Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 06.03.2024 nr 1-4/24/1265

Meie 14.03.2024 nr 1.2-3/24/3930-2

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Transpordiamet tutvus ametile edastatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ja rakendusaktide kavanditega. Transpordiametil on nimetatud dokumentide osas järgmised tähelepanekud: 1. MSOS-s on ekslikult kasutusel maismaa kohta käiv mõiste madalik. Eelnõu punktis 11

MSOS § 18 täiendamisel lõikega 3 on samuti kasutatud sõna „madalikule“. Selgitame, et

madalik on madalam koht maismaal, mille vastandsõna on kõrgustik. Madal on kõrgem koht

meres, laevalt vaadatuna madalam koht, madal erineb madalikust asukoha poolest.1 Seetõttu

palume nii eelnõus MSOS § 18 lg 3 kui MSOS § 18 lg 2 p-s 1, § 69 lg 1 p-s 6 ja lg 2 p-s 5

ning § 691 lg-s 2 asendada sõna „madalik“ sõnaga „madal“ vastavas käändes, et seaduses

kasutataks korrektset merendusterminoloogiat.

2. Eelnõu punkti 31 MSOS § 47 lg 4 sõnastuse järgi saaks välja lugeda, et Riigilaevastik

hooldab, paigaldab, haldab ja arendab ainult ujuvmärgistuse tulesid. Vastavalt TRAM ja RIL

koostöölepingule Riigilaevastik paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärgistust merealal ja

laevatatavatel sisevetel ning haldab ja hooldab püsimärkide tulesid. Kesklaine sagedustel

navigatsiooniparandi signaali väljastavaid raadiojaamu Riigilaevastik ainult ei hoolda, vaid

nad ka haldavad ja arendavad neid. Eelpool nimetatud koostöölepingus on kirjas (p 4.1.8),

et RIL ülesanne on DGNSS (diferentsiaal parandeid väljastavad raadiojaamad) tugijaamade-

ja kaugseirejaamade haldamine.

Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 47 lg 4: „(4) Üldkasutataval veeteel hooldab,

paigaldab, haldab ja arendab ujuvmärke ja püsimärkide tulesid ning mere-

raadionavigatsiooni tugijaamade seadmeid Riigilaevastik.“.

3. Transpordiametile jääb arusaamatuks eelnõu punktis 34 MSOS § 47 lg 53 kehtestamisega

tekkiv kohustus Transpordiametil oma mõõdistustööd kooskõlastada Kaitseväe ja

Kaitsepolitseiametiga. Kas Transpordiamet hakkab edaspidi oma iga-aastaseid

mõõdistusplaane KAPO-ga kooskõlastama? Mõõdistatavad alad on üle Eesti ja võivad

jooksvalt muutuda sõltuvalt sellest, kus ilm paremini mõõdistustööd teha laseb. Seletuskirjas

on selgitatud, et lisada Kaitsepolitseiamet nende asutuste hulka, kellega tuleb esitatud

andmete väljastamise taotlus kooskõlastada. Andmete väljastamine ja Transpordiameti poolt

mõõdistuse teostamine on erinevad tegevused.

1 „Veaohtlikke merendustermineid“ https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/

2 (4)

4. Teeme ettepaneku muuta MSOS § 582 lg 41 ja sõnastada järgmiselt: „(41) Lootsimiseks

lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva

paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast

tegevusluba omavas mereõppeasutuses Transpordiameti heaks kiidetud õppekava kohase

koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist kuni kümme korda valmendil asjaomase

lootsi juhendamisel ning sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.“.

Selgitus: Mereõppeasutus omab MSOS § 7 punkti 11 kohast tegevusluba ning valmendi on

sertifitseeritud klassifikatsiooniühingu poolt. Transpordiamet teeb mereõppeasutuste üle

järelevalvet ja kontrollib ka valmendite klassifikatsiooniühingu ja tootja sertifikaatide

kehtivust ning klassifikatsiooniühing ja tootja kinnitavad, milliseid praktilisi harjutusi on

võimalik valmendi peal teha.

5. Teeme ettepaneku eelnõu punktis 52 MSOSi § 582 lg 42 sõnastuse muutmiseks:

5.1. Välja tuleks jätta sõnad „või nende puudumise“,

Selgitus: Kui lootsimist ei ole võimalik praktiseerida laevade puuduse tõttu, siis on

lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmise või piirangu kaotamise mõttes tegemist uue

sadamaga, millele kohaldub juba § 582 lg 41.

Transpordiametil on küsimus, kas on vaja tekitada juurde halduskohustust kohustusliku

lootsiteenuse pakkumise näol sadamates, kus viimase 12 kuu jooksul ühtegi laeva ei käi.

Ettepanek on käsitleda selliseid sadamaid uute sadamatena ning suunata lootsiteenus

piirkondadesse, kus teenust vajatakse, kuid teenusepakkujaid napib, nt Väinamere

transiitliiklus.

5.2. Välja jätta sõnad „vähemalt kümme korda“

Senise sõnastuse puhul puudub kutsetunnistuse saamiseks praktilise lootsimise kohustus (§

582 lg 4). Siin tekib vastuolu sama sättega: lg 4 nõuab lootsimise praktiseerimist asjaomase

lootsi juhendamisel vähemalt 10 korda, käesolev eelnõu sätestab, et vähemalt 10 korda võib

teha valmendil.

Siit ka järgmine vastuolu: millise mereõppeasutuse valmendi peal praktiseeritakse. See

tähelepanek kehtib ka § 582 lg 41 kohta.

5.3. Välja jätta sõna „lisaks“. See on mittevajalik toreduslik lisand.

6. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punktis 53 MSOS § 585 punktid 2-3 järgmiselt:

6.1. "2) esitama Transpordiametile lootsi kutsetunnistuse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi

allkirjastatud taotluse, käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–5 ja § 582 lõigetes 2–42 nimetatud

lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole

kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust, ning avamerelootsi kutsetunnistuse

taotlemisel käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omava mereõppeasutuse

väljastatud tunnistused Transpordiameti heaks kiidetud õppekavade "Läänemere

avamerelootside koolitus" ja "Polaarvetes sõitva laeva käitamine" läbimise kohta;"

Selgitus: Transpordiamet teostab mereõppeasutuste järelevalvet. Transpordiamet on

nimetatud õppekavad heaks kiitnud, mis on leidnud kinnitust ja tõendab vastavust

Läänemere riikide lootsikomisjoni (Baltic Deep-Sea Pilots - BPAC) mudelkursusele vastava

avamerelootsi õppekavale ning 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja

vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) ja koodeksi A osa jaotise A-

V/4-1 kohase polaarvetes tegutsevate laevade põhiväljaõppe standardile.

6.2. "3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsiooni

olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmisel, sadamat külastatavate

laevade vähesuse korral või vajadusel enne kvalifikatsioonieksamit."

3 (4)

Selgitus: Tulenevalt eelnevatest muudatustest tuleb ka siin nimetada olukord, kui sadamaid

ei külasta piisavalt laevu ning lootsi tööandja peab korraldama lootsikandidaatidele vastava

väljaõppe/praktika enne kvalifikatsioonieksamit.

7. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu punktis 55 MSOS § 601 pealkirja: „Mitme laeva

samaaegne lootsimine Väinamere kohustusliku lootsimise ala transiitliikluses“. § 601

esialgne mõte oli, et ainult Väinamere transiitliikluses võib tekkida vajadus korraga mitut

laeva lootsida.

7.1. MSOSi § 601 lõikes 4 nähakse ette laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda kuuluva

laevaliiklusteeninduse (ingl k Vessel Traffic Service; VTS) teavitamine. See ei ole kohane,

sest Väinameres ei ole VTS-piirkonda.

7.2. Teeme ettepaneku täiendada MSOS paragrahvi 601 lõikega „Mitme laeva samaaegse

lootsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ ning töötada

rakendusakt.

8. Teeme ettepaneku täiendada MSOSi § 581 lõiget 5, et avamerelootsi kutset võib taotleda

Eesti meresõidudiplomit omav isik:

(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda Eesti meresõidudiplomit omav isik, kes on töötanud

kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt kuus

aastat või merelootsina vähemalt kuus aastat ja omab vanemmerelootsi kutset.”

Sellega võivad taotleda kõikide riikide kodanikud avamerelootsi kutset, kui on läbinud

EMERA koolitused.

9. Teeme ettepaneku täiendada MSOS § 902 lõikega 2:

„(2) Mitme laeva samaaegse lootsimise nõuete rikkumise korral iga samaaegselt lootsitava

laeva eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“. Selgitus: mitme laeva

samaaegse lootsimise nõuete rikkumise karistus peab olema mõjus, et seda ei võetaks

kergekäeliselt.

10. Teeme ettepaneku täiendada MSOS § 9413 lõikega 11: „(11) Kohustusliku lootsimise alas

mitme laeva samaaegse lootsimise nõuete rikkumise eest, kui laev ei ole vabastatud

kohustuslikust lootsimisest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.

11. Seletuskirja tuleks lisada selgitus, kuidas laeva kapten saab esitada märkusi lootsimise

kvaliteedi või lootsikviitungi kohta. Elektroonilisele lootsikviitungile ei ole laeva kaptenil

enam võimalik oma märkusi lisada. Riigilaevastiku kodulehele luuakse väli, kuhu kapten

saab 24 tunni jooksul lootsikviitungi väljastamisest kanda oma märkused lootsimise ja

lootsikviitungi kohta.

12. Seletuskirja lk 12 eelnõu § 1 p 38 selgituses kasutatud MSV Botnica asemel on korrektne

kasutada MPSV Botnica2.

13. Seletuskirja punktis 6 seaduse mõjud (lk 31): Kavandatava muudatuse nr 2 esimesest lausest

tuleks välja jätta sõnad „või täielikult“, kuna lootsipraktika täielikult valmendil sooritamine

on juba varasemalt seaduses reguleeritud.

13.1. Hinnata tuleks mitme laeva Väinamere kohustusliku lootsimise alas samaaegse lootsimise

(sisenemata sadamasse) mõju järgmistes valdkondades: majandus (tulud-kulud),

meresõiduohutus, merekeskkonna kaitse ja merereostuse vältimine, mereturvalisus

(julgeolek). Kui ilma lootsita laev põhjustab laevaõnnetuse (kas on olemas kõik need

asjad/märgid, mida loots jälgib kui läheb laevale/on laeva pardal, kokkupõrge, madalale sõit,

kaotab ankru, tulekahju vms), merereostuse (kütus, reovesi, prügi jmt), mereturvalisus

(lohistab ankrut mööda merepõhja, või seirab muud moodi sisemere liiklust või põhja või

jätab maha midagi). Puudub Mereväe riskihinnang.

2 https://www.ts-shipping.com/fleet/botnica/?lang=en

4 (4)

14. Seletuskirja punktis 8 „Rakendusaktid“ selgitatakse ekslikult majandus- ja

kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere

liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomile ja

kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmise vajadust sarnaselt reisilaevade

määrusele. Reisilaevade määrus puudutab miinimumkoosseisu. Seetõttu on viide määruse

nr 35 muutmisele ekslik ning seletuskirja rakendusakti kavand nr 2 peab käima mitte

määruse nr 35 vaid majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.09.2005 määruse nr 102

„Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse

tunnistusele kantavate andmete loetelu“ kohta.

15. Seletuskirja punktis 8 „Rakendusaktid“ selgitatakse, et majandus- ja

kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise

mereinfosüsteemi põhimäärus“ muudatused tehakse Transpordiameti andmekogu

vastutavaks töötlejaks määramise tõttu. Seletuskirja lisaks oleva rakendusakti kavandis nr 7

plaanitud muudatustega oleks tulemus vastupidine seletuskirjas selgitatule: Transpordiamet

lakkaks olemast volitatud töötleja ning vastutavaks töötlejaks jääks Kliimaministeerium.

Sellises olukorras peaks Transpordiamet hakkama EMDE-le juurdepääsu taotlema.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Truu

direktor

Raul Tell

6205704 [email protected]