Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuetest ja korrast

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Kliimaministeerium [email protected]

Teie 25.11.2025 nr 1-4/25/5175, KLIM/25-1307/-1K/

Meie 16.12.2025 nr 1.2-3/2965-3

Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuetest ja korrast

Lugupeetud minister Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Puurkaevu ja -augu

ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ eelnõu. Kooskõlastame esitatud eelnõu järgmiste

märkustega:

1) Palume kaaluda määruse eelnõu §-s 2 mõistete „puurkaev“ ja „puurauk“ ehitusseadustikus juba toodud definitsioonide kordamise asemel võimalust vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale viidata seadusele, mille tähenduses mõistet kasutatakse (HÕNTE § 18 lg 7). 2) Õigusselguse huvides teeme ettepaneku täpsustada §-i 15 seoses joogivee proovide võtmisega rajatava või rajatud ühisveevärgi puurkaevust. Lisaks paragrahvi teises lõikes loetletud minimaalsetele näitajatele on vajalik võtta veeanalüüs nii, et määrataks kõik joogivee kvaliteeti iseloomustavad parameetrid vastavalt sotsiaalministri 24.10.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ §-dele 4–8. Eelnõu § 15 lõikes 2 loetletud näitajate hulgas puuduvad mitmed määruse nr 61 järgi nõutavad parameetrid, nagu näiteks dikloroetaan, tetrakloroeteen, trikloroeteen, trihalometaanide summa ning polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH).

Selleks et hinnata, kas vesi vastab joogivee nõuetele ja kas on vajalik veetöötlus, peab olema tehtud vastav veeanalüüs. Kuna kaks eelnimetatud määrust sätestavad vajalike veeanalüüside näitajaid erinevalt, on praktikas ilmnenud, et kohalikud omavalitsused ei ole tihtipeale teadlikud, mida on joogivee puhul vaja uurida.

3) Palume muuta määruse eelnõu § 20 lõiget 1, et oleks arusaadav Terviseameti roll ning asjaolu, et Terviseamet ei anna antud määruse kohaselt ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlemisega seoses eraldi nõusolekut. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus kooskõlastatakse Terviseametiga vastavalt ehitusseadustiku § 127 lõikele 2. 4) Määruse eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt selgitatud, et „puurkaevuga tuleb avada põhjaveekiht, mille näitajad on joogivee kvaliteedinõuetele kõige lähedasemad“ (määruse seletuskirja paragrahvi 3 teine lõik, määruse eelnõu § 4 lg 1 p 3). Samas määruse seletuskirja lõigus on selgitatud, et: „...Kõigi joogivee võtmiseks rajatavate puurkaevude projekteerimisel valitakse põhjaveekiht, mille vee kvaliteet on joogivee kvaliteedinõuetele võimalikult lähedane...“. Märgime, et ülaltoodu kõrval on jäetud mainimata asjaolu, et näiteks mõnes kindlas piirkonnas võib selle kõige sobivaima veekihi tootevõimekus olla juba teiste tootjate

2

vahel (keskkonna/veelubadega) ära jagatud. Just ühisveevärgi puurkaevu puhul võib olla asjakohane kaaluda hoopis mitte parima aga nö teise parima veekihi avamist. Hetkel võib jääda mulje, et avada tuleb kiht, mis on juba üle koormatud või ülekoormuse ohus, mis ei peaks olema määruse eesmärk. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Kaidi Meristo [email protected]