Pöördumine

Lugupeetud minister Karmen Joller, nõunik Gerli Baida, kantsler Maarjo Mändmaa ja terviseala asekantsler Anniki Lai. 

Pöördume teie poole Eesti Vähitõrje Võrgustikust ESTCAN. 18. ja 19. detsembril 2025 toimuva Euroopa Nõukogu kohtumise eel, kus arutatakse järgmist Euroopa Liidu mitmeaastast finantsraamistikku, soovib ESTCAN juhtida Eesti valitsuse tähelepanu järgmistele olulistele strateegilistele kaalutlustele. 

Vaatamata selgetele edusammudele vähi ennetuses ja ravis, on sellel jätkuvalt oluline sotsiaalmajanduslik mõju, millel on omakorda märkimisväärne mõju tööjõule, tervishoiusüsteemi suutlikkusele ja pikaajalistele kulutustele avalikus sektoris. OECD 2024. aasta raporti kohaselt:  

• on vähk Eestis surmapõhjuste seas teisel kohal ning prognooside kohaselt on ajavahemikul 2023-2050 Eestis iga viies enneaegne surm põhjustatud vähist;  

• vähk põhjustab Eestis täiendavaid tervishoiukulusid ligikaudu 27 miljonit eurot aastas; 

• igal aastal vähendab vähk Eestis tööjõu tootlikkust 77 miljoni euro võrra, mis viitab märkimisväärsele majanduslikule koormisele. 

Neil ja paljudel teistel kaalutlustel tuleb säilitada ja tugevdada toetust, mis on kehtiva 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud Euroopa vähitõrje tegevuskava (Europe’s Beating Cancer Plan – EBCP) ja ELi vähimissiooni kaudu ning seda ka järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2028–2034. Euroopa Komisjoni 2025. aasta juulis esitatud ettepanek, mis ühendab tervise, vastupanuvõime, biotehnoloogia ja põllumajanduse prioriteedid uue konkurentsivõime fondi alla, tõotab lahjendada senist hoogu vähitõrjes. Ettepanek kaotada EU4Health eraldiseisva eelarvereana ning vähimissiooni lõppemine pärast 2030. aastat nõrgestaks veelgi tervise ja vähi prioriseerimist – murekoht, millega liikmesriigid peavad kiiresti tegelema. 

Arvestades Euroopa vähitõrje tegevuskava ja ELi vähimissiooni mõju Eestis, on nende algatuste praktilised tulemused muu hulgas järgmised: 

• Uue vähiennetusalase seadusandluse tagamine, et kaitsta kodanikke kõigis riikides vähiriskide eest; 

• HPV-ga seotud vähkide elimineerimisele suunatud strateegia väljatöötamise hoogustumine ühise ELi eesmärgi kaudu; 

• Vähi sõeluuringute arengu kiirendamine ELi toetatud pilootprogrammide ja uute tõenduspõhiste soovituste abil; 

• Elanike kõrgeima kvaliteediga vähiravile ligipääsu parandamine Euroopa kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustiku, EUnetCCC, kaudu; 

• Onkoloogiavaldkonna spetsialistide täiendkoolituste toetamine üleeuroopaliste koolitusprogrammide kaudu; 

• Uute teadusuuringute suundade edendamine, näiteks ellujäämisega seotud küsimustes ning tehisintellekti kasutamises kvaliteetse vähiravi toetamiseks. 

Ülaltoodud põhjustel palub ESTCAN 18.–19. detsembril 2025 Euroopa Nõukogu kohtumise kontekstis Eesti valitsusel toetada Euroopa vähikogukonna üleskutseid: 

1. Tagada Euroopa vähitõrje tegevuskava edu jätkumine ka tulevikus. Järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus tuleks kindlustada 2 miljardi euro suurune Euroopa vähifond, et täita seniste EBCP/EL Vähimissiooni kaudu loodud uute meetmete ja piiriülese vähikoostöö taristute täis-potentsiaal; 

2. Tugevdada ELi tasandil vähiteadusuuringute rahastamise koordineerimist. Selleks, et konkureerida tõhusalt USA ja Hiina innovatsioonivõimekusega selles valdkonnas, on hädavajalik luua terviklik koordineerimismehhanism, mis tagaks ressursside tõhusa kasutamise ja strateegilise sidususe. Euroopa Vähiinstituut võib olla üks võimalus suurema vastutuse, koordineerituse, strateegilise fookuse ja pikaajalise lähenemise saavutamiseks. Lisateavet Euroopa Vähiinstituudi konteksti ja vajalikkuse kohta saab siit; 

3. Rakendada riiklikke ja piirkondlikke partnerlusplaane, et vähendada süsteemseid ebavõrdsusi vähiravis ja -uuringutes kogu Euroopas. Mitmeaastane finantsraamistik peaks toetama kõiki riike onkoloogiliste andmesüsteemide, laboritaristu ja tööjõu oskuste arendamisel, et olla valmis tulevikus uuenduslikuks vähiraviks – Euroopa kui ülemaailmne liider. Euroopa Vähiorganisatsioon soovitab selgesõnaliselt tunnustada tervishoidu ja onkoloogilist ravi, kui sotsiaalsete eesmärkidena, mida on võimalik saavutada riiklike ja piirkondlike partnerlusplaanide investeeringute kaudu. Samuti suurendada sotsiaalsete eesmärkide rahastamist 14%-lt 20%-le. 

   
   

Kui teil on vaja lisateavet või täiendavaid materjale, on ESTCAN valmis need edastama või korraldama teile sobival ajal kohtumise, et arutada meie soovitusi seoses eelseisvate ELi eelarveläbirääkimistega ning tervishoiu ja vähiravi keskse rolli tagamise vältimatusega. 

Lugupidamisega 

Rille Pihlak, MD, PhD 

ESTCANi kliiniline juht ja onkoloog