Volmre 20 Kratike juhend hoone kohustuslike ohutusmeetmete kohta

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiljuti sain korteriühistu Volmre 20 juhatuse liikmeks. Praegu tegelen süstemaatiliselt korterelamu korrektse hoolduse ja haldamise teemadega, et edaspidi vältida tehnilisi vigu ning tagada vastavus kõigile kehtivatele nõuetele.

Olen kogunud esialgse info hoone ohutusega seotud küsimuste kohta ning sooviksin paluda teil üle vaadata, kas see on õigesti süstematiseeritud ja kas sellest piisab kõigi nõuete täitmiseks nii ohutuse kui ka riiklike kohustuslike (bürokraatlike) protseduuride seisukohast.

Allpool esitan lühikese kokkuvõtte kogutud punktidest. Palun kinnitage, kas olen kõigest õigesti aru saanud, ning andke teada, kas on veel täiendavaid aspekte, mida tuleks arvesse võtta või regulaarselt hooldada ja mis võivad mul hetkel teadmata olla.

Tänan teid ette abi ja professionaalsete soovituste eest.

Saadan teile eraldi DOC-formaadis dokumendi pealkirjaga „Kratike juhend hoone kohustuslike ohutusmeetmete kohta“, mille olen ise koostanud. See on mõeldud selleks, et teil oleks võimalik parandused ja täiendused teha teist värvi ning lisada vajadusel muud olulist infot.

Lugupidamisega

Danil Katkov

E-post: [email protected]

Tel: +372 5694 6956

Käidukava. Manus 1 pdf.pdf

Käidukava

1) Käidutoimingud.

1.Lülitustoimingud:

Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks.

Lülitustoiminguid on kahesuguseid:

a) toimingud elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, seadmete kasutamiseks, sisse- ja väljalülitamiseks, käivitamiseks ja seiskumiseks aparaatide abil, mille ehitus tagab nende võimalikult riskivaba käidu.

b) paigaldise välja- või taassisselülitamine tööde teostamiseks. Lülitustoimingud enne ja pärast pingevaba tööd ning avalikes elektripaigaldistes võivad

sooritada ainult elektriala- või ohuteadlikud isikud.

2.Hooldustoimingud:

Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldustoimingute

käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmisele:

a) elektriohu siltide olemasolu seisukord. b) jaotuskeskuste skeemide olemasolu ja vastavus tegelikkusele. c) kaitseaparatuuri ja muu elektriaparatuuri seisukord ja vastavus nõuetele. d) kruvi- ja poltliideste seisukord. e) kõigi vajalikke kaitse- ja maandusjuhtide olemasolu ja seisukord.

Eristatakse korrapärast ennetavat hooldust, mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki

ning hoida seadmed heas seisundis, ja korrastavat hooldust, mille eesmärk on vigaste osade

remont või asendamine.

2.1. Korrapärane ennetav hooldus:

a) jaotuskeskuste puhastamine tolmust.

b) kruvi- ja poltliideste pingutamine.

c) vajadusel tähistuste ja märgistuste tegelikkusega kooskõlla viimine.

d) talitluskontrolltoimingud

2.2. Korrastav hooldus-vigade remont või asendamine.

3. Talitlus toimingud:

Talitlustoimingud viiakse läbi elektripaigaldise osadel, millede töökorrast sõltub

elektripaigaldise kasutamise ohutus ja talitlus otstarbel, milleks nad on paigaldatud.

a) Rikkevoolukaitselülitid: nupule „TEST” vajutamisega imiteeritakse kaitstava ahela või seadme riket. Töökorras rikkevoolukaitselüliti peab rakenduma.

b) Turvavalgustid ja –süsteemid: igakuisel testimisel tuleb põhitoite katkestamisega iga süsteemi kuuluva turvavalgusti ja evakuatsioonipääsu valgustatud märk sisse lülitada

vastavast akumulaatorist saadava toite abil niikauaks, et oleks võimalik veenduda kõikide

nimetatud süsteemi valgusallikate korrasolekus. Tekitatud toitekatkestus ei tohi ületada veerandit

valgusti või ohumärgi nimitoimimisajast.

Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja ohumärkide olemasolu,

puhtust ja nõuetekohast toimimist. Pärast testimist tuleb taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik

indikaatorlambid või- seadmed näitaksid pinge taastumist. Iga aastasel testimisel tuleb täiendavalt

igakuisele testimisele testida kõikide valgustite ja ohutusmärkide toimimist kogu nimitoimimisaja

jooksul.

c) Lülitus-, juhtimis- ja blokeerimisseadmed: Kontrollitakse võimaluste piires, imiteerides vajadusel töö või avariiolukorda.

d) Valgustid: Tuleb tähepanu pöörata järgmiste vigade ja puuduste ilmnemisele nagu tolm, mehaanilised vigastused, valgusallikate ja süüteseadmete korrasolek. Ennetava hooldusena

toimub valgustite puhastamine tolmust, mille sagedus sõltub valgustatava ruumi otstarbest ja

määratakse kindlaks käidukorraldaja poolt ekspluatatsiooni käigus. Korrastava hooldusena

vahetatakse läbipõlenud valgusallikad ja mittetöökorras süüturid.

e) Programmkellad ja- seadmed: Kontrollitakse ajaliste sätete õigsust ja tehakse võimalusel käsitsilülimise kontroll.

Teostatud elektripaigaldise hooldus- ja talitluskontrolltoimingud dokumenteeritakse käesoleva

käidukava aruande tabelis nr.1.

Käidukava tabel nr. 1

Hinnang: K-korras; P-puudus; O-oluline puudus, ET-elu –või tuleohtlik puudus, X-ei esine

Hooldustöö nimetus ja/või hooldatava(te)

seadme(te) nimetus

Perioodsus Hinnang Puuduste kirjeldus

Rikkevoolukaitselülitite testimine 1 x kuus

Turvavalgustite osaline testimine 1 x kuus

Elektripaigaldise osaline visuaalkontroll 1 x kuus

ELEKTRIJAOTUSSEADMED

Kontrollida siltide ja markeeringute

olemasolu

1 x aastas

Elektriskeemide olemasolu ja vastavus

skeemidele

1 x aastas

Jälgida kontaktide ja releede vibratsiooni ja

müra

1 x aastas

Kontrollida: ühendusklemmide kinnitust 1 x aastas

Kaitselülitite seisukorda 1 x aastas

Kuumenemisjälgede puudumist 1 x aastas

Kaablite tähistuse seisukorda ja tegelikkusele

vastavust

1 x aastas

Kaitseaparatuuri vastavust nõuetele 1 x aastas

Kruvi –ja poltliideste seisukorda 1 x aastas

Kõigi vajalike maandusjuhtide olemasolu ja

seisukorda

1 x aastas

Jälgida kilpide puhtust 1 x aastas

VALGUSPAIGALDIS

Valgusallikate korrasoleku kontroll 1 x aastas

Valgustuse juhtseadmete kontroll 1 x aastas

Valgustite puhtuse jälgimine 1 x aastas

ELEKTRIKAABLID JA MAANDUSPAIGALDIS

Paigalduse visuaalne ülevaatus ja korrastus 1 x aastas

Kaabliotste klemmide kinnitus 1 x aastas

PROGRAMMKELLAD JA ELEKTRIARVESTID

Programmiaegade õigsuse visuaalne kontroll 1 x aastas

Plommide olemasolu kontroll 1 x aastas

Elektriarvestite visuaalne kontroll 1 x aastas

Tööd teostas …………….elektrik:

______________________________ /nimi/allkiri/kuupäev/

Asendatud seadmed, kasutatud materjalid:

........................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................

Asendamist vajavad seadmed, materjalid, tehtavad tööd:

........................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................

Kratike juhend hoone kohustuslike ohutusmeetmete kohta.docx

Hoone kohustuslike ohutusmeetmete lühijuhend
Ohutuse tagamine – kohustuslik
(Kõige olulisem: tuleohutus, liftid, elektripaigaldised ja gaas.)
1. Elektripaigaldise tehniline hooldus (TH) – vastavalt reglemendile Manus 1.
2. Gaasija- ja kütteseadmete tehniline hooldus (TH) – mitte harvem kui üks kord aastas, vastavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuetele ning tootja kasutus- ja hooldusjuhendile (Manus 2).
3. Liftide hooldus – mitte harvem kui üks kord kuus, vastavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõuetele ning tootja kasutus- ja hooldusjuhendile (Manus 2).
4. ATS (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem) – hooldus vastavalt reglemendile Manus 3.
5. Suitsueemaldussüsteemide (SE) ja tuleohutusautomaatika hooldus – vastavalt reglemendile, vastutava spetsialistiga (tase 5) (Manus 4).
6. Tulekustutite tehniline kontroll (TH): välitingimustes paiknevad tulekustutid – 1 kord aastas; siseruumides paiknevad tulekustutid – 1 kord 2 aasta jooksul; iga 10 aasta järel kohustuslik survekatse (testimine).
7. Tuletõkkeklappide kontroll (kogu korteriühistu) – 1 kord aastas.
8. Mänguväljaku hooldus – 1 kord aastas, vastavalt standardile EN 1176-1.
9. Auditid – teostada vastavalt reglementidele Manus 2.
• Ehitise konstruktsioonide korrashoid – audit vajaduspõhiselt, riskide ilmnemisel.
• Nõuded korterelamu gaasiseadmetele ja -paigaldistele – kuni 15 aasta vanuse paigaldise korral korralist auditit ei nõuta.
• Nõuded korterelamu elektripaigaldistele – audit 1 kord 10 aasta jooksul.
• Nõuded korterelamu ülestõstetavatele garaažiustele – vastavalt kehtivatele nõuetele.
• Nõuded korterelamu liftidele – kuni 10 aasta vanusele liftile audit 1 kord 2 aasta jooksul; üle 10 aasta vanusele liftile audit igal aastal.
NB! Oluline
• Igal töövõtjal peab olema kehtiv tegevusluba (kontrollida aadressil tarvik.ttja.ee).
• Pärast tööde teostamist tuleb küsida tööde akt, eelistatult digiallkirjastatud.
• Kõikide süsteemide kohta tuleb pidada hoolduspäevikuid.

Manus 2 ohutu_kodu_est .pdf

Ohutu kodu

Autor: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kujundaja: Agentuur La Ecwador OÜ Trükk: Agentuur La Ecwador OÜ

SISUKORD

3 Ehitise konstruktsioonide korrashoid

5 Nõuded korterelamu gaasiseadmetele ja -paigaldistele

8 Nõuded korterelamu elektripaigaldistele

12 Nõuded korterelamu ülestõstetavatele garaažiustele

15 Nõuded korterelamu liftile

OHUTU KODU | 3

EHITISE KONSTRUKTSIOONIDE KORRASHOID

Konstruktsioonide hooldamine on vajalik ehitise säilitamiseks, selle ohutuse tagamiseks, samuti mehaanilise tugevuse ja püsivuse ning kasutusomaduste tagamiseks. Ehitise ohutuse ja korrasoleku eest vastutab selle omanik. Kortermaja puhul vastutavad korte- riomanikud ühiselt.

Omanik saab regulaarse visuaalse ülevaatamisega palju ootamatusi ennetada. Vasta- va pädevuse puudumisel on võimalik tellida hooldusteenus, millega tehakse ka ehitise konstruktsioonide regulaarset ülevaatust.

Konstruktsiooni osa Ülevaatusintervall Tegevus

Kande- jäigastavad ja piirdetarindid Vähemalt 5 aastat

Kontrollida visuaalselt tarindite korrasolekut, vajumisi ja niiskus-

kahjustusi.

Katused- ja katuseräästad

Katusetarind vähemalt 3 aastat, katusekate

vähemalt 4 korda aastas.

Kontrollida katusekatete vee- pidavust, läbiviikude tihedust,

katuseluukide ja liidete seisukorda ja veeäravoolude ummistusi. Koos katusekatte seisundi kontrollimi- sega kontrollida ka kõiki katusel

paiknevaid elemente.

Vundamendid ja alused Vähemalt 5 aastat

Kontrollida ilmneda võivaid vajumisi, külmakerkeid ja

niiskuskahjustusi.

Fassaadid ja fassaadielemendid

Vastavalt vajadusele ja tarindi eripärale

Kontrollida fassaadide korras- olekut, pinnakatete seisukorda,

vuukide, rõdude, soklite ja karniiside seisukorda; karkassielementide

kaitstust.

Aknad Vastavalt vajadusele ja tarindi eripärale

Kontrollida aknaraamide ja klaaside korrasolekut, suluseid

ja avatavust või kindlalt suletust; akende tihendite seisundit.

Välisuksed Vastavalt vajadusele ja tarindi eripärale

Kontrollida uste lukkude, linkide, hingede, sulgurite ning

automaatika ning ajamite korrasolekut; klaaside, tihendite,

pinnakatete seisukorda.

Ehitise muud põhitarindid

Vastavalt vajadusele ja tarindi eripärale

Kontrollida kõrvalekallete esinemist korrasolekust/

nõuetele vastavusest.

4 | OHUTU KODU

Visuaalse vaatluse põhjal on konstruktsioonide võimalikud kahjustused kandevõime (stabiilsuse ja tugevuse) seiskohast järgmised:

• olulised praod kandvates ja mittekandvates elementides – praod kandevseintes ja vaheseintes, vahelagedes, katuselagedes, (vahelae-, katuslae) talades või postides;

• deformatsioonid – kandekonstruktsioonides (katusetalade ja paneelide, vahelae- talade ja -paneelide, surutud elementides jms) suured deformatsioonid;

• materjalide ja elementide tugev korrosioonikahjustus (mis võib põhjustada konstruk- tsiooni purunemise) talades, postides või vahelaepaneelides (katuselaepaneelid), nn roosteplekid;

• vead katusekonstruktsioonides (vihmavee läbijooks jm) – toruliidete lekkimine, vee läbijooks;

• võimalikud niiskuskahjustused nii siseruumides kui ka välispiiretel;

• pinnaviimistluse kahjustused (krohv pudeneb, värv koorub, niiskus, hallitus, seened seintel, tapeet, seinakattematerjalid lahti);

• muud kahjustused (probleemid alla variseda võivate detailidega, nt ripplaed, vari- katused, rõdude detailid jm).

Kui ülevaatuse käigus tekib kahtlus ehitise või selle konstruktsiooni osa ohutuses, tuleb pöörduda ehitusseadustiku §23 kohase pädeva isiku poole ning tellida ehitise audit. Audit annab ülevaate ehitise seisukorrast ning samuti määrab edasised vajalikud tegevused probleemi likvideerimiseks.

Ehitises toimuvate remonttööde (sh korterisisesed remonttööd) läbiviimisel tuleb lähtuda järgnevast:

• ehitise kandvate konstruktsioonide muutmiseks ja ümberehitamiseks telli alati ehitusprojekt ning teavita kohalikku omavalitsust (tööde mahust ja olulisusest sõltu- valt võib olla vajalik ka ehitusloa taotlemine);

• ehitusloa kohustuslikke töid peavad juhtima pädevad isikud ning tööde tegija peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Ehitusvaldkonna pädeval isikul peab olema kutsetunnistus;

• vastavalt ümberehitus- või remonttööde sisule võib olla ka vajalik kõigi korteriomanike nõusolek.

OHUTU KODU | 5

NÕUDED KORTERELAMU GAASISEADMETELE JA -PAIGALDISTELE

Gaasipaigalist ja sellega seotud tehnosüsteeme tuleb ohutuse tagamiseks ettenähtud sagedusega vastava pädevusega isikute poolt hooldada ja kontrollida.

Gaasipaigaldise nõuetekohasuse ja ohutuse tõendamiseks peavad omanikul olema vaja- likud dokumendid gaasipaigaldise sh gaasiseadme kasutamise ja hoolduse kohta.

Gaasipaigaldise omanikul peavad olema järgmised dokumendid • gaasipaigaldise projekt, kus on ära näidatud ka ventilatsioon ja suitsukanalid;

• gaasiseadme kasutusjuhend;

• kehtiv gaasipaigaldise kasutuseelse või korralise auditi (tehnilise kontrolli) protokoll;

• korstnapühkimise akt.

Gaasiseadme kasutamine ja hooldamine • Gaasiseadmega ruum peab olema vähemalt 7,5 m3 ja väga hea ventilatsiooniga;

• Ruumi ventilatsiooni toimimise tagamiseks peab olema ruumi seinas või ukses õhuava ristlõikega vähemalt 300 cm2;

• Gaasiseadmega seotud ruumides samaaegselt sundventilatsiooni kasutamine häirib gaasiseadme tööd – näiteks köögikubu.

• Reeglina tuleb gaasiseadmeid hooldada ja kontrollida kord aastas (täpsem info iga konkreetse seadme kasutusjuhendist).

• Gaasipaigaldistega seotud suitsugaaside lõõre tuleb puhastada pädeval korstna- pühkijal üks kord aastas.

Audit gaasiseadme- ja paigaldise seisukorra hindamiseks • Gaasipaigaldise auditit võivad teostada vaid selleks akrediteeritud ettevõtted, kelleks

on Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ

• Auditi tulemused esitatakse auditi protokollis, mis vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis

• Juhul kui auditiga tuvastatakse puudused, siis tuleb tellida nende kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja seejärel teostada kordusaudit.

6 | OHUTU KODU

• Kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides asuva üle 15 aasta vana gaasipaigal- disele tuleb audit teha iga 4 aasta järel.

• Korteris asuval gaasipaigaldisel ja -seadmel peab olema olukorrale vastav ja kehtiv positiivse tulemusega auditi protokoll.

• Kui gaasipaigaldisel puudub kehtiv auditi (tehnilise kontrolli) protokoll, tuleb teha era- korraline audit.

Vastutus Gaasiseadmetele ja –paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastu- tab alati omanik. Korterisiseste paigaldiste osas vastutab korteriomanik ja ühiselt kastu- tatavates ruumides asuvate või ühiskasutuses olevate paigaldiste puhul vastutavad kõik korteriühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitus tuleb kooskõlastada korteriühistuga. Gaasiseadme vahetus samaväärse vastu ei vaja kooskõ- lastust.

Levinud ohunäitajad • Ruumis on tunda gaasilõhna – gaasiseade, torustik või nende ühenduskohad lekivad.

• Gaasiseade lülitab ennast pika kasutamise korral välja – õhu juurdevool või põlemis- gaaside väljatõmme ei ole piisav. Suitsulõõrid võivad olla ummistunud.

• Gaasiseade ei tee piisavalt kuuma vett – gaasiseade on hooldamata ja vajab puhas- tamist.

• Gaasitorustik on vigastatud, korrodeerunud või on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale – on gaasilekke oht.

Ohunäitajate ilmnemisel tuleb pöörduda pädeva gaastööde tegija poole, et tuvastada probleemi olemus ja teha vastav gaasitöö.

Gaasilekke avastamisel ja gaasilõhna tundmisel sulge gaasi juurdevool ning tuulutada ruumid. Ära kasuta ruumis lahtist tuld ega elektrit. Eemaldu ohtlikust piirkonnast ja lülita võimalusel ohtlikust piirkonnast elekter välja. Vajadusel informeeri ohust teisi inimesi ja häirekeskust (112)

OHUTU KODU | 7

Gaasipaigaldise ümberehitus ja uue gaasipaigaldise planeerimine • Gaasipaigaldist võib projekteerida ja ehitada ainult vastavat pädevust omav isik.

• Ilma projektita ei tohi gaasipaigaldist ehitada.

• Uuele gaasipaigaldisele tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.

• Gaasipaigaldisega seotud ruumide ja ventilatsiooni ümberehitamine (muutmine) on oluline muudatus, mille käigus ei tohi rikkuda mistahes seadmete või süsteemide toimimist. Korterisisene gaasipaigaldise ümberehitus tuleb kooskõlastada korteri- ühistuga.

• Valminud gaasipaigaldisele tuleb teha kasutuseelne audit.

• Olemasolev valesti ehitatud gaasipaigaldis tuleb ümber ehitada (või likvideerida).

Vingugaasiandur • Korstnaga ühendatud gaasiseadmega ruumis peab olema töötav vingugaasiandur.

• Vingugaasiandur tuleb paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile. Reeglina tuleb andur paigaldada ruumi seinale 0,5-1,5 m kõrgusele. Sõltuvalt inimese hingamiskõrgusest ehk elutoas inimese näo kõrgus diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele, vannitoas umbes 1,5 m kõrgusele.

Vinguanduri paigaldamine vannituppa

Kui vanni asemel on dušinurk, kehtivad samasugused anduri paigaldamise reeglid, mis vanni puhul. S.t et dušinurga sees on punane tsoon, kõrval 600 mm ulatuses on kollane tsoon.

Paigaldamisel järgida tootja juhiseid.

8 | OHUTU KODU

NÕUDED KORTERELAMU ELEKTRIPAIGALDISTELE

Korterelamu elektripaigaldise nõuetekohasuse ja ohutuse tagamiseks on vajalik:

• dokumentatsiooni olemasolu;

• elektripaigaldise korrapärane hooldamine (käit);

• perioodiliselt elektripaigaldise seisukorra hindamiseks auditi teostamine.

Elektripaigaldise omanikul peavad olema järgmised dokumendid • elektriprojekt või vähemalt joonised ja skeemid, millest selgub elektrijuhistike, lülitite,

kilpide jmt asukoht ja tehnilised parameetrid;

• elektripaigaldises tehtud elektritööde dokumendid (teostusjoonised, projektid, ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioonid jt);

• võrguettevõtjaga sõlmitud võrguleping (seal on fikseeritud korterelamu peakaitsme suurus);

• elektripaigaldise auditi (tehnilise kontrolli) dokumendid sh elektrotehniliste mõõtmiste protokollid.

• üle 100 amprise elektripaigaldise korral: - käidukava - dokument või dokumentide kogum, kus kirjeldatakse elektripaigaldise

tehnohoolduse sisu, sagedused ja mahtu vähemalt hoolduskava; - käiduleping kasutamise järelevaatajaga.

Elektripaigaldise projekteerimine ja ehitamine Elektritöid sh projekteerimist tohib teha ainult eripädevusega isik, kellel on vastav päde- vus- või kutsetunnistus ja registreering majandustegevuse registris http://mtr.mkm.ee/

• Elektripaigaldises tööde teostamiseks tuleb teha elektriprojekt. Lihtsamate tööde puhul piisab teostusjooniste olemasolust.

• Elektritööde järgselt peab töid teostanud isik kinnitama kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõue- tele vastavust ja kasutamise ohutust (elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioon koos visuaalkontrolliprotokolliga).

OHUTU KODU | 9

• Elektritööde järgselt enne elektripaigaldise kasutuselevõttu tuleb teostada kasutu- selevõtule eelnev audit.

• Kasutuses olevas nõuetekohase paigaldise osas, mille toiteliini ees olev kaitseaparatuur on kuni 35 amprit, piisab, kui töid teostanud isik esitab elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse deklaratsiooni koos visuaalkontrolliprotokolliga.

Elektripaigaldise käit ja hooldamine • Üle 100 amprise peakaitsmega elektripaigaldise korral tuleb määrata kasutamise

järelevaataja. Kasutamise järelevaatajaks saab olla isik, kellel on vastav elektrialane pädevus- või kutsetunnistus.

• Kasutamise järelevaatajal tuleb koostab käidukava elektripaigaldise ohutuks kasuta- miseks ja hooldamiseks.

• Vähemalt üks kord aastas tuleb elektripaigaldisele teostada käidukava järgi hooldus- toimingud: pea- ja jaotuskeskuste, kaitselülitite ning elektriarvestite seisundi kontroll, juhtmeklemmide pingutamine, jaotuskeskuste puhastamine tolmust, valgustite ja lülitite seisundi kontroll ning vajaduse korral puhastamine.

• Teostatud hooldustoimingud ja nende tulemused tuleb kanda käidukavasse.

Audit elektripaigaldise seisukorra hindamiseks Elektripaigaldise seisukorra hindamiseks ja tõendamiseks tuleb enne selle kasutusele võttu ja kasutamisel perioodiliselt teostada audit.

• Elektripaigaldise auditit võivad teostada vaid selleks akrediteeritud ettevõtted.

• Auditi tulemused esitatakse auditi protokollis, mis vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis.

• Juhul kui auditiga tuvastatakse puudused elektripaigaldises, siis tuleb tellida nende kõrvaldamiseks vajalikud elektritööd ja seejärel teostada kordusaudit.

• Korraline audit tuleb ühiskasutuses olevas elektripaigaldises (peakilp, trepikojad, keldrid, pööningud jne) teostada:

- enne 2000.a. ehitatud või uuendatud elektripaigaldises kord 5 aasta jooksul; - pärast 2000.a. ehitatud või uuendatud ühiskasutuses olev elektripaigaldis kord

10 aasta jooksul.

10 | OHUTU KODU

Elektripaigaldise auditi tegijad (seisuga 15.04.2019)

• AIA Elekter OÜ

• Connecto Eesti AS

• Eesti Energia AS Elektritööd

• Elektrikontroll OÜ

• Elektrikontrolli Teenused OÜ

• Elektrilevi OÜ

• Elektripaigalduse OÜ

• Elektritsentrum AS

• Elpeko OÜ

• Elrato AS

• Eltam OÜ

• Empower AS

• Energiaring OÜ

• Inspecta Estonia OÜ

• Joala Elekter OÜ

• KH Energia-Konsult AS

• Leonhard Weiss Energy AS

• Matiek Partner OÜ

• Melte OÜ

• MHV Elektrikontroll OÜ

• Peetri OÜ

• Pristis AS

• Siivert Elektrikontroll OÜ

• Tehnokontroll OÜ

• V.L. Tehnoekspert OÜ

Korteri elektripaigaldis • Korteris elektritööde teostamiseks peab olema elektriprojekt või teostusjoonised.

• Peakaitsme suurendamiseks peab lisaks võrguettevõtjaga selle kooskõlastama korteriühistuga.

• Elektritöid (sh projekteerimist) võivad teostavad vaid selleks pädevad isikud (kutse- või pädevustunnistusega isikud).

• Elektritööde järgselt peab töid teostanud isik vormistama elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse deklaratsiooni koos visuaalkontrolliprotokolliga.

• Korralise auditi kohustus puudub, kuid soovitav on aeg-ajalt siiski lasta pädeval isikul kontrollida korteri elektrisüsteemi seisukorda. Seda eriti juhtumitel kui: - valgustus vilgub või pistikupesades „säriseb“; - kaitseaparatuur (sulavkaitsmed, kaitseautomaadid) ei ole töökorras

või puuduvad; - korter/hoone on saanud tule- või veekahjustusi; - elektrisüsteemis on tehtud erinevatel aegadel remondi- või täiendustöid

ning seda ei ole tööde järel kontrollitud;

OHUTU KODU | 11

- tunduvalt on suurenenud kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete hulk, kuid elektrijuhtmed ja kaitsmed on uuendamata;

- elektrisüsteemi seisukorda ei ole kas kunagi kontrollitud või on sellest möödunud pikk aeg.

Soovitused elektri ohutuks kasutamiseks • Ära koorma üle elektriseadmeid ja juhtmeid.

• Ära kasuta elektriseadmeid selleks mitte ettenähtud oludes ja kohtades.

• Ära kasuta elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi (seadme korpus või juhtme isolatsioon katki).

• Jälgi, et vooluvõrgus olevad elektriseadmed ei oleks väikelastele kättesaadavad.

12 | OHUTU KODU

NÕUDED KORTERELAMU ÜLESTÕSTETAVATELE GARAAŽIUSTELE

Garaažiuste nõuetekohasuse ja ohutuse tagamiseks peab:

• Omama vajalikku dokumentatsiooni (ühistu olemasolul peab omama ühistu);

• Tagama tehnilise korrasoleku õigeaegse hooldamisega.

Garaažiukse omanikul peavad olema järgmised dokumendid: • ehitusprojekti eriosa, mis käsitleb garaažiust;

• kasutusjuhend;

• korrashoiuks vajalik teave (nt. hoolduspäevik).

Garaažiukse kasutamine ja hooldamine • Garaažiukse kasutaja peab ust kasutama vastavalt ukse tootja poolt antud juhistele

(kasutusjuhendile ja ohutusmärgistusele);

• Inimeste läbikäik garaažiuksest on lubatud ainult läbi inimestele ettenähtud läbikäiguukse garaažiukse sees. Vajadusel tuleb autoliiklusele mõeldud garaažiuksele paigaldada eraldi uks ka inimeste läbikäiguuks;

• Reeglina tuleb garaažiuksi hooldada ja kontrollida 2 korda aastas (täpsem info iga konkreetse garaažiukse kasutusjuhendis).

Garaažiukse ümberehitus • Ümberehituse korral võib ust edasi kasutada pärast ümberehitaja poolt tehtud täien-

davat riskide hindamist. Ukse ohutustase ei tohi ümberehitusega halveneda;

• Ukse ümberehitaja peab muudatused dokumenteerima ja andma üle korteriühistule (kui on);

• Korteriühistu või ümberehituse dokumentatsiooni saanud isik peab tegema kõik kasutamise ohutusega seotud muudatused teatavaks kõikidele uste kasutajatele;

• Olemasolev valesti ehitatud garaažiuks tuleb ümber ehitada või asendada. Masinaajamiga garaažiukse ümberehitamise jm. nõuetega saab tutvuda www.tja.ee rubriigis “masinad”.

OHUTU KODU | 13

Vastutus Garaažiustele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Ga- raažiuks kuulub hoone ühisosa hulka ning selle omanikuks on kõik korteriühistu liikmed ühiselt. Seetõttu vastutavad kõik korteriühistu liikmed ühiselt sõltumata sellest, kas konk- reetse korteri omanik või kasutaja reaalselt kasutab garaažiust või mitte.

Paigaldusvigade, ebapädeva hoolduse, remondi, ukse mittenõuetekohase ümberehituse jms eest on kaasvastutavad isikud, kes vastavaid töid teostasid.

Levinud ohunäitajad • Garaažiust ei ole juba pikka aega pädeva hooldaja poolt kontrollitud;

• Garaažiuksel puuduvad vedrude purunemise korral allakukkumist vältivad kaitse- seadised („hammasrattad“ torsioonvedrude otstes);

• Garaažiuks ei avane / sulgu või ei liigu tavapärase sujuvusega või teeb liikumisel eba- loomulikku häält;

• Garaažiust käsitsi tõstes on see raske ja ei jää üheski asendis tasakaalu;

• Eraldamata suunavöönditega kahepoolse autoliiklusega parkla uksele on paigaldatud turvakiir ainult ühele pool ust, mitte mõlemale poole;

• Garaažiukse ohutusseadised (turvakiir, ukse alumise serva survetundlik element) ei peata ukse liikumist siis kui need peaksid seda tegema;

• Garaažiukse trossid on lõdvad või katkenud kiududega;

• Garaažiukse poldid / mutrid on paigaldamata või lahti keerdunud;

• Garaažiuksel on mehaanilisi vigastusi (nt. deformeerunud uksepaneel autoga vastu sõitmisest);

• Garaažiukse vedru on purunenud (näha seestpoolt ukse suletud asendis).

Tegutsemine ohuolukorras • Kui uks on katki, ära püüa mitte mingil juhul ise ust liigutada ja keela selle tegemine

ka teistel.

• Informeeri koheselt kõiki ukse kasutajaid sellest, et uks on rikkis ja seda on ohtlik puutuda. Pane kindlasti ukse juurde 2 hoiatussilti ukse rikkisoleku ja ohtlikkuse kohta ise ukse alla minemata (kui vaja, mine teisele poole ust ringiga läbi hoone).

14 | OHUTU KODU

• Võimaluse korral eralda uks vooluvõrgust (tõmba välja mootori pistik või lülita välja kaitse kilbist).

• Kui uks jäi avatuks, siis võimaluse korral lükka ukse alla ukse keskele prügikast vms piisava kõrguse ja tugevusega ese vältimaks selle lõplikku alla kukkumist. Tee seda ise ukse alla minemata väljastpoolt hoonet.

• Telli või lase tellida koheselt ukse remont pädevast hooldusettevõttest.

• Edasi tee kõik selleks, et pädeva tehniku saabumiseni keegi ust ei puutuks, vooluvõrku ei lülitaks, ukse alt toestust ei eemaldaks (kui on pandud), et hoiatussildid oleksid oma kohal ja kõik teaksid, et uks on rikkis (ka saabuvad külalised ja need ukse kasutajad, kellega te varem ühendust ei saanud).

OHUTU KODU | 15

NÕUDED KORTERELAMU LIFTILE Lifti ohutuse eest vastutab lifti omanik. Lifti omanik peab tagama, et selle kasutamine ei ohustataks inimesi ega vara. Ohutuse tagamiseks:

• regulaarsed hooldus- ja remonttööd;

• perioodiliselt lifti seisukorra hindamiseks auditi teostamine;

• vigade ja puuduste ilmnemisel lifti kasutamise peatamine;

• rikete ja vigade kiire kõrvaldamine.

Lifti omanikul peavad olema järgmised dokumendid: • lifti kasutus- ja hooldusjuhend;

• käiduraamat teostatud hooldus- ja remonttööde kohta;

• kirjalik kokkulepe kasutamise järelevaatajaga. Järelevaataja ei pea omama pädevus- tunnistust, kuid ta peab olema teadlik lifti kasutamisele esitatavatest nõuetest.

Lifti paigaldus-, hooldus- ja remonttööd: • lifti paigaldus-, hooldus- ja remonttöid võib teostada ettevõte, kellel on tööde

teostamiseks määratud pädevustunnistusega töid juhtiv isik. Töid vahetult teostav isik peab olema kompetentne, st tundma seadet, sellel tehtava seadmetöö eripärasid ning oskama tuvastada ning ennetada kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte;

• lifti hooldajaga tuleks sõlmida leping, milles määratletakse nõuded hooldusele ja selle intervall. Lifti hoolduse sisu ja intervalli puhul tuleb lähtuda tootja poolt antud juhistest ja lifti kasutamise intensiivsusest. Korterelamu puhul tuleks hooldust teostada korra kuus;

• lifti remont üldjuhul hoolduslepingu alla ei kuulu.

Audit lifti tehnilise seisukorra hindamiseks: • Lifti tehnilise seisukorra hindamiseks ja tõendamiseks tuleb enne selle kasutusele

võttu ja kasutamisel teostada perioodiliselt audit.

• Auditit võib teostada akrediteeritud ettevõte, mis peab olema sõltumatu, kompetentne ja mis tagab selle usaldusväärsuse;

• Auditi tulemused esitatakse auditi protokollis, mis vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis.

16 | OHUTU KODU

• Juhul, kui auditiga tuvastatakse puudused, siis tuleb tellida nende kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja seejärel teostada kordusaudit.

Korraline audit tuleb liftile teostada:

• iga 2 aasta tagant, kui lifti kasutusele võtmisest ei ole möödunud 10 aasta;

• iga aasta, kui lifti kasutusele võtmisest on möödunud üle 10 aasta.

Lifti põhjalikke katsetusi tuleb teostada iga 4 aasta tagant.

Lifti auditi teostajad:

• Inspecta Estonia OÜ

• Tehnoaudit OÜ

Suurimad ohud: • puuduvad uste piirdeliistud – muljumisoht, näiteks käte vahele jäämisel

• kandetrosside katkemine kulumise tagajärjel – kabiini allakukkumise oht

• šahti lõpulülitid – kabiini muljumise oht alumises või ülemises piirasendis

• šahti uste lukustusmehhanism rike – inimese allakukkumise oht šahti, kui kabiin ei asu korrusel

• kiiruspiiraja ei rakendu – ülekiirusest tulenev oht kabiini muljumise näol ülemisel või alumisel piirtasandil

• püüdur ei rakendu – lifti kabiini allakukkumise oht nt trossi katkemisel

• elektrisüsteemi rikked – elektrilöögi oht, põlenguoht.

Käitumine ohu korral: • jääda rahulikuks;

• abi kutsumiseks vajutada lifti kellanuppu. Vanematel liftidel annab see helisignaali, uuematel ühendab see automaatselt avariiteenistusega;

• kui häirekell ei tööta, siis helistada häirekeskusesse ja anda täpset juhtnöörid – lifti oletatav asukoht, inimeste arv.

Manus 4 Loomuliku SE hooldus reglement.pdf

Loomuliku Suitsueemalduse hooldamise reglement Vastavalt standartile EVS 919:2020 “SUITSUTÕRJE Projekteeremine,seadmete paigaldus ja

korrashoid” Suitsueemaldussüsteemi hooldus 1 Suitsueemaldussüsteemi omanik peab tagama suitsueemaldussüsteemi igapäevase vaatluse ning, kvartaalse ja iga- aastase hoolduse korraldamise. 2 Igapäevasel vaatlusel tuleb: — kontrollida, et juhtimiskeskus näitab normaalolukorda, vastasel juhul tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest hooldusorganisatsioonile. Lisaks sellele tuleb kontrollida, et igal eelneval päeval poleks registreeritud rikketeateid. 3 Kord kvartalis tuleb: — kontrollida kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele; — kontrollida reservtoite akude mahtuvust; — kontrollida juhtimiskeskuse häire-, juhtimis- ja rikkefunktsioone; — kontrollida visuaalselt süsteemi seadmeid ja märke niiskuse sattumisest seadmetesse; — teha kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mille on määratlenud paigaldaja, tarnija või tootja; — hinnata süsteemi toimimise terviklikkust; — kindlaks teha mis tahes ehituskonstruktsioone, tegevusalasid, põlemiskoormuse väärtuseid, valgustust, seadmeid jne puudutavad muudatused, mis põhjustavad muudatusi hoone ohuklasside klassifikatsioonis, et saaks teha vastavad süsteemitäiendused; — teha suitsutõkke läbiviikude ja avade kontrollid. — katsetada ATS rakendumisel suitsueemaldussüsteemi toimimist siseministri 7. jaanuari 2013.a määruse nr 1 ja dokumendi CEN/TS-54-14:2018 alusel Testimisprogramm tuleb koostada nii, et tsoonidest testitakse igal aastal 100 %. 4 Kord aastas tuleb lisaks kord kvartalis kontrollitavale: — kontrollida iga suitsueemaldussüsteemi komponentide tööd vastavalt tootja soovitustele (käivitus tase 2,3 ja 4); — kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud; — kontrollida akude seisukorda; — kontrollida suitsueemaldusluukide ja -akende tihedust ja vastavalt vajadusele tihendeid uuendada; — kontrollida harja- ja katuseluukide hingede kinnitust, samuti võimalike veeäravoolurennide puhtust ja tihendite pidavust; — kontrollida seintesse paigaldatud suitsueemaldusluukide hingede kinnitust ja luukide tihedust. Samuti kontrollida luukide kinnitusi avatud asendis, et võimalik tuulekoormus ei kisuks luuke seinast lahti; — kontrollida suitsueemaldusluukide ja -akende raamide seisukorda; — kontrollida avamisseadmete ülevaatusel üldseisukorda, mehaanilisi kinnitusi ja liikuvust. Tuleb tagada suitsueemaldusluukide ja -akende avanemise piirliikumise summutus. Gaasvedrutoimega avamisseadme kontrollitavad kohad on: — gaasvedru kinnitus ja avanemisjõud; — manuaalrakendus; — avanemismehhanismi tundlik liikuvus; — transpordilukusti lõtvus/eemaldus; — manuaalrakenduse käepidemed. Suitsueemaldusluukide ja -akende elektriajamites tuleb kontrollida: — mootorite kinnitusi; — niiskuskaitset; — mootorite funktsioneerimist (testiga) ja elektriühendusi. 5 Iga kvastaalse ja aastase hoolduse ja katsetuse tulemuste kohta peab hooldaja koostama akti,mis antakse suitsueemaldussüsteemi eest vastutavale isikule

manus 3 ATS Hooldus reglement.pdf

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) hooldamise reglement Vastavalt siseministri 1. märts 2021.a määruse nr 1 ja dokumendi CEN/TS-54-14:2018

alusel 1. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb

automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi regulaarselt kontrollida ja hooldada, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu pädeva automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldava isikuga. Hooldaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval.

2. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik peab tagama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse selleks vastavat kutset omava isiku poolt. Aastas tehakse kolm kvartaalset hooldust ja üks aastane hooldus, mis sisaldab nii kvartaalse kui ka aastase hoolduse käigus tehtavaid kontrolle. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja peab:

3.1 teostama kord kvartalis ja iga-aastase hooldus 3.2 teavitama kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikku hoolduse käigus avastatud puudustest, mis võivad põhjustada valehäireid või takistada süsteemi pidevat toimimist. Puudustest teavitamisel esitab hooldaja ettepanekud puuduste kõrvaldamiste kohta; 3.3 teavitama kirjalikult Päästeametit puudustest, mis võivad põhjustada valehäireid või takistada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi pidevat toimimist, hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast puuduste avastamist. Kui omanik on koheselt võtnud tarvitusele meetmeid hoolduse käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, ei ole Päästeameti teavitamine vajalik.

3. Hooldustegevus ei tohi põhjustada kõrvalekaldeid käesolevas määruses esitatud nõuetest. Kui katsetamise ajal kasutatakse ühendust Häirekeskusega, tuleb enne katset ja ka pärast katse lõppu teavitada sellest tulekahjuteate edastajat ning Häirekeskust. Kui katsel signaalide edastamine ei toimi, peab olema antud keskseadme tabloole vastav teade automaatselt või tuleb keskseadme juurde nähtavale kohale panna vastav kirjalik teavitus.

4. Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest teeb tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldaja märke päevikusse. Puuduste kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik.

5. Omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele abinõud, kui: 6.1 tablool on mis tahes automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikkenäit; 6.2 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud.

6. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik peab määrama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse eest vastutava isiku.

7. Hoolduse teostamise peab fikseerima kirjalikult kvartali ja aasta aktides. Hooldaja võib vastavalt objekti eripäradele, enda ettevõttes kehtivale kvaliteedi kontrolli süsteemile või tööde spetsiifikale tuginedes täpsustada või täiendada kvartali või aasta hoolduse aktides kirjeldatud tegevusi, arvestades seejuures aktidele kehtestatud miinimumnõudeid. Hooldaja annab hoolduse aktist ühe eksemplari automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanikule ning jätab hoolduse aktist teise eksemplari endale. Hooldaja ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik säilitatavad hoolduse akti vähemalt järgmise hoolduseni või vähemalt kaks aastat.

(1) Üks kord kvartalis tuleb: 1) kontrollida kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele; 2) kontrollida reservtoite akude mahtuvust; 3) kontrollida keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioone; 4) kontrollida visuaalselt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi seadmeid ja märke niiskuse sattumisest keskseadmesse; 5) teha kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt; 6) hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest; 7) kontrollida igast ahelast vähemalt ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kvartalil erinevast avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi keskusega.

(2) Üks kord aastas tuleb lisaks üks kord kvartalis kontrollitavale: 1) kontrollida iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele, sealhulgas vajadusel tuleb komponente hooldada ja puhastada mustusest, tolmust vms. Kontrolli võib teostada ka kvartali kaupa vastavalt aastasele kontrollplaanile; 2) kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud; 3) kontrollida akude seisukorda; 4) kontrollida kõigi süsteemiga ühendatud keskseadme poolt juhitavate seadmete ja rakenduste toimimist.