Vastus teabenõudele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Tõnu Raag

Teie: 04.12.2025

Meie: 16.12.2025 nr 2-2/1070-2

Vastus teabenõudele

Lugupeetud Tõnu Raag

Pöördusite Siseministeeriumi poole küsimusega, milles palute selgitada, kas ja millises

tähenduses loetakse abikaasa ja lapsed relvaseaduse alusel „kõrvalisteks isikuteks“ ning

millised on selle mõiste mõjud kooselule ja igapäevaelule. Küsimus on asjakohane, kuna

relvaseaduses kasutatav terminoloogia võib ilma täiendava selgituseta jätta eksliku mulje selle

sisust ja eesmärgist.

Relvaseadus kasutab mõistet „kõrvaline isik“ relva käitlemise ja ohutusnõuete kontekstis, kuid

seadus ei anna sellele eraldi legaaldefinitsiooni. Mõiste sisu tuleb tuletada seaduse üldisest

loogikast ning sätetest, mis reguleerivad relva käitlemise õigust ja relvaomaniku

hoolsuskohustusi.

Relvaseadus sätestab relvaluba ja relva käsitsemise õigust käsitlevates sätetes, et relva võib

käsitseda üksnes isik, kellel on selleks seaduslik alus, eeskätt kehtiv relvaluba või seaduses

sätestatud erand. Relva käsitsemise all ei mõisteta üksnes relva kasutamist kitsas tähenduses,

vaid kõiki relvaga seotud toiminguid, sealhulgas relva osadeks lahti võtmist, laadimist, tühjaks

laadimist, kontrollimist, hooldamist ja muul viisil käsitlemist.

Sellest loogikast lähtudes on relva käitlemise olukorras kõrvaliseks isikuks iga inimene, kellel

puudub konkreetse relva käsitsemise õigus. Seejuures ei oma tähtsust, kas tegemist on

relvaomaniku pereliikme, külalise või kolmanda isikuga – määrav on üksnes relva käsitsemise

õiguse olemasolu või puudumine.

Relvaseaduse ohutusnõudeid käsitlevad sätted panevad relvaomanikule kohustuse tagada, et

relva käitlemisel ei satuks ohtu isikud, kellel puudub relva käsitsemise õigus. Seadus eeldab, et

relvaomanik hoiab relva pidevalt oma kontrolli all ning välistab olukorrad, kus relv võib

ohustada teisi samas ruumis või eluruumis viibivaid inimesi. Just nende sätete kaudu saabki

mõiste „kõrvaline isik“ sisulise tähenduse.

Samuti näevad relva hoiustamist reguleerivad sätted ette, et relv peab olema hoitud viisil, mis

välistab juurdepääsu isikutele, kellel puudub relva käsitsemise õigus. Ka siin ei tee seadus vahet

pereliikmetel ja muudel isikutel. Abikaasa või laps ei omanda relva käsitsemise õigust üksnes

kooselu või sugulussuhte tõttu ning on seetõttu relva hoiustamise ja käitlemise kontekstis

käsitatav kõrvalise isikuna.

2 (2)

Oluline on rõhutada, et selline käsitlus ei puuduta perekondlikke ega tsiviilõiguslikke suhteid.

Relvaseadus ei määra ega hinda pereliikmete staatust kodus ega kooselus. Mõiste „kõrvaline

isik“ on puhtalt funktsionaalne ja ohutusõiguslik ning selle eesmärk on kirjeldada relvaomaniku

kohustusi olukordades, kus relv võib kujutada ohtu inimestele, kellel puudub selle käsitsemise

õigus.

Need põhimõtted kehtivad võrdselt kõigi relvaomanike suhtes. Relvaseadus ei näe ette erandeid

ametikoha või avaliku staatuse alusel, mistõttu laienevad samad ohutusnõuded ja relva

käitlemise reeglid ka Riigikogu liikmetele või teistele isikutele, kellele on relvaluba väljastatud

enese või vara kaitseks.

Kokkuvõtvalt saab märkida, et relvaseaduse tähenduses on kõrvaline isik iga isik, kellel puudub

konkreetse relva käsitsemise õigus. See mõiste ei mõjuta kooselu ega perekondlikke suhteid,

vaid väljendab relvaomaniku seadusest tulenevat kohustust tagada relva ohutu käitlemine ja

hoiustamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ain Peil

osakonnajuhataja ülesannetes