Erakorraline investeeringutoetus sealihatootjatele Aafrika seakatku ennetamiseks

1

EELNÕU

16.12.2025

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr

Erakorraline investeeringutoetus sealihatootjatele

Aafrika seakatku ennetamiseks

Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 22 lõike 2 ja § 11

lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Aafrika seakatku ennetamiseks erakorralise investeeringutoetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Riigiabi

Toetust antakse komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning

maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi

suunised) II osa jao 1.2.1.3 kohase riigiabina Aafrika seakatku leviku ennetamiseks tehtud

kulude osaliseks hüvitamiseks.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud bioohutuse

suurendamiseks Aafrika seakatku leviku ennetamisel:

1) loomapidamisettevõttes põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud või

loomapidamisettevõtet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

2) konteineri või soojaku (edaspidi ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras (edaspidi ehitamine);

3) masina, seadme või muu asja ostmine.

(2) Toetatava tegevuse elluviimine peab olema suunatud sigade pidamiseks ettenähtud

loomapidamisettevõttesse, mis on põllumajandusloomade registris registreeritud.

2

(3) Toetuse taotleja sigade Aafrika seakatku haigestumise tõttu pärast 30. juunit 2025. aastal

kasutusele võetud loomapidamisettevõttes bioohutuse suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks, peab see loomapidamisettevõte olema toetuse taotleja omandis või peab ta

tõendama oma õigust kasutada seda asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm

aastat arvates toetuse taotluse esitamisest.

(4) Tegevus on toetusõiguslik, kui toetuse taotleja on enne taotluse esitamist, kuid mitte varem

kui 30. juunil 2025. aastal tegevusega alustanud, sealhulgas võtnud sellega seotud siduvaid

kohustusi. Tegevus peab olema füüsiliselt lõpetatud, kõik tegevusega seotud maksed peavad

olema tehtud ja kõik toetatava tegevuse elluviimisega seotud dokumendid peavad olema

esitatud hiljemalt 31. detsembril 2026. aastal.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe loomapidamisettevõte kohta on 200 000 eurot, kuid mitte

rohkem kui 400 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta.

(5) Toetuse maksimaalne suurus § 3 lõikes 3 nimetatud loomapidamisettevõte kohta on 250 000

eurot, kuid mitte rohkem kui 400 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta.

(6) Toetuse maksimaalse suuruse arvestamisel ei võeta arvesse veterinaarseaduse § 24 lõike 1

kohaselt registreeritud loomapidamisettevõtte osadeks jaotamist pärast 2025. aasta 30. juunit ja

jagatud loomapidamisettevõte loetakse üheks loomapidamisettevõtteks.

(7) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks, kes

saavad kokku toetust taotleda lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses, kusjuures lõigetes 4 ja 5

sätestatud summad võivad ühe taotleja kohta kumuleeruda.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning olema vajalikud Aafrika seakatku leviku ennetamiseks.

(2) Ehitamise korral on abikõlblikud ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu.

(3) Masina, seadme või muu asja abikõlbliku kulu moodustavad:

1) masina, seadme või muu asja ostmine ja selle paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise

või kasutamise väljaõppe kulu;

2) masina, seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara ja riistvara ning selle

paigaldamise või seadistamise kulu.

(4) Kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu on abikõlblik, kui masin, seade või

muu asi on toodetud taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi, selle ostmiseks

ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega

muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

3

masina, seadme või muu asja hinnast madalam.

(5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

4) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

6) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud ostetava masina, seadme või muu asja paigaldamise,

seadistamise või kohaletoimetamisega;

7) veovahendi ja selle haagise ostmise kulu;

8) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

9) liisingumakse;

10) kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

11) vee ja desinfitseerimisvahendi ostmise kulu;

12) loomapidamishoonesse paigaldatava seasulu või -aediku ostmise kulu;

13) ehitise lammutamise kulu;

14) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

15) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või juriidilisele isikule, kes

tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete

esmatootmisega seakasvatuse tegevusvaldkonnas ja kes pidas taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud

loomapidamisettevõttes vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal sigu (edaspidi taotleja).

(2) Toetuse taotlemisel § 3 lõikes 3 nimetatud loomapidamisettevõtte kohta, peab toetuse

taotleja lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:

1) ta pidas 30. juuni 2025. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt

ühele loomühikule vastaval hulgal sigu ja

2) tema loomapidamisettevõttes puhkes pärast 30. juunit 2025. aastal Aafrika seakatk.

(3) Sigade loomühikuteks ümberarvutamiseks kasutatakse maaeluministri 30. septembri

2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse

andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente.

§ 7. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(2) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

4

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 6610, veterinaarseaduse

§- s 104, 105 või 106, ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193 või 372

sätestatud süüteo toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab § 3 lõikes 3 nimetatud loomapidamisettevõtete ja teiste

loomapidamisettevõtete kohta eraldi taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat

tegevust rohkem kui ühe loomapidamisettevõtte kohta.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid:

1) toetuse taotleja nimi ja registrikood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse elluviimise asukoht ja loomapidamisettevõtte põllumajandusloomade

registri registrinumber;

3) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

4) taotletava toetuse suurus;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

6) toetatava tegevuse raames tellitud või tellitava töö või teenuse või ostetud või ostetava vara

kulude mõistlikkust tõendavad asjakohased dokumendid;

7) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava ettevõtja kohta;

8) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 3 nimetatud loomapidamisettevõtte kohta, mis on taotleja

kasutuses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping või kui ehitis on

taotleja kasutuses asjaõiguslikul alusel, seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu

kinnistusraamatust.

