Eelnõu kooskõlastamine

_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Kaitseministeerium Teie 03.12.2025 nr 5-13/25/81

Meie 15.12.2025 nr 2-3/200-3

Eelnõu kooskõlastamine

Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL), tuginedes meie liikmete ettepanekutele

kooskõlastab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (edaspidi Eelnõu)

alljärgnevate ettepanekute arvestamisel.

1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

„(2²) Kui lõike 2¹ punktides 4–6 nimetatud riigikaitselise ehitise rajamine tiheasustusalale

nõuab viivitamatut alustamist, võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta detailplaneeringu

koostamise kohustus täitmata.“

Probleemikoht:

Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte järgi tekib küsimus, kuidas tagatakse

kokkulepe KOViga, kui detailplaneeringu protsess jäetakse Vabariigi Valitsuse otsusega

kõrvale. Eelkõige tuleb selgelt määratleda:

• kuidas lahendatakse kohalike huvide ja linnaehitusliku sobivuse küsimused;

• milline on alternatiivne menetlus detailplaneeringu asemel;

• kuidas tagatakse KOVi huvide kaitse.

ELVL hinnangul ei saa nõustuda detailplaneeringu täieliku kõrvalejätmisega enne, kui

need alternatiivsed protsessid ja kokkuleppe mehhanismid on üheselt arusaadavad.

2. Maakatastriseaduse (MaaKatS) §-i 18 täiendatakse eelnõu kohaselt lõikega 1¹ järgmises

sõnastuses:

„(1¹) Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks

käesoleva seaduse §-s 18¹ nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele planeeritakse ehitist

vastavalt planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 -2².“.

Probleemikoht:

Siin peaks olema täpselt määratletud, et Vabariigi Valitsusel ei ole õigust mistahes

maakatastriseaduse § 18¹ ettenähtud sihtotstarbe määramiseks, vaid üksnes riigikaitsemaa

sihtotstarbe määramiseks.

Lisaks eeltoodule lisame mõned täiendavad tähelepanekud.maakatastriseaduse muudatuste

kohta:

1) ei saa nõustuda eelnõus toodud seisukohaga, et muudatusega „täpsustatakse

katastriüksuse sihtotstarbe regulatsiooni“. MaaKatS § 18 kohaselt määrab sihtotstarbe

linna- või vallavalitsus. See õigus on kohalikul omavalitsusel ning selle õiguse osaline

või täielik andmine ka riigile ei ole regulatsiooni täpsustamine vaid põhimõtteline

muutus. Eelnõu koostaja on samuti viidanud, et peab kaaluma, kas mitte ei ole

planeeritavas sõnastuses ja mahus muudatus vastuolus PS §-s 154 sätestatud kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigusega;

2) eelnõu sisu räägib läbivalt „Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide

andmine ja toimingute tegemine saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi

tagamiseks.“ – ehk sisu on riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitselise maakasutuse vajadustest

lähtuvalt. Meie arvates ei ole kuidagi põhjendatud ega proportsionaalne kavandatav

MaaKatS § 18 muudatus selliselt, et Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva

maa katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 18¹ sihtotstarbega maa. Eelnõu

seletuskirja selgitustest lähtudes saaks ainult määratleda riigikaitsemaa sihtotstarbe

määramise vajadusest ja õigustest. Kõik seletuskirjas toodud riigikaitsealased vajadused

tingiks maa sihtotstarbe liigi riigikaitsemaa määramise. Ei ole mingit motiveeritud

põhjendust, miks peaks riigikaitselisel eesmärgil olema Vabariigi Valitsusel õigus määrata

ärimaa, elamumaa, mäetööstusmaa, tootmismaa või muid MaaKatS §-s 18¹ nimetatud

sihtotstarbeid;

3) sihtotstarbe muutmine üldplaneeringu alusel on võimalik, ehk ei ole vajalik oodata projekti

realiseerimist. Eelnõu seletuskirjas toodud riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK)

kohtuotsustele viitamine ei ole asjakohane. Nende otsuste sisu käsitleb mitteseonduvaid

juhtumeid võrreldes eelnõu eesmärgiga. RKHK on ka ühes viidatud haldusasjas nr 3-21-

1370 p 19 sõnastanud järgmist: Üldplaneering peab planeeringuala üldiste kasutus- ja

ehitustingimuste koosseisus määrama maakasutuse juhtotstarbe, st piirkonna maakasutuse

valdava otstarbe, mis annab piirkonnale edasipidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p

9 ning § 75 lg 1 p 18 ja lg 4). Kuniks juhtotstarbele vastav maakasutus jääb piirkonnas

valdavaks, võib üldplaneeringu elluviimisel piirkonna mõnes osas näha ette ka teistsuguse

maakasutuse. Seega on iga sihtotstarbe määramise vajadus eraldi kaalutletav lähtudes

asjaoludest ning pole välistatud ka praegu kehtiva õiguse juures määrata katastriüksuse

sihtotstarbeks riigikaitsemaa, kuigi ÜP kohane juhtotstarve sätestab muu juhtotstarbe;

4) ei nõustu eelnõu seletuskirja lehekülg 13 lõigus 6 käsitusega ja sõnastusega „Maa

sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet

(PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult11 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine

saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51%.

Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7 sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete puhul, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja

riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel12“. RKHK on öelnud et „Üldplaneering peab planeeringuala

üldiste kasutus- ja ehitustingimuste koosseisus määrama maakasutuse juhtotstarbe, st

piirkonna maakasutuse valdava otstarbe, mis annab piirkonnale edasipidise maakasutuse

põhisuunad. Kuniks juhtotstarbele vastav maakasutus jääb piirkonnas valdavaks, võib

üldplaneeringu elluviimisel piirkonna mõnes osas näha ette ka teistsuguse maakasutuse.“

Katastriüksus või üksuste ala, mille osas on vajadus määrata riigikaitsemaa sihtotstarve ei

pruugi moodustada piirkonnas valdavat ala, seega on võimalik ka sellistes olukordades

sihtotstarbe määramine vastavalt ÜP-le;

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

ELVL tegevdirektor

Kalle Toomet

[email protected]

5063488