh

perekonnaasju) lahendab maakohtutes ca 80 kohtunikku, ringkonnakohtute

tsiviilkolleegiumides 29 kohtunikku ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku. Seetõttu

võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju ulatust võib hinnata

väikeseks, sest muudatusega ei kaasne sihtrühmale kohanemisraskusi ega too sihtrühma

käitumisse erilisi muutusi. Ka NS-i alusel peavad kohtud lahendama alaealise perekonnanime

küsimuse seoses isaduse vaidlustamise hagi rahuldamisega. Mõju avaldumise sagedust võib

hinnata väikeseks, sest tegemist on pigem harva esitatavate hagidega. Ebasoovitava mõju

kaasnemise riski võib hinnata väikeseks, sest negatiivse loomuga mõju puudub. Kokkuvõttes

võib muudatusega kaasnevat mõju hinnata ebaoluliseks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: isikud, kelle suhtes tehakse isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise otsus

Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%

Eesti elanikest, mistõttu mõju sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks. 2022. a ja 2023 a ei

kantud RR-i ühtegi kohtuotsust, kus isast põlvnemise oleks tühistatud, 2024. a oli sellised

lahendeid 1. Ka NS-i kohaselt võib kohus muuta lapse perekonnanime põlvnemisasja

lahendamisel, eelnõuga seda konkretiseeritakse. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest

tegemist on väga harva esineva toiminguga. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike,

pigem on mõju positiivne. Laps on juba harjunud oma nimega ning tema jaoks oleks

emotsionaalselt raske sellest loobuda. Seetõttu on positiivne, et seadus võimaldab lapsele

perekonnanime alles jätta ka juhul, kui perekonnanime andnud mees ei ole tegelikult lapse isa.

Kokkuvõttes võib mõju hinnata ebaoluliseks.

6.11. Võimaldada nime muutmise avaldust esitada turvalises veebikeskkonnas ning teha nime

muutmisel automaatotsused ja -kanded

Mõju sihtrühm: nelja MK KOV-i ametnikud, kellel on nime muutmise õigus.

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab nelja MK KOV-i ametnikke, kes tegelevad nime

muutmise menetluse läbiviimisega. Nime muutmise õigus on kuni 20 ametnikul, kellest kümne

tavapäraste tööülesannete hulka kuulub nende menetluste läbiviimine.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju ulatus on väike. Võivad kaasneda muutused sihtrühma

käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi, sest ametnikuni jõudnud

nime muutmise menetluste puhul muudatusi ei tehta. Muutub see, et kõik nime muutmise

menetlused, mis jõudsid varem MK KOV-i ametnikuni, tulevikus sinna enam ei jõua. Seega

peavad MK KOV-i ametnikud uued reeglid ühe korra selgeks õppima ja neid edaspidi järgima.

Kuna eelnõuga võimaldatakse automaatkannete tegemist, väheneb MK KOV-i ametnike

töökoormus.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. Mõju avaldub regulaarselt tööpäeviti. Nime muutmiseks

esitatakse MK KOV-idele aastas kokku üle 2000 avalduse. Nime muutmiseks esitatud

avalduste arv ja nime muutmiste statistika on esitatud Tabelites 1 ja 2.

Tabel 1. Aastatel 2022–2024 nime muutmiseks esitatud avalduste arv MK KOV-ide kaupa

(allikas: RR)

Asutus/avalduste arv 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta

Jõhvi Vallavalitsus 187 213 201

67

Pärnu Linnavalitsus 142 112 137

Tallinna Perekonnaseisuamet 1601 1723 1718

Tartu Linnavalitsus 364 324 389

KOKKU 2294 2372 2445

Tabel 2. Nime muutmiste arv aastatel 2022–2024 (allikas: RR)

Aasta Uue

eesnime

saajad

Uue

perekonnanime

saajad

Uue ees- ja

perekonnanime

saajad

MK

KOV-i

otsusega

SiM-i

otsusega KOKKU

2022.

aasta

447 1462 209 1806 316 2122

2023.

aasta

521 1464 234 1885 335 2220

2024.

aasta

552 1491 271 1982 332 2314

Seni ei ole peetud eraldi arvestust digitaalallkirjaga kinnitatud avalduste ja asutuses kohapeal

paberil esitatud avalduste üle. Hinnanguliselt moodustavad paberil esitatud avaldused umbes

viiendiku avalduste koguarvust. Prognoosi kohaselt ei mõjuta digitaalallkirjaga kinnitatud

avalduse esitamise asendamine turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse esitamisega

oluliselt paberil esitatavate avalduste arvu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Mõju on positiivne, sest kui nime muutmise

avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas, siis ametnike töökoormus väheneb. Kuna osa

nime muutmise avaldustest esitatakse edaspidi turvalises veebikeskkonnas, siis väheneb

võimalus, et isik tuleb kohapeale avaldust esitama. See omakorda tagab ametnikele oma töös

suurema paindlikkuse, kuna turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse puhul kontrollitakse

eeldusi ilma ametniku sekkumiseta ja kui ametniku kaalutlusotsust vaja ei ole, tehakse

automaatotsus ja -kanne. Nii jääb ametnikule rohkem aega keerulisemate juhtumite

lahendamiseks, kus on vaja inimesega suhelda ning lisadokumente või -küsimusi esitada. Kõik

nime muutmise avaldused ei lõppe isiku nime muutmisega, sest osa avaldusi võetakse tagasi ja

osa puhul ei ole nime muutmise eeldused täidetud ning nime muutmise kohta koostatakse

keelduv otsus. Negatiivne mõju võib ametnikele avalduda eelnõu seadusena jõustumise

järgselt, sest vähemalt esialgu võib suureneda selgitamisvajadus, et edaspidi ei ole võimalik

enam digitaalallkirjaga kinnitatud avaldusi.

Mõju sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Sihtrühm on väike, hõlmates mõnda SMIT-i teenistujat, kes on seotud RR-i menetlustega.

Muudatus mõjutab SMIT-i, kes loob nime muutmise e-teenuse ehk võimaluse esitada nime

muutmise avaldust turvalises veebikeskkonnas, ja teeb teisi vajalikke IT arendustöid, et

võimaldada nime muutmise menetluses automaatotsuseid ja -kandeid.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sagedus on väike. E-teenus luuakse ühe korra ja sellel on

SMIT-ile ühekordne mõju.

Mõju ulatus on väike. E-teenuse loomiseks tuleb välja selgitada, mida on vaja muuta, ja seejärel

teha vajalikud IT arendustööd, mille kulud kaetakse RRF-i vahenditest. Võib tekkida vajadus

nõustada ametnikke, kuidas uus teenus töötab.

68

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib avalduda siis, kui IT

arendustööde käigus häiritakse mõne olemasoleva e-teenuse tööd, kuid vea avastamisel saab

SMIT selle kõrvaldada.

Mõju sihtrühm: Siseministeerium.

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab paari Siseministeeriumi ametnikku, kes tegelevad nime

menetlusega seotud teemadega.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju ulatus on väike. Muudatusega ei kaasne suuri muudatusi

sihtrühma käitumises. Muudatusega võib eelnõu seadusena jõustumise järel lühiajaliselt

kaasneda suurem vajadus selgitamise järele, näiteks millisel juhul tehakse nime muutmise

menetluses automaatotsus ja -kanne, kuid see ei tohiks kaasa tuua pikaajalist töökoormuse

suurenemist. Nime muutmise menetlust läbiviivate ametnike juhendmaterjale tuleb ühekordselt

muuta ja vajaduse korral ka ametnikke koolitada.

Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine. Mõju võib avalduda igal tööpäeval, sest inimesed

võivad esitada küsimusi igal tööpäeval ja Siseministeeriumi ametnikud peavad tegema

selgitustööd ning nõustama ka MK KOV-i nime muutmise õigusega ametnikke.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on Siseministeeriumi jaoks positiivne.

Muudatus lihtsustab Siseministeeriumi ametnike tööd, sest eeldatavasti väheneb selgitustöö

osakaal. Seaduse jõustumise järel võib aga selgitusvajadus olla lühikest aega suurem kui

tavaliselt.

Valdkond: Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kes soovivad oma nime muuta.

Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut nime võivad taotleda kõik Eesti kodanikud ja Eesti

määratlemata kodakondsusega isikud, seetõttu on seadusest mõjutatud inimesi palju.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju ulatus on pigem väike. Sihtrühma käitumises võivad kaasneda

muutused, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. Praegu on võimalik isikul

esitada nime muutmise avaldus neljas MK KOV-is kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna.

Eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Kui

isik on esitanud avalduse turvalises veebikeskkonnas, tehakse teatud juhtudel nime muutmise

menetluses automaatotsus ja -kanne. See tähendab, et isik saab otsusest teada kiiremini, sest

nime muutmise eeldusi kontrollitakse automaatselt ilma ametniku sekkumiseta.

Mõju esinemise sagedus on väike, sest üldjuhul ei muuda isik oma nime üldse või ei tee seda

rohkem kui üks kord elus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike või puudub. Muudatus on sihtrühma jaoks

pigem positiivne, sest loodav võimalus esitada avaldus turvalises veebikeskkonnas muudab

nime muutmise menetluse lihtsamaks ja kiiremaks. Väheneb ka inimese halduskoormus.

Lihtsam ja kiirem menetlus võib aga kaasa tuua riski, et senisest enam isikuid soovib edaspidi

oma nime muuta. Eeldatavasti ei ole see muudatus nii suur, et tooks kaasa ametnike

märkimisväärse töökoormuse kasvu, kuid võib tekitada mõningast segadust ühiskondlikes

suhetes, kuna identiteedi muutmise protsess lihtsustub ja seda võidakse hakata rohkem ära

kasutama, näiteks mainekahju vältimiseks jms. Samas sätestatakse eelnõuga nime muutmise

69

keeld teatud rasketes kuritegudes süüdi mõistetud ja kehtiva karistusega isikutele, seega nemad

ei saaks seda võimalust ära kasutada.

Samuti võib juhtuda, et otsus nime muutmise kohta tehakse liialt kiirustades ja isik soovib selle

hiljem tagasi võtta.

Kui kõik nime muutmise eeldused on täidetud ja kontrollitud, siis tehakse inimese esitatud

avalduse alusel nime muutmise otsus ja kanne RR-i automaatselt. Kui turvalises

veebikeskkonnas esitatud nime muutmise avalduse puhul ei ole võimalik teha automaatotsust

ja -kannet, edastatakse avaldus ametnikule menetlemiseks ning jätkub tavapärane nime

muutmise menetlus. Seega, kui nime muutmise avalduse kohta on vaja teha keelduv otsus, siis

teeb selle ametnik ja isik saab selle otsuse ka soovi korral vaidlustada. Keelduvat otsust nime

muutmise menetluses automaatselt ei tehta. Nime muutmise avalduse rahuldamata jätmise

otsuse teeb vaid ametnik. Seega automaatselt saab teha nime muutmise otsuse vaid juhul, kui

isiku esitatud avaldus rahuldatakse, st isik saab avalduses soovitud nime.

Automaatotsuse vaidlustamine toimub tavamenetluse raames, ka automaatotsustele lisatakse

vaidlustamisviide.

Muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on sihtrühmade jaoks positiivse mõjuga, sest väheneb

inimese halduskoormus ja ametniku töökoormus. Samuti muutub nime muutmise menetlus

teatud juhtudel kiiremaks ja mugavamaks.

6.12. Abielu lahutamisel ja kooselulepingu lõpetamisel võimalus vahetada abielu sõlmimisel

või kooselu registreerimisel võetud perekonnanime varem kantud perekonnanimega

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused, notarid ja kohtud

Mõju kirjeldus ja olulisus. Eesti riigi- ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma

suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Ka

mõju ulatust on võimalik hinnata väikeseks. Sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei

toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Ka NS-i

alusel on perekonnaseisuasutuste, notarite ja kohtute pädevuses kinnitada, millist

perekonnanime inimene lahutuse või kooselu lõpetamise järgselt kannab, tegemist on täiendava

võimalusega, kus inimene võib vahetada abielu sõlmimisel või kooselu registreerimisel võetud

perekonnanimi perekonnanimega, mida ta on varem RR-i andmetel kandnud. Mõju avaldamise

sagedust võib hinnata keskmiseks, kuivõrd abielu lahutuste ja kooselulepingute lõpetamisega

puutub sihtrühm kokku regulaarselt, kuid mitte iga päev. 2024. aastal lahutati 2893 abielu.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike või puudub, kuna eelnõuga

laiendatakse isikute võimalusi perekonnanime vahetamiseks ning seetõttu ei pea ka lahutuste ja

kooselulepingu lõpetamisi sõlmivad asutused selgitama välja, millised võimalused on isikul

lahutuse või kooselulepingu lõpetamisel korral perekonnanime valikuks.

Valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: abielu lahutavad või registreeritud kooselu lõpetavad isikud.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna kogu Eesti

elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% Eesti elanikest. 2024. aastal lahutati

2893 abielu (5786 inimest), lõpetatud kooselude kohta statistika puudub. Mõju ulatust võib

70

hinnata väikeseks, kuna põhimõttelisi muudatusi abielu lahutamisel perekonnanime valiku osas

ei tehta, vaid laiendatakse inimeste võimalusi. NS-i kohaselt saab abielu lahutamisel taastada

oma vallalisena viimati kantud perekonnanime või lahutatava abielu eel kantud perekonnanime.

Sama reegel kehtib kooselulepingu lõpetamisel. Eelnõuga lubatakse inimesel abielu

lahutamisel või registreeritud kooselu lõpetamisel vahetada perekonnanime ükskõik millise

varem kantud perekonnanimega. Mõju avaldumise sagedus hinnatakse väikeseks, kuna isik

võib muudatuse tagajärgedega (perekonnanime vahetamise abielu lahutamisel või

registreeritud kooselu lõppemisel) kokku puutuda üldse mitte või üksikutel juhtudel. Sellised

juhtumid tekivad üksnes seoses konkreetsete perekonnasündmustega, mistõttu kokkupuude

muudatuse mõjudega on harv ja ebaregulaarne.

Muudatus, mis võimaldab abielulahutuse või kooselulepingu lõpetamise korral vahetada varem

kantud perekonnanimi ükskõik millise varasema kantud perekonnanimega, annab isikule

suurema valikuvabaduse. Isik saab valida endale sobiva perekonnanime varasemate nimede

vahel, mis arvestab tema isiklikke eelistusi ja perekondlikke sidemeid.

Kuna sellised olukorrad tekivad ainult konkreetsete perekonnaseisu sündmuste puhul ja

esinevad harva, on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike või puudub. Mõju

on peamiselt positiivne, kuna muudatus vabastab isiku varasematest piirangutest ning

suurendab paindlikkust ja kontrolli oma nime üle.

Mõjutatud sihtrühm: isikud, kelle perekonnanimi võidakse tagasi võtta isiku poolt, kes abielu

lahutab või kooselu lõpetab

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna tegemist on

üksikjuhtumitega, mis tekivad vaid seoses abielu lahutamise või registreeritud kooselu

lõpetamisega. Kõik Eesti elanikud ei puutu selliste juhtumitega kokku ning ka lahutuste

üldarvust (2024. aastal 2893 lahutust) moodustavad need olukorrad vaid väikese osa, mistõttu

võib sihtrühma suurust hinnata selgelt alla 5% elanikkonnast.

Mõju ulatus sihtrühmale on samuti väike. Kuigi eelnõuga laiendatakse isiku võimalusi valida

endale lahutuse või kooselu lõpetamise järel ükskõik milline varem kantud perekonnanimi, võib

teoreetiliselt tekkida situatsioone, kus endine partner tajub perekonnanime “tagasivõtmist”

ebameeldiva või ebaausana. Näiteks võib endine abikaasa tunda, et nende perekonnanimega

kaasneb soovimatu seos või et nimi kuulub justkui perekonnale, millest isik on lahutanud.

Samas on isikul õigus võtta tagasi perekonnanime, mida ta on varem kandnud. Seetõttu ei ole

muudatuse mõju endistele abikaasadele sisuliselt oluline ning selle ulatust saab pidada

väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on väga väike, kuna tegemist on harvaesinevate,

konkreetse perekonnasündmusega seotud situatsioonidega. Enamik endisi abikaasasid ei puutu

kokku olukorraga, kus nende perekonnanimi endise abikaasa uue lahutusega “tagasi võetakse”.

Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike või puudub, sest muudatus ei kahjusta endist

abikaasat ega mõjuta tema õigusi. Võimalik negatiivne mõju on peamiselt maine- või

emotsionaalset laadi ja esineb vaid subjektiivse tajuna. Arvestades, et muudatus suurendab teise

sihtrühma, lahutajate ja kooselu lõpetajate, valikuvabadust ning ei piira kolmandate isikute

õigusi, võib ebasoovitavate mõjude riski pidada väikeseks.

6.13. Perekonnanime nõuetest erandi tegemise võimalus piiratakse ainult kodakondsuse seose

olemasoluga

Valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused.

71

Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna Eesti riigi-

ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%. Eelnõu kitsendab

perekonnanime nõuetele vastavuse hindamisel erandi tegemise võimalust ainult kodakondsuse

alusel. NS-i kohaselt said erandi taotleda ka isikud, kellel oli seos muukeelse nimetraditsiooniga

põhinedes peresuhetele, rahvuskuuluvusele või usule. Kuigi tingimused erandi andmiseks on

eelnõuga piiratumad, ei muutu menetluste korraldus riigiasutustes ega KOV-des sisuliselt.

Perekonnanime andmise, vahetamise või muutmise protseduurid jäävad samaks ning muudatus

seisneb peamiselt erandi tingimuste hindamises, mis on piiratud kodakondsusega. Sellest

tulenevalt ei eelda eelnõu suuremahulist ümberkorraldust ega lisa olulist töökoormust ning

seetõttu on mõju perekonnaseisuasutustele korraldusele väike.

Arvestades, et muudatus perekonnanime erandite tegemisel puudutab üksnes harva esinevaid

juhtumeid – st isikuid, kes soovivad perekonnanime osas teha erandit kodakondsuse alusel, on

kokkupuude selle muudatuse tagajärgedega harv ja ebaregulaarne. Perekonnaseisuasutused

puutuvad selliste juhtumitega kokku üksikjuhtudel, mitte igapäevaselt, ning seetõttu on mõju

avaldumise sagedus hinnatav väikeseks.

Kuna eelnõu piirab perekonnanime erandi tegemise võimaluse ainult kodakondsuse alusel, võib

perekonnaseisuasutuse jaoks tuua kaasa vähese lisakoormuse. Kuigi menetluste

põhiprotseduurid ei muutu, tuleb harvadel juhtudel hinnata erandi tingimust ainult

kodakondsuse alusel. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on siiski väike, kuna muudatus

puudutab üksikjuhtumeid ja ei nõua süsteemset ümberkorraldust ega märkimisväärset

täiendavat töökoormust.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kes puutuvad kokku menetlusega, milles toimub perekonnanime

andmine, vahetamine või muutmine.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatuse sihtrühm võib olla potentsiaalselt suur, hõlmates kõiki

isikuid, kes osalevad nimetoimingu menetluses (näiteks laps ja tema vanemad sünni

registreerimise menetluses, abikaasad abielu sõlmimise menetluses, perekonnanime muutjad

jne). Samas on võimalus erandi tegemiseks ainut siis, kui soovitud nimi vastab isiku

kodakondsusriigi õigusele.

Muudatus, mis piirab perekonnanime erandi tegemise võimaluse ainult kodakondsuse alusel,

mõjutab peamiselt isikuid, kes osalevad või puutuvad kokku perekonnanime nimetoiminguga

(perekonnanime andmine, vahetamine või muutmine). NS võimaldab erandi tegemist taotleda

ka peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu seose alusel, kuid eelnõu kohaselt on erandi

tingimus kitsendatud ainult kodakondsusele. Kuna sellised juhtumid esinevad harva ja

puudutavad üksikjuhtumeid nimetoimingute käigus, on mõju ulatus isikute tegevusele väike.

Tavapärased menetlused ei muutu ja muudatus ei nõua laialdasi kohanemis- või

ümberkorraldustegevus.

Arvestades, et muudatus perekonnanime erandi tegemise tingimustes puudutab üksnes harva

esinevaid juhtumeid, on kokkupuude selle tagajärgedega nimetoimingute osaliste jaoks harv ja

ebaregulaarne. Isikud puutuvad muudatusega kokku ainult oma nimetoimingu käigus, mida

tavapäraselt isikul juhtub pigem mõned korrad elus, mitte igapäevaselt, mistõttu on mõju

avaldumise sagedus hinnatav väikeseks.

72

Eelnõu kitsendab perekonnanime erandi tegemise aluseid kodakondsuse seosele, kuid

regulatsioon võimaldab siiski arvesse võtta iga nimetoimingu eripära. Näiteks abielu

sõlmimisel võib erandi rakendada ka siis, kui mitte isikul endal, vaid tema abikaasal on seos

kodakondsuse tõttu muukeelse nimetraditsiooniga (näiteks on lubatud Eesti kodanikul võtta

endale Brasiilia riigi nimetraditsioonile vastav nimi, kui tema abikaasa on Brasiilia kodanik).

Kitsenduse tõttu ei ole varasemad alused peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu põhjal enam

kasutatavad, mis võib vähendada osa isikute valikuvabadust nimetoimingute käigus.

Arvestades, et erandi kohaldamine toimub üksikjuhtudel ja puudutatud juhtumid on harvad ning

spetsiifilised, hinnatakse ebasoovitavate mõjude risk väikeseks.

6.14. Välisriigi kodaniku õigus isikunime seaduses sätestatud juhtudel oma nime muuta.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja KOV üksuste asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: Perekonnaseisuasutused, kellel on pädevus muuta inimese isikunime.

Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna Eesti riigi-

ja KOV üksuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%. Muudatus mõjutab

nelja MK KOV-i (Jõhvi, Pärnu, Tallinn, Tartu) ametnikke, kes tegelevad nime muutmise

menetluse läbiviimisega. Nime muutmise õigus on kuni 20 ametnikul, kellest kümne

tavapäraste tööülesannete hulka kuulub nende menetluste läbiviimine.

Mõju ulatus on väike, sest perekonnaseisuasutuste senine töökorraldus ja ülesannete sisu ei

muutu märkimisväärselt. Tegemist on üksikjuhtudel rakendatava toiminguga, mis ei mõjuta

asutuste igapäevast töömahtu ega eelda uut töökorraldust või täiendavaid ressursse. Menetlus

sarnaneb juba olemasolevatele nimemuutmise toimingutele, mistõttu ei ole vaja rakendada uusi

tööprotsesse ega koolitusi. Muudatus eeldab üksnes ametnike teavitamist ja vajadusel

juhendmaterjalide täiendamist. Muudatus ei too kaasa sihtrühma käitumises märgatavaid

muutusi ega nõua kohanemistegevusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest perekonnaseisuasutused puutuvad selliste juhtumitega

kokku vaid juhuslikult ja harva. Nime muutmise vajadus tekib üksnes erandlikes olukordades,

kus välisriigi kodaniku kodakondsusriik ei tunnusta Eestis antud või muudetud nime. Sellised

juhtumid ei esine regulaarselt ega reeglipäraselt, mistõttu mõju avaldub ebaregulaarselt ja

üksikjuhtumite kaupa.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatus ei too perekonnaseisuasutustele

kaasa uusi piiranguid ega koormavaid kohustusi, vaid lisab olemasoleva töökorralduse raames

väikese mahu erandlikke juhtumeid. Toimingute olemus jääb samaks ning menetlus on

ametnikele tuttav. Kuna välisriigi kodanik saab nime muuta vaid siis, kui tema kodakondsusriik

Eestis perekonnaseisutoimingu tegemisel antud nime ei tunnusta, võib see tuua kaasa

ametnikele selgitusvajaduse kasvu kuivõrd tegemist on erandlike juhtumitega ning tavapäraselt

saavad välisriigi kodanikud oma isikunime muuta oma kodakondsusriigis. Negatiivse

iseloomuga mõjusid, nagu halduskoormuse kasv või vajadus tööprotsesse ümber korraldada, ei

ole oodata.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: välisriigi kodanik, kellel on seaduses sätestatud juhul õigus muuta isikunime

Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna kogu Eesti

elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% Eesti elanikest. Ei ole teada, kui palju

73

võiks eeldatavalt olla selliseid välisriigi kodanikkel, kellel on seaduses sätestatud alusel õigus

isikunime muuta, kuivõrd tegemist on nende jaoks täiesti uue võimalusega. Eelduslikult on

nende isikute hulk väike, kuna lisaks sellele, et tegemist peab olema välisriigi kodanikuga,

peavad isikunime muutmise õiguseks olema täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused,

millest olulisem on asjaolu, et Eesti nimetoimingu tegemisel antud ees- või perekonnanime ei

tunnustata tema kodakondsusriigis.

Mõju ulatus on väike. Muudatus annab piiratud arvule välisriigi kodanikele võimaluse

korrastada oma isikunime vastavus eri riikide õigusruumides, kuid see ei too kaasa nende

igapäevaelu või käitumise märkimisväärset muutust. Tegemist on üksikjuhtudel rakendatava

õigusega, mis loob küll positiivse võimaluse, kuid ei eelda sihtrühmalt teadlikku kohanemist

ega laiemat tegutsemisviisi muutust. Enamik välisriigi kodanikke selle muudatuse tõttu otseselt

mõjutatud ei ole, mistõttu mõju ulatus sihtrühmale tervikuna on väike.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna välisriigi kodaniku võimalus muuta nime tekib ainult

erandlikes olukordades ja juhuslikult. Üldjuhtudel ei ole välisriigi kodanikul probleemi

kodakondsusriigis muudetud ees- või perekonnanime tunnustamisega, kuid selleks, et tagada

isiku ühetaoline dokumenteerimine erinevates riikides olukorras, kus välisriigi kodanikule

Eestis antud ees- või perekonnanime tema kodakondsusriik ei tunnusta, on loodud välisriigi

kodanikul õigus isikunime muutmiseks.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna tegemist on välisriigi kodaniku jaoks positiivse

võimalusega, mis aitab vähendada riski, et teda dokumenteeritakse erinevalt erinevates riikides.

Nt abielu sõlmimisel või lahutamisel arvestatakse kodakondsusriigi õigusega, kuid inimesed ei

ole sageli sellest teadlikud, samuti ei ole ametnikul alati võimalik välja selgitada asjaomase

välisriigi õiguse kõiki nüansse. Inimesed jäävad nimega riikide vahele „lõksu“, omades eri

riikides erinevaid identiteete. Muudatus aitab selliste olukordade tekkimist vältida.

6.15. Koondmõju inimeste ja ettevõtjate halduskoormusele

Eelnõu rakendamisel võivad isikule tekkida teatud lisakohustused, mis suurendavad

halduskoormust. See tuleneb eelkõige sellest, et eelnõuga kehtestatakse uusi sisulisi tingimusi

ja piiranguid, mille täitmine võib nõuda isikult vajaduse korral täiendavate põhjenduste või

selgituste esitamist. Näiteks olukorras, kus isik soovib võtta perekonnanime, mis langeb kokku

mõne teise elava isiku perekonnanimega, tuleb arvestada piiranguga ning vajadusel esitada

põhjendused alternatiivse nime valikuks. Sellised sisulised nõuded tähendavad, et isik peab oma

soovi rohkem läbi mõtlema ja seda ka põhjendama.

Samas on eelnõul arvestatav halduskoormust vähendav mõju, mis tuleneb menetluse

ulatuslikust digitaliseerimisest. Uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlust on

võimalik esitada turvalises veebikeskkonnas. Sealjuures toimub avalduse tingimustele

vastavuse kontroll, otsuse tegemine ning kande tegemine rahvastikuregistris võimaluse korral

automaatselt, ilma ametniku sekkumiseta. Automaatne menetlemine lühendab menetlusaega ja

vähendab vajadust isiku ja riigi vahelise suhtluse järele.

Lisaks muudab eelnõu regulatsiooni sisuliselt selgemaks ja arusaadavamaks. Kui reeglid on

üheselt mõistetavad, väheneb isiku jaoks ebaselgusest tulenev vajadus lisaküsimuste

esitamiseks, täiendavate dokumentide koostamiseks või ametnikuga suhtlemiseks. Seega aitab

regulatsiooni läbipaistvus kaasa halduskoormuse langusele.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi eelnõu toob kaasa mõningast halduskoormuse kasvu

sisuliste nõuete tõttu, tasakaalustab seda digitaalne ja automatiseeritud menetlus, mis vähendab

74

ajakulu ja suhtluskoormust ning selgem regulatsioon vähendab isiku jaoks ebaselguses

tulenevat vajadust lisaküsimuste esitamiseks või ametnikuga suhtlemiseks. Halduskoormuse

tasakaalustamise juhise loogikat järgides võib järeldada, et eelnõu mõju halduskoormusele

tervikuna on tasakaalus.

Eelnõu ei avalda mõju ettevõtjate halduskoormusele, kuna nime muutmise protsess puudutab

ainult füüsilisi isikuid ega loo ettevõtjatele täiendavaid kohustusi.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

KOV üksusele olulisi kulusid ei lisandu, sest menetlused on analoogsed NS-is sätestatud

menetlustega. Siseministeeriumi ametnike eksperthinnangu alusel KOV üksuste töökoormus

ajakulu mõttes eelnõuga oluliselt ei suurene. Nimemuutmisega seotud töökoormus võib mõneti

väheneda turvalises veebikeskkonnas avalduste esitamise võimaluse tõttu ning automaatotsuse

tegemise tõttu ning suureneda paberavalduste puhul karistusregistri andmete kontrollimise

vajadusest, samuti eelnõus sätestatavatele nõuetele vastavuse kontrollimisest RR-i andmetes.

Sünni registreerimisel olemasoleva isikunime kontroll toimub turvalises veebikeskkonnas

esitatud avalduste puhul automaatselt, paberavalduste puhul nõuab ametnikult ühe päringu

tegemist RR-i, mis ei ole ajamahukas. Uute toimingutega seotud täiendav ajakulu on sedavõrd

väike, et jääb nime muutmise ülesande ja sünni registreerimise ajakulu määramise nii-öelda

statistilise vea piiridesse. Ametnikul tuleb küll selgitada inimestele uusi sätteid, kuid ka praegu

peab ametnik inimestele selgitustööd tegema. Eelnõu koostamisel analüüsiti eelnõuga juurde

tulevaid ning ära jäävaid ülesandeid ning jõuti järeldusele, et pigem on ülesanded tasakaalus

või on märgatav minimaalne ajakulu kasv, kuid see jääb nagu varem mainitud nn statistilise vea

piiridesse. KOV üksusele võivad kaasneda kulud seoses koolitustest osavõtmisega, koolitused

korraldatakse Siseministeeriumi kulul. Pigem võib seaduse jõustumine tuua mõningatele KOV

üksustele kaasa tulusid.

