Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

15.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadust, halduskohtumenetluse seadustikku, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust, keskkonnatasude seadust,

looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning planeerimisseadust. Muudatuste

eesmärk on kiirendada selliste ehitiste planeerimist ja ehitamist, mille eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Praegu kehtivad seadused, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning

kohtumenetlust reguleerivad seadused, sobituvad pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega

tavatingimustes, arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste

ehitamist kiirendatud korras.

Kokkuvõttes takistavad kiiret menetlust eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide nõuded:

• mitme-etapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitme-etapiline menetlus, koosnedes

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmist, esimese etapi aruandest ja

KSH aruandest);

• lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada (ehitusluba,

metsateatised);

• ulatuslik avalikkuse kaasamine menetlustesse, sealhulgas keskkonnamõju (strateegilisel)

hindamisel, asukoha valikul, lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba);

• võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, muu hulgas

on keskkonda puudutavates asjades võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas

kohtumenetluse etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul viivitusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi

tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest

etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud

teised protsessid. Lisaks kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust.

Kõnesolevad muudatused tehakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust

reguleerivatesse seadustesse.

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja osaliselt haldus- või töökoormust, mis on seotud selliste

ehitiste ehitamise ja planeerimisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, sest kaotatakse kohustus läbida planeerimisprotsess ning vähendatakse

keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud perioodil

kohtute koormust suurendada, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada

2

eelisjärjekorras ning mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt piiratakse

esialgse õiguskaitse esitamise võimalust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mis vähendab

eeldatavasti kohtute koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi

ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel

Urke ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

ehitusseadustik - RT I, 21.11.2025, 13;

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - RT I, 21.11.2025, 3;

halduskohtumenetluse seadustik - RT I, 08.07.2025, 14;

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus -RT I, 08.07.2025, 58;

keskkonnaseadustiku üldosa seadus - RT I, 08.07.2025, 68;

keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 46;

looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 18;

maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19;

metsaseadus - RT I, 19.12.2024, 6;

planeerimisseadus - RT I, 08.07.2025, 37.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille

ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb

julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise

rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe

vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste

riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu1 (edaspidi

ELTL) artikli 346 kohaselt võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid ka Euroopa Liidu (edaspidi

EL) õiguse kohaldamisel.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et

Kaitseministeeriumil tuleb koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning

Siseministeeriumiga välja töötada vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks

oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. Seega on seaduseelnõu põhjendatult

kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust (Vabariigi Valitsuse 22.

novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).

1 EUR-Lex - 12016ME/TXT - EN - EUR-Lex

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS),

teisega ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS), kolmandaga

halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS), neljandaga keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (edaspidi KeHJS), viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa

seadust (edaspidi KeÜS), kuuendaga keskkonnatasude seadust (edaspidi KeTS), seitsmendaga

looduskaitseseadust (edaspidi LKS), kaheksandaga maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS),

üheksandaga metsaseadust (edaspidi MS), kümnendaga planeerimisseadust (edaspidi PlanS) ning

üheteistkümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse EhS-i, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides

terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit

„riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide

keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18) (edaspidi direktiiv 2014/52/EL)

grammatilisest sõnastusest. Direktiiv 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis (ELT,

14.11.2019, lk 12-20) (edaspidi Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis), millega EhS § 115 lg 11

seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence), mistõttu on erinevate tõlgenduste

vältimiseks vaja täpsustada, et julgeolek hõlmab selles kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud

on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni

mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse.

Paragrahviga 2 muudetakse EhSRS-i.

EhSRS-i lisatakse rakendussäte, mille kohaselt planeeringud, mis on algatatud enne eelnõukohase

PlanS § 2 lõigete 21 ja 23 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt PlanS-le.

Rakendussätte lisamine EhSRS-i on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus käimasolevate

planeeringute osas. Kõik enne eelnõukohase seaduse jõustumist algatatud planeeringud

menetletakse lõpuni vastavalt hetkel kehtivatele PlanS-i sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase

PlanS § 2 lõikes 21 või 23 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis

antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni kehtestamiseni.

Pooleliolevad riigikaitselisi ehitisi puudutavad planeeringud on näiteks Soodla riigi eriplaneering ja

kehtivat Pärnu linna üldplaneeringut muutev Saugamõisa detailplaneering.

Paragrahviga 3 muudetakse HKMS-i.

HKMS § 44 lõikes 2 on sätestatud, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõikes 1 on

sätestatud, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule

õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset

õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused

4

Kehtivate seaduste järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise kasutusele

võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti:

• planeeringu kehtestamine;

• projekteerimistingimused;

• ehitusluba/ehitusteatis;

• kasutusluba/kasutusteatis;

• metsateatised.

Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlus. See teeb

kokku vähemalt kümme vaidlust ühe ehitise kohta. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm

kohtuastet, võib kaebuse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni kuluda keskmiselt umbes viis

aastat. Olenevalt kohtuvaidlusest võib see aeg aga olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt oluliste

ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas

kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada EÕK-d, mis peatab kõik ehitamisega seotud tegevused,

ohtu riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste tulemusena ei täida

riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki ja riigi huvid saavad pöördumatult

kahjustatud.

KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtusse. KeÜS-s keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi

konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(ELT L 126, 28.01.2012, lk 1-21) (edaspidi direktiiv 2011/92/EL) (artikkel 11 lg 1).

Viimaste riigikaitse seisukohast oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine,

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud

peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks.

Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused on järgmised:

- Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka HV) laiendamine, II kohtuastmes.

- Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise

ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes.

- Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, I kohtuastmes. Praegu EÕK-d kohaldatud ei ole.

- Kaitseväe varustuslaod (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja

ehitusteatiste vaidlus), I kohtuastmes, kus on kolm korda taotletud EÕK-d ja need on käinud

II astmeni välja.

- Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes.

EÕK-d kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses II kohtuaste EÕK-d ei

kohaldanud.

- Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HV-l öisel ajal laskmiste lubamisega,

I kohtuastmes.

Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud EÕK-d (muu hulgas avaliku huvi kaitseks) ja

kohati ühes kohtuastmes korduvalt. See koormab põhjendamatult nii kohtuid kui ka haldusorganeid,

kes on vastustajad ja kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik

täie kindlusega lõpuni viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada EÕK-d ehk tegevuse

peatada.

Kohtumenetluse venimine

5

HKMS § 126 lõikes 2 on sätestatud, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja

läbi mõistliku aja jooksul. Samas vaatab kohus HKMS § 126 lõike 3 järgi rahvusvahelise kaitse asja

ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka

hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul

kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste

kohta sellist eelisjärjekorda sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse

maksimumtähtaega. Seega vaadatakse riigikaitse jaoks olulised kohtuasjad läbi tavapärast

mõistlikku tähtaega järgides. Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused

ühes astmes mitme aasta pikkuseks. Kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb lõpliku kohtulahendini

jõudmiseks üldiselt arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi

julgeoleku (eriti olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset).

Eeltoodud selgitustele tuginedes tehakse eelnõu §-ga 3 HKMS-s järgmised muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse HKMS § 126 lõikega 4 ning nähakse ette, et riigikaitselise

ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ja mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul.

Siinkohal on mõeldud riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine. Kohtuvaidlus võib puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise

ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik

metsa raadamine, Vabariigi Valitsuse otsus, millega ehitisele on jäetud PlanS kohaldamata vms.

Kuna riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamine, on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud

vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMS § 126 lõikes 3 sätestatud

eranditega. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja

lahendamiseks. Eelnõuga nähakse ette tingimus, et põhjendatud juhul võib menetlust pikendada

maksimaalselt kahe kuu võrra. Arvestades riigikaitseliste ehitistega seotud vaidluste kiire

lahendamise kriitilist vajadust riigikaitse eesmärkide täitmiseks, tuleks sellist menetluse

pikendamist kasutada üksnes erandjuhtudel, näiteks kohtuniku pikaajalise haigestumise,

kohtuvaidluse erakordse keerukuse või mahukuse korral. Üldjuhul ei peaks pikendamise vajadus

selguma alles menetluse lõppfaasis.

Menetlusele maksimaalse tähtaja seadmine vähendab ühtlasi kohtuvaidluse poolte kohtukulusid,

kuna pikema kohtuvaidlusega kaasnevad enamasti suuremad kulud.

Eelnõu § 3 punktiga 2 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes EÕK

taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et

igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EÕK on selle õiguse

oluline osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse tõhususe. Arvestades, et avaliku huvi kaitset

puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu

tegevus rikkunud, ei ole põhiseadusega vastuolus lähenemine, mille järgi avalikes huvides esitatud

kaebuste puhul piiratakse võimalust esitada mitu korda EÕK taotlust. Kehtivat laia kaebeõigust

kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva HKMS

§ 249 lõike 1 järgi võib EÕK taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt

korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõuga nähakse ette erand sellest reeglist. Selleks sätestatakse

kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavas kohtuvaidluses on

võimalik EÕK taotlus esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega.

Eelnõukohase HKMS § 249 lõikega 7 sätestatakse, et selline esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

6

piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele

kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut, seega mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi

korduvtaotlusi. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus ka omal algatusel

teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta ning seda kohtule antud õigust eelnõuga piiratud

ei ole. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles

osas määrus teha.

Täpsemad selgitused avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta on esitatud eelnõu § 5 (KeÜS

muutmine) selgituste juures.

Paragrahviga 4 muudetakse KeHJS-i.

KMH alused ja nõuded tulenevad KeHJS-st. KMH on kohustuslik sellise ehitise ehitamiseks, mille

rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seaduses on ette nähtud ka teatud

erand, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ehitusloa

menetluses pädev asutus KMH algatamise vajaduse (EhS § 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi

Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on

tagada riigi julgeolek või lahendada hädaolukord ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide

saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil,

edaspidi TTJA) ei ole võimalik kõnealusele erandile tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise

ehitisega. Kui ehitusloa menetluses on vaja teha KMH (nt A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte puhul), pikeneb ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega võib kehtivat

regulatsiooni järgides tekkida olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb KMH-st

tulenevate viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeks ajaks saavutamata või kahjustub eesmärk

sedavõrd, et see jääb üldse saavutamata. Kui tegemist on näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega

(moonaladu), siis TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJS-s järgmised omavahel seotud

muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas selguse huvides terminoloogiline täpsustus,

et mõiste „julgeolek“ hõlmab sõjalist riigikaitset. Paragrahvi 1 lõikes 3 on sätestatud erandid, millal

KeHJS-i tervikuna ei kohaldata.

Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide

defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärk

direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid see üle võtta: „KeHJSi § 3 lisatakse lõige 2,

millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk

on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata,

kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud juhul.“ Seletuskirja kohaselt tuleneb termin „riigi julgeolek“ dokumendist „Eesti

julgeolekupoliitika alused 2010“. Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud dokumendis „Eesti

julgeolekupoliitika alused 2010“ ei defineerita terminit „julgeolek“. Samuti muutub dokument

kehtetuks, kui Riigikogu kinnitab uue Eesti julgeolekupoliitika.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni teatis 2019/C

386/05 lähtuvad erandi puhul terminist „kaitse“ (ingl defence):

„3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud –

otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult

7

kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad

leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada“;

„3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not

to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to

projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such

application would have an adverse effect on those purposes“.

Seega on põhjendatud KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 täpsustada terminit „julgeolek“ tekstiga

„sealhulgas sõjaline riigikaitse“, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest

sõnastusest. Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2.2

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva

eelnõu §-s 10 ehk PlanS-s tehtavate muudatustega. PlanS-ga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille puhul ei

kohaldata omakorda PlanS-i. See tähendab, et ei viida läbi planeerimismenetlust, mille käigus on

vaja teha KSH ja kohaldada KeHJS-i. Lisatava punktiga viidatakse PlanS-s nimetatud ehitistele ning

punktiga sätestatakse, et KeHJS-i ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille puhul ei ole

kohaldatud PlanS-i. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste tegevusloa

menetluses ka kohustus teha KMH. Kuna käesoleva sätte järgi KeHJS-t ei kohaldata sättes viidatud

ehitiste tegevuslubadele, siis ei kohaldu ka KehJS § 3 lõige 4, mille kohaselt peab KMH algatamata

jätmise otsustama Vabariigi Valitsus eraldi otsusega, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on

riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei

tähenda, et mõjusid keskkonnale ei hinnata üldse. Ehitise kavandamisel hinnatakse mõjud

vajaduspõhiselt (sh mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku alale) ning vajaduse

korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. Kuigi KMH-st on võimalik mööda minna, siis Natura

2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest loobuda ei saa. Ehitise kavandamisel on

kohustuslik hinnata, kas objektiivse teabe põhjal on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale

välistatud. Kui ei ole välistatud, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt

hinnata vastavalt LKS-s sätestatule.

Eelnõu § 4 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus.

KeHJS § 3 reguleerib KMH kohustuslikkust. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole KMH

kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra

lahendamine. Sellisel juhul võib KMH jätta tegemata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide

saavutamist kahjustada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL

teatavate riiklike ja eraprojektide KMH kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt

liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui riigisisestes õigusaktides on nii sätestatud, mitte

kohaldada direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel

kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS § 3

lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega.

Paragrahviga 5 muudetakse KeÜS-i.

Eelnõukohase seadusega piiratakse riigikaitse kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset

puudutavates vaidlustes, täiendades KeÜS § 30 lõikega 3. Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 on

ette nähtud, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui haldusakti

andmise või toimingu tegemise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või

2 Riigikaitseseaduse § 2 lõige 1 sätestab, et riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema

maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.

8

haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht

piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti,

mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul

negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või on minimaalne. Negatiivne

tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring – selline, mida

ei tule ega tohi üldjuhul taluda. HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi

konventsioonist tuleneva kohustuse tagada n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige

valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (edaspidi VKO) kaebeõigus keskkonnaasjades.

Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus ei kehtesta piiranguid VKO-de

kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku julgeoleku huvid.

Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid

• Århusi konventsioon

Århusi konventsiooni artiklis 9 on sätestatud nende isikute ring, kellel on keskkonnaasjades

kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud huvi“ või

kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega. VKO-de puhul,

kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele, eeldatakse nii sellise huvi kui

ka õiguste olemasolu. Tingimused, millele kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni

artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on järgmised:

- ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel

eesmärgil ja

- on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume

täpsemalt ei sisusta.

Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks, kuid

Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele, kui otsus

puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust, võimaldades VKO-

del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid keskkonnaõigusnorme.

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse

menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus

rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis muudaksid

selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see kahjustaks konventsiooni

ja EL-i keskkonnaõiguse eesmärke.3 Euroopa Kohtu hinnangul võib kaebeõiguse tingimus, mis

piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (EL-i põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud,

3 Euroopa Kohus, kohtuasi C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-

Westfalen, resolutsiooni p 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p 48.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025).

9

kui see on seaduses sätestatud, austab õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku

huvi või teiste isikute õiguste kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).4

Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna sellega

välistati suurem osa riigi VKO-dest.5 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO rolliga

haldusmenetluses6 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise tingimuseks

seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise protsessis.7 Samuti on

Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud menetlusnõuete rikkumise puhuks

lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju

hindamist ei ole toimunud, välistades kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll

hinnatud, kuid see ei ole toimunud õiguspäraselt.8 Samamoodi on lubamatuks peetud toote

tüübikinnituse vaidlustamise välistust.9

• Keskkonnamõju hindamise direktiivid

Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ. Muu

hulgas on direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõikes 1 Århusi konventsiooni artikli 9 väljendusena

sätestatud, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu kaebuste

lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle õigust on

kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et vaidlustada otsuste,

seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi

sätete kohase üldsuse kaasamisega.

Kaebeõiguse piiramise võimalused

Århusi konventsiooni artiklis 9 ei ole sätestatud konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks,

ehkki konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO

teabenõudele vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel

eesmärgil kaebeõigust piirata ELTL artiklist 346 ning seda kinnitab ka keskkonnamõju hindamise

direktiivide sõnastus.

• ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand

ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas

rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute

4 Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 5 Euroopa Kohus, kohtuasi C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni p 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 6 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, Stichting Varkens in Nood jt, resolutsiooni p 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 7 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, resolutsiooni p 2. 8 Euroopa Kohus, kohtuasi C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni p 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 9 Euroopa Kohus, kohtuasi C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), p 66. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=&

docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025).

10

sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab

oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma

informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti on

ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohaselt lubatud igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida

ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või

sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste

toodete konkurentsitingimustele siseturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid

ja turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud.10 ELTL

artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1

punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi

julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele

diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või

nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda.11 Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b

tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste

julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.12

Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle

rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeolekukaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi

konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui

nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel

kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see:

1) on selgelt seaduses sätestatud,

2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile,

3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning

4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse.

• Keskkonnamõju hindamise direktiivide erandid

Keskkonnamõju hindamise direktiivides 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ on liikmesriikidele ette nähtud

võimalus piirata huvitatud üldsuse õigusi, sealhulgas jätta direktiiv kohaldamata riigikaitse

eesmärgil. Nii võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul

eraldi ja kui riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektile

või projekti osale, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektile, mille ainus eesmärk on

tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke

kahjustada.

10 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 75. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-252/01, komisjon vs. Belgia, p 30.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di

r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 11 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 77; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10,

Insinööritoimisto InsTiimi, p 35. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 12 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 78; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10,

Insinööritoimisto InsTiimi, p 45.

11

Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane

välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi

julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuna direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta

kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt

võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõju

hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega.

Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3

lõikest 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib

nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

ELTL artikli 346 kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel piirata kohtusse pöördumise õigust,

kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samal ajal peavad sellised piirangud:

1) olema selgelt seaduses sätestatud,

2) tuginema tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile,

3) olema rangelt vajalikud ja proportsionaalsed,

4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli,

5) alluma kohtulikule kontrollile.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse vastavus ELTL artikli 346 nõuetele

KeÜS § 30 lisatav lõige 3 täidab ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid. Seetõttu

sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus.

KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu

on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma

julgeolekuhuvid ja tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks konkreetne

meede on ette nähtud.

Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine

saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lõike 1

järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse

kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõike 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on

kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning

ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega.

Viide EhS-le võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei oleks KeÜS § 30

lõike 3 piirangu täpne ulatus selge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada

pelgalt sellega, et ehitised määratakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul

ei pruugiks iga ehitise kohta kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide

kaitse eesmärgile. Et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks

olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või

sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist.

Olukorras, kus seadusandja määratleb kindlad riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse

kitsendamisega saavutada soovitakse, ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise

kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS

12

§ 30 lõige 3 vastab sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab kolmanda

tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja menetlused

on konfidentsiaalsed ning toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega seonduvate

andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide asukoha ja

muu neid puudutava teabe üle ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine

olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang sobib seega

riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada meetmega, mis isikute õigusi vähem

riivavad. Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik, et saavutada

riigikaitselised konfidentsiaalsuse, kiiruse ja ressursitõhususe eesmärgid. Alternatiivne meede

kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära

hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist

takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke märkimisväärselt kahjustada. Samuti ei hoia

istungi kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub

menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide

saavutamise sama tõhusalt kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3.

Meede on mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et kaebeõiguse

piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st riigikaitselisi ehitisi (EhS

§ 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja toimingute kohta. Seejuures on

tähtis, et kaebeõiguse piirang piirduks ehitistega, mis määratakse kindlaks tegelike ja oluliste

julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel. Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda

KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb

keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul,

millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib VKO-de kaebeõiguse olemus, kuna säilib sõltumatu

kontrolli tegemise võimalus selle üle, kas KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud.

Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuna tagatud on sõltumatu

kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Kavandatav KeÜS § 30 lõige 3 tagab VKO

võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht.

Paragrahviga 6 muudetakse KeTS-i.

Eelnõu § 6 punktiga 1 tehakse seaduses muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu

maksja. Muudatus on seotud MS § 41 muudatusega, millega sätestatakse erisused metsateatise

esitamise osas (selgitused on eelnõu § 9 punkti 6 juures).

Eelnõukohase KeTS § 81 lõike 11 kohaselt maksab raadamistasu valitsusasutus, kelle huvides

riigikaitseline ehitis ehitatakse. Selleks võib olla näiteks Kaitseministeerium, aga ka näiteks

Siseministeerium, sest mõlema ministeeriumi valitsemisalas on sellised riigikaitselised ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Eelnõukohase KeTS § 81 lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist

esitamata eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse

otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra

lahendamine (nt Kaitseväe vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või

käitlevate ettevõtete ehitised), maal, siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski

eraõigusliku juriidilise isiku kanda. Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul

juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku

ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse

tasu maksab vastav valitsusasutus.

13

Eelnõu § 6 punktidega 2–7 täiendatakse KeTS-s raadamisõiguse tasu arvutamise aluseid, tasu

maksmise aega ja tasu tagastamist. MS § 28 täiendamisel lõikega 11 (eelnõu § 9 punktis 2 toodud

muudatus) ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui seda kavandatakse

riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Seega täiendatakse KeTS-i vajalike

sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks.

Endiselt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab

taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole

alustatud või on raadatud väiksemas mahus.

Paragrahviga 7 muudetakse LKS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene

Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.

Kehtiva normi kohaselt on praegu teatud tingimustel lubatud ehitada riigikaitselisi ehitisi ranna- ja

kalda ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse

tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei

pea selleks enam Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on ajakriitilisel hetkel

kiirendada riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt

otsustusprotsessi.

Lähtudes LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on säilitada rannal ja

kaldal asuvad looduskooslused, piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunata ranna või

kalda eripära arvestavat asustust ning tagada seal vaba liikumine ja juurdepääs, on ranna ja kalda

ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõikes 3 on sätestatud üldpõhimõte, mille

kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Seetõttu tuleb ehitustegevust suunata ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale ning

võimaluse korral vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKS-s rannal

ja kaldal ehituskeeluvööndis ehitamise kohta ette nähtud mitu erandit. Erandid puudutavad eeskätt

ehitisi, mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse

või olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus, on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, näiteks otsustab,

kas ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muu hulgas ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täpsustatakse LKS § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides terminit „julgeolek“

(ingl security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline riigikaitse“ (ingl

defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest.

Paragrahviga 8 muudetakse MaaKatS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe

regulatsiooni.

MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe, lähtudes sättes nimetatud

põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lõike 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse

sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub,

siis üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa

sihtotstarbe määrata eeskätt pärast projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele

võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub.

14

Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa

katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 nimetatud sihtotstarbega maa, kui

katastriüksusele kavandatakse PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitist. Muudatuse tulemusel

saab maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus, lähtudes

kehtivast üldplaneeringust, juhul kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, ehk

MaaKatS § 18 lõike 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse põhjal katastriüksuse sihtotstarbe

muutmise kannab katastripidaja maaregistrisse.

Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet

(PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult13 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine

saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51 protsenti.

Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete korral, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja

riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel14.

Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab

kohalike omavalitsuste halduskoormust, sellega välditakse paralleelsete haldusmenetluste

läbiviimist ja see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud

enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse endiselt arvesse kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringus tehtud ruumiotsust.

Käesolev muudatus on seotud ka eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 2, 21, ja 23 muudatusega (vt

käesoleva seletuskirja § 10 selgitusi).

Paragrahviga 9 muudetakse MS-i.

Eelnõu § 9 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks. Riigi ülesanne

on metsaressursi üle arvestust pidada. Et tagada keskkonnakaitse stabiilne seisund ja metsa

mitmekülgne kasutamine, peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti

Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada

piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada

majandatava metsa juurdekasvu.

Et oma ülesandeid metsanduses täita, peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja

kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 9 lg 1). Kuna riigikaitselisel

eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sealhulgas ressursside

arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse MS-i erisäte, mille kohaselt esitatakse

Kliimaministeeriumile kui metsaregistri vastutavale töötlejale riigikaitselise tegevuse korral infot

metsa kasutamise kohta. Info maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse MS § 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt

võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa

majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise

esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste

ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi, ja sellisel juhul ei ole

metsateatist vaja esitada.

13 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15, ja 28.03.2024 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-21-1370, p 19. 14 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17.

15

Eelnõu § 9 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste

ehitiste puhul. Punktiga 3 muudetakse MS § 41 lõike 1 punkti 1, lisades välistuse, mille puhul

kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud

raietele.

Eelnõu § 9 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti

kohaselt muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse selliste

riigikaitseliste ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Metsateatis on raadamistasu arvutamise ja maksmise alus.

Kui metsateatise esitamise kohustus kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ja maksta.

Seetõttu lisatakse MS § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu pärast seda,

kui Keskkonnaametilt on saadud raadamisõiguse tasu maksmise teade.

Eelnõu § 9 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist

esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja

metsateatise võib jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal ning EhS §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise

ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui Keskkonnaamet on osalenud raie

vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu

ilmselgelt välistatud.

Eelnõu § 9 punktiga 6 täiendatakse MS § 41 lõikega 141. Lõikega 141 luuakse õigusselguse huvides

erinorm, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või MaaKatS § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal ning riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma

metsateatist esitamata.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete

ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi

saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskonda ning riigi

vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on

suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku,

infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa

raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte

laiapindse riigikaitsega. Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane

rünnak ning tagada, et vajaduse korral suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases

julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud.

Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu

ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka

heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse

suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on

laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti

puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt

jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed

vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna

eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal.

16

Nii nagu ka eelmises punktis selgitatud, siis ka antud juhul on oluline, et Keskkonnaamet on

osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada

mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teha juhul, kui mõju Natura

2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks

pole vaja Natura hindamist.

Natura hindamist pole vaja juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et

see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamisvajadus puudub ka juhul, kui mõju

on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamisel on selgunud, et mõju

Natura 2000 alale on välistatud. Selle, kas Natura hindamist on vaja või mitte, saab välja selgitada

koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei

ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel esitada metsateatis,

misjärel hinnatakse mõju kooskõlas LKS 10. peatükis sätestatuga, arvestades LKS § 91 lõiget 24.

Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKS-i ja

selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida

lahendused, et vältida ja vähendada raie mõju kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide

kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKS-ga sätestatud nõusolekud

ja vajaduse korral tingimused mõju leevendamiseks.

Paragrahviga 10 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21–24. PlanS § 2 lg 2 kohaselt

on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või

lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi

on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimisprotsessi.

Planeerimisprotsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu

eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud

ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi

julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajaliku ehitise kavandamise

kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi

julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud

laiemalt ei kaasamine ega avalikustamine, seega kaotab planeerimise PlanS kohane protsess oma

mõtte. Lisaks on PlanS kehtiva redaktsiooni seletuskirjas selgitatud, et kuigi EhS-s ja PlanS-s on

nüüdseks ette nähtud eriregulatsioonid, et võimaldada põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi

julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamine lihtsustatud

menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks praegust julgeolekuolukorda.

Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille

olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valikus ning mille käigus kaasatakse avalikkus,

avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõju kohta. Üldjuhul järgitakse planeerimisprotsessis

teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse ja teisi planeerimises olulisi

põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on nende olemust arvestades kindlaks määratud

ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel

väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud

menetluses, sest kui ehitamisega viivitatakse ja ehitis puudub, võib pädeva riigiasutuse

(Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul toimuda

sündmus, mis mõjutab terve riigi julgeolekut. Teisisõnu on nende ehitiste ehitamata jätmise mõju

oma olemuselt tunduvalt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele

või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks.

17

Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks

ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Kehtiva regulatsiooni järgi toimub riigikaitseliste

ehitiste planeerimine (v.a. ehitised, mille osas juba ka kehtiva PlanS redaktsiooni puhul PlanS-i ei

kohaldata) kas riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või üldplaneeringu

alusel detailplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu tavapärane menetlus koosneb kahest etapist: I etapp

(asukoha eelvalik, KSH I etapi aruanne) minimaalselt ca 1,5 aastat ning II etapp (detailse lahenduse

koostamine) ca minimaalselt 1,5 aastat. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine ilma

KSH-ta on ca 21 kuud, KSH-ga 21 kuud + ca 1 aasta, kokku ca 33 kuud. Üldplaneeringuga kooskõlas

oleva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on minimaalselt ca 1 aasta, KSH-ga minimaalselt

ca 2 aastat. Eeltoodud menetluste kestus on kõige minimaalsemalt arvestatud, seega võivad

menetlused sõltuvalt asjaoludest ka pikeneda. Planeerimismenetlusele järgneb veel ehitusloa

menetlus (ei hõlma projekti koostamist jne), mis ilma KMH-ta on kehtiva ehitusseadustiku järgi kuni

30 päeva, kuid kui on vaja teha KMH, siis võib lisanduda menetlusele ca 1-1,5 aastat. Eelnõukohase

seadusega luuakse regulatsioon, millega välistatakse julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste planeerimisel ja ehitamisel mitmeetapiline

planeerimismenetlus. Planeerimismenetluse välistamisega lüheneb riigikaitseks olulise ehitise

valmimise aeg minimaalselt ca ühe kuni kolme aasta võrra.

Eelnõu § 10 punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata

PlanS-i, kui selle ainus eesmärk on valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud ehitist, mis on riigi

julgeoleku – mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse – tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Selliseks ehitiseks võivad olukorrast olenevalt kvalifitseeruda nii sellised Kaitseministeeriumi

valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole lõikes 21 nimetatud, kui

ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või valduses olevad (planeeritavad)

ehitised, samuti Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või

käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate

ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline ettevõte peab arendama ja tootma tooteid

või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude

tagamise eesmärgile.

Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis ei rakendata asjakohase ehitise puhul

ei planeerimise ega KSH ja KMH protsesse. Seega kiirendatakse käesoleva muudatusega oluliselt

riigi julgeoleku seisukohalt oluliste ehitise valmimise protsessi ja vähendatakse bürokraatiat.

Kehtiva PlanS § 2 lõike 2 redaktsiooni kohaselt on PlanS kohaldamisalast välistatud ka ladustamisega

seotud riigikaitselise ehitise planeerimine, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125

lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning side ja eelhoiatamisega

seotud riigikaitselise ehitise planeerimine. Nimetatud riigikaitseliste ehitiste puhul ei kohaldata

PlanS-i ka käesoleva muudatuse järgselt, kuid need ehitised on lisatud eraldi eelnõukohasesse PlanS

§ 2 lõikesse 21 koos teiste riigikaitseliste ehitistega, seega ei looda kõnesoleval juhul uut õigust.

Eelnõu § 10 punktis 2 piiritletakse sellised riigikaitselised ehitised, mille puhul eeldatakse ilma

Vabariigi Valitsuse otsuseta, et nende ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise

18

kaitse tagamine. Sellisteks riigikaitselisteks ehitisteks on side ja eelhoiatamise, ladustamise ning

sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselised ehitised (näiteks rajatised, mis rajatakse sõjalise

väljaõppe käigus, milleks võivad olla sillad, teed, aiad, punkrid jms), samuti riigikaitseline tee,

Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak, Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (kui need asuvad riigi omandis

oleval maal) ja lasketiir. Kaitseväe linnak on antud sätte tähenduses Kaitseväe alaliste ülesannete

täitmiseks rajatud või kasutusele võetud hoonete ja rajatiste kompleks. Selgitame, et Kaitseväe linnak

on aiaga piiratud territoorium, kus paiknevad Kaitseväe üksused ja liitlasüksused, kasarmud,

staabihoone ja muu vajalik infrastruktuur (näiteks toitlustuskompleks). Kaitseväe linnak ei ole täna

seaduse tasandil defineeritud. Eelnimetatud ehitiste kavandamine välistatakse automaatselt PlanS

kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei rakendata ka KSH ja KMH menetlust,

välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatud juhul (ehitist planeeritakse

detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale).

Selliste EhS § 115 lõike 1 järgsete riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt

PlanS kohaldamisalast väljas, kohaldub ka edaspidi PlanS. Siiski ei ole ka selliste teiste riigikaitseliste

ehitiste puhul välistatud, et Vabariigi Valitsus otsustab PlanS § 2 lõike 2 järgi valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et ehitise ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ja jätab PlanS-i seetõttu kohaldamata.

Eelnõukohase PlanS § 2 lõike 22 kohaselt kohaldub Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul

eelnõukohane PlanS § 2 lõige 21 vaid olukorras, kui harjutusvälja kavandatakse tervikuna riigi

omandis olevale maale. See tähendab, et kui kasvõi 5% kavandatava harjutusvälja alast hõlmab

eraomandis olevaid kinnistuid, siis PlanS § 2 lõike 21 ei kohaldu ning PlanS kohaldamist automaatselt

välistada ei saa. Tegemist on erinormiga eelnõukohase PlanS § 2 lõike 21 suhtes. Täpsustus sätte näol

on siiski oluline, kuna kehtivas relvaseaduses (edaspidi RelvS) on juba loodud erand Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusvälja asutamisele või laiendamisele teatud eelduste täitmisel. RelvS § 85 lõige 31

sätestab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus

otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise

harjutusvälja rajamisele ei kohaldata PlanS-i, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus

eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab

ohtu riigikaitsele. Eeltoodud RelvS sätte alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja puhul võib

harjutusvälja ala ulatuda ka eraomandis olevale maale, seega riivatakse isiku põhiõigusi, mistõttu

peavad olema täidetud kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused, et Vabariigi Valitsus saaks

PlanS-i jätta kohaldamata. Kui kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused täidetud ei ole ning ala

hõlmab ka eraomandis olevaid kinnistuid, kohaldatakse PlanS kohast riigi eriplaneeringu menetlust.

Kuna eelnõukohane säte välistab automaatselt PlanS-i kohaldamata jätmise selliste Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusväljade puhul, mis ei ulatu eraomandis olevatele maadele, ei riiva see isiku

põhiõigusi ning Vabariigi Valitsuse otsust PlanS-i kohaldamata jätmiseks RelvS § 85 lõikes 31 toodud

tingimustel vaja ei ole. Seega Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamise või laiendamise

vajaduse tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid. Kui

jääb, siis PlanS kohaldamata jätmiseks peab Vabariigi Valitsus tegema otsuse RelvS § 85 lõikes 31

alusel. Kui eraomandis olevaid kinnistuid alale ei jää, kohaldatakse eelnõukohast PlanS § 2 lõiget 21

ning eraldi Vabariigi Valitsuse otsust PlanS kohaldamata jätmiseks ei tehta (v.a. eelnõukohases PlanS

§ 2 lg-s 23 sätestatud juhul). Siiski olenemata sellest, et Vabariigi Valitsus ei pea eeltoodud juhul

PlanS kohaldamata jätmiseks eraldi otsust tegema, peab Vabariigi Valitsus RelvS § 85 lõike 3 alusel

tegema otsuse harjutusvälja asutamise või laiendamise kohta — seda eelnõukohased muudatused ei

välista.

19

Eelnõukohane PlanS § 2 lõige 23 sätestab erandi eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 sätestatust. Kui

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja (kui ala asub tervikuna riigi omandis oleval maal), lasketiiru,

ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakut soovitakse ehitada

detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalale ning ehitist on viivitamatult vaja, siis

automaatselt PlanS-i kohaldamata neid ehitada ei saa. Sellisel juhul võib detailplaneeringu

koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada ainult Vabariigi Valitsus.

Eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa TTJA või

esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel, sest selliste ehitiste püstitamise protsessi

peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma

asjakohaste ametiasutuste kaudu.

Kõik algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt PlanS sätetele. See tähendab, et kui

eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli,

siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni planeeringu

kehtestamiseni. Pikem selgitus eelnõu § 2 juures.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 24 sätestatakse, et kui eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja

23 nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ja esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud

planeeringutega (nt üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada varem

kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatada. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu

kehtestamise sätetega (PlanS § 53 lg-d 2 ja 3). Vabariigi Valitsuse otsus kehtib viis aastat, mille

jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et PlanS kohaldamata jätmine ja

kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku

ehitise korral, mille puhul saab eeldada, et ehitis saab viie aasta jooksul valmis. Ehitis loetakse

valminuks, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise valmimist ei

seota kasutusteatise ega kasutusloaaga, kuna EhS § 119 lg 1 kohaselt ei pea riigikaitselise ja

julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks esitama kasutusteatist ega taotlema

kasutusluba. Kui ehitis viie aasta möödudes valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb

ära ja seega taastub enne peatumist kehtinud olukord. Sätte kohaselt ei arvata Vabariigi Valitsuse

otsuse kehtivuse tähtaja hulka aega, mis otsuse kehtivus oli peatatud ja ehitamine keelatud. Selle

täpsustuse lisamine on oluline, kuna ehitisega seotud kohtumenetluses võidaks kohaldada esialgset

õiguskaitset, näiteks peatada Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus või keelata ehitise ehitamine, mis

võib ettenähtud ajaraamis ehitise valmimist takistada.

Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive

Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu

dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja

õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu

kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi kui ka

täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). PS § 2 kohaselt on riik

korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu

ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. PS § 2 lõikes 1 on Eesti territoriaalset

terviklikkust rõhutatud sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis muudab sätte rahvusvahelises

õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest laiemaks, välistades ka üksiku

territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s

ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud, oleks selle olemasolu riigis vastuolus

20

PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/A-3/93). Kohaliku

omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu

ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk

haldusterritoorium) suhtes. Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus.

PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõike 2 kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

Kohalikku omavalitsust teostatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib

seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse piirangud. Et kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse põhiolemus säiliks, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või

moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive

tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.

Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega,

kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile

rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada,

kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohaliku

omavalitsuse üksuse funktsiooni täitmist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsusega

riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus

on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi

esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab

riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva

riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu.

Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd,

kui eelnõukohase PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitise kavandamine ja ehitamine ei

võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul

eesmärgil. Samuti juhul, kui PlanS § 2 lg 24 alusel tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse korral peatuvad

konkreetsel alal, mis on riigimaa, varem kehtestatud planeeringud või nende osad.

PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse

alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi

Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel.

Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada

välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust

reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse

teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii

kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks.

Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on legitiimse eesmärgi

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse efektiivne

tagamine läbi riigikaitseks vajalike ehitiste kiire rajamise on legitiimne eesmärk, mida kavandatava

meetmega saavutada. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste

kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra

tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem

koormava meetmega, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks

planeeringu koostamine (nt riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine, mis võtab tavapäraselt

mitu aastat, ei aita tagada riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi

21

eriplaneeringu koostamisel on selle mõju kohaliku omavalitsuse autonoomiale lõppkokkuvõttes

sama kui kavandatava meetme puhul. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete

lahendustega palju efektiivsem ega riiva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldust rohkem kui

näiteks riigi eriplaneering. Ka planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus

arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Isegi tavapärases

planeerimismenetluses ei saa kohaliku omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi

ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste

hindamine ning selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja

täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada

arvamust, millist mõju riigikaitseline ehitis kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil

kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi

Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel neid huvisid kaaluma.

Eeltoodut arvestades on riigikaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi

sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema

valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse

haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava

otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõukohaste PlanS § 2 lõigete

2, 21 ja 23 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud. Eelnõukohane PlanS § 24 ei riiva

kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit „riigi julgeolek“, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused

eelisjärjekorras ja kiirendatud korras

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Kohtud

Positiivne mõju

Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad

vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras.

Muudatus kiirendab oluliselt riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlustes lõpliku, jõustunud

kohtulahendini jõudmist. Kiire menetlus loob lühikese aja jooksul selguse nii kaebajale kui ka

vastustajale, kas riigikaitselist ehitist puudutava tegevusega saab edasi minna või mitte. Kiirem

menetlus aitab tagada, et pikaajalised kohtuvaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning

et julgeolekukeskkonna muutustele saab reageerida operatiivselt.

Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ja

pikendada muude haldusasjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna

22

suurim surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt Vabariigi Valitsuse otsused PlanS kohaldamata

jätmiseks ja ehituslubade vaidlused). Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite

analüüsimiseks. Samas paneb selline lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja

põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja

asjakohasusele.

Säte, mis kohustab riigikaitseliste ehitistega seotud haldusasjad lahendama eelisjärjekorras ning

nelja kuue kuu jooksul, avaldab kahetist mõju. Ühelt poolt suurendab see kohtute töökoormuse

kontsentratsiooni ja võib tuua kaasa täiendava ressursivajaduse ning ajasurve nii kohtutele kui

menetlusosalistele. Teiselt poolt toetab see riigi julgeolekuvajadusi ja strateegiliste projektide

õigeaegset elluviimist. Sättest tulenev mõju on seega valdavalt positiivne riigikaitselisest aspektist,

kuid eeldab kohtusüsteemi sisemist kohanemist, et vältida kvaliteediriske ja koormuse kuhjumist

teistes haldusasjades.

2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste

arendajad

Positiivne mõju

Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest

kaebused vaadatakse läbi kiirendatud korras. Oluline eelis on ka see, et riigikaitseliste ehitiste

ehitamist saab planeerida kindlamate tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude

vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate

(ehitus)seisakute tekkimiseks. Eelduslikult vähendab lühem kohtumenetluse tähtaeg ka kulusid

kohtumenetlusele endale.

Negatiivne mõju

Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini

ettevalmistatud dokumente.

3. Füüsilised isikud

Positiivne mõju on kaudne – riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis

tagab õiguskindluse ja selguse mõlemale kohtumenetluse poolele.

Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada halduskohtule kaebuse mõnes teises

küsimuses ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu, millele on

antud eelisjärjekord.

KOKKUVÕTE

Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitselisi ehitisi puudutavate kaebuste lahendamine toetab

riigikaitseliste ehitiste kiiremat valmimist ja riigikaitse-eesmärkide tõhusat tagamist, kuid toob

kaasa riske menetluse põhjalikkusele ja koormuse jaotusele kohtutes. Samuti paneb see suurema

vastutuse kaebajale panustada kaebuse koostamisel selle sisule ja asjakohasele ning võib pikendada

muude kohtuvaidluste menetlusaegu.

6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine

Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib selliste ehitiste planeerimisel,

mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jätta KMH tegemata.

23

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Selliste riigikaitseliste ehitiste kiire ehitamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, on kogu riigi ja avalikkuse huvides. Sellega tagatakse tõhusamalt riigi

kaitsevõime, kriitilise taristu töökindlus, valmisolek võimalikeks julgeolekuohtudeks jmt.

Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus

nt taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu.

Võimalikud negatiivsed riskid

Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi, seega ka kohalike elanike

võimalusi ehitiste kavandamisel kaasa rääkida. Kui põhjalik KMH jääb tegemata, jääb risk, et

elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus) võib ajutiselt või püsivalt muutuda

negatiivsemalt kui KMH tegemisel.

Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, tehes koostööd Keskkonnaametiga ja ühtlasi

tuleks avalikkusele kommunikeerida erandi kasutamise põhjendust. KeHJS kohase KMH jätmine

tähenda, et keskkonnamõjusid ei hinnata üldse. Mõjud hinnatakse vajalikus ulatuses ning

keskkonna leevendusmeetmed töötatakse ka vajadusel välja ning tagatakse nende rakendamine.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivne mõju

Kiiremini ellu viidud riiklikud taristuprojektid, mille puhul kohalik omavalitsus saab kasu

julgeolekut tagavatest lahendustest. Samuti uuendatakse riigikaitseliste ehitiste ehitamisel aeg-ajalt

ka kohalikku taristut, näiteks teid, millest saab kasu kogu kohalik kogukond.

Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja

maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel, kui neid ei ole

ehitise planeerimisprotsessis põhjalikult kaasatud.

Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele.

3. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused)

Positiivne mõju

Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise

taristu kiiremini.

Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui KMH jääb ära, sest siis võib suureneda

vajadus teha keskkonnaasutustes lühendatud mõjuanalüüs.

4. Loodus ja keskkond

Positiivne mõju

24

Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästi toimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada

keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule).

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb tähelepanuta,

samuti võib kiirendatud riigikaitseliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada kaitsealuste liikide

elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata.

Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga,

raiet ja ehitustöid ei tehta näiteks pesitsusajal, kui see võib linde kahjustada, samuti sellega, et

seatakse müratõkked jms, mis leevendavad negatiivset keskkonnamõju. Enne ehitise kavandamist

tehakse alale minimaalne vajalik keskkonnamõjude hinnang ning Natura eelhinnang. Vajaduse

korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et

mõjusid üldse ei hinnata, neid hinnatakse valdkonna ekspertide poolt lihtsalt lühemas ajaraamis ja

KeHJS-e väliselt.

5. Üldine mõju halduskorraldusele

Positiivne mõju

Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid.

Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi.

Suurendab riigi kaitsevõimet ja kriisikindlust.

KOKKUVÕTE

Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata ehitiste puhul, mille eesmärk

on riigi julgeoleku, sealhulgas riigikaitse tagamine. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise

ja riigi kaitsevõime tugevdamisega, samal ajal, kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise

vähenemise ja võimaliku keskkonnamõjuga. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad

tasakaalustada julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

6.3. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse piiramine

Eelnõu eesmärk on kooskõlas Arhusi konventsiooni ja EL õigusega minimaalses ulatuses

kitsendada keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust nii, et piirang ei muudaks kaebeõiguse kasutamist

võimatuks ega ülemäära raskeks. Antud muudatus mõjutab eelkõige keskkonnaorganisatsioone ja

kohtuid.

1. Keskkonnaorganisatsioonid

Positiivne mõju

Loob õigusselguse olukordades, kus riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud tegevuste puhul on

vaja kiiresti tagada riigi julgeolek. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine sellistes

selgelt määratletud juhtumites võib vähendada menetluslikke viivitusi ning soodustada

haldusmenetluse tõhusust. Samuti säilib keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht, mis aitab tagada, et olulised keskkonnariskid ei jääks

õiguskaitseta.

Negatiivne mõju

25

Säte piirab keskkonnaorganisatsioonide senist laiapõhjalist kaebeõigust ning võib vähendada nende

võimalusi esindada avalikku huvi keskkonnakaitsel riigikaitseliste objektide kavandamisel.

Praktikas võib „keskkonnaohu“ kriteeriumi kitsas tõlgendamine viia olukorrani, kus

keskkonnamõjud ei ole piisavalt kohtulikult kontrollitavad. See võib vähendada

keskkonnaorganisatsioonide usaldust otsustusprotsessi läbipaistvuse ja tasakaalustatuse suhtes.

Võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, on keskkonnaorganisatsioonide

kaebeõiguse piiramine käesolevas sättes proportsionaalne. Piirang on suunatud kitsalt riigi

julgeoleku ja sõjalise riigikaitse tagamisega seotud juhtumitele ning ei ole absoluutne, kuna

keskkonnaorganisatsioonidele säilib kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seeläbi on tagatud tasakaal riigi julgeoleku huvide ja keskkonnakaitse avaliku huvi vahel,

võimaldades vältida põhjendamatuid menetluslikke viivitusi, kuid säilitades samas võimaluse

oluliste keskkonnariskide kohtulikuks kontrolliks.

2. Kohtud

Positiivne mõju

Säte võib vähendada halduskohtute koormust, kuna väheneb riigikaitseliste ehitiste ja nendega

seotud toimingute vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt juhtudel, kus keskkonnaohtu ei

esine. See võimaldab kohtutel keskenduda sisuliselt olulisematele vaidlustele ning soodustab

kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samuti võib see kiirendada riigikaitseliste

projektidega seotud vaidluste lõplikku lahendamist, mis on oluline riigi julgeoleku huvides.

Negatiivne mõju

Säte võib tuua kaasa vaidlusi kaebeõiguse olemasolu üle, eelkõige seoses „keskkonnaohu“ mõiste

sisustamisega, mis võib menetluse algfaasis pikendada kaebeõiguse kontrolli ja tekitada täiendavat

menetluslikku ebakindlust. Samuti võib väheneda kohtulik kontroll haldusorganite kaalutlusotsuste

üle keskkonnaküsimustes, mis võib suurendada riski, et teatud keskkonnamõjud jäävad kohtulikult

läbi vaatamata.

KOKKUVÕTE

Eelnõu piirab keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kitsalt määratletud riigikaitselistes

olukordades, aidates kaasa riigi julgeoleku tagamisele ja menetluste kiirendamisele. Selline piirang

omakorda toetab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samal ajal säilib võimalus

kohtulikuks kontrolliks juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega on tagatud, et

olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta ning piirang ei ole kohtumenetluse seisukohalt

ülemäärane ja aitab kaasa tasakaalustatud ja eesmärgipärasele õigusemõistmisele.

6.4 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse

eesmärkidest lähtuvalt

Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest

tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus

tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja

täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste kavandamine ja

ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

26

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Tugevneb julgeolek, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad tehtud kiiremini.

Seeläbi paraneb nii kaitse- kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine kriitilistes

piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi.

Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitilistes olukordades.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib

vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida.

2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivne mõju

Võime tegutseda operatiivselt, ilma et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise

esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada

viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt uuritud.

Selle riski maandamiseks tehakse raie kavandamisel aktiivset koostööd Keskkonnaametiga.

3. Kohalikud omavalitsused

Positiivne mõju

Õigel ajal ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui kohalikul omavalitsusel on elukeskkonna

muutuste teemal piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avalik pahameel tabab sageli omavalitsust,

isegi kui otsuse tegi riik.

4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit)

Positiivne mõju

Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja haldustakistused vähenevad, mille

tulemusel on võimalik liitlasüksustele tagada kokkulepitud tingimused vastavas ajaraamis.

Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või

riigikaitselise ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon ei ole piisav.

5. Keskkonnaorganisatsioon

Muudatus, mille kohaselt riigi julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjaliseks riigikaitseks rajatavate

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel ei ole nõutav metsateatise esitamine, mõjutab

keskkonnaorganisatsioonide seniseid osalus- ja teavitamisvõimalusi metsade kasutamisega seotud

otsustes.

Metsateatise esitamise kohustuse erand võimaldab kiirendada riigikaitseliste ehitiste

ettevalmistamist ja elluviimist ning vähendab menetluskoormust julgeolekuolukorrast tulenevate

vajaduste korral. Samas väheneb keskkonnaorganisatsioonide ligipääs teabele kavandatavate raiete

27

ja metsa kasutamise kohta ning võimalus varajases etapis tähelepanu juhtida võimalikele

keskkonnamõjudele.

Muudatus eeldab, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel arvestatakse keskkonnahoiu eesmärke

muude kehtivate õigusaktide ja halduspraktikate kaudu. Kokkuvõttes muudab regulatsioon

keskkonnaorganisatsioonide rolli metsade kasutamisega seotud otsustusprotsessides piiratumaks,

toetades samal ajal riigi võimet tagada julgeolek ja reageerida operatiivselt riigikaitselistele

vajadustele.

KOKKUVÕTE

Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja

tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib

parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil.

Potentsiaalne risk on see, et keskkonna- ja kogukonnamõju võib jääda lühikeseks ajaks vähem

kaardistatuks. Avalikkuse teavitamine ja läbipaistvus võib väheneda. Maaomanike õiguste tagamine

vajab hoolikat tasakaalustamist.

Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised, hilisem

avalikustamine ja statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta ning kvaliteetne keskkonnaseire

ka kiirete menetluste korral.

6.5. PlanS kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega

Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised saaksid rajatud kiiremini ja

paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini ning see

toetab elanikkonna turvalisust.

Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde

logistika).

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja

seisukohti esitada, kui ehitise kavandamisel ei kohaldata PlanS-i.

Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju,

mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et

tagada kohalike elanike informeeritus. Kui ehitis on ehitusloakohustuslik, siis toimub kaasamine

vastavalt EhS-le, kuid antud eelnõuga kaasatavate isikute ringi selles menetluses ei piirata.

2. Kohalikud omavalitsused

28

Positiivne mõju

Väheneb koormus planeerimismenetlustes, kuna riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool PlanS-i.

Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna

valmisolekut.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus

planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust.

Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis ka siis,

kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Riigi eriplaneeringu menetluse puhul võetakse samuti

kohaliku omavalitsuse üksuselt otsustusõigus ära, kuid on säilitatud arvamuse avaldamine.

Leevendavaks meetmeks on tasakaalustatud läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja

kompensatsioonimeetmete üle. Samuti säilib ka uute Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade

asutamisel või laiendamisel RelvS § 85 lõikes 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstav

hüvitis.

3. Maaomanikud ja arendajad

Positiivne mõju

Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise, millele ei kohaldu tavapärane

planeerimisprotsess.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise

piiranguvööndisse või mõjualasse.

Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse vajaduse korral õiglane ja kiire riigikaitselise

ehitise kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine ning kui antakse selged juhised maa

kasutamise kohta ohualadel.

4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad

Positiivne mõju

Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et

riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult.

Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud

riigikaitsega.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi

planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad ära jääda.

5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivne mõju

Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks.

Väheneb halduskoormus, sest pikka ja mitme-etapilist planeerimisprotsessi ei ole vaja.

Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse

eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks.

29

Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus tagada

keskkonna- ja ohutusriskide leevendamine, mis tavapäraselt tehakse planeerimisetapis. Teatud

puhkudel (nt KOV-dele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu)

võib finantskoormus suureneda, kuna peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset mõju leevendada.

6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased)

Positiivne mõju

Märkimisväärselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste

riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi.

Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset.

Vähenevad kulud, kuna ei teki ebavajalikke viivitusi, mis kasvataksid projektide maksumust.

Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine

võib tekitada avalikkuses küsimusi.

Riski aitab maandada selge ja võimaluste piires kommunikatsioon kohalike elanike ja

kogukondadega

KOKKUVÕTE

PlanS kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku ja

kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasneb põhiõiguste, kohaliku autonoomia ja

keskkonnakaitse seisukohalt mitu riski.

Peamine positiivne mõju on riigikaitseliste ehitiste kiire ja tõhus rajamine, riigi ja liitlaste suurem

operatiivne valmisolek, vähendatud halduskoormus ning parem projektide prognoositavus.

Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega -kulu. Seaduse rakendamisel jäetakse

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitme-etapiline planeerimisprotsess juhul,

kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja nende

ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus.

Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse

taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja

ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks ning see võib olenevalt tähtajast suurendada kohtute

töökoormust.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata ega muudeta.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

30

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu kiireloomuliseks

kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule ning SA-le Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Märkused ja ettepanekud, mis esitati EIS-i kaudu, on lisatud käesoleva seletuskirja lisana

vormistatud kooskõlastustabelisse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esitatud töötasandi märkustega on arvestatud osaliselt.

1

15.12.2025

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise

kiirendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadust, halduskohtumenetluse seadustikku, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust, keskkonnatasude seadust,

looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning planeerimisseadust. Muudatuste

eesmärk on kiirendada selliste ehitiste planeerimist ja ehitamist, mille eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Praegu kehtivad seadused, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning

kohtumenetlust reguleerivad seadused, sobituvad pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega

tavatingimustes, arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste

ehitamist kiirendatud korras.

Kokkuvõttes takistavad kiiret menetlust eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide nõuded:

• mitme-etapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitme-etapiline menetlus, koosnedes

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmist, esimese etapi aruandest ja

KSH aruandest);

• lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada (ehitusluba,

metsateatised);

• ulatuslik avalikkuse kaasamine menetlustesse, sealhulgas keskkonnamõju (strateegilisel)

hindamisel, asukoha valikul, lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba);

• võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, muu hulgas

on keskkonda puudutavates asjades võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas

kohtumenetluse etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul viivitusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi

tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest

etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud

teised protsessid. Lisaks kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust.

Kõnesolevad muudatused tehakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust

reguleerivatesse seadustesse.

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja osaliselt haldus- või töökoormust, mis on seotud selliste

ehitiste ehitamise ja planeerimisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, sest kaotatakse kohustus läbida planeerimisprotsess ning vähendatakse

keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud perioodil

kohtute koormust suurendada, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada

2

eelisjärjekorras ning mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt piiratakse

esialgse õiguskaitse esitamise võimalust muul alusel kui enda õiguste kaitseks, mis vähendab

eeldatavasti kohtute koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi

ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel

Urke ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

ehitusseadustik - RT I, 21.11.2025, 13;

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - RT I, 21.11.2025, 3;

halduskohtumenetluse seadustik - RT I, 08.07.2025, 14;

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus -RT I, 08.07.2025, 58;

keskkonnaseadustiku üldosa seadus - RT I, 08.07.2025, 68;

keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 46;

looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 18;

maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19;

metsaseadus - RT I, 19.12.2024, 6;

planeerimisseadus - RT I, 08.07.2025, 37.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille

ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb

julgeolekuolukorrast meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide praktilise

rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe

vajaduste rahuldamiseks vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste

riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu1 (edaspidi

ELTL) artikli 346 kohaselt võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid ka Euroopa Liidu (edaspidi

EL) õiguse kohaldamisel.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et

Kaitseministeeriumil tuleb koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning

Siseministeeriumiga välja töötada vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks

oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. Seega on seaduseelnõu põhjendatult

kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust (Vabariigi Valitsuse 22.

novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).

1 EUR-Lex - 12016ME/TXT - EN - EUR-Lex

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS),

teisega ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS), kolmandaga

halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS), neljandaga keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (edaspidi KeHJS), viiendaga keskkonnaseadustiku üldosa

seadust (edaspidi KeÜS), kuuendaga keskkonnatasude seadust (edaspidi KeTS), seitsmendaga

looduskaitseseadust (edaspidi LKS), kaheksandaga maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS),

üheksandaga metsaseadust (edaspidi MS), kümnendaga planeerimisseadust (edaspidi PlanS) ning

üheteistkümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse EhS-i, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides

terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit

„riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide

keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18) (edaspidi direktiiv 2014/52/EL)

grammatilisest sõnastusest. Direktiiv 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis (ELT,

14.11.2019, lk 12-20) (edaspidi Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis), millega EhS § 115 lg 11

seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence), mistõttu on erinevate tõlgenduste

vältimiseks vaja täpsustada, et julgeolek hõlmab selles kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud

on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni

mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse.

Paragrahviga 2 muudetakse EhSRS-i.

EhSRS-i lisatakse rakendussäte, mille kohaselt planeeringud, mis on algatatud enne eelnõukohase

PlanS § 2 lõigete 21 ja 23 jõustumist, menetletakse lõpuni vastavalt PlanS-le.

Rakendussätte lisamine EhSRS-i on vajalik selleks, et tagada õiguskindlus käimasolevate

planeeringute osas. Kõik enne eelnõukohase seaduse jõustumist algatatud planeeringud

menetletakse lõpuni vastavalt hetkel kehtivatele PlanS-i sätetele. See tähendab, et kui eelnõukohase

PlanS § 2 lõikes 21 või 23 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli, siis

antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni kehtestamiseni.

Pooleliolevad riigikaitselisi ehitisi puudutavad planeeringud on näiteks Soodla riigi eriplaneering ja

kehtivat Pärnu linna üldplaneeringut muutev Saugamõisa detailplaneering.

Paragrahviga 3 muudetakse HKMS-i.

HKMS § 44 lõikes 2 on sätestatud, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõikes 1 on

sätestatud, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule

õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset

õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused

4

Kehtivate seaduste järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise kasutusele

võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti:

• planeeringu kehtestamine;

• projekteerimistingimused;

• ehitusluba/ehitusteatis;

• kasutusluba/kasutusteatis;

• metsateatised.

Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlus. See teeb

kokku vähemalt kümme vaidlust ühe ehitise kohta. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm

kohtuastet, võib kaebuse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni kuluda keskmiselt umbes viis

aastat. Olenevalt kohtuvaidlusest võib see aeg aga olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt oluliste

ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas

kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada EÕK-d, mis peatab kõik ehitamisega seotud tegevused,

ohtu riigikaitse tõhusa tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste tulemusena ei täida

riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki ja riigi huvid saavad pöördumatult

kahjustatud.

KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse

halduskohtusse. KeÜS-s keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi

konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(ELT L 126, 28.01.2012, lk 1-21) (edaspidi direktiiv 2011/92/EL) (artikkel 11 lg 1).

Viimaste riigikaitse seisukohast oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine,

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud

peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks.

Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused on järgmised:

- Nursipalu harjutusvälja (edaspidi ka HV) laiendamine, II kohtuastmes.

- Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise

ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes.

- Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, I kohtuastmes. Praegu EÕK-d kohaldatud ei ole.

- Kaitseväe varustuslaod (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja

ehitusteatiste vaidlus), I kohtuastmes, kus on kolm korda taotletud EÕK-d ja need on käinud

II astmeni välja.

- Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes.

EÕK-d kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses II kohtuaste EÕK-d ei

kohaldanud.

- Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HV-l öisel ajal laskmiste lubamisega,

I kohtuastmes.

Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud EÕK-d (muu hulgas avaliku huvi kaitseks) ja

kohati ühes kohtuastmes korduvalt. See koormab põhjendamatult nii kohtuid kui ka haldusorganeid,

kes on vastustajad ja kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik

täie kindlusega lõpuni viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada EÕK-d ehk tegevuse

peatada.

Kohtumenetluse venimine

5

HKMS § 126 lõikes 2 on sätestatud, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja

läbi mõistliku aja jooksul. Samas vaatab kohus HKMS § 126 lõike 3 järgi rahvusvahelise kaitse asja

ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka

hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul

kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste

kohta sellist eelisjärjekorda sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse

maksimumtähtaega. Seega vaadatakse riigikaitse jaoks olulised kohtuasjad läbi tavapärast

mõistlikku tähtaega järgides. Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused

ühes astmes mitme aasta pikkuseks. Kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb lõpliku kohtulahendini

jõudmiseks üldiselt arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi

julgeoleku (eriti olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset).

Eeltoodud selgitustele tuginedes tehakse eelnõu §-ga 3 HKMS-s järgmised muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse HKMS § 126 lõikega 4 ning nähakse ette, et riigikaitselise

ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ja mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul.

Siinkohal on mõeldud riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine. Kohtuvaidlus võib puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise

ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik

metsa raadamine, Vabariigi Valitsuse otsus, millega ehitisele on jäetud PlanS kohaldamata vms.

Kuna riigikaitselised ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamine, on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud

vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMS § 126 lõikes 3 sätestatud

eranditega. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja

lahendamiseks. Eelnõuga nähakse ette tingimus, et põhjendatud juhul võib menetlust pikendada

maksimaalselt kahe kuu võrra. Arvestades riigikaitseliste ehitistega seotud vaidluste kiire

lahendamise kriitilist vajadust riigikaitse eesmärkide täitmiseks, tuleks sellist menetluse

pikendamist kasutada üksnes erandjuhtudel, näiteks kohtuniku pikaajalise haigestumise,

kohtuvaidluse erakordse keerukuse või mahukuse korral. Üldjuhul ei peaks pikendamise vajadus

selguma alles menetluse lõppfaasis.

Menetlusele maksimaalse tähtaja seadmine vähendab ühtlasi kohtuvaidluse poolte kohtukulusid,

kuna pikema kohtuvaidlusega kaasnevad enamasti suuremad kulud.

Eelnõu § 3 punktiga 2 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes EÕK

taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud, et

igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EÕK on selle õiguse

oluline osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse tõhususe. Arvestades, et avaliku huvi kaitset

puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu

tegevus rikkunud, ei ole põhiseadusega vastuolus lähenemine, mille järgi avalikes huvides esitatud

kaebuste puhul piiratakse võimalust esitada mitu korda EÕK taotlust. Kehtivat laia kaebeõigust

kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva HKMS

§ 249 lõike 1 järgi võib EÕK taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt

korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõuga nähakse ette erand sellest reeglist. Selleks sätestatakse

kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavas kohtuvaidluses on

võimalik EÕK taotlus esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega.

Eelnõukohase HKMS § 249 lõikega 7 sätestatakse, et selline esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

6

piirang kehtib üksnes kaebusele, mis on esitatud seoses riigikaitselise ehitisega, millele

kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2 sätestatut, seega mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi

korduvtaotlusi. Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus ka omal algatusel

teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta ning seda kohtule antud õigust eelnõuga piiratud

ei ole. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal võimalik omal algatusel selles

osas määrus teha.

Täpsemad selgitused avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta on esitatud eelnõu § 5 (KeÜS

muutmine) selgituste juures.

Paragrahviga 4 muudetakse KeHJS-i.

KMH alused ja nõuded tulenevad KeHJS-st. KMH on kohustuslik sellise ehitise ehitamiseks, mille

rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seaduses on ette nähtud ka teatud

erand, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ehitusloa

menetluses pädev asutus KMH algatamise vajaduse (EhS § 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi

Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on

tagada riigi julgeolek või lahendada hädaolukord ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide

saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil,

edaspidi TTJA) ei ole võimalik kõnealusele erandile tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise

ehitisega. Kui ehitusloa menetluses on vaja teha KMH (nt A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte puhul), pikeneb ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega võib kehtivat

regulatsiooni järgides tekkida olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb KMH-st

tulenevate viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeks ajaks saavutamata või kahjustub eesmärk

sedavõrd, et see jääb üldse saavutamata. Kui tegemist on näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega

(moonaladu), siis TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJS-s järgmised omavahel seotud

muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas selguse huvides terminoloogiline täpsustus,

et mõiste „julgeolek“ hõlmab sõjalist riigikaitset. Paragrahvi 1 lõikes 3 on sätestatud erandid, millal

KeHJS-i tervikuna ei kohaldata.

Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide

defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärk

direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid see üle võtta: „KeHJSi § 3 lisatakse lõige 2,

millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk

on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata,

kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud juhul.“ Seletuskirja kohaselt tuleneb termin „riigi julgeolek“ dokumendist „Eesti

julgeolekupoliitika alused 2010“. Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud dokumendis „Eesti

julgeolekupoliitika alused 2010“ ei defineerita terminit „julgeolek“. Samuti muutub dokument

kehtetuks, kui Riigikogu kinnitab uue Eesti julgeolekupoliitika.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni teatis 2019/C

386/05 lähtuvad erandi puhul terminist „kaitse“ (ingl defence):

„3. Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud –

otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult

7

kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad

leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada“;

„3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not

to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to

projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such

application would have an adverse effect on those purposes“.

Seega on põhjendatud KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 täpsustada terminit „julgeolek“ tekstiga

„sealhulgas sõjaline riigikaitse“, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest

sõnastusest. Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2.2

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva

eelnõu §-s 10 ehk PlanS-s tehtavate muudatustega. PlanS-ga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille puhul ei

kohaldata omakorda PlanS-i. See tähendab, et ei viida läbi planeerimismenetlust, mille käigus on

vaja teha KSH ja kohaldada KeHJS-i. Lisatava punktiga viidatakse PlanS-s nimetatud ehitistele ning

punktiga sätestatakse, et KeHJS-i ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille puhul ei ole

kohaldatud PlanS-i. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste tegevusloa

menetluses ka kohustus teha KMH. Kuna käesoleva sätte järgi KeHJS-t ei kohaldata sättes viidatud

ehitiste tegevuslubadele, siis ei kohaldu ka KehJS § 3 lõige 4, mille kohaselt peab KMH algatamata

jätmise otsustama Vabariigi Valitsus eraldi otsusega, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on

riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei

tähenda, et mõjusid keskkonnale ei hinnata üldse. Ehitise kavandamisel hinnatakse mõjud

vajaduspõhiselt (sh mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 võrgustiku alale) ning vajaduse

korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. Kuigi KMH-st on võimalik mööda minna, siis Natura

2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest loobuda ei saa. Ehitise kavandamisel on

kohustuslik hinnata, kas objektiivse teabe põhjal on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale

välistatud. Kui ei ole välistatud, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt

hinnata vastavalt LKS-s sätestatule.

Eelnõu § 4 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus.

KeHJS § 3 reguleerib KMH kohustuslikkust. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole KMH

kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra

lahendamine. Sellisel juhul võib KMH jätta tegemata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide

saavutamist kahjustada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL

teatavate riiklike ja eraprojektide KMH kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt

liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui riigisisestes õigusaktides on nii sätestatud, mitte

kohaldada direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel

kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS § 3

lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega.

Paragrahviga 5 muudetakse KeÜS-i.

Eelnõukohase seadusega piiratakse riigikaitse kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset

puudutavates vaidlustes, täiendades KeÜS § 30 lõikega 3. Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 on

ette nähtud, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui haldusakti

andmise või toimingu tegemise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või

2 Riigikaitseseaduse § 2 lõige 1 sätestab, et riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema

maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord.

8

haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise

keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht

piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti,

mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul

negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või on minimaalne. Negatiivne

tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring – selline, mida

ei tule ega tohi üldjuhul taluda. HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi

konventsioonist tuleneva kohustuse tagada n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige

valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (edaspidi VKO) kaebeõigus keskkonnaasjades.

Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus ei kehtesta piiranguid VKO-de

kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku julgeoleku huvid.

Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid

• Århusi konventsioon

Århusi konventsiooni artiklis 9 on sätestatud nende isikute ring, kellel on keskkonnaasjades

kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud huvi“ või

kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega. VKO-de puhul,

kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele, eeldatakse nii sellise huvi kui

ka õiguste olemasolu. Tingimused, millele kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni

artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on järgmised:

- ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel

eesmärgil ja

- on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume

täpsemalt ei sisusta.

Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks, kuid

Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele, kui otsus

puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust, võimaldades VKO-

del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid keskkonnaõigusnorme.

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse

menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus

rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis muudaksid

selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see kahjustaks konventsiooni

ja EL-i keskkonnaõiguse eesmärke.3 Euroopa Kohtu hinnangul võib kaebeõiguse tingimus, mis

piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (EL-i põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud,

3 Euroopa Kohus, kohtuasi C-115/09, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-

Westfalen, resolutsiooni p 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=82053&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4466254 (22.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p 48.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198046&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4491674 (22.10.2025).

9

kui see on seaduses sätestatud, austab õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku

huvi või teiste isikute õiguste kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).4

Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna sellega

välistati suurem osa riigi VKO-dest.5 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO rolliga

haldusmenetluses6 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise tingimuseks

seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise protsessis.7 Samuti on

Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud menetlusnõuete rikkumise puhuks

lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju

hindamist ei ole toimunud, välistades kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll

hinnatud, kuid see ei ole toimunud õiguspäraselt.8 Samamoodi on lubamatuks peetud toote

tüübikinnituse vaidlustamise välistust.9

• Keskkonnamõju hindamise direktiivid

Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ. Muu

hulgas on direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lõikes 1 Århusi konventsiooni artikli 9 väljendusena

sätestatud, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu kaebuste

lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle õigust on

kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et vaidlustada otsuste,

seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi

sätete kohase üldsuse kaasamisega.

Kaebeõiguse piiramise võimalused

Århusi konventsiooni artiklis 9 ei ole sätestatud konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks,

ehkki konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO

teabenõudele vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel

eesmärgil kaebeõigust piirata ELTL artiklist 346 ning seda kinnitab ka keskkonnamõju hindamise

direktiivide sõnastus.

• ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand

ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas

rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute

4 Euroopa Kohus, kohtuasi C-664/15, Protect Natur, p-d 88–96. 5 Euroopa Kohus, kohtuasi C-263/08, Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening, resolutsiooni p 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=76763&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=4478117 (22.10.2025). 6 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, Stichting Varkens in Nood jt, resolutsiooni p 2. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=236421&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4497204 (22.10.2025). 7 Euroopa Kohus, kohtuasi C‑826/18, resolutsiooni p 2. 8 Euroopa Kohus, kohtuasi C-72/12, Gemeinde Altrip, resolutsiooni p 1. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144212&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=4486836 (22.10.2025). 9 Euroopa Kohus, kohtuasi C-873/19, Deutsche Umwelthilfe (Réception des véhicules à moteur), p 66. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=4DD79A849BEF2AD77A223F3C598D005B?text=&

docid=267751&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=5332807 (23.10.2025).

10

sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab

oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma

informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti on

ELTL artikli 346 lõike 1 punkti b kohaselt lubatud igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida

ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või

sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste

toodete konkurentsitingimustele siseturul, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid

ja turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud.10 ELTL

artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1

punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi

julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele

diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või

nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda.11 Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b

tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste

julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.12

Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle

rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeolekukaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi

konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui

nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel

kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see:

1) on selgelt seaduses sätestatud,

2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile,

3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning

4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse.

• Keskkonnamõju hindamise direktiivide erandid

Keskkonnamõju hindamise direktiivides 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ on liikmesriikidele ette nähtud

võimalus piirata huvitatud üldsuse õigusi, sealhulgas jätta direktiiv kohaldamata riigikaitse

eesmärgil. Nii võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul

eraldi ja kui riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektile

või projekti osale, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektile, mille ainus eesmärk on

tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke

kahjustada.

10 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 75. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200403&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir

=&occ=first&part=1&cid=6370720 (23.10.2025); Euroopa Kohus, kohtuasi C-252/01, komisjon vs. Belgia, p 30.

Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=48702&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&di

r=&occ=first&part=1&cid=7234211 (23.10.2025). 11 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 77; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10,

Insinööritoimisto InsTiimi, p 35. Kättesaadav:

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=123604&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&d

ir=&occ=first&part=1&cid=7233387 (23.10.2025). 12 Euroopa Kohus, kohtuasi C-187/16, Euroopa Komisjon vs. Austria, p 78; Euroopa Kohus, kohtuasi C-615/10,

Insinööritoimisto InsTiimi, p 45.

11

Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane

välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi

julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuna direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta

kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt

võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõju

hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega.

Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3

lõikest 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus

eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib

nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.

ELTL artikli 346 kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel piirata kohtusse pöördumise õigust,

kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samal ajal peavad sellised piirangud:

1) olema selgelt seaduses sätestatud,

2) tuginema tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile,

3) olema rangelt vajalikud ja proportsionaalsed,

4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli,

5) alluma kohtulikule kontrollile.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse vastavus ELTL artikli 346 nõuetele

KeÜS § 30 lisatav lõige 3 täidab ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid. Seetõttu

sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus.

KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu

on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma

julgeolekuhuvid ja tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks konkreetne

meede on ette nähtud.

Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine

saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lõike 1

järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse

kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõike 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on

kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning

ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega.

Viide EhS-le võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul ei oleks KeÜS § 30

lõike 3 piirangu täpne ulatus selge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada

pelgalt sellega, et ehitised määratakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul

ei pruugiks iga ehitise kohta kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide

kaitse eesmärgile. Et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks

olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või

sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist.

Olukorras, kus seadusandja määratleb kindlad riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse

kitsendamisega saavutada soovitakse, ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise

kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS

12

§ 30 lõige 3 vastab sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab kolmanda

tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja menetlused

on konfidentsiaalsed ning toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega seonduvate

andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide asukoha ja

muu neid puudutava teabe üle ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine

olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang sobib seega

riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada meetmega, mis isikute õigusi vähem

riivavad. Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik, et saavutada

riigikaitselised konfidentsiaalsuse, kiiruse ja ressursitõhususe eesmärgid. Alternatiivne meede

kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära

hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist

takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke märkimisväärselt kahjustada. Samuti ei hoia

istungi kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub

menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide

saavutamise sama tõhusalt kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3.

Meede on mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et kaebeõiguse

piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st riigikaitselisi ehitisi (EhS

§ 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja toimingute kohta. Seejuures on

tähtis, et kaebeõiguse piirang piirduks ehitistega, mis määratakse kindlaks tegelike ja oluliste

julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel. Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda

KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb

keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul,

millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib VKO-de kaebeõiguse olemus, kuna säilib sõltumatu

kontrolli tegemise võimalus selle üle, kas KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud.

Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuna tagatud on sõltumatu

kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Kavandatav KeÜS § 30 lõige 3 tagab VKO

võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht.

Paragrahviga 6 muudetakse KeTS-i.

Eelnõu § 6 punktiga 1 tehakse seaduses muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu

maksja. Muudatus on seotud MS § 41 muudatusega, millega sätestatakse erisused metsateatise

esitamise osas (selgitused on eelnõu § 9 punkti 6 juures).

Eelnõukohase KeTS § 81 lõike 11 kohaselt maksab raadamistasu valitsusasutus, kelle huvides

riigikaitseline ehitis ehitatakse. Selleks võib olla näiteks Kaitseministeerium, aga ka näiteks

Siseministeerium, sest mõlema ministeeriumi valitsemisalas on sellised riigikaitselised ehitised,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Eelnõukohase KeTS § 81 lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist

esitamata eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse

otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra

lahendamine (nt Kaitseväe vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või

käitlevate ettevõtete ehitised), maal, siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski

eraõigusliku juriidilise isiku kanda. Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul

juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku

ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse

tasu maksab vastav valitsusasutus.

13

Eelnõu § 6 punktidega 2–7 täiendatakse KeTS-s raadamisõiguse tasu arvutamise aluseid, tasu

maksmise aega ja tasu tagastamist. MS § 28 täiendamisel lõikega 11 (eelnõu § 9 punktis 2 toodud

muudatus) ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui seda kavandatakse

riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Seega täiendatakse KeTS-i vajalike

sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks.

Endiselt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab

taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole

alustatud või on raadatud väiksemas mahus.

Paragrahviga 7 muudetakse LKS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene

Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.

Kehtiva normi kohaselt on praegu teatud tingimustel lubatud ehitada riigikaitselisi ehitisi ranna- ja

kalda ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse

tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei

pea selleks enam Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on ajakriitilisel hetkel

kiirendada riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt

otsustusprotsessi.

Lähtudes LKS §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on säilitada rannal ja

kaldal asuvad looduskooslused, piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunata ranna või

kalda eripära arvestavat asustust ning tagada seal vaba liikumine ja juurdepääs, on ranna ja kalda

ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõikes 3 on sätestatud üldpõhimõte, mille

kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Seetõttu tuleb ehitustegevust suunata ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale ning

võimaluse korral vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKS-s rannal

ja kaldal ehituskeeluvööndis ehitamise kohta ette nähtud mitu erandit. Erandid puudutavad eeskätt

ehitisi, mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse

või olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle

otsustab Vabariigi Valitsus, on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, näiteks otsustab,

kas ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muu hulgas ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täpsustatakse LKS § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides terminit „julgeolek“

(ingl security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline riigikaitse“ (ingl

defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest.

Paragrahviga 8 muudetakse MaaKatS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe

regulatsiooni.

MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe, lähtudes sättes nimetatud

põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lõike 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse

sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub,

siis üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa

sihtotstarbe määrata eeskätt pärast projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele

võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub.

14

Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa

katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 nimetatud sihtotstarbega maa, kui

katastriüksusele kavandatakse PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitist. Muudatuse tulemusel

saab maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus, lähtudes

kehtivast üldplaneeringust, juhul kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, ehk

MaaKatS § 18 lõike 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse põhjal katastriüksuse sihtotstarbe

muutmise kannab katastripidaja maaregistrisse.

Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet

(PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult13 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine

saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51 protsenti.

Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete korral, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja

riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel14.

Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab

kohalike omavalitsuste halduskoormust, sellega välditakse paralleelsete haldusmenetluste

läbiviimist ja see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud

enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse endiselt arvesse kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringus tehtud ruumiotsust.

Käesolev muudatus on seotud ka eelnõukohase PlanS § 2 lõigete 2, 21, ja 23 muudatusega (vt

käesoleva seletuskirja § 10 selgitusi).

Paragrahviga 9 muudetakse MS-i.

Eelnõu § 9 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks. Riigi ülesanne

on metsaressursi üle arvestust pidada. Et tagada keskkonnakaitse stabiilne seisund ja metsa

mitmekülgne kasutamine, peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti

Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada

piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada

majandatava metsa juurdekasvu.

Et oma ülesandeid metsanduses täita, peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja

kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS § 9 lg 1). Kuna riigikaitselisel

eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sealhulgas ressursside

arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse MS-i erisäte, mille kohaselt esitatakse

Kliimaministeeriumile kui metsaregistri vastutavale töötlejale riigikaitselise tegevuse korral infot

metsa kasutamise kohta. Info maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse MS § 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt

võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa

majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise

esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste

ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi, ja sellisel juhul ei ole

metsateatist vaja esitada.

13 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1901, p 15, ja 28.03.2024 kohtuotsus

haldusasjas nr 3-21-1370, p 19. 14 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1248, p 17.

15

Eelnõu § 9 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste

ehitiste puhul. Punktiga 3 muudetakse MS § 41 lõike 1 punkti 1, lisades välistuse, mille puhul

kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud

raietele.

Eelnõu § 9 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti

kohaselt muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse selliste

riigikaitseliste ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Metsateatis on raadamistasu arvutamise ja maksmise alus.

Kui metsateatise esitamise kohustus kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ja maksta.

Seetõttu lisatakse MS § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu pärast seda,

kui Keskkonnaametilt on saadud raadamisõiguse tasu maksmise teade.

Eelnõu § 9 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist

esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja

metsateatise võib jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal ning EhS §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise

ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui Keskkonnaamet on osalenud raie

vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu

ilmselgelt välistatud.

Eelnõu § 9 punktiga 6 täiendatakse MS § 41 lõikega 141. Lõikega 141 luuakse õigusselguse huvides

erinorm, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või MaaKatS § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu

sihtotstarbega maal ning riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma

metsateatist esitamata.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete

ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi

saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu ühiskonda ning riigi

vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on

suunatud riigi kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise valmisoleku,

infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd tegemist on erandi loomisega metsa

raiumiseks, siis eelnõuga rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega, mitte

laiapindse riigikaitsega. Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane

rünnak ning tagada, et vajaduse korral suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Tänases

julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud.

Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu

ühiskond. Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda ka

heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse

suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on

laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule agressorile sõnumi, et Eesti

puhul on tegemist vastupidava riigi ja ühiskonnaga. Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt

jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed

vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna

eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal.

16

Nii nagu ka eelmises punktis selgitatud, siis ka antud juhul on oluline, et Keskkonnaamet on

osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada

mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teha juhul, kui mõju Natura

2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks

pole vaja Natura hindamist.

Natura hindamist pole vaja juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et

see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamisvajadus puudub ka juhul, kui mõju

on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamisel on selgunud, et mõju

Natura 2000 alale on välistatud. Selle, kas Natura hindamist on vaja või mitte, saab välja selgitada

koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei

ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel esitada metsateatis,

misjärel hinnatakse mõju kooskõlas LKS 10. peatükis sätestatuga, arvestades LKS § 91 lõiget 24.

Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKS-i ja

selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida

lahendused, et vältida ja vähendada raie mõju kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide

kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKS-ga sätestatud nõusolekud

ja vajaduse korral tingimused mõju leevendamiseks.

Paragrahviga 10 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21–24. PlanS § 2 lg 2 kohaselt

on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või

lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi

on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimisprotsessi.

Planeerimisprotsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu

eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud

ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi

julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajaliku ehitise kavandamise

kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi

julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud

laiemalt ei kaasamine ega avalikustamine, seega kaotab planeerimise PlanS kohane protsess oma

mõtte. Lisaks on PlanS kehtiva redaktsiooni seletuskirjas selgitatud, et kuigi EhS-s ja PlanS-s on

nüüdseks ette nähtud eriregulatsioonid, et võimaldada põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi

julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamine lihtsustatud

menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks praegust julgeolekuolukorda.

Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille

olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valikus ning mille käigus kaasatakse avalikkus,

avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõju kohta. Üldjuhul järgitakse planeerimisprotsessis

teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse ja teisi planeerimises olulisi

põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on nende olemust arvestades kindlaks määratud

ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel

väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud

menetluses, sest kui ehitamisega viivitatakse ja ehitis puudub, võib pädeva riigiasutuse

(Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul toimuda

sündmus, mis mõjutab terve riigi julgeolekut. Teisisõnu on nende ehitiste ehitamata jätmise mõju

oma olemuselt tunduvalt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele

või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks.

17

Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks

ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Kehtiva regulatsiooni järgi toimub riigikaitseliste

ehitiste planeerimine (v.a. ehitised, mille osas juba ka kehtiva PlanS redaktsiooni puhul PlanS-i ei

kohaldata) kas riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või üldplaneeringu

alusel detailplaneeringuga. Riigi eriplaneeringu tavapärane menetlus koosneb kahest etapist: I etapp

(asukoha eelvalik, KSH I etapi aruanne) minimaalselt ca 1,5 aastat ning II etapp (detailse lahenduse

koostamine) ca minimaalselt 1,5 aastat. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine ilma

KSH-ta on ca 21 kuud, KSH-ga 21 kuud + ca 1 aasta, kokku ca 33 kuud. Üldplaneeringuga kooskõlas

oleva detailplaneeringu koostamine ilma KSH-ta on minimaalselt ca 1 aasta, KSH-ga minimaalselt

ca 2 aastat. Eeltoodud menetluste kestus on kõige minimaalsemalt arvestatud, seega võivad

menetlused sõltuvalt asjaoludest ka pikeneda. Planeerimismenetlusele järgneb veel ehitusloa

menetlus (ei hõlma projekti koostamist jne), mis ilma KMH-ta on kehtiva ehitusseadustiku järgi kuni

30 päeva, kuid kui on vaja teha KMH, siis võib lisanduda menetlusele ca 1-1,5 aastat. Eelnõukohase

seadusega luuakse regulatsioon, millega välistatakse julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste planeerimisel ja ehitamisel mitmeetapiline

planeerimismenetlus. Planeerimismenetluse välistamisega lüheneb riigikaitseks olulise ehitise

valmimise aeg minimaalselt ca ühe kuni kolme aasta võrra.

Eelnõu § 10 punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata

PlanS-i, kui selle ainus eesmärk on valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase

ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud ehitist, mis on riigi

julgeoleku – mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse – tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Selliseks ehitiseks võivad olukorrast olenevalt kvalifitseeruda nii sellised Kaitseministeeriumi

valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole lõikes 21 nimetatud, kui

ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või valduses olevad (planeeritavad)

ehitised, samuti Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või

käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate

ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline ettevõte peab arendama ja tootma tooteid

või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude

tagamise eesmärgile.

Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis ei rakendata asjakohase ehitise puhul

ei planeerimise ega KSH ja KMH protsesse. Seega kiirendatakse käesoleva muudatusega oluliselt

riigi julgeoleku seisukohalt oluliste ehitise valmimise protsessi ja vähendatakse bürokraatiat.

Kehtiva PlanS § 2 lõike 2 redaktsiooni kohaselt on PlanS kohaldamisalast välistatud ka ladustamisega

seotud riigikaitselise ehitise planeerimine, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125

lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning side ja eelhoiatamisega

seotud riigikaitselise ehitise planeerimine. Nimetatud riigikaitseliste ehitiste puhul ei kohaldata

PlanS-i ka käesoleva muudatuse järgselt, kuid need ehitised on lisatud eraldi eelnõukohasesse PlanS

§ 2 lõikesse 21 koos teiste riigikaitseliste ehitistega, seega ei looda kõnesoleval juhul uut õigust.

Eelnõu § 10 punktis 2 piiritletakse sellised riigikaitselised ehitised, mille puhul eeldatakse ilma

Vabariigi Valitsuse otsuseta, et nende ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise

18

kaitse tagamine. Sellisteks riigikaitselisteks ehitisteks on side ja eelhoiatamise, ladustamise ning

sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselised ehitised (näiteks rajatised, mis rajatakse sõjalise

väljaõppe käigus, milleks võivad olla sillad, teed, aiad, punkrid jms), samuti riigikaitseline tee,

Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak, Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (kui need asuvad riigi omandis

oleval maal) ja lasketiir. Kaitseväe linnak on antud sätte tähenduses Kaitseväe alaliste ülesannete

täitmiseks rajatud või kasutusele võetud hoonete ja rajatiste kompleks. Selgitame, et Kaitseväe linnak

on aiaga piiratud territoorium, kus paiknevad Kaitseväe üksused ja liitlasüksused, kasarmud,

staabihoone ja muu vajalik infrastruktuur (näiteks toitlustuskompleks). Kaitseväe linnak ei ole täna

seaduse tasandil defineeritud. Eelnimetatud ehitiste kavandamine välistatakse automaatselt PlanS

kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei rakendata ka KSH ja KMH menetlust,

välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatud juhul (ehitist planeeritakse

detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale).

Selliste EhS § 115 lõike 1 järgsete riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt

PlanS kohaldamisalast väljas, kohaldub ka edaspidi PlanS. Siiski ei ole ka selliste teiste riigikaitseliste

ehitiste puhul välistatud, et Vabariigi Valitsus otsustab PlanS § 2 lõike 2 järgi valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et ehitise ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ja jätab PlanS-i seetõttu kohaldamata.

Eelnõukohase PlanS § 2 lõike 22 kohaselt kohaldub Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade puhul

eelnõukohane PlanS § 2 lõige 21 vaid olukorras, kui harjutusvälja kavandatakse tervikuna riigi

omandis olevale maale. See tähendab, et kui kasvõi 5% kavandatava harjutusvälja alast hõlmab

eraomandis olevaid kinnistuid, siis PlanS § 2 lõike 21 ei kohaldu ning PlanS kohaldamist automaatselt

välistada ei saa. Tegemist on erinormiga eelnõukohase PlanS § 2 lõike 21 suhtes. Täpsustus sätte näol

on siiski oluline, kuna kehtivas relvaseaduses (edaspidi RelvS) on juba loodud erand Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusvälja asutamisele või laiendamisele teatud eelduste täitmisel. RelvS § 85 lõige 31

sätestab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib Vabariigi Valitsus

otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise

harjutusvälja rajamisele ei kohaldata PlanS-i, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus

eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab

ohtu riigikaitsele. Eeltoodud RelvS sätte alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja puhul võib

harjutusvälja ala ulatuda ka eraomandis olevale maale, seega riivatakse isiku põhiõigusi, mistõttu

peavad olema täidetud kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused, et Vabariigi Valitsus saaks

PlanS-i jätta kohaldamata. Kui kõik RelvS § 85 lõikes 31 toodud tingimused täidetud ei ole ning ala

hõlmab ka eraomandis olevaid kinnistuid, kohaldatakse PlanS kohast riigi eriplaneeringu menetlust.

Kuna eelnõukohane säte välistab automaatselt PlanS-i kohaldamata jätmise selliste Kaitseväe ja

Kaitseliidu harjutusväljade puhul, mis ei ulatu eraomandis olevatele maadele, ei riiva see isiku

põhiõigusi ning Vabariigi Valitsuse otsust PlanS-i kohaldamata jätmiseks RelvS § 85 lõikes 31 toodud

tingimustel vaja ei ole. Seega Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade asutamise või laiendamise

vajaduse tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid. Kui

jääb, siis PlanS kohaldamata jätmiseks peab Vabariigi Valitsus tegema otsuse RelvS § 85 lõikes 31

alusel. Kui eraomandis olevaid kinnistuid alale ei jää, kohaldatakse eelnõukohast PlanS § 2 lõiget 21

ning eraldi Vabariigi Valitsuse otsust PlanS kohaldamata jätmiseks ei tehta (v.a. eelnõukohases PlanS

§ 2 lg-s 23 sätestatud juhul). Siiski olenemata sellest, et Vabariigi Valitsus ei pea eeltoodud juhul

PlanS kohaldamata jätmiseks eraldi otsust tegema, peab Vabariigi Valitsus RelvS § 85 lõike 3 alusel

tegema otsuse harjutusvälja asutamise või laiendamise kohta — seda eelnõukohased muudatused ei

välista.

19

Eelnõukohane PlanS § 2 lõige 23 sätestab erandi eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 sätestatust. Kui

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja (kui ala asub tervikuna riigi omandis oleval maal), lasketiiru,

ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakut soovitakse ehitada

detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalale ning ehitist on viivitamatult vaja, siis

automaatselt PlanS-i kohaldamata neid ehitada ei saa. Sellisel juhul võib detailplaneeringu

koostamise kohustuse täitmata jätmise otsustada ainult Vabariigi Valitsus.

Eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa TTJA või

esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel, sest selliste ehitiste püstitamise protsessi

peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma

asjakohaste ametiasutuste kaudu.

Kõik algatatud planeeringud menetletakse lõpuni vastavalt PlanS sätetele. See tähendab, et kui

eelnõukohase PlanS § 2 lõikes 21 nimetatud ehitise osas on algatatud planeering, mis on hetkel pooleli,

siis antud sätte alusel planeeringu menetlust ei lõpetata, vaid see viiakse lõpuni kuni planeeringu

kehtestamiseni. Pikem selgitus eelnõu § 2 juures.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 24 sätestatakse, et kui eelnõukohastes PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja

23 nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ja esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud

planeeringutega (nt üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada varem

kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatada. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu

kehtestamise sätetega (PlanS § 53 lg-d 2 ja 3). Vabariigi Valitsuse otsus kehtib viis aastat, mille

jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et PlanS kohaldamata jätmine ja

kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku

ehitise korral, mille puhul saab eeldada, et ehitis saab viie aasta jooksul valmis. Ehitis loetakse

valminuks, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise valmimist ei

seota kasutusteatise ega kasutusloaaga, kuna EhS § 119 lg 1 kohaselt ei pea riigikaitselise ja

julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks esitama kasutusteatist ega taotlema

kasutusluba. Kui ehitis viie aasta möödudes valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb

ära ja seega taastub enne peatumist kehtinud olukord. Sätte kohaselt ei arvata Vabariigi Valitsuse

otsuse kehtivuse tähtaja hulka aega, mis otsuse kehtivus oli peatatud ja ehitamine keelatud. Selle

täpsustuse lisamine on oluline, kuna ehitisega seotud kohtumenetluses võidaks kohaldada esialgset

õiguskaitset, näiteks peatada Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus või keelata ehitise ehitamine, mis

võib ettenähtud ajaraamis ehitise valmimist takistada.

Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive

Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu

dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja

õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu

kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi kui ka

täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). PS § 2 kohaselt on riik

korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu

ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. PS § 2 lõikes 1 on Eesti territoriaalset

terviklikkust rõhutatud sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis muudab sätte rahvusvahelises

õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest laiemaks, välistades ka üksiku

territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s

ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud, oleks selle olemasolu riigis vastuolus

20

PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/A-3/93). Kohaliku

omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu

ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk

haldusterritoorium) suhtes. Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus.

PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõike 2 kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

Kohalikku omavalitsust teostatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib

seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse piirangud. Et kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste

enesekorraldusõiguse põhiolemus säiliks, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või

moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive

tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.

Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega,

kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile

rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada,

kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohaliku

omavalitsuse üksuse funktsiooni täitmist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsusega

riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus

on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi

esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab

riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva

riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu.

Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd,

kui eelnõukohase PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitise kavandamine ja ehitamine ei

võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul

eesmärgil. Samuti juhul, kui PlanS § 2 lg 24 alusel tehtud Vabariigi Valitsuse otsuse korral peatuvad

konkreetsel alal, mis on riigimaa, varem kehtestatud planeeringud või nende osad.

PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse

alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi

Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel.

Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada

välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust

reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse

teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii

kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks.

Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on legitiimse eesmärgi

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse efektiivne

tagamine läbi riigikaitseks vajalike ehitiste kiire rajamise on legitiimne eesmärk, mida kavandatava

meetmega saavutada. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ehitiste

kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra

tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem

koormava meetmega, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks

planeeringu koostamine (nt riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine, mis võtab tavapäraselt

mitu aastat, ei aita tagada riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi

21

eriplaneeringu koostamisel on selle mõju kohaliku omavalitsuse autonoomiale lõppkokkuvõttes

sama kui kavandatava meetme puhul. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete

lahendustega palju efektiivsem ega riiva kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldust rohkem kui

näiteks riigi eriplaneering. Ka planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus

arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Isegi tavapärases

planeerimismenetluses ei saa kohaliku omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi

ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste

hindamine ning selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja

täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada

arvamust, millist mõju riigikaitseline ehitis kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil

kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi

Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel neid huvisid kaaluma.

Eeltoodut arvestades on riigikaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi

sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema

valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse

haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava

otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõukohaste PlanS § 2 lõigete

2, 21 ja 23 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud. Eelnõukohane PlanS § 24 ei riiva

kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele

proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit „riigi julgeolek“, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused

eelisjärjekorras ja kiirendatud korras

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Kohtud

Positiivne mõju

Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad

vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras.

Muudatus kiirendab oluliselt riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlustes lõpliku, jõustunud

kohtulahendini jõudmist. Kiire menetlus loob lühikese aja jooksul selguse nii kaebajale kui ka

vastustajale, kas riigikaitselist ehitist puudutava tegevusega saab edasi minna või mitte. Kiirem

menetlus aitab tagada, et pikaajalised kohtuvaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning

et julgeolekukeskkonna muutustele saab reageerida operatiivselt.

Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ja

pikendada muude haldusasjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna

22

suurim surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt Vabariigi Valitsuse otsused PlanS kohaldamata

jätmiseks ja ehituslubade vaidlused). Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite

analüüsimiseks. Samas paneb selline lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja

põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja

asjakohasusele.

Säte, mis kohustab riigikaitseliste ehitistega seotud haldusasjad lahendama eelisjärjekorras ning

nelja kuue kuu jooksul, avaldab kahetist mõju. Ühelt poolt suurendab see kohtute töökoormuse

kontsentratsiooni ja võib tuua kaasa täiendava ressursivajaduse ning ajasurve nii kohtutele kui

menetlusosalistele. Teiselt poolt toetab see riigi julgeolekuvajadusi ja strateegiliste projektide

õigeaegset elluviimist. Sättest tulenev mõju on seega valdavalt positiivne riigikaitselisest aspektist,

kuid eeldab kohtusüsteemi sisemist kohanemist, et vältida kvaliteediriske ja koormuse kuhjumist

teistes haldusasjades.

2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste

arendajad

Positiivne mõju

Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest

kaebused vaadatakse läbi kiirendatud korras. Oluline eelis on ka see, et riigikaitseliste ehitiste

ehitamist saab planeerida kindlamate tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude

vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate

(ehitus)seisakute tekkimiseks. Eelduslikult vähendab lühem kohtumenetluse tähtaeg ka kulusid

kohtumenetlusele endale.

Negatiivne mõju

Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini

ettevalmistatud dokumente.

3. Füüsilised isikud

Positiivne mõju on kaudne – riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis

tagab õiguskindluse ja selguse mõlemale kohtumenetluse poolele.

Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada halduskohtule kaebuse mõnes teises

küsimuses ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu, millele on

antud eelisjärjekord.

KOKKUVÕTE

Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitselisi ehitisi puudutavate kaebuste lahendamine toetab

riigikaitseliste ehitiste kiiremat valmimist ja riigikaitse-eesmärkide tõhusat tagamist, kuid toob

kaasa riske menetluse põhjalikkusele ja koormuse jaotusele kohtutes. Samuti paneb see suurema

vastutuse kaebajale panustada kaebuse koostamisel selle sisule ja asjakohasele ning võib pikendada

muude kohtuvaidluste menetlusaegu.

6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine

Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib selliste ehitiste planeerimisel,

mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jätta KMH tegemata.

23

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Selliste riigikaitseliste ehitiste kiire ehitamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine, on kogu riigi ja avalikkuse huvides. Sellega tagatakse tõhusamalt riigi

kaitsevõime, kriitilise taristu töökindlus, valmisolek võimalikeks julgeolekuohtudeks jmt.

Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus

nt taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu.

Võimalikud negatiivsed riskid

Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi, seega ka kohalike elanike

võimalusi ehitiste kavandamisel kaasa rääkida. Kui põhjalik KMH jääb tegemata, jääb risk, et

elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus) võib ajutiselt või püsivalt muutuda

negatiivsemalt kui KMH tegemisel.

Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, tehes koostööd Keskkonnaametiga ja ühtlasi

tuleks avalikkusele kommunikeerida erandi kasutamise põhjendust. KeHJS kohase KMH jätmine

tähenda, et keskkonnamõjusid ei hinnata üldse. Mõjud hinnatakse vajalikus ulatuses ning

keskkonna leevendusmeetmed töötatakse ka vajadusel välja ning tagatakse nende rakendamine.

2. Kohalikud omavalitsused

Positiivne mõju

Kiiremini ellu viidud riiklikud taristuprojektid, mille puhul kohalik omavalitsus saab kasu

julgeolekut tagavatest lahendustest. Samuti uuendatakse riigikaitseliste ehitiste ehitamisel aeg-ajalt

ka kohalikku taristut, näiteks teid, millest saab kasu kogu kohalik kogukond.

Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja

maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel, kui neid ei ole

ehitise planeerimisprotsessis põhjalikult kaasatud.

Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele.

3. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused)

Positiivne mõju

Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise

taristu kiiremini.

Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui KMH jääb ära, sest siis võib suureneda

vajadus teha keskkonnaasutustes lühendatud mõjuanalüüs.

4. Loodus ja keskkond

Positiivne mõju

24

Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästi toimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada

keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule).

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb tähelepanuta,

samuti võib kiirendatud riigikaitseliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada kaitsealuste liikide

elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata.

Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga,

raiet ja ehitustöid ei tehta näiteks pesitsusajal, kui see võib linde kahjustada, samuti sellega, et

seatakse müratõkked jms, mis leevendavad negatiivset keskkonnamõju. Enne ehitise kavandamist

tehakse alale minimaalne vajalik keskkonnamõjude hinnang ning Natura eelhinnang. Vajaduse

korral töötatakse välja ka leevendusmeetmed. KeHJS kohase KMH tegemata jätmine ei tähenda, et

mõjusid üldse ei hinnata, neid hinnatakse valdkonna ekspertide poolt lihtsalt lühemas ajaraamis ja

KeHJS-e väliselt.

5. Üldine mõju halduskorraldusele

Positiivne mõju

Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid.

Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi.

Suurendab riigi kaitsevõimet ja kriisikindlust.

KOKKUVÕTE

Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata ehitiste puhul, mille eesmärk

on riigi julgeoleku, sealhulgas riigikaitse tagamine. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise

ja riigi kaitsevõime tugevdamisega, samal ajal, kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise

vähenemise ja võimaliku keskkonnamõjuga. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad

tasakaalustada julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

6.3. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse piiramine

Eelnõu eesmärk on kooskõlas Arhusi konventsiooni ja EL õigusega minimaalses ulatuses

kitsendada keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust nii, et piirang ei muudaks kaebeõiguse kasutamist

võimatuks ega ülemäära raskeks. Antud muudatus mõjutab eelkõige keskkonnaorganisatsioone ja

kohtuid.

1. Keskkonnaorganisatsioonid

Positiivne mõju

Loob õigusselguse olukordades, kus riigikaitseliste ehitiste ja nendega seotud tegevuste puhul on

vaja kiiresti tagada riigi julgeolek. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse piiramine sellistes

selgelt määratletud juhtumites võib vähendada menetluslikke viivitusi ning soodustada

haldusmenetluse tõhusust. Samuti säilib keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus juhul, kui

tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht, mis aitab tagada, et olulised keskkonnariskid ei jääks

õiguskaitseta.

Negatiivne mõju

25

Säte piirab keskkonnaorganisatsioonide senist laiapõhjalist kaebeõigust ning võib vähendada nende

võimalusi esindada avalikku huvi keskkonnakaitsel riigikaitseliste objektide kavandamisel.

Praktikas võib „keskkonnaohu“ kriteeriumi kitsas tõlgendamine viia olukorrani, kus

keskkonnamõjud ei ole piisavalt kohtulikult kontrollitavad. See võib vähendada

keskkonnaorganisatsioonide usaldust otsustusprotsessi läbipaistvuse ja tasakaalustatuse suhtes.

Võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, on keskkonnaorganisatsioonide

kaebeõiguse piiramine käesolevas sättes proportsionaalne. Piirang on suunatud kitsalt riigi

julgeoleku ja sõjalise riigikaitse tagamisega seotud juhtumitele ning ei ole absoluutne, kuna

keskkonnaorganisatsioonidele säilib kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

Seeläbi on tagatud tasakaal riigi julgeoleku huvide ja keskkonnakaitse avaliku huvi vahel,

võimaldades vältida põhjendamatuid menetluslikke viivitusi, kuid säilitades samas võimaluse

oluliste keskkonnariskide kohtulikuks kontrolliks.

2. Kohtud

Positiivne mõju

Säte võib vähendada halduskohtute koormust, kuna väheneb riigikaitseliste ehitiste ja nendega

seotud toimingute vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt juhtudel, kus keskkonnaohtu ei

esine. See võimaldab kohtutel keskenduda sisuliselt olulisematele vaidlustele ning soodustab

kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samuti võib see kiirendada riigikaitseliste

projektidega seotud vaidluste lõplikku lahendamist, mis on oluline riigi julgeoleku huvides.

Negatiivne mõju

Säte võib tuua kaasa vaidlusi kaebeõiguse olemasolu üle, eelkõige seoses „keskkonnaohu“ mõiste

sisustamisega, mis võib menetluse algfaasis pikendada kaebeõiguse kontrolli ja tekitada täiendavat

menetluslikku ebakindlust. Samuti võib väheneda kohtulik kontroll haldusorganite kaalutlusotsuste

üle keskkonnaküsimustes, mis võib suurendada riski, et teatud keskkonnamõjud jäävad kohtulikult

läbi vaatamata.

KOKKUVÕTE

Eelnõu piirab keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kitsalt määratletud riigikaitselistes

olukordades, aidates kaasa riigi julgeoleku tagamisele ja menetluste kiirendamisele. Selline piirang

omakorda toetab kohtumenetluse tõhusust ja menetlusökonoomiat. Samal ajal säilib võimalus

kohtulikuks kontrolliks juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega on tagatud, et

olulised keskkonnariskid ei jääks õiguskaitseta ning piirang ei ole kohtumenetluse seisukohalt

ülemäärane ja aitab kaasa tasakaalustatud ja eesmärgipärasele õigusemõistmisele.

6.4 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse

eesmärkidest lähtuvalt

Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest

tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus

tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja

täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste kavandamine ja

ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

26

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Tugevneb julgeolek, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad tehtud kiiremini.

Seeläbi paraneb nii kaitse- kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine kriitilistes

piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi.

Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitilistes olukordades.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib

vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida.

2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivne mõju

Võime tegutseda operatiivselt, ilma et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise

esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada

viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt uuritud.

Selle riski maandamiseks tehakse raie kavandamisel aktiivset koostööd Keskkonnaametiga.

3. Kohalikud omavalitsused

Positiivne mõju

Õigel ajal ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui kohalikul omavalitsusel on elukeskkonna

muutuste teemal piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avalik pahameel tabab sageli omavalitsust,

isegi kui otsuse tegi riik.

4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit)

Positiivne mõju

Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja haldustakistused vähenevad, mille

tulemusel on võimalik liitlasüksustele tagada kokkulepitud tingimused vastavas ajaraamis.

Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või

riigikaitselise ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon ei ole piisav.

5. Keskkonnaorganisatsioon

Muudatus, mille kohaselt riigi julgeoleku tagamiseks, sealhulgas sõjaliseks riigikaitseks rajatavate

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel ei ole nõutav metsateatise esitamine, mõjutab

keskkonnaorganisatsioonide seniseid osalus- ja teavitamisvõimalusi metsade kasutamisega seotud

otsustes.

Metsateatise esitamise kohustuse erand võimaldab kiirendada riigikaitseliste ehitiste

ettevalmistamist ja elluviimist ning vähendab menetluskoormust julgeolekuolukorrast tulenevate

vajaduste korral. Samas väheneb keskkonnaorganisatsioonide ligipääs teabele kavandatavate raiete

27

ja metsa kasutamise kohta ning võimalus varajases etapis tähelepanu juhtida võimalikele

keskkonnamõjudele.

Muudatus eeldab, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel arvestatakse keskkonnahoiu eesmärke

muude kehtivate õigusaktide ja halduspraktikate kaudu. Kokkuvõttes muudab regulatsioon

keskkonnaorganisatsioonide rolli metsade kasutamisega seotud otsustusprotsessides piiratumaks,

toetades samal ajal riigi võimet tagada julgeolek ja reageerida operatiivselt riigikaitselistele

vajadustele.

KOKKUVÕTE

Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja

tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib

parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil.

Potentsiaalne risk on see, et keskkonna- ja kogukonnamõju võib jääda lühikeseks ajaks vähem

kaardistatuks. Avalikkuse teavitamine ja läbipaistvus võib väheneda. Maaomanike õiguste tagamine

vajab hoolikat tasakaalustamist.

Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised, hilisem

avalikustamine ja statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta ning kvaliteetne keskkonnaseire

ka kiirete menetluste korral.

6.5. PlanS kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega

Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised saaksid rajatud kiiremini ja

paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku,

sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist.

Sihtrühm ja avaldatav mõju

1. Avalikkus ja kohalikud elanikud

Positiivne mõju

Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini ning see

toetab elanikkonna turvalisust.

Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde

logistika).

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja

seisukohti esitada, kui ehitise kavandamisel ei kohaldata PlanS-i.

Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju,

mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et

tagada kohalike elanike informeeritus. Kui ehitis on ehitusloakohustuslik, siis toimub kaasamine

vastavalt EhS-le, kuid antud eelnõuga kaasatavate isikute ringi selles menetluses ei piirata.

2. Kohalikud omavalitsused

28

Positiivne mõju

Väheneb koormus planeerimismenetlustes, kuna riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool PlanS-i.

Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna

valmisolekut.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus

planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust.

Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu.

Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis ka siis,

kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Riigi eriplaneeringu menetluse puhul võetakse samuti

kohaliku omavalitsuse üksuselt otsustusõigus ära, kuid on säilitatud arvamuse avaldamine.

Leevendavaks meetmeks on tasakaalustatud läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja

kompensatsioonimeetmete üle. Samuti säilib ka uute Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade

asutamisel või laiendamisel RelvS § 85 lõikes 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstav

hüvitis.

3. Maaomanikud ja arendajad

Positiivne mõju

Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise, millele ei kohaldu tavapärane

planeerimisprotsess.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise

piiranguvööndisse või mõjualasse.

Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse vajaduse korral õiglane ja kiire riigikaitselise

ehitise kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine ning kui antakse selged juhised maa

kasutamise kohta ohualadel.

4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad

Positiivne mõju

Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et

riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult.

Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud

riigikaitsega.

Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi

planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad ära jääda.

5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)

Positiivne mõju

Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks.

Väheneb halduskoormus, sest pikka ja mitme-etapilist planeerimisprotsessi ei ole vaja.

Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse

eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks.

29

Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus tagada

keskkonna- ja ohutusriskide leevendamine, mis tavapäraselt tehakse planeerimisetapis. Teatud

puhkudel (nt KOV-dele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu)

võib finantskoormus suureneda, kuna peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset mõju leevendada.

6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased)

Positiivne mõju

Märkimisväärselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste

riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi.

Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset.

Vähenevad kulud, kuna ei teki ebavajalikke viivitusi, mis kasvataksid projektide maksumust.

Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine

võib tekitada avalikkuses küsimusi.

Riski aitab maandada selge ja võimaluste piires kommunikatsioon kohalike elanike ja

kogukondadega

KOKKUVÕTE

PlanS kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku ja

kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasneb põhiõiguste, kohaliku autonoomia ja

keskkonnakaitse seisukohalt mitu riski.

Peamine positiivne mõju on riigikaitseliste ehitiste kiire ja tõhus rajamine, riigi ja liitlaste suurem

operatiivne valmisolek, vähendatud halduskoormus ning parem projektide prognoositavus.

Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega -kulu. Seaduse rakendamisel jäetakse

riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitme-etapiline planeerimisprotsess juhul,

kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja nende

ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus.

Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse

taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja

ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks ning see võib olenevalt tähtajast suurendada kohtute

töökoormust.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata ega muudeta.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

30

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu kiireloomuliseks

kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule ning SA-le Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Märkused ja ettepanekud, mis esitati EIS-i kaudu, on lisatud käesoleva seletuskirja lisana

vormistatud kooskõlastustabelisse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esitatud töötasandi märkustega on arvestatud osaliselt.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 16.12.2025 nr 5-13/25/81-6

[email protected]

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Seletuskirja lisa - kooskõlastustabel

Eda Loo-Suun [email protected]

1

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine)

eelnõu seletuskirja

lisa

Kooskõlastustabel

Kliimaministeerium

8.12.2025 nr 1-5/25/5324-4

Kooskõlastatud märkustega

Kliimaministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise

ja ehitamise kiirendamine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 punkt 1 järgmiselt: „1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses:

“(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase

tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;“

Põhjendus: Seletuskirjas on märgitud eelnõu § 8 punkti 1 kohta, et kuivõrd

riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi

kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud kohustuste

säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt

Kliimaministeeriumil kui metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida

infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta ka

olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud.

Info maht on piiratud metsaseaduse § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõus ei teki tehtavate muudatuste tulemusel olukorda, kus

metsaseadus ei kohalduks. Hetkel on sätestatud vaid õigus andmeid

küsida, mitte kohustust andmeid esitada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt ettepanekule. Lisaks

täpsustati selguse mõttes sätte sõnastust.

2. Teeme ettepaneku kaaluda metsaseaduse § 43 lõike 3 kehtetuks

tunnistamist olukorras, kus eelnõukohase seadusega täiendatakse

metsaseaduse paragrahvi 28 lõikega 11, mis võimaldab kalduda kõrvale

metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, kui raiet tehakse

riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Võetud teadmiseks.

Kaalume seda täiendavalt, kuid mitte käesoleva eelnõu raames.

2

Meie hinnangul puudub vajadus metsaseaduse § 43 lõike 3 täiendava

erisuse tegemiseks metsa majandamise eeskirjaga, kui eelnõu näeb ette

paragrahv 28 lõikes 11 täiendust.

3. Eelnõu kohaselt ei ole vaja metsateatist esitada raiete puhul, mida

tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgil.

Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks rohkem selgitatud „riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi“ sisu. Kas kõiki

raieid Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehakse sellel nimetatud

eesmärgil või on võimalik ka sellest erinev olukord.

Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus,

tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu

terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi

saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu

ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et

riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi

kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise

valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd

tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga

rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega,

mitte laiapindse riigikaitsega.

Selgitame, et Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik

Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end

edukalt kaitsta.

Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju

mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi

kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused

ning kogu ühiskond.

Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita,

vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam

viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti

ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on

laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule

agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja

ühiskonnaga.

3

Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks

peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed

vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes

vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema

ka rahuajal.

4. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus ei tulene ainult KeÜSist,

vaid selle õiguse annab Arhusi konventsioon. Eelnõu seletuskirja

kohaselt justkui võimaldaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel

346 liikmesriigil kehtestada erandeid rahvusvaheliste konventsioonide,

nagu Arhusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Me ei nõustu, et ELTL saaks sellisel

moel reguleerida rahvusvahelisest õigusest riikidele tulenevaid

kohustusi.

Kaebeõiguse erandi kehtestamisega KeÜSis tekib vastuolu

konventsiooni ja siseriikliku õiguse vahel. Põhiseaduse § 123 sätestab,

et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt

ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Kohus on ka varem Arhusi konventsiooni otse kohaldanud. Teeme

ettepaneku KeÜSi muutmise ettepanek eelnõust välja jätta.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõukohase KeÜS § 30 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang ei

muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks ning

seega ei kahjusta muudatus Arhusi konventsiooni eesmärke. Antud

säte jäeti eelnõusse sisse, kuid eelnõust on välja jäetud kavandatav

KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles tuvastamiskaebus.

5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktis 3 toodud muutmiskäsk

peaks ilmselt muutma HKMS § 211, mitte § 221.

Arvestatud.

Siseministeerium

09.12.2025 EISi märge kooskõlastatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

04.12.2025 nr 2-3/200-1

Mitte kooskõlastatud

ELVL ei kooskõlasta eelnõud põhjusel, et niivõrd mahukate

muudatuste mõju analüüsimiseks ja liikmetega konsulteerimiseks on

kooskõlastamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

4

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

Arvamused

Riigikohus

0.12.2025 nr 6-6/25-58

1. Eelnõu problemaatiline menetlus. Riigikohus ei saa heaks kiita

praktikat, et eelnõule tagasiside andmiseks jäetakse vaid kaks tööpäeva.

Seda enam olukorras, kus eelnõuga plaanitakse põhimõttelisi

muudatusi halduskohtumenetlusse ning eelnõu seaduspärasus sõltub

olulisel määral Euroopa Liidu õigusest. Pole selgitatud, miks eelnõu

esitamine ei või viibida paar nädalat või miks selle ettevalmistamist ei

alustatud varem.

Eelnõuga plaanitavad HKMS-i muudatused vajavad Tallinna kui Tartu

Halduskohtu kooskõlastust. Erinevate keskkonnakaitse ning

metsanduses tegelevate organisatsioonide kaasamata jätmine on samuti

lubamatu, kuivõrd eelnõuga püütakse just nende tegutsemist piirata.

Eelnevaga seostuvalt juhime tähelepanu, et mõjuanalüüsist puudub

sisuliselt igasugune hinnang sellele, millist mõju avaldab eelnõu

keskkonnakaitse organisatsioonidele.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel

otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja

vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste

ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025.

5

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks SA Keskkonnaühenduste

Kojale.

Seletuskirja on täiendatud keskkonnakaitse organisatsioonidele

avalduva mõju osas.

2. Eelnõu probleemsed aluspõhimõtted. Avalikkuse kaasamise

vältimise asemel tuleks püüda probleeme lahendada parema

kaasamisega. Kui ettevalmistusi ja kaasamist teha õigesti, on võimalik

vältida hilisemaid (kohtu)vaidlusi.2

Seletuskirjast nähtub ka kaitseministeeriumi usaldamatus halduskohtu

vastu. Antakse mõista, et istungi kinniseks kuulutamine ei ole piisav

meede vältimaks salastatud teabe menetlusosalistele teatavaks saamist

(seletuskiri lk 11). Meenutame, et riigisaladusega kaitstud teavet ei ole

ka kinnisel kohtuistungil võimalik avaldada menetlusosalistele, kellel

puudub vastav luba (HKMS § 79 lg 1 p 1). Samuti heidetakse kohtutele

ette EÕK meetmete rakendamist ning sellega ehitustegevuse

takistamist. Ilma EÕK-ta muutuvad vaidlused pahatihti ainetuks ning

õiguskaitse illusoorseks. EÕK ei anta suvaliselt. Halduskohus hindab

igakordselt, kas EÕK kohaldamine on vajalik ning menetlusosalistel on

võimalik nõuda selle otsuse õiguspärasuse kontrolli kõrgema astme

kohtult.

Antud selgitus.

Eelnõu eesmärk on selliste ehitiste planeerimise ja ehitamise oluline

kiirendamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellel eesmärgil

nähakse eelnõus ette võimalus selliste ehitiste puhul jätta, kas

automaatselt või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel planeerimisseadus

kohaldamata, mis omakorda tähendab olemuslikult ka teatud

avalikkuse kaasamise etappide vahelejätmist.

EÕK taotlemine igas menetlusstaadiumis korduvalt ilma, et asjaolud

oleksid muutunud, koormab nii kohtuid kui takistab ka riigi seisukohast

oluliste ehitiste valmimist. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati

üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil.

Seletuskirjas on antud ülevaade käimasolevatest vaidlustest. Mõistame,

et EÕK-ta võivad muutuda vaidlused ainetuks, mistõttu ei ole eelnõu

eesmärk EÕK taotluse kaotamine riigikaitselistes asjades, vaid piirata

seda igas menetlusstaadiumis ühele taotlusele. Seejuures tuleb EÕK

taotluse esitamise võimaluse piiramist vaadata süsteemselt koos

eelnõus ette nähtud muudatusega, millega piiratakse riigikaitselisi

ehitisi puudutavate kohtuvaidluste pikkust neljale kuule. Neli kuud on

piisavalt lühike aeg, mille raames võib eeldada, et asjaolud ei muutu nii

drastiliselt, et vältimatult vajalik oleks korduva EÕK taotluse esitamise

võimalus. Ühtlasi puudutab EÕK taotluste esitamise võimaluste

piiramine üksnes kohtuvaidlusi, kus kaebus on esitatud muul eesmärgil

kui enda õiguste kaitseks ja juhul, kui see on esitatud seoses

riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2

sätestatut.

6

Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus ka omal algatusel

teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Seega, kuna

eeltoodud kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole, leiame, et

eelnõukohase muudatusega isiku õigused pöördumatult kahjustada ei

saa. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal

võimalik omal algatusel selles osas määrus teha.

3. Eelnõu ei vähendaks tegelikult vaidlusi. Eelnõuga on seatud

eesmärk kaebeõiguse piiramisega vähendada kohtuvaidlusi.

Keskkonnaühenduste tõrjumisel leitakse tõenäoliselt nende asemele

kohalikud elanikud, kes esitavad kaebused enda õiguste kaitseks.

Teiseks, eelnõus välja pakutud KeÜS § 30 lg 4 spetsiifiliselt loob uue

aluse tuvastuskaebuse esitamiseks. Vastupidiselt eelnõu eesmärkidele

võivad seetõttu kohtuvaidlused kesta oluliselt kauem, sest

põhivaidlusele eelnevalt tuleb selgeks vaielda, kas KeÜS § 30 lg-ga 3

plaanitud kitsendus kohaldub või mitte. Kolmandaks, ei ole viidatud

sättes esinev piirang üheselt selge. Kuigi keskkonnaohu mõiste võib

olla võrdlemisi defineeritud (KeÜS § 3 ja 5), siis pole peaaegu mitte

kunagi ühelgi üksikul juhtumil selge, kas on keskkonnaohu esinemise

võimalus või mitte. Seda enam, et eelnõuga soovitakse jätta ära KSH ja

KMH läbi viimine, mis võiks anda sisendit selle küsimuse

lahendamisele.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist, mille ainus

eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine

või hädaolukorra lahendamine. Et ehitised kiiremini valmiks, on

eelnõuga vähendatud planeerimise ja ehitamise protsessis antavate

haldusaktide hulka, mis omakorda vähendab võimalikke kohtuvaidlusi.

Eelnõu keskne eesmärk on lühendada riigikaitseliste ehitistega seotud

kohtuvaidluste kohtumenetluse pikkust, mitte üksnes vähendada

kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste kiirendamise eesmärki täidab

eelkõige neljakuulise menetlustähtaja seadmine. Käesoleval hetkel on

pooleli Nursipalu harjutusväljaga ja Ermistu moonaladudega seoses

väga mitmeid metsateatiste vaidlusi. Vastav info on ka seletuskirjas.

Eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles

tuvastamiskaebust.

4. Fraasi „riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlus“ ebaselgus.

Eelnõu seletuskirjas (lk 15) avatakse „riigikaitselise ehitise“ mõisted

järgnevalt „mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte

kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.“ Kolleegiumi hinnangul on tegemist

liigselt laia määratlusega. See tekitab riski, et eelnõu sätteid võidakse

püüda rakendada ka olukorras, kus see tegelikult põhjendatud pole.

Näiteks on kolleegium oma hiljutises otsuses selgitanud mõiste

Antud selgitus.

Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud ja seletuskirja on vastavalt

täiendatud. See tähendab, et eelnõus on riigikaitseliste ehitiste puhul

mõeldud vaid neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Selgitame, et EhS § 115 lg 1 defineerib riigikaitselise ehitise. EhS § 115

lg 1 sätestab, et riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses

7

„kaitseotstarbeline“ tähendust seoses välihaiglatega (RKHK 3-24-

3485/30, p 23). Mõistete ebaselgus võib vastupidiselt soovitule

suurendada kohtuvaidlusi.

Samuti nendib seletuskiri (lk 3), et mõiste „riigikaitse“ on palju laiem

kui „sõjaline riigikaitse“, aga samas kasutatakse mitmetes eelnõu

sätetes just „riigikaitse“ ja mitte „sõjalise riigikaitse“ mõistet. Samuti

ei ole kõik eelnõu sätted ega seletuskiri olevat ühel nõul selle osas, kas

tegemist peab olema „üksnes“ riigikaitselise projektiga või mitte.

Näiteks eelnõu § 2 p 1 on väga laialt „riigikaitselise ehitisega seotud“,

aga eelnõu § 6 p 1 on kitsamalt „…mille ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine“.

on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi

valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Kehtiv

EhS § 115 lg 11 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks

ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või

hädaolukorra lahendamine.

Seega ehitised, mis ei lähe EhS § 115 lg 1 kohaldamisalasse, peab

riigikaitseliseks ehitiseks määrama Vabariigi Valitsus lähtuvalt

ohuhinnangust.

5. Keskkonnakaitse organisatsioonide kaebeõiguse piiramine pole

kooskõlas Århusi konventsiooniga. Eelnõus on keskkonnakaitse

organisatsioonide kaebeõiguse piiramist põhjendatud sellega, et ELTL

artikkel 346 lubab teha julgeoleku kaalutlustel erandeid. Esiteks pole

kolleegium veendunud, et selle sätte alusel on võimalik soovitud

erandeid konventsioonist teha, kuid lühikese tähtaja tõttu ei ole

võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada.

Teiseks ja palju olulisemalt, Eestile ei tule Århusi konventsioonist

kohustused üksnes läbi Euroopa Liidu õiguse. Eesti on konventsiooni

ratifitseerinud (ning praegu soovitud reservatsiooni ei tehtud

ratifitseerimisel) ning seega tuleneb PS § 123 lg-st 2, et vastuolu korral

on kohustuslik kohaldada välislepingu sätteid. Konventsioonis endas ei

sisaldu üldist riigikaitse välistust üldosas. Vastavat välistust pole ka art

9 (juurdepääs õigusemõistmisele). Kaudselt on välistus olemas

osaliselt. Nimelt sätestab art 6 lg 1 p c, et osapool „võib siseriikliku

õiguse alusel jätta selle artikli kohaldamata riigikaitsetegevusele, kui

tema arvates võib artikli järgimine takistada riigikaitse eesmärkide

täitmist“. Vastuolu pole siiski üksnes juhul, kui eelnõu läheb kokku

konventsiooni erandiga ning art 6 lg 1 p c on ebamäärase sisu ja

praktikaga.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud teatav kaebeõiguse

piiramine ei muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära

raskeks. Keskkonnaorganisatsioonidel säilib kaebeõigus, kui sellega

võib kaasneda keskkonnaoht, seega ei kahjusta muudatus Arhusi

konventsiooni eesmärke. Eeltoodud säte jäeti eelnõusse sisse, kuid

eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles

tuvastamiskaebus.

8

Täiendavalt konventsioon kohustab tagama juurdepääsu ka art 9 lg 3

alusel. Selle osas pole riigikaitse erandklauslit otse ega kaudselt ette

nähtud. Samas jätab säte osapooltele elluviimisel laia otsustusruumi ja

on sisult umbmäärane. Selle kohta on hulk EK praktikat ja

konventsiooni tagamise komisjoni (compliance committe) otsuseid. On

vaieldav, kas eelnõu on selle praktikaga kooskõlas, aga detailsemat

analüüsi pole ajapuuduse tõttu võimalik esitada.

Seega pole kolleegium pole veendunud, et konventsioon võimaldab

eelnõus plaanitud viisil keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust

piirata. Lühikese tähtaja tõttu ei ole võimalik siinkohal põhjalikku

analüüsi esitada.

6. Hüppava kassatsiooni probleemid. Eelnõus välja pakutud hüppava

kassatsiooni peamine probleem seisneb selles, et see läheks vastuollu

Riigikohtu kui kassatsioonkohtu rolliga. Kui apellatsioonkaebused

esitataks Riigikohtule, siis paratamatult kerkiks üles põhiseaduslik

probleem sellest, kas vaidluse õigeks lahendamiseks on vajalik hinnata

ja koguda tõendeid (PS § 149 lg 3). Samuti peaks Riigikohus suurema

hulga vaidlusi menetlusse võtma, mille lahendamine oleks tavapärasest

töömahukam. HKMS § 221 lg 31 on sõnastatud laialt, hõlmates

mistahes asjad, kus kaebust pole esitatud enda õiguste kaitseks.

Arusaamatult plaanitakse eelnõuga piirata kaebeõigust kõikides

populaarkaebuste asjades, seega ka kõigis neis asjades, kus

vaidlustatakse täiesti tavalist (st mitte riigikaitsega seotud) ÜP-d või

DP-d (Plans § 94 ja § 141). Eelnõu § 2 punktid 2, 3 ega 4 ei erista

riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlusi ning teisi vaidlusi, mis on

esitatud muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Seletuskirjas puudub

sellise kaebeõiguse piirangu kohta põhjendus.

Eelnõus puudub Riigikohtu töökoormuse kasvu kohta mõjude analüüs.

Samuti ei selgu eelnõust, mis saab nendel juhtudel, kui üht ja sama

haldustegevust on vaidlustanud nii füüsilised isikud kui ka

keskkonnakaitse organisatsioonid: kas menetlused peaksid siis

hargnema kaheks, mis hakkavad kulgema paralleelselt? See ei näi ei

Arvestatud

Eelnõust on muudatus välja jäetud.

9

mõistlik ega teostatav, arvestades Riigikohtu rolli kohtupraktika

ühtlustamisel (HKMS § 219 lg 3 p 2). Seega näiks lahenduseks ühe

menetluse peatamine, mis aga läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga

kiirendada menetlusi. Võrdlus väärteoasjadega ei ole siinkohal

asjakohane, sest seal on hüppava kassatsiooni puhul olemas kohtuvälise

menetleja otsus ning seega on vähemalt kaudselt isikule kolm astet

tagatud.

7. Esimene alternatiiv hüppavale kassatsioonile. Selle asemel oleks

halduskolleegiumi hinnangul mõttekas kaaluda Riigikohtus kasutatava

menetlusloa süsteemi (HKMS § 219) rakendamist juba ringkonnakohtu

tasandil. See võimaldaks ringkonnakohtutel palju kiiremini ja

efektiivsemalt tegeleda saabunud apellatsioonkaebustega. Kui

ringkonnakohus jätab oma määrusega apellatsiooni menetlusse

võtmata, saab menetlusosaline selle Riigikohtule siiski edasikaevata.

Kui viimane pole ringkonnakohtuga nõus, on võimalik määrus

tühistada ja kohustada apellatsioonkaebust menetleda.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei täida see eesmärki saada

riigikaitselise ehitise vaidluses lõpplahend kiiresti. Rakendades

ringkonnakohtu tasandil menetlusloa süsteemi, mille raames tehtud

määrust on võimalik vaidlustada, tekitaks see menetlusele lisakulu ja

on võimalik ka menetluse pikenemine.

Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on

eelnõust välja jäetud.

8. Teine alteratiiv menetluste kiirendamiseks. Teise alternatiivina

oleks võimalik riigikaitseliste ehitiste planeerimist ja ehitamist

võimalik kiirendada luues halduskohtumenetlusse veaotsuse instituut.

Veaotsuse olemust ja vastavaid sätteid on pikemalt kirjeldatud

„Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine)“

eelnõus ja seletuskirjas. 3 Lühidalt kokkuvõttes lubaks veaotsus

haldusorganil parandada kohtumenetluse jooksul haldusmenetluses

tehtud vead ning seejärel jätkata kohtumenetlust samast kohast uue ja

täiendatud haldusakti üle, kui menetlusosalised peaksid seda vajalikuks

pidama. Selliselt on võimalik vältida otsuse tühistamise korral täiesti

uue vaidluse algatamist.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei võimalda see alternatiiv kohtuasja

kiiret menetlust. Uue institutsiooni (antud juhul veaotsus) loomine on

JDM-i vastutusalas ning käesoleva eelnõu raames ei soovi me seda

küsimust lahendada. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõplik kohtuotsus

tuleks võimalikult kiiresti.

Võib tekkida probleem võimude lahususe põhimõttega.

Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on

eelnõust välja jäetud.

9. Menetlustele 4-kuulise tähtaja seadmise probleemid. Esiteks

esineb seletuskirjas selge sisemine vastuolu riigikaitseliste ehitistega

seotud asjadele 4-kuulise tähtaja seadmisel. Sellise tähtaja seadmine

saab olla põhjendatud vaid juhul, kui on tagatud, et õigusemõistmise

Arvestatud osaliselt.

Eelnõud on täiendatud, et asja läbivaatamise tähtaega võib põhjendatud

juhul pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Seletuskirjas on sätte

selgitust korrigeeritud. Sätet on täpsustatud, et prioriteetsena peab

10

kvaliteet sellega ei kannata. Samas leitakse seletuskirjas (lk 5), et

ringkonnakohtule ei ole võimalik määrata kindlat tähtaega asja

menetlemiseks, sest siis ei pruugi olla võimalik kõiki argumente

kaaluda ega kvaliteetset otsust teha. Kui seletuskirjas nenditakse, et

ringkonnakohus ei pruugi olla võimeline piiratud aja jooksul asja

lahendama, siis miks arvata, et halduskohus seda suudab?

Kolleegium leiab, et arvestades riigikaitseliste hoonetega seotud

vaidluse keerukat olemust ja materjalide rohkust, on äärmiselt

problemaatiline igasuguse range lühiajalise tähtaja seadmine nende

vaidluse lahendamisele. PS §-15 sätestatud õigus kohtusse pöörduda ei

tohi muutuda pelgaks formaalsuseks. Kui isik oma subjektiivsete

õiguste kaitseks mõne riigikaitselise ehitisega seotud haldustegevust

vaidlustab, siis tuleb talle tagada tõhus juurdepääs õigusemõistmisele.

See tähendab, et isikule peab olema tagatud piisav aeg nii oma

seisukohtade, tõendite ja argumentide esitamiseks, kui ka vastaspoole

seisukohtadele, tõenditele ja argumentidele vastamiseks. Samuti ei tohi

tekkida olukorda, kus halduskohus võib teha otsuse kiirustades, seda

enam, et eelnõuga nähakse ette hüppav kassatsioon. Kuigi

riigikaitselistele vaidlustele HKMS § 126 lg 3 mõistes prioriteedi

andmine ei ole iseenesest probleem, siis on ilmselge, et kui liiga palju

erinevaid kohtuasju on prioriteetsed, siis pole neist enam ükski

tegelikult prioriteetne.

Lühikese menetlustähtaja andmist ei saa ka põhjendada võrdlusega

hankeasjadega (seletuskiri lk 4) asjakohane, sest seal on kohustuslik

kohtueelne menetlus VAKO-s ning seega ei lahenda halduskohus

ühtegi asja „nullist“. Võrdlus rahvusvahelise kaitse asjadega pole

samuti aus, sest need asjad on tavaliselt oma mahult ja keerukuselt

väiksemad kui riigikaitseliste ehitiste planeerimisasjad.

lahendama vaid selliste riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuasju,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamine.

10. Planeerimisseaduse muudatused. Eelnõuga kavandatud PlanS-i

muudatused ei ole selged ning võivad rikkuda kohalike omavalitsuste

enesekorraldusõigust. Fraas „ehitist ei ole ehitatud“ jätab liiga palju

lahtiseks. See võib tähendada nii „ehitamisega on alustatud“ (mis puhul

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu sätet on korrigeeritud ja seletuskirja täpsustatud ning selgitatud,

mida loetakse ehitise valmimiseks. Kui ehitis viie aasta möödudes

11

oleks asjakohane EhS § 45 lg 1 praktika selle täpsemal sisustamisel).

Kuid see võib ka tähendada, et „ehitamine on lõpetatud“ või „ehitisele

on antud kasutusluba“. Juhul kui anda sättele viimati mainitud

tähendus, siis ei selgu eelnõust, mis saab olukorras, kus viie aasta

jooksul pole ehitis valmis või kasutusluba antud.

Seletuskirjas esitatud kohalike omavalitsuste enesekorralduse õiguse

riive proportsionaalsuse analüüs on võrdlemisi napp ja pole

kolleegiumi jaoks täielikult veenev. Tulenevalt ebamõistlikult

lühikestest tähtaegadest ei ole hetkel võimalik seda küsimust pikemalt

analüüsida, aga selge on see, et seda tuleks siiski teha.

valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega

taastub enne peatumist kehtinud olukord.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

05.12.2025 nr 1-5/25/6849

1. Saame aru, et pingelises julgeolekuolukorras on vaja otsuseid

langetada kiiremini, aga 2-päevane kooskõlastustähtaeg on liiga lühike,

et oleks võimalik nii paljusid seadusi muutev eelnõu läbi töötada ning

anda sisukat tagasisidet. See tähendab, et tegemist ei ole sisulise

kaasamisega, vaid teavitamisega eelnõu ettevalmistamisest.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

2. On murettekitav, et sellised mastaapsed muudatused riigikaitseliste

ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks on plaanis alalistena ning ei ole

kavandatud erandina vastavalt julgeolekuohu tõsidusele. Protsesside

kiirendamine võiks olla mõistetav ning vajalik tõsise julgeolekuohu

korral, kuid see peaks siis olema erand ja mitte riigikaitseliste ehitiste

planeerimise ja ehitamise üldine viis.

Antud selgitus.

Eelnõu §-s 10 on välja toodud konkreetsed riigikaitselised, ehitised,

mida peetakse riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse

tagamiseks oluliseks ning muude ehitiste puhul peab Vabariigi Valitsus

igakordselt hindama ohuhinnangust lähtuvalt, kas ehitise ainus eesmärk

on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või

hädaolukorra lahendamine. Seega muude ehitiste puhul hinnataksegi

julgeolekuohu tõsidust.

Kaido Loor

12

09.12.2025 kommentaar EIS-is

Planeeringute aeglus ei ole ainult kaitserajatiste rajamise probleem, aga

kõigi maaomanike probleem. Seet, et valitsus (kaitseministeerium)

püüab endale saaada paremaid tingimusi planeeringu menetlemiseks

kui pakub seda kõigile teistele maaomanikele, on ebaaus ja ebavõrdne.

Vt Riigikohus 2-25-2805: Riik ei saa võimumonopoli kasutades luua

enda nõuete täitmisele soodsamaid tingimusi, sest see oleks vastuolus

põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega.

Antud selgitus.

Antud eelnõu eesmärgiks on riigikaitse jaoks oluliste ehitiste

kavandamise ja ehituse kiirem ning lihtsam menetlus. Sellised ehitised

ei ole vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitised.

1

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine)

eelnõu seletuskirja

lisa

Kooskõlastustabel

Kliimaministeerium

8.12.2025 nr 1-5/25/5324-4

Kooskõlastatud märkustega

Kliimaministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise

ja ehitamise kiirendamine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

1. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 punkt 1 järgmiselt: „1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses:

“(10) Metsaregistri vastutavale töötlejale esitatakse riigikaitsealase

tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;“

Põhjendus: Seletuskirjas on märgitud eelnõu § 8 punkti 1 kohta, et kuivõrd

riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi

kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud kohustuste

säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt

Kliimaministeeriumil kui metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida

infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta ka

olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud.

Info maht on piiratud metsaseaduse § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõus ei teki tehtavate muudatuste tulemusel olukorda, kus

metsaseadus ei kohalduks. Hetkel on sätestatud vaid õigus andmeid

küsida, mitte kohustust andmeid esitada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt ettepanekule. Lisaks

täpsustati selguse mõttes sätte sõnastust.

2. Teeme ettepaneku kaaluda metsaseaduse § 43 lõike 3 kehtetuks

tunnistamist olukorras, kus eelnõukohase seadusega täiendatakse

metsaseaduse paragrahvi 28 lõikega 11, mis võimaldab kalduda kõrvale

metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, kui raiet tehakse

riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks.

Võetud teadmiseks.

Kaalume seda täiendavalt, kuid mitte käesoleva eelnõu raames.

2

Meie hinnangul puudub vajadus metsaseaduse § 43 lõike 3 täiendava

erisuse tegemiseks metsa majandamise eeskirjaga, kui eelnõu näeb ette

paragrahv 28 lõikes 11 täiendust.

3. Eelnõu kohaselt ei ole vaja metsateatist esitada raiete puhul, mida

tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgil.

Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks rohkem selgitatud „riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi“ sisu. Kas kõiki

raieid Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehakse sellel nimetatud

eesmärgil või on võimalik ka sellest erinev olukord.

Antud selgitus ja seletuskirja täiendatud.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus,

tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu

terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Riigikaitse eesmärgi

saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras kogu

ühiskonda ning riigi vahendeid ja varusid. Eeltoodu tähendab, et

riigikaitse on laiapindne. Sõjaline riigikaitse on suunatud riigi

kaitsmisele relvastatud ründe vastu ning selleks vajaliku sõjalise

valmisoleku, infrastruktuuri või tegutsemisvõime tagamisele. Kuivõrd

tegemist on erandi loomisega metsa raiumiseks, siis eelnõuga

rõhutatakse seda, et tegevus peab olema seotud sõjalise riigikaitsega,

mitte laiapindse riigikaitsega.

Selgitame, et Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik

Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end

edukalt kaitsta.

Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju

mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi

kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused

ning kogu ühiskond.

Eesti riigikaitse eesmärk pole mitte ainult võimalikku konflikti võita,

vaid seda ka heidutuse teel ära hoida – see on kõige tõhusam ja odavam

viis riigi kaitseks. Laiapindne riigikaitse suurendab kogu Eesti

ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks. Seega on

laiapindsel riigikaitsel ka heidutav efekt, kuna see annab võimalikule

agressorile sõnumi, et Eesti puhul on tegemist vastupidava riigi ja

ühiskonnaga.

3

Laiapindse riigikaitse käsitluse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks

peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed

vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes

vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema

ka rahuajal.

4. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus ei tulene ainult KeÜSist,

vaid selle õiguse annab Arhusi konventsioon. Eelnõu seletuskirja

kohaselt justkui võimaldaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel

346 liikmesriigil kehtestada erandeid rahvusvaheliste konventsioonide,

nagu Arhusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi

oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Me ei nõustu, et ELTL saaks sellisel

moel reguleerida rahvusvahelisest õigusest riikidele tulenevaid

kohustusi.

Kaebeõiguse erandi kehtestamisega KeÜSis tekib vastuolu

konventsiooni ja siseriikliku õiguse vahel. Põhiseaduse § 123 sätestab,

et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt

ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Kohus on ka varem Arhusi konventsiooni otse kohaldanud. Teeme

ettepaneku KeÜSi muutmise ettepanek eelnõust välja jätta.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõukohase KeÜS § 30 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang ei

muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks ning

seega ei kahjusta muudatus Arhusi konventsiooni eesmärke. Antud

säte jäeti eelnõusse sisse, kuid eelnõust on välja jäetud kavandatav

KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles tuvastamiskaebus.

5. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktis 3 toodud muutmiskäsk

peaks ilmselt muutma HKMS § 211, mitte § 221.

Arvestatud.

Siseministeerium

09.12.2025 EISi märge kooskõlastatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

04.12.2025 nr 2-3/200-1

Mitte kooskõlastatud

ELVL ei kooskõlasta eelnõud põhjusel, et niivõrd mahukate

muudatuste mõju analüüsimiseks ja liikmetega konsulteerimiseks on

kooskõlastamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

4

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

Arvamused

Riigikohus

0.12.2025 nr 6-6/25-58

1. Eelnõu problemaatiline menetlus. Riigikohus ei saa heaks kiita

praktikat, et eelnõule tagasiside andmiseks jäetakse vaid kaks tööpäeva.

Seda enam olukorras, kus eelnõuga plaanitakse põhimõttelisi

muudatusi halduskohtumenetlusse ning eelnõu seaduspärasus sõltub

olulisel määral Euroopa Liidu õigusest. Pole selgitatud, miks eelnõu

esitamine ei või viibida paar nädalat või miks selle ettevalmistamist ei

alustatud varem.

Eelnõuga plaanitavad HKMS-i muudatused vajavad Tallinna kui Tartu

Halduskohtu kooskõlastust. Erinevate keskkonnakaitse ning

metsanduses tegelevate organisatsioonide kaasamata jätmine on samuti

lubamatu, kuivõrd eelnõuga püütakse just nende tegutsemist piirata.

Eelnevaga seostuvalt juhime tähelepanu, et mõjuanalüüsist puudub

sisuliselt igasugune hinnang sellele, millist mõju avaldab eelnõu

keskkonnakaitse organisatsioonidele.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel

otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja

vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste

ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025.

5

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks SA Keskkonnaühenduste

Kojale.

Seletuskirja on täiendatud keskkonnakaitse organisatsioonidele

avalduva mõju osas.

2. Eelnõu probleemsed aluspõhimõtted. Avalikkuse kaasamise

vältimise asemel tuleks püüda probleeme lahendada parema

kaasamisega. Kui ettevalmistusi ja kaasamist teha õigesti, on võimalik

vältida hilisemaid (kohtu)vaidlusi.2

Seletuskirjast nähtub ka kaitseministeeriumi usaldamatus halduskohtu

vastu. Antakse mõista, et istungi kinniseks kuulutamine ei ole piisav

meede vältimaks salastatud teabe menetlusosalistele teatavaks saamist

(seletuskiri lk 11). Meenutame, et riigisaladusega kaitstud teavet ei ole

ka kinnisel kohtuistungil võimalik avaldada menetlusosalistele, kellel

puudub vastav luba (HKMS § 79 lg 1 p 1). Samuti heidetakse kohtutele

ette EÕK meetmete rakendamist ning sellega ehitustegevuse

takistamist. Ilma EÕK-ta muutuvad vaidlused pahatihti ainetuks ning

õiguskaitse illusoorseks. EÕK ei anta suvaliselt. Halduskohus hindab

igakordselt, kas EÕK kohaldamine on vajalik ning menetlusosalistel on

võimalik nõuda selle otsuse õiguspärasuse kontrolli kõrgema astme

kohtult.

Antud selgitus.

Eelnõu eesmärk on selliste ehitiste planeerimise ja ehitamise oluline

kiirendamine, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellel eesmärgil

nähakse eelnõus ette võimalus selliste ehitiste puhul jätta, kas

automaatselt või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel planeerimisseadus

kohaldamata, mis omakorda tähendab olemuslikult ka teatud

avalikkuse kaasamise etappide vahelejätmist.

EÕK taotlemine igas menetlusstaadiumis korduvalt ilma, et asjaolud

oleksid muutunud, koormab nii kohtuid kui takistab ka riigi seisukohast

oluliste ehitiste valmimist. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati

üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil.

Seletuskirjas on antud ülevaade käimasolevatest vaidlustest. Mõistame,

et EÕK-ta võivad muutuda vaidlused ainetuks, mistõttu ei ole eelnõu

eesmärk EÕK taotluse kaotamine riigikaitselistes asjades, vaid piirata

seda igas menetlusstaadiumis ühele taotlusele. Seejuures tuleb EÕK

taotluse esitamise võimaluse piiramist vaadata süsteemselt koos

eelnõus ette nähtud muudatusega, millega piiratakse riigikaitselisi

ehitisi puudutavate kohtuvaidluste pikkust neljale kuule. Neli kuud on

piisavalt lühike aeg, mille raames võib eeldada, et asjaolud ei muutu nii

drastiliselt, et vältimatult vajalik oleks korduva EÕK taotluse esitamise

võimalus. Ühtlasi puudutab EÕK taotluste esitamise võimaluste

piiramine üksnes kohtuvaidlusi, kus kaebus on esitatud muul eesmärgil

kui enda õiguste kaitseks ja juhul, kui see on esitatud seoses

riigikaitselise ehitisega, millele kohaldatakse planeerimisseaduse §-s 2

sätestatut.

6

Kehtiva HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus ka omal algatusel

teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta. Seega, kuna

eeltoodud kohtule antud õigust eelnõuga piiratud ei ole, leiame, et

eelnõukohase muudatusega isiku õigused pöördumatult kahjustada ei

saa. Kui kohus leiab, et EÕK kohaldamine on hädavajalik, on tal

võimalik omal algatusel selles osas määrus teha.

3. Eelnõu ei vähendaks tegelikult vaidlusi. Eelnõuga on seatud

eesmärk kaebeõiguse piiramisega vähendada kohtuvaidlusi.

Keskkonnaühenduste tõrjumisel leitakse tõenäoliselt nende asemele

kohalikud elanikud, kes esitavad kaebused enda õiguste kaitseks.

Teiseks, eelnõus välja pakutud KeÜS § 30 lg 4 spetsiifiliselt loob uue

aluse tuvastuskaebuse esitamiseks. Vastupidiselt eelnõu eesmärkidele

võivad seetõttu kohtuvaidlused kesta oluliselt kauem, sest

põhivaidlusele eelnevalt tuleb selgeks vaielda, kas KeÜS § 30 lg-ga 3

plaanitud kitsendus kohaldub või mitte. Kolmandaks, ei ole viidatud

sättes esinev piirang üheselt selge. Kuigi keskkonnaohu mõiste võib

olla võrdlemisi defineeritud (KeÜS § 3 ja 5), siis pole peaaegu mitte

kunagi ühelgi üksikul juhtumil selge, kas on keskkonnaohu esinemise

võimalus või mitte. Seda enam, et eelnõuga soovitakse jätta ära KSH ja

KMH läbi viimine, mis võiks anda sisendit selle küsimuse

lahendamisele.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist, mille ainus

eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine

või hädaolukorra lahendamine. Et ehitised kiiremini valmiks, on

eelnõuga vähendatud planeerimise ja ehitamise protsessis antavate

haldusaktide hulka, mis omakorda vähendab võimalikke kohtuvaidlusi.

Eelnõu keskne eesmärk on lühendada riigikaitseliste ehitistega seotud

kohtuvaidluste kohtumenetluse pikkust, mitte üksnes vähendada

kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste kiirendamise eesmärki täidab

eelkõige neljakuulise menetlustähtaja seadmine. Käesoleval hetkel on

pooleli Nursipalu harjutusväljaga ja Ermistu moonaladudega seoses

väga mitmeid metsateatiste vaidlusi. Vastav info on ka seletuskirjas.

Eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles

tuvastamiskaebust.

4. Fraasi „riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlus“ ebaselgus.

Eelnõu seletuskirjas (lk 15) avatakse „riigikaitselise ehitise“ mõisted

järgnevalt „mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte

kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas

sõjalise riigikaitse tagamine.“ Kolleegiumi hinnangul on tegemist

liigselt laia määratlusega. See tekitab riski, et eelnõu sätteid võidakse

püüda rakendada ka olukorras, kus see tegelikult põhjendatud pole.

Näiteks on kolleegium oma hiljutises otsuses selgitanud mõiste

Antud selgitus.

Eelnõus sätte sõnastust täpsustatud ja seletuskirja on vastavalt

täiendatud. See tähendab, et eelnõus on riigikaitseliste ehitiste puhul

mõeldud vaid neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Selgitame, et EhS § 115 lg 1 defineerib riigikaitselise ehitise. EhS § 115

lg 1 sätestab, et riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses

7

„kaitseotstarbeline“ tähendust seoses välihaiglatega (RKHK 3-24-

3485/30, p 23). Mõistete ebaselgus võib vastupidiselt soovitule

suurendada kohtuvaidlusi.

Samuti nendib seletuskiri (lk 3), et mõiste „riigikaitse“ on palju laiem

kui „sõjaline riigikaitse“, aga samas kasutatakse mitmetes eelnõu

sätetes just „riigikaitse“ ja mitte „sõjalise riigikaitse“ mõistet. Samuti

ei ole kõik eelnõu sätted ega seletuskiri olevat ühel nõul selle osas, kas

tegemist peab olema „üksnes“ riigikaitselise projektiga või mitte.

Näiteks eelnõu § 2 p 1 on väga laialt „riigikaitselise ehitisega seotud“,

aga eelnõu § 6 p 1 on kitsamalt „…mille ainus eesmärk on riigi

julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine“.

on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi

valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Kehtiv

EhS § 115 lg 11 sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks

ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või

hädaolukorra lahendamine.

Seega ehitised, mis ei lähe EhS § 115 lg 1 kohaldamisalasse, peab

riigikaitseliseks ehitiseks määrama Vabariigi Valitsus lähtuvalt

ohuhinnangust.

5. Keskkonnakaitse organisatsioonide kaebeõiguse piiramine pole

kooskõlas Århusi konventsiooniga. Eelnõus on keskkonnakaitse

organisatsioonide kaebeõiguse piiramist põhjendatud sellega, et ELTL

artikkel 346 lubab teha julgeoleku kaalutlustel erandeid. Esiteks pole

kolleegium veendunud, et selle sätte alusel on võimalik soovitud

erandeid konventsioonist teha, kuid lühikese tähtaja tõttu ei ole

võimalik siinkohal põhjalikku analüüsi esitada.

Teiseks ja palju olulisemalt, Eestile ei tule Århusi konventsioonist

kohustused üksnes läbi Euroopa Liidu õiguse. Eesti on konventsiooni

ratifitseerinud (ning praegu soovitud reservatsiooni ei tehtud

ratifitseerimisel) ning seega tuleneb PS § 123 lg-st 2, et vastuolu korral

on kohustuslik kohaldada välislepingu sätteid. Konventsioonis endas ei

sisaldu üldist riigikaitse välistust üldosas. Vastavat välistust pole ka art

9 (juurdepääs õigusemõistmisele). Kaudselt on välistus olemas

osaliselt. Nimelt sätestab art 6 lg 1 p c, et osapool „võib siseriikliku

õiguse alusel jätta selle artikli kohaldamata riigikaitsetegevusele, kui

tema arvates võib artikli järgimine takistada riigikaitse eesmärkide

täitmist“. Vastuolu pole siiski üksnes juhul, kui eelnõu läheb kokku

konventsiooni erandiga ning art 6 lg 1 p c on ebamäärase sisu ja

praktikaga.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõukohases KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud teatav kaebeõiguse

piiramine ei muuda kaebeõiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära

raskeks. Keskkonnaorganisatsioonidel säilib kaebeõigus, kui sellega

võib kaasneda keskkonnaoht, seega ei kahjusta muudatus Arhusi

konventsiooni eesmärke. Eeltoodud säte jäeti eelnõusse sisse, kuid

eelnõust on välja jäetud kavandatav KeÜS § 30 lõige 4, mis käsitles

tuvastamiskaebus.

8

Täiendavalt konventsioon kohustab tagama juurdepääsu ka art 9 lg 3

alusel. Selle osas pole riigikaitse erandklauslit otse ega kaudselt ette

nähtud. Samas jätab säte osapooltele elluviimisel laia otsustusruumi ja

on sisult umbmäärane. Selle kohta on hulk EK praktikat ja

konventsiooni tagamise komisjoni (compliance committe) otsuseid. On

vaieldav, kas eelnõu on selle praktikaga kooskõlas, aga detailsemat

analüüsi pole ajapuuduse tõttu võimalik esitada.

Seega pole kolleegium pole veendunud, et konventsioon võimaldab

eelnõus plaanitud viisil keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust

piirata. Lühikese tähtaja tõttu ei ole võimalik siinkohal põhjalikku

analüüsi esitada.

6. Hüppava kassatsiooni probleemid. Eelnõus välja pakutud hüppava

kassatsiooni peamine probleem seisneb selles, et see läheks vastuollu

Riigikohtu kui kassatsioonkohtu rolliga. Kui apellatsioonkaebused

esitataks Riigikohtule, siis paratamatult kerkiks üles põhiseaduslik

probleem sellest, kas vaidluse õigeks lahendamiseks on vajalik hinnata

ja koguda tõendeid (PS § 149 lg 3). Samuti peaks Riigikohus suurema

hulga vaidlusi menetlusse võtma, mille lahendamine oleks tavapärasest

töömahukam. HKMS § 221 lg 31 on sõnastatud laialt, hõlmates

mistahes asjad, kus kaebust pole esitatud enda õiguste kaitseks.

Arusaamatult plaanitakse eelnõuga piirata kaebeõigust kõikides

populaarkaebuste asjades, seega ka kõigis neis asjades, kus

vaidlustatakse täiesti tavalist (st mitte riigikaitsega seotud) ÜP-d või

DP-d (Plans § 94 ja § 141). Eelnõu § 2 punktid 2, 3 ega 4 ei erista

riigikaitseliste ehitistega seotud vaidlusi ning teisi vaidlusi, mis on

esitatud muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Seletuskirjas puudub

sellise kaebeõiguse piirangu kohta põhjendus.

Eelnõus puudub Riigikohtu töökoormuse kasvu kohta mõjude analüüs.

Samuti ei selgu eelnõust, mis saab nendel juhtudel, kui üht ja sama

haldustegevust on vaidlustanud nii füüsilised isikud kui ka

keskkonnakaitse organisatsioonid: kas menetlused peaksid siis

hargnema kaheks, mis hakkavad kulgema paralleelselt? See ei näi ei

Arvestatud

Eelnõust on muudatus välja jäetud.

9

mõistlik ega teostatav, arvestades Riigikohtu rolli kohtupraktika

ühtlustamisel (HKMS § 219 lg 3 p 2). Seega näiks lahenduseks ühe

menetluse peatamine, mis aga läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga

kiirendada menetlusi. Võrdlus väärteoasjadega ei ole siinkohal

asjakohane, sest seal on hüppava kassatsiooni puhul olemas kohtuvälise

menetleja otsus ning seega on vähemalt kaudselt isikule kolm astet

tagatud.

7. Esimene alternatiiv hüppavale kassatsioonile. Selle asemel oleks

halduskolleegiumi hinnangul mõttekas kaaluda Riigikohtus kasutatava

menetlusloa süsteemi (HKMS § 219) rakendamist juba ringkonnakohtu

tasandil. See võimaldaks ringkonnakohtutel palju kiiremini ja

efektiivsemalt tegeleda saabunud apellatsioonkaebustega. Kui

ringkonnakohus jätab oma määrusega apellatsiooni menetlusse

võtmata, saab menetlusosaline selle Riigikohtule siiski edasikaevata.

Kui viimane pole ringkonnakohtuga nõus, on võimalik määrus

tühistada ja kohustada apellatsioonkaebust menetleda.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei täida see eesmärki saada

riigikaitselise ehitise vaidluses lõpplahend kiiresti. Rakendades

ringkonnakohtu tasandil menetlusloa süsteemi, mille raames tehtud

määrust on võimalik vaidlustada, tekitaks see menetlusele lisakulu ja

on võimalik ka menetluse pikenemine.

Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on

eelnõust välja jäetud.

8. Teine alteratiiv menetluste kiirendamiseks. Teise alternatiivina

oleks võimalik riigikaitseliste ehitiste planeerimist ja ehitamist

võimalik kiirendada luues halduskohtumenetlusse veaotsuse instituut.

Veaotsuse olemust ja vastavaid sätteid on pikemalt kirjeldatud

„Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine)“

eelnõus ja seletuskirjas. 3 Lühidalt kokkuvõttes lubaks veaotsus

haldusorganil parandada kohtumenetluse jooksul haldusmenetluses

tehtud vead ning seejärel jätkata kohtumenetlust samast kohast uue ja

täiendatud haldusakti üle, kui menetlusosalised peaksid seda vajalikuks

pidama. Selliselt on võimalik vältida otsuse tühistamise korral täiesti

uue vaidluse algatamist.

Mitte arvestatud.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei võimalda see alternatiiv kohtuasja

kiiret menetlust. Uue institutsiooni (antud juhul veaotsus) loomine on

JDM-i vastutusalas ning käesoleva eelnõu raames ei soovi me seda

küsimust lahendada. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõplik kohtuotsus

tuleks võimalikult kiiresti.

Võib tekkida probleem võimude lahususe põhimõttega.

Märgime, et muudatused seoses nn. hüppava kassatsiooniga on

eelnõust välja jäetud.

9. Menetlustele 4-kuulise tähtaja seadmise probleemid. Esiteks

esineb seletuskirjas selge sisemine vastuolu riigikaitseliste ehitistega

seotud asjadele 4-kuulise tähtaja seadmisel. Sellise tähtaja seadmine

saab olla põhjendatud vaid juhul, kui on tagatud, et õigusemõistmise

Arvestatud osaliselt.

Eelnõud on täiendatud, et asja läbivaatamise tähtaega võib põhjendatud

juhul pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Seletuskirjas on sätte

selgitust korrigeeritud. Sätet on täpsustatud, et prioriteetsena peab

10

kvaliteet sellega ei kannata. Samas leitakse seletuskirjas (lk 5), et

ringkonnakohtule ei ole võimalik määrata kindlat tähtaega asja

menetlemiseks, sest siis ei pruugi olla võimalik kõiki argumente

kaaluda ega kvaliteetset otsust teha. Kui seletuskirjas nenditakse, et

ringkonnakohus ei pruugi olla võimeline piiratud aja jooksul asja

lahendama, siis miks arvata, et halduskohus seda suudab?

Kolleegium leiab, et arvestades riigikaitseliste hoonetega seotud

vaidluse keerukat olemust ja materjalide rohkust, on äärmiselt

problemaatiline igasuguse range lühiajalise tähtaja seadmine nende

vaidluse lahendamisele. PS §-15 sätestatud õigus kohtusse pöörduda ei

tohi muutuda pelgaks formaalsuseks. Kui isik oma subjektiivsete

õiguste kaitseks mõne riigikaitselise ehitisega seotud haldustegevust

vaidlustab, siis tuleb talle tagada tõhus juurdepääs õigusemõistmisele.

See tähendab, et isikule peab olema tagatud piisav aeg nii oma

seisukohtade, tõendite ja argumentide esitamiseks, kui ka vastaspoole

seisukohtadele, tõenditele ja argumentidele vastamiseks. Samuti ei tohi

tekkida olukorda, kus halduskohus võib teha otsuse kiirustades, seda

enam, et eelnõuga nähakse ette hüppav kassatsioon. Kuigi

riigikaitselistele vaidlustele HKMS § 126 lg 3 mõistes prioriteedi

andmine ei ole iseenesest probleem, siis on ilmselge, et kui liiga palju

erinevaid kohtuasju on prioriteetsed, siis pole neist enam ükski

tegelikult prioriteetne.

Lühikese menetlustähtaja andmist ei saa ka põhjendada võrdlusega

hankeasjadega (seletuskiri lk 4) asjakohane, sest seal on kohustuslik

kohtueelne menetlus VAKO-s ning seega ei lahenda halduskohus

ühtegi asja „nullist“. Võrdlus rahvusvahelise kaitse asjadega pole

samuti aus, sest need asjad on tavaliselt oma mahult ja keerukuselt

väiksemad kui riigikaitseliste ehitiste planeerimisasjad.

lahendama vaid selliste riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuasju,

mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse

tagamine.

10. Planeerimisseaduse muudatused. Eelnõuga kavandatud PlanS-i

muudatused ei ole selged ning võivad rikkuda kohalike omavalitsuste

enesekorraldusõigust. Fraas „ehitist ei ole ehitatud“ jätab liiga palju

lahtiseks. See võib tähendada nii „ehitamisega on alustatud“ (mis puhul

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu sätet on korrigeeritud ja seletuskirja täpsustatud ning selgitatud,

mida loetakse ehitise valmimiseks. Kui ehitis viie aasta möödudes

11

oleks asjakohane EhS § 45 lg 1 praktika selle täpsemal sisustamisel).

Kuid see võib ka tähendada, et „ehitamine on lõpetatud“ või „ehitisele

on antud kasutusluba“. Juhul kui anda sättele viimati mainitud

tähendus, siis ei selgu eelnõust, mis saab olukorras, kus viie aasta

jooksul pole ehitis valmis või kasutusluba antud.

Seletuskirjas esitatud kohalike omavalitsuste enesekorralduse õiguse

riive proportsionaalsuse analüüs on võrdlemisi napp ja pole

kolleegiumi jaoks täielikult veenev. Tulenevalt ebamõistlikult

lühikestest tähtaegadest ei ole hetkel võimalik seda küsimust pikemalt

analüüsida, aga selge on see, et seda tuleks siiski teha.

valmis ei ole, siis planeeringute peatamise alus langeb ära ja seega

taastub enne peatumist kehtinud olukord.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

05.12.2025 nr 1-5/25/6849

1. Saame aru, et pingelises julgeolekuolukorras on vaja otsuseid

langetada kiiremini, aga 2-päevane kooskõlastustähtaeg on liiga lühike,

et oleks võimalik nii paljusid seadusi muutev eelnõu läbi töötada ning

anda sisukat tagasisidet. See tähendab, et tegemist ei ole sisulise

kaasamisega, vaid teavitamisega eelnõu ettevalmistamisest.

Antud selgitus.

Seaduseelnõu on põhjendatult kiireloomuline, kuna selle eesmärk on

kiirendada selliste riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja

ehitamist, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise

riigikaitse tagamine. Eelnõu pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast

meie regioonis, sealhulgas liitlaste vastuvõtmise ja kaitseplaanide

praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti

tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste rahuldamiseks

vajalik tootmine, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks

oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga.

2. On murettekitav, et sellised mastaapsed muudatused riigikaitseliste

ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks on plaanis alalistena ning ei ole

kavandatud erandina vastavalt julgeolekuohu tõsidusele. Protsesside

kiirendamine võiks olla mõistetav ning vajalik tõsise julgeolekuohu

korral, kuid see peaks siis olema erand ja mitte riigikaitseliste ehitiste

planeerimise ja ehitamise üldine viis.

Antud selgitus.

Eelnõu §-s 10 on välja toodud konkreetsed riigikaitselised, ehitised,

mida peetakse riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse

tagamiseks oluliseks ning muude ehitiste puhul peab Vabariigi Valitsus

igakordselt hindama ohuhinnangust lähtuvalt, kas ehitise ainus eesmärk

on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või

hädaolukorra lahendamine. Seega muude ehitiste puhul hinnataksegi

julgeolekuohu tõsidust.

Kaido Loor

12

09.12.2025 kommentaar EIS-is

Planeeringute aeglus ei ole ainult kaitserajatiste rajamise probleem, aga

kõigi maaomanike probleem. Seet, et valitsus (kaitseministeerium)

püüab endale saaada paremaid tingimusi planeeringu menetlemiseks

kui pakub seda kõigile teistele maaomanikele, on ebaaus ja ebavõrdne.

Vt Riigikohus 2-25-2805: Riik ei saa võimumonopoli kasutades luua

enda nõuete täitmisele soodsamaid tingimusi, sest see oleks vastuolus

põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega.

Antud selgitus.

Antud eelnõu eesmärgiks on riigikaitse jaoks oluliste ehitiste

kavandamise ja ehituse kiirem ning lihtsam menetlus. Sellised ehitised

ei ole vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitised.