Eelnõu kooskõlastamine

1

Eelnõu

03.12.2025

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse nõuded:

1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;

2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate programmidele ja nende

poolt pakutavale tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;

3) kahele televisiooniteenust pakkuva meediateenuse osutaja kõige suurema vaadatavusega

programmile.

(2) Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud isikute edastatavate eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid

jms) osas, mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.

(3) Ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata programmidele, mis on suunatud spetsiifilisele ja

kitsamale sihtrühmale ning mille põhisisu iseloomustavad sellised omadused nagu verbaalse

sisu puudumine või vähesus, eranditult muusikalise või visuaalse sisuga programm või muu

spetsiifiline temaatiline suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete rakendamine ei ole

sihtrühma vajadusi ning proportsionaalsuse põhimõtet arvestades põhjendatud.

2.peatükk

Ligipääsetavuse tagamise nõuded

§ 2. Subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete miinimummaht programmis

Subtiitritega on varustatud vähemalt järgmised saated:

1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;

2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust;

3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.

§ 3. Viipekeelse tõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

(1) Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:

1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;

2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;

2

3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne;

4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert;

5) peaministri võidupüha kõne;

6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne;

7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;

8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;

9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus;

10) Eesti laulu finaal;

11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;

12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.

(2) Eesti Rahvusringhääling edastab päevas ühe „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate

viipekeelsena.

(3) Viipekeelse tõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui

ka järelvaatamise keskkonnas.

§ 4. Kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

Kirjeldustõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:

1) Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-etendus;

2) Eesti üldtantsupidu ja Eesti noorte tantsupidu.

§ 5. Kirjeldustõlke tagamine erinevatel platvormidel

(1) Kui saatel on kirjeldustõlge, peab kirjeldustõlge olema kättesaadav kõikidel platvormidel.

(2) Kirjeldustõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui ka

järelvaatamise keskkonnas.

§ 6. Audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

Kõik subtiitritega varustatud Eesti Rahvusringhäälingu saated peavad olema varustatud

audiosubtiitritega.

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele

Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama

ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse

ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust.

§ 8. Sama ürituse ülekannete ligipääsetavus

Kui üritusest teeb ülekande Eesti Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse nõuded on täidetud, ei

pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse nõudeid täitma.

§ 9. Ligipääsetavuse nõuded eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele

3

(1) Kui Eesti riigi rahalisel toel valminud filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või

edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.

(2) Kui lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende filmide ja seriaalide

esitamisel või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.

§ 10. Ligipääsetavuse edendamine

(1) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb valitavate subtiitritega varustatud saadete

osakaal käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud programmides 2030. aastaks 95 protsendini.

(2) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud saadete, filmide

ja seriaalide osakaal Eesti Rahvusringhäälingu programmides võrreldes 2025. aastaga:

1) 2028. aastaks vähemalt 3% võrra;

2) 2030. aastaks vähemalt 5% võrra.

Heidy Purga

Minister

Merilin Piipuu

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Sotsiaalministeerium

[email protected] 15.12.2025 nr 1-11/1317-1

„Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

eelnõu

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kultuuriministri

määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 3 lehel

2. Seletuskiri 8 lehel

Sama:

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Pimedate Liit

Eesti Kurtide Liit

Eesti Vaegkuuljate Liit MTÜ

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Duo Media Networks OÜ

All Media Eesti AS

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]

1

Kultuuriministri määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja

nende täitmise tähtajad“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) § 23 lõike 1 kohaselt muudab audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks

puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi

audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat

teenust kasutada.

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad. Audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsetavuste

nõuete kultuuriministri määrusega kehtestamise kohustus tuleneb meediateenuste seaduse § 23

lõikest 11, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad

nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:

1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja

audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;

2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse

ligipääsetavaks puudega inimestele.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes Kultuuriministeeriumi poolt meediateenuste seaduse sätestatud

puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüsi1

koostamine, mille vajadus tulenes meediateenuste seaduse §- st 653. Analüüs võeti 11.09.2025.

a Vabariigi Valitsuse istungil teadmiseks ja esitati Riigikogule.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected], telefon 628 2338) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

Määruse koostamisele olid kaasatud puudega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti Puuetega

Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti

audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (ERR), Duo Media

Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

esindajad ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad.

Määrus ei mõjuta ettevõtjate infokohustust2 võrreldes olemasoleva regulatsiooniga.

Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava ning andmed

tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal juba praegu kehtiva

seaduse alusel.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b3e4b8c-c0bd-4399-8fd1-d6d48fdb734d 2 Infokohustus on õigusaktist tulenev kohustus esitada andmeid või informatsiooni avaliku sektori asutusele või

kolmandale osapoolele. Siia alla kuulub ka kohustus informatsiooni ja andmeid koguda või säilitada selliselt, et

see oleks hiljem kontrollitav ja taasesitatav.

2

Vastavuskulud3 tulevad ettevõtjatele samuti kehtivast MeeTSist. Arvestades asjaolu, et

kohustus teha oma teenused järk-järgult puudega inimestele ligipääsetavaks on

audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16.

jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puudega inimeste ligipääsuga seotud

küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama.

Kõik osapooled peavad audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse suurendamist väga

oluliseks. Sihtgrupi ootusi ja audiovisuaalmeedia teenuste osutajate reaalseid rahalisi võimalusi

hinnates jõudsid osapooled ühisele kokkuleppele määruse eelnõus sätestatud miinimumnõuete

osas. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad kinnitasid oma huvi majanduskeskkonna

paranemisel tekkivate võimaluste korral tõsta audiovisuaalmeedia toodete ligipääsetavust

määrusega kehtestatud miinimumist oluliselt suuremas mahus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel. Nimetatud lõige näeb ette,

et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega täpsemad nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:

1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja

audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;

2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.

Määrus koosneb kahest peatükist ja kümnest paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse

nõuded:

1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;

2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate programmidele ja nende

poolt pakutavale tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;

3) kahele televisiooniteenust pakkuva meediateenuse osutaja kõige suurema vaadatavusega

programmile.

Määrus kehtestab nõuded ERR-le, audiovisuaalmeedia teenust osutavate

telekommunikatsioonifirmade teleprogrammidele (sh Telia Eesti AS teleprogramm Inspira) ja

nende poolt pakutavale tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele (sh Elisa Eesti platvorm

Elisa Elamus ja Telia Eesti AS platvorm Inspira+) ning televisiooniloa alusel edastatavatele

kahele kõige suurema vaadatavusega programmile. Telekanalite vaadatavuse aluseks on Kantar

Emori teleauditooriumi või mõne teise vastava usaldusväärse mõõdikuuringu tulemusel

eelmisel kalendriaastal telekanalite vaatamisele kulutatud aeg vanusegrupis 4+. 2024. aastal

olid Kantar Emori uuringu alusel nendeks Duo Media Networks OÜ teleprogramm Kanal 2 ja

All Media Eesti AS teleprogramm TV3.

Määrus kohaldub § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutele eestikeelsete saadete osas,

mille esmaesitlus toimub pärast 1.01.2027. Eesti Rahvusringhäälingule kohaldub määrus selle

jõustumisel. Eestikeelseks saateks käesoleva määruse tähenduses on Eesti audiovisuaalmeedia

3 Vastavuskulud on õigusaktis määratud kohustuste ja nõuete täitmiseks tehtavad kulud, v.a infokohustuse kulu.

Tegemist on valdavalt ümberkorralduskuludega, mis seisnevad aja- ja tööjõukulus (sh tööjõumaksud) või otsestes

rahalistes kuludes vahendite, seadmete, materjalide, tarkvara või muude kaupade või teenuste ostmiseks.

3

teenuste osutajate või Eesti sõltumatute tootjate poolt loodud telesaated, seriaalid, ülekanded

jms audiovisuaalne sisu. Võõrkeelse audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami

puhul kohaldub keeleseaduse § 18, mis seab nõuded teksti tõlkele.

Määrusega kehtestatavaid ligipääsetavuse erinõudeid ei pea kohaldama programmidele, mis on

suunatud spetsiifilisele ja kitsamale sihtrühmale ning mille põhisisu iseloomustavad sellised

omadused nagu verbaalse sisu puudumine või vähesus, eranditult muusikalise või visuaalse

sisuga programm või muu spetsiifiline temaatiline suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete

rakendamine ei ole sihtrühma vajadusi ning proportsionaalsuse põhimõtet arvestades

põhjendatud. Sellisteks teleprogrammideks on näiteks muusika-, moe- ja spordikanalid.

Eelnõu § 2 sätestab (valitavate automaatsetelt või manuaalselt loodud) subtiitritega varustatud

eestikeelsete saadete miinimummahu programmis. Subtiitritega on varustatud vähemalt

järgmised saated:

1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;

2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust;

3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.

Eesti Rahvusringhäälingu puhul arvestatakse määruses toodud saadete miinimummahtu

määruse jõustumisest alates esmakordselt eetris olnud saadete mahust. Teistele meediateenuse

osutajatele arvestatakse miinimummahtu alates 2027. aastast esmakordselt eetris olnud saadete

mahust. Enne määruse kehtima hakkamist edastatud saadetele vastav nõue ei laiene, kuid

eeldatavalt leiavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad võimalusi parandada ka varasemate

saadete ligipääsetavust. Automaatse subtitreerimise tehnoloogia kasutamisel on võimalik

varustada ka varasemalt toodetud saadete korduseeter subtiitritega.

Eelnõu §-s 3 on loetletud ERR-i saated, mis tuleb varustada viipekeelse tõlkega. Tegemist on

miinimumloeteluga ja loetelu ei piira toimetuse vabadust saavutada muutuvas ajas parim

tulemus.

Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised riiklikult olulised ning

rahvuslikult oluliste ja suure vaatajahuviga sündmuste ülekanded ja saated (ajalises järjestuses

aasta lõikes):

1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;

2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;

3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne (24.02);

4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (24.02);

5) peaministri võidupüha kõne (23.06);

6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne (20.08);

7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;

8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;

9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus (31.12);

10) Eesti laulu finaal;

11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;

12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.

Lõike 2 kohaselt edastab Eesti Rahvusringhääling päevas ühe „Aktuaalse kaamera“

uudistesaate viipekeelsena. Täna on ERR-il üks spetsiaalne viipekeelne uudistesaade, st

tegemist ei ole saate varustamisega viipekeelse tõlkega. Küll aga koosneb see viipekeelne saade

nö tavalise AK materjalidest.

4

Kui tänu tehnoloogia arengule võetakse kasutusele viiperobot, siis saab viipekeelse tõlke lisada

oluliselt suuremale arvule saadetest.

Lõike 3 kohaselt tuleb viipekeelse tõlke olemasolust vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii

telekavas kui ka järelvaatamise keskkonnas.

Eelnõu § 4 sätestab kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummahu Eesti

Rahvusringhäälingu programmis. Kirjeldustõlkega varustatakse vähemalt Eesti Vabariigi

aastapäeva kontsert-etendus ja Eesti üldtantsupeo ning Eesti noorte tantsupeo ülekanne.

Eelnõu § 5 näeb ette kirjeldustõlke tagamise erinevatel saate edastamise platvormidel (sh veeb,

järelvaatamine, äpid, vabalevi vms). Sellega tagatakse, et näiteks lineaartelevisiooni

programmis edastatud saate kirjeldustõlge on kuulatav ka saate järelvaatamisel

veebikeskkonnas. Samuti kohustatakse teenusepakkujaid erinevate ligipääsetavust parandavate

võimalustega saadete olemasolust teavitama ligipääsetaval viisil nii telekavas, kui ka

järelvaatamise keskkonnas.

Eelnõu § 6 kohustab ERR-i pakkuma oma saadetele audiosubtiitrite valiku võimalusi.

Eelnõu § 7 kirjeldab subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele kehtestatud nõudeid.

Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama

ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse

ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. Vastav nõue tuleb ka

sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrusest nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“.

Eelnõu § 8 kohaselt kui üritusest teeb ülekande Eest Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse

nõuded on täidetud, ei pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse

nõudeid täitma.

Eelnõu § 9 sätestab kõigi juba olemasolevate ligipääsetavust parandavate lahenduste

kasutamise nõude. Lõike 1 kohaselt kui Eesti riigi rahalisel toel valminud eestikeelsed filmid

(nii mängufilmid kui ka dokumentaalfilmid) ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või

edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada. Eelkõige peetakse siin silmas

Eesti riigi rahalisel toel pärast 2022. a toodetud mängufilme ja seriaale, millele on koos

riigipoolse rahastusega esitatud nõue varustada need ka valitavate subtiitrite ja/või

kirjeldustõlkega.

Lõike 2 kohaselt, kui muud, lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud

valitavate subtiitrite, viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende

filmide ja seriaalide esitamisel või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge

lisada. Mõeldud on siin riigi poolt mittetoetatud filme ja seriaale, millel on

ligipääsetavuselemendid olemas, kuid nende lisamine eeldab teenusepakkujalt täiendavaid

kulutusi. Eelnõu väljatöötaja siiski loodab, et eraettevõtted peavad võimalikuks ka riigipoolse

toetuseta valminud filmide ja seriaalide ligipääsetavuse parandamiseks lisada neile täiendavaid

ligipääsetavuse elemente. Seda vaatamata lisanduvatele kuludele.

5

Eelnõu § 10 näeb ette kohustuse edendada audiovisuaalteenuste ligipääsetavust kuni aastani

2030. Nähakse ette, et aastaks 2030 on valitavate automaatsete subtiitritega varustatud pea kõik

eestikeelsed saated. Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb automatiseeritud valitavate

subtiitritega varustatud saadete osakaal eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatud programmides

2030.aastaks 95 %-ni.

Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud ERRi või Eesti

sõltumatute tootjate poolt toodetud eestikeelsete saadete, filmide ja seriaalide osakaal ERR-i

teleprogrammides võrreldes 2025. aastaga aastaks 2028 vähemalt 3% võrra ja aastaks 2030

vähemalt 5% võrra.

MeeTS § 23 lõige 11 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või

kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või

programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende

täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega.

Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31

teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb

ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi

põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi

volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS-i

kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei

kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta

täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim

seaduse sätteid täpsustada.4

MeeTS § 23 lõike 11 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid

nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on

kirjeldatud volituse sisu võimalikult üksikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste

puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisele audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides

kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb

ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate

ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister ning seda on

käesoleva eelnõuga tehtud.

Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud,

siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse

piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane.5

Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel

õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole

kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid

siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas.6 Seega on

ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud.

4 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 20. 5 Samas. 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kommentaar 15.

6

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus aitab täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), artikli 7 lõikest 1 tulenevat kohustust, muuta audiovisuaalmeedia teenused

puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks.

4. Määruse mõjud

Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, keskkonda ega

regionaalarengut. Tuvastatud on sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele ning mõju

riigivalitsemisele. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud.

4.1 Sotsiaalsed mõjud (mõju võrdsetele võimalustele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehel toodud

Sotsiaalkindlustusameti info kohaselt on nägemispuudega isikuid 30.09.2025. a seisuga 3497

ja kuulmispuudega isikuid 22127. Arvestades asjaolu, et 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elas

Eestis kokku 1 369 995 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga.

Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes

puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2025. aasta alguse

seisuga Eesti elanikest 286 443 inimest ehk üle 20% 65-aastased või vanemad8. Kokkuvõttes

on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga.

Vaegkuuljatele ja nägemispuudega inimestele garanteeritakse juurdepääs määruses nimetatud

saadetele. Ligipääsetavust parandavad meetmed aitavad isikutel audiovisuaalmeedia sisust osa

saada. Nii paraneb inimeste heaolu ja ka informeeritus ühiskonnas toimuvast.

4.2. Majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, halduskoormus)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: audiovisuaalmeedia teenuse osutajad

Määrus puudutab kahte eraõiguslikku audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja

audiovisuaalmeedia teenuseid osutavaid telekommunikatsiooniettevõtteid.

Määruse § 5 kehtib kõigile programme edastavatele telekommunikatsioonifirmadele (eelkõige

Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS STV). Samuti kehtib see ka väiksematele kaabellevi

ettevõtetele.

Määruses sätestatud tasemel ligipääsetavuse tagamine ei eelda enamuselt teenusepakkujate

poolt täiendavate ressursside eraldamist, st Duo Media Networks OÜ (Kanal2), Telia Eesti AS

ei pea lisaraha investeerima. TV3 jaoks on vaja siiski teha eraldi investeering. St et määruse

regulatsiooni all olevad meediateenuste osutajad, kes veel ei ole kasutusele võtnud

automatiseeritud subtiitrite lahendust, peavad investeerima automaatsete subtiitrite loomiseks

vajaliku tarkvara ning riistavara arendamisse. Ekspertide hinnangul on vastavad kulud kuni

100 000 eurot süsteemi käivitamisel. Kõigil automaatsete subtiitrite lahendust juba kasutavate

või kasutama hakkavate meediateenuse osutajatel tuleb kanda süsteemi käigushoidmiseks

jooksvaid kulusid, mille suurust hinnatakse 10 000-50 000 eurole aastas.

7 Statistika | Eesti Puuetega Inimeste Koda 8 RV021: RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas

7

Senisest veelgi parema ligipääsetavuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste

arendamine eeldab märkimisväärseid täiendavaid ressursse, näiteks automaatse viipekeelse

tõlke rakenduse loomiseks. Selleks määrus hetkel ei kohusta.

Võimalik tulu võib seisneda reklaamitulu suurenemises. Eelnõu rakendamise tulemusel võib

loota audiovisuaalmeedia teenuste (telesaadete ja nõudevideo jälgijate) kasutajaskonna kasvu,

mis võimaldab erameedial pakkuda reklaami tellijatele laiemat sihtgruppi.

4.3. Riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhäälingu seadusest lähtudes on ERR oma programmide ligipääsetavuse

suurendamisse panustanud juba mitu kümnendit. Tänu eraldatud sihtotstarbelisele riiklikule

toetusele ja AI-tehnoloogiate kasutuselevõtule (automaat- ja audiosubtiitrid, eraldi

audiokanalid) on ERR teinud kõige suuremaid edusamme. Uudiste- ja päevakajasaadete

ligipääsetavus valitavate subtiitrite kaudu ulatub 95%-ni. Viipekeelset tõlget kasutatakse siiski

vaid ühes igapäevases uudistesaates ja olulisemate suursündmuste ülekannete juures;

kirjeldustõlget pakutakse suursündmustel (nt laulu- ja tantsupeo ülekanded) ja vähestel

mängufilmidel ning seriaalidel.

Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.

Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.

Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu. Hinnanguliselt maksab

kirjeldustõlke lisamine kuni 3000 eurot tund, viipekeelse tõlke tunni kulu on hinnanguliselt

kuni 1000 eurot. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalike investeeringute suurus võib

ulatuda mitmekümnetesse tuhandetesse, kuid praegusel ajal ei ole tehnoloogia kiire arengu tõttu

võimalik pikemaid hinnaprognoose teha.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Eesti Rahvusringhäälingule rakenduvad nõuded määruse

jõustumisest. Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse määruse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud isikutele eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid jms) osas,

mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse koostamisele olid kaasatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti

Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti

audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (ERR), Duo Media

Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad.

8

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks samadele juriidilistele isikutele ja asutustele ning

Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu.