Audru keskväljaku ehitusloa kooskõlastamata jätmine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 07.09.2021 EHR-i menetlus 273224

Meie 27.09.2021 nr 7.1-2/21/21619-2

Audru keskväljaku ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna Audru aleviku

Sauna tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu nr 2112271/30321.

Ehitusala hõlmab 8 katastriüksust, sealhulgas riigitee nr 19114 Audru-Valgeranna tee

(katastritunnus 15904:003:0408, edaspidi riigitee). Projekteeritav ala asub riigitee kaitsevööndis

km 0,47-0,65. Riigitee puhul on tegemist vaid kohalikku liiklust teenindava teega, millel puuduvad

riigi kõrvalmaantee tunnused ning tee on kantud kohalikule omavalitsusele üleantavate teede

nimekirja.

Ehitusloa eelnõu järgi on projekti sisuks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud

ideekonkursi „Hea avalik ruum“ võidutöö „Köide“ elluviimine. Ehitusloa aluseks on Ambient

Design OÜ ja AV Disain OÜ koostatud töö nr ADR21 „Audru keskväljak. Eelprojekt“. Eelprojekti

mahus on lisaks arhitektuursele osale esitatud elektri osa (projekteerija THS Projekt OÜ),

valgustusprojekti osa (Silman Elekter AS), teede ja vertikaalplaneerimise osa (T-Model OÜ),

vaateplatvormi ja käigutee osa (Stricto Projekt OÜ) ning paadisilla osa (Mareterra OÜ). Projekti

eriosaks on FIE Peep Moorast töö nr ADR-21 „Audru keskväljaku haljastusprojekt. Põhiprojekt“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 04.12.2020 kirjaga nr 15-

2/20/52206-2. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta Transpordiameti kirjas esitatud

ettepanekutele/nõuetele mitmetes punktides. Oleme projektid läbi vaadanud ning palume

korrigeerida neid järgnevate märkuste alusel.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Kiiruspiirang 10 km/h ei ole mõistlik – sõidukijuhil ei ole võimalik sellest reaalselt kinni

pidada, samas on tema kogu tähelepanu pööratud kiiruse jälgimisele ja teel liikuvad jalakäijad

jäävad tähelepanuta. Liikluskorralduse projekteerimisel arvestada kõigi liiklejatega – ühte

liiklejate kategooriat oluliselt eelistades ja teisi raskesse olukorda seades liiklust projekteerida

ei ole mõistlik. Praegu on teelõigul lubatud kiirus kuni 30 km/h – nii võiks ka jääda. Kohas,

kus jalakäijad ületavad sageli teed, piiratakse kiirust tehniliste lahendustega (liikluse

rahustamise meetmed), mitte ainult liiklusmärkidega.

3. Piketid siduda tee kilomeetritega, projektis kulgevad need valet pidi.

4. Riigiteele paigaldatavate kivisillutiste kohta puuduvad ristlõiked ja konstruktsiooni

kirjeldused. Millise paksusega kivisillused paigaldatakse riigiteele?

5. Mida kujutavad endast munakivi sileda pinnaga, hall graniit nupukivi ning punane graniit

nupukivi? Lisada teede ja liikluskorralduse projekti vastavad pildid ning kus lahendusi

2 (3)

kasutatud (praegu see jooniselt TL-4-40 välja ei tule; leppemärkide tähendused segadust

tekitavad ja halvasti eraldatavad).

6. Lisada asendiplaani joonisele leppemärgi (vt alloleval joonisel katkendjoon) tähendus.

7. Projektidest ei selgu, kas riigitee nr 19114 puhul kasutatavate kivisillutiste vahele

paigaldatakse ka äärekivi, et erinevat tüüpi kivid kokku sobitada.

8. Projektist ei selgu kas künnise algusesse paigaldatakse äärekivid.

9. Ringi tänavale jõudva jalgtee äärekivi lasta alla, hetkel tingmärgi järgi 10 cm katte pinnast.

10. Projektist ei selgu millisele kiirusele on projekteeritud rajatavad künnised. Kas on arvestatud

Transpordiameti juhendiga?

11. Sellel riigitee lõigul on kehtestatud talvine seisunditase 2, mis tähendab, et teel võidakse

libedusetõrjeks kasutada kloriide. Rajatava teekatte puhul peab sellega arvestama (teekate peab

kannatama soolatamist).

12. Projekti(de)st jääb selgusetuks, millist munakivisillutist kasutatakse. Ümmarguse kujuga

munakivide kasutamine ei ole võimalik, ei sobi talihoolde läbiviimiseks (ebatasane, sahk

takerduks kivide taha, lõhub katet ja tehnikat, jne).

13. Kanalisatsioonitrass ristub riigiteega, kuid puudub info millisel kujul ristumine toimub. Lisada

seletuskirja p. 6.3, et ristumine riigiteega 19114 km 0,55 kinniselt, kaitsetorus 1250N/16

kN/m2, vähim sügavus kõrvalmaantee katte ja mulde all külmumispiir kuid mitte vähem kui

1,5 m.

14. Lisada tee ristlõike joonis kanalisatsioonitrassiga ristumise asukohast.

15. Istutusala on projekteeritud vahetult sõidutee äärde. Selline lahendus ei võimalda haljastust

kahjustamata talihooldetööde läbiviimist.

3 (3)

16. Talvisel ajal peab arvestama, et lume lükkamisel võib lumi paiskuda kattest eemale. Antud

projekti puhul peaväljaku tee vallamaja poolne ots ja Sauna tänava poole jääva tee ots võivad

lumega täituda. Kuna vallateede hoolde toimib teisel põhimõttel kui riigiteede hoole, siis võib

olla hetki, kus riigitee on lahti lükatud ja lumevallid on peaväljaku tee otstes.

17. Äärmuslikuma talve puhul peab arvestama, et lund võib sadada keskmisest rohkem ning lume

lükkamisel tekivad tee äärde lumevallid, mille kõrvaldamiseks (lume äraveo korraldamiseks)

peab olema ruumi.

18. Vald kui ala hooldaja peab arvestama, et neil oleks võimalik lume lükkamine peaväljaku teel,

oleks piisavalt laiust lume sahkamiseks ja äraveoks (pinkide, puhkealade, jalgrattahoidjate jne

vahele mahub kopp või muu masin liiklema ja manööverdama).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg

3 ning lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]