(2) Kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise korral esitab taotleja koos taotlusega müüja

poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et ostetav masin, seade või muu asi on toodetud

taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi ning selle ostmiseks ei ole kasutatud

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi.

(3) Kui toetatav tegevus on täielikult elluviidud esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised

toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ja andmed:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

5

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4) Kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine, siis toetuse maksmise otsuse tegemise ajaks on

ehitise kohta kasutusteatis või -luba ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud

ehitusseadustiku kohaselt.

(5) Kui toetatav tegevus ei ole täielikult elluviidud esitab toetuse taotleja koos taotlusega

dokumendi, mis tõendab siduvate kohustuste võtmist.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Toetuse taotleja ja taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust

toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus vastab nõuetele, kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduses, riigiabi suunistes ja selles määruses sätestatud

nõuetele.

(2) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires. Kui

toetuseks ettenähtud vahenditest ei piisa kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks,

rahuldatakse esmalt taotlused, kus toetatav tegevus on täielikult elluviidud ja seejärel ajaliselt

varem esitatud taotlused.

(3) Kui nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse

suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise

otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid

saavutatakse. Kui toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 60 päeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse pärast seda, kui Euroopa Komisjon on teinud §-s 2

nimetatud riigiabi suuniste alusel esitatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

(6) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse

andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg viia taotlus toetuse andmise tingimustega

kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul,

jäetakse taotlus rahuldamata.

(7) Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna, jäetakse taotlus rahuldamata.

5. peatükk

Toetuse maksmine

6

§ 12. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid,

kui ta ei ole esitanud neid koos taotlusega.

(3) PRIA teeb toetuse saaja esitatud toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide

alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse

saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul §-s 9 lõikes 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamisest ja sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmisest arvates.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest

keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates.

§ 13. Rakendussäte

Määrus kehtib 31. detsembrini 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/928

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Erakorraline investeeringutoetus sealihatootjatele Aafrika

seakatku ennetamiseks“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_SAK_erakorraline

2. Seletuskiri, SK_SAK_erakorraline

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eestimaa

Talupidajate Keskliit

Liina Jürgenson

625 6270 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline investeeringutoetus

sealihatootjatele Aafrika seakatku ennetamiseks ” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline investeeringutoetus sealihatootjatele

Aafrika seakatku ennetamiseks” eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse, § 22 lõike 2 ja § 11 lõike 1 alusel. Eelnõu koostamisel

on arvestatud Euroopa Komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning

maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1– 90) (edaspidi riigiabi

suunised) tingimusi.

Aafrika seakatk (edaspidi SAK) on eriti ohtlik loomataud ja selle levik toob kaasa suure

majandusliku kahju. Tegemist on väga nakkava kodu- ja metssigade viirushaigusega, mida

iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus. Haiguse

tekitajaks on viirus, mis levib eelkõige loomade omavahelise otsese kontakti teel, samuti korjuste,

kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jm vahendusel.

SAK-i teised loomaliigid ega inimene ei nakatu, kuid nad võivad viirust edasi kanda. SAK-ile

puudub ravi, samuti pole taudi ennetamiseks tõhusat ega ohutut vaktsiini.

Taudi korral rakendatakse erinevad tauditõrje meetmed loomade hukkamisest kaubandus- ja

ekspordipiiranguteni. SAK-i tõrjemeetmed on erinevates piirangutsoonides peetavate sigade ja

neilt pärit saaduste, samuti metssigade ja neilt pärit saaduste turustamise suhtes erinevad.

Piirangutsoone on kolm: I-ala, mis piirneb taudistunud alaga, II-ala, kus SAK on levinud

metssigade populatsioonis ja III-ala, kus on SAK-i juhtumid peetavatel sigadel.

SAK-i puhkemisel loomapidamisettevõttes kehtestatakse karantiin ning järelevalveasutuse

korraldusel hukatakse kõik selle loomapidamisettevõtte sead. Nakatunud loomapidamisettevõtte

ümber kehtestatakse kolme kilomeetrine kaitsetsoon ning kümne kilomeetrine järelevalvetsoon.

III tsoonist on keelatud sigade ettevõttest välja ja sisse liikumine, vajadusel rakendatakse

täiendavaid bioturvalisuse meetmeid. Loomapidamisettevõttes viiakse läbi täielik puhastus ja

desinfektsioon. SAK-i nakatunud sigade liha ei tohi kasutada toiduks ka siis, kui liha töödeldakse.

Nakatunud sea tapmine ega tema liha edasine käitlemine ei ole võimalik, ilma et SAK-i viirus

jõuaks keskkonda.

Käesolevaks ajaks on SAK Euroopas levinud juba rohkem kui kümnes liikmesriigis, sh Eestis.

Esmakordselt diagnoositi SAK Eestis metssigadel 2014. aastal. Taud sai alguse Lõuna-Eestist ja

levis metssigade populatsioonis kiiresti üle Eesti, jättes puutumata ainult Hiiumaa. 2015. aastal

diagnoositi esimene SAK juhtum kodusigadel ning perioodil 2015–2017 oli kodusigade

taudipuhanguid kokku 27. Kodusigade taudipuhanguid diagnoositi veel aastatel 2021 ja 2023.

Kokku hukkus või hukati perioodil 2015–2023 ligikaudu 54 tuhat kodusiga. Enne esimest

kodusigade SAK-i puhangut oli Eestis sigu üle 360 tuhande ja 2016. aasta lõpuks oli sigade arv

langenud 266 tuhandeni. Samuti vähenes sigu pidavate majapidamiste arv ning märkimisväärselt

just sigu pidavate kodumajapidamiste arv. Selle tulemusel langes Eesti sealiha isevarustuse tase

alla 100%. Kümme aastat peale esimest kodusigade SAK taudipuhangut ei ole sealiha sektor

taudieelsele tasemele jõudnud. Põllumajandusloomade registri andmetel pidas 2024. aasta lõpus

sigu 83 loomapidajat, kellel oli kokku 285 tuhat siga. Sealiha isevarustuse tase oli 2024 aastal

72%.

2025. aasta 30. juunil diagnoositi taas SAK kodusigadel ning 2025. aasta septembri lõpuks oli

taudipuhanguid kokku 11. Perioodil juuni kuni september 2025 hukkus või hukati Eestis üle 62

tuhande kodusea. Kuna SAK levik oli laialdane, siis I piirangutsooni jäi vaid Hiiumaa.

SAK puhang toob kaasa suure majandusliku kahju, mistõttu on oluline ennetada eriti ohtliku

loomataudi jõudmist loomapidamisettevõttesse ja suurendada bioohutuse taset ettevõttes. Eestis

on 146 loomapidamiskohta ehk loomapidamisettevõtet, kus 2025. aasta septembri lõpu seisuga

pidas 92 loomapidajat 231 tuhat siga.

Tulenevalt eeltoodust taotles Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Vabariigi Valitsuse

reservist SAK-i ennetamiseks rahalisi vahendeid. Vabariigi Valitsuse 2025. aasta 31. juuli ja

21. augusti istungil otsustati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldada Vabariigi

Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse 1,5 miljonit eurot SAK-i ennetamise

investeeringutoetuse rakendamiseks põllumajandustootjatele ning 1,5 mln eurot täiendavateks

investeeringuteks seakasvatusettevõtjatele loomakasvatushoonete kasutuselevõtuks kriisi

lahendamisel.

Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud loomapidamisettevõtete erinevat bioohutuse taset

ja reaalset ohtu uueks SAK puhanguks. Riigiabina hüvitatakse osaliselt, piiratud ajaperioodi

jooksul, sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil tehtud või pooleli

olevate tegevuste kulu SAK leviku ennetamiseks sigade pidamiseks ettenähtud

loomapidamisettevõtetes ning tootmise jätkamiseks ja riskide hajutamiseks täiendavalt

kasutusele võetud loomapidamisettevõtetes.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Liina Jürgenson (625 6270, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 13 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse SAK-i

ennetamiseks erakorralise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi andmise tingimused. Toetust antakse komisjoni teatise

„Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“

(ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi suunised) II osa jao 1.2.1.3 kohase riigiabina

SAK leviku ennetamiseks tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks. Nimetatud jao kohaselt saab

loomataudide leviku ennetamise kulude katmiseks anda abi põllumajandusliku esmatootmisega

tegelevatele ettevõtjatele. Eelnevast tulenevalt saavad seda toetust taotleda füüsilisest isikust

ettevõtjad (edaspidi FIE) või juriidilised isikud, kes tegelevad Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete esmatootmisega seakasvatuse

tegevusvaldkonnas.

Riigiabi suuniste kohaselt võib abi anda seoses taudidega, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/4291 artikli 5 lõikes 1 esitatud loomataudide loetelus. Selles

loetelus on toodud ka SAK. SAK leviku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks on liidu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk

1).

tasandil ette nähtud programm, millega ühtlasi on täidetud riigiabi suuniste punkti 361

alapunktis b sätestatud nõue.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatav tegevus.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse millistele tegevustele SAK leviku ennetamiseks ning bioohutuse

suurendamiseks tehtud või tehtavate tegevustele toetust antakse. Toetust antakse riigiabi suuniste

punktis 370 alapunkti a kohaselt bioturvameetmetega seotud kulude hüvitamiseks.

Selle määruse tähenduses loetakse bioohutuse suurendamiseks SAK leviku ennetamisel tehtud

või tehtavateks tegevusteks:

1) loomapidamisettevõttes põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud või

loomapidamisettevõtet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral paigaldamine –

loomapidamisettevõtet ümbritsev aed on üks võimalikest bioohutusmeetmetest, mis aitab ära

hoida SAK levikut, takistades loomapidamisettevõtet ümbritsevale alale mets- ja koduloomade

pääsemist. Aia paigaldamise hulka loetakse ka selle paigaldamiseks vajalikud pinnasetööd.

Loomapidamisettevõtet ümbritseva aia osaks loetakse ka väravad või tõkkepuud ning selle

liigutamiseks vajalikud seadmed või infotehnoloogilised lahendused. Samuti toetatakse

loomapidamisettevõte olemasoleva aia ümberehitamist, kui see on kulunud ja kaotanud oma

senise tõhususe takistada ligipääsu territooriumile. Samas ei ole abikõlblik

loomapidamishoonesse sigade sulu või aediku ostmine ning paigaldamine, sest kui

põllumajandustootjad tegelevad sigade pidamisega, siis on sigade karjaaia või aediku ostmine

ning paigaldamine tavapärane tegevuskulu;

2) konteineri või soojaku (edaspidi ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras (edaspidi ehitamine) – konteiner on vajalik eelkõige korjuste hoiustamiseks ja soojak, et

oleks olemas vajalikud riietus- ja pesuruumid töötjatele eesmärgiga tagada hügieeninõuete

täitmine, mis on bioohutuse suurendamisel olulise tähtsusega;

3) masina, seadme või muu asja ostmine – toetatakse sellise masina, seadme või muu asja ostmist,

mis aitavad suurendada bioohutust ja on ostetud eesmärgiga ennetada SAK levikut

põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud loomapidamisettevõttes. Näiteks masinaks või

seadmeks võib olla pesemis- või desinfitseerimismasin või seade (pesurid, desovannid, desomatid

jms) või kinnine söötmisseade, mis takistab viiruse jõudmist loomasööta või sööda termilise

töötlemise seade, mis hävitab võimaliku haigustekitaja söödas. Muuks asjaks loetakse üldjoontes

terviklahendused, mis ei ole ehitis ehitusseadustiku tähenduses nagu näiteks konteinerid korjuste

hoidmiseks või desobarjäär või erinevad pesemis- või deinfitseerimise pritsimislahendused vms.

See tähendab, et muuks asjaks loetakse need bioohutuse suurendamise eesmärgil ostetud asjad

või terviklahendused, sealhulgas konteiner ja soojak, mis ei ole seade, masin või mida ei loeta

ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse selliste tegevuste elluviimiseks, mis on

suunatud loomapidamisettevõttesse, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris ja kus

peetakse sigu. Seega toetatakse investeeringu tegemist sigade pidamiseks ettenähtud

loomapidamisettevõttesse. Kui toetuse taotlejal on põllumajandusloomade registris registreeritud

loomapidamisettevõtteid, kuid teatist sigade pidamise kohta esitanud ei ole, siis sellistesse

loomapidamisettevõtetesse bioohutuse suurendamiseks tehtud investeeringuid selle toetusega ei

toetata. See toetus on ette nähtud üksnes SAK leviku ennetamiseks ning bioohutuse

suurendamiseks tehtud või tehtavate tegevuste hüvitamiseks.

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et pärast 2025. aasta 30 juunit taotleja sigade hulgas puhkenud

SAKi tõttu kasutusele võetud loomapidamisettevõtetes bioohutuse suurenemiseks vajalikke

investeeringute tegemist toetatakse vaid siis, kui see loomapidamisettevõte on kas toetuse taotleja

omandis või tal on õigus seda kasutadaasjaõigusseaduse või võlaõigusseaduse alusel vähemalt

kolm aastat arvates toetuse taotluse esitamisest. 30. juuni 2025. aasta on valitud seetõttu, et siis

said alguse SAK puhangud 2025. aastal ja tekkis reaalne vajadus täiendavate

loomapidamishoonete kasutuselevõtuks. Loomapidajad, kelle loomapidamisettevõttes

diagnoositi SAK, pidid oma loomapidamisettevõtted teatud perioodiks sulgema. Samas kui

põhikari jäi SAKist puutumata ja tootis põrsaid edasi, tuli leida alternatiivseid lahendusi, et

SAKist puutumata loomi mitte hukata. Kuigi Eestis leidus konserveeritud loomapidamishooneid,

mida oli võimalik selle olukorra lahendamiseks kasutusele võtta, vajasid need hooned

hädapäraseid investeeringuid, muuhulgas bioohutuse suurendamiseks. Riskide hajutamiseks ja

tootmisega jätkamiseks on oluline, et kasutusele võetud hooned vastaks bioohutuse nõuetele.

Samuti on oluline, et toetatakse investeeringut, mille kasutamise aeg ei ole lühiajaline ning

loomapidamisettevõtet saaks eesmärgipäraselt kasutatakse ka järgnevatel aastatel. Seetõttu on

sätestatud nõue, et toetuse taotleja peab tõendama oma õigust kasutada seda

loomapidamisettevõtet, näiteks omandiõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse või üüri- või

rendilepingu alusel vähemalt kolm aastat arvates toetuse taotluse esitamisest.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et tegevus on toetusõiguslik vaid juhul, kui:

1) sellega on enne taotluse esitamist alustatud või selle kohta on võetud siduvaid kohustusi ja

2) see lõpetatakse füüsiliselt ning kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud hiljemalt

31. detsembril 2026. aastal (31. detsember kaasa arvatud) ning

3) kõik toetatava tegevuse elluviimisega seotud dokumendid peavad olema esitatud hiljemalt

31. detsembril 2026. aastal

Riigiabi suuniste punkti 55 punkti g kohaselt ei pea käesoleval abil olema ergutavat mõju või

sellel loetakse ergutav mõju juba olevat. Seetõttu on erandina tavapärastest riigiabina antavatest

toetustest lubatud seda toetust anda ka enne taotluse esitamist alustatud ja elluviidud tegevuse

hüvitamiseks. Seega antakse toetust ettevõtjatele, kes on juba tegevusega alustanud või selle ka

enne toetuse taotluse esitamist lõpetanud, kuid siiski tingimusel, et toetatava tegevuse

elluviimisega alustatud ei ole enne 30. juunit 2025. aastal. Toetatava tegevuse toetusõiguslikkuse

perioodi algusaega on selgitatud eelnõu § 3 lõike 3 selgitava osa juures.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud seadmed, maksnud seadme eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks

lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab siduvate kohustuste

võtmist tõendama asjakohaste dokumentidega nagu sõlmitud leping, maksekorraldus vms

dokument, mis tõendab toetatava tegevusega seotud siduva kohustuse võtmist.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse riigiabi suuniste kohaselt tegelikult tekkinud

abikõlblike kulude hüvitamisena. Kuigi riigiabi suuniste punkti 372 kohaselt on reeglina lubatud

ennetustegevusteks anda abi subsideeritud teenustena ning maksta ennetus-, tõrje- ja

likvideerimismeetmete osutajale, siis selle toetuse puhul kasutatakse samas punktis ettenähtud

erisust ning abi makstakse otse abisaajale tegelike kulude hüvitamisena, esitades abi andvale

asutusele tõend kantud kulude kohta. Erisuse kasutamine on põhjendatud, sest selleks toetuseks

ettenähtud eelarvelisi vahendeid on oluliselt vähem, kui tegevusi, mida oleks vaja bioohutuse

suurendamiseks ning SAK-i leviku vältimiseks rahastada. Seega antaksegi seda toetust tekkinud

abikõlblike kulude hüvitamisena tagamaks, et tegevusi on tehtud just seal kus peetakse sigu ning

on risk SAK-i puhanguks ja levikuks.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse kuni 60% toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et toetuse

andmisel kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt võimalik

viia tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe loomapidamisettevõte kohta

200 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 400 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta. Leevendamaks

survet piiratud eelarvele ja võimaldamaks rohkematel loomapidajatel toetust saada on sätestatud

toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta. Loomapidamisettevõtteks loetakse

loomapidamisettevõtet veterinaarseaduse § 24 lõike 1 tähenduses. Kõnealuses lõikes on silmas

peetud neid loomapidamisettevõtteid, mis oli taotlejal kasutuses enne 30. juunit 20025. aastal või

kui tegemist on uue seakasvatajaga, siis tema puhul uue kasutasse võetud

loomapidamisettevõttega.

Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus 250 000 eurot sellise

loomapidamisettevõte kohta, mille võttis toetuse taotleja kasutusele pärast 30. juunit 2025. aastal,

sest tema sigadel diagnoositi pärast 30. juunit 2025. aastal SAK. Toetus on suurem pärast

2025. aasta 30. juunit täiendavalt kasutusele võetud loomapidamisettevõtete kohta, sest

investeeringu vajadus on nendes loomapidamisettevõtetes suurem, mis on mõnda aega kasutusest

väljas olnud. Vaatamata ühe loomapidamisettevõtte kohta antavale suuremale toetusele ei anta

ühe taotleja kohta toetust rohkem kui 400 000 eurot.

Eelnõu § 4 lõikes 6 sätestatakse, et vältimaks toetuse maksimaalse suuruse kunstlikku

suurendamist, ei võeta toetuse maksimaalse suuruse arvestamisel arvesse neid veterinaarseaduse

§ 24 lõike 1 kohaselt registreeritud loomapidamisettevõte osadeks jaotamist, mis on toimunud

pärast 2025. aasta 30. juunit. Juhul kui seda on tehtud, loetakse need loomapidamisettevõtted

üheks ettevõtteks. Osadeks jaotamist hinnatakse loomapidamisettevõte asukoha, täpsemalt

asukoha koordinaatide järgi, mis olid kantud põllumajandusloomade registrisse seisuga 30. juunil

2025. aastal. Samas kui loomapidaja on pärast 2025. aasta 30. juunit saanud valmis uues

asukohas loomapidamishoone ja selle loomapidamisettevõttena registreerinud, siis võetakse see

loomapidamisettevõte arvesse.

Eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

loetakse üheks taotlejaks, kes saavad kokku toetust taotleda lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses,

kusjuures lõigetes 4 ja 5 sätestatud summad võivad ühe taotleja kohta kumuleeruda. Seega

seapidaja, kelle sigadel diagnoositi SAK pärast 2025. aasta 30. juunit, võib toetust saada nii

kasutusele võetud loomapidamisettevõtte kui ka varasemalt kasutusel oleva

loomapidamisettevõtte kohta kokku kuni 800 000 eurot.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks

äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse

osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja

tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel

üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja)

omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja

koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi

territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks

ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike

4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus

ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja

aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või

kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A

(emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A

(emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja

ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 400 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust

350 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 50 000 euro ulatuses,

sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda

ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel.

Samuti sätestatakse eelnõus, et üks taotleja võib taotleda toetust § 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

ulatuses ning need summad võivad ühe taotleja kohta kumuleeruda. Eestis on seapidamine

koondunud ja ühel ettevõtjal on tihti mitu loomapidamisettevõtet. Andmaks võimalus suurendada

bioohutust rohkemates loomapidamisettevõtetes, võib kummuleerida lõigetes 4 ja 5 toodud

toetuse suuruseid. Näiteks kui ettevõtjal on kaks tegevuskohta, ühes loomapidamisettevõttes

diagnoositi pärast 30. juunit 2025. aastal SAK ja ta võttis pärast 30. juunit 2025. aastal kasutusele

ühe täiendava loomapidamisettevõtte (toetuse maksimaalne suurus sellise loomapidamisettevõtte

kohta on 250 000 eurot) ning teine loomapidamisettevõte, kus SAKi ei diagnoositud (toetuse

maksimaalne suurus sellise loomapidamisettevõtte kohta on 200 000 eurot), siis saab ta toetust

taotleda ulatuses, mis on sätestatud lõigetes 4 ja 5 ehk kokku 450 000 eurot.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja

üksikasjalikult kirjeldatud ning toetuse taotleja peab tagama kasutatava toetusraha otstarbeka ja

säästliku kasutamise. Kulud, mille hüvitamiseks toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult

otstarbekad ja vajalikud SAK-i leviku ennetamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud

kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga.

Nimetatud nõudega tagatakse kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise (sh konteiner või soojak) ehitamiseks,

siis on abikõlblikeks kuludeks ehitise, püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu. Seega on

selles määruses sätestatud abikõlblikeks kuludeks vaid osa ehitusseadustiku § 4 lõikes 1

sätestatud tegevustest.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse masina, seadme või muu asja ostmiseks, siis

loetakse abikõlblike kulude hulka masina, seadme või muu asja ostmine ja selle paigaldamise,

seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise väljaõppe kulu (näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või muu kvalifitseeritud spetsialist). Kui masina,

seadme või muu asja kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet,

sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude

hulka masina, seadme või muu asja kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara või

infotehnoloogilise seadme ning selle paigaldamise või seadistamise kulu. Näiteks kui toetust

taotletakse desobarjääri ostmiseks ning desobarjääri kasutamiseks on vajalik infotehnoloogiline

lahendus, mis doseerib desinfitseerimisvahendit ning selle pritsimise survet, siis abikõlblik kulu

on nii desobarjääri ostmise kulu kui ka infotehnoloogilise lahenduse kulu.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt loetakse abikõlblikuks kuluks kasutatud masina, seadme või muu

asja ostmise kulu (eelnõu § 3 lõike 1 punkt 3), kuid üksnes siis, kui masin, seade või muu asi ei

ole taotluse esitamise ajal vanem kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas välisvahenditest või muud

tagastamatut riigiabi, ning nimetatud seadme, masina või muu asja hind ei ületa selle turuväärtust

ja on väiksem kui uue samaväärse seadme, masina või muu asja hind. Kasutatud seadme, masina

või muu asja puhul kontrollitakse üldjuhul seadme, masina või muu asja vanust tootja tehnilise

passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt välja antud garantiidokumentide, müüja

kinnituste ja muude dokumentide alusel.

Eelnõu § 5 lõikes 5 on selgitatud, millise kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmiseks tehtud kulutused, käibemaks, riigilõiv, trahv,

finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevuskulud,

näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või kulud, mis ei ole toetava

tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulud. Käibemaks on abikõlblik ainult siis, kui toetuse

saajal ei ole teoreetilist võimalust selle tagasisaamiseks riigilt. See tähendab, et käibemaks ei ole

abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab kõiki võimalusi

käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja riigilt käibemaksu tagasisaamiseks.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud masina, seadme või muu asja veo, paigaldamisega või

seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava

masina, seadme või muu asja veokulusid n-ö peidetakse masina, seadme või muu asja hinna sisse.

Sealjuures ei ole oluline, kas nimetatud veotöö teostajaks on sama ettevõtja, kellelt ostetakse see

seade, masin või muu asi või mitte. Näiteks, kui seade ostetakse ettevõtjalt A ja seadme toimetab

kohale ettevõtja B, siis loetakse need kulud (seadme ostmine ja kohaletoimetamine) abikõlblike

kulude hulka.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse. Samuti on mitteabikõlblik kulu vee ja

desinfitseerimisvahendi ostmise kulu olenemata sellest, et need kulud on vajalikud SAK-i leviku

ennetamiseks kuna nende kulude puhul on tegemist n.ö tavapäraseks tegevuseks tehtava kuluga.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu ka see kulu (näiteks konkreetse

desinfitseerimismasina ostmise kulu), mille kohta on toetuse taotleja juba saanud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut

riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud strateegiakava alusel antavaid toetusi või

struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Oluline on toetuse andmisel veenduda, et ei

esineks kulude kattuvusi käesolevas määruses sätestatud toetatavate tegevustega. Näiteks on

põllumajandustootjatel võimalik taotleda toetust bioohutuse suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks toetust regionaal- ja põllumajandusministri 12. juuni 2025. a määruse nr 56

„Perioodi 2023–2027 eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetus“ kui ka regionaal-

ja põllumajandusministri 10. märtsi 2025. a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027

põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise

investeeringutoetus“ alusel.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt antakse toetust FIE-le või juriidilisele isikule, kes tegeleb ELTL I

lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, esmatootmisega seakasvatuse tegevusvaldkonnas.

Nimetatud valdkond on valitud seetõttu, et SAK-i edasise leviku korral on sigade pidamise

ettevõtted ohustatud ja 2025. aasta SAK puhang näitas, et senine bioohutusmeetmete rakendamise

tase ei ole piisav. Seakasvatus on üle elanud mitmeid majandusraskusi, mille tulemusel on

ettevõtjad mittetootlike investeeringuid (sh investeeringud bioohutusse) edasi lükanud.

Mittetootlikud investeeringud on investeeringud, mis ei anna märkimisväärset käivet, sissetulekut

või tulu ega suurenda oluliselt toetusesaaja ettevõtte väärtust, kuid avaldavad positiivsest mõju

taudi leviku tõkestamisele.

Teiseks oluliseks toetuse saamise eelduseks on see, et taotleja pidas taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt ühele loomühikule (edaspidi LÜ) vastaval hulgal

sigu. See tehakse kindlaks põllumajandusloomade registri andmetel. Loomade pidamise nõue on

sätestatud ja oluline seetõttu, et toetatavad tegevused viiakse ellu loomapidamisettevõttes, kus

loomi peetakse.

Pärast 30. juunit 2025. aastal, kui ametliku kinnistust sai esimene SAK-i juhtum kodusigadel, on

mitmed põllumajandustootjad juba alustanud investeeringute tegemist, et takistada SAK-i

levikut, millest tulenevalt on oluline toetada just neid põllumajandustootjaid, kes on aktiivselt

asunud tegema mittetootlike investeeringud, mille hulka kuuluvad ka investeeringud bioohutuse

suurendamiseks, et hoida ära majanduslik kahju ja tagada toiduga kindlustatus. Samal põhjusel

on kehtestatud ühe LÜ nõue. Ühe LÜ nõude kehtestamisega eelistatakse kolme või enama sea

pidajaid, kelle sigade SAKi nakatumise korral oleks negatiivne mõju toiduga kindlustatusele ja

majanduslik kahju suurem.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust antakse eelnõu § 3 lõikes 3 nimetatud

loomapidamisettevõtte ehk pärast 30. juunit 2025 kasutusele võetud loomapidamisettevõtte

kohta, pidi toetuse taotlejal põllumajandusloomade registri andmetel olema 30. juunil

2025. aastal vähemalt ühele LÜ-le vastaval hulgal sigu ja tal on taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal sigu ning

toetuse taotleja sigadel puhkes pärast 30. juunit 2025. aastal SAK. Arvestades piiratud rahalist

ressurssi toetatakse täiendavalt kasutusele võetud loomapidamisettevõtetesse bioohutuse

investeeringute tegemisel üksnes neid ettevõtjaid, kellel tekkis SAK puhangu tõttu reaalne

vajadus täiendavate loomapidamisettevõtete kasutuselevõtuks, mitte lihtsalt uute

loomapidamisettevõtet rajajaid. Oluline on toetuse andmisel veenduda, et loomapidamishoones

on loomi peetud ja suure tõenäosusega toetuse taotleja peab neid ka tulevikus ja selle tarbeks teeb

investeeringuid bioohutuse suurendamiseks.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et sigade LÜ-deks ümberarvutamise korral kasutatakse

maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine” § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. Sigade LÜ-

deks ümberarvutamise koefitsient on 0,34 ehk toetuse taotlejal pidi olema vähemalt kolm siga.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et toetuse taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi

olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi toetuse taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti

või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise

hoiatust, mis võib tähendada, et toetuse taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on

võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) kontrollib toetuse taotleja ja

toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või

väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg

on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

ettevõtjad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest

või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese

tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa

tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud

ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust

loomakaitseseaduse §-s 6610 – loomapidamise õiguseta isiku toimingud, veterinaarseaduse §-s

104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate loomade ulatuslikust

haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti ohtliku loomataudi ohu,

kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning

loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava

loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje

nõuete rikkumine, ega karistusseadustiku §-s 491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise keeld,

551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused, 192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu

põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine, 372 – tegevusloata ja

keelatud majandustegevus sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-1492 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

muuhulgaks ka loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat

süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja

kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või võimekuses

viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on karistusregistrisse

kantud karistusandmeid määruse § 7 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline

toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on

oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud

õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud

tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja, avaldades selle

ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja esitab eraldi taotlused § 3 lõikes 3 nimetatud

loomapidamisettevõtete ja teiste loomapidamisettevõtete kohta, mis võib sisaldada rohkem kui

üht toetatavat tegevust. See tähendab, et taotleja koondab ühte taotlusesse kõik enne 30. juunit

2025. a kasutusel olnud loomapidamisettevõtted, mille kohta ta soovib toetust taotleda ja teise

taotlusesse kõik SAKi tõttu pärast 30. juunit 2025. kasutusele võetud loomapidamisettevõtted,

märkides kõik selle toetuse taotleja poolt igas konkreetses loomapidamisettevõttes tehtavad

toetatavad tegevused.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed ja dokumendid, mida taotlus peab

sisaldama.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, mis andmed ja dokumendid taotluses tuleb esitada. Taotlus peab

sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste täitmise ja

koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate mõjude

kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed toetuse taotleja kontserni

liikmete ja toetuse taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta,

mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne

2 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

võimalik toetuse suurus. Punkti 6 kohaselt peab toetuse taotleja esitama toetatava tegevuse

raames tellitud või tellitava töö või teenuse või ostetud või ostetava vara kulude mõistlikkus

tõendavad asjakohased dokumendid. Sellisteks dokumentideks on näiteks kirjavahetus

teenusepakkujatega, kuvatõmmis e-poes pakutavatest masinatest või seadmetest või muu

asjakohane dokument, millega tõendatakse tehtavate või tehtud kulude mõistlikkust. Punkti 8

kohaselt peab toetuse taotleja, kes viib toetatavad tegevused ellu eelnõu § 4 lõikes 5 nimetatud

loomapidamisettevõttes, esitama dokumendi, mis tõendab, et toetuse taotlejal on õigus seda

loomapidamisettevõtet kasutada asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat

arvates toetuse taotluse esitamisest nagu näiteks kasutusvalduse või üüri- või rendilepingu alusel.

Omandiõigus ja reeglina ka muud asjaõiguslikud kinnisasja kasutamise alused on nähtavad

kinnistusraamatust.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et kasutatud masina, seadme või muu asja ostmise korral esitab

taotleja koos taotlusega müüja poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et ostetav masin, seade

või muu asi on toodetud taotluse esitamise ajast arvates vähem kui viis aastat tagasi ning selle

ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

Eelnõu § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, millised dokumendid ja andmed tuleb esitada kui toetatav

tegevus on enne taotlemist täielikult ellu viidud.

Kui toetatav tegevus on toetuse taotlemise ajaks täielikult elluviidud tuleb koos taotlusega

esitada:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Seega täielikult elluviidud tegevuse eelduseks on, et täidetud on kõik tingimused soetatud või

ehitatud vara kasutamiseks. See tähendab, et kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis

peab toetuse saajal olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusteatis või -luba, juhul kui see on

nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla

ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema ehitisregistris esitatud kasutusteatis, kui

see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

Kasutusloa ja kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav

tegevus) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Seega võimaldab kasutusteatis või -luba tagada, et ehitis või teatud juhtudel seadet saab hakata

kasutama. Kasutusteatis või -luba peab ehitusregistri olema kättesaadav toetuse maksmise otsuse

ajaks, taotluse koos elluviimist tõendavate dokumentidega võib ära esitada ka enne seda.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetatav tegevus ei ole taotluse esitamise ajaks täielikult

elluviidud, esitab toetuse taotleja koos taotlusega dokumendi, mis tõendab siduvate kohustuste

võtmist (siduvate kohutuste võtmist on selgitatud eelnõu § 3 lõike 4 selgituste juures). Paragrahvi

§ 9 lõikes 3 nimetatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid esitab taotleja sellisel juhul

PRIA-le hiljem.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse, et taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja

toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt vastab taotlus nõuetele, kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, riigiabi suunistes ja

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA rahuldab kõik nõuetekohased taotlused toetuseks

ettenähtud vahendite piires. Kui toetusteks ettenähtud vahenditest ei piisa kõigi nõuetekohaste

taotluste rahuldamiseks, rahuldatakse esmalt taotlused, kus toetatav tegevus on täielikult

elluviidud ja seejärel ajaliselt varem esitatud taotlused.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse, et kui nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses

rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA

teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu

ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Sellisel juhul antakse toetust osaliselt vastavalt

olemasolevatele rahalistele vahenditele. Kui toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise

otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluste rahuldamata

jätmise otsuse 60 päeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotlus jäetakse

rahuldamata MPKS § 14 alusel.

Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt ei tee PRIA enne taotluse rahuldamise otsust, kui Euroopa Komisjon

on teinud §-s 2 nimetatud riigiabi suuniste alusel esitatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Eelnõu § 11 lõikes 6 sätestatakse, et kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse

riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse toetuse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse

andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui toetuse taotleja ei ole nõus taotlust muutma või

ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu § 11 lõikes 7 sätestatakse, et kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna,

jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja

tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. Kõnealuste

nõuetena vaadeldakse eeskätt seda, et elluviidud tegevus vastaks §-s 3 sätestatud nõuetele, tööd

ja teenused oleks teostatud ja vara üleantud ning toetuse saaja on enda poolt kulude eest tasunud.

Niisamuti on toetus saajal kohustus pidada kinni tähtaegadest.

Eelnõu § 12 lõikes 2 kohaselt peab see toetuse taotleja, kes ei ole esitanud § 9 lõikes 3 nimetaud

tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, esitab need siis, kui tegevus on täiel määral ellu

viidud. Dokumendid tuleb PRIA-le esitada elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu

hiljemalt 31. detsembril 2026. aastal.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse saaja esitatud toetatava tegevuse

elluviimist tõendavate dokumentide alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et

toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul §-s 9 lõikes 3

nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest ja sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimuse

täitmisest arvates.

Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25

tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest

arvates. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks.

Eelnõu § 13 näeb ette määruse kehtivusaja, kuna tegemist on ühekordse erakorralise

toetusmeetmega. Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2027. aastal, selleks ajaks on toetuse

taotlemisega seotud menetlused ja otsused tehtud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:

1) komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades

antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1– 90);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega

muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks

(loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1—208).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamine aitab sigade pidamisega tegelevatel ettevõtjatel suurendada bioohutuse

taset loomapidamisettevõtetes, et ennetada SAK`i jõudmist loomapidamisettevõttesse. Määrus

avaldab positiivset mõju Eesti toidujulgeolekule kuivõrd toetatakse investeeringuid

sealihasektoris ehk esmatootmise tegevusvaldkonnas, kus toodetakse 55% Eesti lihatoodangust.

2025. aasta septembri seisuga oli põllumajandusloomade registri andmetel Eestis 146

loomapidamisettevõtet ehk tegevuskoha, kus 92 loomapidajat pidas 231 273 siga. Seapidajates

63 olid juriidilised isikud või FIEd ja neist 71% oli 3 või enam siga. 3 ja enam siga pidavatel

juriidilistel isikutel või FIEdel oli 83 loomapidamisettevõtet ja neis peeti 231 175 siga ehk

99,96% Eestis peetud sigadest.

Määruse rakendamisega soovitakse vältida või vähendada SAK puhangutega kaasnevat

majanduslikku kahju. Ainuüksi 2025. aasta 11 taudikolde likvideerimisega seotud hinnanguline

kulu on 5,6 mln eurot. SAK-i puhang mõjutab esmalt seapidajat, kuid negatiivne mõju kandub

edasi töötlejatele, kaubandusele ja lõpptarbijale. Kodumaise tooraine vähenemine võib

suurendada importtooraine kasutamist, mis on kulukam ning survestab lihatööstuste marginaale,

eriti kui hinnatõusu ei ole võimalik tarbijatele edasi kanda. Ebastabiilne tootmismahtude

planeerimine võib mõjutada nii 2025. aasta kui ka järgnevate perioodide majandustulemusi.

Arvestades, et lihatööstuste kasumlikkus on olnud ka varasemalt kõikuv (nt 2022. aasta

aruandeaasta kahjum –29 mln eurot), suureneb sektori haavatavus veelgi. Kaubandussektorile

avaldub surve leida alternatiivseid tarnijaid ning säilitada hindade konkurentsivõime olukorras,

kus tarbijate hinnatundlikkus on kõrge. Lõpptarbijale avaldub mõju võimalike hinnatõusude,

kodumaise sealiha piiratud saadavuse ja suurema impordisõltuvuse kaudu, mis võib süvendada

hinnakõikumisi jaekaubanduses.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas

demograafilist mõju, samuti ei oma määruse rakendamine mõju riigi julgeolekule ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja

toetuse kõikidele Eesti piirkondadele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb

PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks eraldas Vabariigi Valitsus 2025. aasta 31. juulil ja 21. augustil

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 1,5 miljonit eurot SAK ennetamise

investeeringutoetuse rakendamiseks põllumajandustootjatele ning 1,5 mln eurot täiendavateks

investeeringutoetuseks seakasvatusettevõtjatele loomakasvatushoonete kasutuselevõtuks kriisi

lahendamisel.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le ning Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Tõusigade Aretusühistule ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule.