Kiri

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 55

Videosild ja Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. veebruar 2024

Algus 13.30, lõpp 14.27

Juhataja: Liisa-Ly Pakosta (esimees)

Protokollija: Stella Rõbakov (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Aleksei Jevgrafov, Maria Jufereva-Skuratovski,

Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Tiit Maran, Luisa Rõivas, Riina Solman, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Getter Kristen Treumuth (nõunik), Kristiina Krause (nõunik), Andreas-

Ra Adoson (konsultant)

Puudusid: Rain Epler, Hanah Lahe, Anti Poolamets ja Maido Ruusmann

Kutsutud: Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Marget

Pae ja Külliki Feldman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna

parema õigusloome ja EL ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ning sama osakonna piiriüleste

teenuste nõunik Svetlana Štšur. Kuulama on kutsutud ka Vabaühenduste Liidu juhataja Triin

Toomesaar ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu (2. päevakorrapunkt);

Välisministeeriumi Euroopa osakonna Lääne-Euroopa büroo direktor Andre Pung (3.

päevakorrapunkt), Riigikogu pressinõunik Maris Meiesaar (1.-4. päevakorrapunkt);

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Maisvee (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Avalik päevakorrapunkt: Seisukoha andmine: Eesti seisukohad algatuste kohta, mis

reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist Euroopa Liidus - COM(2023) 515,

COM(2023) 516

3. Seisukoha andmine: Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni suhteid

käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimiste kohta - COM(2023) 798

4. Info ja muud küsimused

2. Avalik päevakorrapunkt: Seisukoha andmine: Eesti seisukohad algatuste kohta, mis

reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist Euroopa Liidus - COM(2023)

515, COM(2023) 516

VÄLJAVÕTE

Liisa-Ly Pakosta andis osalejatele teada, et käesoleva istungi teine päevakorrapunkt on

avalik. Ta selgitas, et tegeletakse komisjoni algatatud aruteluga, mis puudutab seda, kas

Euroopa Liidus peaks olema loodud uus piiriülese mittetulundusühingu (MTÜ) õiguslik

vorm. Ta tutvustas istungile kutsutud külalisi ja juhtis tähelepanu veebis järelvaatajatele, et

arutelu toimub 26. veebruaril 2024, seega lähtutakse teadmistest, mis osalejatel nimetatud

kuupäeva seisuga on.

Marget Pae andis ülevaate direktiivi sisust ning sellest, mida valitsus on selle eelnõu kohta

arvanud. Ta sõnas, et eelnõu puudutab täiesti uue Euroopa Liidu ühingu vormi asutamise

reegleid. Euroopa Komisjon arvas, et tuleks tõhustada MTÜ-de liikuvust Euroopa siseturul

ning selleks on välja tuldud ühinguõigusliku algatusega, kus reguleeritakse Euroopa Liidu

MTÜ asutamist, õigusvõimet ja põhikirja ning kuidas Euroopa Liidu MTÜ-d juhitakse. Ta

märkis, et tegemist on ühingutehingu õigusliku direktiivi eelnõuga, kus soovitakse ellu tuua

üks uus Euroopa Liidu ühingu vorm. M. Pae ütles, et Vabariigi Valitsuse seisukohtade vaatest

Justiitsministeerium direktiivi eelnõud tervikuna ei toeta. Suurimaks põhjuseks on varasem

kogemus, kuivõrd Euroopa Liidu üleseid ühinguid on juba praegu võimalik asutada, aga

praktikas neid ei kasutata. Lisaks tõi ta üheks põhjuseks välja ka selle, et lähiajaloos on

proovitud veel Euroopa Liidu ühinguid tekitada, aga need läbirääkimised on nurjunud, kuna ei

ole saadud vastu võtta Euroopa osaühingu regulatsiooni ega ka Euroopa sihtasutuse

regulatsiooni, sest riigid ei ole konsensusele jõudnud. Ta selgitas, et Justiitsministeeriumi

soov on toetada MTÜ-de liikumist, et Euroopa Liidu siseturg toimiks paremini, aga selleks

tuleks kasutada äriühingute regulatsiooni eeskuju, mis on aastakümneid Euroopa Liidus

olemas olnud ning mille loogika lähtub põhimõttest, et kohalikud saavad kasutada piiriüleselt

erinevaid võimalusi. M.Pae täpsustas, et vastastikku tunnustatakse üksteise erinevaid

äriühinguid. On reeglid, kuidas nad saaksid omavahel piiriüleselt ühineda, jaguneda ja kuidas

toimub registreerimine, seega keskendutakse regulatsioonis mitte uue ühingu vormi loomisele

vaid olemasolevate toetamisele. Ta märkis, et Eesti seisukoht on, et Eesti ei toeta

diskrimineerimiskeelu sätet, mida direktiiv sisaldab, sest see ei sobi ühinguõiguslikult

direktiivi eelnõusse. Täpsustas, et see on juba reguleeritud erinevate riikide põhiseadustes,

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhiõiguste kaitse

konventsioonis.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et täna vaadatakse kolme õigusakti. Esimene oli Euroopa Liidu

piiriülese mittetulundusühingu uue õigusliku vormi loomine. Lisaks on samas paketis veel

kaks määruse muudatust, mida tutvustavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

esindajad.

Stina Avvo sõnas, et eelnõuga soovitakse muuta ka digivärava määrust, mis võimaldab

kodanikel ja äriühingute veebipõhiselt, piiriüleselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel

teatud teenuseid siseturul tarbida. Ühekordse küsimise põhimõte on see, et kasutajalt

küsitakse andmeid ühe korra ja pädevad asutused peaksid omavahel andmeid taaskasutama.

Ta ütles, et muudatusega soovitakse lisada uus sihtgrupp Euroopa Liidu ühtse digivärava

määrusesse, milleks on kõik muud juriidilised isikud kui äriühingud ehk MTÜ-d ja

sihtasutused. See on vajalik selleks, et teenused ja kaubad saaksid vabalt siseturu piires

liikuda. Muudatused tehakse kolmest sambast, esimeseks sambaks on infoteenus. Eestis on

juba täna olemas selline infoartiklite kogum, kust on võimalik lugeda, mis õigused ja

kohustused subjektidel on. Teiseks sambaks on e-teenus, mis on määruse sõnastuses

menetlus. SDG teenuseid on võimalik tarbida ka ilma MTÜ direktiivideta, aga pakutakse

VÄLJAVÕTE

laiemale ringile neid teenuseid, mis täna SDG võrgustikus on. Kui MTÜ direktiiv saab

Euroopa Liidust positiivse kooskõlastuse, siis soovitakse piiriülene MTÜ

registreerimismenetlus kättesaadavaks teha ka SDG võrgustikus. Kolmandaks sambaks on

abiteenused, milleks on kasutajatugi. Kui subjektil tekib küsimus, siis on olemas ühtne

kontaktpunkt, kelle poole pöörduda ja vastus kätte saada. Ta lisas, et laual on ka kolmas

määruse muudatus. Selleks on siseturu infosüsteemi määruse muudatus, mis võimaldab

pädevatel asutustel menetluse käigus saadud informatsiooni vahetada ja omavahel koostööd

teha.

Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate õiguskomisjoni arutelust. Õiguskomisjon oli valitsusega

sama meelt mittetulundusühingutele uue vormi loomise osas ehk seda ei toetatud. Probleem,

miks Euroopa Komisjon on ettepanekuga välja tulnud, ei ole mitte selles, et laialt oleks

võimatu tegutseda, vaid selles, et soovitakse saada paremat ja laiemat rahastust. Sellest kerkis

küsimus, kus näiteks Ungaris ja Sloveenias registreeritakse mittetulundusühing eesmärgiga

toetada Aafrika riike, nüüd tuleks see MTÜ Eestist raha taotlema, aga tekiks olukord, et Eestis

tuleb seda MTÜ-d rahastada samamoodi, nagu ta oleks lihtne Eesti väikekoha ühing, mistõttu

tal tekiks samasugune võimalus saada riigieelarvelist rahastust. Arvestades seda, et piiriülestel

MTÜ-del on tõenäoliselt parem aparaat ja professionaalsem projektide täitmise võime, siis see

seaks rahastuse osas väiksemad riigid keerulisemasse olukorda. Samuti nimetati

õiguskomisjoni istungil ka tähelepanekut, mis Siseministeeriumi on välja toodud

kooskõlastusringil. Nimelt et julgeoleku aspekte ja kolmandate riikide huve sekkuda

mittetulundussektori kaudu Euroopa demokraatlikesse väärtustesse ei tohiks alahinnata.

Kokkuvõttes oli õiguskomisjon seda meelt, et sellist uut õiguslikku vormi Euroopa Liidus

luua ei oleks põhjendatud.

Triin Toomesaar sõnas, et laias laastus Vabaühenduste Liit tervitas suunda, vabaühendused

võiksid tänasest lihtsamini toimetada ka Euroopa Liidu ülesel tasandil, aga nähti ka riske. Üks

oluline risk puudutas rahastust, mida napib. KÜSK-iga kooskõlastatult tõi ta välja, et juba

täna ei saa enam KÜSK-ist soovitud rahastust ja Eestis on konkurents vabaühenduste vahel

väga tihe. See võib ebavõrdsust siseriiklike ja professionaalsete piiriüleste ühenduste vahel

suurendada. Eestis ei ole teada ühtegi vabaühendust, kelle tegevuse edukus on täna sellest

pärsitud, et piiriülest ühendust ei ole võimalik luua. Nähti ka riski, kui nüüd oleks tarvis

hakata võrdselt kohtlema ka piiriüleseid vabaühendusi, siis see võib pikas plaanis tuua kaasa

olukorra, kus siseriikliku seadusruumi on tarvis muuta selliselt, et siseriiklikele

vabaühendustele oleks uus dokumentide esitamise kohustus peale pandud, et kõik ühendused

oleks võrdselt koheldud ja et neid oleks võimalik võrdsetel alustel hinnata. Ta sõnas, et tuleks

leida uusi, paremaid viise, kuidas vabaühenduste tööd paremini võimaldada ka Euroopa Liidu

üleselt. Kui assotsiatsioonimudeliga edasi liigutakse, tuleks Eestil hoida silm peal ka sellel, et

meie ühendused ei jääks nõrgemasse rolli.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et T. Toomesaare sõnavõtt kattub ka KÜSK-i

konsultatsioonivoorus esitatud seisukohtadega. Ta tõi välja, et eelnõu seletuskirjas on

märgitud ka seda, et konsultatsiooniringil on alla poole osalejatest toetanud uue õigusliku

vormi loomist. Seda pooldas 16-st vastajat 38, kes on märkinud oma õiguslikuks vormiks

ühingu. Tegelikult küsitleti üle terve Euroopa Liidu 38 mittetulundusühingut ja nendest ainult

16 on toetanud uue õigusliku vormi loomist. Mõjuhinnangu osas on Euroopa Nõukogu

nõustaval õiguskontrollikomiteel olnud mure nii subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse

seisukohast. Esialgne ettepanek on tagasi lükatud ja alles hiljem on leitud, et, arvestades

VÄLJAVÕTE

mittetulundusühingute majanduslikku mõju, võiks sellega edasi minna. Samas on Eestisiseses

kooskõlastusringis Maksu- ja Tolliamet välja toonud, et MTÜ-dele tehakse annetuste

tegemiseks teatud juhtudel tulumaksusoodustusi, juhul kui see MTÜ ei taotle majanduslikku

kasu. Selle kontrollimine ja reguleerimine muutuks pärast eelnõu vastuvõtmist äärmiselt

keeruliseks.

Arvo Aller küsis, mida teeks digivärava laiendamine või digivärava määruse muudatus Eesti

jaoks lihtsamaks.

Liisa-Ly Pakosta soovis küsimust laiendada ja palus avada seda, mis digivärav on, kus seda

kasutatakse ning kuidas see on seotud MTÜ-de direktiiviga.

Stina Avvo vastas, et täna võimaldab digivärav kodanikel ja äriühingutel saada infot ühest

kohast ja soovi korral üle tuua oma andmeid teistest liikmesriikidest. Süsteemimuudatus

võimaldaks seda teha ka muudel juriidilistel isikutel.

Arvo Aller küsis, kus täpselt Euroopa Liidu ühtne digivärav asub.

Stina Avvo vastas, et Euroopa Liidus on olemas portaal youreurope.eu, mis viitab iga

liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, mis Eesti vaatest on eesti.ee. Ta lisas, kui MTÜ direktiiv

on ei ning SDG direktiiv on jah, siis kas saab sellist olukorda tekitada. Vastus on jah, kuna

SDG määrus on palju laiem kui MTÜ direktiiv. Praktikas tähendab see seda, et kui MTÜ

direktiivi vastu ei võeta, siis piiriülest MTÜ registreerimist võrgustikku ei panda, aga kõik

teenused, mis seal täna juba on, vaadatakse üle muude juriidiliste isikute vaatest ja

avaldatakse ka neile informatsioon, et nad saaksid selle ühest kohast kätte.

Liisa-Ly Pakosta küsis, miks Euroopa Komisjon registreerimispõhimõtete ühtlustamise ja

muu eelneva tegevuse vaatest ise sedasama varianti ei kaalunud, mida me omalt poolt välja

pakume.

Margit Pae sõnas, et äriühingute analoogiat arvesse võttes on see äärmiselt tehniline

regulatsioon ja see algab sellest, et liikmesriigid peavad jõudma kokkuleppele. MTÜ-d üle

Euroopa on erinevalt sisustatud, nende registreerimise reeglid on erinevad, läbirääkimised ei

saaks kerged olema. On leitud, et tuleks tekitada universaalühing, mis peaks kõik probleemid

lahendama. Ta sõnas, et universaalühingut ei kasutata, kuna küsimus on, milline oleks see

MTÜ, millega kõik Euroopa tasandil nõus oleks.

Liisa-Ly Pakosta tutvustas Euroopa Liidu asjade komisjoni protseduurilist poolt. Ta tõi välja

Valitsuse seisukohad, mis on jaotunud kahe erineva dokumentide paketi kohta. Kõigepealt on

seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi Euroopa piiriüleste tehingute kohta ja

teiseks on seisukoht Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ja kõikide muudetavate

määruste kohta, mis puudutavad digiväravat. Esmalt arutati läbi Euroopa piiriülese ühingute

direktiivi seisukohad ja seejärel digivärava seisukohad.

Liisa-Ly Pakosta võttis arutelu kokku ja tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse

seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega seisukohtade punktides 2-4 ning eemaldada

ELAK-i otsusega Vabariigi Valitsuse seisukohtade punkt 1. Lisaks tegi ettepaneku liigendada

seisukohad protokollis kergemaks mõistmiseks vastava õigusakti eelnõu pealkirju kasutades.

VÄLJAVÕTE

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega

punktides 2.1.1., 2.1.1.1., 2.1.1.2., 2.1.2., 2.1.3. ning eemaldada Vabariigi Valitsuse

seisukohtade punkt 1. Sõnastada seisukohad järgnevalt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta (COM(2023)

516)

2.1.1. Eesti ei toeta uue ühinguliigi – mittetulundusliku iseloomuga Euroopa piiriülese ühingu

(European cross-border association ehk ECBA) – reguleerimist direktiivi eelnõus välja

pakutud viisil.

2.1.1.1. Uue piiriülese ühinguliigi loomisega ei ole võimalik soodustada piisavalt

mittetulundusühingute piiriülest tegevust, kuivõrd ka sellisele ühingule ja tema tegevusele

kohalduks jätkuvalt lisaks direktiiviga ühtlustatud reeglitele tema registreerimise liikmesriigi

ühinguõiguse režiim. Sellise ühinguliigi loomisel saadav kasu ei kaalu üles selleks tehtavaid

kulutusi, arvestades juba olemasolevate Euroopa ühtsete ühinguvormide toimimise probleeme

ja vähest kasutust.

2.1.1.2. Mittetulundusühingute piiriülest tegevust tuleb soodustada neile Euroopa Liidus

äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise

kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja sellise informatsiooni avalikustamise nõuded,

samuti andmete vahetamise korraldamine piiriüleselt registrite vahel jms.

2.1.2. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus diskrimineerimiskeelu – mille kohaselt ei tohi direktiivi

rakendamisel ja kohaldamisel diskrimineerida ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes

põhjustel – eraldi reguleerimist, sest üldine diskrimineerimiskeeld tuleneb juba muudest

kehtivatest instrumentidest, nagu näiteks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, aga ka liikmesriikide põhiseadustest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1024/2012 ja

(EL) 2018/1724 seoses siseturu infosüsteemi ja ühtse digivärava kasutamisega teatavate

nõuete täitmiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) .../...

Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute kohta (COM(2023) 515)

2.1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse digivärava määruse muudatusi, et võimaldada ühtse

digivärava kaudu erinevate vajalike ja asjakohaste teenuste, sealhulgas nii infoteenuste, e-

teenuste kui ka abiteenuste, pakkumist samadel tingimustel muudele juriidilistele isikutele kui

äriühingutele.

Otsused võeti vastu konsensusega (konsensus: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Aleksei Jevgrafov,

Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiik, Katrin Kuusemäe, Tiit Maran, Liisa-Ly Pakosta,

Luisa Rõivas, Riina Solman, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Kristo Enn Vaga).

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Stella Rõbakov

protokollija

Väljavõte õige

(allkirjastatud digitaalselt)

Andreas-Ra Adoson

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

13.03.2024