Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Lisa 1

Alkoholiseaduse,

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-

1/926

Maaeluministri 18. augusti 2020 määruse nr 57

„Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 18. augusti 2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ § 6 punktist 5 jäetakse välja sõnad „riikliku alkoholiregistri“.

§ 2. Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

KAVAND

15.12.2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Riigi Infosüsteemi Amet

Statistikaamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/926

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks alkoholiseaduse,

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu, EN_AS_2025.pdf;

2. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, SK_AS_2025.pdf

3. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa, AS_SK_lisa1.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahvusarhiiv, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Eesti

Õlletootjate Liit, Eesti Väikepruulijate Liit, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate

Liit, Eesti Väikedestilleerijate Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon

2 (2)

Anne Laura Laur

[email protected]

Diana Rammul

[email protected]

1

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4 ja 41, § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1−5“

tekstiosaga „punktis 1“;

3) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 5, § 6 lõiked 1–3 ja 6, 2. peatüki 3. jagu ning § 17 lõige 2

tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused“

tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud kohustus“;

5) paragrahvi 17 lõige 4, § 18 lõiked 1−3 ja § 21 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „riikliku alkoholiregistri toimimisega,“;

7) paragrahvi 49 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning riikliku alkoholiregistri toimimisega

seonduvate“;

8) paragrahvi 50 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 522 järgmises sõnastuses:

„§ 522. Riikliku järelevalve käigus võetud proovide analüüsimine

Riikliku järelevalve käigus võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks

Põllumajandus- ja Toiduameti volitatud laboris, mis vastab standardis EVS-EN ISO/IEC 17025

ette nähtud katselaboritele esitatavatele üldnõuetele.“;

10) seadust täiendatakse §-dega 763 ja 764 järgmises sõnastuses:

„§ 763. Volitatud laborina tegutsemise õiguse kehtivus

Enne 2026. aasta 1. juulit valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga laborile antud volitatud

laborina tegutsemise õigus kehtib kuni Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volituse andmiseni

või selle andmisest keeldumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. juulini.

§ 764. Riikliku alkoholiregistri tegevuse lõpetamine

(1) Riikliku alkoholiregistri tegevus lõpetatakse 2026. aastal 1. juulil.

(2) Enne 2026. aasta 1. juulit arhiveeritud riikliku alkoholiregistri registriandmeid ja

registritoimikuid säilitatakse kümme aastat. Säilitustähtaja möödumisel registriandmed

kustutatakse.“.

EELNÕU

15.12.2025

2

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkt 21 ja § 491 lõike 4 punkt

4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 101. peatüki 4. jao 9. jaotis tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on lõpetada riikliku alkoholiregistri (AR)

tegevus ning vähendada sellega alkoholi käitlejate halduskoormust. AR-i kaotamine on üks

bürokraatia vähendamise ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus

kaotada AR võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise

istungil.

Seoses AR-i kaotamisega tunnistatakse alkoholiseaduses (AS), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) ning riigilõivuseaduses (RLS) kehtetuks kõik AR-i

toimimisega seotud sätted. Kavandatud muudatuse tulemusena vabaneb ressurss, mis praegu

läheb AR-i ülalpidamiseks (86 200 eurot). Personalikulu on võimalik edaspidi suunata teistesse

järelevalve tegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise kulutused saab katta

seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt, mistõttu puudub vajadus näha AR-i

sulgemisega seotud toiminguteks ette lisavahendeid riigieelarvest. Samas jääb edaspidi

riigieelarvesse laekumata AR-i kannete tegemiseks tasutav riigilõiv, mis 2024. aasta andmetel oli

114 218 eurot.

Ettevõtjad peavad kõikide AR-i kannete puhul tasuma riigilõivu ning kande tegemiseks esitama

koos taotlusega laborikatse protokolli, etiketi näidise, tollideklaratsiooni ja muud dokumendid.

2024. aasta andmetel võisid uue registrikandega kaasnevad kulud ettevõtjale olla arvestuslikult

vahemikus 3236–15 192 eurot. AR-i kaotamisega kaasneb ettevõtjatele ajaline ja rahaline

kokkuhoid registrikande tegemise taotlemise arvelt, lisaks annab see võimaluse uusi tooteid

kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia.

AR likvideeritakse 1. juulil 2026. aastal ja AR-i andmed ja registritoimikud kantakse PTA arhiivi,

kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiveeritud

avaandmetele pääseb ligi Andmete teabevärava kaudu. Arhiivi kantud mitteavalikele

dokumentidele (veini liikumise aruanded, toote- ja etiketinäidised) tagab registripidaja

juurdepääsu õigustatud huvi korral päringute alusel. Pärast säilitustähtaja möödumist

registriandmed kustutatakse.

Seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus säilitada senist volitatud laborite süsteemi.

Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida

endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud

labori teenuseid. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), kes vajab riikliku järelevalve tegemisel

võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, volitab selleks asjakohase

labori, algatades labori volitamiseks haldusmenetluse, et tagada volitamise süsteemi paindlikkus

ning eesmärgipärasus.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks kohustus koostada ja esitada veini liikumise aruanne. Euroopa

Liidu (EL) vahetult kohalduvatest õigusaktidest tuleneb veini käitlevatele ettevõtjatele kohustus

pidada arvestust ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini kohta ning valdkonna

pädevale asutusele, kelleks Eestis on PTA, tuleneb kohustus pidada järelevalvet veini käitlevate

KAVAND

15.12.2025

2

ettevõtete üle. Need õigusaktid ei kohusta ettevõtjaid regulaarselt esitama veini liikumise kohta

aruandeid pädevale asutusele, mistõttu loobutakse veini liikumise aruande esitamise nõudest,

vähendades sellega veini käitlevate ettevõtjate halduskoormust. Riigi toidu- ja sööda käitlejate

registri (RTSR) andmeid on võimalik kasutada arvestuse pidamiseks nende ettevõtjate üle, kellel

on eelnimetatud kohustus.

Sihtrühmaks on alkoholi käitlejad (üle 500), kes taotlevad alkoholi registrikannet, veini käitlevad

ettevõtjad (30), AR-i volitatud töötleja ja pädevuse piires riikliku järelevalve teostajad. Kõige

suurem AR-i andmete kasutaja on Maksu- ja Tolliamet (MTA), kes impordib AR-ist andmeid

kange alkoholi kohta maksumärkide infosüsteemi (MAIS). MAIS saab x-tee kaudu AR-ist

andmed toote nimetuse, alkoholisisalduse ja mahu kohta ning võrdleb järelevalve käigus registris

olevaid andmeid kontrollitava kaubaga. Erasektorist kasutavad registrit peamiselt kaubandusega

tegelevad ettevõtjad, kes registreerivad AR-is enda toodetud või teisest riigist Eestisse toimetatud

alkohoolseid jooke enne nende turule toomist ning pikendavad varem tehtud registrikandeid, kui

nende kehtivus hakkab lõppema, et säiliks luba jätkata asjakohaste registreeritud alkohoolsete

jookide müüki.

Eelnõuga kavandatu toetab „Eesti 2035“ alaeesmärkide „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne

ja inimesekeskne riik“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamist, sest eelnõuga kavandatu vähendab halduskoormust.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Anne Laura Laur ([email protected], 625 6296) ning sama

osakonna valdkonnajuht Katrin Lõhmus ([email protected], 5673 0024) ja valdkonnajuht

Maia Radin ([email protected]). Eelnõule ja seletuskirjale on juriidilise ekspertiisi teinud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul

([email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud sama osakonna

peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise

istungile esitatud memorandumiga, mille alusel võeti vastu otsus kaotada AR.1

AR-i tegevuse lõpetamine ei ole seotud EL-i õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõus kavandatakse muudatused AS-i (RT I, 09.01.2025, 20), RLS-i (RT I, 08.07.2025, 66)

ning ATKEAS-i (RT I, 12.07.2025, 3) kohta.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse peamine eesmärk on kaotada AR, vähendades sellega alkoholi käitlejate

halduskoormust.

AR loodi Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1994. a määrusega „Eestis toodetava ja Eestisse

imporditava alkoholi markide andmepanga pidamise eeskirjad”2, mille eesmärk oli koguda ja

1 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamine 08.05.2025. 2 RT I 1995, 05, 43

3

hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt

alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Praegu on registri ülesandeks koguda, töödelda ja säilitada andmeid

alkoholi kohta ehk pidada Eesti turul olevate alkohoolsete jookide nimistut. Registrikannetest ei

selgu registreeritud alkoholi partiipõhiseid ega koguselisi liikumisi. AR-i pidamise kohustus ei

tulene EL-i õigusest, samuti ei ole AR-i andmed PTA-le vajalikud alkoholi nõuetekohasuse

järelevalve tegemiseks. Enne registrikande tegemist kontrollitakse esitatud dokumentide

vastavust nõuetele, kuid üldjuhul ei kontrollita tootenäidiste ega alkoholi laboratoorsete

analüüside õigsust. Küll aga kontrollib PTA pisteliselt registrikande taotlustel märgistuse

nõuetekohasust ning MTA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) kontrollivad vajadusel järelevalve käigus toodete vastavust AR-i

andmetele. Samas on MTA-le, TTJA-le, PPA-le ja valla- või linnavalitsusele oluline teave

alkoholi käitleja kohta ja teatav toodet iseloomustav teave kättesaadav ka teistest andmekogudest,

eelkõige saatelehtede või -dokumentide vahetamise süsteemidest ja andmebaasidest (tabel 1).

Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine ja säilitamine AR-is on

praeguseks oma vajaduse minetanud ning koormab põhjendamatult nii ettevõtjaid kui ka PTA-d,

kes on registri pidaja, seega tunnistatakse registri tegevuse lõpetamiseks kõik AR-i käsitlevad

sätted kehtetuks.

Toiduohutuse ja turukorralduse nõuete riikliku järelevalve üldised põhimõtted tulenevad EL-i

õigusest ning järelevalve toimub riskipõhiselt. Riskitaseme määramiseks hinnatakse

tegevusvaldkonda ning tootmise ja toodangu riske, mille põhjal koostatakse järelevalveplaan ning

koos sellega proovivõtuplaan. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja, kes peab

muuhulgas nõuetekohaselt dokumenteerima ka igasuguse alkoholi liikumise.

AR-i kande tegemiseks esitatakse koos taotlusega PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud

labori väljastatud katseprotokoll. Sellisteks laboriteks, kes väljastavad asjakohaseid

katseprotokolle, on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises

liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis volitatud laborid. Seoses AR-i kaotamisega

puudub vajadus säilitada olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on

võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam

teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. PTA

vajab riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse

pakkujat, seetõttu täiendatakse seadust sättega, mis käsitleb riikliku järelevalve tegemisel võetud

proovidest asjakohaste analüüside tegemist PTA volitatud laboris. Labori volitamiseks algatab

haldusmenetluse PTA.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2018/2733 kohaselt peab liikmesriik koostama ja

ajakohastama nimekirja ettevõtjatest, kes on kohustatud oma veinitoodete üle arvestust pidama,

või liikmesriik võib kasutada muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõtjate nimekirja

nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad

andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamisel ei ole edaspidi veini käitlevatel

ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, mis vähendab ettevõtjate

halduskoormust, kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle

ning PTA kontrollib asjakohase sagedusega nõude täitmist. PTA-l on võimalik kasutada RTSR-i

andmeid arvestuse pidamiseks nende ettevõtjate üle, kellel on kohustus pidada arvestust oma

veinitoodete üle.

3 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise,

sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste

osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT

L 58, 28.02.2018, lk 1–59).

4

Eelnõu menetlus on kiireloomuline, arvestades Vabariigi Valitsuse otsust kaotada AR ja selleks

kavandatud tähtaega. AR-i tegevuse lõpetamist ja sellega seonduvat on analüüsitud AS-i

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK). VTK toimiku number eelnõude

infosüsteemis oli 18-10654. VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused AS-is, teises

ATKEAS-is, kolmandas RLS-is ning neljandas sätestatakse seaduse jõustumisaeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse AS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 1 lõiked 4 ja 41, § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja

5 ning lõige 3. Kehtiva AS-i § 1 lõike 4 kohaselt on volitatud labori puhul tegu alkoholianalüüside

tegemiseks akrediteeritud laboriga, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud

laborina käsitatakse ka EL-i teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha

alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL-i välises riigis asuvat laborit, mille õigusest teha

alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise,

muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Need sätted

on eeskätt seotud AR-i registrikande tegemisega. AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis

alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks AR-i koos asjakohase

taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll.

Seega olid kehtiva õiguse kohaselt sellisteks laboriteks valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis

volitatud laborid, kes väljastasid asjakohaseid katseprotokolle, mis esitati koos muude andmetega

AR-i kande tegemiseks. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada olemasolevat

volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud

proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil

kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. PTA vajab riikliku järelevalve tegemisel võetud

proovide analüüsimiseks laboriteenuse pakkujat ning eelnõuga kavandatakse kehtestada nõuded

riikliku järelevalve tegemisel võetud proovidest asjakohaste analüüside tegemise kohta, mis on

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/20135.

AS-i § 4 lõike 1 punktide 2, 4 ja 5 kohaselt peab Eestis käideldav alkohol olema kantud AR-i,

vastama AR-i kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (katseprotokoll)

märgitud näitajatele ning tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud

tootenäidisele. AS-i § 4 lõike 3 kohaselt sätestab katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu

valdkonna eest vastutav minister.

AS-i § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 ning lõikes 3 sätestatud nõuded on seotud AR-i kannete

tegemisega ning tulenevalt AR-i kaotamisest ei ole kõnealused nõuded edaspidi vajalikud.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse AS-i § 4 lõiget 4, mis sätestab tingimused juhtumitele, kus

käideldav alkohol ei pea vastama AS-i § 4 lõike 1 punktides 1−5 kehtestatud nõuetele. Sättes

tehakse üksnes tehniline muudatus, arvestades, et eelnõuga kavandatakse AS-i § 4 lõike 1 punktid

2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistada.

4Eelnõude infosüsteem (EIS). Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 17.10.2018.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4803d49-ce2d-407b-abb8-9d9f951a1cfb. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr

1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347 20.12.2013, lk 1−671).

5

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse tulenevalt AR-i kaotamisest kehtetuks AS-i § 4 lõike 4

punkt 5, § 6 lõiked 1–3 ja 6, seaduse 2. peatüki 3. jagu ning § 17 lõige 2.

AS-i § 4 lõike 4 punkti 5 kohaselt ei laiene alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks

esitlemise nõuded EL-i alkoholile, kui see alkohol on tootenäidis, mis esitatakse asjakohasteks

analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks või AR-i volitatud töötlejale registrikande

tegemiseks või kui see alkohol esitatakse tutvumiseks ettevõtjale, kes tegutseb jae- või

hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal ning kelle majandustegevuse registri (MTR)

andmetes on asjaomase alkoholi määratlus. Samuti ei pea selline EL-i alkohol olema kantud AR-

i, vastama AR-i kandmisel esitatud katseprotokollis märgitud näitajatele ega tarbijapakendi ja

selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud tootenäidisele.

AS-i § 6 sätestab tingimused piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi käitlemisele. Paragrahvi 6

lõike 1 kohaselt võib aktsiisilao tegevusluba omav ettevõtja alkoholi toota katsetuste käigus enne

AR-i kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda

nende toimingute tegemist. Paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib jae- või hulgikaubanduse või

toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja käidelda alkoholi, mis esitatakse AR-i volitatud

töötlejale registrikande tegemiseks või volitatud laborile analüüside tegemiseks ning toote

tutvustamiseks kolmandale isikule (tootenäidis). Paragrahvi 6 lõige 6 sätestab, et AR-i kandmata

alkoholi, mis on tootenäidisena või volitatud laborile analüüside tegemiseks imporditud või

teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, võib kasutada vaid selle alkoholi kohta koostatud

tollideklaratsioonis või saatelehes märgitud otstarbel. Kuna AR kaotatakse, siis tunnistatakse

kõnealused sätted kehtetuks.

Ettevõtjad saavad jätkata katsetuste käigus alkoholi tootmisega. Samuti võivad ettevõtjad

importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada alkoholi tootenäidiseid või labori

analüüsideks saadetud alkoholi. AS-i § 3 lõike 3 kohaselt säilib ettevõtjatel keeld käidelda

alkoholi, kui MTR-i andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub asjaomase alkoholi määratlus

AS-i § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatu kohaselt (piiritus, õlu, kange või lahja alkohol, vähese

etanoolisisaldusega alkohoolne jook).

AS-i 2. peatüki 3. jagu sätestab AR-i toimimise alused ning registrikannete taotlemise ja tegemise

tingimused. AR-i pidamise kohustus ei tulene EL-i õigusest. AR loodi 1994. aastal eesmärgiga

koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist

laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Praegu kasutatakse registrit registreeritud alkoholi

käsitleva teabe töötlemiseks ning riikliku järelevalve käigus tootenäidiste võrdlemiseks, kuid

mitte enam alkoholi kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.

Toiduohutuse valdkonnas tehakse järelevalvet riskipõhiselt ja korrapäraselt asjakohase

sagedusega. Ettevõtted jaotatakse riskitaseme järgi ning ettevõtte kontrolli sagedus sõltub

määratud riskitasemest. Iga käitleja riskitaseme määramisel hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda

ning tootmisprotsessi ja toote ohutust. AR-i registrikannete arv on üheks teguriks, millest PTA

juhindub alkoholi valdkonna järelevalveplaani koostamisel ja riskitaseme määramisel.

Juhtumipõhiselt võrreldakse ka järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i andmetega. AR-i

andmed ei ole aga alkoholi koostise ja kvaliteedi ning märgistamise järelevalve tagamiseks

vajalikud ning PTA saab kavandada järelevalvet muule teabele tuginedes, näiteks MTR andmed,

ettevõtte suurus ja tootmismaht, käideldava alkoholi liik, tarbijakäitumine, eelnevad

järelevalvetulemused, teiste riikide järelevalve ja uuringute tulemused, tarbijate või konkurentide

vihjed ja muud. Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja, kes muuhulgas

dokumenteerib ka igasuguse alkoholi liikumise. Riik kontrollib nõude täitmist asjakohase

sagedusega.

6

Lisaks PTA-le kasutab AR-i andmeid kõige enam MTA. MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i

andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ning MTA võrdleb järelevalve käigus tooteid AR-

i andmetega. TTJA ja PPA võrdlevad juhtumipõhiselt järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i

kantud kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega, kuid selliseid järelevalvetoiminguid tuleb ette

harva. Nende asutuste jaoks oluline teave alkoholi käitleja ja teatav toodet iseloomustav teave on

lisaks AR-ile kättesaadav ka teistest andmekogudest, eelkõige saatelehtede või -dokumentide

vahetamise süsteemidest ja andmebaasidest (tabel 1). Avaliku teabe seaduse6 § 433 kohaselt on

keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Lisaks põhjustab

sarnaste andmete esitamine mitmesse andmekogusse põhjendamatut halduskoormust ning

ressursikulu. Seetõttu on AR-i kaotamine põhjendatud ning Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud

alkoholi kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ei ole sellisel kujulik vajalik ega

asjakohane.

Tabel 1. AR-is säilitatud andmete kattuvus teistes registrites või andmebaasides talletatud

andmetega

Andmed AR-is Andmed teistes registrites

Taotleja ehk toote tootja või

maaletooja nimi ning

kontaktandmed (telefon, faks või

elektronposti aadress)

MTR; äriregister, RTSR; aktsiisikaupade liikumise

kontrollisüsteem (EMCS); impordi tollideklaratsioonide

töötlemise süsteem (Impulss); automatiseeritud

ekspordisüsteem (AES); transiidi automatiseeritud

andmevahetuse süsteem (NCTS); tolli- ja aktsiisilubade

süsteem (LUBA)

Aktsiisilao tegevusloa nr, kui

registrikande tegemist taotleb

selle alkoholi tootja

LUBA; EMCS; siseriiklik aktsiisisaatedokumentide

haldamise elektrooniline süsteem (SADHES); MAIS;

aktsiisilaopidajate register (SEED); aktsiisideklaratsioon

(ADEK)

Tegevusloa otsuse tegemise

kuupäev ja number toiduseaduse7

(ToiduS) tähenduses, kui

registrikande tegemist taotleb

selle alkoholi tootja

RTSR ja MTR

Majandustegevuse

registreerimise nr

Toote (alkohoolse joogi) nimi EMCS; Impulss; AES; SADHES; MAIS*

Toote liik (nt viski, viin, õlu jne) EMCS, SADHES, MAIS*, AES; ADEK; SEED

Tootja nimi ning võimaluse

korral aadress ja kontaktandmed

(telefon, faks või elektronposti

aadress)

Impulss; AES; RTSR

Tootjamaa Impulss; AES

Importija nimi ning võimaluse

korral aadress ja kontaktandmed

(telefon, faks või elektronposti

aadress) imporditud veini puhul

Impulss; AES

Tarbijapakendi maht

tarbijapakendisse pakendatud

alkoholi puhul

EMCS; SADHES; Impulss, AES; MAIS*; NCTS

Toote etanoolisisaldus EMCS; SADHES; Impulss; AES; MAIS*

6 RT I, 05.07.2025, 3 7 RT I, 01.07.2025, 4

7

Toote kaheksakohaline kood

vastavalt kombineeritud

nomenklatuurile

EMCS; SADHES; Impulss; AES; NCTS

Tarbijapakendi või pakendi maht EMCS; SADHES; Impulss; AES

Tarbijapakendi või pakendi

materjal

Tegemist ei ole alkohoolse joogi märgistuse kohustusliku

teabega AS-i § 15 lõike 1 tähenduses. Samuti ei ole

andmed vajalikud alkoholi järelevalves. Pudeli kuju ja värvus

Korgi materjal

Korgi värvus

Korgi kuju

Suka olemasolul sellekohane

märge

Suka värvus

Esietiketi olemasolul

sellekohane märge

Tagaetiketi olemasolul

sellekohane märge

Muu etiketi olemasolul

sellekohane märge

* MAISis saadakse alkoholi puutuvad andmed liidestatult AR-ist.

AS-i § 17 lõige 2 sätestab veini käitlevale ettevõtjale kohustuse edastada PTA-le iga kuu 15.

kuupäevaks aruande eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini

kohta (välja arvatud ettevõtja, kes tegeleb ainult veini jaemüügiga).

Nimetatud säte kordab EL-i vahetult kohalduvaid õigusakte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/20138 artikli 147 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad, eriti tootjad, villijad,

töötlejad ja hulgikauplejad, kes käitlevad sama määruse I lisa XII osas loetletud veinisektori

tooteid (näiteks viinamarjaveinid, veiniäädikas, värsked viinamarjad, välja arvatud

lauaviinamarjad, ja muud tooted), pidama veinisektori toodete kohta arvestust. Komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 alusel ei pea sellist arvestust pidama ettevõtjad,

kes tegelevad ainult veini jaemüügiga või müüvad jooke ainult kohapeal tarbimiseks või kelle

valduses on või kes pakuvad müügiks üksnes veinitooteid kuni 10-liitrise nominaalmahuga

märgistatud mahutites, mis on suletud ühekorrasulguriga, tingimusel, et veetav kogus ei ole

puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde puhul suurem kui 5 liitrit või 5

kilogrammi ja kõigi teiste toodete puhul suurem kui 100 liitrit.

Nimetatud erandid kehtivad tingimusel, et ettevõttesse sissetulevaid ja ettevõttest väljaminevaid

kaupu ning varusid saab kontrollida igal ajal äridokumentide alusel. Ülevaade arvestuse pidamise

ulatusest ja vormist on antud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2749 IV peatükis. Nimetatud

peatükis sätestatakse tooted ja toimingud, mille üle tuleb arvestust pidada, iga toote ja toimingu

kohta nõutav teave ning arvestuse pidamise süsteemi andmete sissekandmise tähtajad.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/273 artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb pädeval

asutusel (PTA-l) tehakse järelevalvet veini käitlevate ettevõtjate üle, et veenduda, et toodete üle

peetakse arvestust EL-i õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Samuti peab liikmesriik

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr

1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), 9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja

väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks

komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.02.2018, lk 60–95).

8

koostama ja ajakohastama nimekirja ettevõtetest, kes on kohustatud oma veinitoodete üle

arvestust pidama, või kasutama muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõtete nimekirja

nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad

andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korral ei ole veini käitlevatel

ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, kuid ettevõtjad peavad endiselt

pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib nõuetest kinni pidamist.

ToiduS-i § 7 kohaselt on teiste seas ka veini käitlevatel ettevõtjatel kohustus esitada

majandustegevusteade, sellisel juhul on PTA-l võimalik kasutada rakendusmääruse (EL)

2018/273 kohaldamisel RTSR-i.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse AS-i § 17 lõikes 3 tekstiosa „lõigetes 1 ja 2 sätestatud

kohustused“ tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud kohustus“. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus,

arvestades, et eelnõus kavandatakse AS-i § 17 lõige 2 tunnistada kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 3).

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 17 lõige 4, § 18 lõiked 1−3 ja § 21 lõike 1

punkt 2.

Paragrahvi 17 lõikes 4 paikneb volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

minister veini aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded. Kuna § 17 lõikes 2 sätestatud

kohustus esitada veini kohta aruandeid tunnistatakse kehtetuks (vt seletuskirja § 1 punkti 3

selgitust AS-i § 17 lõike 2 kohta), siis puudub ka vajadus nimetatud volitusnormi säilitamise

järele.

