Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/922

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valituse määruste muutmine“ eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 19. detsembriks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu lisad

3. Määruse seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite

Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi

Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ

Virumaa Rannakalurite Ühing), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite

ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi

Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit,

Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit).

Joosep Pärn

5563 3802 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 1

(Vabariigi Valitsuse … 2025 määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega

väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse

tasumäär ühe püügivahendi kohta 2026. aastal

Veeala ja püügiruut Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Harjumaa püügiruudud

109, 110, 114, 117,

118, 121, 122, 125,

126, 129, 130, 133,

134, 137, 138, 140,

141, 143, 144, 147,

148, 151, 152, 155,

156, 159, 160,

162— 164

Avaveemõrd 80 25,76

Kastmõrd 8 10,00

Nakke- või raamvõrk 1559 10,00

Rivimõrd 40 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 76 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00

Hiiumaa püügiruudud

243— 245, 257— 259,

270— 272, 281, 282,

289— 292, 299— 302,

309— 312, 322— 324,

335— 337, 352

Kastmõrd 17 94,17

Nakke- või raamvõrk 2198 10,00

Põhjanoot 2 10,00

Rivimõrd 500 10,00

Veonoot 3 25,63

Õngejada 200 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 87,92

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 20,72

Ida-Virumaa

püügiruudud

35, 36, 42, 43, 49, 50,

56, 57, 63, 64, 70, 71,

77, 78, 83— 85

Avaveemõrd 30 11,39

Kastmõrd 30 282,71

Nakke- või raamvõrk 658 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 2 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00

Läänemaa

püügiruudud

160, 162— 164,

167— 172, 226— 230,

241— 244,

256— 258, 270

Avaveemõrd 30 46,60

Kastmõrd 30 94,47

Nakke- või raamvõrk 2140 10,00

Rivimõrd 945 10,00

Õngejada 130 10,00

2

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 31,54

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 13,68

Läänemaa Vormsi

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

160, 162— 164,

167— 172, 226— 230,

241— 244,

256–258, 270

Nakke- või raamvõrk 45 10,00

Lääne-Virumaa

püügiruudud

70, 71, 77, 78,

83— 85, 88— 90,

93— 95, 98— 100,

103— 105, 109, 110,

114

Avaveemõrd 30 10,82

Kastmõrd 3 343,90

Nakke- või raamvõrk 998 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 25 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00

Pärnumaa püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 482 57,82

Nakke- või raamvõrk 3361 10,00

Rivimõrd 239 10,00

Veonoot 8 10,00

Õngejada 338 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 113,91

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 301 45,50

Pärnumaa püügiruudud

173— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217

Kastmõrd 151 500,00

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Avaveemõrd 5 57,82

Nakke- või raamvõrk 548 10,00

Rivimõrd 31 10,00

Veonoot 11 10,00

Õngejada 474 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 45,50

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176— 178, 182, 188,

195

Kastmõrd 21 500,00

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 183, 188, 189,

195, 196, 202, 203,

209, 210, 216, 217,

230

Nakke- või raamvõrk 106 10,00

Rivimõrd 5 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 33 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 113,91

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 2 45,50

3

Pärnumaa Manõja

saare püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

176— 178, 182, 188,

195

Kastmõrd 3 500,00

Saaremaa püügiruudud

171— 173, 210— 212,

216— 220, 230— 236,

245— 251, 259— 264,

272— 275, 283, 284,

291— 294, 302— 305,

312— 316, 324— 330,

337— 343, 352— 357,

368— 371

Avaveemõrd 130 45,63

Kaldanoot 2 10,00

Kastmõrd 95 28,27

Nakke- või raamvõrk 2070 10,00

Põhjanoot 12 10,00

Pöörinoot 3 10,00

Rivimõrd 650 10,00

Tõstevõrk 5 10,00

Õngejada 208 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 32,71

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 10,00

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruut

235

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 32,71

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele

püüdmiseks määratud

püügiruudud

171— 173, 210— 212,

216— 220, 230— 236,

245— 251, 259— 264,

272— 275, 283, 284,

291— 294, 302— 305,

312— 316, 324— 330,

337— 343, 352— 357,

368— 371

Nakke- või raamvõrk 37 10,00

Pöörinoot 1 10,00

Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalus ja kalapüügiõiguse

tasumäär 2026. aastal

Veeala Püügivõimalus

tonnides

Tasumäär tonni

kohta eurodes

Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N,

22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N,

22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N,

22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E;

58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E;

58º41.040'N, 22º58.440'E

2000 2,50

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 11

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2026. aastal

Veeala Maakond ja püsiasustusega väikesaar Lubatud saak 2026. aastal

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1

Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja

Manõja püsielanikud

5770,81 tonni, seejuures

38 tonni kastmõrra kohta

Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja

püsielanikud

1018,38 tonni, seejuures

42 tonni kastmõrra kohta

Saare maakond 511,01 tonni

Läänemere avaosa

ICESi alarajoonid

28-2, 29 ja 32

Maakondade ühine lubatud aastasaak 1230 tonni

Harju maakond 40 tonni

Hiiu maakond 15 tonni

Ida-Viru maakond 130 tonni, seejuures 4,288

tonni kastmõrra kohta

Lääne-Viru maakond 10 tonni

Lääne maakond 85 tonni

Saare maakond 20 tonni

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2026. aastal

Veeala Kalaliik Lubatud saak 2026. aastal

Läänemere ICESi

alarajoonid 28-1.

28-2, 29 ja 32

Kilu 3 tonni

Tursk 2 tonni

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 2

(Vabariigi Valitsuse … 2025 määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

kalaliigi koguse kohta 2026. aastal

Kalaliik Tasumäär tonni kohta eurodes Räim 9,84

Kilu 10,04

Tursk 58,80

Lest 23,70

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 21

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel

Läänemerel 2026. aastal

Kalaliik Veeala Lubatud väljapüügimaht

2026. aastal

Räim

Läänemere

avaosa ICESi

alarajoonid 25,

26, 27, 28-2, 29

ja 32

9 458,12 tonni

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1 8 569,8 tonni

Tursk

Läänemere ICESi

alarajoonid

22– 24

3 tonni

Läänemere ICESi

alarajoonid

25– 32

5 tonni

Kilu

Läänemere ICESi

alarajoonid

22– 32

23 132 tonni

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 3

(Vabariigi Valitsuse ... 2025 määruse nr ... sõnastuses)

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade

kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe

püügivahendi kohta 2026. aastal

Veekogu, maakond Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva,

Tartu ja Põlva maakondade osa

Avaveevõrk 1550 16,87

Kaldavõrk 360 10,00

Põhjanoot ehk mutnik 12 2019,36

Pöörinoot 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 261 125,74

Juhtaiata mõrd 5 10,00

Kastmõrd 3 215,71

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva

ja Võru maakondade osa

Avaveevõrk 1450 16,87

Kaldavõrk 321 10,00

Mõrd mõrrajadas 490 61,64

Põhjanoot ehk mutnik 8 2019,36

Pöörinoot 1 10,00

Püüvõrk 15 49,32

Ääre- või avaveemõrd 150 125,74

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 31

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. aastal püüda lubatud aastasaagid

Kalaliik

Eesti Vabariigile määratud

lubatud aastasaagid tonnides

Ahven 450

Latikas 820

Koha 1025

Haug 135

Särg 300

Kiisk 150

Rääbis 15

Luts 55

Peipsi tint 5

Siig 1

Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide

kaupa 2026. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata

aastasaak

Püügivahend

Lubatud kalaliigi aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta,

seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta kg

Ahven Haug Koha Latikas Rääbis

Avaveevõrk 2400 (0,8) 88500 (29,5) 611400 (203,8) 274200 (91,4) 0 (0)

Kaldavõrk 4358,4 (6,4) 1157,7 (1,7) 408,6 (0,6) 1089,6 (1,6) 0 (0)

Ääre- või

avaveemõrd 219515,1 (534,1) 6000,6 (14,6) 51580,5 (125,5) 77103,6 (187,6) 8096,7 (19,7)

Mõrd mõrrajadas 83104 (169,6) 20678 (42,2) 131516 (268,4) 378280 (772) 784 (1,6)

Juhtaiata mõrd 488,6 (97,7) 27 (5,4) 204 (40,8) 81,5 (16,3) 1,5 (0,3)

Põhjanoot ehk

mutnik 133718 (6685,9) 14150 (707,5) 216860 (10843) 84130 (4206,5) 0 (0)

Pöörinoot 133,2 (44,4) 13,5 (4,5) 102 (34) 326,4 (108,8) 0 (0)

Püüvõrk 88,5 (5,9) 3349,5

(223,3) 8883 (592,2) 652,5 (43,5) 0 (0)

Kastmõrd 133,2 (44,4) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5818,2 (1939,4)

Püügivahendite

vahel jagamata

aastasaak

6 061 1 123,7 4 045,9 4 136,4 299,6

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 4

(Vabariigi Valitsuse … 2025 määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada

lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta

2026. aastal

Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta

eurodes

Harju

maakond

Kahala järv (VEE2001600) Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 45 10,00

Silmutorbik 700 1,20

Ida-Viru

maakond

Narva jõe (VEE1062200) alamjooks

hüdroelektrijaamast suudmeni Silmutorbik 15 000 1,20

Narva veehoidla (VEE2015410) ja

Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks

Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni

Nakke- või raamvõrk 80 10,00

Ääre- või avaveemõrd 40 10,00

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv (VEE2055400) Nakke- või raamvõrk 8 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 263,57

Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Lääne

maakond

Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20

Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20

Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00

Lääne-

Viru

maakond

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 17 10,00

Silmutorbik 500 1,20

Pärnu

maakond

Ermistu järv (VEE2082300)

Nakke- või raamvõrk 5 10,00

Ääre- või avaveemõrd 5 10,00

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 15 10,00

Silmutorbik 2000 1,20

Saare

maakond

Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 196,34

Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 228,40

2

Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00

Tartu

maakond

Ahja jõgi (VEE1047200) Jõemõrd 6 20,98

Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Elistvere järv (VEE2065100) Nakke- või raamvõrk 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 1 10,00

Emajõgi (VEE1023600)

Jõemõrd 61 70,98

Kaldanoot 7 10,00

Nakke- või raamvõrk 11 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 9 10,00

Kaiavere järv (VEE2057100) Nakke- või raamvõrk 6 10,00

Ääre- või avaveemõrd 11 308,20

Kalli jõgi (VEE2085400)

Jõemõrd 5 10,00

Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 1 10,00

Keeri järv (VEE2084100)

Jõemõrd 4 10,00

Kaldanoot 1 10,00

Nakke- või raamvõrk 4 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 45,80

Saadjärv (VEE2065300) Nakke- või raamvõrk 14 10,00

Ääre- või avaveemõrd 16 319,14

Võru

maakond Vagula järv (VEE2126100)

Kaldanoot 2 10,00

Nakke- või raamvõrk 10 10,00

Ääre- või avaveemõrd 10 224,12

Võrtsjärv (VEE2083800) Nakke- või raamvõrk 321 29,34

Ääre- või avaveemõrd 323 339,09

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrus nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 5

(Vabariigi Valitsuse … 2025 määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja NEAFC

reguleeritavatel veealadel püüdmisel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste

korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2026. aastal

Liik ja veeala Tasumäär

krevetilised NAFO piirkonnas 3M 320 eurot

püügipäeva kohta

krevetilised NAFO piirkonnas 3L 81,22 eurot tonni

kohta

lühiuimkalmaar 36,76 eurot tonni

kohta

makrell 42 eurot tonni

kohta

meriahven 37 eurot tonni

kohta

pikklest 33 eurot tonni

kohta

railised 34,73 eurot tonni

kohta

sinine molva 30 eurot tonni

kohta

süvalest 113,8 eurot tonni

kohta

süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 20 eurot tonni

kohta

tursk 59,78 eurot tonni

kohta

reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 46 eurot tonni

kohta

reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 54,78 eurot tonni

kohta

2

Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel 2026. aastal

Liik ja veeala Püügivõimalused Tasumäär

Krevetilised

Teravmägede

püügipiirkonnas

Samal ajal kuni kolm Eesti

lipudokumendiga laeva kokku

377 püügipäeva vältel

320 eurot

püügipäeva

kohta

Reguleerimata liigid

Edela-Atlandi

püügipiirkonnas

piiramata 57,40 eurot

tonni kohta

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 5, § 45 lõike 1, § 46 lõike 1 ja § 47 lõike 1 ja 2, majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruses nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45

lõike 1, § 46 lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2, majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2“;

2) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2026. aastal“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja

maakondade ning püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta ja kastmõrraga püüdmisel

kastmõrra kaupa kalaliigi kohta on sätestatud lisas 11.

(4) Läänemere avaosa ICESi alarajoonides 28–2, 29 ja 32 on kalapüük lubatud maakonna kohta

kehtestatud lubatud aastasaagi arvelt pärast maakondade kohta kehtestatud ühise lubatud

aastasaagi ammendumist.

(5) Lisas 11 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi

statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87,

31.03.2009, lk 70–108) III lisas.“;

4) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kalapüügivõimalused kalaliigi kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

veealade kaupa on sätestatud lisas 21.

(3) Lisas 21 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 III lisas.“;

5) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

EELNÕU

15.12.2025

2

sõnastuses:

„(2) Eesti Vabariigi Valituse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning §-s 6 kehtestatud

metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas

31.“;

6) määrust täiendatakse paragrahviga 6 järgmises sõnastuses:

„§ 6 Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamine kalaliikide kaupa Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel

(1) Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise korral Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võetakse

aluseks aastate 2009–2018 andmed.

(2) Püügivahendi osakaal kalaliigi lubatud aastasaagist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on

püügivahendiga võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi summaarse koguse ning samal

võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi kogupüügi jagatis. Tulemus ümardatakse neljanda

komakohani.

(3) Püügivahendi summaarne aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kalaliigi seal püüda

lubatud aastasaagi ning lõikes 2 sätestatud püügivahendi osakaalu korrutis.

(4) Aastasaak ühe püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on lõikes 3 sätestatud

püügivahendi summaarse aastasaagi ning kasutada lubatud püügivahendite arvu jagatis.

Tulemus ümardatakse esimese komakohani.

(5) Ümardamise tulemusena saadud püügivahendite lubatud aastasaakidest üle jäänud kogused

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile.“;

7) määruse lisad 1, 2, 3, 4 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 8) määrust täiendatakse lisaga 11 „Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel“ (lisatud); 9) määrust täiendatakse lisaga 21 „Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel“ (lisatud); 10) määrust täiendatakse lisaga 31 „Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel“ (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruses nr 65 „Kalapüügieeskiri“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määrust täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Piirangute muutmine Valdkonna eest vastutav minister võib ajutiselt muuta käesoleva määruse sise- ja piiriveekogudes ning sise- ja territoriaalmeres kalapüügi kohta kehtestatud kalapüügi nõudeid.“; 2) paragrahvi 22 lõige 5, § 25 lõiked 3 ja 4, määruse 7. peatüki 1. jao 5. jaotis, § 47 lõiked 2 ja 3 ja § 53 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.

3

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel püüdmisel

Lisa 11 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 21 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel

Lisa 31 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti

Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel

väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõuga (edaspidi)

muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrust nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ (edaspidi püügivõimaluste määrus)

ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrust nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi

kalapüügieeskiri).

Eelnõu kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõike 1

ja 2, majandusvööndi seaduse (edaspidi MVS) § 6 lõike 1 punktide 2 ning keskkonnatasude

seaduse (edaspidi KeTS) § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

Püügivõimaluste määruse muutmise eesmärk on kehtestada räime, kilu ja tursa lubatud

aastasaagid ja püügivõimalused püüdmiseks Läänemerel. Nimetatud lubatud aastasaagid ja

püügivõimalused tulenevad Eestile määratud kvootidest vastavalt nõukogu määrusele (EL)

2025/2454, millega määratakse 2026. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2025/202 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2025/2454, 02.12.2025) (edaspidi ELi Läänemere

püügivõimaluste määrus).

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika

kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning

nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) (edaspidi ühise

kalanduspoliitika alusmäärus), artikkel 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, kuidas

jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi.

Kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV)

määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel

veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru

seisundist, jooksva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea

püügivõimalusi hiljem.

Vastavalt KPS § 46 lõikele 1 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused,

sealhulgas räime, kilu ja tursa jaoks kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus

esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa

alusel püüdjad, 60 tööpäeva jooksul pärast seda, kui EL on nimetatud liikide püügivõimalused

kehtestanud.

KPS-i § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada Läänemerel kaluri kalapüügiloa

alusel püüda lubatud kalaliigi aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega

väikesaarte jaoks. See kehtib sellise kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva

kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Sarnaselt eelmise aastaga kehtestatakse 2026. a

kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi rannapüük või rannapüüdjad) lubatud räime

aastasaak määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahele, mida tähistab ICES-i alarajoon 28-1

ja Läänemere avaosas, mida tähistavad ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32. Liivi lahe ja

Läänemere avaosa lubatud aastasaagid kehtestatakse maakondade kaupa. Nimetatud ICES-i

2

alarajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi

ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise

kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70—108), (edaspidi Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218) III lisas.

Kui kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi rannapüük või rannapüüdja) jaotatakse

püügivõimalusi üldjuhul mitte väljapüügimahu, vaid püügivahendite arvuna, siis käesoleva

määrusega kehtestatakse ELi poolt Eestile määratud räime-, kilu- ja tursa kvoodist osa kaluri

kalapüügiloa alusel püüdmiseks lubatud aastasaak ja osa kalalaeva kalapüügiloa alusel

(edaspidi traalpüük või traalpüüdja) püügiks püügivõimalus.

Samuti kehtestatakse eelnõuga Eesti Vabariigi Valituse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse

vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö

kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud

aastasaagid.

Samuti kehtestatakse määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kastmõrra püügivõimalused ja

selle tasumäära.

KPS § 47 lõike 1 kohaselt Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe

alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide

kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon)

lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib

kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta.

KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab VV kalapüügiõiguse tasumäära kutselisele

kalapüügile igaks kalendriaastaks, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja

selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest.

Liivi lahe räime lubatud aastasaak kehtestatakse määrusega Pärnu ja Saare maakondadele.

Eraldi kehtestatakse lubatud aastasaak Pärnu maakonna Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele.

Pärnu maakonna, sealhulgas Kihnu ja Manõja saarte ja Ida-Viru maakonna püsielanike puhul

kehtestatakse KPS § 47 lõike 2 alusel lubatud aastasaagid ka igale kastmõrrale. Osa ELi

Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile eraldatud kvoodist jäetakse kastmõrdade kaupa

kehtestamata, et katta ära ka see räimekogus, mis muudesse püügivahenditesse kaaspüügina

satub.

Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav lubatud aastasaak

jagatakse kaheks: maakondade ühine lubatud aastasaak Harju, Ida- ja Lääne-Viru, Hiiu, Lääne

ja Saare maakondadele ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile

eespool nimetatud kuuele maakonnale.

Kalapüügieeskirja muudetakse selleks, et selguse huvides oleks üks volitusnorm, sest võib

tekkida vajadus laiemalt kitsendusi kehtestada. Seoses üldise volitusnormi kehtestamisega on

otstarbekas tunnistada kehtetuks mitmed senised normid, mis võimaldasid piiratud ulatuses

konkreetseid kalapüügi nõuete ajutisi muutmisi.

3

1.2 Määruse ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn (5563 3802, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegi sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626

7065, [email protected]).

1.3 Märkused

Määrus koosneb kahest paragrahvist ja kaheksast lisast.

Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

Määrus on seotud EL õigusega, arvestades, et räime, kilu ja tursa püügivõimalused on EL

nõukogu Eestile kehtestanud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. Määruse vastavust

EL õigusele on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

17.—20. novembril 2025. a toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 51. istung, mille käigus

lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2026. a.

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrust nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ redaktsiooni: RT I,

28.11.2025, 24. ja Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“

redaktsiooni: RT I, 29.11.2023, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1punktiga 3—6, 8—10 kehtestatakse 2026. a kaluri kalapüügiloa alusel püügiks

lubatud aastasaagid ja kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks püügivõimalused. Nii

kehtestatakse 2026. a Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelisel

kokkuleppel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid

ning täiendatakse püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamismudeliga. Lisaks sätestatakse

Läänemere avaosas kehtestatud lubatud räime aastasaagi kasutamise tingimused. Samuti

sätestatakse tursale kehtestatud lubatud aastasaakide ja püügivõimaluste kasutamise

tingimused. Täpsemalt on muudatuste vajadust selgitatud seletuskirja punktis 2.1. Lisaks

kehtestatakse Ida-Viru maakonnas kastmõrraga püüdmisel lubatud saak püügivahendi kohta.

Lubatud saak rakendub Ida-Viru maakonnas siis, kui avaosa üldkvoot on ammendunud.

Eelnõu § 1 punktide 1, 2 ja 7 puhul on tegemist normitehniliste parandustega, mis on seotud

lubatud aastasaakide ja püügivõimaluste kehtestamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse püügivõimaluste määruse lisa 3 „Kalapüügivõimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel“, millega kehtestatakse kastmõrra püügivõimalus ja selle püügiõigustasu.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 täiendatakse kalapüügieeskirja uue paragrahviga, mis annab

valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse ajutiselt muuta kehtestatud kalapüügi nõudeid

siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalvetes, ühtlasi tunnistatakse kehtetuks kõik

seni kehtinud normid, millega delegeeris Vabariigi Valitsus õiguse muuta ajutiselt

kalapüügieeskirja norme ministrile. Antud muudatus on vajalik ühelt poolt selleks, et tagada

suurem selgus ning teiselt poolt selleks, et vajaduse korral saaks minister operatiivselt

4

reageerida kalavaru ohustatuse korral või kui vajadus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või

teadusasutuse ettepanekust.

2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse püügivõimaluste määruse paragrahve 1 ja 2, mis

kehtestavad Läänemerele kalaliikide kohta lubatud aastasaake ja püügivõimalusi, mis on Eesti

Vabariigile määratud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. ELi Läänemere

püügivõimaluste määrus sätestab 2026. a Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade kvoote

ning määrab nende kasutamise tingimusi, milleks võivad olla näiteks täpsemad ajalised või

ruumilised piirangud, püügivahendeid puudutavad tehnilised meetmed jms. Eestile eraldatud

kvootide kontekstis väljendub kasutamise tingimus asjaolus, et turska on lubatud püüda üksnes

kaaspüügina. Kuna iga liikmesriik otsustab ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele

talle eraldatud kalapüügivõimalusi, siis räime, kilu ja tursa kvoodid tuleb traalpüügi jaoks

kehtestada püügivõimalusena, mis väljendub väljapüügimahus ja rannapüügi jaoks kehtestada

lubatud aastasaagina. Täpsem selgitus on kirjas alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3. Räime, kilu

ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on sätestatud määruse lisas

11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel lisas 21. Lisaks

täpsustatakse, et Läänemere avaosas, mida tähistavad ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32 on

lubatud kasutada maakonnale kehtestatud lubatud aastasaaki peale maakondade ühise lubatud

aastasaagi ammendumist. Samuti täpsustatakse Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu

(edaspidi ICES) alarajoonide määratlust, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 218 III lisas.

2.1.1. Räim

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile 2026. a eraldatud räimekvoot on kokku

26 707 tonni, sellest Liivi lahel 15 870 tonni ja Läänemere avaosas 10 837 tonni. Liivi lahe

räimekvoot vähenes võrreldes 2025. a kvoodiga ligi 17 protsenti, Läänemere avaosa

räimekvoot tõusis aga 15 protsendi võrra. Ülekantavad kogused kehtestatakse 2026. a jooksul

peale seda, kui Euroopa Komisjon on vastavad kogused kehtestanud.

Alates 2013. a on Eestile määratud räimekvoodi siseriikliku jaotamise aluseks traalpüügi ja

rannapüügi vahel olnud 2012. a traal- ja rannapüüdjaid esindavate organisatsioonide vahel

saavutatud kokkulepe. Selle kokkuleppe kohaselt on arvestatud Eestile eraldatud Läänemere

avaosa räimekvoodist 88,65 protsenti traalpüügiks ja 11,35 protsenti rannapüügiks ning Eestile

eraldatud Liivi lahe räimekvoodist 54 protsenti traalpüügiks ja 46 protsenti rannapüügiks.

Nimetatud osakaalud on iga-aastasel püügivõimaluste kehtestamisel võetud aluseks, millest

lähtuda, sest annavad sektorile teatava kindluse ja stabiilsuse majandustegevuse kavandamisel

ning nende puhul on arvesse võetud pikaajaliselt väljakujunenud püügimustreid, tarneahelaid

ja tootmistsükleid. Küll aga on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud avaosa räime

püügivõimaluse puhul tekkinud rahulolematus väljakujunenud jaotusvõtme osas. Kui aastatel

2016-2020 oli Eesti avaosa räime püügivõimalus vahemikus 17 000-25 000 tonni, suutsid

rannapüüdjad oma osast ära püüda sõltuvalt aastast vahemikus 40-60 protsenti. Eesti avaosa

räime püügivõimaluse vähenemine alates 2021. aastast on kaasa toonud rannapüüdjatel

kvoodikasutuse 88-122 protsenti. Võttes aluseks Eestile 2026. a eraldatud räimekvoote,

kujuneks eelpoolviidatud osakaalude järgi Läänemere avaosas traalpüügil räime

püügivõimaluseks 9 607 tonni ja rannapüügil räime aastaseks lubatud saagiks 1 230 tonni. Liivi

lahes kujuneks traalpüügil räime püügivõimaluseks 8 569,8 tonni ja rannapüügil räime

aastaseks lubatud saagiks 7 300,2 tonni.

5

25. novembril ja 5. detsembril toimusid kohtumised rannakalurite ja traalpüüdjatega, mille

eesmärgiks oli arutada 2026. aasta avamere kvootide jaotamist. Kohtumised korraldati seoses

avaosa rannakalurite rahulolematusega seni rakendunud kvoodisüsteemi suhtes. Rannakalurite

hinnangul ei ole kehtiv kvootide jaotus, kus suhtarvudeks on 11,35 ja 88,65 protsenti, olnud

õiglane. 12. detsembril laekus Virumaa Rannakalurite Ühingu MTÜ-lt ka kirjalik ettepanek

tõsta maakondade ühine lubatud aastasaak Läänemere avaosal 2026. aastal 1378,88 tonnini,

millele lisanduks maakondade kvoot 300 tonni. Sellisel juhul oleks jaotuse suhteks 15.49 ja

84,51 protsenti.

2024. a avaosa räime Eesti lõplikust kvoodist jäi kasutamata 448,884 t, mis kanti komisjoni

poolt Eesti 2025. a kvoodile juurde 11. novembril 2025. a ühise kalanduspoliitika alusmääruse

artikli 15 lõike 9 alusel. Kuna ülekantav kogus tuli väga hilja, ei jõutud seda ettevõtjatele

jaotada, mistõttu jääb see sellel aastal kasutamata ja selle saab arvestada järgmisesse aastasse

ülekantava koguse hulka. Lepiti kokku, et juhul kui käesolevast aastast saab kanda kuni

10 protsenti kasutamata püügivõimalusest järgmisesse aastasse (eeldatavasti 2026. a teisel

poolaastal), siis see kantakse kogu ulatuses traalisektorile. Samal ajal otsustati, et selle arvelt

suurendatakse rannakalurite kvoodi osakaalu – 300 tonni lisatakse avamere rannakaluritele ja

148,88 tonni jäetakse traalpüüdjatele, mis teeb suhtarvuks 14 ja 86 protsenti, mis ei ole küll

rannakalurite soov (17/83), aga sellele siiski oluliselt lähemal.

2.1.1.1 Räim Ida-Virumaal

25. novembril 2025. a toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kalurite esindajatega

kohtumine, kus osalesid nii traal- kui rannapüüdjad. Arutelus keskenduti Läänemere avaosa

(ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32) räimekvootide jaotusele maakondade lõikes. Rõhutati

vajadust kiirendada ja paindlikumaks muuta kvootide jagamise protsessi erinevate maakondade

vahel rannapüügil. Samuti arutati ettepanekut, mille kohaselt võiks eelmisest aastast

ülekantavat räimekvooti suunata kevadisse rannapüüki, võimaldades rannakaluritel sel

perioodil rohkem püüda. Selle asemel, et räimekvoodi täitumisel räimepüük peatada, pakuti

välja süsteem, kus kvoote jagataks ümber automaatselt – teatud täitumisprotsendi saavutamisel

liiguks vaba kvoot aktiivsematesse piirkondadesse. Selline ümberjagamine võimaldaks kevadel

tõhustada randades püügivõimalusi, sest sügisel on nende püük lõpetatud. Sügisel lisandub

traalidele Euroopa Komisjonilt eelmise aasta kvoodijäägid. Kokkuvõtvalt toetati paindlikumat,

kiiremat ja vajaduspõhist kvootide ümberjaotamist, mis võimaldaks kalapüüki tõhusalt

korraldada ja kõiki osapooli paremini kaasata. Nimetatud muudatused eeldavad

kalapüügiseaduse muudatust, mistõttu ei saa neid rakendada 2026 aastast.

Eelnõu muudatusena kehtestatakse Läänemere avaosas (ICES alarajoonid 28-2, 29 ja 32) Ida-

Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel toimuval maakonnasisesel räimepüügil lubatud saak

kastmõrra kohta. Lubatud saak kastmõrra kohta rakendub Ida-Viru maakonnas siis, kui

Läänemere avaosa maakondade ühine lubatud räime aastasaak on ammendunud.

Räimepüügi reguleerimise vajadus Ida-Viru maakonnas on kestnud juba mitu aastat. Alates

2021. a on maakonnale eraldatud lubatud räimesaaki igal aastal ületatud – keskmiselt 83,35

tonni võrra. Suurim ülepüük esines 2024. a, mil Ida-Viru maakonnas püüti 189,69 tonni rohkem

räime, kui maakonnale eraldatud lubatud saak võimaldas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad on koostöös sektoriga jõudnud

kokkuleppele, et pärast Läänemere avaosa maakondade ühise lubatud räime aastasaagi

ammendumist, rakendub Ida-Viru maakonnasiseselt lubatud saak kastmõrra kohta. Selline

lähenemine on võimalik, kuna kastmõrraga püütakse peamiselt ühte liiki (räime) ning seetõttu

on võimalik kehtestada lubatud saak püügivahendi alusel. Sama põhimõtte järgi on räimepüük

6

reguleeritud ka Liivi lahes. Juba 2015. a kehtib lubatud saak kastmõrra kohta Pärnu maakonnas

ning 2016. aastast Kihnu ja Manõja väikesaartel. Selline püügikorraldus on ennast õigustanud

– püüdjad saavad ise valida sobiva püügiaja, mis võimaldab neil suurendada oma tulu. Varem

kehtinud olümpiapüük tõi turule korraga suure koguse värsket kala, mis viis

esmakokkuostuhinnad alla. Lubatud saagi kehtestamisega kastmõrra kohta teavad ettevõtted

täpselt, kui palju neil on veel võimalik räime püüda. Värske kala jõuab turule pikema perioodi

vältel ning see võimaldab ettevõtetel teenida suuremat tulu.

Ida-Viru maakonnale on antud püügivõimalusena kasutada 30 kastmõrda. Ida-Viru maakonna

lubatud räimesaak pärast Läänemere avaosa maakondade ühise lubatud räime aastasaagi

ammendumist on 130 tonni. Üks osa sellest jagatakse Ida-Viru maakonnas püügivõimalusena

võrdselt 30 kastmõrra vahel. Teine osa jääb püüdmiseks teiste Ida-Viru maakonna jaoks

püügivõimaluste määruses loetletud püügivahenditega, sest räime saadakse ka teiste

püügivahenditega kui kastmõrraga. 2017-2024 aastate statistika põhjal jaotatakse kastmõrdade

vahel 99,85 protsenti Ida-Viru maakonna räimekvoodist ehk 128,66 tonni räime jagatakse

võrdselt Ida-Viru maakonnale püügivõimalusena antud 30 kastmõrra vahel. See teeb ühe

kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks Ida-Viru maakonnas, kui Läänemere avaosa

maakondade ühine lubatud räime aastasaak on ammendunud, 4,288 tonni. Ülejäänud 0,15

protsenti ehk 1,34 tonni jäetakse räimepüügiks muude püügivahenditega. Kui kaluri

kalapüügiloa omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse tema räime

püügivõimalus vastavalt loale kantud kastmõrdade arvule, kuid ta võib temale määratud

aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega kui loal kirjas (näide: kaluri

kalapüügiloa omanikul on kasutada 5 kastmõrda, seega võib ta Ida-Viru maakonnasiseselt

räime püüdes püüda 5x4,288 tonni räime ehk 21,44 tonni räime. Selle saagi võib ta püüda ka

vaid ühe kastmõrraga).

Endiselt on lubatud kastmõrra kui püügivõimaluse ülekandmine teise ettevõtja kasutusse, mis

on Ida-Viru maakonnas väga levinud. Jooksvaks aastaks võib kastmõrra püügivõimalust

kasutada anda vaid koos lubatud aastase saagiga. Kastmõrra püügivõimalust võib kasutada

anda ainult siis, kui ettevõtja pole seda püügivõimalust ise loaga välja võtnud (KPS § 58

lõige 2). Aastatel 2017-2025 oli Ida-Viru maakonnas kalapüügiõigus kastmõrraga püügiks

sõltuvalt aastast 11—13 ettevõtjal, reaalse räimepüügiga on neist tegelenud 6 ettevõtet. Kuna

Ida-Viru maakonnas on levinud kastmõrra kasutada andmine ettevõtja poolt, on sellel

ajavahemikul enamik kastmõrdadest koondunud aktiivselt räimepüügil käivate ettevõtete kätte.

Sõltuvalt aastast on 83,3-100 protsenti Ida-Viru maakonna kastmõrdadest olnud 6 räimepüügil

käinud ettevõtte käes. Võttes arvesse nii ettevõtetele püügivõimalusena eraldatud kastmõrdasid

kui ka teiste ettevõtete poolt neile kasutada antud kastmõrdasid, on 2025. a Ida-Viru maakonnas

räime püüdnud 6 ettevõtet, kelle kasutada on 28 kastmõrda 30 kastmõrrast. Muudatuse

kontekstis suurendab kastmõrdade kasutada andmine ettevõtete püügivõimalusi.

Muudatus on vajalik, kuna Ida-Viru maakonnas on viimastel aastatel püütud räime oluliselt

rohkem, kui on maakonnale lubatud räime saak. Kalavarude säästlik kasutamine on

kalanduspoliitika üks põhieesmärke, mille sätestavad nii Eesti põhiseadus (§ 5) kui ka Euroopa

Liidu ühise kalanduspoliitika määrus (EL) nr 1380/2013. Viimane näeb ette mere bioloogiliste

ressursside kaitse ja kalavarude jätkusuutliku kasutamise. Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030 seab samuti eesmärgiks kestliku kalanduse ja kalavarude

hea seisundi tagamise. Räime ülepüük Ida-Viru maakonnas on suurendanud püügisurvet

kalavarule ja seetõttu on vajalik regulatsiooni täpsustamine. Muudatus võimaldab võtta

vastutusele kalurid, kes ületavad lubatud saagi määra, vastavalt KPS § 56 lõikele 1. Lubatud

saagi kehtestamine kastmõrra kohta tugevdab ettevõtjate vastutust kalavarude säästlikul

kasutamisel ja püügipiirangute täitmise jälgimisel. Kõikidele ettevõtetele võrdse lubatud saagi

7

kehtestamine kastmõrra kohta annab kõigile ettevõtjatele kindlustunde ja võrdse võimaluse

räime püüda. Nad saavad paremini planeerida sobivat püügiaega ning sellega võimaluse teenida

paremat tulu, kuna teavad täpselt, kui palju neil on võimalik Läänemere avaosa maakondade

ühise lubatud räimesaagi ammendumisel veel räime püüda.

Alternatiividena olid arutlusel ka individuaalkvoodid Ida-Virumaal räimepüügiks, mille üheks

eeltingimuseks oli sektori jaoks Soome lahe räime eraldi varuna sätestamine Euroopa Liidu

tasemel. Soome lahe räime eraldi varuna kehtestamine on liikmesriikide erinevate seisukohtade

tõttu ebatõenäoline ning individuaalkvootide kehtestamine eeldaks kogu püügivõimaluste

loogika ümber kujundamist. Eestis on kasutusel püügivõimaluste jagamine püügivahendite

alusel (ITE). Teise alternatiivina kaaluti ka räimepüügi sulgemise võimalust, kui Läänemere

avaosa maakondadele ühiselt kasutada lubatud aastasaak on 90 protsendi ulatuses

ammendunud. Väikese kvoodi tingimustes säiliks sellisel juhul endiselt ülepüügi oht ning

hetkel kehtiva KPS-i alusel peaks sulgema püügi kõikides maakondades ning seejärel hakkama

teistel maakondadel püüki taas avama. Selliselt väheneksid teiste maakondade võimalused

kaluri kalapüügiloa alusel räime püüda veelgi. Kaalutud alternatiivide võrdluses on

kastmõrrapõhise lubatud saagi kehtestamine Ida-Viru maakonnas kõige tõhusam ja õiglasem

lahendus, mis tagab püügikoormuse parema jaotuse, aitab vältida räime lubatud aastasaagi

ületamist Ida-Virumaal ning annab ettevõtjatele paindlikkuse püügiaega planeerida.

2.1.1.2. Liivi lahe räime lubatud aastasaagid

Kogu Eesti riigi Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2026. a 7 300,2 tonni. Sellest eraldatakse

Saare maakonnale 2026. a lubatud aastasaagiks 7 protsenti ehk 511,016 tonni. Pärnu

maakonnale eraldatakse 93 protsenti ehk 6 789,19 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manõja

rannapüüdjate ning Pärnu maakonna rannapüüdjate vahel. Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele

eraldatakse 15 protsenti Pärnu maakonna kvoodist ehk 1 018,38 tonni ning ülejäänud 85

protsenti ehk 5 770,81 tonni teistele Pärnu maakonna kaluritele.

Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud

kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa lubatud aastasaagist muude

püügivahenditega püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele 10,38 tonni kvoodist

teiste püügivahendite jaoks ja kastmõrdadega (24 tükki) püügiks jääb seega 1 008 tonni, mis

teeb ühe kastmõrra lubatud aastasaagiks 42 tonni. Teiste Pärnu piirkonna rannapüüdjate lubatud

aastasest räimesaagist jäetakse 32,81 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 5 738

tonni jagatakse kasutada lubatud 151 kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra suurimaks

lubatud saagiks 38 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud

eelmiste aastate saagiandmete põhjal.

Lubatud aastasaakide kehtestamine kastmõrra kohta on võimalik ainult seetõttu, et püütakse

peamiselt ühte liiki ehk räime.

Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, liidetakse tema

räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud

lubatud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas.

2.1.1.3. Läänemere avaosa rannapüügi räime lubatud aastasaagid

Eesti riigi Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on koos individuaalkvootidega

1 530 tonni. Räimevaru jaotamise korral Läänemere avaosa maakondade vahel jagatakse kaluri

kalapüügiloa alusel lubatud räime aastasaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik

8

maakonnad ja teine osa – lubatud aastasaagi jääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel.

Kõikide maakondade 2026. a ühiselt kasutatav lubatud aastasaak on 930 tonni, millele lisandub

kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate arvelt ülekantav 300 tonni ehk kokku 1 230 tonni. Selle

ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru maakonna rannapüüdjatele nende poolt

viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav varu.

2.1.2. Kilu

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2026. a kilu kvoodiks 23 135 tonni, mis

on umbes 45 protsenti suurem kogus kui eelmisel aastal. Rannapüügil ei ole kilu sihtliik,

mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 t) ja kilu satub püünistesse pigem

teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu kehtestatakse määrusega rannapüügile lubatud aasasaagiks

3 tonni ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilu

püügivõimaluseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil jääb kilu

püügivõimaluseks 23 132 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks 3 tonni.

2.1.3. Tursk

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2026. a Eestile tursapüügi kvoodiks

kokku 13 tonni ja seda võib kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas ICES-i

alarajoonides 25–32 on tursapüügi kogumaht 10 tonni ja Läänemere lääneosas ICES-i

alarajoonides 22–24 3 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokku kukkumise tõttu

aina vähenenud, ka tursapüügivõimalused on muutunud äärmiselt väikeseks.

Eestile ICES-i alarajoonides 22–24 eraldatud kvoot 3 tonni kehtestatakse püügivõimalusena

traalpüüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannapüüdjad püüda ei saa. KPS § 41 lõige

1 kohaselt tohivad rannapüüdjad merel püüda kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Eestile

Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 10 tonni jaotatakse traal- ja

rannapüügi vahel nii, et traalpüügil püügivõimaluseks kehtestatakse 5 tonni ja rannapüügil

lubatud aastasaagiks 2 tonni. Ülejäänud 3 tonni turska välja ei jagata ning jäetakse rannapüügi

arvelt reservi, et seda saaks aasta jooksul vajadusel kasutada teiste EL liikmesriikidega

kvoodivahetusteks. See võib osutuda vajalikuks näiteks Soome lahe lõhe puhul, mille kvoot

võib täituda. 2 tonni tursakvoot rannapüüki piirama ei hakka, kuna viimastel aastatel püsib

rannapüügil saadud tursa kogus ca 1 tonni juures.

2.1.4. Lõhe

ELi Läänemere püügivõimaluste määruse kohaselt 2026. a on Eesti kaluritel võimalik Soome

lahel ICES-i alarajoonis 32, püüda lõhet 1049 isendit ja Läänemere avaosas ICES-i

alarajoonides 22–31, 538 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICES-i

alarajoonide 22– 31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks,

et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. Traalpüügil lõhet ei püüta,

rannapüüdjad püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti

9

andmetel on 28. novembri 2025. a seisuga püütud Soome lahest 976 ja Läänemere avaosast

164 lõhet.

Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud

isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri

kalapüügiloa alusel, ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üks üldine kvoot.

2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud lubatud aastasaagid ja lubatud

aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt saavad Eesti kutselised kalurid 2026. a püüda

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest kokku 2981 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2025. a

Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagist kasutamata jäänud kalakogus. Nimelt võib

Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2026. a ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja latika

lubatud aastasaagile lisada 2025. a kasutamata jäänud kogused, kuid mitte rohkem kui 5

protsenti iga kalaliigi 2025. a lubatud aastasaagist. Täpsed 2025. a kalakogused, mis liikide

kaupa aastasaakidele liidetakse, selguvad 2026. a alguses, kui kõik 2025. a saagiandmed on

laekunud. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad koha, haugi ja särje lubatud aastasaagid,

ahvena ja latika lubatud aastasaagid aga vähenevad (vt tabel 1). 2025. a kasutamata jäänud

kalakogused kantakse 2026. a üle hiljem, kehtestades need Vabariigi Valitsuse 27. novembri

2025. a määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026.

aastal“ muudatusega.

Eesti Vabariigi Valituse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning §-s 6 kehtestatud

metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud

määruse isas 31 „Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel“. Koha püügimahtu suurendatakse järgmisel aastal 255 tonni võrra, kokku 1025

tonnini, kuna varu seisund on hea ja viimaste aastate põlvkonnad arvukad. Rääbise lubatud

aastasaak jääb muutumatult 15 tonni ning püügiaeg on 21. juunist 20. augustini. Siia- ja

tindipüük on jätkuvalt keelatud, sest nende varud pole taastunud. Ahvena lubatud aastasaaki

vähendatakse 450 tonnini, mis on 470 tonni võrra vähem kui tänavu, kuid vajadusel saab

lubatud aastasaaki aasta jooksul täpsustada ning osa kasutamata lubatud aastasaagist üle kanda

järgmisesse aastasse. Latika kvoodi suuruseks määratakse 820 tonni ehk 230 tonni vähem kui

eelmisel aastal. Haugivaru stabiilsuse tõttu suurendatakse haugi lubatud aastasaaki 15 tonni

võrra, kokku 135 tonnini.

Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024.—2026. a

Kalaliik Lubatud aastasaak

2024. a tonnides

Lubatud aastasaak

2025. a tonnides

Lubatud aastasaak

2026. a tonnides

Ahven 935 920 450

Latikas 735 1050 820

Koha 490 770 1025

Haug 100 120 135

Särg 380 270 300

Kiisk 150 150 150

Luts 55, sihtpüük keelatud 55, sihtpüük keelatud 55, sihtpüük keelatud

10

Kalaliik Lubatud aastasaak

2024. a tonnides

Lubatud aastasaak

2025. a tonnides

Lubatud aastasaak

2026. a tonnides

Tint 5, sihtpüük keelatud 5, sihtpüük keelatud 5, sihtpüük keelatud

Siig 1, sihtpüük keelatud 1, sihtpüük keelatud 1, sihtpüük keelatud

Rääbis 15 15 15

Eesti-Vene kalanduskomisjoni otsusega pole ka 2026. a tindi sihtpüük tindimõrdadega lubatud,

seega ei kehtestata tindile ka lubatud aastasaake. Viis tonni tinti on eraldatud kaas- ja

teaduspüügi tarbeks. Peipsi siia varu on jätkuvalt äärmiselt madalal tasemel, mistõttu on Eesti-

Vene kalanduskomisjoni otsuses siia sihtpüüki 2026. a keeleatud ning kogu lubatud

kaaspüügikvoot on 1 tonn. Rääbisevaru seis on kesine, mistõttu on lubatud rääbise aastasaak

15 tonni.

Vastavalt Eesti-Vene kalanduskomisjonis kokku lepitule on lisaks tindile ka siia ja lutsupüük

lubatud vaid sihtpüügina. Tindi ja siia vastav püügipiirang kehtestatakse ajutiste kitsenduste

määrusega, lutsu sihtpüüki eraldi keelata pole vaja, kuna Eestis kutselisel püügil lutsi sihtpüüki

ei toimu.

21. novembril 2022. a jõustunud KPS-i § 47 lõike 1 redaktsiooni kohaselt kehtestatakse Eesti-

Vene kalapüügikomisjoni istungil kokku lepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud

aastasaagid püügivahendite kohta. KPS-i muutmise seaduse seletuskirjast selgub, et Riigikogu

maaelukomisjonis toimunud aruteludel on olnud maaelukomisjoni soov määrata taotlejatele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud (individuaalkvoodid)

vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide – koha ja ahvena ning lisaks Peipsi tindi

ja rääbise – kohta. Kuna haugi püütakse segapüügina samade püügivahenditega, millega ka

koha, ahvenat ja latikat, siis kehtestatakse ka haugi puhul lubatud aastasaak püügivahendi

kohta. Kuna särjepüük toimub peamiselt sihtpüügina kaldavõrkudega ja tegemist ei ole saagi

väärtuse järgi majanduslikult nii olulise kalaliigiga, siis särje lubatud aastasaaki püügivahendi

kohta ei kehtestata. Seda ka seetõttu, et KPS-i § 42 lõike 81 kohaselt on sätestatud, et kui lubatud

aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale

kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus üldjuhul lõppenud. Seega

kui kaldavõrkudega püügil ammendatakse loale kantud särje lubatud aastasaak, muutub

kalapüügiluba kehtetuks ning püügiõiguse omanik ei tohi selle loa alusel jätkata püüki teiste

püügivahenditega kalaliikidele, mis samuti loale on kantud.

Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kilogrammides kalaliikide kaupa ja püügivahendite

vahel jaotamata aastasaak on esitatud määruse lisa 31 tabelis 2 „Lubatud aastasaagid

püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide kaupa 2026. aastal, seejuures

saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak“.

Määruse paragrahvis 6 kirjeldatakse püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise metoodikat

kalaliikide kaupa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Püügivahendi kohta lubatud aastasaakide

arvutamise metoodika on järgmine:

1) Püügivahendi osakaal aastasaagi jagamisel. Esmalt liidetakse aastatel 2009–2018 iga

püügivahendiga püütud iga kalaliigi kogused ja iga kalaliigi koguväljapüük esitatud perioodil.

Püügivahendi osakaalu saamiseks jagatakse selle püügivahendiga samal perioodil püütud

konkreetse kalaliigi saak selle kalaliigi koguväljapüügiga (ümardatud 4. komakohani). Näiteks

püüti püüvõrkudega aastatel 2009–2018 kokku 1864,8 kilogrammi ahvenat ja ahvena

11

koguväljapüük samal perioodil oli 8 529 503 kilogrammi. Seega on püüvõrgu osakaalu

koefitsient ahvena puhul 1864,8 : 8529503 = 0,0002.

2) Eesti-Vene kalanduskomisjonis lubatud kogusaagist teaduspüügi koguse

mahaarvamine. Vastavalt Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitule on ka teaduspüügil

saadav kalakogus osa kvoodist. Seega on mõistlik Eestile määratud lubatud aastasaakidest

esmalt teaduspüügiks teatud kalakogused eraldada, vältimaks olukorda, kus kvootide täitumisel

peab kas teaduspüügi katkestama või siis ülepüügiga tegelema. Teaduspüügi jaoks eraldatavad

kogused liikide kaupa on eelmise 3 aasta keskmised teaduspüügil saadud kalakogused ja juurde

on arvestatud ka teadlaste reaalne vajadus eelmiste aastate põhjal. Näiteks ahvenat eraldatakse

teaduspüügiks 5900 kilogrammi, mille järel jääb ülejäänud lubatud aastasaagiks

450 000 – 5900 = 444 100 kilogrammi, mis on edasiste arvutuste aluseks.

3) Püügivahendi aastasaak. Püügivahendi aastasaagi leidmiseks korrutatakse konkreetse

kalaliigi lubatud aastasaak püügivahendi osakaaluga. Näiteks on ahvena lubatud aastasaak

2026. a 450 000 kilogrammi, millest püüvõrkudele eraldatakse 0,0002 × 444 100 =

88,82 kilogrammi.

4) Aastasaak püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi aastasaagi leidmiseks jagatakse

punktis 3 näidatud püügivahendi aastasaak kasutada lubatud püügivahendite arvuga (tulemus

ümardatakse esimese komakohani). See osa, mis jääb arvutuse tulemusel pärast esimest

komakohta, lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile. Näiteks on 2026. a

kasutada lubatud püüvõrkude piirarv 15, seega eraldatakse iga püüvõrgu kohta ahvenakvooti

82,82 : 15 = 5,9 kilogrammi. Niiviisi jääb jagamata 0,02 kilogrammi püüvõrkudele eraldatud

ahvena aastasaagist, mis lisatakse püügivahendite vahel jagamata aastasaagile.

5) Aastasaagi märkimine kalapüügiloale. Loale kantakse liikide aastasaakide summad, mis

on arvutatud iga liigi kohta eraldi, liites kõigi loale märgitud püügivahendite vastavate liikide

lubatud saagid. Loa omanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta vastava lubatud saagi

välja püüab. Näiteks on loaomanikul üks püüvõrk ja kaks juhtaiata mõrda. Ahvena lubatud saak

ühe püüvõrgu kohta on 5,9 kilogrammi ja ühe juhtaiata mõrra kohta 97,7 kilogrammi. Loale

kantakse ahvena lubatud kogusaagiks 5,9 + 2 × 97,7 = 201,3 kilogrammi. Loa omanik saab ise

otsustada, millise püügivahendiga ta loale kantud lubatud ahvenasaagi välja püüab.

Põhjus, miks püügivahendite vahel lubatud saagi arvestamisel võetakse aluseks periood alates

2009. a seisneb selles, et 28. mail 2008. a jõustunud KPS-i muudatuse kohaselt kehtestas

Vabariigi Valitsus alates sellest aastast esimest korda Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene

Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja

kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile

eraldatud aastase lubatud saagi kalaliikide kaupa. 2019. a toimunud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve kalapüügikorralduse muudatusi arutanud töörühmas, kuhu olid kaasatud kõik sel ajal

teadaolevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalureid ühendavad esindusorganisatsioonid, lepiti

kokku, et püügivahendite vahel lubatud saakide jaotamisel võetakse arvesse kümneaastane

periood ehk aastad 2009–2018.

KPS-i § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta määruse § 3 lõikes 2 nimetatud lubatud aastasaake

püügivõimalusteks sama seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.

12

2.2.1. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud püügivahendid ja nende tasu

Enamiku püügivahendite püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel 2026. a on juba kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrusega nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“, küll aga ei ole

seal veel kehtestatud kastmõrra püügivõimalust, sest selleks ajaks ei olnud veel kastmõrra

püügivõimalus selgunud. Vastavalt Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppele saab

rääbisepüük jätkuda ning rääbisepüügiks kasutatavate kastmõrdade Eestile määratud piirarv on

3. Kastmõrra püügiõigusetasuks 2026. a kehtestatakse 215,71 eurot, mis moodustab 2024. a

saagi väärtusest 3,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest

põhimõttest, mis tähendab, et tasumäär peaks olema samasugune kõikides piirkondades. KeTS

§ 11 lõike 4 kohaselt võib tasu olla kuni 4 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal

püügivahendiga väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot

püügivahendi kohta.

2.3. Kalapüügieeskirja muutmine

Kalapüügieeskirja muudetakse selleks, et tõsta õigusselgust ning tagada ministrile võimalus

operatiivselt muuta kalapüügieeskirjas kehtestatud norme, selleks, et tagada loodusressursside

tõhusam kaitse. Seega eelnõuga kehtestatav norm annab valdkonna eest vastutavale ministrile

võimaluse ajutiselt muuta kehtestatud kalapüügi nõudeid siseveekogudes, piiriveekogudes,

sise- ja territoriaalvetes. Kehtetuks tunnistatakse kalapüügieeskirja § 22 lõiget 5, § 25 lõikeid 3

ja 4, 7. peatüki 1. jao 5. jaotist, § 47 lõikeid 2 ja 3 ning § 53 lõiget 12. Neis paragrahvides oli

seni sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister võib eri kalaliikide või püügipiirkondade

lõikes ajutiselt muuta teatud püügiperioode või -piiranguid, viidates kalapüügiseaduse § 11.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka

ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Ühise

kalanduspoliitika alusmääruse artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil

ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab.

Määrusega jaotatakse Eestile ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega 2026. a eraldatud

räime-, kilu- ja tursapüügikvoodid Läänemerel kaluri ja kalalaeva kalapüügiloa vahel. Seega

on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega.

Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri püüki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule ning toetab

kalavarude kestlikku kasutust, mis mõjub positiivselt elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on

regionaalarengule positiivne mõju eelkõige tulenevalt sellest, et kvoodid jaotatakse riigisiseselt

nõnda, et silmas oleks peetud kogu sektori ja sealhulgas eri kalanduspiirkondade huve. Määruse

majanduslik mõju on positiivne, kuna ilma kvootide kehtestamiseta ei ole võimalik kaluritel

kvoodialuseid liike püüda ja vastavalt ka sissetulekut teenida.

13

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile eraldatud kalapüügivõimalused

Läänemerel jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel

väljakujunenud jaotust ja seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused kõiguvad aasta-

aastalt ning peale 2024. a olulist langust on 2026. a taas tõusul. 25. novembril ja 5. detsembril

2025. a kutsuti kokku nii traal- kui ka rannapüüdjate esindajad, et tutvustada 2026. a räime- ja

kilupüügivõimalusi ja arutada sektorite-vahelise räimepüügivõimaluste jaotust.

Kompromisslahendusena antakse pool (300 tonni) 2025. a üle jäävast kvoodist avamere

rannakaluritele, et nad saaksid kevadel rohkem räime püüda. 300 tonni saab käesoleva

määrusega võtta eelmisest aastast 2024. a üle kantud 488,88 tonnist, millest 188,88 tonni jääb

traalpüüdjatele. 2026. a sügisel kantakse komisjoni otsusena 2025. a jäägid (ligi 600 tonni) taas

üle traalpüüdjatele.

Tursakvoot on jätkuvalt väga väike ja seda on lubatud kasutada vaid kaaspüügiks, mistõttu pole

turska viimastel aastatel sihtliigina püütud, seega ei mõjuta see sektorit kuidagi varasemast

rohkem.

Kastmõrraga püügivõimaluste kehtestamine annab ka kaluritele võimaluse püüda rääbist, mida

muude püügivahenditega, kui ääre- või avaveemõrra ja kastmõrraga püüda ei saa.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Määruse rakendamisega kaasnevad

eeldatavad tulud tulenevad traalpüügi püügivõimalustest. Nimelt kehtestati püügivõimaluste

määrusega 2025. a kilu, räime ja tursa püügiõigustasud ning käesoleva eelnõuga lisanduvad

sellele ka püügivõimalused. Arvestades, et traalpüügil on räime püügiõigustasu 9,84 eurot tonni

kohta ja püügivõimalus kokku 18 176,8 tonni, kilu püügiõigustasu 10,04 eurot tonni kohta ja

püügivõimalus kokku 23 135 tonni ning eeldades, et kogu räime ja kilu püügivõimalused

ostetakse välja, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 411 135 eurot. Kastmõrra püügitasust

tulenev tulu on 647,13 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ

Eesti Kalurite Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu,

MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa

Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing),

traalpüüdjate ühendustele (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus

MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi

Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit).