Arvamuse edastamine

Kindlasti toetame muudatuste välja töötamist, mis aitavad liikmesriikide vahelist IT-tehnoloogiliste ebavõrdsust vähendada. Oluline on siinkohal, et õigusruum pakuks tuge, mitte ei looks piiranguid. Oleme nõus, et Eesti on erinevate e-teenuste välja töötamises ja kasutamises Euroopas eesrindlik. Samas Eesti ettevõtjad ja kodanikud soovivad sarnaseid teenuseid kasutada igal pool Euroopa Liidus, seda nii liikmesriikides kui EL-i erinevate institutsioonide menetlusprotsessidel. Detsembri alguses toimunud kohtumisel jäi kõlama välja ütlemine, et ärikukru kaudu pakutavad e-allkirjastamine, e-tembeldamine, ajatembeldamine ja tõendite käsitlemine ei saa olema kasutusel EL-i institutsioonides. Juhul kui see nii jääbki, on määruse eesmärk poolik lahendus. 

Määruse kohaselt EBW kaudu tehtud toimingud on õiguslikult võrdväärsed paberdokumentide esitamisega. Meil on paljud riigi teenused, nt lubade või toetuste taotlemine, juba suuresti e-keskkonda suunatud. Paberile üleminek on tagasikäik, nõus. Samas on meie valdkonnas,  põllumajandussektoris palju vanemaealisi inimesi, kellel on probleeme e-keskkondade kasutamisega ning kes eelistavad paberkandjal toimetamist. Selline võimalus peab olema võimalik edaspidigi ning seetõttu me määruse seda mõtet ka toetame. 

Suurim küsimus ja probleemkoht on siiski mõjuhinnangu puudumine. Eesti leiab kindlasti palju erinevaid näiteid kui palju e-teenuste, sh eesti.ee, x-tee jmt. välja töötamine, juurutamine ning üleval hoidmine maksab. Välja käidud 65 tuhat eurot esimesel aastal ja 11 tuhat eurot järgmistel aastatel tundub liialt optimistlik hinnang. Lisaks tuleb arvestada, et juhul kui süsteemid saavad olema eraalgatuslikud ja erasektori poolt hallatavad, siis lisandub teenusele kindlasti mingi maksumus. Kui e-allkirja andmine on täna DigiDoc-s tasuta, siis nt e-arvete keskkondades on tegemist kuutasudega või e-arve koostamise tasuga, sama on pangaülekannete puhul. Summad taolistel teenustel ei pruugi olla suured, kuid kõik e-erateenused kokkuliites, on kulu juba märgatav. Ma arvan, et neid näited kaustades, saab Eesti poolt mõjuhinnangut oluliselt täiendada. 

Seminaril olles ja hiljem järgi mõeldes, tekkis küsimus kas e-identimine ettevõtja tasandil võiks olla seotud meie äriregistriga? 

Annan märku, et soovime olla kursis ettepaneku edasisest menetlusest. Samuti oleme huvitatud igasugusest infost, mis puudutavad EL komisjoni uusi algatusi.  

Lugupidamisega