Lp Erik Janson Teie 28.11.2025 nr 21-1/25/9638-1
juhataja
Justiits- ja Digiministeerium Meie 15.12.2025 nr 2-3/197-2
Kutse huvigruppidele tagasiside
andmiseks EL ärikukru teemal
Justiits- ja Digiministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule 28.11.2025 info ministeeriumi kavatsusest kokku panna seisukohad EL ärikukru (EBW) määrusele. Allpool liidu tagasiside määruse eelnõule.
Kas toetate eelnõus toodud eesmärke ja pakutud lahendusi? Palun tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid ettepanekuid Teie ei toeta ja miks?
Ühtse raamistiku loomine, mis võimaldab ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel end digitaalselt tuvastada, autentida ja vahetada andmeid õigusliku kehtivusega, on arusaadav eesmärk. Kohalikud omavalitsused osalevad mitmetes tegevustes, kus osapooleks võib olla piiriülene ettevõte (n. ehituslubade menetlemine ja väljastamine, hangete korraldamine, sündmuste korraldamine, vähesel määral ettevõtlustoetused), kus digitaalse identiteedi ja dokumentide turvaline vahetus on oluline. Omavalitsused on eelnõu kohaselt kohustatud 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist võimaldama ettevõtjatel kasutada EBW põhifunktsioone (identifitseerimine, autentimine, dokumentide esitamine ja teavituste vastuvõtt).
Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole aga kogunud statistikat selle kohta, kui palju Eesti kohalikud omavalitsused puutuvad oma tegevuses kokku piiriüleste ettevõtetega, kellel Eestis puudub esindus ning kui palju ning milliste teenuste pakkumine on seetõttu olnud probleemiks. Pigem võib pakkuda, et teenused pole jäänud osutamata, kuid kui osapooleks on olnud piiriülene ettevõte EL-st, siis on asjaajamine käinud juhul, kui ettevõtte koduriik ei paku ettevõtja esindajale tugevat elektroonilist identiteeti, näiteks läbi Eesti advokaadibüroo või on ettevõtja esindaja end registreerinud e-residendiks.
Suurim võimalik mure Eesti kohalikele omavalitsustele on seotud kuludega, mis tuleb teha EBW kasutuselevõtuks (EL Komisjon on hinnanud, et EBW kasutuselevõtt maksaks avaliku sektori asutusele 65 000 EUR, hiljem on aastatasu veidi madalam, vt https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/121737, lk 34). Lahendus, et iga avaliku sektori asutus (on ka ebaselge, kas näiteks linnavalitsus ning linnavalitsuse poolt asutatud linnavarahaldus OÜ (mõlemad võivad korraldada hankeid) on eraldi avaliku sektori asutused?) peab kasutusele võtma oma EBW, on lihtsalt liiga kallis ning on arusaamatu, kes katab kasutusele võtmisega seotud kulud. Mõistlik oleks EBW-sse ehitada pääsuõiguste haldus, mis võimaldaks ühte EBW-d mitmel kasutajal ühiselt kasutada ehk omavalitsuste jaoks tekitada keskset teenus (nt riiklik gateway), et vältida iga KOV-i märkimisväärset kulu.
Seda kõike eeldusel, et EBW kasutuselevõtt EL digikukru kõrval on üldse vajalik ning sisulist väärtust loov, sest nagu EL Komisjon on dokumendis välja toonud, sobib n. füüsilisest isikust ettevõtja jaoks ka European Digital Identity Wallet (SWD(2025) 837 final, lk 6).
EL Komisjon peaks veel kord kaaluma, kas EU Digital Identity Wallet saaks sisaldada ka funktsionaalsust, mis on vajalikud juriidilistele isikutele ja organisatsioonidele, kellel tõepoolest on spetsiifilised vajadused (milleks soovitakse luua EBW) nagu:
• volituste ja rollipõhiste õiguste haldus (nt ettevõtte esindajad, prokuristid);
• ettevõtte identiteedi ja äriregistri andmete sidumine;
• kvalifitseeritud elektroonilised pitsatid ja äridokumendid;
• turvaline kanal ametlike teadete ja aruandluse jaoks (QERDS).
Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud akti puhul Teile murekohaks.
Vajalik on ilmselt kohalikes omavalitsustes muuta menetlus- ja dokumentide käsitlemise reegleid ja protseduure, et EBW kaudu saabuvad digitaalsed teavitused ja allkirjad oleksid õiguslikult samaväärsed paberdokumentidega. See on ilmselt 24 kuuga tehtav ning hea oleks siin riiklik juhendmaterjal. Küll on aga täna arusaamatu, kas näiteks juhul, kui hange korraldatakse riigihangete registris (RHR), tuleb EBW kaudu saabunud dokumentatsioon kanda (käsitsi) samuti RHR-i ning kuidas tagada sel juhul dokumentatsiooni terviklus?
Ei saa ka aru, kas ja kuidas toimub võimalik liidestamine X-teega ja kohalikes omavalitsustes kasutusel olevate menetlussüsteemidega? Kas on ette nähtud EL-i tehnilised juhendid või rahastus vastavaks integratsiooniks?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Kaimo Käärmann-Liive
[email protected]