(EIS) algatatud kooskõlastamine

2

EELNÕU

detsember 2025

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „väärtpabereid“ tekstiosaga „või

millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad

väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad“;

2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „14.–18.“ tekstiosaga „14.–17.“;

3) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 nimetatud juhul

kohaldatakse käesoleva seaduse § 792 lõikeid 2–11, §-e 793 ja 794, § 822 lõikeid 3–8, §-e 833 ja

1102, § 1103 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 3 investeerimisühingu suhtes individuaalsel ja

konsolideeritud alusel. Nimetatud sätteid ei kohaldata kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja

suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla, kui Euroopa Liidus asuv emaettevõtja

tõendab inspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle kolmanda riigi õigusega vastuolus.“;

4) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Sellise kliendi puhul ei eeldata asjatundliku kliendiga võrreldavaid väärtpaberiturualaseid

teadmisi ja kogemusi.“;

5) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevas osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei

kohaldata teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teevad käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes

täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade

Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid

funktsioone riigisiseste õigusnormide alusel.“;

6) paragrahvi 741 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „konsolideerimisgruppi kuuluv isik“

sõnadega „või nimetatud isikuid kontrolliv isik“;

7) paragrahvi 741 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Teiste finantsjärelevalve asutuste nõudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis

on nimetatud hindamisel asjakohased.“;

8) paragrahvi 75 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „kuid tähtaeg ei või kokku ületada

12 kuud“ tekstiosaga „kui see on asjakohane“;

9) paragrahvi 792 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Investeerimisühing teeb kontrollifunktsiooni raames vähemalt üks kord aastas tasustamise

põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.“;

10) paragrahvi 792 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest

äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning neid peab tasustama vastavalt nende

2

täidetava funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate

ärivaldkondade tulemustest.“;

11) paragrahvi 793 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

12) paragrahvi 793 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Tulemustasu maksmisel

arvestatakse“ tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel tuleb selles nimetatud

instrumentide suhtes kohaldada asjakohaseid võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas“;

13) paragrahvi 793 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõnad „investeerimisühingu

kapitalibaasi arvestades“;

14) paragrahvi 793 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Tulemustasu

vähendatakse kuni 100 protsenti“ tekstiosaga „Vastavalt investeerimisühingu kehtestatud

kriteeriumidele vähendatakse tulemustasu või nõutakse väljamakstud tulemustasu tagasi kuni

100 protsendi ulatuses“;

15) paragrahvi 793 lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kujul“ tekstiosaga „, kohaldades

viie aasta pikkust võõrandamispiirangut“;

16) paragrahvi 793 lõike 10 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „maksa“ sõnadega „nõukogu

ega“;

17) paragrahvi 793 lõike 10 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töötajatele“ tekstiosaga „, mis

vastab teatavale osale töötaja netosissetulekust“;

18) paragrahvi 794 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele

majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui

100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva töötasukomitee.

Töötasukomitee koosseis peab olema soolises tasakaalus.“;

19) paragrahvi 794 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „hindab“ sõnadega „asjatundlikult

ja sõltumatult“;

20) paragrahvi 794 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja klientide“ tekstiosaga „, klientide,

investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade“;

21) paragrahvi 822 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra,

strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja

koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske,

mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud

olla. Nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse

ning ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.

Investeerimisühing vaatab nimetatud korra, strateegiad ja protsessid regulaarselt üle.“;

22) paragrahvi 822 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid, et

teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida:“;

2

23) paragrahvi 822 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „asjakohastel“ tekstiosaga „,

sealhulgas päevasisestel“;

24) paragrahvi 822 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid

peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning

juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning kajastama investeerimisühingu olulisust igas

lepinguriigis, kus ta tegutseb.“;

25) paragrahvi 822 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud riskide hindamisel“

tekstiosaga „punkti 1 ja lõike 31 kohaldamisel“;

26) paragrahvi 856 lõike 13 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik

on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see,

kuidas üldiselt võetakse investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse

analüüsi kogukulusid;

2) investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta otsustab korralduste täitmise teenuse

ja analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb neile kättesaadavaks korralduste

täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas esitatava teabe liik olenevalt

investeerimisühingu valitud makseviisist ning asjakohasel juhul see, kuidas investeerimisühing

ennetab või haldab huvide konflikte vastavalt käesoleva seaduse §-s 824 sätestatule, kui ta

maksab korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksega;

3) investeerimisühing hindab kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda,

kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele, igal aastal.“;

27) paragrahvi 856 lõiget 13 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kui investeerimisühing otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku

analüüsi eest eraldi, tasutakse kolmanda isiku koostatud analüüsi eest kas investeerimisühingu

poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu

kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt.“;

28) paragrahvi 856 täiendatakse lõigetega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

„(131) Erandina võib investeerimisühing tellida analüüsi koostajalt analüüse ilma käesoleva

paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui analüüsi koostaja ei osuta

korralduste täitmise teenust ega kuulu korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuva

investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi. Sellisel juhul järgib investeerimisühing

käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 sätestatud nõuet.

(132) Investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele

omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ning teeb taotluse korral selle

teabe oma klientidele kättesaadavaks igal aastal.“;

29) paragrahvi 856 lõike 14 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Analüüs käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses on analüüsimaterjal või

teenus:“;

30) paragrahvi 856 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses ei käsitata analüüsina

kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõustamisteenuseid, mis on

lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemisega.“;

2

31) seadust täiendatakse §-ga 858 järgmises sõnastuses:

„§ 858. Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs

(1) Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle

kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse, peab olema õiglane,

selge ja mitteeksitav. Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt

tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses

(EL) nr 2017/565 sätestatud tingimused on täidetud.

(2) Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või

kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele

levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud

analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva

Euroopa Liidu tegevusjuhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud

regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend).

(3) Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt

märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal,

mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas

tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks.

(4) Investeerimisühingul, kes koostab või levitab emitendi rahastatud analüüse, peab olema

organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas

tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.“;

32) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva seaduse § 822, § 230 lõigete 11 ja 5 ning § 23610 lõigete 4–6, samuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda

käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat

aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta, üksnes juhul, kui on täidetud

üks järgmistest tingimustest:

1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud juhuga;

2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktis 2 nimetatud

tõendeid;

3) lisateave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamiseks ja

hindamiseks.“;

33) paragrahvi 108 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 51 alusel lisateabe esitamist, kui teave

on talle kättesaadav muus vormis või erineva detailsuse astmega ning see ei takista tal teabest

sama kvaliteedi ja usaldusväärsusega teabe tuletamist.“;

34) paragrahvi 1103 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing edastab majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d

nimetatud teabe ning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda

tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks. Samuti annab investeerimisühing

inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste

investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal

miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna,

põhitöötasu, tulemustasu, lisatasude ja pensionimaksete kohta.“;

2

35) paragrahvi 113 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „audiitori märkustega vandeaudiitori

aruanne“ sõnadega „märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse

avaldamisest loobumine“;

36) paragrahvi 120 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „141.–18.“ tekstiosaga „141.–

17.“;

37) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata

käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.“;

38) paragrahvi 125 lõikes 1 asendatakse arv „125 000“ arvuga „375 000“;

39) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsiooni loal võib korraldaja aktsiakapital olla vähemalt 125 000 eurot, kui see on

inspektsiooni hinnangul piisav korraldaja finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas

käesoleva seaduse § 1246 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Inspektsioonil on õigus nõuda

korraldaja aktsiakapitali suurendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summani, kui

inspektsiooni hinnangul ei ole korraldaja aktsiakapital enam piisav tema finantsriski

maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva lõike esimeses lauses viidatud asjaolusid.“;

40) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid, käesoleva seaduse ning selle alusel

kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise

kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt;“;

41) paragrahvi 1321 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva osa 14.–17. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud erandite ning käesoleva

seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite suhtes. Nimetatud väärtpaberitega turul

kauplemine toimub vastavalt selle turu reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse.“;

42) paragrahvi 1325 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „võõrandatav“ sõnaga „kaubeldav“;

43) seadust täiendatakse §-ga 1326 järgmises sõnastuses:

„§ 1326. Lisatingimused aktsiate turule kauplemisele võtmiseks

(1) Aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või kui seda ei ole võimalik hinnata,

aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele

võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki.

(3) Kauplemisele võib võtta üksnes aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (edaspidi avalikkusele

kuuluv);

2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;

3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate

turuväärtusele.

(4) Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluvaks, kui need kuuluvad emitendi või tema

tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele.

2

(5) Kui ühe aktsionäri omanduses on enam kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud

häältest, ei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluvaks, välja arvatud juhul, kui korraldaja

kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka

kuuluvaks.“;

44) seaduse 18. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 1635 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mitmepoolne kauplemissüsteem“

sõnadega „või selle segment“;

46) paragrahvi 1635 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisel ja kui on täidetud lõikes 3 ning

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 ning mitmepoolse

kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

tingimused, teavitab inspektsioon esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Asutust mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna.“;

47) paragrahvi 1635 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „korraldaja“

sõnaga „tõhusaid“;

48) paragrahvi 1635 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Mitmepoolse kauplemissüsteemi asjaomase segmendi suhtes rakendatavad reeglid,

süsteemid ja protseduurid peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele

tagama vähemalt kõigi järgmiste tingimuste täitmise:

1) kasvuturuna registreeritud mitmepoolse kauplemissüsteemi segment on selgelt eraldatud

mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja korraldatavatest muudest turusegmentidest ning

sellel on muu hulgas erinev nimi, reeglistik, turundusstrateegia ja avalik kuvand ning

konkreetselt kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood;

2) tehingud asjaomases kasvuturu segmendis on selgelt eristatavad muust turutegevusest

mitmepoolse kauplemissüsteemi teistes segmentides;

3) inspektsiooni nõudmisel esitab mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja asjaomases

kasvuturu segmendis kauplemisele võetud väärtpaberite täieliku loetelu ning kogu

inspektsiooni nõutud teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta.

(32) Kasvuturu korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes lisatingimusi, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 5 sätestatut.“;

49) paragrahvi 1635 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta käesoleva paragrahvi

lõikes 3 ja mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks lõikes 31 sätestatule, tühistab

inspektsioon mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi kasvuturuna registreerimise,

võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut, ning

teavitab sellest esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(5) Kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga võib kaubelda ka muus kauplemiskohas

tingimusel, et emitenti on sellest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid. Kui muu

kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes seoses selle

teise kasvuturuga ühtegi ühingu juhtimiskorraldusega ega teabe esmase, jooksva või ühekordse

avalikustamisega seotud kohustust. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, tuleb

emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga kohaldatavatest nimetatud

kohustustest.“;

2

50) paragrahvi 169 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „börsikorraldaja või“;

51) seadust täiendatakse 222. peatükiga järgmises sõnastuses:

„222. peatükk

EMITENDI POOLT MUU TEABE AVALIKUSTAMINE

§ 2117. Emitendi rahastatud analüüsi avalikustamine Euroopa ühtse juurdepääsupunkti

kaudu

(1) Emitent võib esitada oma käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud emitendi rahastatud

analüüsi inspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse

juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale

teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023), alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti

kaudu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi inspektsioonile esitamise korral peab

emitent tagama, et:

1) selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas käesoleva

seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga;

2) sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud

tegevusjuhendile.

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustatavat emitendi rahastatud analüüsi ei käsitata

korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ning selle suhtes ei teostata samal tasemel

järelevalvet nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi üle.“;

52) paragrahvi 230 lõike 42 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ja“ tekstiosaga „käesoleva

seaduse 20. peatükis sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või

haldusakti korral ka“;

53) paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „määral“

tekstiosaga „, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit,“;

54) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „hinnang“ tekstiosaga „, võttes

arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa

Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 23 või Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi“;

55) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „turvariskid“ tekstiosaga „, et

tagada investeerimisühingu protsesside, andmete ja varade konfidentsiaalsus, terviklikkus ja

kättesaadavus“;

56) paragrahvi 235 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvenõuetele vastavuse

taastamise kava, määraks selle rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatust ja tähtaega;“;

57) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

2

„18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis

ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga.“;

58) paragrahvi 2361 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse

seisukohast asjakohane, teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises

lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema

tegevuse kohta, konsulteerides enne viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve

asutusega.“;

59) paragrahvi 2361 lõike 11 teises lauses asendatakse sõna „Pärast“ sõnadega „Esimesel

võimalusel pärast“;

60) paragrahvi 2361 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest teavitab inspektsioon enne

ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.“;

61) paragrahvi 2362 lõiget 12 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel selgitab inspektsioon

üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud.“;

62) paragrahvi 2362 lõikest 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega asutatakse Euroopa

Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47),“;

63) paragrahvi 2362 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud teave esitatakse inspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi

väärtpaberiturujärelevalve asutusele.“;

64) paragrahvi 2369 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsinspektsioon võib iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida

segavaldusettevõtjalt ja tema tütarettevõtjatelt saadud teavet.“;

65) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Inspektsioon vaatab“ sõnadega

„regulaarselt ja“;

66) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Inspektsioon pöörab tähelepanu eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja

sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatab üle ja hindab, kas

investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja

tavasid.“;

67) paragrahvi 23610 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „korral“ tekstiosaga „selles,

kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse,“;

68) paragrahvi 23611 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „investeerimisühing tekitab olulisi

riske ja need“ tekstiosaga „riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on

olulised ja mis“;

69) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, millega muudetakse direktiivi

2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning

2

hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024). Viiteid direktiiviga (EL)

2024/2811 kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena direktiivile (EL)

2024/2811.“.

§ 2. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine

Eesti Kultuurkapitali seaduse § 62 lõikes 2 asendatakse sõna „väärtpaberibörsi“ sõnadega

„reguleeritud väärtpaberituru“.

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 151 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse läbivalt sõna

„väärtpaberibörsi“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberituru“.

§ 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõikest 92 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui tegemist on

kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse

tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast

otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi“;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 93 järgmises sõnastuses:

„(93) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 91 ei ole Inspektsioon kohustatud teiste

väärtpaberiturujärelevalve asutustega konsulteerima, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga

või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata

jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid

väärtpaberiturujärelevalve asutusi.“;

3) paragrahvi 471 lõike 22 esimeses lauses asendatakse sõnad „lubab seda teha audiitoril või

eksperdil“ sõnadega „palub audiitoril või eksperdil teostada erapooletu kontrolli ning teavitada

viivitamata tulemustest“;

4) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 47 järgmises sõnastuses:

„(47) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, et tagada

Euroopa Liidus teostatav kõikehõlmav, ühtne ja tõhus järelevalve konsolideerimisgrupi kogu

tegevuse üle vastavalt õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, mis käsitleb

investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014

(ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust

(EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) sätestatule.“;

5) paragrahvi 471 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes

kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010,

(EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63),“;

2

6) paragrahvi 475 lõike 31 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus“ tekstiosaga „, mis

hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja

emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid

asutusi“;

7) paragrahvi 475 lõikes 32 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul“

tekstiosaga „Inspektsioonile ei ole esitatud asjakohast teavet vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktile 1 viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks,

on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud“;

8) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Konsolideeritud järelevalve teostamise korral võtab Inspektsioon arvesse kolleegiumi

liikmeteks olevate finantsjärelevalve asutuste kavandatava või koordineeritava

järelevalvetegevuse olulisust.“;

9) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 11, 2, 3 ja 6 nimetatud teave tuleb avalikustada

ühtses vormingus ning seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Teave peab olema piisavalt

põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste avalikustatud

käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist.“.

§ 5. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine

Infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa

„väärtpaberibörsi,“.

§ 6. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 107 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väärtpaberibörsil või muul“;

2) paragrahvi 309 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „väärtpaberituru seaduse“ tekstiosaga

„§ 47 lõikes 9,“.

§ 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 45, 461, 48 ja 49, § 54

lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70“ tekstiosaga „§-des 45 ja 461, § 47 lõikes 9, §-des 48 ja

49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-s 65, § 651 lõigetes 1 ja 2, § 652 lõikes 1, §-des 69 ja 70“;

2) paragrahvi 821 lõikest 5 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 821 lõike 10 teine ja kolmas lause asendatakse lausega „Krediidiasutus peab

likviidsuse talituspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva

paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja

andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele, kes peab selle heaks kiitma ning sisemist poliitikat

ja protsesse sellele vastavalt korrigeerima.“;

2

4) paragrahvi 821 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Krediidiasutus peab eelnevalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse

talituspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise

hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab

tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille

suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi

territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi

territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.“.

§ 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „reguleeritud turul noteeritud

äriühing,“ tekstiosaga „äriühing, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul

ja“;

2) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingule, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul;“.

§ 9. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul

või mille väärtpaberite noteerimiseks“ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud

väärtpaberiturul või mille väärtpaberite kauplemisele võtmiseks“;

2) paragrahvi 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 81 lõikes 13 ja § 98 lõikes 7 asendatakse sõna

„noteeritud“ sõnadega „kauplemisele võetud“;

3) paragrahvi 77 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud

väärtpaberiturul või nende noteerimiseks“ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud

väärtpaberiturul või nende kauplemisele võtmiseks“.

§ 10. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduse § 83 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „börsil noteeritud“ sõnadega

„reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud“.

§ 11. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 124 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „Börsil noteeritud

või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka

vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava väärtpaberibörsi

või“ tekstiosaga „Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib

kohtutäitur müüa ka asjakohasel reguleeritud turul, arvestades seejuures sellise“.

§ 12. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad

„väärtpaberibörsil noteeritud“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud“.

2

§ 13. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Registrisse kantakse väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle registripidajale

registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite registreerimisel, aktsia- või osakapitali

suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate nimiväärtuse

vähendamisel aktsiakapitali suurust muutmata või investeerimisfondi osakute väljalaskmise

korral.“;

2) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigetes 4 ja 5“

tekstiosaga „§ 5 lõigetes 4–6“;

3) paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isik“ tekstiosaga „, samuti

väärpaberikonto omaja varahooldusõigust teostav eestkostja või tema poolt selleks volitatud

isik“;

4) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike

nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, siis:

1) tuleb teha kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed kõikidele nimekirja

fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele

keskdepositooriumi vahendusel;

2) võib emitendi taotlusel teha ka muid käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud

väljamaksetega lahutamatult seotud makseid, sealhulgas viivisemakseid või muid sarnaseid

makseid, kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja

kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 542 järgmises sõnastuses:

„§ 542. Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 151

punktis 2 sätestatuga

Registripidaja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja §

151 punktis 2 sätestatuga 12 kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest arvates.“.

§ 14. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 26–31, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 jõustuvad 2026. aasta

6. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–

12 jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Väärtpaberituru seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav eelnõude

infosüsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

2) väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

3) seletuskirja lisa 1 (vastavustabelid)

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kultuuriministeerium

Finantsinspektsioon

Admiral Markets AS

Aktsiaselts KAWE KAPITAL

AS Redgate Capital

Lightyear Europe AS

Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5387-1

2

Plus500EE AS

Venturebeam Markets AS

Wise Assets Europe AS

Aktsiaselts LHV Varahaldus

AS Avaron Asset Management

AS Trigon Asset Management

Limestone Platform AS

Swedbank Investeerimisfondid AS

Eesti Pank

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Advokatuur

Audiitorkogu

Nasdaq Tallinn AS

Nasdaq CSD SE Eesti filiaal

AS Arco Vara

Coop Pank AS

EfTEN Real Estate Fund AS

AS Ekspress Grupp

AS Harju Elekter Group

Hepsor AS

AS Infortar

AS LHV Group

AS Merko Ehitus

Nordecon AS

AS Pro Kapital Grupp

AS Silvano Fashion Group

AS Tallink Grupp

AS Tallinna Sadam

AS Tallinna Vesi

TKM Grupp AS

Admirals Group AS

Northern Horizon Capital AS

Bigbank AS

AS Eesti Energia

AS Inbank

IuteCredit Finance S.a.r.l.

Liven AS

AS PRFoods

Summus Capital OÜ

EfTEN Capital AS

Nordic Fibreboard AS

AS Trigon Property Development

TextMagic AS

Saunum Group AS

Robus Group AS

Punktid Technologies AS

Primostar Group AS

AS Modera

3

AS Linda Nektar

J. Molner AS

Grab2Go AS

Estonian Japan Trading Company AS

Bercman Technologies AS

Airobot Technologies AS

UPP & CO Kauno 53 OÜ

Tuul Mobility OÜ

Mainor Ülemiste AS

Invego Latvia OÜ

Holm Bank AS

Everaus Kinnisvara AS

Elise Kõiv 5355 1302

[email protected]

1

detsember 2025

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)

peamiseks eesmärgiks on soodustada Eesti kapitalituru arengut, parandada ettevõtete

juurdepääsu rahastusele ning ajakohastada ja lihtsustada väärtpaberiturgu reguleerivat

õigusraamistikku. Eelnõu põhilised muudatused on järgmised:

 Paindlikum lähenemine avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul kauplemisele võtmiseks vabalt

kaubeldavate aktsiate osakaal olema vähemalt 25% (või vähem, kui see on aktsiate arvu ja

jaotust arvestades turu toimimiseks piisav), siis edaspidi ei ole konkreetset miinimumnõuet ette

nähtud. Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt

avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate

aktsiate turuväärtusest. See muudatus võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse

tagamisel arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma

aktsiate kauplemisele võtmiseks.

 Investeerimisanalüüside turu edendamine

Eelnõuga soodustatakse emitentide kohta tehtavate investeerimisanalüüside koostamist ja

levitamist, et suurendada ettevõtete nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi

kapitali kaasamiseks. Selleks kaotatakse piirang, mis takistab investeerimis- või kõrvalteenuse

osutajatel ühismaksete tegemist analüüsi ja korralduste täitmise teenuse eest juhul, kui analüüs

käsitleb üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitenti. Muudatusega vähendatakse

halduskoormust maksete korraldamisel, tagades samas läbipaistvuse kliendi suhtes.

Ühtlasi nähakse ette raamistik emitendi rahastatud analüüside koostamiseks, millega tagatakse

selliste analüüside vastavus Euroopa Liidu emitendi rahastatud analüüsi käsitlevale

tegevusjuhendile. Muudatuse eesmärgiks on emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsuse ja

kasutamise suurendamine ning seeläbi investeerimisanalüüside turu elavdamine. Lisaks on

emitendil võimalik alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi

Finantsinspektsioonile, et teha see avalikkusele kättesaadavaks Euroopa ühtse

juurdepääsupunkti kaudu, mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu finantsteenuste,

kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele.

 Paindlikumad võimalused kasvuturu loomiseks Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate väärtpaberitega kauplemise edendamiseks

võimaldatakse kasvuturuna registreerida ka mitmepoolse kauplemissüsteemi (nn

alternatiivturu) segmenti, kui see on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt

eraldatud.

 Väärtpaberiturgu reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamine ja lihtsustamine Eelnõuga ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud

väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsiooniga. Kui siiani eristati väärtpaberituru

seaduses kahte reguleeritud väärtpaberiturgu: n-ö üldine reguleeritud väärtpaberiturg ja

väärtpaberibörs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele ehk noteerimisele kehtisid teatud

täiendavad/rangemad nõuded, siis edaspidi eraldi väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsiooni

2

ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsioon.

Muudatusega kõrvaldatakse paralleelne ja osaliselt kattuv reguleerimine ning teatud nõuded,

mida Euroopa Liidu õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada. Ühtne regulatsioon annab turu

korraldajale suurema paindlikkuse turu korraldamisel, sh turu segmentide kujundamisel

vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas Euroopa

Liidu õigusest tulenevad põhinõuded.

Ühtlasi nähakse eelnõuga ette väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused, millega

luuakse emitentidele võimalus esitada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite

omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel jm juhtudel ning teha

väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse)

lahutamatult seotud makseid, sh viivise makseid, registripidaja vahendusel.

Eelnõu muudatused põhinevad valdavalt Euroopa Liidu õigusel. Lisaks täiendatakse ja

täpsustatakse Euroopa Komisjoni tähelepanekutest lähtuvalt mh investeerimisühingute

usaldatavusnõudeid ja järelevalvet puudutavat regulatsiooni, viies see täpsemalt vastavusse

Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu sisaldab nii halduskoormust suurendavaid muudatusi kui ka muudatusi, millega nõudeid

leevendatakse ja halduskoormust vähendatakse. Täpsemalt on mõju halduskoormusele

selgitatud seletuskirja mõjuanalüüsis.

Eelnõus ette nähtud muudatused jõustuvad erinevatel aegadel. Osa muudatustest jõustub

tavakorras, osa muudatusi 2026. aasta 6. juunil ning väärtpaberibörsi ja reguleeritud

väärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused 2026. aasta 5. detsembril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunikud Elise Kõiv ([email protected]), Valner Lille ([email protected]) ja osakonnajuhataja

asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson

([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/2811, 23. oktoober 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL1, et muuta liidu

avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2001/34/EÜ2 (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024)3 (edaspidi direktiiv). Direktiiv tuleb

liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 5. juunil 2026. a. Direktiivis sätestatud nõuded rakenduvad

6. juunil 2026. a.

Euroopa Komisjon on läbi vaadanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning

millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) (edaspidi MIFID2).

Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/34/EÜ, 28. mai 2001, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku

noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1–66)

(edaspidi noteerimisdirektiiv) 3 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2024/2811/oj

3

järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL,

2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 05.12.2019, lk 64–114)4 (edaspidi IFD) ja

MIFID2 ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklikud õigusnormid5 ning tuvastanud, et siseriiklik

õigus ei ole täies ulatuses nimetatud direktiividega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt

muudetakse eelnõuga siseriiklikku õigust, et viia see täpsemalt vastavusse IFD ja MIFID2

nõuetega.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb

Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamist ja seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punktid 2 ja

5). HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui

eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu

menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjoni

mõjuhinnang seoses direktiiviga on kättesaadaval EL õiguse portaalis.6 Eesti seisukohad on

kättesaadaval Riigikogu dokumendiregistris.7 Seisukohtades arvestati Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangus esitatuga.8 Eelnõu ei lähe EL õiguses ettenähtust kaugemale. Rakendatud on

MIFID2 artikli 51a(5) valikuõigust.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

 väärtpaberituru seadus redaktsioonis RT I, 11.11.2025, 7 (VPTS);

 Eesti Kultuurkapitali seadus redaktsioonis RT I, 05.04.2024, 3 (KultKS);

 elektroonilise side seadus redaktsioonis RT I, 02.10.2025, 15 (ESS);

 Finantsinspektsiooni seadus redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 27 (FIS);

 infoühiskonna teenuse seadus redaktsioonis RT I, 04.07.2024, 24 (InfoTS);

 investeerimisfondide seadus redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 20 (IFS);

 krediidiasutuste seadus redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 30 (KAS);

 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus redaktsioonis RT I, 21.06.2024, 52

(jõustub 01.07.2026)9 (RahaPTS);

 riigivaraseadus redaktsioonis RT I, 30.12.2024, 16 (RVS);

 tagatisfondi seadus redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 94 (TFS);

 täitemenetluse seadustik redaktsioonis RT I, 03.06.2025, 17 (jõustub 01.01.2026)10 (TMS);

 välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 3

(VUHS);

 väärtpaberite registri pidamise seadus redaktsioonis RT I, 11.10.2024, 17 (EVKS).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

4 Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2034/oj 5 IFD võeti üle 30.03.2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega (eelnõu 505 SE). MIFID2 võeti üle 03.01.2018. a jõustunud väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 507 SE). 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022SC0762 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5cd93d6d-c1b3-4cfd-abbe-42646ae5eb47/eesti-

seisukohad-euroopa-komisjoni-ettepanekute-kohta-kapitaliturgude-liidu-edendamiseks-ja-atraktiivsemaks-

muutmiseks---sec2022-760-swd2022-762-swd2022-763-com2022-760/ 8 Seoses IFD ja MIFID2-ga on vastav teave saadaval vastavate eelnõude seletuskirjades (eelnõu 505 SE seletuskirja

punkt 6.2 a) ja eelnõu 507 SE seletuskirja punktid 1.3, 2.1 ja 5). 9 Muudetakse 01.07.2026. a. jõustuvat redaktsiooni, kuna muudatuse jõustumine on kavandatud 05.12.2026. a. 10 Muudetakse 01.01.2026. a. jõustuvat redaktsiooni, kuna muudatuse jõustumine on kavandatud 05.12.2026. a.

4

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused,

ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud väärtpaberituru ja

kauplemisele võtmise regulatsiooniga seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega

ning viiakse siseriiklik õigus täpsemalt vastavusse juba varasemast kehtivate IFD ja MIFID2

nõuetega. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga EVKS-i mh seoses registrisse kantavate andmete ja

väljamaksete tegemisega keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel.

2.1. MIFID2 muudatused

2.1.1 Aktsiate kauplemisele võtmise eritingimused

MIFID2-te võeti üle noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid

aktsiaid (nn free float) ja turukapitalisatsiooni. Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud

väärtpaberiturgudel (edaspidi ka reguleeritud turg) kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks

reegliteks, mistõttu toodi need üle MIFID2-te, et kehtestada konkreetsed miinimumnõuded

aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel.11 Seega, kui siiani on avalikkusele

kuuluvate aktsiate ja turukapitalisatsiooni nõuded noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtinud

üksnes aktsiate väärtpaberibörsil (edaspidi ka börs)12 noteerimise ehk börsil kauplemisele

võtmise suhtes13, siis MIFID2-st tulenevalt kehtivad vastavad nõuded edaspidi aktsiate

kauplemisele võtmise suhtes reguleeritud turul üldiselt.

Turukapitalisatsioon

Turukapitalisatsiooni nõue jäi MIFID2-s noteerimisdirektiiviga võrreldes samaks – st aktsiaid

võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis

aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot. Seda nõuet ei

kohaldata juhul, kui kauplemisele võetakse aktsiaid, mis on juba kauplemisele võetud

aktsiatega sama liiki.

Vastavalt Nasdaq Tallina börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuetele peab reguleeritud

turule kauplemisele võtmiseks esitatud aktsiate turuväärtus (kui turuväärtust ei ole võimalik

hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital) olema vähemalt 1 miljon eurot.14 Seega vastab aktsiate

reguleeritud turule kauplemisele võtmine juba praegu MIFID2-st tulenevale miinimumnõudele.

Aktsiate börsile kauplemisele võtmise puhul on turukapitalisatsiooni nõue isegi rangem –

vähemalt 4 miljonit eurot.15 Seega, sisuliselt ei ole kõnealuse MIFID2 muudatuse näol tegemist

turu korraldaja ja emitentide jaoks uue nõudega.

Avalikkusele kuuluvad aktsiad

Noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtib nõue, et aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks peab

olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest;

11 Direktiivi põhjenduspunkt 11 12 VPTS § 150 lg 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile kauplemisele võetud)

väärtpaberitega. 13 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete

(https://nasdaqbaltic.com/et/tururegulatsioon/nasdaq-tallinna-borsi-reglement/, punktid 16.2.2.5, 16.2.2.1 ja 6.5)

kohaselt kohaldab turu korraldaja noteerimisdirektiivist tulenevaid avalikkusele kuuluvate aktsiate ja

turukapitalisatsiooni nõudeid üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes

lisanimekirja) kauplemisele võtmise suhtes. MIFID2 ei ole seadnud reguleeritud turule takistusi MIFID2-s

sätestatust rangemate nõuete kehtestamiseks emitentide suhtes, kelle väärtpaberite kauplemisele võtmist ta kaalub

(MIFID2 põhjenduspunkt 122). 14 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punkt 16.2.2.5,

https://nasdaqbaltic.com/et/tururegulatsioon/nasdaq-tallinna-borsi-reglement/ 15 Samas, punkt 6.4

5

2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks

turg ka väiksema protsendimäära korral;

3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate

kauplemisele võtmist.

Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule

kauplemisele võtmise suhtes, jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule

kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole.16

Noteerimisdirektiivis sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float) minimaalset

osakaalu (25%) peetakse ülemääraseks nõudeks, mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et

võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta EL kapitaliturud

konkurentsivõimelisemaks, on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud 10%-ni. Selleks,

et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel võimalik lubada

ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele jaotatud.17 Selleks on

MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et 10% künnise asemel võivad liikmesriigid nõuda, et

reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise ajal vähemalt ühe järgmistest

tingimustest:

1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele;

2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;

3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate

turuväärtusele.

Kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv

aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt 10% künnise

täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest (kui reguleeritud turg peab

seda turu toimimiseks piisavaks).

Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust,

võimaldades reguleeritud turule paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse

hindamisel (mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei

võimaldaks). Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis kõnealust valikuõigust kasutada, mis

omakorda võimaldaks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada. Ka noteerimisdirektiivist

tulenevalt on turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel,

kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate

suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka

väiksema koguse avalikkusele kuuluvate aktsiatega. Sellest küljest oleks MIFID2 artiklis

51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine noteerimisdirektiivi reeglitest rangem,

kuna see ei võimalda turu korraldajale likviidsuse tagamiseks paindlikkust. MIFID2 artikkel

51a(5) seevastu võimaldab turul piisava likviidsustaseme tagamiseks hinnata nii avalikkusele

kuuluvate aktsiate arvu, aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtust.

See omakorda loob võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate turul kauplemisele

võtmiseks, kes rangele 10% vabalt kaubeldavate aktsiate osakaalu nõudele ei vasta, kuid kelle

aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski nõuetekohaselt.

Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate

nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil

kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.

detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel

16 Samas, punktid 16.2.2.1 ja 16.1.3.6 17 Direktiivi põhjenduspunkt 12

6

ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise

regulatsiooniga (vt seletuskirja punkt 2.2).

2.1.2 Analüüsiga seotud muudatused

MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on edendada investeerimisanalüüsi tegemist emitentide

kohta, et suurendada nende nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi kapitali

kaasamiseks. Selleks on ette nähtud muudatused, mis puudutavad kolmanda isiku analüüsi eest

maksmist ning emitendi rahastatud analüüsi.

Maksed kolmanda isiku analüüsi eest

Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada emitentide piisav analüüsidega

hõlmatus, on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimisühingul

võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta. Kui siiani

oli investeerimisühingul võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest

ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle

turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot,

siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimisühingutele suuremat paindlikkust

korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, vähendades seeläbi nende

halduskoormust. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu

peaksid investeerimisühingud oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise

teenuse ja kolmanda isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste

täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks

investeerimisühing tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks samuti

klientidele esitada ning need peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist

näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi ning

sisaldama teavet meetmete kohta, millega investeerimisühing ennetab või haldab huvide

konflikte. Korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on

klientidel ühtlasi õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud

kolmanda isiku analüüsidele omistatavate kogukulude kohta, kui need on

investeerimisühingule teada.18

Emitendi rahastatud analüüs

Investeerimisanalüüside turu elavdamiseks ja emitentide analüüsidega hõlmatuse

parandamiseks on MIFID2 muudatustega ühtlasi ette nähtud meetmed seoses emitendi

rahastatud analüüsiga. Vastavaid analüüse koostaval või levitaval investeerimisühingul peab

olema organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi

rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Tegevusjuhend kehtestatakse Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite alusel

ning selles kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure

ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks.

Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud

analüüs on koostatud kooskõlas nimetatud tegevusjuhendiga, peaks suurendama selliste

analüüside usaldusväärsust ja kasutamist.19

Selleks, et parandada kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga

koostatud emitendi rahastatud analüüside tunnustamist ja vältida selliste analüüside segiajamist

muude soovitustega, mis ei vasta tegevusjuhendile, on lubatud nimetada emitendi rahastatud

analüüsideks üksnes neid analüüse, mis on koostatud kooskõlas kõnealuse tegevusjuhendiga.20

18 Direktiivi põhjenduspunktid 2–4 19 Direktiivi põhjenduspunkt 5 20 Direktiivi põhjenduspunkt 6

7

Ühtlasi annavad MIFID2 muudatused emitendile võimaluse teha oma emitendi rahastatud

analüüs üldsusele nähtavamaks, võimaldades esitada sellise analüüsi Finantsinspektsioonile, et

teha see Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu kättesaadavaks. Hiljemalt 10. juuliks

2027. a Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt loodav ja korraldatav ESAP pakub

keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende tooteid käsitlevale avalikustatud

teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas. Kuigi

kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks 2026.

a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/285921 artiklile 3(1) võib emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha

liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist

2030. a.

2.1.3 Kasvuturuga seotud muudatused

MIFID2-ga võeti kasutusele väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE)

kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud

turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-is VKE-dele spetsialiseerunud turgude ühiste

regulatiivsete standardite väljatöötamist.22 Kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida

üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi23, siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka

mitmepoolse kauplemissüsteemi segment olla kasvuturuks. Selliste spetsialiseerunud turgude

arengu soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldavate

investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse vähendamiseks on

mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendil võimalik taotleda kasvuturuks saamist tingimusel,

et selline segment on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt eraldatud.24

Selleks, et vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski ja võttes arvesse selliste

väärtpaberite väiksemat likviidsust, on nõutud, et kasvuturule kauplemisele võetud

väärtpaberiga võib kaubelda ka teisel kasvuturul juhul, kui emitenti on sellest teavitatud ja ta ei

ole esitanud vastuväiteid. Selleks, et veelgi nimetatud riski vähendada, laiendatakse MIFID2

muudatusega seda tingimust kõikidele muudele kauplemiskohtadele. Ehk edaspidi võib

kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga kaubelda ka muus kauplemiskohas (sh teisel

kasvuturul) juhul, kui eelnimetatud tingimus on täidetud. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine

kasvuturg, peaks emitent seoses selle muu kauplemiskohaga täitma kõiki ühingu

juhtimiskorralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustusi.25

2.2. Väärtpaberibörsi ja reguleeritud väärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamine

seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega

Nagu seletuskirja punktis 2.1.1 selgitatud, võeti MIFID2-te üle noteerimisdirektiivi sätted, mis

puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid ja turukapitalisatsiooni, mida peetakse aktsiate

reguleeritud turgudel kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks. Ülejäänud osas

peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks alates

5. detsembrist 2026. a, et luua EL tasandil ühtne reeglistik.26

Noteerimisdirektiiv käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende

väärtpaberite kohta avaldatavat teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt,

mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale

teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023) (edaspidi määrus (EL) 2023/2859) 22 Direktiivi põhjenduspunkt 8 23 Eestis on mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North, kuid see ei ole registreeritud VKE

kasvuturuna. 24 Direktiivi põhjenduspunkt 8 25 Direktiivi põhjenduspunkt 9 26 Direktiivi põhjenduspunktid 10–13

8

noteerimisdirektiivis sätestatud väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise (official

listing) kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba

sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Samas

ei piira noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise

korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist

jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha

ja reguleerida.

Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni

kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi

börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil

noteerimiseks on sätestatud VPTS § 155 lõike 2 ning § 159 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud

rahandusministri 21.01.2003. a määruses nr 14 (edaspidi RM määrus).

VPTS § 150 lõike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile

kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 lõikes 1 on täpsustatud, et börsil

kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama

kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi

nimekirjadesse. Üldiselt kohaldataksegi börsile (sh börsikorraldajale, börsi liikmele ja börsi

reglemendile), samuti väärtpaberi noteerimisele (sh selle peatamisele ja lõpetamisele) vastavalt

reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi)

ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise

suhtes kohalduvat regulatsiooni.27 Ühtlasi kohaldatakse noteerimiseks esitatava prospekti

suhtes sama regulatsiooni, mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele

võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes.28 Seega peamise investoritele teabe andmise

allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii

reguleeritud turu kui ka börsi puhul. Ka börsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad

sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui

ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemisele võtmise (börsi mõistes

noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord, samuti kauplemisele võetud (börsi

mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised

kohustused, väärtpaberi kauplemisele võtmist (börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku,

organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm.

Väärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad

nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu eelnevalt

selgitatud, siis noteerimisdirektiivi nõuetest peeti vajalikuks säilitada ja reguleeritud turule

kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid

aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse § 5 ja 9 nõuded kehtivad seega edaspidi

(muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate reguleeritud turule

kauplemisele võtmise suhtes (täpsemalt on muudatusi selgitatud seletuskirja 3. osas).

Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse

tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning

lisaks muude mitmepoolsete süsteemide29 korraldamine). Kuna reguleeritud turule

kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust

tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka

siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18.

27 VPTS § 150 lg 2, § 151 lg 5, § 152 lg 2, § 153 („Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis

sätestatule: /…/“; § 154 lg 3) 28 VPTS § 157 29 Sh mitmepoolne kauplemissüsteem (MTF) ja organiseeritud kauplemissüsteem (OTF)

9

peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist

2026. a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM

määrus, mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus. Kuna edaspidi ei

eristata VPTS-is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele võtmisest,

ühtlustatakse vastavad mõisted ka teistes seadustes.

RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust

vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)

läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et eristada erineva riskiastmega

emitente. Reguleeritud turul on võimalik kehtestada VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes

rangemaid nõudeid30, mida on praktikas ka tehtud. Seega praktikas ei pruugi RM määruse

kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga suuri muudatusi kaasa tuua, arvestades

seejuures, et praktikas moodustab seniste kõrgendatud nõuetega börs valdava enamuse Eesti

reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1).

Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud

turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii, et alles jääb ühtne reguleeritud

turu/kauplemisele võtmise regulatsioon), siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti

reguleeritud turust, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud

aktsiakapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi

korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele.

MIFID2-st tulenevalt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks toimimiseks

piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja

mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on finantsvahendite

piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide maandamiseks

vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt võrdne

summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.

Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid süsteemsete

riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks.

Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro

suurust aktsiakapitali nõuet. Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud

turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu

korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti

reguleeritud turust, mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk

375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist. Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti

ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4

miljardit eurot), samas kui reguleeritud turule ehk Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes

lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon

kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1% eelnimetatud börsil noteeritud emitentide

väärtpaberite turukapitalisatsioonist). Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq

Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit

tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna börsi

reglemendi mõistes lisanimekirjas) on tehinguid olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega

ligikaudu 1,6 miljonit eurot.31 Kuna börsil tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga

(lisanimekirjaga) võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja peab suutma hallata vastavaid

mahte ka edaspidi, on turu korraldaja finantsriskide maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000

euro suurune aktsiakapitali nõue.

30 MIFID2 ei ole seadnud reguleeritud turule takistusi MIFID2-s sätestatust rangemate nõuete kehtestamiseks

emitentide suhtes, kelle väärtpaberite kauplemisele võtmist ta kaalub (MIFID2 põhjenduspunkt 122). 31 Vt seletuskirja punkt 6.2.1

10

Ühest küljest aitab reguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude

ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist

turukindlust ja stabiilsust ning turu üldist usaldusväärsust turuosaliste ja investorite jaoks.

Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada

võimalike uute korraldajate turule sisenemist, mis omakorda vähendab konkurentsivõimalust

ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele

ning väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand, eesmärgiga tagada

kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt

antakse eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust

aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele),

kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav,

arvestades muu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate

riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt

põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool).

Kokkuvõttes:

Kui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel)

ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad

nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja

noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise

regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:

 Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab

senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni

loal rakendada erandina ka madalamat, vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet,

kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski

maandamiseks piisav.

 Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi

noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid

aktsiaid puudutavad nõuded.

 Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse

õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel

kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende

rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja

poolt.

Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks,

kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise

ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2

reguleeritud turu/kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega

kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega. Ühtlustatud

regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu

segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele)

vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas MIFID2-st

tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL

liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega.

2.3. Siseriikliku õiguse vastavusse viimine IFD ja MIFID2 nõuetega

Eelnõuga eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel

kehtestatud regulatsiooni.

11

IFD ülevõtmise eelnõu (505 SE) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu (osas, milles see

puudutas IFD ülevõtmist) eesmärgiks luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- ja

järelevalveraamistik, mis on kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See

peaks omakorda suurendama konkurentsi ja parandama investorite juurdepääsu uutele

võimalustele ning parematele viisidele oma riskide juhtimiseks. Peamised muudatused

seondusid investeerimisühingute klassifitseerimise, algkapitali nõuete, tasustamispoliitika ning

täiendavate kapitali- ja likviidsusnõuetega.32 Käesoleva eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse

VPTS sätteid, mis reguleerivad mh:

 investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist, tulemustasu maksmise põhimõtteid,

töötasukomiteed, investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist

Finantsinspektsioonile;

 investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi;

 audiitori teavitamiskohustust seoses investeerimisühingu auditeerimise käigus talle

teatavaks saanud asjaoludest;

 Finantsinspektsiooni õigusi ja ülesandeid järelevalve teostamisel (sh õigus nõuda

investeerimisühingult õigusaktides sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või

sagedasemat aruandlust, õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti

avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata), samuti järelevalvet välisriigi

investeerimisühingu filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning

turu korraldaja üle ning järelevalvet välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ja

piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle, investeerimisühingu sisemudelite

kasutamise loa läbivaatamist jm.

Ühtlasi täiendatakse ja täpsustatakse eelnõuga FIS sätteid, mis reguleerivad koostööd

välisriikide pädevate asutustega, finantsjärelevalve teostamisel ja järelevalveasutuste

kolleegiumides ning Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamist. Lisaks täpsustatakse KAS-

is sätestatud nõudeid krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele.

MIFID2 ülevõtmise eelnõu (507 SE) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu peamiseks

eesmärgiks investorite kaitse tugevdamine. Investorite kaitse standardite tõstmise ja

investeerimisteenuste usaldusväärse osutamise tagamisele suunatud peamiste lahendustena

nähti ette täiendav kliendi teavitamine investeerimisühingu saadud või antud hüvedest ja

tasudest, väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuete kehtestamine ning

väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine.33 Käesoleva eelnõuga

täiendatakse ja muudetakse VPTS sätteid, mis puudutavad väärtpabereid, investeerimisühingu

tavakliendi käsitamist asjatundliku kliendina, koostööd teise lepinguriigi järelevalve asutusega

seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega ning olulise osaluse omandamise

tähtaega. Ühtlasi täiendatakse VPTS-i seoses MIFID2-st tulenevate investeerimisteenuse

osutaja ja reguleeritud turu korraldaja õiguste mittekohaldumisega tehingutes riigivõla

haldajate ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega. Lisaks täiendatakse KAS-i viidetega

VPTS sätetele, mida kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale

krediidiasutusele. Täpsemalt on kõiki muudatusi käsitletud seletuskirja 3. osas.

2.4. EVKS muudatused

Väärtpaberite omandamise hinna kandmine Eesti väärtpaberite registrisse

Käesoleva eelnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse

kandmiseks väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali

suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i (aktsiate

nimiväärtuse vähendamine aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral.

32 Vt täpsemalt eelnõu 505 SE seletuskirja punktid 1.1 ja 2. 33 Vt täpsemalt eelnõu 507 SE seletuskirja punktid 1.1 ja 2.

12

Muudatuse eesmärgiks on hakata emitendi soovi korral vabatahtlikkuse alusel lisama

registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumust, et kontohalduritel oleks võimalik

ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik

korrektseks tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks tulumaksuarvestuseks

väärtpaberite võõrandamistehingute korral.

Väljamaksete tegemine keskdepositooriumi vahendusel

Eelnõuga võimaldatakse väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või

võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid juhul, kui

emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha keskdepositooriumi (väärtpaberite registri

pidaja) vahendusel. Muudatus teenib investorite võrdse kohtlemise eesmärki (viivise üheaegne

ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimaldab emitendil teha selliseid

makseid soovi korral sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi

keskdepositooriumi. Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka

viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.

Lisaks eeltoodud muudatustele on EVKS-i täiendatud väärtpaberikonto omaja eestkostja

õigusega registriandmetele juurdepääsuks. Eelnõu muudatuse kohaselt on eestkostetava

väärtpaberi- ja pensionikonto kohta registrisse kantud andmed kättesaadavad

varahooldusõigust teostavale eestkostjale ning tema poolt selleks volitatud isikule. Kuna

eestkostjal on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ning

huve, milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta,

antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele

juurdepääsuks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu ülesehitus

Eelnõu koosneb 14 paragrahvist, millest §-d 1–13 käsitlevad muudatusi erinevates seadustes

ning §-ga 14 nähakse ette seaduse jõustumine. Eelnõus on esikohal VPTS-i muudatused

põhjusel, et eelnõu põhisisu ehk direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused, samuti

väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise

regulatsioonide ühtlustamine ning valdavalt ka siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega

vastavusse viimine on sätestatud VPTS-is. Teised muudetavad seadused on reastatud

pealkirjade tähestikulises järjekorras.

3.2. Eelnõu § 1 – väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendamine. VPTS § 2 lõige 1 sätestab, mida loetakse VPTS

tähenduses väärtpaberiks. VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 on toodud MIFID2 artiklis

4(1)(44) nimetatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid. MIFID2 artikli 4(1)(44)(c) kohaselt

loetakse vabalt võõrandatavaks väärtpaberiks mh ka sellist kaubeldavat väärtpaberit, millest

tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad

väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad.

Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka VPTS § 2 lõike 1 punkti 3.

Paragrahvi 3 lõike 5 muutmine. VPTS § 3 lõige 5 reguleerib kõnealuses paragrahvis

nimetamata mitmepoolse süsteemi korraldamist. Lõikest 5 jäetakse välja viide VPTS 18.

peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva

eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).

13

Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 71. VPTS § 40 lõikes 71 sätestatakse, et Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/203334 artiklis 7 nimetatud

usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel kohaldatakse VPTS teatud sätteid (sh

mis puudutavad investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist, sisemise kapitali ja

likviidsuse piisavuse hindamise protsessi jm, vt täpsemalt allpool) investeerimisühingu suhtes

individuaalsel ja konsolideeritud alusel. Neid VPTS sätteid ei kohaldata kolmandas riigis

asutatud tütarettevõtja suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla, kui Euroopa Liidus

asuv emaettevõtja suudab tõendada Finantsinspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle

kolmanda riigi õigusega vastuolus.

VPTS § 40 lõike 71 aluseks on IFD artikli 25(4) kolmas ja neljas lõik. IFD artikli 25(4) kolmas

lõik sätestab, et IFD IV jaotise 2. peatüki 2. jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud

usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel tuleb IFD nimetatud jagu kohaldada

investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel. IFD nimetatud jagu

hõlmab artikleid 25–35. Artikkel 25 käsitleb kõnealuse jao kohaldamisala ning artikkel 35

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust (edaspidi EBA) volitusi. Artikli 26 kohta on IFD

ülevõtmise eelnõu (505 SE) vastavustabelis märgitud, et see on üle võetud ka muude,

täpsemate, IFD 2. peatüki 2. jao sätetega. Seega on VPTS § 40 lõikes 71 toodud loetelu VPTS

sätetest, millega on üle võetud IFD artiklid 27–34:

 Artikkel 27 – VPTS § 1102 (investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest

tütarettevõtja kohta avalikustatav teave)

 Artikkel 28 – VPTS § 833 (nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu

riskide käsitlemisega)

 Artikkel 29 – VPTS § 822 lõiked 3–8 (sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise

protsess)

 Artikkel 30 – VPTS § 792 lõiked 2–11 (investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine)

 Artiklid 31 ja 32 – VPTS § 793 (tulemustasu maksmise põhimõtted)

 Artikkel 33 – VPTS § 794 (töötasukomitee)

 Artikkel 34 – VPTS § 1103 lõige 1 ja lõike 2 punkt 3 (investeerimisühingu kohta muu teabe

avaldamine)

Paragrahvi 46 lõike 6 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 46 lõike 6 kohaselt võib

tavaklient taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad

kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud

riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud neid asjaolusid hindama,

võttes arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi. MIFID2 Lisa II.II.1, 2. lõigu 2. lausest

tulenevalt ei tohi siiski eeldada, et sellisel kliendil on turu kohta teadmised ja kogemused, mis

on võrreldavad asjatundliku kliendi omadega. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka

VPTS § 46 lõiget 6.

Paragrahvi 47 täiendamine lõikega 9. MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga antud

õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga tegelevad

avaliku sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS) liikmed, kes

täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi

ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid funktsioone

siseriiklike õigusnormide alusel.

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb

investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr

1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1–63) (edaspidi

IFR)

14

MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja

krediidiasutused) ning reguleeritud turu korraldajate tegevust, sh seonduvaid õigusi. MIFID2

artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus

investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1

punktis 7 nimetatud riigivõla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-

õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või

eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, investeerimisteenuse osutaja ei saa

sellistes tehingutes tugineda nt õigusele osutada tegevusloajärgseid investeerimis- ja

kõrvalteenuseid, sh piiriüleselt.

Eeltoodust tulenevalt täiendatakse VPTS §-i 47 erandiga, mil VPTS 3. osas investeerimis- ja

kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata. VPTS 4. osas kauplemiskoha

korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi sätestamiseks täiendatakse

käesoleva eelnõuga VPTS §-i 120 lõikega 8, viidates selles VPTS § 47 lõikele 9.

Paragrahvi 741 lõigete 6 ja 7 täiendamine. VPTS § 741 reguleerib menetlust ja

menetlustähtaegu seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega. VPTS § 741

lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve

asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus,

investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik

või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik. VPTS § 741 lõike 6 täienduse

kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega ka

juhul, kui omandajaks on VPTS § 741 lõikes 6 nimetatud isikuid kontrolliv isik. Täienduse

aluseks on MIFID2 artikkel 11(2)(c).

VPTS § 741 lõike 7 teist lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon viivitamata teistele

finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja

suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Säte

reguleerib hindamisel oluliste andmete edastamist Finantsinspektsiooni omal algatusel. VPTS

§ 741 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt edastab Finantsinspektsioon teise

finantsjärelevalveasutuse nõudmisel viivitamata ka andmed, mis on eelnimetatud hindamisel

asjakohased. Täiendus tuleneb MIFID2 artikli 11(2) 2. lõigust, mille kohaselt tuleb lisaks omal

algatusel edastatavale olulisele (essential) teabele edastada nõudmisel ka asjakohane (relevant)

teave.

Paragrahvi 75 lõike 1 teise lause muutmine. VPTS § 75 lõike 1 esimese lause kohaselt on

Finantsinspektsioonil õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist

osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks.

Sama lõike teise lause kohaselt võib Finantsinspektsioon ettenähtud tähtaega pikendada, kuid

tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Kuna MIFID2 artikkel 12(6) kavandatava omandamise

lõpuleviimiseks tähtaega ette ei näe, vaid jätab selle pädeva asutuse otsustada, on vastavalt

muudetud ka VPTS § 75 lõike 1 teist lauset.

Paragrahvi 792 lõigete 6 ja 8 muutmine. VPTS § 792 reguleerib investeerimisühingu juhtide

ja töötajate tasustamist. Lõike 6 kohaselt viib investeerimisühing vähemalt kord aastas läbi

tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli. IFD artiklist 30(1)(g)

tulenevalt täpsustatakse lõikes 6, et sisekontroll viiakse läbi kontrollifunktsiooni raames ehk

kontrollifunktsiooni täitva(te) töötaja(te) poolt.

Lõikest 8 tulenevalt peab kontrollifunktsiooni täitvaid töötajaid tasustama vastavalt nende

funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate

ärivaldkondade tulemustest. Lõiget 8 täiendatakse tulenevalt IFD artiklist 30(1)(h), et

15

kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest

äriüksustest ja omama asjakohaseid volitusi.

Paragrahvi 793 lõike 3 muutmine. VPTS § 793 reguleerib tulemustasu maksmise põhimõtteid.

Lõikes 2 on sätestatud, et tulemustasu peab koosnema vähemalt 50% ulatuses teatud

instrumentidest (sh aktsiad, aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised

instrumendid jm). Lõike 3 esimeses lauses on IFD artikli 32(1)(k) alusel sätestatud, et kui

investeerimisühing ei emiteeri ühtegi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon

erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Lõikes 3 teises lauses on

sätestatud, et kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu

määramisel ja väljamaksmisel tagada VPTS-i ning IFR-i nõuete täitmine. Kohustus tulemustasu

määramisel ja väljamaksmisel tagada nimetatud nõuete täitmine tuleneb sisuliselt IFD artiklist

32(2)(b), kuid selles ei ole seda kohustust piiratud üksnes olukorraga, kus tulemustasu

maksmisel kasutatakse alternatiivset korda. Eeltoodust tulenevalt jäetakse teine lause VPTS §

793 lõikest 3 välja ning sätestatakse vastav kohustus üldisemal kujul VPTS § 793 lõikes 11.

Paragrahvi 793 lõike 4 esimese lause muutmine. VPTS § 793 lõike 4 esimese lause kohaselt

arvestatakse tulemustasu maksmisel investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide

pikemaajaliste huvidega. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3) esimesest lausest,

milles on ette nähtud asjakohaste võõrandamispiirangute (retention policy) kohaldamine.

Muudatuse kohaselt tuleb VPTS § 793 lõike 2 kohaldamisel selles nimetatud instrumentide

suhtes (vt VPTS § 793 lõike 3 juures toodud selgitusi) rakendada asjakohaseid

võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide

pikemaajaliste huvidega.

Paragrahvi 793 lõike 5 teise lause muutmine. VPTS § 793 lõike 5 esimene ja teine lause

põhinevad IFD artiklil 32(1)(l), mille kohaselt vähemalt 40% tulemustasust lükatakse edasi 3–

5 aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi,

riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui tulemustasu on eriti suur, mille

korral lükatakse edasi vähemalt 60% summast. VPTS § 793 lõike 5 teises lauses on eriti suur

tulemustasu seotud investeerimisühingu kapitalibaasiga, sätestades, et kui tulemustasu on

investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi

vähemalt 60% ulatuses. Seda lisaelementi ei ole IFD artiklis 32(1)(l) ette nähtud ja see võib viia

olukorrani, kus eriti suurt tulemustasu ei käsitataks eriti suurena, kui võtta arvesse

investeerimisühingu kapitalibaasi. Eeltoodust tulenevalt jäetakse vastav täiendus VPTS § 793

lõike 5 teises lausest välja.

Paragrahvi 793 lõike 6 sissejuhatava lauseosa muutmine. VPTS § 793 lõike 6 sissejuhatava

lauseosa kohaselt vähendatakse tulemustasu kuni 100%, kui investeerimisühingu

finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed. IFD artikli 32(1)(m) sissejuhatavas

lauseosas on täpsustatud, et tulemustasu kahandatakse muu hulgas maluse või

tagasinõudeõiguse teel (malus or clawback arrangements) vastavalt investeerimisühingu

kehtestatud kriteeriumidele. Kuna malus on vähendamisega juba sisuliselt kaetud, täiendatakse

VPTS § 793 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa seoses tagasinõudeõigusega ning lisatakse viide

investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele.

Paragrahvi 793 lõike 8 teise lause muutmine. VPTS § 793 lõike 8 teine lause sätestab, et kui

töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlikud pensionihüvitised

välja lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3)

viimasest lausest, milles on nimetatud instrumentide kujul makstavate vabatahtlike

pensionihüvitiste suhtes ette nähtud 5-aastase võõrandamispiirangu (retention period)

kohaldamine.

16

Paragrahvi 793 lõike 10 punktide 1 ja 2 täiendamine. VPTS § 793 lõige 10 põhineb IFD

artiklil 31 ja käsitleb tulemustasu maksmist juhul, kui investeerimisühing saab finantskriisi

ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust.

IFD artikli 31 punkti a kohaselt ei maksa investeerimisühing sellisel juhul juhtorgani liikmetele

(members of the management body) tulemustasu. IFD artikkel 3(1)(23) viitab mõiste

„juhtorgan“ määratlemisel MIFID2 artiklile 4(1)(36). Selle kohaselt on juhtorgan

investeerimisühingu, turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja organ või organid, mille

liikmed on nimetatud ametisse kooskõlas siseriikliku õigusega ja millel on õigus määrata

kindlaks üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund, ning mis kontrollib ja jälgib

juhtimisotsuste tegemist ning millesse kuuluvad üksuse äritegevust tegelikult suunavad isikud.

Ühtlasi täpsustatakse MIFID2 artiklis 4(1)(36), et kui MIFID2-s osutatakse juhtorganile ning

juhtorgani juhtimis- ja järelevalvefunktsioonid on määratud siseriikliku õiguse kohaselt eri

organitele või ühe organi eri liikmetele, määrab liikmesriik vastutavad organid või juhtorgani

vastutavad liikmed kindlaks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, kui MIFID2-s ei ole

sätestatud teisiti. Eestis täidavad MIFID2 artiklis 4(1)(36) toodud juhtorgani ülesandeid juhatus

ja nõukogu, mistõttu katab mõiste „juhtorgan“ mõlema organi liikmeid. Eeltoodust tulenevalt

täiendatakse punkti 1, et erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel ei maksa

investeerimisühing tulemustasu lisaks juhatuse liikmetele ka nõukogu liikmetele.

Punkti 2 kohaselt kehtestab investeerimisühing erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel

piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine

läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku

finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. Tulenevalt IFD artikli 31 punktist b täpsustatakse, et

töötajatele makstavale tulemustasule kehtestatav piirang vastab teatavale osale töötaja

netosissetulekust.

Paragrahvi 794 lõigete 1, 3 ja 4 muutmine. VPTS § 794 reguleerib investeerimisühingu

töötasukomiteed ja põhineb IFD artiklil 33. IFD artikli 33(1) esimeses lauses on sätestatud, et

investeerimisühingud, kes ei vasta artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumidele, peavad

moodustama töötasukomitee. IFD artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumid on, et

investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale

vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest

väiksem. Seega ei vasta IFD artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumidele (ning peab seega

moodustama töötasukomitee) investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus

oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt üle

100 miljoni euro. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 794 lõikes 1,

täpsustades töötasukomitee moodustamise kohustuse künnist – seni kehtinud sõnastus

„keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem“ asendatakse sõnastusega „suurem kui 100

miljonit eurot“. Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega tulenevalt IFD artikli 33(1) teisest

lausest, et töötasukomitee peab olema sooliselt tasakaalustatud.

Lõike 3 punktis 2 on sätestatud, et töötasukomitee hindab tasustamise põhimõtete rakendamist

ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta

sätestatud nõuete täitmisele. Tulenevalt IFD artikli 33(1) teisest lausest täpsustatakse, et

hindamine peab olema pädev ja sõltumatu.

Lõiget 4 täiendatakse tulenevalt IFD artiklist 33(3), et lisaks investeerimisühingu aktsionäride

ja klientide pikaajalistele huvidele peab töötasukomitee lähtuma oma tegevuses ka investorite

ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade pikaajalistest huvidest.

17

Paragrahvi 822 lõigete 2 ja 3 muutmine, täiendamine lõikega 31 ja lõike 4 muutmine. VPTS

§ 822 reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise

protsessi. Käesoleva eelnõuga muudetakse lõikeid 2 ja 3, millega on osaliselt üle võetud IFD

artiklid 24 ja 29.35 VPTS § 822 lõige 2 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli 24(2) esimese

lõigu nõuetega, mille kohaselt peavad sisemise kapitali ja likviidse vara piisavuse hindamiseks

ja säilitamiseks kehtestatud kord, strateegiad ja protsessid vastama investeerimisühingu

tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kehtivas

seaduses puudub nõue, et nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama

investeerimisühingu tegevuse laadile ning et neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kuna VPTS §

822 lõige 2 puudutab riskide katmist, mida investeerimisühing võib teistele tekitada ja millele

investeerimisühing on avatud või võib avatud olla, täiendatakse lõiget 2 ka tulenevalt IFD

artiklist 26(3). IFD artikli 26(3) kohaselt peavad riskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja

riskidest teada andmise protsessid vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud

riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav täiendus ka

VPTS § 822 lõikesse 2.

Kehtiva VPTS § 822 lõikega 2 („/…/ investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse

ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele.“) on osaliselt üle võetud IFD

artikli 29(1) teine lõik. Kuna IFD artikli 29(1) teine lõik käib IFD artikli 29(1) esimese lõigu

kohta, mis on üle võetud VPTS § 822 lõikes 3, siis võetakse käesoleva eelnõuga IFD artikli

29(1) teine lõik täies ulatuses üle uues lõikes 31 (vt allpool).

VPTS § 822 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 4 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli

29(1) esimese lõigu sissejuhatava lauseosa ja punkti (d) nõuetega, mille kohaselt peab

investeerimisühing kehtestama usaldusväärsed (robust) strateegiad, poliitika, protsessid ja

süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida mh likviidsusriski asjakohastel, sealhulgas

päevasisestel, ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase.

Kehtivas seaduses puudub nõue, et nimetatud strateegiad peavad olema usaldusväärsed ning et

strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide eesmärgiks on ka mõõta (mitte üksnes

tuvastada, juhtida ja jälgida) VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riskide olulisi allikaid ja mõju ning

likviidsusriski. Ühtlasi puudub VPTS § 822 lõike 3 punktis 4 täpsustus, et asjakohane

ajavahemik hõlmab päevasisest likviidsusriski.

Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 822 lõikega 31, mille kohaselt peavad lõikes 3 nimetatud

strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid vastama investeerimisühingu keerukusele,

riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning

peegeldama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis, kus ta tegutseb. Lõige 31 vastab

IFD artikli 29(1) teisele lõigule.

VPTS § 822 lõiget 4 täiendatakse vastavalt IFD artikli 29(1) kolmandale lõigule viitega VPTS

§ 822 lõikele 31, millest tulenevalt peab kliendi vara lahususe regulatsiooniga arvestama nii

kliendile tekitatava riski oluliste allikate ja mõju ning igasuguse olulise mõju omavahenditele

kindlakstegemisel, mõõtmisel, juhtimisel ja jälgimisel kui ka lõikes 3 nimetatud strateegiate,

poliitika, protsesside ja süsteemide vastavuse tagamisel investeerimisühingu keerukusele,

riskiprofiilile jm.

Paragrahvi 856 lõike 13 punktide 1–3 muutmine ja täiendamine punktiga 4. VPTS §-s 856

on sätestatud tingimused, mille alusel ei käsitata kolmanda isiku poolt investeerimis- või

kõrvalteenuseid osutavale investeerimisühingule analüüsi tegemist tasu või hüvena. Selleks

35 Täpsemalt on VPTS § 822 lõikega 2 üle võetud IFD artikkel 24(1) ja artikli 24(2) esimene lõik ning osaliselt ka

IFD artikli 29(1) teine lõik. VPTS § 822 lõikega 3 on üle võetud IFD artikkel 29(1) esimene lõik.

18

peab investeerimisühing maksma analüüsi eest enda vahenditest või analüüsimaksete konto

vahenditest, mis laekuvad kliendilt saadud analüüsitasu arvelt. Analüüside koostamise

soodustamiseks väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohta on kõnealusesse

paragrahvi lisatud erand (lõige 13), mis lubab investeerimisühingul analüüside koostamise ja

korralduste täitmise teenuse eest teatud tingimustel ühiselt maksta (st tegemist ei pea olema

otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi analüüsimaksete

kontot). Üheks tingimuseks on, et analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle

turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.36

Direktiivi põhjenduspunkti 3 kohaselt ei ole langus investeerimisanalüüside koostamises

sellegipoolest pidurdunud. Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada

eelkõige väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute piisav analüüsidega hõlmatus,

on direktiiviga MIFID2-te muudetud, pakkudes investeerimisühingutele suuremat paindlikkust

korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, piirates seeläbi olukordi,

kus eraldi maksete tegemine võib osutuda liiga koormavaks. Et võimaldada

investeerimisühingutel tegutseda viisil, mida nad peavad korralduste täitmise teenuse ja

analüüsi eest maksmisel kõige kohasemaks, on eelnimetatud turukapitalisatsiooni künnis

kaotatud.37

Punktis 1 sätestatakse MIFID2 artikli 24(9a)(a) alusel tingimuseks, et investeerimisühing ning

korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles

on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas üldiselt võetakse

investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid.

Suurem paindlikkus korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel

eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga. Investeerimisühingud peaksid

seetõttu oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda

isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste täitmise teenuse ja

analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimisühing

tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks klientidele esitada ning need

peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist näitama ära kolmanda isiku

analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi. Investeerimisühingu põhimõtted eraldi

maksete või ühismaksete kohta peaksid sisaldama ka teavet meetmete kohta, millega

investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte, mis tulenevad kolmanda isiku

analüüside kasutamisest või edastamisest klientidele investeerimisteenuste osutamise käigus38

(punkt 2). Punkti 2 aluseks on MIFID2 artikkel 24(9a)(b).

Valitud makseviisist olenemata peaks investeerimisühing hindama kasutatava analüüsi

kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust tagamaks, et selline analüüs aitab parandada

investeerimisühingu klientide investeerimisotsuste tegemise protsessi – nii juhul, kui sellist

analüüsi levitatakse klientidele otse, kui ka juhul, kui seda kasutatakse investeerimisühingu

väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames39 (punkt 3). Punkti 3 aluseks on MIFID2

artikkel 24(9a)(c). Võrreldes kehtiva punktiga 3 ei ole enam tingimust, et analüüsid, mille eest

makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle

turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.

36 30.03.2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 505 SE seletuskiri, lk 24 37 Direktiivi põhjenduspunkt 4 38 Samas 39 Samas

19

Tulenevalt MIFID2 artiklist 24(9a)(d) sätestatakse punktis 4, et kui investeerimisühing

otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi eest eraldi, tasutakse

analüüsi eest ühel järgmisel viisil: kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste

maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete

kontolt.

Paragrahvi 856 täiendamine lõigetega 131 ja 132. Lõikes 131 sätestatakse, et erandina võib

investeerimisühing tellida analüüsi koostajalt analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–

12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui analüüsi koostaja ei osuta korralduste täitmise teenust

ega kuulu konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub korralduste täitmise või maakleriteenuseid

pakkuv investeerimisühing. Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike

13 punktis 3 sätestatud nõuet ehk hindab igal aastal kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust

ja väärtust ning seda, kuidas kasutatud analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste

tegemisele. Lõige 131 tuleneb MIFID2 artikli 24(9a) viiendast lõigust ning on sõnastatud

sarnaselt lõikega 13, mis põhineb MIFID2 artikli 24(9a) esimesel lõigul.

Lõike 132 kohaselt investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku

analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ning teeb

taotluse korral selle teabe igal aastal oma klientidele kättesaadavaks. Sätte aluseks on MIFID2

artikli 24(9a) kuues lõik. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et korralduste täitmise

teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral peaks klientidel olema õigus saada taotluse

korral ja igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud kolmanda isiku analüüsidele

omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimisühingule teada.

Paragrahvi 856 lõike 14 sissejuhatava lauseosa muutmine ja täiendamine lõikega 15. VPTS

§ 856 lõikes 14 on sätestatud, mida loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses analüüsiks. Säte

põhineb MIFID2 artiklil 24(9a) teisel ja kolmandal lõigul, milles on toodud, mida MIFID2

artikli 24 tähenduses mõistetakse analüüsina (research). Kuna direktiiviga on MIFID2 artiklit

24 täiendatud lõigetega 3a–3e (milles on samuti kasutatud analüüsi mõistet), mis võetakse

käesoleva eelnõuga üle VPTS §-s 858, lisatakse lõike 14 sissejuhatavasse lauseosasse ka viide

§-le 858.

Lõike 14 järele lisatakse MIFID2 artikli 24(9a) neljanda lõigu alusel lõige 15, milles on toodud,

et VPTS §-de 856 ja 858 tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid

sihipäraseid kauplemise nõustamisteenuseid, mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu

tegemisega. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et müügi- ja kauplemiskommentaarid

hõlmavad turutingimuste analüüse, kauplemis- ja tehingute täitmise ideid, tehingute täitmise

haldamise vahendeid ja muid sihipäraseid analüüse, mis on seotud väärtpaberitehingu

tegemisega. Sellised müügi- ja kauplemiskommentaarid on väärtpaberitehingute tegemise

kõrvaline osa, kuna need võimaldavad korralduste täitmise teenust pakkuvatel

investeerimisühingutel näidata, millist kvaliteeti nad tehingute täitmisel oma klientide jaoks

saavutavad. Seetõttu ei saa müügi- ja kauplemiskommentaare korralduste täitmise teenusest

eraldada ning neid ei tohiks käsitada investeerimisanalüüsina.

Paragrahvi 858 lisamine. Kui VPTS § 856 muudatused puudutavad valdavalt kolmanda isiku

analüüsi eest maksmist, siis VPTS §-s 858 sätestatakse nõuded, millele investeerimisühingu või

kolmanda isiku koostatud analüüs peab vastama. Paragrahv põhineb direktiivi artikliga 1(2)(a)

lisatud MIFID2 artiklil 24(3a)–(3c) ja (3e).

Lõige 1 põhineb MIFID2 artiklil 24(3a) ja sätestab, et investeerimisühingu või kolmanda isiku

koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid

kasutavad või mida neile levitatakse peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Analüüs peab

20

olema sellisena või sarnase nimetusega selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes

kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud tingimused on

täidetud.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 36 on investeerimisanalüüs

määratletud kui analüüs või muu teave, mille alusel saab otseselt või kaudselt soovitada või

välja pakkuda investeerimisstrateegia seoses ühe või mitme väärtpaberi või selle emitendiga

(sh levituskanalitele või avalikkusele mõeldud mis tahes arvamus väärtpaberite praeguse või

tulevase väärtuse või hinna kohta), mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) analüüs või teave on märgistatud või kirjeldatud kui investeerimisanalüüs või sarnase

nimetusega, või on muul viisil esitatud soovituses sisalduvate teemade objektiivse või

sõltumatu selgitusena;

2) kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast

investeerimisnõustamist.

Lõige 2 põhineb MIFID2 artiklil 24(3b) ja käsitleb emitendi rahastatud analüüsi (issuer-

sponsored research). Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid

investeerimis- või kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või

potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent,

nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas

emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt

töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi ESMA) välja regulatiivsete

tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev EL

tegevusjuhend (edaspidi tegevusjuhend). Tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja

objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide

tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste

regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu Euroopa Komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025.

a.

Lõike 3 kohaselt peab emitendi rahastatud analüüsi esilehel olema selgelt ja nähtavalt märgitud,

et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on

täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga,

tuleb nimetada reklaamteateks. Lõike 3 aluseks on MIFID2 artikkel 24(3e).

Lõikes 4 on MIFID2 artiklist 24(3c) tulenevalt sätestatud nõue, et emitendi rahastatud analüüse

koostaval või levitaval investeerimisühingul peab olema organisatsiooniline kord, tagamaks et

sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning et need vastavad käesoleva

paragrahvi lõigetele 1–3. Direktiivi põhjenduspunkti 5 kohaselt peaks sellise

organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on

koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja

kasutamist.

Paragrahvi 108 täiendamine lõikega 51 ja lõike 6 teise lause muutmine. VPTS § 108 lõige

5 reguleerib Finantsinspektsiooni õigust nõuda investeerimisühingult õigusaktides sätestatud

nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust ja teavet. IFD artikli 39(3) esimesest

lõigust (koosmõjus IFD artikliga 39(2)(j)) tulenevalt täiendatakse paragrahvi lõikega 51, mille

kohaselt on inspektsioonil teatud (IFD-st tulenevatel) juhtudel õigus nõuda täiendavat või

sagedasemat aruandlust üksnes teatud tingimusel.

IFD artikkel 39(2)(j) annab pädevatele asutustele IFD artikli 29, artikli 36, artikli 37 lõike 3 ja

artikli 38 ning IFR-i kohaldamisel õiguse kehtestada IFD-s ja IFR-is sätestatud nõuetega

21

võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja

likviidsuspositsioonide kohta.

IFD artikli 39(3) esimene lõik piirab seda õigust, sätestades et lõike 2 punkti j kohaldamisel

võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema

aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks

järgmisest tingimustest:

1) tegemist on ühega artikli 38 punktides a ja b nimetatud juhtudest;

2) pädev asutus peab vajalikuks koguda artikli 38 punktis b nimetatud tõendeid;

3) täiendav teave on vajalik artiklis 36 nimetatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise

protsessiks.

Eeltoodust tulenevalt sätestatakse VPTS § 108 lõikes 51, et VPTS § 822, § 230 lõike 11 ja lõikes

5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise, § 23610 lõigete 4–640 ning IFR-i kohaldamisel on

Finantsinspektsioonil õigus nõuda VPTS-is ja IFR-is sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat

või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta üksnes juhul,

kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:

1) tegemist on ühega VPTS § 230 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudest (st

investeerimisühing ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid või on tõendeid, et

investeerimisühing tõenäoliselt rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu

ilmnemisest arvates);

2) Finantsinspektsioon peab vajalikuks koguda VPTS § 230 lõike 11 punktis 2 nimetatud

tõendeid (st tõendeid, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub õigusaktides sätestatud nõudeid

järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates);

3) täiendav teave on vajalik VPTS § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamiseks ja hindamiseks (st

investeerimisühingu poolt VPTS-i ja IFR-i järgimiseks kasutatavate kokkulepete, strateegiate,

protsesside ja mehhanismide ülevaatamine ning usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise

seisukohast mh VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riskide jm hindamine).

VPTS § 108 lõike 6 kohaselt küsib Finantsinspektsioon täiendavat või sagedasemat teavet

võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega, ning ei nõua lõike 5 alusel lisateabe

esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis, kuid teabel on samaväärne kvaliteet

ja usaldusväärsus. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (312 SE) seletuskirja kohaselt on lõike 6 aluseks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL41 artikkel 104(2). Käesoleva eelnõuga muudetakse lõike 6

teist lauset, et see vastaks täpsemalt ka IFD artikli 39(3) teise lõigu nõuetele, lisades viite

käesoleva eelnõuga lisatavale lõikele 51 ning täpsustades, et lisateavet ei nõuta ka juhul, kui

teave on Finantsinspektsioonile kättesaadav küsitavast lisateabest erineva detailsusastmega

(mitte üksnes muus vormis) ning selline vorm või detailsus ei takista tal teabest sisuliselt

40 VPTS § 822 reguleerib sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi. VPTS § 230 lõike 11

kohaselt kohustab Finantsinspektsioon investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, kui 1)

investeerimisühing ei täida õigusaktides, sh IFR-is sätestatud nõudeid; 2) on tõendeid, et investeerimisühing

tõenäoliselt rikub käesoleva eelnimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates.

VPTS § 230 lõike 5 kohaselt vaatab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped,

strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab VPTS-i ja IFR-i järgimiseks, ning hindab

usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast mh VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riske jm. VPTS §

23610 lõiked 4–6 käsitlevad Finantsinspektsiooni volitusi seoses sisemudelite kasutamiseks loa saanud

investeerimisühingu mittevastavusega sisemudelite kohaldamise nõuetele. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste

tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse

direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,

27.6.2013, lk 338–436) (edaspidi CRD)

22

samaväärse (substantially similar) – CRD artikli 104(2) kohaselt sama kvaliteedi ja

usaldusväärsusega – teabe tuletamist (nagu seda võimaldaks küsitav lisateave).

Paragrahvi 1103 lõike 1 esimese ja teise lause muutmine. VPTS § 1103 lõige 1 käsitleb

investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist Finantsinspektsioonile ja

põhineb IFD artiklil 34(1) ja (4). Lõike 1 esimese lause kohaselt edastab investeerimisühing

Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval IFR artiklis 51 nimetatud

teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Tulenevalt IFD artiklist 34(1) täpsustatakse, et

edastada tuleb IFR artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teave42, samuti teave

soolise palgalõhe kohta ning täiendatakse, et Finantsinspektsioon kasutab seda teavet

tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks.

Lõike 1 teise lause kohaselt annab investeerimisühing Finantsinspektsioonile teavet selliste

investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon

eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja

pensionimaksete kohta. Tulenevalt IFD artiklist 34(4) täpsustatakse, et teavet antakse 1 miljoni

euro suuruste töötasuvahemike kaupa ning teavet antakse füüsiliste isikute arvu kohta. Ühtlasi

on täpsustatud, et lisaks põhitöötasule, tulemustasule ja pensionimaksele tuleb esitada teavet ka

lisatasude (bonus, long-term award) kohta.

Paragrahvi 113 lõike 1 punkti 4 muutmine. VPTS § 113 reguleerib audiitori

teavitamiskohustust. VPTS § 113 lõike 1 punkti 4 kohaselt on audiitor kohustatud viivitamata

kirjalikult Finantsinspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle

teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla audiitori märkustega

vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande kohta. Kõnealust sätet muudetakse, lisamaks, et audiitoril on

vastav teavitamiskohustus ka juhul, kui tulemuseks on või võib olla vastupidise arvamuse

avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine (mitte ainult märkusega arvamuse

avaldamine). Muudatuse aluseks on IFD artikkel 17(c). Sarnane teavitamiskohustus on

audiitorile ette nähtud ka kehtivas krediidiasutuste seaduses seoses krediidiasutuse

audiitorkontrolliga (KAS § 95 lg 1 p 4).

Paragrahvi 120 lõike 3 esimese lause muutmine. VPTS § 120 lõike 3 esimene lause sätestab,

et igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 141.–18. peatükis

korraldaja). Lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib

väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS

18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).

Paragrahvi 120 täiendamine lõikega 8. MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga

antud õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga

tegelevad avaliku sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS) liikmed,

kes täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade

Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid

funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel.

MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja

krediidiasutused) ning reguleeritud turu korraldajate tegevust, sh seonduvaid õigusi. MIFID2

artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus

42 IFR artikli 51 esimese lõigu punktis c nimetatud teave on kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema

juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, ning punktis

d nimetatud teave on teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse IFD artikli 32 lõikes 4

sätestatud erandit, mis on üle võetud VPTS § 793 lõikes 9.

23

investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1

punktis 7 nimetatud riigivõla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-

õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või

eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, turu korraldaja ei saa sellistes tehingutes

tugineda tegevusloajärsele õigusele korraldada kauplemiskohta (sh reguleeritud turgu ja

mitmepoolset kauplemissüsteemi).

Eeltoodust tulenevalt täiendatakse käesoleva eelnõuga VPTS §-i 47 erandiga (lõige 9), mil

VPTS 3. osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata.

VPTS 4. osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi

sätestamiseks täiendatakse VPTS §-i 120 lõikega 8, viidates selles VPTS § 47 lõikele 9.

Paragrahvi 125 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõikega 11. VPTS § 125 käsitleb

reguleeritud turu korraldaja finantsriski maandamist. Lõike 1 kohaselt peab turu korraldaja

aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot. Seoses börsi/noteerimise ja reguleeritud

turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisega (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks

tunnistamise selgitusi) tõstetakse eelnõuga see nõue 375 000 euroni, mis vastab senisele börsi

korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele. Ühtlasi kehtestatakse sellest üldnõudest

Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand (lõige 11), eesmärgiga tagada

kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus.

VPTS § 1246 lõike 6 kohaselt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks

toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate

tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on

finantsvahendite piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide

maandamiseks vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt

võrdne summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude

katmiseks. Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid

süsteemsete riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks.

Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro

suurust aktsiakapitali nõuet. Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud

turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu

korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti

reguleeritud turust, mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk

375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist.

Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad

(turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4 miljardit eurot), samas kui reguleeritud turule ehk

Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti

ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1%

eelnimetatud börsil noteeritud emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioonist). Viimase 3 aasta

kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide

väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro.

Reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirjas) on tehinguid

olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot.43 Kuna börsil

tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja

peab suutma hallata vastavaid mahte ka edaspidi, on turu korraldaja finantsriskide

maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000 euro suurune aktsiakapitali nõue.

43 Vt seletuskirja punkt 6.2.1

24

Ühest küljest aitab reguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude

ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist

turukindlust ja stabiilsust ning turu üldist usaldusväärsust turuosaliste ja investorite jaoks.

Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada

võimalike uute korraldajate turule sisenemist, mis omakorda vähendab konkurentsivõimalust

ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele ning

väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand, eesmärgiga tagada kapitalinõude

proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt antakse

eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust

aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele),

kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav,

arvestades muu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate

riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt

põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool).

Paragrahvi 127 lõike 2 punkti 10 muutmine. VPTS § 127 lõikes 2 on toodud, mida

reguleeritud turu reglemendis vähemalt sätestatakse. Punkti 10 kohaselt sätestatakse

reglemendis vähemalt leppetrahvid VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi

rikkumise eest. Kuna lisaks leppetrahvidele on võimalikud ka muud õiguskaitsevahendid,

täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid, sealhulgas

leppetrahvid, mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi

rikkumise eest võimalik rakendada. VPTS §-st 160 tulenevalt on börsi reglemendis samuti

võimalik ette näha lisaks leppetrahvidele ka muid VPTS §-s 161 sätestatud

õiguskaitsevahendeid (sh börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa

õiguste peatamine 3–30 päevaks jm). Kui vastavate õiguskaitsevahendite rakendamise

võimalus on reglemendis ette nähtud, on börsikorraldajal õigus neid VPTS-i, selle alusel

kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmise korral börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi

suhtes rakendada.

Ühtlasi täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse

õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord. VPTS § 161 lõike 2 kohaselt

sätestatakse õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord ka börsi reglemendis.

Õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise võimalused on börsi puhul reguleeritud

VPTS § 162 lõikes 2, mille kohaselt on isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, selles

asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse

10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast. Reguleeritud turu puhul

reguleerib VPTS § 133 sellise vaidluse lahendamist, mis puudutab väärtpaberi kauplemisele

võtmise ja turul osalemise õigust. Selle kohaselt on isikul õigus esitada kohtusse või poolte

kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise

õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks, samuti

turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse

andmiseks. Samas ei reguleeri see muude vaidluste lahendamist, mis võivad tõusetuda seoses

reguleeritud turu korraldaja poolt õiguskaitsevahendite, sealhulgas leppetrahvide

rakendamisega (nt leppetrahvi määramise ja/või suuruse vaidlustamine).

Üldjuhul on isikul eraõigussuhtest tuleneva vaidluse korral võimalik pöörduda kohtusse

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. VPTS § 203 punktist 1 tulenevalt

lahendab vaidlusi turu korraldaja poolt moodustatud vahekohus, kui pooled on selles kirjalikult

kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt on isikul, kelle suhtes reguleeritud turu korraldaja

rakendas õiguskaitsevahendit (sh leppetrahvi) õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel

vahekohtusse (sarnaselt VPTS §-s 133 sätestatule).

25

Lisaks täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse

õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt. Börsi puhul reguleerib

õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamist VPTS § 163. Selle kohaselt on

börsikorraldajal õigus avalikustada õiguskaitsevahendite rakendamise fakt ja aeg, nende liik ja

isiku nimi, kelle suhtes neid rakendati. VPTS § 136 lõike 4 kohaselt avalikustab reguleeritud

turu korraldaja väärtpaberiga kauplemise peatamise ja lõpetamise ja selle tühistamise kohta

teabe oma veebilehel. Samas ei ole turu korraldajale taolist õigust ette nähtud nt leppetrahvide

või muude õiguskaitsevahendite rakendamise korral. Kuna ka reguleeritud turu puhul on

oluline, et korraldajal oleks õigus avalikult teavitada investoreid ja teisi turul osalejaid emitendi

või turul osaleja suhtes õiguskaitsevahendite rakendamisest VPTS-i, selle alusel kehtestatud

õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse ka

õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt.

Paragrahvi 1321 lõike 4 muutmine. VPTS § 1321 lõige 4 reguleerib erandeid VPTS 14.–18.

peatükis väärtpaberite kohta sätestatu kohaldamisest. Lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja

viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk

tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise

selgitusi). Kuna börsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse kehtetuks

ehk edaspidi ei eristata VPTS-is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele

võtmisest, jäetakse lõike 4 teisest lausest välja ka viited väärtpaberibörsil noteerimisele ja

väärtpaberibörsi reglemendile.

Paragrahvi 1325 lõike 1 punkti 2 muutmine. VPTS § 1325 lõikes 1 on sätestatud väärtpaberi

reguleeritud turule kauplemisele võtmise tingimused. Punkti 2 kohaselt võib kauplemisele võtta

ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on

tagatud, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber (sh aktsia, võlakiri,

tuletisväärtpaber jm) on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568

artikli 1 tähenduses. Punkti 2 aluseks on MIFID2 artikkel 51(1), milles on sätestatud, et vabalt

võõrandatavad väärtpaberid (transferable securities) peavad olema vabalt kaubeldavad (freely

negotiable). Vabalt võõrandatavad väärtpaberid on nimetatud MIFID2 artiklis 4(1)(44) ning

VPTS-is on need toodud eelnimetatud VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7. Seega

muudetakse VPTS § 1325 lõike 1 punkti 2, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud

väärtpaber (st vabalt võõrandatav väärtpaber) peab olema mitte vabalt võõrandatav, vaid vabalt

kaubeldav (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses).

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artiklis 1 on sätestatud, et vabalt

võõrandatavaid väärtpabereid loetakse vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega

tehingu tegemiseks kaubelda ja seejärel need piiranguteta võõrandada, ning eeldusel, et kõik

kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on asendatavad. Vabalt

võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse üleminekupiirangut, ei loeta vabalt

kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et kõnealune piirang võiks turgu

häirida. Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda

vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite

vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta,

et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ning selle kohta, milline on selle asjaolu mõju

aktsionäride jaoks.

Paragrahvi 1326 lisamine. VPTS § 1326 käsitleb aktsiate turul kauplemisele võtmise

eritingimusi ja põhineb MIFID2 artiklil 51a. Kõnealuse artikliga võetakse MIFID2-te üle

noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid (nn free float) ja

turukapitalisatsiooni. Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud turgudel kauplemisele

26

võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks, mistõttu tuuakse need üle MIFID2-te, et kehtestada

konkreetsed miinimumnõuded aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel. MIFID2

artiklis 51a sätestatud aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused täiendavad MIFID2

kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid.44 Eeltoodust tulenevalt võetakse

MIFID2 artikkel 51a üle VPTS §-s 1326, mis järgneb VPTS §-le 1325 (väärtpaberite turule

kauplemisele võtmine).

Lõikes 1 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(1), et aktsiaid võib kauplemisele võtta,

kui nende turuväärtus või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi viimase

majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot. MIFID2 artiklile 51a(1) vastab sisuliselt

noteerimisdirektiivi artikkel 43(1), mis on üle võetud RM määruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 2 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(2), et lõikes 1 toodud nõuet ei kohaldata

selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama

liiki. Ehk sisuliselt ei kohaldata lõikes 1 toodud nõuet juhul, kui täiendavalt võetakse

kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiaid. Sarnane säte

noteerimisdirektiivis on artikkel 43(4), mis on üle võetud RM määruse § 9 lõikes 2.

Lõikes 3 on toodud avalikkusele kuuluvate aktsiate minimaalse osakaalu nõuded, millest

vähemalt üks peab aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise ajal täidetud olema.

Noteerimisdirektiivist tulenevalt peab aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks olema täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest; 2)

arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks

turg ka väiksema protsendimäära korral; 3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada

lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele võtmist. Noteerimisdirektiivi artiklis

48(5) sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float) minimaalset osakaalu 25%

(vastav nõue on üle võetud RM määruse § 5 lõike 1 punktis 1) peetakse ülemääraseks nõudeks,

mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta

EL kapitaliturud konkurentsivõimelisemaks, on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud

10%-ni, mis tagab turul piisava likviidsustaseme. 10% künnis on sätestatud MIFID2 artiklis

51a(4). Selleks, et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel

võimalik lubada ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele

jaotatud. Selleks on MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et erandina lõikest 4 (st 10% künnise

asemel) võivad liikmesriigid nõuda, et reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise

ajal vähemalt ühe järgmistest tingimustest:

1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele;

2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;

3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate

turuväärtusele.

Direktiivi põhjenduspunkti 12 kohaselt tuleks 10% künnise või avalikkusele kuuluvate aktsiate

miinimumtaseme tagamiseks riigi tasandil kehtestatud alternatiivsete nõuete järgmist hinnata

kauplemisele võtmise ajal. Samas tuleb siinkohal arvestada, et VPTS § 1325 lõikest 4 tulenevalt

on turu korraldajal kohustus kauplemisele võetud väärtpaberi vastavust kauplemisele võtmise

tingimustele regulaarselt kontrollida. Nagu ka eelnevalt viidatud, siis direktiivi

põhjenduspunkti 11 kohaselt peaksid aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused

täiendama MIFID2 kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid, mis on toodud

MIFID2 artiklis 51. MIFID2 artikli 51(4) kohaselt peavad reguleeritud turud regulaarselt üle

44 Direktiivi põhjenduspunkt 11

27

vaatama, kas kauplemisele võetud väärtpaberid vastavad jätkuvalt kauplemisele võtmise

nõuetele.

Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust,

võimaldades reguleeritud turule paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse

hindamisel (mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei

võimaldaks). Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt

avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate

aktsiate turuväärtusest. See võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse tagamisel

arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate

kauplemisele võtmiseks. Ka noteerimisdirektiivist tulenevalt on turul teatav paindlikkus

avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate

piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka

kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka väiksema koguse avalikkusele kuuluvate

aktsiatega. Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud

valikuõigust kasutada, mis omakorda võimaldaks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada.

Kuna artikkel 51a(5) on MIFID2-s sätestatud erandina artiklist 51a(4), ei ole VPTS § 1326

lõikesse 3 MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud tingimust (10% miinimumnõuet) lisatud. Samas,

kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv

aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt MIFID2 artiklis

51a(4) sätestatud tingimuse täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest

(kui reguleeritud turg peab seda turu toimimiseks piisavaks).

Ühtlasi, kuna MIFID2 artikli 51a(4) asemel on üle võetud artikkel 51a(5), ei võeta käesoleva

eelnõuga üle ka MIFID2 artiklit 51a(6), mis reguleerib konkreetselt artiklis 51a(4) sätestatud

tingimuse täitmise hindamist. Täpsemalt reguleerib MIFID2 artikkel 51a(6) artiklis 51a(4)

sätestatud tingimuse (10% künnise) täitmise hindamist juhul, kui taotletakse selliste aktsiate

kauplemisele võtmist, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki (ehk sisuliselt

olukorras, kus täiendavalt võetakse kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki

aktsiaid). Sellisel juhul hinnatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaalu lähtudes kõigist

seda liiki aktsiatest, mitte üksnes täiendavalt kauplemisele võetavatest aktsiatest.

Kuigi MIFID2 artiklis 51a(6) ei ole viidatud artiklile 51a(5) (võetud üle VPTS § 1326 lõikes 3),

ei välista see korraldaja õigust MIFID2 artiklis 51a(6) sätestatud põhimõttest VPTS § 1326 lõike

3 rakendamisel lähtuda.

Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate

nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil

kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.

detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel

ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise

regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).

Lõigetes 4 ja 5 on RM määruse § 5 lõigete 3 ja 4 eeskujul sätestatud, millal ei loeta aktsiaid

avalikkusele kuuluvaks. Aktsiaid ei loeta avalikkusele kuuluvaks, kui aktsiad kuuluvad

emitendi või emitendi tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele. Samuti,

kui ühe aktsionäri omanduses on enam kui 5% emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei loeta

neid aktsiaid avalikkusele kuuluvaks, v.a. juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav

organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks.

28

VPTS 18. peatüki (väärtpaberibörs) kehtetuks tunnistamine. Direktiivi artikliga 2

tunnistatakse alates 5. detsembrist 2026. a kehtetuks noteerimisdirektiiv, mis käsitleb

väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat

teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku

noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba

sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Samas

ei piira noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise

korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist

jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha

ja reguleerida.

Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni

kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi

börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil

noteerimiseks on sätestatud RM määruses.

VPTS § 150 lõike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile

kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 lõikes 1 on täpsustatud, et börsil

kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama

kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi

nimekirjadesse. Üldiselt kohaldataksegi börsile (sh börsikorraldajale, börsi liikmele ja börsi

reglemendile), samuti väärtpaberi noteerimisele (sh selle peatamisele ja lõpetamisele) vastavalt

reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi)

ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise

suhtes kohalduvat regulatsiooni.45 Ühtlasi kohaldatakse noteerimiseks esitatava prospekti

suhtes sama regulatsiooni, mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele

võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes.46 Seega peamise investoritele teabe andmise

allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii

reguleeritud turu kui ka börsi puhul.47 Ka börsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad

sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui

ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemisele võtmise (börsi mõistes

noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord, samuti kauplemisele võetud (börsi

mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised

kohustused, väärtpaberi kauplemisele võtmist (börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku,

organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm.

Väärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad

nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu seletuskirja

punktides 2.1.1 ja 2.2 selgitatud, peeti noteerimisdirektiivi nõuetest vajalikuks säilitada ja

reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja

avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse §-de 5 ja 9 nõuded

kehtivad seega edaspidi (muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate

reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes (vt VPTS § 1326 selgitusi). Ülejäänud osas

peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks, et

luua EL tasandil ühtne reeglistik.48

45 VPTS § 150 lg 2, § 151 lg 5, § 152 lg 2, § 153 („Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis

sätestatule: /…/“; § 154 lg 3) 46 VPTS § 157 47 Seoses börsil noteeritud väärtpaberi emitendi teabe edastamise ja avalikustamise kohustusega tuleb veel

märkida, et VPTS §-s 159 viidatud RM määruse 4. osa, mis käsitleb teabe avalikustamist, on juba varasemalt

kehtetuks tunnistatud. 48 Direktiivi põhjenduspunktid 10–13

29

Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse

tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning

lisaks muude mitmepoolsete süsteemide49 korraldamine). Kuna reguleeritud turule

kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust

tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka

siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18.

peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist 2026.

a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM määrus,

mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus.

RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust

vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)

läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et eristada erineva riskiastmega

emitente. Nagu seletuskirja punktis 2.2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada

VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid, mida on praktikas ka tehtud.

Seega praktikas ei pruugi RM määruse kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga

suuri muudatusi kaasa tuua, arvestades seejuures, et praktikas moodustab seniste kõrgendatud

nõuetega börs valdava enamuse Eesti reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1).

Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud

turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii, et alles jääb ühtne reguleeritud

turu/kauplemisele võtmise regulatsioon), siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti

reguleeritud turust, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud

aktsiakapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi korraldamiseks ette

nähtud aktsiakapitali nõudele. Samas võimaldatakse Finantsinspektsiooni loal rakendada

erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet (vt VPTS § 125 lõike 1

muutmise ja lõikega 11 täiendamise selgitusi).

Kokkuvõttes:

Kui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel)

ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad

nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja

noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise

regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:

 Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab

senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni

loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on

Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks

piisav.

 Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi

noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid

aktsiaid puudutavad nõuded.

 Ühtlasi täiendatakse eelnõuga VPTS § 127 lõike 2 punkti 10, et reguleeritud turu

reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on

VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada,

samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu

korraldaja poolt (vt VPTS § 127 lõike 2 punkti 10 muutmise selgitusi).

49 Sh mitmepoolne kauplemissüsteem (MTF) ja organiseeritud kauplemissüsteem (OTF)

30

Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks,

kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise

ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2

reguleeritud turu/kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega

kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega. Ühtlustatud

regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu

segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele)

vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas MIFID2-st

tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL

liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega.

Paragrahvi 1635 muutmine. VPTS § 1635 reguleerib kasvuturgu ja põhineb MIFID2 artiklil

33. MIFID2-ga võeti kasutusele VKE-de kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de

väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-

is VKE-dele spetsialiseerunud turgude ühiste regulatiivsete standardite väljatöötamist.

Tulenevalt direktiivi artiklist 1(3) võetakse eelnõuga üle MIFID2 artikli 33 muudatused, mis on

seotud valdavalt sellega, et ka mitmepoolse kauplemissüsteemi segment võib olla kasvuturuks.

Direktiivi põhjenduspunktis 8 on selgitatud, et selliste spetsialiseerunud turgude arengu

soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi (multilateral trading facility, edaspidi

MTF) korraldavate investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse

vähendamiseks tuleb lubada MTF segmendil taotleda kasvuturuks saamist tingimusel, et selline

segment on ülejäänud MTF-ist selgelt eraldatud.

Lõiget 1 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(1) muudatusest, mille kohaselt võib MTF

korraldaja taotleda lisaks MTF-ile ka selle segmendi registreerimist kasvuturuna.

Lõikesse 2 lisatakse, et MTF segmendi kasvuturuna registreerimise eelduseks on lisaks lõikes

3 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimuste

täitmisele ka käesoleva eelnõuga lisatavas lõikes 31 nimetatud tingimuste täitmine.

MIFID2 artikli 33(2) muudatuse kohaselt peavad MTF segmendi kasvuturuna registreerimiseks

olema täidetud artiklis 33(3a) sätestatud tingimused. Artikli 33(3a) kohaselt kohaldatakse MTF

segmendi suhtes tõhusaid reegleid, süsteeme ja protseduure, millega tagatakse, et täidetud on

nii artiklis 33(3) sätestatud tingimused (võetud üle VPTS § 1635 lõikes 3) kui ka artikli 33(3a)

punktides a–c sätestatud tingimused (võetakse üle käesoleva eelnõuga lõikes 31).

Lisaks täpsustatakse lõikes 2, et MTF-i või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna tuleb

ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)).

Lõike 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt rakendab kasvuturu korraldaja lisaks VPTS-is MTF-i

kohta sätestatule reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt punktides 1–7 sätestatud

tingimused. See kohaldub nii juhul, kui kasvuturuks on MTF kui ka MTF-i segment. VPTS-is

MTF-i kohta sätestatu kohaldamine tuleneb MIFID2 artikli 33(4) esimesest lausest. Ülejäänud

osas vastab lõige 3 MIFID2 artiklile 33(3) ja katab osaliselt ka artiklit 33(3a).

Lõike 3 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et kasvuturu suhtes rakendatavad reeglid,

süsteemid ja protseduurid peavad olema tõhusad. Nõue tuleneb MIFID2 artiklist 33(3) ja (3a).

Paragrahvi täiendatakse lõikega 31, millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(3a) punktides a–c

sätestatud tingimused. Lõikest 31 tulenevalt rakendab kasvuturu korraldaja MTF segmendi

suhtes reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt lõikes 3 nimetatud tingimused ja

kõik järgmised tingimused:

31

1) kasvuturuna registreeritud MTF segment on selgelt eraldatud MTF korraldaja

korraldatavatest muudest turusegmentidest ning sellel on muu hulgas teine nimi, erinev

reeglistik, erinev turundusstrateegia ja teistsugune avalik kuvand (publicity) ning konkreetselt

kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood;

2) kasvuturu segmendis tehtud tehingud on selgelt eristatavad MTF teistes segmentides

toimuvast muust turutegevusest;

3) inspektsiooni nõudmisel esitab MTF korraldaja kasvuturu segmendis kauplemisele võetud50

väärtpaberite täieliku loetelu ning kogu teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta, mida

inspektsioon võib nõuda.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 32, millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(4) teine lause, mis

sätestab, et ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, võib MTF-i või selle segmenti korraldav

investeerimisühing või turu korraldaja kehtestada täiendavaid nõudeid. MIFID2 artikkel 33(7)

on üle võetud VPTS § 1635 lõikes 5. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse lõikes 32, et kasvuturu

(hõlmab nii MTF-i kui selle segmenti) korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes täiendavaid

tingimusi, arvestades lõikes 5 sätestatut (vt allpool).

Lõiget 4 täiendatakse seoses MTF segmendi lisandumisega MIFID2 artiklisse 33(5). Lõike 4

kohaselt tühistab Finantsinspektsioon MTF-i või selle segmendi kasvuturuna registreerimise

kas kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta lõikes 3 ja MTF segmendi

puhul lisaks lõikes 31 sätestatule, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr

2017/565 artiklis 79 sätestatut.

Lisaks täpsustatakse lõikes 4, et MTF-i või selle segmendi kasvuturuna registreerimise

tühistamisest tuleb ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)).

Lõiget 5 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(7) muudatustest. Kehtiva lõike 5 esimese

lause kohaselt võib kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga kaubelda ka teisel

kasvuturul tingimusel, et emitenti on sellest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid.

Tingimuse eesmärgiks on vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski. Kõnealuse

sättega ei nähta praegu ette vastavat tingimust kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberi

kauplemisele võtmiseks muus kauplemiskohas kui teisel kasvuturul. Selleks, et veelgi

nimetatud riski vähendada, laiendatakse seda tingimust kõikidele muudele

kauplemiskohtadele.51

Kui muu kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes

seoses selle teise kasvuturuga jätkuvalt ühtegi kohustust, mis puudutab ühingu

juhtimiskorraldust (corporate governance) või teabe avalikustamist. Kui muu kauplemiskoht

ei ole teine kasvuturg, tuleb emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga

kohaldatavatest ühingu juhtimiskorralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustustest.

Paragrahvi 169 lõike 2 muutmine. VPTS § 169 reguleerib Finantsinspektsiooni ülesandeid

seoses ülevõtmispakkumisega. Selle lõike 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet

ülevõtmispakkumiste üle koos vastava börsikorraldaja või turu korraldajaga. Lõikest 2 jäetakse

välja viide börsikorraldajale, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse börsi regulatsioon (VPTS

18. peatükk) kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is börsikorraldajat reguleeritud turu

korraldajast (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).

50 Direktiivi tekstis on „kauplemisele võetud“ asemel kasutatud „noteeritud“ („/…/ a comprehensive list of the

instruments listed on the SME growth market segment concerned, /…/“). Kuna VPTS tähenduses on noteerimine

väärtpaberi börsil kauplemisele võtmine (VPTS § 154 lg 1), kuid kasvuturuks võib olla MTF või selle segment,

kasutatakse VPTS § 1635 lõike 31 punktis 3 „noteeritud“ asemel „kauplemisele võetud“. 51 Direktiivi põhjenduspunkt 9

32

222. peatüki, sh § 2117 lisamine. Eelnõuga on kavas täiendada VPTS-i sättega, mis reguleerib

emitendi õigusi ja kohustusi seoses eelnõuga lisatavas VPTS § 858 lõikes 2 nimetatud emitendi

rahastatud analüüsi avalikustamisega Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Kuna säte ei

seostu otseselt ühegi olemasoleva VPTS peatükiga, täiendatakse seadust uue peatükiga,

millesse kõnealune säte paigutatakse. Kuna säte puudutab emitendi poolt muu teabe

avalikustamist ning selles viidatakse ka korraldatud teabele, täiendatakse seadust 222.

peatükiga, mis järgneb korraldatud teavet käsitlevale 20. peatükile ja 221. peatükile, mis

reguleerib samuti teatud isikute poolt teabe avalikustamist.

VPTS § 858 lõikest 2 tulenevalt käsitletakse emitendi rahastatud analüüsina analüüsi, mille eest

on täielikult või osaliselt maksnud emitent ja mis on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud

analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt töötab ESMA välja

regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev

EL tegevusjuhend. Selles tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse

standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks

tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete

tehniliste standardite eelnõu Euroopa Komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025. a.

VPTS § 2117 lõike 1 kohaselt võib emitent esitada oma emitendi rahastatud analüüsi

Finantsinspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud

Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ehk ESAP-i kaudu. Hiljemalt 10. juuliks 2027. a ESMA poolt

loodav ja korraldatav ESAP pakub keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende

tooteid käsitlevale avalikustatud teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja

kestlikkuse valdkonnas.

Oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile esitamisel peab emitent tagama, et

selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas eelnimetatud

tegevusjuhendiga (lõige 2 punkt 1) ning et sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse,

et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile (lõige 2 punkt 2). Sellist analüüsi ei käsitata

korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ning selle suhtes ei teostata samal tasemel

järelevalvet nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi üle (lõige 3). VPTS § 2117

aluseks on MIFID2 artikkel 24(3d) ja osaliselt ka (3e).

Kuigi kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks

2026. a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artiklile 3(1) võib

emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha

see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist 2030. a.

Paragrahvi 230 lõike 42 punkti 3 täiendamine. VPTS § 230 lg 42 reguleerib

Finantsinspektsiooni õigust lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine

edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata. Punkti 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil see õigus

mh juhul, kui avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja

olulist kahju. Säte lisati väärtpaberituru seadusesse 24.11.2015. a. jõustunud väärtpaberituru

seaduse muutmise seadusega (eelnõu 67 SE) ja sellega võeti üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ52 (edaspidi läbipaistvusdirektiiv) artikkel 29(1)(c). Käesoleva

eelnõuga muudetakse sätet selliselt, et see vastaks ka IFD artiklile 20(3)(c), milles ei ole ette

52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise

kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul

kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57)

33

nähtud tingimust, et kahju peab olema oluline.53 Kahju olulisust ei ole tingimusena ette nähtud

ka MIFID2-s ega VPTS § 230 lõikes 41 nimetatud määrustes, mistõttu kehtib see tingimus

edaspidi üksnes läbipaistvusdirektiivist tuleneva (VPTS 20. peatükis sätestatud) kohustuse

rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti puhul. Muudel juhtudel piisab

väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise edasi lükkamiseks või rikkuja isiku

avalikustamata jätmiseks sellest, kui see põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele

ebaproportsionaalset kahju.

Paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatava lauseosa ning punktide 4 ja 5 muutmine. VPTS § 230

lõike 5 sissejuhatava lauseosa kohaselt vaatab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul ja

vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida

investeerimisühing kasutab VPTS-i ja IFR-i järgimiseks. IFD artikli 36(1) esimese lõigu

sissejuhatavast lauseosast tulenevalt täpsustatakse, et asjakohase juhu ja vajaliku määra

kindlakstegemisel võetakse arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit.

Lõike 5 punktides 1–7 on toodud, mida Finantsinspektsioon usaldusväärse juhtimise ja riskide

maandamise seisukohast hindab. Lõike 5 punktis 4 täpsustatakse tulenevalt IFD artiklist

36(1)(d), et süsteemse riski hinnangu puhul võetakse arvesse süsteemse riski kindlakstegemist

ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 23

või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi. Lõike 5 punktis 5 täpsustatakse

tulenevalt IFD artiklist 36(1)(e), et investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskide

hindamine seondub investeerimisühingu protsesside, andmete ja varade konfidentsiaalsuse,

terviklikkuse ja kättesaadavuse tagamisega.

Paragrahvi 235 punkti 10 muutmine. VPTS §-s 235 on loetletud Finantsinspektsiooni

õigused ettekirjutuse tegemisel. Selle punkti 10 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus

ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS-is ning IFR-is

sätestatud nõuete kohase kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele

vastavus. IFD artiklist 39(2)(c) tulenevalt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda, et

investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS-i ning IFR-i kohastele järelevalvenõuetele

vastavuse taastamise kava, määraks selle kava rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatust

ja tähtaega. Eeltoodust tulenevalt muudetakse vastavalt ka VPTS § 235 punkti 10.

Paragrahvi 235 täiendamine punktiga 18. MIFID2 artikli 69(2)(w) alusel täiendatakse VPTS

§-i 235 punktiga 18, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega peatada

selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole

koostatud kooskõlas VPTS § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga (vt VPTS § 858 lõike 2

selgitusi).

Lisaks eeltoodule on Finantsinspektsioonil õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et kontrollida,

kas investeerimisühingul on organisatsiooniline kord tagamaks, et tema koostatav või levitatav

emitendi rahastatud analüüs vastab nimetatud tegevusjuhendile (vastav kohustus on

investeerimisühingule kehtestatud VPTS § 858 lõikes 4). See õigus on Finantsinspektsioonile

ette nähtud MIFID2 artiklis 69(2)(v) ning see on kaetud VPTS § 230 lõikega 1, mille kohaselt

on Finantsinspektsioonil VPTS-is, sh § 858 lõikes 4, sätestatu kohase täitmise üle järelevalve

teostamisel kõik VPTS-is ja FIS-is sätestatud õigused.

Ühtlasi, kui investeerimisühingu levitatav emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüs ei

ole koostatud kooskõlas eelnimetatud tegevusjuhendiga, on Finantsinspektsioonil õigus esitada

53 IFD artikkel 20(3)(c): „(c) the publication would cause disproportionate damage to the investment firms or

natural persons involved“ vrd läbipaistvusdirektiivi artikkel 29(1)(c): „(c) where publication would, in so far as

can be determined, cause disproportionate and serious damage to the institutions or natural persons involved“

34

üldsusele vastav hoiatus. See õigus on Finantsinspektsioonile ette nähtud MIFID2 artiklis

69(2)(x) ja see on kaetud VPTS § 2316 lõikega 2, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus

avalikkust hoiatada VPTS 3. osas, sh § 858 lõikes 2, sätestatud kohustuse rikkumise eest.

Paragrahvi 2361 lõike 11 muutmine. VPTS § 2361 reguleerib järelevalvet välisriigi

investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi

investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. VPTS § 2361 lõike 11 esimese lause kohaselt võib

Finantsinspektsioon järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse

seisukohast asjakohane, või VPTS §-s 2369 nimetatud ülesande täitmiseks teostada kohapealset

kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide

tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavitades sellest eelnevalt

lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. IFD artikli 14(2) teine lõik näeb ette, et enne

kontrollimist ja uurimist tuleb konsulteerida viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve

asutusega. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 2361 lõike 11 esimeses

lauses.

Ühtlasi jäetakse lõike 11 esimesest lausest välja tekstiosa „või käesoleva seaduse §-s 2369

nimetatud ülesande täitmiseks“. Finantsinspektsiooni õigus teostada kohapealset kontrolli

VPTS §-s 2369 nimetatud ülesande täitmiseks tuleneb IFD artiklist 53(2), mille kohaselt võib

Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida

segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Kuna (i) VPTS § 2361 lõige 11

reguleerib välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali tegevuse kohapealset kontrolli ja filiaalilt

teabe nõudmist tema tegevuse kohta ning IFD artikkel 53(2) reguleerib segavaldusettevõtjatelt

ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe kohapealset kontrolli; ning (ii) IFD artiklis 53(2) ei ole

ette nähtud VPTS § 2361 lõikes 11 sätestatud välisriigi järelevalveasutuse teavitamise54 ja

saadud teabe/tuvastatud asjaolude edastamise kohustust, võetakse IFD artikkel 53(2) üle VPTS

§ 2369 lõikes 11 (vt VPTS § 2369 lõike 11 selgitusi).

VPTS § 2361 lõike 11 teise lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon pärast kontrolli

teostamist ja uurimise lõppu vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud,

mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. IFD artikli 14(2)

kolmandast lõigust tulenevalt täpsustatakse eelnõus, et saadud teave ja tuvastatud asjaolud

edastatakse esimesel võimalusel pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu.

Paragrahvi 2361 lõike 6 täiendamine teise lausega. VPTS § 2361 lõige 6 sätestab, et kui

välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad,

võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega rakendada väärtpaberituru seaduses sätestatud

meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi

investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele

või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi

väärtpaberiturujärelevalve asutust. Kõnealust lõiget täiendatakse teise lausega, mille kohaselt

teavitab Finantsinspektsioon välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest

eelnevalt ka EBA-t ja ESMA-t. Täienduse aluseks on IFD artikli 13(4) 1. lõik.

Paragrahvi 2362 lõike 12 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 2362 reguleerib

järelevalvet välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava

investeerimisühingu üle. VPTS § 2362 lõike 12 kohaselt edastab Finantsinspektsioon

viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve

teostamise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti

54 Eelnõuga muudetakse VPTS § 2361 lõiget 11, asendades teavitamise kohustuse konsulteerimise kohustusega

vastavalt IFD artikli 14(2) teisele lõigule.

35

investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis

tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe

põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid.

VPTS § 2362 lõiget 12 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt selgitab

Finantsinspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel üksikasjalikult,

kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud. Täienduse aluseks on IFD artikli 13(3) 2.

lause.

Paragrahvi 2362 lõikest 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1093/2010 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Tegemist on normitehnilise

muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide

esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 230 lõike 5 punkti 4 muudatuses.

Paragrahvi 2362 lõike 3 täiendamine teise lausega. VPTS § 2362 lõike 3 kohaselt peab

investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, välisriigi

väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve

teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis. Käesoleva paragrahvi

lõikes 4 on loetletud andmed, mida nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata. Kuna IFD artikli

13(1) sissejuhatava lause kohaselt vahetavad nimetatud teavet omavahel liikmesriikide pädevad

asutused, täiendatakse VPTS § 2362 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt tuleb nimetatud teave

esitada Finantsinspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi

väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

Paragrahvi 2369 täiendamine lõikega 11. VPTS § 2369 lõige 1 reguleerib järelevalvet juhul,

kui järelevalvealuse investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja. Säte põhineb

IFD artiklil 53(1) ja selle kohaselt võib Finantsinspektsioonil muu hulgas nõuda, et

segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe ning teostada järelevalvet

investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.

VPTS §-i 2369 täiendatakse lõikega 11 tulenevalt IFD artiklist 53(2), mille kohaselt võib

Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida

segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.

Paragrahvi 23610 lõigete 1 ja 2 muutmine. VPTS § 23610 reguleerib investeerimisühingu

sisemudelite kasutamise loa läbivaatamist. Lõike 1 kohaselt vaatab Finantsinspektsioon

vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida

Finantsinspektsioonilt sisemudelite kasutamise loa saamiseks vastavalt IFR artiklile 22. Sätet

täiendatakse tulenevalt IFD artikli 37(1) esimesest lausest, et läbivaatamine toimub regulaarselt

(ja vähemalt iga kolme aasta tagant). Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt

peab Finantsinspektsioon tähelepanu pöörama eelkõige investeerimisühingu äritegevuse

muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatama üle ja hindama, kas

investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja

tavasid. Muudatuse aluseks on IFD artikli 37(1) teine lause.

Lõike 2 esimese lause kohaselt teeb Finantsinspektsioon oluliste puuduste avastamise korral

investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks

puuduste tagajärgede leevendamiseks. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 37(1)

kolmandast lausest, et mõeldud on puudusi, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu

sisemudelites riski arvesse võetakse.

Paragrahvi 23611 lõike 1 punkti 1 muutmine. VPTS § 23611 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib

Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingule VPTS § 235 punktis 9 nimetatud

täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et

36

investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need ei ole

kaetud või on ebapiisavalt kaetud IFR III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega. IFD

artiklist 40(1)(a) tulenevalt täpsustatakse punktis 1 seoses investeerimisühingut ohustavate

riskidega, et täiendavate omavahendite nõude võib kehtestada, kui investeerimisühingut

ohustavad riskid või riskielemendid, mis on olulised.

Seaduse täiendamine normitehnilise märkusega. VPTS-i täiendatakse viitega direktiivile

vastavalt direktiivi artikli 3(1) kolmandale lõigule. Direktiivi artikli 3(1) kolmandast lõigust

tulenevalt on ühtlasi lisatud märkus, et viiteid direktiiviga kehtetuks tunnistatud

noteerimisdirektiivile käsitatakse viidetena direktiivile.

3.3. Eelnõu § 2 – Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine

Paragrahvi 62 lõike 2 muutmine. KultKS § 62 lõike 2 kohaselt on Kultuurkapitalil keelatud

võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara Kultuurkapitali

vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru

vahendusel või avalikul enampakkumisel. Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18.

peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is

väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise

selgitusi), asendatakse lõikes 2 mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud

väärtpaberiturg“.

3.4. Eelnõu § 3 – Elektroonilise side seaduse muutmine

Paragrahvi 151 lõike 4 kolmanda lause muutmine. ESS § 151 lõike 4 kohaselt võib

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel

statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate

elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel

leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise

informatsiooni avaldamine on vastuolus väärtpaberibörsi reeglitega, võib nimetatud

informatsiooni avaldada ainult kooskõlas väärtpaberibörsi reeglitega.

Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt

VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), asendatakse lõike 4 kolmandas lauses

mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud väärtpaberiturg“.

3.5. Eelnõu § 4 – Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Paragrahvi 47 lõike 92 muutmine ja täiendamine lõikega 93. FIS § 47 reguleerib koostööd

välisriikide pädevate asutustega. Lõige 92 sätestab, et enne karistuse määramist või muu

meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 91 punktile 2 konsulteerib Finantsinspektsioon

konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise

olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni otsuse

tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata

vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi. Lõike 92 aluseks on IFD

artikkel 49(4) ja (5).

IFD artikkel 49(4) käsitleb konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga konsulteerimist

karistuste määramise või muu erakorralise meetme võtmise korral, nagu on viidatud lõike 3

punktis b (võetud üle FIS § 47 lõike 91 punktis 2). IFD artikkel 49(5) sätestab erandi aga kogu

lõike 3 suhtes (võetud üle FIS § 47 lõikes 91) ja see puudutab teiste väärtpaberiturujärelevalve

37

asutustega (mitte konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga) konsulteerimist. Eeltoodust

tulenevalt jäetakse lõikest 92 välja osa, mis puudutab IFD artiklit 49(5) ja IFD artikkel 49(5)

võetakse täies ulatuses üle uues lõikes 93.

Muudetud lõike 92 kohaselt konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve

teostajaga enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 91

punktile 2. Uue lõike 93 kohaselt ei ole Finantsinspektsioon erandina FIS § 47 lõikest 91

kohustatud konsulteerima teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega, kui tegemist on

kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni

otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata

vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.

Paragrahvi 471 lõike 22 esimese lause muutmine. FIS § 471 reguleerib koostööd

finantsjärelevalve teostamisel. Lõike 22 esimene lause sätestab, et kui teise lepinguriigi

finantsjärelevalve asutus pöördub Finantsinspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti

kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Finantsinspektsioon oma

pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve

asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. IFD artiklist 50(2)(c) tulenevalt

täpsustatakse lõikes 22, et audiitoril või eksperdil palutakse teostada erapooletu kontroll ning

teavitada viivitamata tulemustest.

Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 47. IFD artikliga 64(3) asendati MIFID2 artikkel 41,

mille lõige 5 käsitleb koostööd seoses konsolideerimisgrupi, kuhu kuulub kolmanda riigi

investeerimisühingu filiaal, tegevuse järelevalvega. MIFID2 artiklist 41(5) tulenevalt

sätestatakse VPTS § 471 lõikes 47, et Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi

investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerimsigruppi kuuluvate üksuste

järelevalveasutuste, ESMA ja EBA-ga, et tagada, et konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle

EL-is teostatakse kõikehõlmavat, ühtset ja tõhusat järelevalvet vastavalt õigusaktides, sh

asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatule.

Paragrahvi 471 lõikest 11 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/2033 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Tegemist on normitehnilise

muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide

esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 471 lõikes 47.

Paragrahvi 475 lõike 31 punkti 1 täiendamine, lõike 32 muutmine ja täiendamine lõikega

61. FIS § 475 reguleerib koostööd järelevalveasutuste kolleegiumides. Lõike 31 punkti 1

kohaselt vahetatakse kolleegiumis teavet muu hulgas investeerimisühingute

konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri

kohta. IFD artiklist 49(1)(a) tulenevalt täiendatakse punkti 1, et vastav teave hõlmab kõiki

reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning

investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi.

Lõige 32 sätestab, et kui Finantsinspektsioonile ei esitata lõikes 31 nimetatud teavet või ei

vastata tema järelpärimisele mõistliku aja jooksul, võib Finantsinspektsioon pöörduda EBA

poole. IFD artikli 49(2) esimesest lõigust tulenevalt täpsustatakse lõikes 32, et

Finantsinspektsioon võib pöörduda EBA poole, kui talle ei ole asjakohast teavet (sh lõikes 31

nimetatud teavet) esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe

vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud.

FIS §-i 475 täiendatakse lõikega 61 tulenevalt IFD artikli 48(6) teisest lõigust, mille kohaselt

võtab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija otsuste vastuvõtmisel arvesse kolleegiumi

38

liikmeteks olevate finantsjärelevalveasutuste kavandatava või koordineeritava

järelevalvetegevuse olulisust.

Paragrahvi 53 täiendamine lõikega 6. FIS § 53 käsitleb Finantsinspektsiooni tegevuse

avalikustamist. IFD artiklist 57(2) ja (3) tulenevalt täiendatakse kõnealust paragrahvi lõikega

6, mis reguleerib FIS § 53 lõike 3 punktides 1, 11, 2, 3 ja 6 nimetatud teabe (sh EL õigusaktides

liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamine Eesti vastavates õigusaktides,

üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel

ja hindamisel jne) avalikustamist. Lõike 6 kohaselt tuleb teave avalikustada ühtses vormingus

ja seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Samuti peab see olema piisavalt põhjalik ja täpne, et

võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalveasutuste poolt avalikustatud FIS § 53 lõike 3

punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist.

IFD artiklis 57(3) on ühtlasi ette nähtud nõue, et teave peab olema kättesaadav ühel

elektroonilisel aadressil. See on kaetud FIS § 53 lõike 3 sissejuhatava lauseosaga, millest

tulenevalt on teave kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel. FIS § 53 lõikest 32 tulenevalt

avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel ka lingid, mille kaudu FIS § 2 lõikes 1 nimetatud

õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad.

3.6. Eelnõu § 5 – infoühiskonna teenuse seaduse muutmine

Paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 muutmine. InfoTS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt

tuleb Euroopa Komisjoni teavitada väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja

väärtpaberiarveldussüsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest. Sama

paragrahvi lõige 5 sätestab, et infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet sisaldava õigusakti

eelnõust ning väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi

poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise korra ja teabevahetust

koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus.

Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt

VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse InfoTS § 31 lõike 1 punktist 2 ja

lõikest 5 välja viide väärtpaberibörsile.

3.7. Eelnõu § 6 – investeerimisfondide seaduse muutmine

Paragrahvi 107 lõike 1 punkti 2 muutmine. IFS § 107 lõike 1 kohaselt võib Eurofondi vara

investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele sama

lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustest. Punktis 2 on tingimuseks sätestatud, et

väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või

muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning

mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on

Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või

prospektis.

Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt

VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse IFS § 107 lõike 1 punktist 2 välja

viide väärtpaberibörsile. IFS § 107 lõike 1 punktis 2 ei asendata väärtpaberibörsi mõistet

reguleeritud väärtpaberituru mõistega (nt sõnastatuna IFS § 107 lõike 1 punkti 1 eeskujul

„reguleeritud turg väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes“), kuna VPTS § 3 lõike 2 kohaselt on

reguleeritud väärtpaberiturg Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis korraldatav või juhitav

39

ning lepinguriigi poolt järelevalvatav mitmepoolne süsteem. IFS § 107 lõike 1 punkt 2 puudutab

aga kolmanda riigi väärtpaberibörsi. Seega jääb IFS § 107 lõike 1 punkti 2 üksnes viide

kolmanda riigi reguleeritud turule, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt

korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada

väärtpabereid.

Paragrahvi 309 lõike 8 muutmine. IFS § 309 lõige 8 reguleerib, milliseid VPTS sätteid

kohaldatakse IFS §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale

fondivalitsejale. MIFID2 ülevõtmise eelnõu (507 SE) seletuskirjas on IFS § 309 lõike 8 alustena

viidatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 6(4) ja 2011/61/EL artiklile 6(6), mille kohaselt

kohaldatakse investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise suhtes fondivalitseja poolt direktiivi

2004/39/EÜ (MIFID1) artiklit 2(2) ning artikleid 12, 13 ja 19. IFS § 309 lõikes 8 on loetletud

eelnimetatud MIFID1 artiklitele vastavate MIFID2 artiklite 2(2), 15, 16, 24 ja 25 põhjal

ajakohastatud VPTS sätted.55

Lõiget 8 täiendatakse viitega VPTS § 47 lõikele 9, millega on käesolevas eelnõus üle võetud

MIFID2 artikkel 2(2), mis eeltoodust tulenevalt peaks kohalduma ka investeerimis- või

kõrvalteenust osutava fondivalitseja suhtes. VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3.

osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste

osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi

võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu

toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga

põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide

alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud selgitusi).

3.8. Eelnõu § 7 – krediidiasutuste seaduse muutmine

Paragrahvi 2 lõike 4 muutmine. KAS § 2 lõige 4 reguleerib, milliseid VPTS sätteid

kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele. Lõike 4

esimest lauset täiendatakse viidetega VPTS § 47 lõikele 9, § 651 lõigetele 1 ja 2 ning § 652

lõikele 1. Muudatuse aluseks on MIFID2 artikkel 1(3)(a) ja (c), mille kohaselt kohaldatakse

investeerimisteenust osutava krediidiasutuse suhtes mh

 MIFID2 artiklit 2(2) (võetud üle käesoleva eelnõuga VPTS § 47 lõikes 9);

 MIFID2 artiklit 34(1) ja (7) (võetud üle VPTS 652 lõikes 1 ning VPTS § 651 lõigetes 1 ja

2);

 MIFID2 artiklit 35(1) (võetud üle VPTS § 652 lõikes 1).

VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3. osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse

osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad

VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade

Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa

Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või

samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud

selgitusi). VPTS § 651 lõiked 1 ja 2 käsitlevad mitmepoolse kauplemissüsteemi ja

organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist. VPTS § 652 lõige

1 reguleerib välisriigi investeerimisühingu tegevust Eestis.

Paragrahvi 821 lõigete 5, 10 ja 11 muutmine. KAS §-s 821 on sätestatud nõuded

krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele. Käesoleva eelnõuga muudetakse selle lõikeid 10 ja

11, et viia need täpsemalt vastavusse IFD artikliga 62(15) muudetud CRD artikliga 86(11).

55 Eelnõu 507 SE seletuskirja lk 158

40

Lõikes 10 täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) teisele lausele, et lisaks likviidsuse

talituspidevuse plaani testimisele vähemalt kord aastas, tuleb seda ajakohastada stressitestis

kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja anda sellest aru krediidiasutuse juhatusele, kes

peab selle heaks kiitma ning sisemist poliitikat ja protsesse vastavalt korrigeerima. Lõikes 11

täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) 3.–5. lausele, et krediidiasutus peab eelnevalt võtma

kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talituspidevuse plaani viivitamatu

rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata

kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse

korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes krediidiasutusel on

riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus

krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid56, või kolmanda riigi territooriumil, mille

valuuta suhtes krediidiasutusel on riskipositsioon. Lõikest 5 jäetakse välja teine lause, kuna see

on juba kaetud lõikega 11.

3.9. Eelnõu § 8 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Paragrahvi 34 lõike 2 punkti 1 ja § 76 lõike 3 punkti 3 muutmine. RahaPTS § 34 lõike 2

punktis 1 on sätestatud, et sama paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate

asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt

olukorda, kus klient on reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse

avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul

piisav läbipaistvus. RahaPTS § 76 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes

1 nimetatud kohustust (tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus) reguleeritud turul

noteeritud äriühingule.

Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva

eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberite noteerimist väärtpaberibörsil

väärtpaberite kauplemisele võtmisest reguleeritud väärtpaberiturul (vt VPTS 18. peatüki

kehtetuks tunnistamise selgitusi), sõnastatakse RahaPTS § 34 lõike 2 punktis 1 ja § 76 lõike 3

punktis 3 kasutusel olev „reguleeritud turul noteeritud äriühing“ ümber „äriühing, kelle

väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul“.

3.10. Eelnõu § 9 – riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses ühtlustatakse samuti mõiste „noteerimine“ mõistega „kauplemisele

võtmine“ tulenevalt väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele

võtmise regulatsioonide ühtlustamisest VPTS-is (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise

selgitusi). Riigivaraseaduses on noteerimise mõiste (vormis „noteeritud“ ja „noteerimiseks“)

kasutusel § 2 lõike 9 punktis 1, § 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 77 lõike 1 teises lauses,

§ 81 lõikes 13 ja § 98 lõikes 7. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18.

peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is

väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest,

asendatakse eelnimetatud RVS sätetes mõiste „noteerimine“ mõistega „kauplemisele võtmine“.

Kauplemisele võtmise mõiste on kasutusel ka RVS § 39 lõikes 4, § 50 lõikes 2 ja § 74 lõikes 5.

3.11. Eelnõu § 10 – tagatisfondi seaduse muutmine

Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 muutmine. TFS § 83 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib fond

paigutada oma vara liikmesriigis tegutseval börsil noteeritud võlakirja või muusse

56 CRD artikli 86(11) 5. lause viitab vastuvõtva liikmesriigi („host Member State“) territooriumile, mis artiklis

3(1)(40) viidatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4(1)(44) kohaselt tähendab liikmesriiki, kus

finantsinstitutsioonil on filiaal või kus ta osutab teenuseid.

41

võlakohustusse, mille emitendil on nõukogu otsusega määratud rahvusvaheliselt tunnustatud

reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise

regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei

eristata VPTS-is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele

võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), ühtlustatakse vastavad

mõisted ka TFS § 83 lõike 1 punktis 1.

3.12. Eelnõu § 11 – täitemenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvi 124 lõike 7 teise lause muutmine. TMS § 124 lõike 7 teise lause kohaselt võib

kohtutäitur börsil noteeritud või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid

müüa ka vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava

väärtpaberibörsi või reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ning arveldamise suhtes

sätestatud nõudeid. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk)

tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is

väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS

18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse TMS § 124 lõike 7 teisest lausest välja

viited väärtpaberibörsile ja noteerimisele.

3.13. Eelnõu § 12 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Paragrahvi 5 lõike 3 muutmine. VUHS § 5 lõike 3 kohaselt ei keela sama paragrahvi lõikes

2 sätestatu (VUHS alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud enne

välisinvesteeringu loa saamist) teatud juhul väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu või

seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud

väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehingute tegemist. Kuna väärtpaberibörsi ja

noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk

edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud

väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise

selgitusi), ühtlustatakse vastavad mõisted ka VUHS § 5 lõikes 3.

3.14. Eelnõu § 13 – väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Paragrahvi 5 täiendamine lõikega 6. EVKS §-s 5 on sätestatud väärtpaberikonto kohta

registrisse kantavad andmed. Eelnõuga täiendatakse kõnealust paragrahvi lõikega 6, luues

emitendile võimaluse avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite

omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel,

jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i ja fondiosakute emissiooni korral.

Muudatuse eesmärk on hakata emitendi soovi korral vabatahtlikkuse alusel lisama

registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumust, et kontohalduritel oleks võimalik

ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik

korrektseks tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks tulumaksuarvestuseks

väärtpaberite võõrandamistehingute korral (et soetushind ei oleks null).

Paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa muutmine seondub EVKS § 5 täiendamisega

lõikega 6. EVKS § 7 reguleerib registrisse kantavate andmete avalikkust. Kõnealuse paragrahvi

lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse viitega EVKS § 5 lõikele 6, millest tulenevalt on

info emitendi poolt vabatahtlikkuse alusel avaldatud väärtpaberite soetusmaksumuse kohta

kättesaadav üksnes EVKS § 7 lõikes 3 nimetatud isikutele. Lähtuvalt EVKS § 5 lõike 6

eesmärgist (vt eespool) ei ole vastavate andmete kõigile isikutele kättesaadavaks tegemine

vajalik.

42

Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendamine. EVKS § 7 lõike 3 punkti 1 kohaselt on EVKS §

5 lõigetes 4 ja 5 (eelnõu kohaselt ka lõikes 6, vt EVKS § 7 lõike 3 sissejuhatava lause muutmise

selgitused) ning § 51 lõikes 4 sätestatud andmed (st andmed väärtpaberi- ja pensionikonto

kohta) kättesaadavad väärtpaberikonto omajale ja tema poolt selleks volitatud isikule.

Muudatuse kohaselt on nimetatud andmed kättesaadavad ka väärtpaberikonto omaja

varahooldusõigust teostavale eestkostjale ja tema poolt selleks volitatud isikule.

Kuna eestkostjal on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi

ning huve57, milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto

kohta, antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele

juurdepääsuks. Ehkki eestkostja õigus saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto

kohta võib tuleneda kohtumäärusest, millega isikule määratakse eestkostja, ei pruugi selline

esindusõigus olla määruses alati selgesõnaliselt sätestatud. Praktikas võib see põhjustada

õiguskindlusetust ja takistada eestkostja tõhusat tegutsemist eestkostetava varaliste õiguste ja

huvide kaitsmisel. Seetõttu nähakse seaduses ette regulatsioon, mis tagab eestkostjale õigusliku

aluse vajalike andmete saamiseks.

Üldjuhul määratakse eestkostetavale üks eestkostja, kellele kuulub nii eestkostetava

isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt

mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine

esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.58

Seega, kui kohus on varahoolduse teostamise õiguse määranud ühele eestkostjale, on õigus

saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta üksnes sellel eestkostjal.

Kuna eestkostjaks võib olla määratud ka kohalik omavalitsus või juriidiline isik, täpsustatakse

eelnõus, et eelnimetatud registriandmetele on juurdepääsuõigus ka eestkostja poolt selleks

volitatud isikul.

Paragrahvi 151 muutmine. EVKS § 151 käsitleb väljamaksete tegemist keskdepositooriumi

vahendusel, sätestades, et kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse

väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, tuleb kõik

nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed (nagu intress, dividend või võlakirja

lunastusmakse) kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike

nimekirja kantud väärtpaberiomanikele teha keskdepositooriumi vahendusel. Muudatusega

võimaldatakse ka väärtpaberist tulenevate väljamaksetega lahutamatus seoses olevaid makseid

(sh näiteks viivise makseid juhul, kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha

kesdepositooriumi vahendusel. Muudatus teenib investorite võrdse kohtlemise eesmärki

(viivise üheaegne ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimaldab emitendil

teha selliseid makseid soovi korral sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi

keskdepositooriumi. Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks muuhulgas

luua ka viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.

Seaduse täiendamine §-ga 542. Tegemist on rakendusliku sättega, milles antakse

registripidajale aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks EVKS § 5 ja § 151 muudatustega (vt

eespool). Täpsemalt on registripidaja kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla EVKS § 5

lõikes 6 ja § 151 punktis 2 sätestatuga 12 kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest.

3.15. Seaduse jõustumine

57 Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 58 PKS §-d 172, 178 ja 202

43

Paragrahvis 14 on sätestatud seaduse sätete jõustumise ajad. Seaduse § 1 punktid 26–31, 43,

45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 (direktiivist ehk MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused)

jõustuvad 2026. aasta 6. juunil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3

lõikest 1.

Seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–12

(väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise

regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.

Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast (eelnõu aluseks oleva

direktiivi artikkel 2), kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud

noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega.

Seaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS

muudatused) jõustuvad üldises korras. EVKS § 5 lõikega 6 ja § 151 punktiga 2 seoses on

eelnõus kavandatud rakendussäte (EVKS § 542), mille kohaselt peab registripidaja viima oma

tegevuse vastavusse nimetatud sätetega 12 kuu jooksul sätete jõustumisest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ja järgmiste EL

õigusaktidega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks

atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu

kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811,

14.11.2024);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide

turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173,

12.6.2014, lk 349–496);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis

käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega

muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja

2014/65/EL (ELT L 314 05.12.2019, lk 64–114).

Täpsema ülevaate eelnõu vastavusest EL õigusele annavad seletuskirja lisas esitatud

vastavustabelid (Lisa 1).

EL õigusest tulenevad muudatused ei riiva muudatuste subjektideks olevate isikute

põhiõiguseid ja -vabadusi ebaproportsionaalselt. Direktiivist ehk MIFID2 muudatustest

tulenevalt lisanduvad investeerimis- ja kõrvalteenuse osutajatele (investeerimisühingud,

krediidiasutused ja fondivalitsejad) teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku

analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha klientidele kättesaadavaks

korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada

organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud analüüsid on koostatud kooskõlas

emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga). PS §-st 31 tuleneva

ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust

ebasoodsalt59, mistõttu riivatakse eelnõuga ettevõtlusvabadust. Samas ei lähe riive kaugemale,

59 Vt nt RKPJKo 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12

44

kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on

elavdada investeerimisanalüüside turgu. Selleks on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille

ületamisel ei ole investeerimisühingul võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise

teenuse eest ühiselt maksta. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi

valikuga. Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi

rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas vastava EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama

selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist ning seeläbi samuti elavdama

investeerimisanalüüside turgu.

Teisest küljest mõjutavad direktiivist tulenevad eelnõu meetmed ettevõtlusvabadust soodsalt,

sh võimaldades turu korraldajale rohkem paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse

hindamisel. Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooni

ühtlustamine võimaldab turu korraldajale samuti rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh

turu segmentide kujundamisel. Ühtlasi, kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida üksnes

MTF-i, siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka MTF segment olla kasvuturuks, mille

eesmärgiks on soodustada selliste spetsialiseerunud turgude arengut ning vähendada korraldaja

organisatsioonilist koormust. Soodsat mõju omab ka emitentidele lisandunud võimalus teha

oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks.

EVKS-i muudatused samuti mõjutavad ettevõtlusvabadust soodsalt, luues emitentidele

võimaluse avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind ning

teha väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja

lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid) samuti

keskdepositooriumi vahendusel.

Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused on

eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse

juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni. IFD ja MIFID2

ülevõtmisel vastuolu PS-iga ei tuvastatud60 ning käesoleva eelnõuga tehtavate täpsustuste ja

täiendustega samuti ei riivata muudatuste subjektideks olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi

ebaproportsionaalselt.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu meetmed ei oma olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,

elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

Muudatused mõjutavad eelkõige investeerimisteenuste pakkujaid ehk investeerimisühinguid,

krediidiasutusi ja investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid ning kauplemiskoha

korraldajat, emitente, Eesti väärtpaberite registri pidajat ja Finantsinspektsiooni. Eelnõu

meetmed omavad mõju ka investoritele.

Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühinguid tegutseb Eestis 7.61

Finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusloa saanud krediidiasutusi on 8, kellest kolme

(AS Inbank, Holm Bank AS ja Luminor Bank AS) tegevusluba ei hõlma õigust osutada VPTS

§ 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse

kõrvalteenuseid.62 Eestis on asutatud ka 5 teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaali. Neist

60 Vt nt eelnõu 507 SE seletuskirja punkt 5 61 Eesti investeerimisühingud 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/investeerimine-

0/investeerimine/investeerimisuhingud/investeerimisuhingud 62 Eesti krediidiasutused 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-ja-

krediit/krediidiasutused/eesti-krediidiasutused

45

kolmel on õigus osutada ka teatud liiki investeerimisteenuseid.63

Finantsinspektsiooni tegevusloa saanud fondivalitsejaid tegutseb Eestis 13.64 Tegevusloa

kohaselt osutab nendest fondivalitsejatest ka väärtpaberituru seaduses sätestatud

väärtpaberiportfelli valitsemise ja/või investeerimisnõustamise teenust 4 fondivalitsejat:

Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, Limestone Platform AS ja

Swedbank Investeerimisfondid AS. AS Trigon Asset Management tegevusloas on mainitud ka

kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine.

Väärtpaberituru kauplemiskohaks on Eestis Nasdaq Tallinna börs (reguleeritud turg) ja

mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North.

Nasdaq Balti põhinimekirjas on 16 ja lisanimekirjas 3 Eesti emitenti. Balti võlakirjade

nimekirjas on 15 Eesti emitendi võlakirjad. First North aktsianimekirjas on 12 ja võlanimekirjas

7 Eesti emitenti. Balti kaubeldavaid fonde on 2.65

Eesti väärtpaberite registri pidajaks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaal.

Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 137 töötajat.66

Jaeinvestorite investeeringute mahud on viimaste aastate jooksul kasvanud. 2024. aasta lõpus

ulatus jaeinvestorite varade väärtus pensionifondides 6,9 miljardi euroni (2023. aastal 5,6

miljardit eurot). Neile järgnesid alternatiivfondid, mille varade maht oli 3,1 miljardit eurot

(2023. aastal 2,7 miljardit eurot). Jaeinvestorite väärtpaberite väärtus Eesti pankades

(väärtpaberite hoidmise teenus) ulatus 2,3 miljardi euroni (2023. aastal 1,8 miljardit eurot);

sama teenuse maht investeerimisühingutes oli 1,4 miljardit eurot (2023. aastal 0,6 miljardit

eurot). Varade väärtus teistes avalikes fondides oli 485 miljonit eurot ja portfellivalitsemise

teenust kasutades 416 miljonit eurot (2023. aastal vastavalt 480 ja 403 miljonit eurot).67

Järgnevalt on lähemalt analüüsitud eelnõu peamiste meetmete (sh MIFID2 muudatuste,

börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamise ja

EVKS muudatuste) mõju majandusele ja muid otseseid või kaudseid mõjusid. Nagu eelnevalt

selgitatud, siis siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad

muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse

ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni

(tulenevalt Euroopa Komisjoni tähelepanekutest). IFD ja MIFID2 ülevõtmisel on ülevõetud

regulatsiooni mõjusid hinnatud vastavate eelnõude seletuskirjades.68

6.1. MIFID2 muudatused

Meede I

Avalikkusele kuuluvad aktsiad

Noteerimisdirektiivil põhineva kehtiva õiguse kohaselt peab aktsiate börsile kauplemisele

võtmiseks olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub

63 Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-

ja-krediit/krediidiasutused/valisriikide-krediidiasutuste-filiaalid 64 Tegevusloaga fondivalitsejad 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/investeerimine-

0/investeerimine/fondivalitsejad/tegevusloaga-fondivalitsejad 65 Eesti (Nasdaq Tallinn) emitendid 29.09.2025. a seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuers 66 Finantsinspektsiooni aastaraamat 2024, lk 10: https://www.fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf 67 Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2024. aasta seisuga, lk 19: https://www.fi.ee/sites/default/files/2025-

04/FI_EFT__2025_est_tt.pdf 68 Eelnõu 505 SE (IFD ülevõtmine) ja eelnõu 507 SE (MIFID2 ülevõtmine) punkt 6.

46

vähemalt 25% aktsiatest; 2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka

kuuluvate investorite seas, toimiks turg ka väiksema protsendimäära korral; 3) eelnimetatud

jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele

võtmist. Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule

kauplemisele võtmise suhtes, jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule

kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole.69

Eelnõuga kehtestatakse, et reguleeritud turule võib kauplemisele võtta üksnes aktsiaid, mille

puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (st kuulub avalikkusele);

2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;

3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate

turuväärtusele.

Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate

nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. a. Aktsiate börsil

kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.

detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue,

misjärel ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise

regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).

Sihtrühm Emitendid, kes soovivad kaasata kapitali läbi aktsiate

kauplemisele võtmise reguleeritud turul, reguleeritud turu

korraldaja ja investorid

Mõju ulatus

Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses

keskmine). Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul

kauplemisele võtmiseks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal

olema vähemalt 25% (või vähem, kui see on aktsiate arvu ja jaotust

arvestades turu toimimiseks piisav), siis edaspidi ei ole aktsiate

kauplemisele võtmiseks konkreetset miinimumnõuet ette nähtud.

Selle asemel on turu korraldajal võimalik avalikkusele kuuluvate

aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt avalikkusele kuuluvate aktsiate

arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate aktsiate

turuväärtusest. See võimaldab turu korraldajale rohkem

paindlikkust, et erinevate emissioonide eripära arvestades tagada

turul piisav likviidsustase. Kuna turu korraldajal on rohkem

paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel,

loob see omakorda võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma

aktsiate kauplemisele võtmiseks (kes senistele nõuetele ei vasta,

kuid kelle aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski

nõuetekohaselt). Kuna paindlikkuse rakendamise täpne metoodika

ja sisemiste protsesside kujundamine jääb turu korraldaja

otsustada, ei ole muudatuse täpset mõju halduskoormusele

võimalik hinnata. Eeldusel, et suurem paindlikkus võimaldab turu

korraldajal oma sisemisi protsesse lihtsustada, võib muudatus

aidata vähendada turu korraldaja halduskoormust.

Mõju avaldumise

sagedus

Direktiivist tulenevalt tuleb avalikkusele kuuluvate aktsiate

piisavuse nõude järgimist hinnata kauplemisele võtmise ajal.70

Samas, kehtiva VPTS § 1325 lõike 4 kohaselt on turu korraldajal

kohustus tagada kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse

korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele

69 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punktid 16.2.2.1 ja 16.1.3.6 70 Direktiivi põhjenduspunkt 12

47

regulaarne kontrollimine. Seega on eelnõuga kehtestatava

muudatuse mõju avaldumise sagedus pidev.

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Kuigi avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõude

hindamine muutub paindlikumaks, mis tähendab, et turu

korraldaja võib lugeda selle nõude täidetuks ka juhul, kui

avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaal on senisega võrreldes

väiksem, siis eesmärk – tagada turu toimimiseks vajalik likviidsus

– jääb. Muudatus võimaldab turul piisava likviidsustaseme

tagamiseks hinnata nii avalikkusele kuuluvate aktsiate arvu,

aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate

turuväärtust, mis kokkuvõttes võib likviidsuse tagamiseks isegi

tulemuslikum olla. Seega ei tohiks muudatus investoritele kaasa

tuua ülemääraseid riske. Ka kehtivast regulatsioonist tulenevalt on

turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse

hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue

loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust

avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks

turg ka 25%-st väiksema koguse avalikkusele kuuluvate

aktsiatega.

Teisest küljest tähendab turu korraldaja paindlikkus avalikkusele

kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, et aktsiate kauplemisele

võtmine sõltub turu korraldaja diskretsioonist, millega omakorda

kaasneb emitentide jaoks teatav ebakindlus. Samas, nagu eespool

märgitud, on turul ka praegu teatav paindlikkus avalikkusele

kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel. Seega ei tohiks muudatus

võrreldes seniste reeglitega emitentide ebakindlust liigselt

suurendada.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Muudatus eelduslikult ei oma Finantsinspektsiooni koormusele

negatiivset mõju seoses järelevalve teostamisega turu korraldaja

tegevuse üle (sh võttes arvesse, et ka kehtiva regulatsiooni kohaselt

on turul teatav diskretsioon avalikkusele kuuluvate aktsiate

piisavuse hindamisel).

Mõju olulisus Muudatus soodustab Eesti kapitalituru arengut, andes turu

korraldajale turul likviidsustaseme tagamiseks rohkem

paindlikkust, luues ühtlasi võimaluse avardada ettevõtete

võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks. Uute emitentide

lisandumisega suureneksid ka investorite valikuvõimalused

investeerimiseks. Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist

väiksust, on muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult

väheoluline.

Meede II

Analüüsiga seotud muudatused - maksed kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi

rahastatud analüüs

Kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal võimalik maksta

korralduste täitmise teenuse ja analüüsi koostamise eest ühismaksega üksnes juhul, kui

analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele

eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot. Eelnõuga kaotatakse nimetatud

48

turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal

võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta.

Ühtlasi kehtestatakse eelnõuga meetmed seoses emitendi rahastatud analüüsiga. Vastavaid

analüüse koostaval või levitaval investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal peab olema

organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud (ning et neid

nimetatakse emitendi rahastatud analüüsideks üksnes siis, kui need on koostatud) kooskõlas

emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Lisaks on emitendil võimalik

alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile,

et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks.

Sihtrühm Investeerimis- või kõrvalteenuse osutajad (investeerimisühingud,

krediidiasutused ja fondivalitsejad) ja emitendid, kes soovivad

teha oma emitendi rahastatud analüüsi ESAP-i kaudu

kättesaadavaks

Mõju ulatus

Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajal võimalik maksta korralduste täitmise

teenuse ja analüüsi eest ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse

koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi

koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot,

siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajatele suuremat paindlikkust korralduste

täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel,

vähendades seeläbi nende halduskoormust. Samas, arvestades, et

Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt alla 1 miljardi

euro71, ei ole kõnealuse muudatuse mõju suur.

Teisest küljest lisanduvad investeerimis- või kõrvalteenuse

osutajatele teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku

analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha

klientidele kättesaadavaks korralduste täitmise teenuse ja analüüsi

eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada

organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud

analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi

käsitleva EL tegevusjuhendiga), millega kaasneb neile teatav

halduskoormus. Nende kohustuste eesmärgiks on tagada klientide

suhtes läbipaistvus (mida eeldab ühismaksega seotud muudatus)

ning emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsus.

Emitentidele lisandunud võimalus teha oma emitendi rahastatud

analüüs üldsusele nähtavamaks (võimaldades esitada sellise

analüüsi Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks

tegemiseks) omab emitentidele positiivset mõju.

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt vajadusele). Ühismaksega seotud muudatuse mõju

avaldub üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitendi

kohta koostatava analüüsi korral, kuid nagu mõju ulatuse all

märgitud, siis Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt

alla 1 miljardi euro. Ka emitendi võimalus teha oma emitendi

71 Nasdaq Tallinna börsi turukapitalisatsiooni statistika (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization)

kohaselt ületas 18.08.2025. a. seisuga ainult ühe Eesti emitendi (AS LHV Group) turukapitalisatsioon 1 miljardi

euro piiri. Väga lähedal sellele tasemele oli veel AS Infortar. Enamus Eesti emitentide turukapitalisatsioon jäi alla

poole miljardi euro.

49

rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks omab mõju

pigem harva (vastavalt vajadusele) ning ühtlasi alles alates 10.

jaanuarist 2030. a. Organisatsioonilise korra kehtestamisega

seotud mõju on eelkõige ühekordne.

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Ühismaksega seotud muudatus eeldab läbipaistvust

klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu peaksid

investeerimis- või kõrvalteenuse osutajad oma kliente teavitama,

kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku

analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste

täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või

ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimis- või

kõrvalteenuse osutaja tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need

põhimõtted tuleks samuti klientidele esitada ning need peaksid

olenevalt investeerimis- või kõrvalteenuse osutaja valitud

makseviisist näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate

kulude kohta käiva teabe liigi. Korralduste täitmise teenuse ja

analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on klientidel ühtlasi

õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajale koostatud kolmanda isiku analüüsidele

omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajale teada.

Emitendi rahastatud analüüsiga seotud muudatused omavad

investoritele positiivset mõju. Organisatsioonilise korra

kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on

koostatud kooskõlas EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama

selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist. EL

tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse

standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide

konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja

avalikustamiseks. Ühtlasi, kuna emitendi rahastatud analüüsideks

on lubatud nimetada üksnes neid analüüse, mis on koostatud

kooskõlas EL tegevusjuhendiga, peaks see parandama selliste

analüüside tunnustamist ja vältima nende segiajamist muude

soovitustega, mis ei vasta EL tegevusjuhendile. Emitendi võimalus

teha oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu

kättesaadavaks parandab investorite juurdepääsu emitenti

puudutavale teabele.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsioonile olulist mõju ei kaasne. Investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajatele kehtestatavate kohustustega seoses võib

Finantsinspektsioonile kaasneda vähene töökoormuse

suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab

tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Ühtlasi

võib Finantsinspektsioonile alates 10. jaanuarist 2030. a kaasneda

vähene töökoormuse suurenemine seoses emitentidele lisandunud

võimalusega esitada oma emitendi rahastatud analüüs

Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks tegemiseks.

Mõju olulisus Muudatused soodustavad investeerimisanalüüsi tegemist

emitentide kohta ning suurendavad nende nähtavust investorite

50

seas ja väljavaateid kapitali kaasamiseks. Samas, arvestades Eesti

kapitalituru suhtelist väiksust, on muudatuse mõju majandusele

tervikuna eelduslikult väheoluline.

6.2. Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide

ühtlustamine

6.2.1. Turuülevaade

Üldine taust ja EL liikmesriikide tagasiside

Väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste

tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul

kauplemisele võtmise kontseptsioon. Kuigi mõisteid „ametlik noteerimine” ja „reguleeritud

turul kauplemisele võtmine” kasutatakse mõnes liikmesriigis samas tähenduses, on teistes

liikmesriikides ametliku noteerimise mõiste jätkuvalt olulisel kohal reguleeritud turul

kauplemisele võtmise mõiste kõrval, eelkõige pakkudes alternatiivi väärtpaberite, eriti

võlaväärtpaberite emitentidele, kes soovivad suuremat nähtavust, kuid kelle jaoks kauplemisele

võtmine ei ole asjakohane või mõistlik variant. Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine ei

piira väärtpaberibörsil ametliku noteerimise korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides,

kes soovivad selle korra kohaldamist jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid

kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha ja reguleerida.72

Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni

kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Samas, nagu seletuskirja punktides 2.2

ja 3.1 (VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitused) põhjendatud, siis reguleeritud

turule kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna

turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, mistõttu ei ole kavas seda siseriiklikul

tasandil säilitada.

Eelnõu ettevalmistamisel on uuritud ka teiste liikmesriikide õigusraamistikke ning plaane

seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Täpsemalt uuriti, kas liikmesriikide

siseriiklik õigus näeb ette eraldi õigusraamistiku või nõuded, mis kehtivad konkreetselt

väärtpaberibörsile ja väärtpaberite ametlikule noteerimisele, eristatuna reguleeritud turu ja

väärtpaberite kauplemisele võtmise üldisest raamistikust, ning kas eeldatakse, et see jääb

kehtima ka pärast noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamist. Tagasiside laekus 11

liikmesriigist. Kokkuvõttes on antud vastuste kohaselt enamikes liikmesriikides börsi ja/või

noteerimise suhtes ette nähtud eraldi õigusraamistik või nõuded, kuid vastustest ei ilmne ühtset

lähenemist seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Vastav siseriiklik regulatsioon

on plaanis kehtetuks tunnistada kahes liikmesriigis. Teistes tagasisidet andnud liikmesriikides

ei ole täpsemad plaanid veel selgunud või on plaanis vastav siseriiklik regulatsioon üldjoontes

kehtima jätta.

Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust

Siiani on väärtpaberituru seaduses eristatud kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud

turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad teatud

täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded). Nasdaq

Tallinna börsi reglemendi kohaselt jagunevad börsil noteeritud väärtpaberid järgmistesse

börsinimekirjadesse: põhinimekiri, võlakirjade nimekiri ja fondiosakute nimekiri. Reguleeritud

turule kauplemisele võetud väärtpaberid on lisanimekirjas.73

72 Direktiivi põhjenduspunkt 13 73 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punkt 1.2

51

Tabelis 1 on esitatud börsi ja n-ö üldise reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust,

tuues välja emitentide arvu, turukapitalisatsiooni ning viimase 3 aasta kauplemisstatistika

(tehingute arv ja käive) börsinimekirjadesse ja lisanimekirja arvatud väärtpaberitega.

Tabel 1. Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust

Börs Reguleeritud

turg

Põhinimekiri Võlakirjade

nimekiri

Kaubeldavad

fondid

Kokku Lisanimekiri

Eesti emitentide

arv74

16 15 2 33 3

Turukapitalisatsioon

(EUR)75

4 637 121 385 730 123 855 - 5 367 245 240 8 153 563

Tehingute arv (viimased 3 aastat)76

1 886 561 24 396 69 379 1 980 336 38 224

Käive (viimased 3

aastat, EUR)77

793 115 307 85 273 739 19 835 772 898 224 818 1 618 632

Kui börsi alla kuuluvasse Nasdaq Balti põhinimekirja on arvatud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ning

Balti võlakirjade nimekirja 15 Eesti emitendi võlakirjad, siis lisanimekirja ehk n-ö üldisele

reguleeritud turule on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid. Põhinimekirja

ja võlakirjade nimekirja arvatud Eesti emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioon kokku on

seejuures ligikaudu 5,4 miljardit eurot, samas kui lisanimekirja puhul on see ligikaudu 8,2

miljonit eurot ehk alla 1% Eesti emitentide turukapitalisatsioonist eelnimetatud

börsinimekirjades. Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on nimetatud

börsinimekirjadesse arvatud Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit

tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Lisanimekirjas on tehinguid olnud seevastu veidi

üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Eeltoodust ilmneb, et praktikas moodustab

börs valdava enamuse kogu Eesti reguleeritud turust.

6.2.2. Meetmete mõjuanalüüs

Meede III

Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide

ühtlustamine

Kui siiani eristati väärtpaberituru seaduses kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud

turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud

täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis

edaspidi eraldi börsi ja noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu

ja kauplemisele võtmise regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:

 Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse seniselt 125 000 eurolt

375 000 euroni, mis vastab senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas

võimaldades Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro

suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid

arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks piisav.

 Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi

noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele

kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded.

 Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse

õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel

74 Eesti (Nasdaq Tallinn) emitendid 25.09.2025. a seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuers 75 Turukapitalisatsioon 24.09.2025. a. seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization 76 Kauplemisstatistika perioodil 25.09.2022–25.09.2025, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics 77 Samas

52

kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende

rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja

poolt.

Sihtrühm Reguleeritud turu korraldaja, emitendid ja turul osalejad

Mõju ulatus

Väike. Ühtne kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle

selgemaks ja ajakohasemaks, kõrvaldades paralleelse ja osaliselt

kattuva reguleerimise ning teatud täiendavad/rangemad nõuded,

mida EL õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada. Samas

praktikas ei pruugi teatud nõuete kadumine turuosaliste jaoks väga

suuri muudatusi kaasa tuua, kuna turu korraldajal on õigus

kehtetuks muutuvas RM määruses sätestatud noteerimisnõudeid

jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)

läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et

eristada erineva riskiastmega emitente. Nagu seletuskirja punktis

2.2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada

VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid,

mida on praktikas ka tehtud. Ühtne regulatsioon võimaldab turu

korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu

segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja

suurematele emitentidele) vastavalt turu arengutele ning

investorite ja emitentide vajadustele. Kuna muudatusega

leevendatakse nõudeid ning võimaldatakse turu korraldajale

rohkem paindlikkust turu korraldamisel, omab see eelduslikult

halduskoormust vähendavat mõju.

Mõju avaldumise

sagedus

Mõju on esmalt ühekordne selles mõttes, et turuosalised peavad

regulatsiooni ühtlustamisel muudatusega kohanema. Samas on

muudatusel ka püsiv/kestev mõju, kuna ühtne regulatiivne

raamistik mõjutab turuosaliste tegevust ka edaspidi igapäevaselt.

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Nagu seletuskirja punktis 2.2 selgitatud, siis peamise investoritele

teabe andmise allika ehk prospekti sisu on juba kehtiva seaduse

kohaselt sama nii väärtpaberite börsil noteerimise kui ka

reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral. Samuti kehtib

korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii reguleeritud turu kui

ka börsi puhul. Ühtlasi kehtivad aktsiate reguleeritud turule

kauplemisele võtmise suhtes edaspidi noteerimisdirektiivist

MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele

kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded, mida peeti ainsana

oluliseks noteerimisdirektiivist (noteerimisnõuetest) säilitada.78

Lisaks tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldaja

aktsiakapitali nõue senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõude

tasemele ning antakse turu korraldajale sarnaselt börsikorraldajaga

õigus näha reglemendis ette rikkumiste korral rakendatud

õiguskaitsevahendite (sh leppetrahvide) avalikustamine, mis

teenib samuti investorikaitse tagamise eesmärki. Seega ei tohiks

muudatus investoritele kaasa tuua ülemääraseid riske.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Muudatus omab Finantsinspektsiooni koormusele eelduslikult

soodsat mõju, kuna edaspidi on kahe paralleelse regulatsiooni

78 Vt ka meetme I mõjuanalüüs seoses avalikkusele kuuluvate aktsiatega

53

asemel üks täiendatud regulatsioon, mille järgimist peab

Finantsinspektsioon tavapärase järelevalve raames jälgima. Kuigi

Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu

korraldaja kapitalinõudest võib teoreetiliselt vähesel määral

suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas ei ole

vastava (vähemalt 125 000 euro suuruse) aktsiakapitali nõude

juures siiani ühtegi turu korraldajat juurde tekkinud. Seega ei

pruugi nimetatud erandi lisandumine Finantsinspektsiooni

koormust praktikas suurendada.

Mõju olulisus Väiksem regulatiivne koormus ja turu korraldaja suurem

paindlikkus turu korraldamisel loovad soodsama keskkonna uute

emitentide turule toomiseks, mis omakorda suurendaks investorite

võimalusi ja elavdaks kohalikku kapitaliturgu. Samas, Eesti

kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju

majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline.

6.3. EVKS muudatused

Meede IV

Eesti väärtpaberite registrisse kantavate andmete ja väljamaksete tegemisega seotud

muudatused

Eelnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse kandmiseks

väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel,

ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i (aktsiate nimiväärtuse

vähendamine aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral. Samuti

võimaldatakse eelnõuga väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või

võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid juhul,

kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha keskdepositooriumi (registripidaja)

vahendusel.

Sihtrühm Emitendid ja Eesti väärtpaberite registri pidaja

Mõju ulatus

Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt kantakse väärtpaberikonto

kohta registrisse EVKS § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed (sh

nt väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus ning

väärtpaberite omandamise aeg), siis muudatuse kohaselt kantakse

registrisse ka väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle

registripidajale registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite

registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel,

ümberkujundamisel, aktsiate split’i või investeerimisfondi osakute

väljalaskmise korral.

Samuti, kui kehtiva õiguse kohaselt tehakse väärtpaberist

tulenevad väljamaksed keskdepositooriumi (registripidaja)

vahendusel, siis muudatuse kohaselt võib emitendi taotlusel teha

ka muid väärtpaberist tulenevate väljamaksetega lahutamatult

seotud makseid (sh viivise makseid) keskdepositooriumi

vahendusel. See muudatus loob eeldused maksete ühtsemaks ja

tõhusamaks korraldamiseks registripidaja kaudu ning seeläbi

emitentide halduskoormuse vähendamiseks.

Muudatustega kaasneb registripidajale teatav halduskoormus

(seoses oma tegevuse vastavusse viimisega kõnealuste

54

muudatustega). Samas, kuna muudatused on väljatöötatud

koostöös registripidajaga ning põhinevad registripidaja

ettepanekutel, võib eeldada, et registripidaja on muudatustega

kaasneva halduskoormusega arvestanud.

Mõju avaldumise

sagedus

Vastavalt vajadusele.

Mõju investoritele Muudatused omavad investoritele positiivset mõju. Väärtpaberite

soetusmaksumuse lisamine registriandmete hulka võimaldab

kontohalduritel ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori

väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik korrektseks

tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks

tulumaksuarvestuseks väärtpaberite võõrandamistehingute korral.

Võimalus teha viivise jm makseid sarnaselt intressi-, dividendi-

või lunastusmaksetega läbi keskdepositooriumi teenib investorite

võrdse kohtlemise eesmärki (viivise üheaegne ülekanne vastavalt

kindlaks määratud väärtuspäevale). Keskdepositooriumi

vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka viiviste

tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.

Mõju olulisus Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuste mõju

kokkuvõttes väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Investeerimis- või

kõrvalteenuse osutajatele kehtestatavate kohustusega seoses võib Finantsinspektsioonile

kaasneda vähene töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab

tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Samuti võib vähesel määral

suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust alates 10. jaanuarist 2030. a emitentidele

lisandunud võimalus esitada oma emitendi rahastatud analüüs Finantsinspektsioonile ESAP-i

kaudu kättesaadavaks tegemiseks. Kuna siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse

viimisest tulenevad muudatused puudutavad ka Finantsinspektsiooni tegevust, võivad ka need

muudatused omada Finantsinspektsiooni töökoormusele teataval määral mõju. Kuigi

Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu korraldaja kapitalinõudest

võib teoreetiliselt vähesel määral suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas

ei ole vastava (vähemalt 125 000 euro suuruse) aktsiakapitali nõude juures siiani ühtegi turu

korraldajat juurde lisandunud. Seega ei pruugi nimetatud erandi lisandumine

Finantsinspektsiooni koormust praktikas suurendada. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile

ega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ega tulusid. Finantsinspektsioon on

finantsjärelevalve subjektide poolt rahastatav, mistõttu täiendavat kulu riigieelarve tasandil

Finantsinspektsiooni koormuse tõusmisega ei kaasne. Eelduslikult ei kaasne täiendavat kulu ka

Finantsinspektsioonile.

8. Rakendusaktid

Seadusega ei ole ette nähtud uusi volitusnorme ega nende alusel kavandatavaid rakendusakte.

Samuti ei muudeta olemasolevaid volitusnorme. Seadusega tunnistatakse kehtetuks VPTS 18.

peatükk, mis hõlmab ka VPTS 155 lõiget 2 ning VPTS § 159 lõikeid 1 ja 2, mille alusel on

kehtestatud rahandusministri 21.01.2003. a. määrus nr 14 (Noteerimisnõuded–Riigi Teataja).

VPTS § 18. peatüki kehtetuks tunnistamine jõustub 2026. aasta 5. detsembril, mistõttu muutub

sellest kuupäevast kehtetuks ka nimetatud määrus.

55

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 26–31, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 (direktiivist ehk MIFID2

muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2026. aasta 6. juunil. Jõustumise aeg tuleneb

eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3 lõikest 1.

Seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–12

(väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise

regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.

Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast (eelnõu aluseks oleva

direktiivi artikkel 2), kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud

noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega.

Seaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS

muudatused) jõustuvad üldises korras. Vastavad normid ei eelda adressaatide tegevuses

ümberkorraldusi (v.a. EVKS teatud muudatused). Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega

vastavusse viimisest tulenevad muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st

nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel

kehtestatud regulatsiooni. EVKS § 5 lõikega 6 ja § 151 punktiga 2 seoses on eelnõus kavandatud

rakendussäte (EVKS § 542), mille kohaselt peab registripidaja viima oma tegevuse vastavusse

nimetatud sätetega 12 kuu jooksul sätete jõustumisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse

avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti investeerimisühingutele ja tegevusloa kohaselt

investeerimis- või kõrvalteenust osutavatele fondivalitsejatele, Eesti Pangale, Eesti Pangaliit

MTÜ-le, MTÜ-le FinanceEstonia, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile,

Audiitorkogule, Nasdaq Tallinn AS-ile, Nasdaq Tallinna börsi börsinimekirjades ja

lisanimekirjas ning Nasdaq First North nimekirjades olevatele Eesti ettevõtjatele ja Nasdaq

CSD SE Eesti filiaalile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

EL direktiivide ja Eesti õigusaktide vastavustabelid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute

jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ

Direktiivi säte

(artikkel, punkt)

Ülevõtmise

kohustus (jah, ei,

valikuline)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 p 1

MIFID2 art 4(1)(12)

Jah VPTS § 1635 lg 1

Art 1 p 2 (a)

MIFID2 art 24(3a)–(3e):

MIFID2 art 24(3a) Jah VPTS § 858 lg 1

MIFID2 art 24(3b) Jah VPTS § 858 lg 2

MIFID2 art 24(3c) Jah VPTS § 858 lg 4

MIFID2 art 24(3d) Jah VPTS § 2117 lg 1, lg

2 p 2 ja lg 3

MIFID2 art 24(3e) Jah VPTS § 858 lg 3, §

2117 lg 2 p 1

Art 1 p 2 (b) (i)

MIFID2 art 24(9a) 1.

lõik

Jah VPTS § 856 lg 13

Art 1 p 2 (b) (ii)

MIFID2 art 24(9a) 4.–8. lõik:

MIFID2 art 24(9a) 4.

lõik

Jah VPTS § 856 lg 15

MIFID2 art 24(9a) 5.

lõik

Jah VPTS § 856 lg 131

MIFID2 art 24(9a) 6.

lõik

Jah VPTS § 856 lg 132

MIFID2 art 24(9a) 7.

lõik

Ei - ESMA volitused

MIFID2 art 24(9a) 8.

lõik

Ei - Komisjoni volitused

Art 1 p 3 (a)

MIFID2 art 33(1) ja

(2)

Jah VPTS § 1635 lg 1 ja

2

Art 1 p 3 (b)

MIFID2 art 33(3a)

Jah VPTS § 1635 lg 3 ja

31

Art 1 p 3 (c)

MIFID2 art 33(4)–(8):

MIFID2 art 33(4) Jah VPTS § 1635 lg 3 ja

32

MIFID2 art 33(5) Jah VPTS § 1635 lg 4

MIFID2 art 33(6) Jah VPTS § 1635 lg 2 ja

4

2

MIFID2 art 33(7) Jah VPTS § 1635 lg 5

MIFID2 art 33(8) Ei - Komisjoni volitused

Art 1 p 4

MIFID2 art 51a:

MIFID2 art 51a(1) Jah VPTS § 1326 lg 1

MIFID2 art 51a(2) Jah VPTS § 1326 lg 2

MIFID2 art 51a(3) N/A - Eestis on euro

MIFID2 art 51a(4) N/A - Kasutatud on

MIFID2 artiklis

51a(5) sätestatud

valikuõigust

MIFID2 art 51a(5) Valikuline VPTS § 1326 lg 3

MIFID2 art 51a(6) N/A - Seondub MIFID2

artikliga 51a(4)

MIFID2 art 51a(7) Ei - Komisjoni volitused

Art 1 p 5

MIFID2 art 69(2)(v)–(x):

MIFID2 art 69(2)(v) Jah VPTS § 230 lg 1 Inspektsioonil on

VPTS-is, sh § 858

lõikes 4, sätestatu

kohase täitmise üle

järelevalve

teostamisel kõik

VPTS-is ja FIS-is

sätestatud õigused

MIFID2 art 69(2)(w) Jah VPTS § 235 p 18

MIFID2 art 69(2)(x) Jah VPTS § 2316 lg 2 Inspektsioonil on

õigus avalikkust

hoiatada VPTS 3.

osas, sh § 858 lõikes

2, sätestatud

kohustuse rikkumise

eest

Art 1 p 6 (a) ja (b)

MIFID2 art 89(2),

(3) ja (5)

Ei - Komisjoni volitused

ja Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu õigused

seoses delegeeritud

õigusaktidega

Art 1 p 7

MIFID2 art 90(6)

Ei - Komisjoni volitused

Art 2 N/A - Direktiivi

2001/34/EÜ

kehtetuks

tunnistamine

Art 3 Ei normitehniline

märkus

Ülevõtmine ja

kohaldamine

Art 4 Ei - Jõustumine

Art 5 Ei - Adressaadid

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis

käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega

muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL

ja 2014/65/EL (IFD)

Direktiivi säte

(artikkel, lõige,

punkt)

Ülevõtmise

kohustus (jah, ei,

valikuline)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 13(1)

sissejuhatav lause

Jah VPTS § 2362 lg 3

Art 13(3) Jah VPTS § 2362 lg 12

Art 13(4) 1. lõik Jah VPTS § 2361 lg 6

Art 14(2) 2. ja 3. lõik Jah VPTS § 2361 lg 11

Art 17(c) Jah VPTS § 113 lg 1 p 4

Art 20(3)(c) Jah VPTS § 230 lg 42 p

3

Art 24(2) 1. lõik Jah VPTS § 822 lg 2

Art 25(4) 3. ja 4. lõik Jah VPTS § 40 lg 71

Art 26(3) Jah VPTS § 822 lg 2

Art 29(1) 1. lõigu

sissejuhatav lause

Jah VPTS § 822 lg 3

Art 29(1) 1. lõigu p

(d)

Jah VPTS § 822 lg 3 p 4

Art 29(1) 2. lõik Jah VPTS § 822 lg 31

Art 30(1)(g) ja (h) Jah VPTS § 792 lg 6 ja 8

Art 31(b) Jah VPTS § 793 lg 10 p

2

Art 32(1)(l) Jah VPTS § 793 lg 5

Art 32(1)(m)

sissejuhatav lause

Jah VPTS § 793 lg 6

Art 32(3) 1. lõik Jah VPTS § 793 lg 4

Art 32(3) 3. lõik Jah VPTS § 793 lg 8

Art 33(1) Jah VPTS § 794 lg 1–3

Art 33(3) Jah VPTS § 794 lg 4

Art 34(1) 1. lõik Jah VPTS § 1103 lg 1

Art 34(4) 1. lõik Jah VPTS § 1103 lg 1

Art 36(1) 1. lõik

sissejuhatav lause, p

(d) ja (e)

Jah VPTS § 230 lg 5

sissejuhatav lause, p

4 ja 5

Art 37(1) Jah VPTS § 23610 lg 1 ja

2

Art 39(2)(c) Jah VPTS § 235 p 10

Art 39(3) Jah VPTS § 108 lg 51 ja

6

Art 40(1)(a) Jah VPTS § 23611 lg 1 p

1

Art 48(6) 2. lõik Jah FIS § 475 lg 61

Art 49(1)(a) Jah FIS § 475 lg 31 p 1

Art 49(2) 1. lõik Jah FIS § 475 lg 32

Art 49(5) Jah FIS § 47 lg 93

4

Art 50(2) 1. lõigu p

(c)

Jah FIS § 471 lg 22

Art 53(2) Jah VPTS § 2369 lg 11

Art 57(2) ja (3) Jah FIS § 53 lg 3, 32 ja 6

Art 62(15)

(direktiivi

2013/36/EL art

86(11))

Jah KAS § 821 lg 10 ja

11

Art 64(3)

(direktiivi

2014/65/EL art

41(5))

Jah FIS § 471 lg 47

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014,

finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja

2011/61/EL (MIFID2)

Direktiivi säte

(artikkel, lõige,

punkt)

Ülevõtmise

kohustus (jah, ei,

valikuline)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1(3)(a)

(Art 2(2))

Jah KAS § 2 lg 4

(VPTS § 47 lg 9)

Art 1(3)(c)

(Art 34(1) ja (7),

35(1))

Jah KAS § 2 lg 4

(VPTS 651 lg 1 ja 2,

652 lg 1)

Art 2(2) Jah VPTS § 47 lg 9, §

120 lg 8

Art 4(1)(44)(c) Jah VPTS § 2 lg 1 p 3

Art 11(2) 1. lõigu p

(c); 2. lõigu 1. ja 2.

lause

Jah VPTS § 741 lg 6 ja 7

Art 12(6) Jah VPTS § 75 lg 1

Lisa II.II.1, 2. lõigu

2. lause

Jah VPTS § 46 lg 6