AS-i § 18 lõiked 1−3 sätestavad nõuded alkoholi dokumentidele selle impordil. Paragrahvi 18

lõike 1 kohaselt kontrollib tolliametnik alkoholi tollideklaratsioonil AR-i kande olemasolu,

millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud AR-i importija taotlusel. Paragrahvi 18 lõigete 2

ja 3 kohaselt ei ole tollideklaratsioonil registrikannet vaja kajastada, kui tegemist on

tootenäidisega AS-i § 6 lõike 2 või 3 mõistes ning kui selle kohta tehakse tollideklaratsioonile

asjakohane märge. Kuna AR kaotatakse, ei ole edaspidi vajalik alkoholi tollideklaratsioonil

märkida registrikande olemasolu ning puudub vajadus seda ka kontrollida.

AS-i § 21 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb alkoholi saatedokumendil esitada AR-i registrikande

number, kui see alkohol on kantud AR-i. Kuna AR kaotatakse, siis sellest tulenevalt ei ole

edaspidi vajalik alkoholi saatedokumendil registrikande numbrit märkida. Alkoholi kohta tuleb

saatedokumendil esitada vaid järgmised andmed: alkoholi liik, nimi, tootja, müügipakendi maht,

etanoolisisaldus ning tootjapoolne partii tähistus. Eelloetletud andmekoosseis on piisav, et

võimaldada kaupa ja selle partiid identifitseerida.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse AS-i § 49 lõigete 1 ja 3 sõnastust, mis sätestavad

riikliku järelevalve ulatuse TTJA-le ja PTA-le. Kuna AR kaotatakse, siis võrreldes kehtiva

seadusega jäetakse sätete sõnastustest välja viited AR-ile.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks AS-i 50 lõike 2 punkt 3. AS-i § 50 lõike 2 punkti

3 kohaselt on korrakaitseorganil ehk riiklikku järelevalvet tegeval asutusel õigus saada

ametialaseks kasutamiseks kõiki andmeid AR-ist. Korrakaitseorganid alkoholi valdkonnas on

PTA, MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. AR-i andmete

kasutuse ulatus ja vajalikkus riiklikus järelevalves on kirjeldatud eelnõu § 1 punkti 3 selgituste

juures. Kuna ARi tegevus lõpetatakse, tuleb ka AS-i § 50 lõike 2 punkt 3 kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse AS-i §-ga 522, mis käsitleb riikliku järelevalve käigus võetud

alkoholiproovide analüüsimist. Muudatus on seotud AS-i § 1 lõigete 4 ja 41 kehtetuks

tunnistamisega. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada olemasolevat volitatud

laborite süsteemi. PTA vajab riikliku järelevalve tegemisel võetud proovidest analüüside

tegemiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, seetõttu täiendatakse seadust sättega, mille

9

kohaselt tehakse riikliku järelevalve tegemisel võetud proovidest asjakohased analüüsid PTA

volitatud laboris, mis vastab standardis EVS-EN ISO/IEC 17025 ette nähtud katselaboritele

esitatavatele üldnõuetele. Kavandatav säte on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1308/2013 artikliga 146, mille kohaselt peavad laborid, kes on volitatud tegema analüüse,

vastama standardis ISO/IEC 17025 sätestatud katselaboritele esitatavatele üldnõuetele. Normi

koostamisel on eeskuju võetud söödaseaduse10 § 31 lõikest 3, mis reguleerib proovide

analüüsimist sööda valdkonnas.

Kehtiva seaduse kohaselt annab õiguse tegutseda volitatud laborina valdkonna eest vastutav

minister (regionaal- ja põllumajandusminister) käskkirjaga, kuid puudub vajadus, et PTA-le

teenust osutavate laborite volitamisega tegeleks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tagamaks paindlik lähenemine vajaliku labori leidmiseks lähtuvalt PTA vajadustest on

otstarbekas, et volitatud laborina tegutsemise volituse andmisega tegeleb PTA. Selleks, et laborite

volitamise süsteem lähtuks PTA vajadustest, pöördub PTA ise asjakohase labori poole asjakohase

nõusoleku saamiseks ning nõusoleku saamise korral algatab PTA haldusmenetluse volitatud

laborina tegutsemise volituse andmiseks. Võrreldes praeguse volitatud laborite süsteemiga ei

esita laborid enam taotlusi volitatud laborina tegusemise õiguse saamiseks. Kavandatud

muudatustega ei panda PTA-le uusi ülesandeid, arvestades, et PTA tegeleb ka praegu laborite

volitamisega näiteks toidu, sööda ja loomatervise valdkonnas.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse AS-i rakendussätteid §-dega 763 ja 764 seoses AR-i

kaotamisega. AR likvideeritakse 1. juulil 2026. aastal ning AR-i andmeid ei kanta ümber mõnda

teise andmekogusse.

Eelnõu § 763 kohaselt kehtib enne 2026. aasta 1. juulit regionaal- ja põllumajandusministri

käskkirjaga laborile antud volitatud laborina tegutsemise õigus kuni PTA poolt uue volituse

andmiseni või selle andmisest keeldumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. juulini.

Ülemikusäte on vajalik seoses AR-i kaotamisega ning senise AS-i alusel volitatud laborite

süsteemi ümberkorraldamiseks. Nimetatud tähtpäeva määramisel on arvestatud, et see oleks

piisav, et PTA saaks pöörduda asjakohase labori poole asjakohase nõusoleku saamiseks.

Nõusoleku saamise korral algatab PTA haldusmenetluse volitatud laborina tegutsemise volituse

andmiseks. Laboritele, kellele on regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga antud volitatud

laborina tegutsemise õigus, kuid kelle teenuseid PTA ei vaja, uut volitust ei anta.

Eelnõu § 764 lõike 1 kohaselt lõpetatakse AR-i tegevus 2026. aastal 1. juulil. Lõike 2 kohaselt

enne 2026. aasta 1. juulit arhiveeritud registriandmed ja registritoimikud kantakse arhiivi, kus

neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiveeritud

avaandmetele pääseb ligi Andmete teabevärava kaudu. Arhiivi kantud mitteavalikele

dokumentidele (veini liikumise aruanded, toote- ja etiketinäidised) tagab registripidaja

juurdepääsu õigustatud huvi korral päringute alusel. Pärast säilitustähtaja möödumist

registriandmed kustutatakse.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATKEAS-i seoses AR-i tegevuse lõpetamisega. Eelnõus

kavandatakse kehtetuks tunnistada ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 21 ja § 491 lõike 4 punkt 4, mis

sätestavad aktsiisivabastuse alkoholile, mis esitatakse AR-i kandmise eesmärgil akrediteeritud ja

sõltumatusse laborisse analüüsimiseks, ning maksumärgistamise vabastuse alkoholile, mis

esitatakse AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse RLS-i seoses AR-i kaotamisega. Eelnõus kavandatakse kehtetuks

tunnistada RLS-i 10. peatüki 4. jao 9. jaotis, milles on sätestatud riigilõivu tasud AR-i kandmise

taotluse läbivaatamise eest ning registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise

eest.

10 RT I, 14.02.2025, 5

10

Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2026. aasta 1. juuli. Nimetatud

jõustumisaeg on sätestatud tulenevalt AR-i tegevuse lõpetamisega seotud rakendussättest (§ 764

lõige 1), mille kohaselt lõpetatakse AR-i tegevus samal kuupäeval.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida ei ole õigusaktides varem kasutatud.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide

määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist

muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset

ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes

jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130,

17.05.2019, lk 1–54);

3) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi,

istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade

registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli

ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr

606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr

436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 058 28.02.2018, lk 1–59);

4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate

lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri,

kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse

kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 058 28.02.2018, lk 60–95).

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 mõistes majanduslike mõjudega seotud muutused

alkoholi käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mõjud riigiasutuste (PTA, MTA, TTJA ja PPA)

töökorraldusele.

Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju. Puudub otsene mõju ka

keskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, regionaalarengule, siseturvalisusele, riigikaitsele ja

välissuhetele.

6.1 Kavandatav muudatus: AR-i kaotamine (eelnõu § 1 punktid 3 ja 10)

11

Vabariigi Valitsus võttis 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamisel vastu otsuse kaotada

AR.

AR-i eesmärk oli 1994. a koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida

enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Kaasajal on AR-i peamiseks

ülesandeks AS-i § 8 lõikes 1 määratud ülesannete täitmine ehk alkoholi kohta käivate andmete

kogumine, töötlemine ja säilitamine. Kuivõrd PTA-le ei ole alkoholi koostis- ja kvaliteedinõuete

ning toidualase teabe nõuete järelevalve tegemiseks AR-i olemasolu vajalik ning teistele

järelevalvet tegevatele ametitele (MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või

linnavalitsus) oluline teave alkoholi käitleja ja teatav toodet iseloomustav teave on lisaks AR-ile

kättesaadav ka teistest andmekogudest (vt tabel 1), siis kaotatakse AR.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus näha

ette ressurss AR-iga seotud tööjõukulude ning tehnilise haldamisega seotud kulude katmiseks.

2024. aasta andmetel olid AR-i aastased tehnilise haldamise kulud 14 150 eurot. Lisaks sellele

oli AR-iga seotud personalikulu 72 050 eurot, mida on võimalik suunata näiteks järelevalvesse.

AR-i tegevuse lõpetamise ja andmete arhiveerimise kulutused kaetakse seniste AR-i tehnilise

haldamisega seotud ressurssidega, mistõttu puudub vajadus näha ette lisavahendeid riigieelarvest

AR-i kaotamisega seotud toiminguteks. Samas vähenevad riigieelarve tulud, sest seoses AR-i

kaotamisega ei laeku edaspidi riigilõivu AR-i kandmise taotluse läbivaatamise eest ega

registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest. 2024. aastal kanti AR-i 10 009

uut toodet ja pikendati 3532 registrikande kehtivust, mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218

eurot.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: AR-i platvorm on tehniliselt väga vananenud, mistõttu

esineb selle töös tõrkeid, mis segavad riigiasutuste igapäevast tööd, ning suure tõenäosusega võib

juhtuda, et süsteem lakkab töötamast enne kui AR-i tegevus lõpetatakse. Kui selline olukord

tekib, siis platvormi taastamiseks tuleks arvestada vähemalt 100 000-eurose lisakuluga. Samuti

võib see põhjustada seisakuid riigiasutuste töös ning toodete aeglasemat turule jõudmist, sest AR-

i kannete tegemine on takistatud.

Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA,

Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus MTA, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus TTJA, Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus PPA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: AR-i kaotamine vähendab PTA töökoormust ning vabanev

ressurss on võimalik suunata teisteks järelevalvetegevusteks. AR-iga tegeleb praegu kolm

inimest, kellest kaks üksnes sellega. Samuti puudub edaspidi vajadus eraldi AR-i veebilehe järele,

mille saab sulgeda. AR-i kaotamine ei mõjuta oluliselt MTA, TTJA ning PPA tööd, sest asutuste

tööks vajalikke andmeid on võimalik kätte saada ka muudest andmekogudest.

Seoses AR-i kaotamisega on vajalik muuta veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid ning

teavitada järelevalveametnikke muudatustest.

Mõju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja muuta töö- ja juhendmaterjale, teha

tehnilisi muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna

kavandatava muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid.

Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine.

12

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: alkoholi tootjad (RTSR-i andmete alusel 120 seisuga 29.09.2025) ja importöörid

(MTR-i andmete alusel 595 seisuga 01.10.2025), volitatud laborid (Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus (LABRIS), Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Terviseamet

ning Põhjala Brewing AS)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: ettevõtjatele tähendaks AR-i kaotamine nii rahalist kui ka

ajalist kokkuhoidu. Kõikide AR-i kannete puhul tuleb tasuda riigilõivu (10 eurot uue kande

tegemine, 4 eurot olemasoleva kande pikendamine). Ajalise kokkuhoiu annab see, et edaspidi ei

pea tegema toiminguid registris. AR-i kande tegemiseks peab ettevõtja esitama taotluse koos

laborianalüüsi protokolli, etiketi näidiste, tollideklaratsioonide ja muude dokumentidega.

Vajalikke laborianalüüse teevad Eestis neli laborit, nt LABRIS-est on võimalik tellida analüüse,

mille maksumus jääb vahemikku 100–500 eurot. 2024. aastal kanti AR-i 10 009 uut toodet (351

ettevõtte poolt) ja pikendati 3 532 registrikande kehtivust (131 ettevõtte poolt), mille eest maksti

riigilõivu kokku 114 218 eurot. Laborianalüüside tellimisele võis seega hinnanguliselt kuluda

1 000 900 – 5 004 500 eurot.

Esmakordsel registrikande taotlemisel tuleb AR-i esitada volitatud labori väljastatud

katseprotokoll; alkohoolse joogi müügipakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod;

tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaal tootenäidise impordi kohta, kusjuures

tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks

(imporditud alkohoolse joogi puhul); Eestisse toimetatud EL-i alkoholi puhul ATKEAS-i §-s 45

sätestatud saateleht ning tootja kirjalik nõusolek, kui täpsustatakse või muul viisil täiendatakse

alkohoolse joogi müügipakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis

alkohoolse joogi puhul). Juhul kui alkohoolse joogi müügipakendi märgistusel muudetakse

esitatud kohustuslikku teavet (välja arvatud tootjapoolse partii tähistus või selle asukoha

muutmine), on kohustus see alkohoolne jook uuesti esitada AR-i kande tegemiseks. Iga toote

registreerimiseks tuleb täita eraldi taotlus ehk puudub võimalus esitada üks taotlus mitme toote

kohta korraga.

Uue toote registreerimisel AR-i võtab selle kohta kõikide vajalike dokumentide kogumine ja

vormistamine ettevõttel aega keskmiselt 30 minutit, registrikande elektroonseks sisestamiseks

kulub lisaks 10−30 minutit. 2024. aastal oli keskmine brutopalk joogitootmise tegevusalal

Statistikaameti andmetel 2179 eurot ja keskmine töötundide arv kuus 2024. aastal oli 168,58

tundi. See tähendab, et ettevõtjal kulub andmete kogumiseks ja esitamiseks keskmiselt 2−13 eurot

registrikande kohta. Alkoholi maaletoojatel võib vajalike dokumentide saamine aega võtta

kauemgi, sest dokumendid tuleb pärida koostööpartnerilt. Kuigi registreerimiskinnituse ootamise

aeg ettevõtjale võib kiirematel juhtudel olla tundides, sätestab AS-i § 11 lõige 1, et registri

volitatud töötleja otsustab alkoholi registrisse kandmise kümne tööpäeva jooksul sellekohase

taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. Ettevõtjale

tekib veel täiendav ajakulu hinnanguliselt 10-60 minutit, kui registritaotlusel tuleb andmeid

täpsustada või tuleb esitada lisadokumente (hinnanguliselt 75% juhtudel).

Ühe registrikande kehtivus on viis aastat, seejärel peab ettevõtja seda pikendama. Pikendamist

saab ettevõtja teha otse AR-i kaudu ning kui kõik andmed jäävad olemasoleval registrikandel

samaks, siis kulub sellele tegevusele kuni 5 minutit registrikande kohta ehk ettevõtjal kulub

maksimaalselt 1 euro. Kui aeguval registrikandel on vaja teha muudatusi, siis käsitletakse toodet

uuena ning ettevõtja peab taotlema sellele uut registrikannet.

Seega uue registrikande kulud ettevõtjale võivad arvestuslikult jääda vahemikku 3236–15 192

eurot ning ühe registrikande pikendamise kulu oli 135 eurot.

AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata

alkoholi andmete kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud

13

töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Kehtiva õiguse kohaselt olid sellisteks

laboriteks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises

liikmesriigis volitatud laborid ning EL-i välises riigis volitatud laborid, kes väljastasid

asjakohaseid katseprotokolle, mis esitati koos muude andmetega AR-i kande tegemiseks. AR-i

kaotamine mõjutab Eestis volitatud laboreid vähesel määral, arvestades, et alkoholi tootjatel on

jätkuvalt vajalik enesekontrolli raames teha alkoholist analüüse, kuid ka järelevalveasutused

vajavad teenusepakkujaid järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks. Võimalike uute

teenusepakkujate turule tulemisel võib muutuda seniste volitatud laborite klientuur.

AR-i kaotamisel tuleb arvestada, et alkoholi tootja peab vaatamata AR-i olemasolule või selle

puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt oma enesekontrolliplaanile tegema

laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks. Iga alkoholi tootja määrab oma

enesekontrolliplaanis kindlaks, milliseid analüüse, millises mahus ning millise sagedusega on

vaja teha, ning tootja saab ise valida, millise teenusepakkuja juures ta laseb analüüse teha. Lisaks

annab AR-i kaotamine võimaluse uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia,

kuna puudub vajadus tooteid registrisse kanda ning ära jäävad ka sellega seotud kulutused.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ettevõtjatele võib kaasneda risk, et nad saavad toodete

puudustest märgistusel teada alles siis, kui toode on juba turul, ning seega võib tekkida vajadus

tooted turult tagasi kutsuda. Samas ei kontrollita ka praegu kõikide registreeritavate toodete

märgistuse õigsust või on järelevalve käigus avastatud tooteid, mille märgistus ei vasta AR-i

kantud nõuetekohasele tootenäidisele. Arvestades, et käitleja vastutus on tagada oma toote

nõuetekohasus, siis on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Mõju olulisus: mõju olulisus on keskmine.

6.2 Kavandatav muudatus: volitatud labor (eelnõu § 1 punktid 1 ja 9)

Kehtiva AS-i kohaselt on volitatud labori korral tegu alkoholianalüüside tegemiseks

akrediteeritud laboriga, kellele on antud õigus tegutseda volitatud laborina valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga. Volitatud laborina käsitatakse ka EL-i teises liikmesriigis asuvat

laborit, kellele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL-i välises riigis

asuvat laborit, kelle õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. AS-i § 10

kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi

kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA-le (AR-i volitatud töötleja) volitatud

labori väljastatud katseprotokoll. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada

olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames

võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ja edaspidi puudub

neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. PTA vajab riikliku järelevalve tegemisel

võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, kellele volitatud laborina

tegutsemise õiguse andmiseks algatab haldusmenetluse PTA.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada

olemasolevat volitatud laborite süsteemi. PTA vajab jätkuvalt riikliku järelevalve käigus võetud

proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, kuid puudub vajadus, et PTA-le

teenust osutavate laborite volitamisega tegeleks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tagamaks paindlikku lähenemist vajalike laborite leidmiseks lähtuvalt PTA vajadustest on

otstarbekas, et volitatud laborina tegutsemise õiguse andmisega tegeleb ja selleks

haldusmenetluse algatab PTA. Sellega ei panda PTA-le uusi ülesandeid, arvestades, et PTA

tegeleb ka praegu laborite volitamisega näiteks toidu, sööda ja loomatervise valdkonnas.

14

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike, arvestades, et

riikliku järelevalve käigus võetud proove analüüsitakse LABRIS-es, kes täidab ka volitatud labori

ülesandeid.

Mõju olulisus: mõju olulisus on väike.

6.3 Kavandatav muudatus: veini liikumise aruande esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine

(eelnõu § 1 punktid 3 ja 5)

Kehtiva AS-i § 17 lõigete 2 ja 4 kohaselt peab veini käitlev ettevõtja esitama AR-i volitatud

töötlejale ehk PTA-le iga kuu 15. kuupäevaks aruande tema poolt eelmisel kuul ekspordiks,

hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta (välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegeles

ainult veini jaemüügiga). Aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõike 2

kohaselt peavad veini käitlevad ettevõtjad pidama arvestust käideldavate veinitoodete üle ning

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik

pidama nimekirja ettevõtjate kohta, kes on kohustatud veinitoodete üle arvestust pidama. Sama

lõige sätestab, et kui selline nimekiri on muuks otstarbeks olemas, siis võib kasutada seda

nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad

andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korral kaob veini käitlevatel

ettevõtjatel kohustus esitada veini liikumise aruandeid PTA-le, kuid ettevõtjad peavad endiselt

pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib nõuetest kinnipidamist.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: PTA-l kaob kohustus koguda ja töödelda veini käitlevatelt

ettevõtjatelt iga kuu saabuvaid aruandeid (30 aruannet), kuid eelnõuga ei muudeta järelevalve

põhimõtteid, mis on kehtestatud EL-i vahetult kohalduvates määrustes ja AS-is. PTA-l säilib

endiselt kohustus teha riskipõhist järelevalvet alkoholi ohutuse ning koostis- ja kvaliteedinõuete

täitmise üle.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest

muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid, kuid väheneb PTA koormus koguda ja

töödelda veini liikumise aruandeid.

Mõju olulisus: mõju olulisus on väike.

Mõju valdkond: mõju veini käitlevate ettevõtjate halduskoormusele

Sihtrühm: veini käitlevad ettevõtjad (AR-i andmetel 30 seisuga 29.09.2025)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: veini käitlevad ettevõtjad ei pea edaspidi esitama PTA-le

iga kuu aruannet nende poolt ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete

kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147

lõikest 2 peavad ettevõtjad endiselt pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. See ei

ole ettevõtjatele uus või lisakohustus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest

muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.

Mõju olulisus: mõju olulisus on väike.

6.4. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta

Ettevõtjate halduskoormus: ettevõtjate halduskoormus väheneb, sest AR-i kaotamisega puudub

alkoholi käitlejatel edaspidi vajadus kanda tooteid registrisse ning ära jäävad ka sellega seotud

kulutused (riigilõiv, registri kandeks vajalike dokumentide kogumine, vormistamine ja

sisestamine, laborianalüüsid AR-i kande tegemiseks ja muud). Siiski peab alkoholi tootja

15

vaatamata AR-i olemasolule või selle puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt

oma enesekontrolliplaanile tegema laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks, kuid see

ei ole ettevõtja jaoks uus või lisakohustus.

Lisaks ei pea veini käitlevad ettevõtjad edaspidi esitama PTA-le iga kuu aruannet nende poolt

ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete kohta, kuid tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikest 2 peavad ettevõtjad endiselt

pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. Ka see ei ole ettevõtjatele uus või

lisakohustus.

Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori töökoormus jääb üldiselt samaks. Eelnõu kohaselt

ei ole ette näha uue asutuse või struktuuriüksuse loomist. Seoses AR-i kaotamisega vabaneb

inimressurss (AR-iga tegeleb praegu kolm inimest, kellest kaks üksnes sellega), vajalik on muuta

töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilisi muudatusi (registri

veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest.

Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46

lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamiseks on vaja riigil teha mõningaid ümberkorraldusi

riigieelarve vahendites. Seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus teha kulutusi registri

tehnilisele haldamisele ja registri toimingutega seotud personalile. Personalikulu on võimalik

edaspidi suunata teistesse järelevalvetegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise

kulutused saab katta seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt, mistõttu

puudub vajadus AR-i sulgemisega seotud toiminguteks näha ette lisavahendeid riigieelarvest.

Samas jääb riigieelarvesse laekumata AR-i kannete tegemiseks tasutav riigilõiv.

AR-i aastased kulud olid 2024. aastal 86 200 eurot, mis hõlmavad nii personalikulu kui ka registri

ülalpidamiskulusid. AR paikneb platvormil, millele pakub hooldust ainult üks ettevõtja, ning

arvestades, et AR-i platvorm on väga vananenud, siis suurenevad AR-i hoolduskulud igal aastal.

2024. aastal oli AR-i aastane hoolduskulude maksumus 14 150 eurot. PTA-s tegeleb AR-i

registrikannete kontrollimise ja haldamisega kolm töötajat, kusjuures kaks töötajat tegelevad

ainult üksnes AR-iga.

Kõikide AR-i kannete puhul tuleb tasuda riigilõiv, mis uue registrikande tegemise puhul on 10

eurot ning olemasoleva registrikande pikendamise puhul on 4 eurot. 2024. aasta andmete põhjal

tehti AR-i 10 009 uut registrikannet ning pikendati 3532 registrikannet, mille eest maksti

riigilõivu kokku 114 218 eurot.

Vajalik on muuta töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilisi

muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest.

Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud kaetakse asutuste eelarvest.

Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne tegevusi, kulusid ega tulusid

kohalikele omavalitsustele.

8. Rakendusaktid

8.1 Uus rakendusakt

Seaduseelnõuga ei kaasne vajadust töötada välja uusi rakendusakte.

16

8.2 Muudetav rakendusakt

Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta maaeluministri 18. augusti 2020. a määrust nr 57

„Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/102082025028).

8.3 Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutuvad tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1

volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks:

1) Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määrus nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse

andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023260);

2) põllumajandusministri 21. augusti 2002. a määrus nr 69 „Riiklikku alkoholiregistrisse

registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123102014009);

3) põllumajandusministri 10. detsembri 2002. a määrus nr 183 „Veini kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorminõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13284219);

4) põllumajandusministri 4. juuni 2004. a määrus nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete

loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015029);

5) maaeluministri 11. märtsi 2019. a määrus nr 30 „Riiklik alkoholiregistri põhimäärus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023039).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Nimetatud jõustumisaeg tuleneb AR-i tegevuse lõpetamisega

seotud rakendussättest, mille kohaselt lõpetatakse AR-i tegevus samal kuupäeval.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduse eelnõu ja seletuskiri esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Andmekaitse

Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Rahvusarhiivile, Alkoholitootjate ja Maaletoojate

Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule, Eesti Väikepruulijate Liidule, Eesti Viinamarjakasvatajate ja

Veinivalmistajate Liidule, Eesti Väikedestilleerijate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule,

Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Riigikogu esimees