Kiri

EELNÕU
03.12.2025

TARISTUMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määruse nr 89 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 51 lõike 5 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 15. mai 2003. a määruses nr 89 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning laevaliiklusjuhi atesteerimise kord“;

2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise kord, kutsetunnistuse väljastamise kord ning kutsetunnistuse vormid.“;

3) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) määruses asendatakse läbivalt tekstiosa „VTS operaator“ sõnaga „laevaliiklusjuht“ vastavas käändes;

5) määruses asendatakse läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti kodanik“ sõnaga „isik“;

7) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Veeteede Ameti peadirektor“ sõnaga „Transpordiamet“;

8) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Mereõppeasutus, mis korraldab laevaliiklusjuhi koolitust, peab olema läbinud auditeerimise, laevaliiklusjuhi õppekava peab olema vastavuses Transpordiameti nõuetega ning Transpordiamet peab olema heaks kiitnud laevaliiklusjuhi kutse- ja taseme tõstmise koolituse.“;

9) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Enne, kui laevaliiklusjuht hakkab täitma kohustusi Transpordiametis, peab ta läbima koolituse töökohal vanemlaevaliiklusjuhi juhendamisel. Koolitus töökohal hõlmab järgmist:
1) teadmised kohaliku või piirkondliku meretopograafia, hüdrograafia ja meteoroloogia iseärasustest;
2) teadmised õigusaktidest, mis on seotud laevaliiklusjuhi vastutuse ja tegevusega;
3) teadmised laevaliiklusteenusest;
4) süstemaatilised ja praktilised teadmised ning kogemus laevaliiklusjuhi ja töö vahikorra vanema ülesannetest, kohustustest ja vastutusest Transpordiametis.“;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Koolitus töökohal dokumenteeritakse ja registreeritakse laevaliiklusjuhi teenistusraamatus.“;

11) paragrahvi 5 lõikes 7, § 6 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas, § 6 lõikes 4 ja § 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „VTS vanemoperaator“ sõnaga „vanemlaevaliiklusjuht“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Transpordiamet korraldab laevaliiklusjuhi iga-aastase atesteerimise. Atesteerimisel hinnatakse laevaliiklusjuhtide oskust jälgida olukorra kujunemist ja reageerida sellele adekvaatselt, teadete edastamisel kasutatavate väljendite lihtsust ja korrektset kasutamist ning ohtlike olukordade ettenägemist ja neile sobivate lahenduste kavandamist.“;

13) paragrahvi 6 lõike 1 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:
„Komisjoni koosseisu peavad kuuluma Transpordiameti kooseisus töötavad laevaliiklusjuhid.“;

14) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „hindamine“ sõnaga „atesteerimine“;

15) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui ülesannete täitmises on tekkinud kuuekuuline paus, on vajalik enne töökohustuste täitma asumist läbida täienduskoolitus, taseme tõstmise koolitus või koolitus töökohal vastavalt Transpordiameti otsusele.“;

16) paragrahvi 7 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Transpordiamet väljastab käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja lisas 4 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi teenistusraamatu.“;

17) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Transpordiamet märgib teenistusraamatusse kutsetunnistuse andmed, läbitud koolitused ja koolituse töökohal, märke vahivanema kohustuste täitmise võimalikkuse kohta, tööperioodi VTS keskuses, samuti pideva tööperioodi katkestused, mis kestavad enam kui kuus kuud. Teenistusraamat täidetakse eesti ja inglise keeles.

(3) Käesoleva määruse lisas 4 toodud vormi kohase laevaliiklusjuhi teenistusraamatu kinnituslehe väljastab Transpordiamet ja selles märgitakse kohustused, piirangud ja muud kinnituslehe täitmiseks vajalikud andmed. Esimest korda väljastatakse kinnitusleht pärast töökohal koolituse läbimist, seejärel pärast edukalt lõpetatud täiendus- või taseme tõstmise koolitust. Laevaliiklusjuhi teenistusraamatu kinnitusleht väljastatakse kehtivusega kuni viis aastat. Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi töökohustusi võib täita vaid kehtiva teenistusraamatu kinnituslehe olemasolul.“;

18) määruse lisad 1–3 asendatakse uute lisadega 1–3;

19) määrust täiendatakse lisaga 4 „Laevaliiklusjuhi teenistusraamatu ja selle kinnituslehe vorm“.

§ 2. Rakendussäte

Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori teenistusraamatu kinnitusleht kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.



(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)
taristuminister Marten Kokk
kantsler



Lisa 1 Laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse vormid
Lisa 2 Laevaliiklusjuhi pädevusnõuded
Lisa 3 Vanemlaevaliiklusjuhi pädevusnõuded
Lisa 4 Laevaliiklusjuhi teenistusraamatu ja selle kinnituslehe vorm

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määruse nr 89 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 51 lõike 5 alusel.

Määruse teksti muudetakse seoses MSOS-i 01.05.2025 jõustunud muudatustega, millega muudeti seaduse 12. peatükki „Laevaliikluse korraldamise süsteem“, sealhulgas muudeti laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmete ametinimetusi. Tegemist on isikutega, kes töötavad Transpordiameti koosseisus ning edastavad laevajuhtidele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid, et tagada laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine. MSOS‑i § 51 lõike 3 kohaselt korraldab nimetatud süsteemi tööd Transpordiamet. Peamiselt on tegemist redaktsiooniliste muudatustega, millega ajakohastatakse määruse tervikteksti sõnastust. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Anton Merits ([email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust on kontrollinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]).

Määrusega muudetakse määruse 18.05.2012 jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.05.2012, 6).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse tervikteksti sõnastust, § 2 on üleminekusäte.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja.
MSOS‑i 01.05.2025 jõustunud muudatuste kohaselt kasutatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhtide uusi ametinimetusi. Seni kasutusel olnud VTS operaatori asemel kasutatakse terminit laevaliiklusjuht. Operaator muudeti laevaliiklusjuhiks sarnaselt lennujuhile või maanteeliikluse liiklusjuhile, kuna sageli samastati VTS operaatorit sadama või muude protsesside operaatoriga. Laevaliiklusjuht on sobiv termin, mis kirjeldab täpselt ja arusaadavalt inimest, kes vastutab laevade liikluse korraldamise ja ohutuse tagamise eest. See on ka laialdaselt kasutatav termin merenduses.
Tegemist on isikutega, kes töötavad Transpordiameti koosseisus ning edastavad laevajuhtidele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid kooskõlas MSOS‑i § 51 lõikega 1.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 1 sõnastust. Jäetakse välja viited IMO ja IALA nõuetele ja soovitustele. Samasisuline säte on kirjas MSOS-i § 51 lõikes 23, selle kordamine määruse tasandil on tarbetu.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2, kus olid loetletud VTS operaatorite kvalifikatsiooniastmed. Samasisuline kvalifikatsiooniastmete loetelu on kirjas MSOS‑i § 51 lõikes 41, määruse säte oli dubleeriv.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse määruses tekstiosa „VTS operaator“ läbivalt sõnaga „laevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse määruses sõnad „Veeteede Amet“ läbivalt sõnaga „Transpordiamet“.

Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse määruse § 4 lõikes 1 sõnad „Eesti kodanik“ sõnaga „isik“. Samasisuline muudatus tehti MSOS‑i § 51 lõikes 4.
Varem kehtinud nõude kohaselt pidi laevaliiklusjuht olema Eesti kodanik. Alates 01.05.2025 võib laevaliiklusjuhina töötada isik, kes vastab määrusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud kutsetunnistuse, mille väljastab MSOS-i § 51 lõike 42 kohaselt Transpordiamet. Arvestades, et Transpordiametis töötavad laevaliiklusjuhid ei ole ametnikud avaliku teenistuse seaduse tähenduses, samuti ei nõua Eesti kodakondsust riigikaitseseadus, ei olnud selline piirang asjakohane. Oluline on siiski märkida, et määrus näeb ette eesti keele valdamise kohustuse, seega peab isik igal juhul valdama oma tööülesannete täitmiseks piisaval määral eesti keelt.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 5 lõike 1 sõnastust. Praeguse sõnastuse kohaselt kooskõlastab Veeteede Ameti peadirektor VTS operaatori koolituse õppekavad. Seda ei tee konkreetne isik, vaid Transpordiamet, kes väljastab pädeva asutusena laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja teenistusraamatu ning korraldab laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami. Kes seda Transpordiameti nimel täpsemalt teeb, on võimalik kindlaks määrata asutuses. Määruse tekst viiakse kooskõlla MSOS-iga.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 5 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sõnastusega on välja jäänud nõue, et Transpordiamet peab heaks kiitma laevaliiklusjuhi koolitust korraldava mereõppeasutuse täienduskoolituse. Kuivõrd laevaliiklusjuhina on võimalik töötada üksnes Transpordiameti koosseisus, tehakse laevaliiklusjuhi täienduskoolitused Transpordiameti VTS keskuses. Teoreetiliselt saab täienduskoolitust korraldada ka muu õppeasutus (nt laevaliiklusjuhi kutse- ja taseme tõstmise koolitust pakub TalTech Eesti Mereakadeemia), kuid praktikas ei ole seda tehtud vähemalt viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 5 lõike 5 sõnastust. Esiteks määruses läbivalt välja jäetud viited VTS keskusele, kuna praegu ei ole enam tegemist eraldiseisva asutuse või üksusega, vaid Transpordiameti struktuuriüksusega (laevaliikluse juhtimise osakond). Teemad, mida laevaliiklusjuht peab läbima töökohal läbiviidava koolituse raames, on esitatud lõike loeteluna. Lõike viimane lause, mille kohaselt koolitus töökohal dokumenteeritakse ja registreeritakse laevaliiklusjuhi teenistusraamatus, esitatakse eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt eraldi § 5 lõikes 51.

Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse määruses tekstiosa „VTS vanemoperaator“ läbivalt sõnaga „vanemlaevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 12 parandatakse määruse § 5 lõike 8 sõnastust ning jäetakse välja viide avaliku teenistuse seadusele. See ei ole asjakohane, sest praktikas toimub see vastavalt töö spetsiifikale välja töötatud testidele või harjutustele. Atesteerimisel hinnatakse laevaliiklusjuhtide oskust jälgida olukorra kujunemist ja reageerida sellele adekvaatselt, töös kasutatavate väljendite lihtsust ja korrektset kasutamist ning olukordade ettenägemist ja sobivate lahenduste kavandamist. Samuti on täpsustatud, et atesteerimise korraldab Transpordiamet, mitte VTS keskus.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 6 lõike 1 viimase lause sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab laevaliiklusjuhi eksamikomisjoni koosseisu kuuluma Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise süsteemi töötajad. See asendatakse sõnastusega, mille kohaselt kuuluvad koosseisu Transpordiameti koosseisus töötavad laevaliiklusjuhid. Transpordiameti sturktuuriüksus, mille koosseisu laevaliiklusjuhid kuuluvad, on merendusteenistuse laevaliikluse juhtimise osakond.

Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse määruse § 6 lõike 3 punktis 2 sõna „hindamine“ sõnaga „atesteerimine“. Sellega ühtlustatakse terminoloogiat, sest mujal määruses (nii pealkirjas kui ka § 5 lõikes 8) on kasutatud sõna „atesteerimine“.

Eelnõu § 1 punktiga 15 asendatakse § 6 lõikes 5 viide VTS keskuse juhile viitega Transpordiametile. Määruse kehtestamise ajal 2003. a oli VTS keskus eraldiseisev üksus, praegu on see Transpordiameti struktuuriüksus. Teisisõnu on täienduskoolituse, taseme tõstmise koolituse või töökohal koolituse üle otsustamine Transpordiameti pädevuses.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse määruse § 7 lõike 1 esimese lause sõnastust. Esiteks asendatakse määruse § 7 lõikes 1 sõna „tunnistuse“ sõnaga „kutsetunnistuse“, mis vastab paragrahvi pealkirjale. Lisaks hõlmab määruse lisa 1 praegu nii laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse kui ka teenistusraamatu ja selle kinnituslehe vorme. Laevaliiklusjuhi teenistusraamatu ja selle kinnituslehe vormid kehtestatakse eraldi määruse lisaga 4, seega tuleb uuele lisale viidata ka määruse § 7 lõikes 1.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 7 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Lõike 2 sõnastust muudetakse selgemaks. Lõikest 3 jäetakse võrreldes kehtiva sõnastusega välja viide VTS keskuse juhataja kirjalikule taotlusele, sest VTS keskus (laevaliikluse juhtimise osakond) on Transpordiameti struktuuriüksus.

Eelnõu punktiga 18 kehtestatakse määruse lisad 1–3 (laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse vorm, laevaliiklusjuhi pädevusnõuded, vanemlaevaliiklusjuhi pädevusnõuded) uues sõnastuses, arvestades uusi ametinimetusi. Lisast 1 jäetakse välja laevaliiklusjuhi teenistusraamatu ja selle kinnituslehe vormid, mis kehtestatakse eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt määruse uue lisana 4.

Eelnõu § 2 on üleminekusäte, mille kohaselt jääb enne määruse jõustumist välja antud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori teenistusraamatu kinnitusleht kehtima kuni selle kehtivusaja lõpuni. Kinnitusleht väljastatakse kuni viieks aastaks ning sellele märgitakse kohustused, piirangud ja muud kinnituslehe täitmiseks vajalikud andmed – st ilma kinnitusleheta ei ole isikul võimalik laevaliiklusjuhina töötada. Esimest korda väljastatakse kinnitusleht pärast töökohal koolituse läbimist, seejärel pärast iga edukalt lõpetatud täiendus- või taseme tõstmise koolitust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, samuti mõju majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele.

Määrus ei tõsta ka halduskoormust. Määruse ajakohastamine ei avalda mõju varem väljastatud kehtivatele laevaliiklusjuhi kutsetunnistusele ega kinnituslehtedele, mis jäävad edasi kehtima. Samuti ei avalda määrus mõju Transpordiameti, mille koosseisus laevaliiklusjuhid töötavad, töökoormusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Riigile ega ettevõtjatele lisakulusid ega tulusid ei kaasne. Samuti ei kaasne määruse rakendamisega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks TalTech Eesti Mereakadeemiale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määrus nr 89 „Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning laevaliiklusjuhi atesteerimise kord“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)



LAEVALIIKLUSJUHI KUTSETUNNISTUSTE VORMID


Laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse vorm


Vanemlaevaliiklusjuhi kutsetunnistuse vorm



Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määrus nr 89 „Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning laevaliiklusjuhi atesteerimise kord“
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)



Laevaliiklusjuhi pädevusnõuded

Pädevus
Teadmised ja oskused
Merendusalase standardfraseoloogia tundmine
Eesti ja inglise keel
Piisav keeleoskus merekaartide, väljaannete ja seadusandlike aktide kasutamiseks;
mõista meteoroloogilist, veeteede ja sadamatega seotud ohutusinfot ning suuta suhelda teiste laevade, kaldaüksuste ja asutustega;
oskus kasutada ja mõista põhilist navigatsioonialast sõnavara; kõne peab olema:
–arusaadav;
–täpne;
–selge hääldusega;
–lihtsalt mõistetav.
Liikluskorraldus
Õigusaktid
1. Vajalik riiklik ja rahvusvaheline seadusandlus;
2. VTS ülesannetega seotud juriidiliste kohustuste mõjud;
3. Laevadokumendid ohutuse aspektist.

VTS keskkond
1. Liiklusskeemid;
2. VTS tööpiirkond.

Liikluse jälgimine / korraldamine
Põhjalikud teadmised vastavast riiklikust ja rahvusvahelisest seadusandlusest, menetlused, seadmed, laevaliikluse korraldamisega ja jälgimisega seotud oskused ja võtted.
Tehnilised seadmed ja vahendid
Põhiseadmed
1. Telekommunikatsioon;
2. radar;
3. audio/video;
4. VHF/DF;
5. Tegevuse/olukorra jälgimine seadmete abil.

Põhisüsteemid
1. Arvutisüsteemid;
2. juhtimisinfo;
3. manuaalseire;
4. radarseire.

Arenevad tehnoloogiad
1. ECS;
2. VTMIS;
3. AIS.
Navigatsioon
Merekaartide kasutamine
Teadmised ja oskused kasutada merekaarte ja väljaandeid.
1. Kaartide info ja terminoloogia;
2. asukoha märkimine kaardile;
3. tõeline-, magnet-, kaardi- ja põhjakurss;
4. kursi/kiiruse/vahemaa/aja arvutused;
5. tõusud/mõõnad (looded) ja hoovused;
6. liiklusskeemid;
7. merekaartide ja väljaannete korrektuur.

Kokkupõrgete vältimine
Kokkupõrke Vältimise Reeglite sisu, rakendamise ja eesmärgi mõistmine.

Meremärgid
Erinevate poisüsteemide ja elektrooniliste navigatsiooni abivahendite tundmine.

Navigatsiooniseadmed

Põhiteadmised laeva navigatsioonivarustusest ja navigatsiooniseadmetest (radar, kompassid, ECDIS, ECS jne).

Pardatoimingud
Põhiteadmised:
1. laevaterminoloogiast;
2. erinevatest laeva- ja lastitüüpidest, kaasa arvatud ohtlike kaupade klassifikatsioon;
3. püstuvusest;
4. jõuseadmetest;
5. välisjõududest;
6. silla protseduuridest.

Sadamatoimingud
Teadmised sadamatoimingutest ja oskus koordineerida järgmist infot:
1. lootsimine;
2. sadamatoimingud (kaasa arvatud situatsioonplaanid);
3. turvalisus;
4. puksiirid ja pukseerimine;
5. laevaagendid;
6. muud seotud teenused.
Infovahetus
Kommunikatsioonialased põhioskused
Teadmised:
1. inimeste vahelisest suhtlemisest;
2. probleemidest, mis võivad tõkestada või takistada suhtlusprotsessi;
3. verbaalse ja mitte-verbaalse suhtlemise erinevus;
4. kultuurilised tegurid, mis võivad takistada edastatud sõnumite ühtset arusaamist.

Koordineerida suhtlemist erinevate merendus- ja merendusega seotud asutuste vahel:
1. tavaolukorras;
2. häireolukorras;
3. tugifunktsioonid.

Logiraamatu pidamine
1. käsitsi;
2. elektrooniliselt.
Raadio
Raadiosideoperaatori tegevus
1. Raadiooperaatori tegevused ja toimingud;
2. VHF raadiosüsteemid ja nende kasutamine VTSis;
3. raadioseadmete kasutamine;
4. infovahetuse protseduurid, kaasa arvatud otsingu- ja päästetööd.
Psühholoogia
Diplomaatia
Teadmine ja oskus korraldada:
1. avalikke suhteid;
2. tööalaseid telefonivestlusi;
3. läbirääkimisi teiste osapooltega.

Teistega suhtlemine
Demonstreerida:
1. positiivset ja koostööaldist suhtumist;
2. empaatiavõimet;
3. oskust teha ja kuulata konstruktiivset kriitikat;

4. käsuliinist kinnipidamist;
5. oskust töötada meeskonnas.

Ajajuhtimine
Demonstreerida oskusi, mida nõutakse mitmete muutuvate ülesannete täitmisel ja eelisjärjekorda seadmisel. Demonstreerida initsiatiivi ja kriitilist mõtlemisoskust ootamatutes olukordades.

Usaldusväärsus
Demonstreerida:
1. täpsust;
2. põhjalikkust;
3. otsusekindlust.

Stressiga toimetulek
Demonstreerida otsuste tegemise oskust rutiinsetes, häireolukordades, paanikas olevate inimeste puhul ja muudes ootamatutes olukordades.


Eriolukorrad
Reageerimine avariiolukordadele (situatsioonplaanidele)
Asjassepuutuvate riiklike ja rahvusvaheliste merehäda, saaste vältimist ja eriolukordi puudutavate määruste tundmine ning oskuste demonstreerimine, kuidas:
1. eelisjärjestada ja reageerida olukordadele;
2. alustada häireprotseduure;
3. koordineerida seotud teenuseid ja registreerida tegevusi, samal ajal säilitades ohutut liiklusvoolu VTS alal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määrus nr 89 „Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning laevaliiklusjuhi atesteerimise kord“
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)

Vanemlaevaliiklusjuhi pädevusnõuded

Pädevus
Teadmised ja oskused
Navigatsioon
Töö merekaartide ja väljaannetega
Kindlustada, et
1. kõiki merekaarte ja väljaandeid korrigeeritakse õigeaegselt ja korrektselt ning koostatakse vastav dokumentatsioon;
2. VTSis kasutuselolevate andmete muutused registreeritakse korrektselt;
3. meremärgistus VTS tööpiirkonnas funktsioneerib etteantud parameetrite piires.

Merendusorganisatsioonid
Põhjalikud teadmised merendusorganisatsioonidest (mis on seotud kohaliku VTS-ga).

Sadama juhtimine
Põhjalikud teadmised ja oskus koordineerida järgnevat infot:
1. lootsimine;
2. sadamatoimingud (kaasa arvatud situatsioonplaanid);
3. turvalisus ja ohutus;
4. puksiirid ja pukseerimine;
5. laevaagendid;
6. muud seotud teenused.
Tehnilised seadmed ja vahendid
Seadmete kättesaadavus ja töökord
Oskus määrata, kas VTS seadmed funktsioneerivad rahuldavalt ja vajadusel tegutseda vastavalt, et tagada teenuste osutamine nõutud tasandil. Samuti kõrvaldada defektid ja täita asjassepuutuvat dokumentatsiooni.
Psühholoogia
Diplomaatia
Põhjalikud teadmised ja oskus täita järgmisi ülesandeid:
1. meedia ja avalikkusega suhtlemine;
2. tööalased telefonivestlused;
3. läbirääkimised teiste osapooltega.

Vahikorra korraldamine
Demonstreerida oskust:
1. panna meeskond tööle;
2. juhatada ja organiseerida tööprogramme;
3. juhtida VTS vahikorda.

Stressiga toimetulek
Põhjalikud teadmised stressiga toimetuleku võtetest.
Eriolukorrad
Merehäda, saaste vältimist ja eriolukordi puudutavate situatsioonplaanide rakendamine
Omama teadmisi:
1. häireolukordi puudutavatest ette määratud protseduuridest ning koordineerima nende rakendamist;
2. lisaressursside kättesaadavusest ja nende kasutamise olukordadest;
3. olukordadest, millal võib vastutust delegeerida.
Abistamine häireolukordadega seotud olukordade koordineerimisel.
Administreerimine
Planeerimine ja organiseerimine
Demonstreerida oskust:
1. teha koostööd VTS kasutajate ja seotud teenustega VTS sõiduplaanide ja läbisõiduplaanide ettevalmistamisel ning VTS tööpiirkonda siseneva ja sealt väljuva liiklusega;
2. koostada ja kehtestada 24 tunni-liiklusplaani;
3. koostada ettekandeid;
4. täita logiraamatut;
5. hinnata ja dokumenteerida tegevust.
Seadusandlus
Üldine
Põhjalikud teadmised:
1. juriidilistest kohustustest ja nende mõjust;
2. ohutusega seotud laevadokumendid;
3. seadused ja määrused, mis on seotud kohaliku VTS tegevusega.