C-691/25

Vastuvõtmise kuupäev : 16/12/2025

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-691/25 – 1

Kohtuasi C-691/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

30. oktoober 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Østre Landsret (Taani)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

22. oktoober 2025

Hagejad:

AB

BT

VF

KO

RS

Kostja:

Lægernes Pension – pensionskassen for læger

ØSTRE LANDSRET (IDAPIIRKONNA APELLATSIOONIKOHUS,

TAANI)

22. oktoobril 2025 tehtud

KOHTUMÄÄRUS

ET

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

2

Anonüümseks muudetud versioon

[…]

AB,

BT,

VF,

KO ja

RS

[…]

vs.

Lægernes Pension – pensionskassen for læger

[…]

Sissejuhatus

1 Østre Landsret otsustas esitada Euroopa Liidu Kohtule ELi toimimise lepingu

artikli 267 teise lõigu alusel koostoimes selle artikli esimese lõiguga järgmised

eelotsuse küsimused:

1) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta

direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes)

artikli 9 lõike 1 punkti h esimene osa, mille kohaselt ei ole hüvitiste

erinevate tasemete kindlaksmääramine vastuolus võrdse kohtlemise

põhimõttega, kui määratud sissemakse suurusega pensioniskeemi puhul on

vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste

jaoks erinevad, on vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega

ning seega kehtetu ning kui jah, siis alates mis kuupäevast?

2) Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas 5. juuli 2006. aasta

direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti h esimest osa tuleb tõlgendada

nii, et sellega on vastuolus määratud sissemaksega kutsealane

pensioniskeem, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus enne 1. juulit 1999

pensioniskeemiga liitunud isikute hüvitised arvutatakse soo alusel?

3) Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas määratud sissemaksega

kutsealase pensioniskeemi alusel makstavad pensionihüvitised, nagu on

kõne all põhikohtuasjas, on tasu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157

tähenduses?

LÆGERNES PENSION

3

Anonüümseks muudetud versioon

Vaidlus põhikohtuasjas ja asjaolud

2 Põhikohtuasi puudutab küsimust, kas kostja Lægernes Pension tegutses

õigusvastaselt, kasutades viie hageja pensioniõiguste arvutamisel soopõhist

kindlustusmatemaatilist alust. Lisaks puudutab see küsimust, kas Lægernes

Pensioni pensioniskeemi praegused eeskirjad, mille kohaselt tehakse pensioni

sissemakseid skeemi, kasutades meeste ja naiste jaoks erinevat arvutamise alust,

on vastuolus võrdset kohtlemist käsitlevate riigisiseste õigusnormidega, millega

rakendatakse liidu õigust, ning seega kehtetud.

3 Viis hagejast arsti, kes kõik on naised ja Lægernes Pensioni liikmed, esitasid

Lægernes Pensioni vastu nõuded hüvitise maksmiseks ja selle tuvastamiseks, et

nende õigust võrdsele kohtlemisele, mis tuleneb Taani seadusest võrdse

kohtlemise kohta kindlustusvaldkonnas, rikuti nende pensioniskeemide puhul

soopõhise kindlustusmatemaatilise aluse kasutamisega, ning et Lægernes Pensioni

pensioniskeemi eeskirjade säte soopõhise arvutamise alusel sissemaksete tegemise

kohta on kehtetu.

4 Lægernes Pension on arstidele mõeldud Taani pensionifond. Lægernes Pension on

asutatud 1946. aastal ja umbes 90% kõikidest Taani arstidest on selle liikmed.

2022. aasta lõpus oli Lægernes Pensionil ligikaudu 50 000 liiget, kellest ligikaudu

38 000-l ei olnud veel õigust pensionile. Lægernes Pension on kõrvalpensionifond

(lateral pension fund), mis kuulub kindlustustegevuse seaduse (Lov om

forsikringsvirksomhed) kohaldamisalasse ja mille üle teostab järelevalvet Taani

finantsinspektsioon (Finanstilsynet). Lægernes Pensioni eesmärk on tagada, et

selle liikmed saavad pensioni, kui nad jõuavad pensioniikka või neil tekib puue,

ning et nende surma korral on õigus toitjakaotuspensionile. Lægernes Pension

kuulub selle liikmetele.

5 Kõik hagejad võeti Lægernes Pensioni liikmeks enne 1. jaanuari 1998 Taani

Arstide Liitu (Lægeforeningen) kuuluvate ühenduste ja Taani viie piirkonna

huviorganisatsiooni Taani Piirkonnad (Danske Regioner) vahel sõlmitud

kollektiivlepingu alusel vastavalt kohustuslikele töösuhete süsteemidele seoses

nende arstitööga. Hagejate pensionisissemaksed tehakse kollektiivlepingu

kohaselt Lægernes Pensioni määratud sissemaksega skeemi.

6 Nende liikmete pensioniskeem, kes võeti sarnaselt hagejatele Lægernes

Pensionisse vastu enne 1. jaanuari 1998, põhineb soolisel eristusel. Skeem hõlmab

vanadus-, invaliidsus- ja orvupensioni ning surma korral lesepensioni. Teatud

tingimustel võivad kindlustatud isikud otsustada lesepensioni kasuks või sellest

loobuda. Kui lesepensionist loobutakse, makstakse surma korral enne pensionile

jäämist välja väiksem ühekordne summa.

7 Kui soopõhistes pensioniskeemides lesepensionist ei loobuta, on naiste iga-

aastane vanaduspension suurem kui meestel. Kui lesepensionist loobutakse, on

naiste iga-aastane vanaduspension väiksem kui meestel. Selle põhjuseks on

asjaolu, et nende pensioniskeemide puhul, mis ei hõlma lesepensioni, makstakse

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

4

Anonüümseks muudetud versioon

liikmele välja ainult eluaegne pension ja sellega seoses võetakse arvesse asjaolu,

et naised saavad pensioni rohkematel aastatel kui mehed, eelkõige sellepärast, et

naiste oodatav eluiga on meeste omast pikem (vt ka punkt 12). Kui skeemiga

kaasneb lesepension, võetakse arvesse ka abikaasa vanust, eeldatavat sugu ja

oodatavat eluiga. Lægernes Pension kasutab arvutuste tegemiseks omaenda

statistilisi andmeid (vt punkt 15).

8 Lægernes Pensionil on umbes 9500 mees- ja 5600 naissoost liiget, kelle pension

arvutatakse soo alusel. Nende hulgast on lesepensioniga skeem umbes 6400 mehel

ja 2800 naisel. Ligikaudu 3100 mehel ja 2800 naisel on skeem, mille puhul nad

loobusid lesepensionist.

9 Kõik hagejad on lesepensionist loobunud.

10 Põhikohtuasjas kõne all olev pensioniskeem on määratud sissemaksega kutsealane

skeem (tariifiskeem), milles pensionikohustus arvutatakse matemaatiliselt skeemi

makstud summa alusel. Hagejad on oma töösuhte tõttu seaduslikult kohustatud

olema Lægernes Pensioni liikmed. Pärast soopõhise pensioniskeemiga liitumist

said hagejad tagatised tehtud sissemaksetel põhinevate tulevaste väljamaksete

suuruse kohta, mis arvutati liitumise ajal kehtinud aluse põhjal. Tagatistest nähtub,

et arvutamise alus on soopõhine ja et hagejaid teavitati igal aastal arvutamise

alusest.

11 Lægernes Pensioni soopõhiste pensionilepingute arvutamise aluses võetakse

arvesse mitmeid soopõhiseid tegureid, mis on kindlaks määratud statistiliste

andmete põhjal. Soopõhised tegurid on oodatav eluiga, oodatav invaliidsuse määr,

abikaasa eeldatav sugu, vanus ja eluiga ning laste eeldatav arv ja nende vanus.

Seega, erinevalt sooneutraalsusel põhinevatest pensioniskeemidest kohaldatakse

meeste ja naiste puhul erinevaid eeldusi.

12 Lægernes Pensioni naisliikmete oodatav eluiga on pikem kui meestel. Sel põhjusel

on iga-aastane pensionihüvitis, nagu eespool mainitud, väiksem nende naissoost

kindlustatute puhul, kellel on pensioniskeem, mille raames on nad lesepensionist

loobunud. Skeemide kohta, kus lesepensionist ei ole loobutud, kehtib vastupidine

olukord. Nendes skeemides kasutatakse abikaasa kindlustamiseks suuremat osa

meeste pensionimaksetest, kuna meeste oodatav eluiga on lühem ja nad on

tavaliselt abielus nooremate naistega, kellel on ka pikem oodatav eluiga.

13 Kui kasutatakse soopõhiseid pensioni aluseid, mis määratakse kindlaks meeste ja

naiste statistiliste analüüside põhjal, ning analüüsid osutavad erinevustele

oodatavas elueas ja puude esinemissageduses, on meestele ja naistele makstavad

iga-aastased pensionid erinevad.

14 Soopõhise aluse kasutamise korral ei toimu meeste ja naiste vahel ümberjaotamist

nagu siis, kui kasutatakse sooneutraalset alust. Sooneutraalse aluse kasutamise

korral saavad naised oma elu jooksul rohkem pensioni kui mehed.

LÆGERNES PENSION

5

Anonüümseks muudetud versioon

15 Statistilised arvutused tehakse Lægernes Pensioni kõiki liikmeid käsitleva teabe

põhjal.

Taani õigus

Seadus meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta seoses kindlustuse, pensioni ja

sarnaste hüvitistega (Lov om ligebehandling af mænd og kvinder i forbindelse

med Forsikring, pension og lignende ydelser)

16 Kõnealust pensioniskeemi reguleeritakse muu hulgas seadusega meeste ja naiste

võrdse kohtlemise kohta seoses kindlustuse, pensioni ja sarnaste hüvitistega

(edaspidi „kindlustusvaldkonda käsitlev võrdse kohtlemise seadus“).

17 Kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse (7. mai 2025. aasta

konsolideeritud tekst nr 458) § 7 lõikes 1 on sätestatud:

„Kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides on keelatud otsene või kaudne

sooline diskrimineerimine, eriti seoses järgmisega:

…

3) skeemidest tulenevad õigused ja kohustused, …“

18 Kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõikes 1 on

sätestatud:

„Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, ei või kutsealased

sotsiaalkindlustusskeemid sisaldada sätteid soolise diskrimineerimise kohta

sissemaksete ja väljamaksete kindlaksmääramisel ja arvutamisel.“

19 Lisaks on kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõikes 2

sätestatud:

„Liikmete puhul, kes võeti enne 1. juulit 1999 vastu kutsealastesse

sotsiaalkindlustusskeemidesse, kus hüvitised arvutatakse eelnevalt kindlaks

määratud sissemaksete alusel, võivad meeste ja naiste väljamaksed olla

erinevad, kui arvutamine põhineb kindlustusmatemaatilistel teguritel, mis on

meeste ja naiste jaoks erinevad. Tööandjate sissemakseid nendesse

skeemidesse võib kindlaks määrata meeste ja naiste jaoks erinevalt,

tingimusel et see viib meeste ja naiste väljamaksete taseme ühtlustamiseni.“

20 Need sätted kehtestati 25. veebruari 1998. aasta seadusega nr 134, mis jõustus

1. märtsil 1998.

21 Selle seaduse ettevalmistavates materjalides esitatud üldiste märkuste kohaselt (vt

30. oktoobri 1997. aasta seaduseelnõu nr L 54):

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

6

Anonüümseks muudetud versioon

„Sissejuhatus

Selle seaduseelnõu eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine

kutsealastes pensioniskeemides ning sellega seoses rakendada nõukogu

24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/378/EMÜ meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta kutsealastes

sotsiaalkindlustusskeemides, mida on muudetud nõukogu 20. detsembri

1996. aasta direktiiviga 96/97.

Algse direktiivi ülevõtmist uuris 1989. aasta kevadel tööstusministri loodud

pensionide ülekandmise komisjon, kes avaldas 11. oktoobril 1991 aruande

nr 1228 meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta pensionide valdkonnas.

…

1. Sooneutraalne alus

Taani pensioniskeemid on kas määratud sissemaksega skeemid või määratud

väljamaksega skeemid. Määratud sissemaksega skeemid on skeemid, mille

puhul lepitakse pensionifondi makstavad määratud sissemaksed kokku

töösuhte raames.

Määratud väljamaksega skeemide puhul on tööandja kohustatud tegema

sissemakseid lisaks töötaja sissemaksetele, nii et töötajale tagatakse teatud

summas pensionihüvitised, mis on sageli protsent lõplikust töötasust.

Määratud sissemaksega skeemid on Taani tööturul kõige levinum

pensioniskeemi liik. Direktiivi kohaselt võib pensioni sissemaksete ja

hüvitiste arvutamisel kasutada meeste ja naiste puhul erinevaid

kindlustusmatemaatilisi tegureid (keskmine oodatav eluiga ja invaliidsuse

määr).

Kui neid erinevaid kindlustusmatemaatilisi tegureid kohaldatakse määratud

sissemaksega skeemide suhtes, võivad pensionihüvitised olla meeste ja

naiste puhul erinevad. Kui kindlustusmatemaatilisi tegureid kohaldatakse

määratud väljamaksega skeemide suhtes, on tööandja sissemaksed meeste ja

naiste puhul erinevad.

