Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
28.11.2025

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus


§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 37 ja 38 järgmises sõnastuses:
„37) „ümberpaigutumise riskiga sektor“ – sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on vastavalt vähemalt neli4 protsenti ja viis5 protsenti;
38) „märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor“ – sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt kahe2 protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt viis5 protsenti.“;

2) paragrahvi 592 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-s 59, § 592 lõigetes 41–416 ja §-des 594–596 nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri-, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise põhjendatud kulu eest tasub tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.“;

3) paragrahvi 592 täiendatakse lõigetega 41–416 järgmises sõnastuses:
„(41) Elektrienergia tarbija võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel taotleda, et tema suhtes rakendatakse sellist vähendamismäära, mis moodustab ümberpaigutumise riski puhul 25 protsenti ja märkimisväärse ümberpaigutumise riski puhul 15 protsenti samas lõikes nimetatud megavatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte vähem kui 0,5 eurot tarbitud elektrienergia megavatt-tunni kohta, kui ta:
1) aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh, uue elektrienergia tarbija puhul peab 12 järgneva kuu liitumispunktide põhine prognoositav elektritarbimise maht olema üle 1 GWh;
2) on taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja või selle toodangut vahendava tarnijaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu käesoleva seaduse § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne tegeostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt kümme10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti;
3) teeb energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), artikli 11 kohaselt;
4) põhitegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas 1 nimetatud loetellu.

(42) Kontserni emaettevõtja võib taotleda vähendamismäära rakendamist:
1) oma tütarettevõtja suhtes, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tingimustele;
2) mitme tütarettevõtja (edaspidi grupp) suhtes ühiselt.

(43) Käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 2 nimetatud grupi suhtes vähendamismäära rakendamise taotlemisel liidetakse gruppi kuuluvate tütarettevõtjate näitajad käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele peab iga gruppi kuuluv tütarettevõtja vastama eraldi. Kui taotlus on esitatud grupi suhtes ühiselt, ei määrata grupile ühtset vähendamismäära. Põhivõrguettevõtja kohaldab vähendamismäära iga gruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes eraldi, vastavalt selle tütarettevõtja põhitegevusala kuulumisele käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 nimetatud teatise lisas 1 nimetatud loetellu.

(44) Kui käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 2 nimetatud grupi suhtes rakendatakse vähendamismäära ja järelevalve käigus tuvastatakse, et mõni gruppi kuuluv tütarettevõtja ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine üksnes selle tütarettevõtja suhtes vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes§-s 4¹³ sätestatule. Kui grupp tervikuna ilma käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud tütarettevõtjata ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes.

(45) Käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 3 nimetatud energiaauditi aruande esitav elektrienergia tarbija peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest:
1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed;
2) vähendama oma elektritarbimise CO2 heidet ja katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest CO2-vabadest allikatest;
3) investeerima vähemalt 50 protsenti vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud summast projektidesse, mis toovad kaasa rajatise kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 46.

(46) Käesoleva paragrahvi lõike 45 punktis 3 nimetatud investeering peab tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis.

(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamine isiku suhtes on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille andmisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatises sätestatut ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

(48) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud ja lõikes 416 viidatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis.

(49) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja lõikes 415 sätestatud tingimustele ning teeb kahe kuu jooksul lõikes 48 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates otsuse lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamise kohta. Vähendamismäära rakendamise otsuses määrab põhivõrguettevõtja isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suuruse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹, lähtudes sellest, millisesse sama lõike punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu isiku põhitegevusala kuulub. Põhivõrguettevõtja teavitab vähendamismäära rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.

(410) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale vähendamismäära rakendamise tulemusel puudujääva tulu kompenseerimiseks selliselt, et enne meetme rakendamist eraldatakse põhivõrguettevõtjale kogu vastava eelarveperioodi ulatuses meetme prognoositavaks kuluks vajalikud vahendid. Hüvitist antakse ainult jooksva aasta vahendite piires. Kui hüvitis ületab jooksvaks aastaks eraldatud vahendid, siis kaetakse vastav kulu järgmisel aastal eraldatavate vahendite arvelt või vähendatakse kõikide hüvitise saajate hüvitist järgmisel kalendriaastal proportsionaalselt vastavalt ületatud koondsummale.

(411) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 2–4 ja §-sparagrahvis 45 sätestatud tingimustele. Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud abisumma vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäärale ning ülekompenseerimise korral teeb otsuse abi tagasi nõudmiseks.“. Tagasimaksmisele kuuluva summa tagastab abisaaja põhivõrguettevõtjale koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Uuesti saab abi taotleda, kui täidetakse toetuse saamise tingimusedi.

(412) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam sama lõike punktides 2–4 sätestatud tingimustele ning tema elektritarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1 GWh. Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele.

(413) Kui põhivõrguettevõtja saab käesoleva paragrahvi lõikes 412 sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 41 nimetatud vähendamismäära, ei vasta enam lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele, teeb ta otsuse isiku suhtes lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamise lõpetamise kohta. Otsuses määratakse aeg, millest alates rakendatakse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. Otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusel peab vähendamismäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma saadud summa tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega hetkest, mil ta enam lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele ei vasta.

(414) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 413 nimetatud otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.

(415) Käesoleva paragrahvi lõikes 47 nimetatud riigiabi ei anta raskustes olevale isikule Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ega isikule, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

(416) Vähendamismäära rakendamise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, aruandluse nõuded ja tagasimaksmise tingimused koos viivise arvutamise metoodikaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 203 lõikge 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine“”, kusjuures kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist ega elektrienergia salvestamist;“.

§ 3. Rakendamine

4) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 31-33 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist.

(32) Käesoleva seaduse § 592 Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamist saab taotleda alates sama paragrahvi lõike 49 kohase otsuse tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse samas ulatuses.

(33) Perioodil 1. jaanuar 2026 kuni käesoleva seaduse paragrahvi § 592 lõike 49 kohase otsuse tegemiseni võib käesoleva sama paragrahvi lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamist taotleda tagasiulatuvalt ühekordse tagasimaksena selle perioodi jooksul tarbitud elektrienergia tarbimismahu eest.“,

(4) Käesolevat seadust rakendatakse üksnes pärast riigiabiloa saamist Euroopa Komisjonilt.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, …. ……. 2025
___________________________________________________________________________ 
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, …. ……. 2025

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võimaldada elektrienergia suurtarbijatel maksta senisest madalamat taastuvenergia tasu ja muuta seeläbi Eesti atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks tööstusriigiks ning jätta välja elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind on võrreldes lähiriikide ettevõtetega oluliselt kõrgem, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ning pidurdab uute investeeringute tegemist Eesti majandusse. Kehtiv taastuvenergia tasu mehhanism ei arvesta suurtarbijate eripära, mille tulemusel suureneb nende tootmiskulu ja väheneb konkurentsivõime. Sellest tulenevalt on vajalik taastuvenergia tasu süsteemi diferentseerimine, et tagada tasakaalustatud ja õiglasem koormuse jaotus suurtarbijate ja teiste tarbijarühmade vahel.

Eelnõukohase seadusega diferentseeritakse elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS) taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijatele. Täienduse tulemusena luuakse kord, mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2026. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisamotivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua.

Elektrienergia tarbimise kogukulu on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, seda nii elektriturul toimunud muutuste kui uute riiklikult reguleeritud tasude rakendumise tulemusel. Näiteks tulevased tasud sagedusreservide hankimiseks ja saartalitlusvõime tagamiseks. Samuti on elektrienergia börsihinnad muutunud üha volatiilsemaks, millel on märkimisväärne mõju Eesti energiaintensiivsetele tööstustele ja nende konkurentsivõimele laiemalt. Sellest tulenevalt on meie tööstusettevõtted jätkuvalt otsimas võimalusi tootmiskulude vähendamiseks, et väljakutseid pakkuvas majanduskeskkonnas konkurentsivõimeliseks jääda. Üheks võimaluseks energiakulude vähendamiseks on näiteks akudel põhineva energiasalvestusüksuse rajamine. Elektrienergia salvestamine võimaldaks ettevõtjal elektrienergia tarbimist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi vähendada energiakulusid (madala elektrienergia hinnaga tundidel elektrienergiat salvestades ning kõrge elektrienergia hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ka ATKEAS) muutmise eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Gaasiaktsiisi soodustuse meedet on rakendatud Eestis alates 2019. aastast. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Täpsemalt tuginetakse välistuse puhul Euroopa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1893/2006 (edaspidi NACE), kus on loetletud, mida loetakse elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks. Selle hulka loetakse ka elektrienergia salvestamine.

Kehtiv ATKEASe regulatsioon ei võimalda intensiivse gaasitarbimise ettevõtjal jätkata soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimist, kui tegeletakse elektrienergia salvestamisega.

Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustuse regulatsiooni kehtestamise ajal ei olnud elektrienergia salvestamine laialt levinud. Sel ajal ei kajastanud NACE I lisa jao D osa 35 elektrienergia salvestamist eraldi alajaotusena. Alles 2025. aasta 1. jaanuarist jõustunud uus NACE versioon eristab eraldi alajaotusena elektrienergia salvestamist (klass 35.16). Varasemalt kajastati elektrienergia salvestamist NACE kohaselt elektrienergia tootmise alajaotuse osana. Tehnoloogiliste arengute tulemusel on akulahendustel põhinevad salvestustehnoloogiad muutunud majanduslikult mõistlikuks, mistõttu leiame, et energiasalvestusüksuse rajamine ja salvestatud elektrienergia omatarbeks kasutamine tootmisprotsessi toetava tegevusena ei peaks olema välistuseks soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimisel. Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike ja see langeb põhivõrguettevõtjale. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks.

Halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.1 «Ettevõtete arengu toetamine» osa «Alustavate ettevõtjate starditoetus» tingimused https://www.riigiteataja.ee/akt/12857853. Kuna antud määruse alusel ei võeta alustava ettevõtja stardiotetuse tingimusi arevsse, siis võib täna veel kehtiv määrus tekitada valeootusi alustavates ettevõtjates, kes võivad teha tegevusi, millega langeks neile põhjendamatu halduskoormus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ([email protected], 625 6479), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]) ja sama osakonna tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek ([email protected]). Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ([email protected], 5885 1404). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis ATKEASe muudatuse osas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885 1493). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected], 5687 2650).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) elektrituruseadust (RT I, 08.07.2025, 43);
2) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 3).
Eelnõukohase seadusega tehtavate täienduste rakendamine elektrituruseaduse osas eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja põhiseadusega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Täienduse tulemusena luuakse kord, mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2026. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisamotivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua. Kehtiva õiguse kohaselt maksavad kõik elektritarbijad taastuvenergia tasu ühtse määraga ning intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatel ei ole lubatud kombineerida elektrienergia salvestamist ja aktsiisivabastust.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel.

31.07.2025 anti Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeeriumiga töötada välja ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks. Seega ei ole eelnõu kiireloomulisuse tõttu HÕNTE § 1 lõike 2 p 1 alusel eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK-d). Samuti ei ole ATKEAS-e muudatuse osas väljatöötamiskavatsust koostatud, sest eelnõuga muudetakse vaid üht sätet. Muudatus on tehnilist laadi ja sellega ei kaasne olulist mõju, mistõttu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5 tulenevalt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega täiendatakse elektrituruseadust, teise paragrahviga täiendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ja kolmanda paragrahviga sätestatakse seaduse rakendamine.
Elektrituruseaduse muutmine

Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on keskmiselt ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest (10,5 €/MWh vs. ELi keskmine 6,4 €/MWh)1, mis seab Eesti suurtarbijad lähiriikidega võrreldes nõrgemasse konkurentsipositsiooni.

Elektri lõpphind on eriti oluline suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast.


Joonis 1. Elektri lõpphind (€/MWh) Euroopa Liidu keskmisena (EL-27) ning valitud riikides: Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, Eurostat.


Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on praegu potentsiaalsete välisinvesteeringute projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline tegur elektrihind, 5,1 mld eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mld eurot ja loodaks 3300 uut töökohta. Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus on 2,26 mln eurot GWh kohta, millest ligi kolmandik on maksutulu riigile2. 500 GWh tarbimise lisandumisel on maksutulu eeldatavasti 376 mln eurot aastas. Elektrihinna soodustus ei ole kindlasti ainus tegur, mida ettevõtjad investeerimisotsuste tegemisel arvesse võtavad, kuid on üks olulisemaid aspekte, mida kaalutluskohana välja tuuakse. Väheoluline pole ka riigi toetusmeetmetega antav signaal, et tööstus ja investeeringud on riiki oodatud ning riik on valmis investeeringute Eestis hoidmiseks ja Eestisse toomiseks samme astuma.

Eesti peamised konkurendid välisinvesteeringutele ja olemasolevate ettevõtjate omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate potentsiaalsed asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani. Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse osakaaluga riigid, nagu Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele seadnud erisusi.

Joonis 2. Elektrihinda mõjutavad riiklikud tasud ja maksud tarbimisel 2–20 GWh 2024. a eurot MWh kohta (riigis kehtivate soodustusteta), Eurostat 
 

 Allikas: Eurostat; nrg_pc_205_c 
  
Viimastel aastatel on lähiriikides elektrienergia lõpphind olnud olulise tähelepanu all. Näiteks on Läti valitsus juba 12.10.2020 kabinetiistungil otsustanud3, et elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 mln €, 2022. a ca 32 mln € ja 2023. a ca 21,5 mln € elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu vähendamiseks.

Seetõttu on kasulik ka Eestil astuda samme, et parandada elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni. Eelnõukohase seaduse eesmärk on suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikide ettevõtetega.

Praeguses majandusolukorras peab riik kiirelt looma reeglid ettevõtjate toetamiseks. Eelnõu järgi vähendatakse elektrienergia suurtarbijate taastuvenergia tasu, mis omakorda aitab suurendada soodustustest kasu saavate isikute konkurentsivõimet. Seetõttu on eelnõu väljatöötamine kiireloomuline ning eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK). Ühtlasi anti 31.07.2025 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeeriumiga töötada välja ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Muudatuse peamiseks eesmärgiks on tõsta kõrge gaasitarbimise intensiivsusega ettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil aktsiisivabastusloa alusel tarbida soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi ka juhul kui kõrvaltegevusena salvestatakse võrguettevõtjalt või võrguväliselt soetatud elektrienergiat ning kasutatakse seda hiljem oma tootmises. Kõnealuse piirangu kaotamine annab ettevõtjaile avaramad võimalused investeeringute abil vähendada elektrienergia tarbimisega kaasnevaid kulutusi ja parandab potentsiaalselt ka konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali.

Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi.

Punkt 1
Paragrahvi 3 täiendatakse ja defineeritakse riigiabi suuniste punktis 405 nimetatud terminid. Ümberpaigutumise riskiga sektor on sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 %ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on vastavalt vähemalt 4 % ja 5 %.

Märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor on sektor, mille liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 2 %ni ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt 5 %.

Punkt 2
Paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse, lisades tarbija kanda jäävate kulude hulka ka põhjendatud kulud, mis on seotud lõigetes 41–416 käsitletud toetuse haldamise, arvestuse, järelkontrolli ja vaidlustega. Nimetatud kulude suurus selgub taastuvenergia tasu soodustuse menetluse jooksul. Eelnõu koostamise käigus ei ole ette teada, kui palju antud toetusele avaldusi laekub ning kuna tegemist on Eestis uudse meetmega, seega puudub kogemus taolise menetluse haldamisega . Need kulud on meetmega võrreldes väikesed ja kaetakse taastuvenergia tasust.

Punkt 3
Lisatud lõiked 41–416 reguleerivad taastuvenergia tasu vähendamise tehnilist poolt ja nõudeid madalama määraga maksustatud isikutele.

Lõikega 41 nähakse ette taastuvenergia tasu soodustus nendele elektritarbijatele, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada. Komisjoni teatise – kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (edaspidi riigiabi suunised) punkti 408 kohaselt võib vähendamismäär olla maksimaalselt 75%–85%, olenevalt sellest, kas tarbija tegutseb märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris või ümberpaigutumise riskiga sektoris. Teisisõnu peavad toetusesaajad maksma 15–25% taastuvenergia tasust olenevalt sektori riskitasemest. Need sektorid on nimetatud riigiabi suuniste lisas 1 ning on eelkõige energiamahukad tööstusettevõtted, mille konkurentsivõime võib olla ohus, kui nende elektrikulud kasvavad võrreldes teiste riikide ettevõtetega ebaproportsionaalselt. Et toetus oleks kooskõlas riigiabi reeglitega ja proportsionaalne, ei tohi soodusmäära rakendamine viia elektrienergia hinda alla miinimumtaseme, milleks on 0,5 €/MWh.

Lõike 41 punktis 1 sätestatakse kriteerium, mille alusel elektrienergia tarbija saab taotleda taastuvenergia tasu vähendatud määras rakendamist. Selleks peab tarbija liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimine olema vähemalt kahel pärast muudatuste sisse viimist lõikes 48 nimetatud taotlusele eelnenud kolmest aastast ületanud 1 GWh. See tingimus aitab tagada, et soodusmäär rakendub eelkõige suurema tarbimisega ettevõtetele, kellel võib olla suurem ümberpaigutumise risk ning seeläbi ka suurem vajadus kulude leevendamiseks. 2023. aastal oli 79 isikut, kelle elektrienergia tarbimine ületas 1 GWh ja nende kelle aastane tarbimine oli kokku ca 277,3 GWh. Vähendamismäära rakendamiseks peab tarbija kogu tegevuse (põhitegevusala ja lisategevusalade) elektritarbimine ületama 1 GWh.

Uue elektrienergia tarbija puhul, kellel eelmiste aastate tarbimine puudub, loetakse kriteerium täidetuks, kui tema prognoositav tarbimine järgneva 12 kuu jooksul ületab 1 GWh.

Lõike 41 punkti 2 kohaselt kvalifitseerub tarbija vähendatud tasumäärale, kui ta tõendab taastuvelektrienergia tarbimist samas lõikes kehtestatud osakaalus. Selleks peab ta olema taastuvelektrienergia tootjaga või selle toodangut vahendava tarnijaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti.

Nõude eesmärk on suunata suurtarbijaid järk-järgult suurendama taastuvenergia kasutust oma elektritarbimises, et toetada riiklikke kliimaeesmärke, vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning edendada keskkonnasäästlikku majandustegevust. Samal ajal toimib see mehhanismina, mis soodustab taastuvelektrienergia tootmise kasvu – kas uute tootjate turule tuleku kaudu või olemasolevate tootmisvõimsuste laiendamise teel. Selline lähenemine aitab kaasa taastuvenergia turu arengule, varustuskindluse tagamisele pikemas perspektiivis.

Lõike 41 punkti 3 eesmärk on tagada, et soodustus rakenduks üksnes nendele tarbijatele, kes astuvad teadlikke ja süsteemseid samme oma energiatõhususe parandamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selleks peavad toetuse saajad olema teinud energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu. Eraldiseisva energiaauditi eeldatav maksumus on 10 000 – 15 000 eurot ning kehtivus neli aastat. Sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi sertifitseerimistasu on 3000–7000 eurot ning järelevalve tasud 1000–3000 eurot aastas. Energiaauditi nõue juba kehtib direktiivi 2012/27/EL alusel suurettevõtetele ja hakkab direktiivi 2023/1791 alusel 2026. aastast kehtima kõigile ettevõtetele, mille energiatarbimine (elekter, gaas, soojus, transpordikütused) on rohkem kui 2,7 GWh aastas. Energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmise nõue hakkab aastast 2027 kehtima ka ettevõtetele, mille kogu energia tarbimine ületab 23,6 GWh aastas.

Lõike 41 punktiga 4 nähakse ette, et soodustustust saab rakendada vaid tarbija, kelle põhitegevusala on riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud. Põhitegevusala määratakse majandustegevuse aruandes müügitulu alusel EMTAK koodiga. Nimetatud lisas 1 on süsinikulekke ohuga tegevusalad ehk tegevusalad, mis on eriti avatud rahvusvahelisele kaubandusele ja sõltuvad väärtuse loomisel suurel määral elektrienergiast. Kui nad peavad tasuma energia- ja keskkonnapoliitika eesmärke rahastavaid elektritarbimise makse täies mahus, võib suureneda oht, et majandustegevus viiakse väljapoole Euroopa Liitu kohtadesse, kus keskkonnaeesmärgid puuduvad või on vähem ambitsioonikad.

Lõikes 42 laiendatakse vähendatud määra taotlejate ringi. Lisaks elektrienergia tarbijale endale antakse kontserni emaettevõtjale, kellel endal puudub vastav NACE/EMTAK kood, õigus esitada taotlus oma tütarettevõtja nimel. Emaettevõtja võib seda teha kas iga tütarettevõtja kohta eraldi (eeldusel, et tütarettevõtja vastab kõigile nõuetele) või mitme tütarettevõtja kohta ühiselt, moodustades nendest grupi.

Lõikes 43 on kehtestatud reeglid, kuidas hinnatakse grupi vastavust abikõlblikkuse tingimustele. See loob paindlikkuse, lubades grupi liikmete näitajad liita kollektiivsete kriteeriumide täitmisel (tarbimismaht § 4¹ p 1, roheenergia osakaal § 4¹ p 2 ja energiaaudit § 4¹ p 3). Samal ajal sätestatakse, et iga grupi liige peab eraldi vastama individuaalsetele kriteeriumidele (kuulumine lubatud tegevusalale ja raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine).

Sätestatu eesmärgiks on tagada riigiabi suuniste (CEEAG) proportsionaalsuse põhimõtte täitmine ja vältida ebaseaduslikku riigiabi. Säte välistab grupile ühtse vähendamismäära kohaldamise. See tähendab, et kuigi tütarettevõtjad võivad kvalifitseeruda ühiselt (grupina), kohaldab põhivõrguettevõtja vähendatud määra iga grupi liikme suhtes eraldi, vastavalt selle konkreetse ettevõtja kuulumisele teatise lisas 1 nimetatud tegevusalade loetellu.

Lõikes 44 sätestatu reguleerib järelevalvet grupi üle ja kehtestab proportsionaalse lahenduse individuaalse rikkumise korral. Kui järelkontrolli käigus selgub, et üks grupi liige ei vasta enam individuaalsele nõudele (nt vahetab tegevusala või osutub raskustes olevaks ettevõtjaks), siis lõpetatakse määra rakendamine üksnes selle konkreetse tütarettevõtja suhtes. See tagab, et ühe liikme rikkumine ei karista automaatselt kogu ülejäänud gruppi. Pärast individuaalse rikkuja eemaldamist grupist peab põhivõrguettevõtja kohe ümber hindama, kas allesjäänud grupp tervikuna vastab endiselt kollektiivsetele nõuetele (§ 4¹ p 1-3). Kui näiteks grupi kogutarbimine langeb seetõttu alla 1 GWh piiri, lõpetatakse määra rakendamine ka kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes.

Lõikes 45 on sätestatud lisanõuded toetust saavatele suurettevõtetele4. Säte tugineb riigiabi suuniste ja energiatõhususe direktiivi 2023/1791/EL artikli 11 nõuetele ja selle kohaselt peavad suurettevõtted panustama energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärkidesse, täites vähemalt ühe kolmest tingimusest, mis on seotud energiaauditi tulemuste või investeeringutega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tingimused on järgmised:

Energiaauditi soovituste rakendamine (lg 45 punkt 1) – ettevõtja peab rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui nende investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja kulud on proportsionaalsed. See tagab, et toetuse saajad ei piirdu vaid energiaauditi tegemisega, vaid võtavad ka reaalseid samme energiatõhususe parandamiseks.

CO₂-jalajälje vähendamine (lg 45 punkt 2) – ettevõte peab katma vähemalt 30% oma elektritarbimisest CO₂-vabadest allikatest. See tingimus soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu ja aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele.

Investeeringud heitkoguste vähendamisse (lg 45 punkt 3) – vähemalt 50% saadud abist tuleb investeerida projektidesse, mis vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Investeeringute eesmärk on aidata saavutada kliimaeesmärke, mistõttu on seatud nõue, et investeering peab tooma kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel.

Lõikega 46 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 45 punktis 3 nimetatud investeering peab tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise. Vähenemist mõõdetakse võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis.

Lõike 47 kohaselt on taastuvenergia tasu vähendamine riigiabi. Kavandatud skeemi rakendamiseks on vaja küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi suuniseid. Abi antakse pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on riigiabiloa taotlemine pooleli.

Lõige 48 sätestab, et taastuvenergia tasu vähendamiseks peab isik esitama asjakohase taotluse Eleringile. Taotlusele tuleb lisada dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 ja lõikes 416 nimetatud määruses sätestatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab tasu vähendamist taotlev isik volitama võrguettevõtjat tutvuma isiku elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. Muudatuse eesmärk on tagada, et võrguettevõtjal oleks õiguslik alus kontrollida taotleja vastavust nõuetele.

Lõikes 49 sätestatakse taotluse menetlemise kord ja kohustused Eleringile. Elering hindab, kas isik vastab lõikes 41 ja lõikes 415 sätestatud tingimustele, ning teeb nõuetekohase taotluse saamisest kahe kuu jooksul otsuse vähendada isiku taastuvenergia tasu. Otsuses määratakse isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suurus vastavalt sellele, millisesse riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud loetellu isiku põhitegevusala kuulub. Otsuse tegemisel teavitab põhivõrguettevõtja soodusmäära rakendamisest kõiki osalisi: taotlejat ning taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. Soodusmäära rakendatakse edasiulatuvalt otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust ning sellele eelnenud perioodi eest tagatakse hüvitis ühekordse tagasimaksena.

Lõike 410 kohaselt korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvest hüvitise maksmise Eleringile taastuvenergia tasu väiksema laekumise eest. Raha Eleringi eelarvesse eraldatakse enne meetme rakendamist kogu vastava eelarveperioodi ulatuses meetme prognoositavaks kuluks vajalikud vahendid. Elering ei saa eelfinantseerida meetme kulusid ega võtta meetme rakendamisega täiendavat eelarveriski. Elering tegutseb reguleeritud võrguettevõtjana ning ei saa kanda riikliku meetme rahastamise riski ega kanda seda tarbijatele. Vahendite eraldamine enne meetme käivitamist välistab olukorra, kus näiteks aasta esimesel poolel tekib toetuste rahastamisel puudujääk ning Eleringil puuduvad vahendid vastavate toetuste väljamaksmiseks. Puudujääv tulu hüvitatakse ainult jooksva aasta eelarves määratud vahendite piires. Kui hüvitis ületab jooksvaks aastaks eraldatud vahendid, siis kaetakse vastav kulu järgmisel aastal eraldavate vahendite arvelt või vähendatakse kõikide hüvitise saajate hüvitist järgmisel kalendriaastal proportsionaalselt vastavalt ületatud koondsummale.

Lõikega 411 nähakse ette kohustused toetuse saajale. Sätte kohaselt tuleb isikul esitada igal aastal hiljemalt 1. veebruariks Eleringile dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktides 2–4 ning lõikes 416 sätestatud tingimustele. Sätestatu tagab, et soodusmäära rakendamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel. Samuti tuleb Eleringil hinnata makstud abisumma vastavust sätestatud määrale ja lõike 4¹ punkti 4 kontrollimise raames ka abisaaja tegevuse vastavust lõikele 45. Tingimuste mittetäitmise tuvastamise ehk ülekompenseerimise tuvastamisel teeb Elering otsuse toetuse tagasinõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagastada koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Selline järelkontrollimehhanism aitab vältida riigiabi ülemäärast maksmist, tagab toetuste sihipärase kasutamise ning toetab elektrituru läbipaistvust ja usaldusväärsust. Sellisel juhul saab uuesti abi taotleda, kui täidetakse toetuse saamise tingimusi.

Lõige 412 sätestab, et isiku õigus soodusmäära kasutada lõpeb hetkest, mil ta ei vasta enam lõikes 41 punktides 2-4 sätestatud tingimustele ning tema elektritarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1GWhning isik on kohustatud sellest Eleringile viivitamata teatama.

Lõige 413 sätestab, et juhul, kui isik teatab Eleringile, et ta ei vasta enam lõikes 41 soodusmäära kasutamise tingimustele või kui Elering avastab nõuetele mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 48 kohaselt saadud volituse alusel või lõike 415 alusel järelkontrolli käigus, teeb ta otsuse soodustuse rakendamise lõpetamiseks ja määrab aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab soodusmäära ebaõiglaselt kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud.

Lõikes 414 sätestatakse Eleringile kohustus lõikes 413 nimetatud otsusest viivitamata teavitada isikut, kelle suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. Sätte eesmärk on tagada, et nii elektritarbija kui ka võrguoperaator oleksid teadlikud soodusmäära rakendamise lõpetamisest, mis võib mõjutada elektrivarustuse tingimusi, arvestusmeetodeid või muid tehnilisi ja halduslikke aspekte.

Lõige 415 sätestab riigiabi nõuetest tulenevad kitsendused isikule, kellele ei tohi kõnealust toetust anda. Näiteks kui isik on riigiabi reeglite kohaselt raskustes olev või ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi sellele isikule taastuvenergia tasu vähendamise toetust anda.

Lõike 416 kohaselt kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Antud määruse osas on valdkonna eest vastutavaks ministriks majandus- ja tööstusminister. Määruses tuuakse välja arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, nõuded avalikustamisele ja aruandlusele.

Eelnõu § 2 käsitleb alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatust.

Eelnõuga muudetakse ATKEAS-e paragrahvi 203 lõike 3 punkti 1, sätestades, et intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja puhul ei peeta kõrvaltegevusalaks elektrienergia salvestamist oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks. Jätkuvalt peab ettevõtja tulenevalt NACE määrusest tagama, et salvestatud elektrienergiat kasutatakse omatarbeks, sest selle müük või edastamine teistele tarbijatele ei ole lubatud.

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse rakendussätted. § 592 lõige 41 jõustatakse tagasiulatuvalt. Paragrahv 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 592 lõikes 41 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Vastavalt eelnõu § 592 lõikes 47 sätestatule antakse abi üksnes pärast Euroopa Komisjoni lubatavat otsust, see kehtib ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a soodusmäära rakendamise kohta.

Tagasiulatuv jõustumine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, sest loob võimaluse taastuvenergia tasu soodustuse rakendumiseks alates 01.01.2026. aastast nendele elektritarbijatele, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada.

Põhiseaduse § 31 lubab seadusega määrata ettevõtluse tingimusi. Taastuvenergia tasu on osa energiaturu regulatsioonist. Võrdse kohtlemise kontekstis annab muudatus soodustuse kindlatele kriteeriumidele vastavatele ettevõtetele (suurtarbijad, energiatõhususe nõuded). Selline diferentseerimine on tavaliselt lubatav, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul eesmärgil, näiteks konkurentsivõime kasvatamine. Muudatus on ka proportsionaalne – vähendusmäär on seotud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise kohustustega, mis toetavad avalikku huvi nagu majandusareng ja keskkonnasäästlik energeetika.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, uusi termineid ei kasutata.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELTSi muudatused eelnõus on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT L 80, 18.02.2022, lk 1–89). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus.

Eelnõuga kavandatav muudatus ATKEASes on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivis 2003/96/EÜ (edaspidi energiamaksustamise direktiiv) sätestatakse liikmesriikidele teatav raamistik, mida maagaasi soodusmäära rakendamisel tuleb järgida. Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punkt a kohaselt võib maksuvähendust kohaldada samas direktiivis sätestatud tingimustele vastavatele energiamahukatele ettevõtjatele. Tegemist on EL-i poolt pakutava globaalse konkurentsivõime tagamise meetmega, mida mitmed liikmesriigid kasutavad. Energiamaksustamise direktiivis on määratletud vaid miinimumlävendid, millele energiamahukas ettevõte peab vastama, andes samaaegselt liikmesriikidele paindlikkuse etteantud piirides määratleda aktsiisisoodustuseks kvalifitseerumise tingimused.

6. Seaduse mõjud

6.1. Elektrituruseaduse täiendamisega kaasnevad mõjud:

Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega kulutaseme vähendamise kaudu.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on potentsiaalsete välisinvesteeringute projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline faktor elektrihind, 5,1 mld eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mld eurot ja loodaks 3300 uut töökohta5. Eeldatavalt on tegu uute ja kõrgemapalgaliste töökohtadega, mis suurendab otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. Demograafiale otsene mõju puudub.
Muudatuse jõustumise järel ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinuga ei tõuse.

Diferentseerimise järel tekkiv taastuvenergia tasu puudujääk kaetakse riigieelarvest, mille tõttu riigieelarve püsikulud suurenevad.

Mõju majandusele

Eesti kui investeeringute sihtriigi ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt on oluline vähendada elektrienergia lõpphinna vahet konkurentriikidega. Kui võrdluses Soomega on Eesti väikese elektritarbimisega (0,02–0,5 GWh aastas) ettevõtete kulu kuus Soomest 79 eurot MWh kohta suurem, siis suure elektritarbimisega (50–150 GWh aastas) on kulu vahe juba 102 eurot MWh kohta. Märkimisväärne hinnavahe tuleneb sellest, et Soomes rakendatakse suurtarbijatele erinevaid maksusoodustusi. Taastuvenergia tasule ülempiiri seadmine parandaks Eesti konkurentsivõimet ja annaks suurtarbijatest investoritele lisamotivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua.
Perioodil 2026–2028 vähendaks meede soodustusest kasu saavale ettevõttele 1 MWh hinda keskmiselt 6,8 eurot aastas.

Tabel 1. Kulude muutused erinevate tarbimismahtude puhul
Tarbija
Kulu muutus 2026–2028 keskmiselt kuus, €
Keskmine ettevõte (nt piimatööstus, puidutööstus, metallitööstus); 7 GWh aastas
–3 967
Suurettevõte (graanulitehas, süsinikuneutraalse tsemendi tehas, biokütuste tehas); 50 GWh aastas
–28 333
Suurettevõte (uus investeering, 2x suurem kui Estonian Cell); 450 GWh aastas.
–255 000

Sektoritest oleks suurem mõju puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ja keemiatööstusele. Need on sektorid, kus elektrihinnal on kogukuludes suurem tähtsus. Näiteks 2023. aastal moodustas elektrikulu paberitööstuses 20% kogukuludest, keemiatööstuses 2,6%, puidutööstuses 2,4% ja toiduainetööstuses 1,7%. Seejuures paberitööstuses kulus elektrile sama palju raha kui teeniti ärikahjumit.

Statistikaameti 2023. aasta andmete põhjal on Eestis 79 sellist ettevõtet, kes tarbivad enam kui 1 GWh elektrienergiat ja kes samal ajal vastaks Euroopa Komisjoni riigiabi teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ kohaselt kasu saavatele majandustegevusaladele (peamiselt töötlev tööstus).

Tabel 2. Elektritarbimine mahu alusel 2023
  
Ettevõtete arv  
Tarbimismaht kokku, GWh  
Tarbimine väljapool Harjumaad
Tarbimismaht 0,5–0,999 GWh
40
26,3
73%
Tarbimine 1–9,99 GWh aastas  
79
277,3
72,2%
Tarbimine 10+ GWh aastas  
18
661
83,3%
Allikas: Statistikaamet

2023. aastal oli Statistikaameti andmetel kõigi ettevõtete elektrikulu kokku 878 mln eurot, seega kui vähenemine on aastas ca 8 mln eurot hoiaks nad kokku 0,1% elektrikuludest.

Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks.

Toetuse rakendamise mõjul taastuvenergia toetusest puudu jääv osa on plaanitud kompenseerida kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (EL HKS) tuludest. Direktiiv (2003/87/EÜ) lubab kasutada neid tulusid kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks. Eelnõu (§ 592 lg 41 p 3, lg-d 43 ja 44) järgi rakenduks taastuvenergia tasude vähendamise skeem vaid suurtarbijatele, kes parendavad pidevalt oma energiatõhusust ja vähendavad energiatarbimist, mis omakorda tagab vähese heitega tööstuse arendamist. Seega on meede kooskõlas ELi HKS direktiivi eesmärkidega ning motiveerib vähese süsinikusisaldusega tööstuse arengut, mistõttu on heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi tulude kasutamine taastuvenergia tasude puudujäägi katmiseks põhjendatud ja asjakohane.

Riigieelarvest puudujäägi kompenseerimine võimaldab ära hoida lisasurvet väiketarbijate taastuvenergia tasudele.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa soovi suurendada veelgi energiasäästu. Energia efektiivsem kasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale. Lisaks tuleb arvestada, et oma energiajuhtimissüsteemi vastavusse viimine standardiga ISO 50001 ei ole tõenäoliselt jõukohane kõigile ettevõtetele. Nõuete täitmine tähendab lisaks sertifitseerimise kuludele (kuni 10 000 € aastas) ka vajalikke investeeringuid. Need kulud aga ei pruugi olla kõigi ettevõtjate jaoks väiksemad kui potentsiaalne tulu taastuvenergia tasu vähendamisest. Seega arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 000, on mõju ulatus siiski väike.

Mõju regionaalarengule
Seadusemuudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, arvestades suurtarbijatest tööstuste paiknemist Eestis. Statistikaameti andmetel paikneb soodustusele kvalifitseeruvatest 1–9,9 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest 72% väljaspool Harjumaad ja 91% väljaspool Tallinna. Enam kui 10 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest paikneb väljaspool Harjumaad koguni 83% ja Tallinnast väljaspool 94%. Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute tasakaalustumist.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega, kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid. Kohaliku omavalitsuse üksused ei vaja muudatuste tõttu koolitust, sest kasvab üksustele tuttavate kohustuste hulk. Samalaadseid ehituslube jms on üksused ka varem väljastanud.

Muudatused suurendavad ennekõike Eleringi halduskoormust. Eleringile lisanduvad uued ülesanded riigiabi andmise otsustamisel, järelkontrolli teostamisel ja võimalike vaidluse lahendamisel, mille katteks on suure tõenäosusega vajalik täiendav lisarahastus, mis kaetakse taastuvenergia tasuga.
6. 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse täiendamisega kaasnevad mõjud:

Sihtrühm: intentsiivse gaasitarbimisega ettevõtja
Sihtrühma suurus: 1

6.2.1. Kavandatav muudatus: intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimise võimaldamine kui kõrvaltegevusena kasutakse enda salvestatud elektrienergiat.

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile intentsiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele, kellel on kehtiv luba soodusmääraga maagaasi tarbimiseks. Aktsiisisoodustuse kogukulu 2024. aastal oli 0,66 miljonit eurot. Gaasiaktsiisi soodustust saavad viis ettevõtjat. Teadaolevalt on üks ettevõtja, kes on üles näidanud huvi elektrienergia salvestusseadmete soetuseks ja kasutuselevõtuks.

Mõju ulatus: mõju piirdub esialgu ühe ettevõttega, kuid potentsiaalne mõju on suurem, sest muudatus puudutab tulevikus nii neid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaid, kes juba aktsiisisoodustust saavad kui potentsiaalseid uusi aktsiisisoodustuse taotlejaid.

Mõju olulisus: mõju majandusele tervikuna ei ole oluline. Eelnõu parandab kõrge energiamahukusega maagaasi kasutavate ettevõtjate konkurentsivõimet, kuid seda vaid juhul kui ettevõtjad võtavad kasutusele elektrienergia salvestusseadmed.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Eelnõul puuduvad muud HÕNTE §-s 46 kirjeldatud mõjud.

Mõju sihtgrupi halduskoormusele: regulatsiooni jõustumisel peab intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja eelnevalt kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa taotlemise aluseks olnud andmete muutmise, sealhulgas elektrienergia salvestustegevuse (ATKEAS § 696 lg 1 p 8). Tegemist on kehtiva nõudega. Mõju on väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Meetme rakendamine toob kaasa maksutulu kasvu, aitab säilitada töökohti, seda eelkõige puitmassi tootmise sektoris. Eesti suurim puitmassitootja annab tööd ligi 80 inimesele otse ja kokku 500 väärtusahela kaudu. Nendelt laekub aastas ca 13 mln eurot tööjõumakse, mida tehase seiskumise korral ei pruugi laekuda.

Seaduse rakendamisega kaasneb riigile lisakulu. Tasu diferentseerimisega kaasnev kulu perioodil 2026–2029 on 34,8 miljonit eurot (8,7 miljonit eurot aastas). Raha on eraldatud riigieelarve reservist.

ATKEASe muudatuse jõustumine ei mõjuta riigieelarve laekumisi, kulu Maksu- ja Tolliametile puudub.

8. Rakendusaktid
Seoses ELTSi muutmisega luuakse ELTS § 592 lõike 416 alusel uus volitusnorm, sätestades valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega toetuse andmise täpsemad tingimused. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
ATKEASe muudatuse jõustumisel puudub vajadus rakendusaktide kehtestamiseks või muutmiseks.
9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras. Jõustumist kavandades on arvestatud, et seaduses ettenähtud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks on küll väga lühike aeg, kuid seaduse muudatus on sihtrühmale positiivne ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks on piisavalt aega ning seaduse rakendamiseks on eelarvelised vahendid tagatud.
Seaduse § 592 lõige 41 jõustub tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile ning Rahandusministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Elering ASile ning Eesti Taastuvenergia Kojale.
Eelnõu osas esitatud märkused ja ettepanekud on lisatud seletuskirja lisas nr 2.

Lisa 1. Määruse kavand
Lisa 2. Kooskõlastustabel


___________________________________________________________________________ 
Algatab Vabariigi Valitsus xx. xxxx 2025. a