Inimeste halduskoormus peaks eelnõuga eelduslikult vähenema, menetluste kiirus kasvab ja

selgemad sätted peaksid inimestel võimaldama seadust lugedes kiiresti ja efektiivselt enda

menetluste kohta kehtivad reeglid seadusest üles leida ning nende kohaselt ka tegutseda.

Vajadusel on võimalik ka ametnike poole pöörduda selgituste saamiseks.

8. Rakendusaktid

Seoses NS kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks järgmised rakendusaktid:

 Rahvastikuministri 03.10.2019. aasta määrus nr 31 „Liiga laialdase kasutusega

perekonnanimede loetelu“;

 Siseministri 12.12.2017. aasta määrus nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise kord ja avalduse vorm“;

 Regionaalministri 16.03.2005. aasta määrus nr 9 „Tunnused, mille alusel

perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena“;

 Vabariigi Valitsuse 18.03.2005. aasta määrus nr 61 „Isikunime andmisel ja

kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete

isikunimede ümberkirjutusreeglid“;

 Vabariigi Valitsuse 17.06.2010. aasta määrus nr 74 „Isikule uue eesnime,

perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“.

Eelnõuga kehtestatakse järgmised rakendusaktid:

75

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

 Isikunime kirjutamisel kasutatavate eesti-ladina tähestiku tähtede ja lubatud sümbolite

loetelu;

 Isikunime muutmise tingimused ja kord;

 Mitteladina tähestiku tähtedega kirjutatud isikunime kohaldamise, osalise kohaldamise

ja ümberkirjutamise täpsemad reeglid.

Valdkonna eest vastutav minister kiidab heaks käskkirjaga isikunime keelelise päritolu mõttes

lähteriigis ametlikult kehtivad tähetabelid.

Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

nimeteadusliku usaldusasutuse.

Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmiseid rakendusakte:

Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2011. aasta määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise

kord“.

Eelnõuga sätestatud volitusnormide alusel kehtestatakse rakendusaktid, mis jõustuvad samal

ajal seaduse jõustumisega. Need on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumistähtaeg on 2027. aastal 1. detsembril.

Seaduse jõustumine on planeeritud nimetatud kuupäevale, arvestades seaduseelnõu

menetluseks kuluvat aega alates kooskõlastamistele saatmisest kuni Riigikogus seaduse

vastuvõtmiseni ning Eesti Vabariigi presidendi poolt väljakuulutamiseni. Samas on arvestatud,

et oleks piisavalt aega, et muuta seaduse rakendamiseks vajalikke tööprotsesse ja RR-i

menetlustarkvara. Samuti on see piisavalt pikk aega, et inimesed jõuaksid enne seaduse

jõustumist sellega piisavalt pika aja vältel tutvuda.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Keele

Instituudile, Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Lasterikaste Perede

Liidule, Eesti LGBT Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike

Kutseliidule, Kaitsepolitseiametile, Lastekaitse Liidule, MTÜ-le Oma Pere, Notarite Kojale,

PPA-le, SMIT-ile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, Tallinna

Ülikoolile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus .................2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

15.12.2025 nr 1-6/3325-1

Isikunimeseaduse kooskõlastamisele esitamine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse avaldamiseks isikunimeseaduse eelnõu.

Eelnõu kohta ootame teie tagasisidet hiljemalt 23.01.2026. Eelnõuga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis EIS.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu;

2. eelnõu seletuskiri;

3. eelnõu seletuskirja lisa 1.

Arvamuse andmiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

SA Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Keele Instituut

Eesti Kirikute Nõukogu

MTÜ Eesti Kohtunike Ühing

Eesti Lasterikaste Perede Liit

Eesti LGBT Ühing

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit

Kaitsepolitseiamet

Lastekaitse Liit

MTÜ Oma Pere

Notarite Koda

2 (2)

Politsei- ja Piirivalveamet

SMIT

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtemise volinik

Tallinna Ülikool

Õiguskantsleri Kantselei

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]