Seaduseelnõus tehakse ettepanek, et seaduseelnõuga hõlmatud skeemide

tulevaste liikmete puhul peavad meeste ja naiste sisse- ja väljamaksed olema

ühesugused. Sellepärast tuleb sisse- ja väljamaksete arvutamisel kasutada

sooneutraalset alust. Tulevikus ei saa aluseks võtta meeste ja naiste erinevat

oodatavat eluiga ning kasutada puude erinevate sisse- või väljamaksete

põhjendamiseks erinevaid keskmisi määrasid.

Naised elavad keskmiselt kauem kui mehed, mistõttu on naiste

vanaduspension kallim, samas kui lesepension on meestele kallim kui

naistele. Sooneutraalse aluse kasutamine võib kaasa tuua rahaliste vahendite

teatava ümberjaotamise ühelt soolt teisele, olenevalt meeste ja naiste

LÆGERNES PENSION

7

Anonüümseks muudetud versioon

osakaalust individuaalses skeemis ja väljamakse valemist, st vanadus-,

invaliidsus-, lese- ja orvupensionide suurusest.

Paljude vanemate skeemide puhul kasutatakse siiski väljamakse valemit,

mille puhul on suuresti ebaoluline, kas kasutatakse sooneutraalset või -põhist

alust. Lisaks kasutatakse enamikus uutes süsteemides sooneutraalset alust.

Põhjus, miks olemasolevate liikmete puhul ei kehtestata kohustust kasutada

sooneutraalset alust, seisneb asjaolus, et need liikmed on juba saanud

tagatise teatud suurusega tulevaste väljamaksete maksmise kohta

sissemaksete alusel, mis lepiti kokku, kui nad skeemiga liitusid. Sellised

tagatised on õiguslikult siduvad ja seetõttu ei saa neid vähendada, mis oleks

mõne liikme puhul tulemuseks, kui juba sõlmitud lepingute suhtes

kehtestataks sooneutraalse aluse kasutamise kohustus.

…

5. Seos ELi õiguse ja teiste riikide õigusaktidega selles valdkonnas.

Seaduseelnõuga rakendatakse nõukogu 24. juuli 1986. aasta

direktiivi 86/378/EMÜ, mida on muudetud nõukogu 20. detsembri

1996. aasta direktiiviga 96/97/EÜ. Direktiiv sisaldab miinimumsätteid

võrdse kohtlemise kohaldamisala kohta ja selles sätestatakse seoses

töötajatega asutamislepingu artikli 119 mõju töösuhte kontekstis kokku

lepitud pensionidele. Seaduseelnõu § 8 lõikes 1 minnakse miinimumsätetest

kaugemale, nähes tulevaste pensioniskeemide liikmete suhtes ette

sooneutraalse aluse kasutamise. Direktiivi artikli 6 lõike 1 punktide h ja i

kohaselt on lubatud kasutada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on

meeste ja naiste jaoks erinevad.

Nõukogu direktiiv 86/378/EMÜ tuli üle võtta 30. juuliks 1989, kuid kui

pärast mitut Euroopa Liidu Kohtu otsust selgus, et direktiivi teatavad sätted

on asutamislepinguga vastuolus ja mõne muu sätte suhtes tekkisid kahtlused,

otsustas Taani (komisjoni nõusolekul) oodata ära selgitused nende küsimuste

kohta ja vajaliku muutva direktiivi vastuvõtmise. Nõukogu

direktiiv 96/97/EÜ tuli üle võtta 1. juuliks 1997, ent kuna see võeti vastu

alles 20. detsembril 1996, teatas Taani tol ajal, et seda ei ole võimalik Taanis

üle võtta enne 1997. aasta lõppu. See ei mõjuta siiski kaitse taset Taanis,

kuna Taani pensionisüsteemid vastavad direktiivi miinimumsätetele.

Seaduseelnõu ja direktiiviga reguleeritakse seda, kuidas tööandja

sotsiaalkindlustusskeeme võib korraldada, kuid need ei sisalda eeskirju

pensionitoodete kohta, mida pensioniasutused võivad muidu pakkuda.

Elukindlustusseltside ja kõrvalpensionifondide puhul reguleeritakse seda

küsimust elukindlustusdirektiividega. Direktiivi kohaldamisalast välja jääv

elukindlustus ja pensionikindlustus, nagu erapensioniskeeme reguleeriva

seaduse eelnõu, nõuaks elukindlustusdirektiivide muutmist.“

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

8

Anonüümseks muudetud versioon

Lægernes Pensioni pensioniskeemi eeskirjad

22 Lægernes Pension on sõltumatu institutsioon, mis allub riiklikule järelevalvele ja

mille tegevust reguleerib põhikiri, mis on vastu võetud üldkoosolekul, millest

võtsid osa Lægernes Pensioni liikmed.

23 2020. aasta aprilli üldkoosolekul vastu võetud Lægernes Pensioni põhikirja

artikli 5 lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmete õigused ja kohustused sätestatakse pensioniskeemi eeskirjades.“

24 Kohtuasja seisukohast asjakohased pensioniskeemi eeskirjad on enne 2023. aastat

liitunud liikmete pensioniskeemi käsitlevad eeskirjad.

25 Pensioniskeemi eeskirjade artikli T1 lõikes 1 on sätestatud:

„Arstid ja arstiüliõpilased võetakse pensionifondi liikmetena vastu, kui neid

saab määrata ühte järgmisest neljast kategooriast:

1) töötajad, kes on hõlmatud Taani Arstide Liidu või mõne selle

fraktsiooni või tunnustatud organisatsioonide või Taani Meditsiiniüliõpilaste

Liidu sõlmitud kollektiivlepinguga või mõne muu lepinguga, milles nähakse

ette pensionifondiga liitumise kohustus;

2) töötajad, kes töötavad ametikohtadel, kus töötingimustega nähakse

ette, et arst on kohustatud liituma pensionifondiga ning et seda kohustust ei

saa ilma pensionifondi nõusolekuta muuta;

3) füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on hõlmatud kollektiivlepinguga,

milles nähakse ette kohustus liituda pensionifondiga.

…“

26 Lisaks on pensioniskeemi eeskirjade artikli TI lõigetes 5–7 sätestatud:

„5. Pensioni sissemaksed tehakse skeemi, mis kasutab soopõhist

arvutamise alust, välja arvatud juhul, kui pensioniskeemi eeskirjades või

kollektiivlepingus või muus lepingus, mille alusel pensionimakseid tehakse,

on sätestatud, et pensionimaksed tuleb maksta skeemi sooneutraalsel alusel.

6. Pensioni sissemaksed, mis tuleb teha kollektiivlepingu või muu YLi

[Yngre Læger (Nooremarstid)] sõlmitud lepingu alusel (vt lõike 1 punkt 1),

makstakse alates 1. jaanuarist 1998 vastu võetud uute liikmete puhul skeemi

sooneutraalsel alusel (vt lõige 5).

7. Lõike 1 punktide 1–3 alusel tehtavad pensioni sissemaksed tehakse

liikmete puhul, kes liitusid 1. juulil 1999 või hiljem, sooneutraalsesse

skeemi (vt lõige 5).“

LÆGERNES PENSION

9

Anonüümseks muudetud versioon

Liidu õigus

27 Käesoleva kohtuasja asjakohane õiguslik alus ELi õiguses on aluslepingu säte

võrdse kohtlemise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 (endine

artikkel 141) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta

direktiiv 2006/54/EÜ (millega asendati direktiivid 86/378/EMÜ ja 96/97/EÜ)

meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise

kohta tööhõive ja elukutse küsimustes. Direktiivide 86/378/EMÜ ja 96/97/EÜ

endine artikli 6 lõike 1 punkt h on nüüd sätestatud direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9

lõike 1 punktis h, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 9

Diskrimineerimise näited

1. Võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus on sätted, mis lähtuvad kas

otseselt või kaudselt soolisest kuuluvusest, selleks et:

…

h) kindlaks määrata hüvitiste erinev tase, välja arvatud määratud

sissemakse suurusega pensioniskeemi puhul, kui on vaja arvestada

kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste jaoks erinevad; …“

Põhikohtuasja poolte argumendid

28 Hagejatest arstid väidavad esimese võimalusena, et neid on sooliselt

diskrimineeritud, kuna pensionifond võttis võrdse tasustamise põhimõtet

käsitlevat ELi toimimise lepingu artiklit 157 rikkudes oma pensionide arvutamisel

aluseks soopõhised kindlustusmatemaatilised tegurid, või teise võimalusena, et

diskrimineerimine on vastuolus ELi õiguses sätestatud võrdse kohtlemise

üldpõhimõttega, mis on ette nähtud muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artiklites 21 ja 23.

29 Teiseks väidavad hagejad, et pensionifond rikkus nende õigust võrdsele

kohtlemisele, kuna fond ei võtnud pärast 1. juulit 1999 piisavaid meetmeid,

vältimaks nii palju kui võimalik nende soo alusel ebasoodsamasse olukorda

seadmist, näiteks kaasates tulevased sissemaksed sooneutraalsel alusel, makstes

lisatasu sooneutraalsel alusel või vähendades muul viisil sooga seotud erinevusi

pensioniskeemides, mis kehtivad enne 1. juulit 1999 Lægernes Pensioniga liitunud

liikmete kohta.

30 Viimasena väidavad hagejad esimese võimalusena, et pensionifondi

pensioniskeemi eeskirjade artikli T1 lõige 5 on kehtetu, kuna kindlustusvaldkonda

käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõige 2, mis lubab kasutada soopõhist

arvutamise alust, põhineb direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punktil h, mis on

hagejate väitel kehtetu. Sellega seoses väidavad hagejad, et kindlustusvaldkonda

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

10

Anonüümseks muudetud versioon

käsitleva võrdse kohtlemise seadust tuleb tõlgendada ilma selle seaduse § 8

lõikes 2 sätestatud erandit kohaldamata.

31 Teise võimalusena väidavad hagejad, et pensioniskeemi eeskirjade artikli T1

lõige 5 on kehtetu, kuna see säte eirab asjaolu, et soopõhise arvutamise aluse

kasutamine on lubatud üksnes vajalikus ulatuses. Hagejate sõnul ei ole see

tingimus täidetud seoses pensioniskeemi sissemaksetega, mis ei mõjuta juba antud

pensionitagatisi. Seega on pensioniskeemi eeskirjade säte vastuolus

direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punktiga h, mis võimaldab määrata naistele

ja meestele erineva hüvitise taseme, „kui on vaja“.

32 Lægernes Pension väidab, et pensionifond ei tegutsenud hagejate suhtes

ebaseaduslikult, kui kohaldas nende pensioniskeemide suhtes soopõhist

kindlustusmatemaatilist alust (vt kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise

seaduse § 8 lõige 2 ja selle aluseks olevad ELi õigusaktid).

33 Ta vaidlustab väite, et määratud sissemaksega pensioniskeemi, nagu hagejate

Lægernes Pensioni pensioniskeem, pensionihüvitis on tasu ELi toimimise lepingu

artikli 157 tähenduses (vt kohtuasi Barber vs. komisjon (C-262/88) ning a

contrario Neath (kohtuasi C-152/91) ja Color-oll (kohtuasi C-200/91)). Määratud

sissemaksega pensioniskeemidesse tehtavad sissemaksed on tasu, samas kui

pensioniasutuse kinnitus oma liikmetele, et ta haldab ja maksab välja vahendeid,

on kindlustuslepinguõiguse tagajärg ega ole tasu.

34 Sellega seoses märgib Lægernes Pension, et Taanis on pensionisüsteemid

enamasti määratud sissemaksega pensioniskeemid, mis tähendab, et tööandja

kohustus pensionide valdkonnas seisneb üksnes teatud protsendi maksmises

töötajate töötasust sõltumatule pensionifondile. Pensioniga seotud kohustused

lõppevad tööandjal seega siis, kui sissemakse on tehtud. Sellest tulenevalt ei ole

tööandja andnud ühtegi tagatist selle pensioni suuruse kohta, mida

pensionifondiga liitunud isik võib saada. Lisaks ei kanna tööandja riski ega mõjuta

pensionifondi poolset pensionifondi varade haldamist.

35 Peale selle väidab ta, et liidu õigusaktide sätted, mis on Taani õiguses rakendatud

kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõike 2 alusel, on

kehtivad. Seaduse § 8 lõike 2 õiguslik alus liidu õiguses on jäänud rohkem kui

36 aastaks muutumatuks. Liidu õiguses on tunnustatud võimalust

direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti h kohaselt kasutada

kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste jaoks erinevad.

Seisukohta, et direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkt h on kehtetu või

vastuolus ELi õigusega, ei toeta ei kohtuasi TestAchats (C-236/09) ega kohtuasi X

(C-318/13).

36 Ta lükkab ümber väite, et meeste ja naiste jaoks erinevate

kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamine vastavalt direktiivi 2006/54/EÜ

artikli 9 lõike 1 punktile h on vastuolus liidu õiguses sätestatud soolise

võrdõiguslikkuse üldpõhimõttega, mis on sätestatud harta artiklites 21 ja 23. Tema

LÆGERNES PENSION

11

Anonüümseks muudetud versioon

väitel ei ole põhjust arvata, et harta või ELi õiguse võrdse kohtlemise

üldpõhimõtted peaksid olema ülimuslikud direktiivi 2006/54/EÜ regulatsiooni

suhtes. Lisaks väidab ta, et hartal ei ole õiguslikke tagajärgi Lægernes Pensioni ja

hagejate vahel, kuna harta ei oma horisontaalset mõju ning seega ei reguleerita

sellega vahetult suhteid eraõiguslike isikute, sealhulgas hagejate ja Lægernes

Pensioni vahel. Lisaks ei ole harta artiklid 21 ja 23 Taani ühinemisseaduse

kohaselt Taanis otseselt kohaldatavad.

37 Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkt h võimaldab kindlaks määrata hüvitiste erineva

taseme, „kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja

naiste jaoks erinevad …“. Tema väitel puudub nõue, et selliste

kindlustusmatemaatiliste tegurite kohaldamine peab sõltuma konkreetsest

vajaduse astmest. Objektiivselt võttes on määratud sissemaksega pensioniskeemis,

mis põhineb de facto meeste ja naiste jaoks erinevate kindlustusmatemaatiliste

tegurite kasutamisel, väljamaksete tase praeguste väljamaksete seisukohast

tingimata mõlema soo puhul samuti erinev. Ta väidab seetõttu, et direktiivi

artikli 9 lõike 1 punkti h ei tule tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline

pensioniskeem, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt arvutatakse enne

1. juulit 1999 pensioniskeemiga liitunud isikutele tehtavad väljamaksed soo

alusel.

38 Kindlustusvaldkonda käsitlev võrdse kohtlemise seadus kujutab seega endast liidu

õigusliku aluse nõuetekohast rakendamist asjaomases valdkonnas ning § 8 lõike 2

kohaldamist ei ole vajalikkusega seotud täpsustamata lisakriteeriumiga piiratud.

39 Lægernes Pension vaidleb vastu ka väitele, et kindlustusmatemaatiliste tegurite

kasutamine on läinud kaugemale sellest, mis on juba antud pensionitagatiste

järgimiseks vajalik. Üleminek sooneutraalsele alusele oleks olnud rahaliselt

vastutustundetu ja sellist üleminekut ei oleks olnud võimalik ilma kõigi

pensionifondi liikmete nõusolekuta teha. Sellest tulenevalt väidab ta, et kui Østre

Landsret leiab, et kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8

lõike 2 kohaldamine on vajalikkusega seotud täpsustamata lisakriteeriumiga

piiratud, siis on Lægernes Pension taganud, et soopõhiseid

kindlustusmatemaatilisi tegureid on kasutatud üksnes vajalikul määral.

40 Lægernes Pension vaidleb seega vastu väitele, et kindlustusvaldkonda käsitleva

võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõike 2 võib ELi õiguse alusel tühistada. Seisukoht,

et selle seaduse § 8 lõige 2 on liidu õigusega vastuolus, oleks contra legem. § 8

lõike 2 sõnastus on selge ning seda sätet ei saa Lægernes Pensioni ja hagejate

vahelises õigussuhtes tähelepanuta jätta. Seega ei ole tegemist hagejate

õigusvastase diskrimineerimisega.

41 Lægernes Pensioni pensioniskeemi eeskirjad ei ole järelikult vastuolus

kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse § 8 lõikega 2 ega liidu

õiguse aluseks olevate õigusaktidega ning ei ole seega kehtetud.

EELOTSUSETAOTLUS 22.10.2025 – KOHTUASI C-691/25

12

Anonüümseks muudetud versioon

Eelotsuse küsimuse põhjendus

Esimene küsimus, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli

2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) artikli 9

lõike 1 punkti h esimese osa kehtivusega

42 Artikli 9 lõike 1 punkti h esimese osa kohaselt ei ole hüvitiste erinev tase

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega „määratud sissemakse suurusega

pensioniskeemi puhul, kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis

on meeste ja naiste jaoks erinevad“.

43 Selle küsimusega soovib Østre Landsret kindlaks teha, kas nõukogu

direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti h esimeses osas sätestatud erand

määratud sissemaksega skeemide kohta on kehtetu, kuna see on vastuolus ELi

õiguse võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

44 Seega näib, et Euroopa Liidu Kohtul ei ole olnud võimalust võtta seisukohta

sooneutraalsuse põhimõtte erandi kehtivuse ja ulatuse kohta kutsealastes

sotsiaalkindlustusskeemides. Sellega seoses märgib Østre Landsret, et kohtuasi

TestAchats (C-236/09) puudutas erapensioniskeemi.

45 Küsimus on põhikohtuasjas asjakohane, kuna artikli 9 lõike 1 punkti h esimeses

osas ette nähtud erand on rakendatud Taani kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse

kohtlemise seadusega (vt eespool), mis on aluseks soopõhiste

kindlustusmatemaatiliste tegurite jätkuvale kasutamisele põhikohtuasjas

käsitletavas pensioniskeemis.

46 Kui vastus küsimusele on jaatav, tuleb küsida, mis kuupäevast alates see kehtetus

jõustus.

47 Sellega seoses märgib ta, et põhikohtuasjas kõne all olev pensioniskeem

võimaldab kasutada soopõhiseid kindlustusmatemaatilisi tegureid (soopõhine

alus) üksnes nende liikmete pensionide arvutamisel, kes liitusid kõnealuse

skeemiga enne 1. juulit 1999 (vt eespool).

Teine küsimus 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti h

esimese osa tõlgendamise kohta

48 Artikli 9 lõike 1 punkti h esimese osa kohaselt ei ole hüvitiste erinev tase

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega „määratud sissemakse suurusega

pensioniskeemi puhul, kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis

on meeste ja naiste jaoks erinevad“.

49 Østre Landsret leiab, et seoses sellise skeemiga, nagu on kirjeldatud

põhikohtuasjas, on kahtlusi seoses sättes ette nähtud vajalikkuse kriteeriumi

sisuga, sealhulgas sellega, kas soopõhiste kindlustusmatemaatiliste tegurite

LÆGERNES PENSION

13

Anonüümseks muudetud versioon

kasutamine võib käesoleval juhul olla õigustatud, et pakkuda juba antud siduvaid

pensionitagatisi.

50 Küsimus on põhikohtuasjas asjakohane, kuna põhikohtuasja hagejad väidavad, et

pensionifond rikkus nende õigust võrdsele kohtlemisele, jättes tagamata, et

soopõhiseid kindlustusmatemaatilisi tegureid kasutatakse üksnes vajalikus

ulatuses, et pakkuda kindlustusvaldkonda käsitleva võrdse kohtlemise seaduse

jõustumise ajal juba antud pensionitagatisi.

Kolmas küsimus, mis käsitleb mõistet „tasu“ ELi toimimise lepingu artikli 157

tähenduses

51 ELi toimimise lepingu artikli 157 lõike 1 sõnastuse kohaselt tagab iga liikmesriik

mees- ja naistöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise

põhimõtte rakendamise. Selle sätte lõikes 2 on sätestatud, et: „[k]äesolevas artiklis

mõistetakse tasu all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud

tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt

või kaudselt saab.“

52 Østre Landsret leiab, et on kaheldav, kas määratud sissemaksega kutsealase

sotsiaalkindlustussüsteemi raames arvutatud väljamaksed, nagu on kõne all

põhikohtuasjas, on tasu ELi toimimise lepingu artikli 157 tähenduses.

53 Euroopa Liidu Kohus, kes on teinud otsuse sarnase küsimuse kohta seoses

määratud sissemaksega kutsealase pensioniskeemiga (vt 22. detsembri 1993. aasta

kohtuotsus Neath (C-152/91)), ei ole varem teinud otsust küsimuses, kas määratud

sissemaksega kutsealasesse pensioniskeemi tehtud sissemaksed on tasu ELi

toimimise lepingu artikli 157 tähenduses.

54 Vastus sellele küsimusele on põhikohtuasjas asjakohane üksnes juhul, kui vastus

esimesele küsimusele, mis puudutab direktiivi 2006/54/EÜ artikli 9 lõike 1

punkti h esimese osa kehtivust, on jaatav.

55 Eespool toodut arvesse võttes leiab Østre Landsret, et kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 267 teise lõiguga tuleb Euroopa Kohtule esitada [eespool

osutatud] eelotsuse küsimused.

OTSUS

Østre Landsret (Taani idapiirkonna apellatsioonikohus) palub Euroopa Liidu

Kohtul vastata [eespool esitatud] eelotsuse küsimustele:

[eelotsuse küsimuste kordus].

[…]